X kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse 15. augusti 2023. a otsuse nr 5-8/3219-4, 29. augusti 2023. a otsuse nr 58/3642 ja 27. septembri 2023. a otsuse nr 5-8/3219-16 tühistamiseks ning kohustamiseks vaadata tema toimetulekutoetuse taotlused uuesti läbi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14. oktoobri 2023. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja TK Vastustaja – Tallinna linn, esindajad KT, MP ja MR
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14. oktoobri 2023. a määruse haldusasjas nr 3-23-2201 resolutsiooni punkti 8 peale.
Rahuldada X määruskaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 14. oktoobri 2023. a määruse haldusasjas nr 3-232201 resolutsiooni punkt 8 ja teha uus määrus, millega rahuldada X esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt.
Kohustada Tallinna linna maksma Xle toimetulekutoetust 2023. a juuli eest 400 (nelisada) eurot, 2023. a augusti eest 400 (nelisada) eurot ning 2023. a septembri eest 400 (nelisada) eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
X esitas Tallinna Kesklinna Valitsusele (TKV) 18.07.2023 taotluse maksta toimetulekutoetust 2023. a juuli eest. TKV jättis 15.08.2023 otsusega nr 5-8/3219-4 Xle 2023. a juuli eesti toimetulekutoetuse sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 134 lg 4 p-de 1, 7 ja 8 alusel määramata. Taotleja on jätkuvalt töötu, plaanib asuda õppima ja tegeleb vabatahtliku tegevusega, mis ei taga perele iseseisvat toimetulekut. Ta on seotud äriühingutega Y OÜ, C
3-23-2201 OÜ, G OÜ ja B MTÜ. Kuni 25.05.2023 oli taotleja ka F OÜ ainuosanik ja juhatuse liige. Taotleja ja tema pere elukoha aadressile on registreeritud mh W OÜ ja D OÜ. Kokku on taotleja elukoha aadressil registreeritud 6 ettevõtet. Taotleja maksab üüri enda kui eraisiku ja G OÜ vahel sõlmitud üürilepingu alusel 800 eurot kuus. TKV soovitas 13.06.2023 toimetulekutoetuse määramise otsuses taotlejal leida soodsam elamispind ning andis selleks 3-kuulise tähtaja, sest Tallinna linna kompenseeritavate eluasemekulude piirmääraks on 600 eurot. Taotlejale pakuti lisaks üürinõustamise ja -toetamise teenust, millest ta keeldus. Kodukülastusel 13.04.2023 oli korteris näha W OÜ äritegevus (kaubakastid, pakendeid, toidunõud jne). Taotleja on keeldunud äriühingute kontoväljavõtete ja juhatuse liikme lepingute esitamisest, väites, et lepingud on suulised ja kontoväljavõtteid ei tohi esitada. Taotleja ei saa enda väitel W OÜ-st mingeid tasusid. Samas on W OÜ kodulehel ja sotsiaalmeedias kaupade tellimiseks taotleja kontaktandmed, samuti teeb taotleja ettevõttele reklaami. Taotleja kontaktandmed on mh iluteenuste ettevõtte U lehel, mida ta samuti sotsiaalmeedias reklaamib. Taotleja selgituste kohaselt puudub tal seos nende ettevõtetega. Taotleja on saanud toimetulekutoetust 01.01.2021–30.04.2021, 01.01.2022–31.05.2022 ning alates 01.09.2022. Seega on perel pikaajalised toimetulekuraskused. TKV andis 19.04.2023 toimetulekutoetuse määramise otsusega taotlejale 3 kuud töökoha leidmiseks või äriühingute osaluste realiseerimiseks, et tagada enda pere esmane toimetulek. Taotlejale selgitati, et juhise täitmata jätmise korral võidakse toimetulekutoetuse maksmise SHS § 134 lg 4 p-de 1, 7 ja 8 alusel lõpetada. TKV on korduvalt küsinud taotlejalt selgitusi pere igapäevase majandamise kohta, sest esitatud pangakonto väljavõtetelt ei nähtu igapäevaeluga seotud kulutusi (toidu- ja esmatarbekaubad, sideteenuste tasud jms). Taotleja selgituste kohaselt võttis ta 2023. a märtsis tütre arvelduskontolt välja 1000 eurot, millega ta majandab (täpsemaid selgitusi ta ei andnud). TKV-l on kahtlus, et taotleja ei ole esitanud kõiki perega seotud pangakontode väljavõtteid, sest nt taotleja poja pangakonto väljavõttelt nähtub mh intressitulu laekumine. Seda ei ole taotleja selgitanud. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg 3 ning sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5 lg 2 ja § 21 lg 1 p 1 kohaselt peab isik hüvitise taotlemisel aitama menetlusele igakülgselt kaasa, esitades kõik asjakohased andmed ja tõendid, mis võivad mõjutada hüvitise määramist. Esitatud andmed ja tõendid ei võimalda teha kindlaks taotleja õigust saada toetust ning on alust arvata, et taotleja varjab oma tulusid. Seega ei saa pere toimetulekut hinnata terviklikult. Toimetulekutoetus jääb SHS § 134 lg 4 p-de 1, 7 ja 8 alusel määramata, sest taotleja on tööealine inimene, kes ei tööta ega õpi ning ei ole talle antud tähtaja jooksul asunud tööle ega toimetuleku parandamiseks võõrandanud oma vara (osalusi). Toimetuleku parandamiseks saab taotlejat suunata majandamis- ja/või võlanõustamisele. Lisaks on taotlejal võimalus saada üürinõustamise ja -toetamise teenust.
2.X esitas TKV-le 14.08.2023 taotluse maksta toimetulekutoetust 2023. a augusti eest. TKV jättis 29.08.2023 otsusega nr 5-8/3642 SHS § 134 lg 4 p-de 1, 7 ja 8 alusel Xle 2023. a augusti eesti toimetulekutoetuse määramata. Otsuses on suuresti korratud 15.08.2023 otsuse põhjendusi. Taotleja on esitanud andmeid pere toimetuleku kohta valikuliselt. Äriregistri andmete järgi on taotleja poeg seotud ka OÜ-ga R, mille tegevusalaks on enda kinnisvara osa ja müük. Samuti kuuluvad taotleja pojale väärtpaberid, mille kohta ei ole taotleja selgitusi andnud. Taotlejal on äriühingute juhatuse liikmena õigus saada oma ametiülesannete täitmise eest tasu. Kuna taotleja maksab üüri äriühingule, mille juhatuse liikmeks ta ise on, ning kuna taotleja elukohaks olev korter on mitme ettevõtte tegevuskohaks, jääb selgusetuks, kui suures osas tuleb taotlejal eluasemekulusid kanda. Kuna TKV-l ei ole terviklikku ülevaadet taotleja ja tema pere varadest ning kuna taotleja ei ole järginud TKV juhiseid toimetuleku parandamiseks, siis jätab TKV taotlejale toimetulekutoetuse määramata.
2(9)
3-23-2201
3.X esitas TKV-le 13.09.2023 taotluse maksta toimetulekutoetust 2023. a septembri eest TKV jättis 27.09.2023 otsusega nr 5-8-/3219-16 SHS § 134 lg 4 p-de 7 ja 8 alusel Xle 2023. a septembri eesti toimetulekutoetuse määramata. Otsuses on suuresti korratud 15.08.2023 ja 29.08.2023 otsuste põhjendusi. Eesti Hariduse Infosüsteemist (EHIS) nähtuvalt on taotleja alates 23.08.2023 KKK üliõpilane. Kuigi taotleja on välja toonud ka pojale elatise maksmise, on taotleja poeg täisealine ja lapse sellist rahalist toetamist ei ole võimalik sissetulekust elatisena maha arvata.
4.X esitas Tallinna Halduskohtule 04.10.2023 kaebuse TKV 15.08.2023 otsuse nr 58/3219-4, 29.08.2023 otsuse nr 5-8/3642 ja 27.09.2023 otsuse nr 5-8/3219-16 tühistamiseks ja õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks vaadata toimetulekutoetuse taotlused uuesti läbi. Kaebaja peab tagama nii alaealise tütre kui ka ülikoolis õppiva täisealise poja ülalpidamise. TKV on heitnud kaebajale korraga ette nii aktiivsust kui ka passiivsust. Kaebaja on olnud töötuna arvel alates 24.03.2020 ja täitnud töörehabilitatsiooni tegevuskava ning õpib alates 23.08.2023 ülikoolis eriala, mis võimaldab tulevikus tööle asuda. Kaebaja ei saa teha erialast tööd (raamatupidamine ja ärijuhtimine), sest tema kohta on meedias alates 2016. a-st avaldatud valeväiteid, mille ümberlükkamiseks on esitatud hagi maakohtule. Kaebaja on püüdnud tegeleda ettevõtlusega, kuid edutult. Tal on osalused mittetegutsevates ja arestitud äriühingutes ning ta ei saa ettevõtlusest tulu. Kaebaja üürib juba 10 aastat kolmetoalist korterit, mille üür on 800 eurot kuus ning kommunaalmaksed suvel 200–250 eurot ja talvel kuni 650 eurot. Isegi kui kaebaja koliks teise sarnasesse korterisse (nt Mustamäel), oleksid kulud samas suurusjärgus, samuti tuleks maksta täiendavalt tagatisraha ja teha kulutusi kolimiseks. TKV nõue praegusest korterist loobumiseks on põhjendamatu ja pahatahtlik. Kaebajal ja tema perel ei ole vara, mida võõrandada. Arusaamatu on väide, et kaebaja poeg saab mingit dividenditulu. Kaebaja omandis ei ole ka väärtpabereid. Väljaminekute puudumine pangakontodel ei tähenda tulude varjamist. Sissetulekute puudumisel ei saagi väljaminekuid teha ning enamuse vajaminevast saavad kaebaja ja tema lapsed lähedaste abil ja toel. Kaebaja on püüdnud olla võimalikult kokkuhoidlik. Kaebajale ei saa heita ette osaluste võõrandamata jätmist, sest mittetegutsevate ja kahjumlike äriühingute osade müümisest ei saaks mingit tulu. TKV ei ole arvestanud kaebaja tütre vajadustega, kelle puue nõuab lisakulutusi. TKV tegevuse tõttu on kaebaja sattunud raskesse olukorda. Kaebaja ei ole võimeline tasuma eluasemekulusid ja tal on tekkinud üürivõlg, mis võib lõppeda üürilepingu ülesütlemisega. Kui kaebajal ei ole võimalik tagada perele eluaset, tuleb seda teha Tallinna linnal. TKV oleks pidanud arvestama ka augustis kaebajast eraldi elanud pojale 300 euro suuruse elatise maksmist. Tasemeõppes õppival lapsel on perekonnaseaduse (PKS) alusel õigus saada elatist, mille saamiseks ei pea laps tingimata pöörduma kohtusse. Elatise summa ei ole ülemäära suur, arvestades kulusid, mida tuleb õppetöö algul paratamatult kanda. Kaebaja palus esialgse õiguskaitse taotluses kohustada vastustajat maksma toimetulekutoetust juuni eest 976,54 eurot, juuli eest 902,98 eurot ja augusti eest 1137,85 eurot. Kaebajal tuleb tagada toit ja elukoht endale ning alaealisele diabeetikust tütrele. Kaebaja võib eluasemekulude võlgnevuse tõttu kodust ilma jääda, mis oleks perele raske tagajärg, sest neil puudub raha uue elukoha üürimiseks ja kolimiseks. Kaebaja on taotlenud Tallinna linnalt uue eluaseme üürimise võimalust, kuid taotlusele ei ole vastatud. Kui kaebaja ei suuda tasuda elektriarveid, võidakse elekter välja lülitada. Samas on kaebajal vaja hoida külmkapis ravimeid (insuliini).
5.Tallinna linn palus 10.10.2023 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebus ei ole mittetähtaegne. Kuigi kaebajal võivad olla tekkinud võlgnevused seetõttu, et talle ei makstud 2023. a juuli kuni septembri eest toimetulekutoetust, on kaebaja väited võimaliku üürilepingu ülesütlemise kohta ennatlikud ja eluaseme kaotuse oht paljasõnaline. Kaebaja on 3(9)
3-23-2201 esitanud korteri omaniku e-kirja ja arved võlgnevuste kohta, kuid puuduvad tõendid, et korteri omanik oleks astunud samme kaebajalt üürivõla sissenõudmiseks ja üürilepingu ülesütlemiseks ning kaebaja eluruumist väljatõstmiseks. Korteri omanikul on üürisuhe G OÜ-ga, mille esindajaks on kaebaja, kes on omakorda sõlminud üürilepingu enda ja äriühingu vahel. Seega saab korteri omanik nõuda kohustuste täitmist esmalt G OÜ-lt, mitte kaebajalt. Kaebaja korterist väljatõstmine oleks võimalik üksnes kohtulahendi alusel ja kohtutäituri kaasabil. Seega ei tingi eluasemekulude võlgnevus esialgse õiguskaitse vajadust. Kui kohus peaks kaebuse rahuldama, saab kaebaja tasuda eluasemekulud tagantjärele. Kaebaja taotlus munitsipaaleluruumi saamiseks on menetluses ning lõplik otsus tehakse pärast kaebaja osalemist majandamis-, võla- ja üürinõustamisel. Pole arusaadav, miks ei tasu eluasemekulusid (vähemalt osaliselt) kaebajaga samale aadressile registreeritud 6 äriühingut. Praegu ei oleks esialgse õiguskaitse korras põhivaidluse ette ära otsustamine põhjendatud, sest puudub ülekaalukas esialgse õiguskaitse vajadus ja kaebuse perspektiiv on ebaselge. SHS § 134 lg 4 p-d 1, 7 ja 8 jätavad vastustajale kaalutlusõiguse. Vastustajale ei ole lisaks arusaadav, mille alusel kaebaja pereliikmed üksteisele raha üle kannavad. Kaebaja maksis väidetavalt 2023. a augustis pojale elatist (kooli stipendiumist ja taara tagastamisest saadud rahast), mille poeg on omakorda kandnud üle kaebaja tütrele. Kuna kaebaja saab koolist stipendiumi ja lähedastelt abi toiduainete näol, siis on tal olemas vahendid pere esmatarbevajaduste rahuldamiseks. Kaebaja 2023. a septembri taotlusele lisatud tütre pangakonto väljavõttest nähtub ka, et kaebaja tütar on osutanud iluteenuseid ehk osalenud tööhõives. Seda ei saa küll toimetulekutoetuse määramisel arvestada sissetulekuna, kuid tegemist on siiski pere tuluga. Samuti on kaebaja asunud uuesti õppima (omades samas juba kõrgharidust), selle asemel, et minna tööle, mis aitaks parandada pere majanduslikku olukorda. Väited kaebaja äriühingute majandusraskustest on kaheldavad, sest teatmik.ee portaalist nähtuvad andmed G OÜ ja W OÜ 2023. a majandustegevuse (käibe) kohta. Mingil põhjusel ei saa kaebaja nendelt äriühingutelt tasu. Kaebaja poeg on loonud 18.08.2023 pere jaoks majanduslikult raskel ajal uue äriühingu OÜ R, mille loomisega kaasnevad samuti kulutused. Kaebaja pojal väärtpaberite olemasolu kinnitavad Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmed. Seega saaks pere toimetulekut parandada ka väärtpaberite müügi arvelt. Jääb ka arusaamatuks, miks pöördus kaebaja kohtusse alles 2023. a oktoobris. Kaebaja pidi toimetulekutoetuse laekumata jäämisel aru saama, et tema suhtes oli tehtud keelduv otsus. Lahenduste leidmiseks vastustajaga suhtlemise asemel hoidis kaebaja kõrvale otsuste vastuvõtmisest. Pärast 2023. a juuli osas negatiivse otsuse tegemist saanuks kaebaja esitada täiendavaid andmeid äriühingute kohta, kuid ta otsustas seda mitte teha.
6.Tallinna Halduskohus tagastas 14.10.2023 määrusega kaebuse tuvastamisnõuete osas, võttis kaebuse tühistamis- ja kohustamisnõuete osas menetlusse ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 8). Esialgse õiguskaitse vajadust saaks jaatada juhul, kui esialgse õiguskaitseta halveneks kaebaja olukord kohtumenetluse ajal pöördumatult. Kaebajal on igapäevaseks toimetulekuks olemas toit ja muud esmatarbevahendid (sh elektroonilised suhtlusvahendid), kuid ta kardab kaotada õigust eluasemele. Esitatud 25.08.2016 üürileping on sõlmitud korteri omaniku ja G OÜ vahel. Lepingu järgi tuleb üüri maksta 1000 eurot ning lepingu kohaselt võivad korteris elada kaebaja, tema lapsed ja F. Kaebaja ja G OÜ on sõlminud 26.08.2016 üürilepingu, mille tingimused on samad mis 25.08.2016 lepingus. Seega võib kaebajal olla üürivõlg G OÜ ees, kuid mitte korteri omaniku ees. Esitatud dokumentidest ei nähtu, et kaebajat ja tema peret ähvardaks otsene oht üüripinnalt väljatõstmiseks. Selleks peaks G OÜ esitama kaebaja vastu kohtusse hagi üüri ja kommunaalkulude võlgnevuse sissenõudmiseks ning valduse vabastamiseks. Sellise hagi esitamist kohtute infosüsteemist ei nähtu. Samuti ei nähtu, et korteri omanik oleks korteriga seoses esitanud hagi G OÜ vastu. Järelikult ei ole kaebaja ja tema pere üüripinnast ilmajäämise oht hetkel tõenäoline. Miski ei viita sellele, et toimetulekutoetusteta võiksid kaebajale saabuda pöördumatud tagajärjed, mida 4(9)
3-23-2201 ei saaks kaebuse rahuldamisel kõrvaldada. Asjaolude muutumise korral võib kohus otsustada esialgse õiguskaitse kohaldamise uuesti.
7.X palub 25.10.2023 määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 8 ja rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus. Halduskohus ei ole hinnanud kaebaja korterist ilmajäämise ohtu õigesti. Üürilepingu ülesütlemine toimub võlaõigusseaduse (VÕS) § 325 lg 1 alusel avalduse esitamisega teisele poolele, mitte maakohtule hagi esitamisega üürniku väljatõstmiseks. VÕS § 316 lg-s 5 sätestatud eeldused üürilepingu ülesütlemiseks on täidetud, sest kaebaja ei ole suutnud tähtaegselt üüri tasuda. G OÜ-l puudub tegevus ja äriühing ei saa kaebaja eest üüri tasuda. Avaldus kaebaja ja tema tütre valduses oleva eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks võib saabuda iga hetk. Kui üürileping öeldakse üles, ei saa üürikulusid enam toimetulekutoetuse taotlemisel arvestada (SHS § 133 lg 5). Isegi juhul, kui kaebaja tasuks hagimenetluse ajal korteri omanikule kasutuseelise eest, ei saaks neid arvestada üürimaksetena. Kuna varasemaid võlgnevusi ei arvestata jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude hulka (SHS § 133 lg 7), ei parandaks kaebaja olukorda ka toimetulekutoetuse hilisem maksmine. Halduskohus on sisuliselt leidnud, et esialgse õiguskaitse vajadus puudub, kuniks kaebajast ei ole saanud nn puuküürnikku, keda tuleb kohtuotsusega korterist välja tõsta. Lähtuda tuleb siiski eeldusest, et isikud täidavad enda kohustused ja üürilepingu lõppemisel vabastavad elamispinna. Toimetulekutoetuse maksmine peakski vältima olukorda, kus isikust saab nn puuküürnik. Kaebaja on taotlenud ka munitsipaaleluruumi, kuid vastustaja 20.10.2023 vastuse kohaselt ei ole tal kaebajale munitsipaaleluruumi anda. Vastustaja põhjendas toimetulekutoetuse maksmata jätmist mh kaebaja laste sissetulekutega, mida kaebaja ei ole väidetavalt avaldanud. SHS § 133 lg 2 p 9 alusel ei loeta sissetulekuks töist sissetulekut, mille on saanud põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppiv keskhariduseta laps kuni 19-aastaseks saamiseni või pärast 19-aastaseks saamist kuni jooksva õppeaasta lõpuni või kooli nimekirjast väljaarvamiseni. Kaebaja laste sissetulekute arvestamist piirab ka SHS § 133 lg 21, mille kohaselt tuleks toimetulekutoetust maksta edasi vähemalt poole aasta jooksul. Esialgse õiguskaitseta satub ohtu kaebaja pere esmatarbevajaduste rahuldamine. Kaebaja ei ole saanud toiduabi (toidukaart lõppes 30.09.2023) ning ka telefonioperaatorid on esitanud teateid võlgnevuste kohta ja lubanud teenuse osutamise lõpetada. Internetiühenduse olemasolu on vajalik nii kaebaja kui ka tema tütre õppetööks. Elektri väljalülitamisel oleksid samuti rasked tagajärjed. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega ei lahendataks vaidlust sisuliselt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Kuna määruskaebuses ei ole toodud välja uusi olulisi asjaolusid, siis ei pea ringkonnakohus määruskaebuse lahendamiseks vajalikuks nõuda vastustajalt selle kohta vastust, vaid arvestab tema varasemate vastuväidetega. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
9.Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppemist, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas hiljem tehtava kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Kaebus ei tohi seejuures olla ilmselgelt perspektiivitu. Faktilised ja õiguslikud asjaolud võivad siiski esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajal olla veel ebaselged. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg‐te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi 5(9)
3-23-2201 kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-31-19-17, p 15). Vajaduse korral tuleb esialgset õiguskaitset kohaldada ka siis, kui pöördumatute tagajärgede saabumine ei ole kindel (nt Riigikohtu 11.12.2020 määrus nr 3-20-605, p 11). Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole välistatud mh olukorras, kus kaebaja saavutaks sellega sisuliselt oma eesmärgi (sh osaliselt) juba enne asja sisulist lahendamist, kuid sellisel juhul peaks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine tekitada avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju (nt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19).
10.Juhul, kui kohustada esialgse õiguskaitse korras vastustajat maksma kaebajale taotletud toimetulekutoetust, saavutaks kaebaja kohtusse pöördumise eesmärgi juba enne asja sisulist läbivaatamist. Samas tuleb silmas pidada, et toimetulekutoetuse eesmärk ongi ajutise meetmena leevendada abi vajava isiku või perekonna materiaalset puudust ning tagada neile minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks (SHS § 131 lg 1). Samuti määratakse toimetulekutoetus üksnes jooksvaks kuuks, taotlus tuleb lahendada ja toetus maksta välja kiiresti ning toetust ei määrata tagasiulatuvalt (vt SHS § 134 lg-d 1, 2 ja 6). Toetuse maksmisega tagatakse isikule või perekonnale minimaalne asendussissetulek, mis võimaldab jooksvalt katta kõige põhilisemad vajadused. Kuna äärmise materiaalse puuduse korral esineb tõsine oht, et riivatud saavad ka isikute muud põhiõigused, võibki esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine olla põhjendatud, olenemata sellest, et see tähendaks asja vähemasti osaliselt ette ära otsustamist (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.04.2021 määrus nr 3-21-704, p 11).
11.Kaebajast võib aru saada, et toimetulekutoetuseta ei suuda ta tasude eluasemekulude eest. Halduskohtu hinnangul puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus, sest eluaseme kaotamise oht ei ole tõenäoline ja kaetud on ka muud kaebaja igapäevased esmatarbevajadused. Korteri omanik on 25.08.2016 lepinguga üürinud korteri G OÜ-le. Lepingu p 1.6 kohaselt asuvad lepingu sõlmimisel koos üürnikuga eluruumi elama kaebaja, tema kaks last ja F, kes on kohustatud täitma lepingu tingimusi. Lepingu p-dega 2.1 ja 2.2 kohustus G OÜ tasuma igakuiselt üüri 1000 eurot ja kandma eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud. Lepingu p 4.3.3 kohaselt võib üürileandja lepingu kirjaliku avaldusega ja ühekuulise etteteatamisega üles öelda, kui üürnik on viivituses kolmel järjestikusel maksetähtpäeval üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega. Kaebaja ja G OÜ sõlmisid 26.08.2016 allüürilepingu (VÕS § 288), millega äriühing andis kaebaja kasutusse 25.08.2016 üürilepingu esemeks oleva korteri samadel tingimustel, mis on sätestatud 25.08.2016 lepingus. Kuigi lepingu järgi on üürisummaks 1000 eurot, on kaebaja kinnitanud (sh toimetulekutoetuse taotlustes), et tegelikkuses tuleb tal tasuda üüri igakuiselt 800 eurot.
12.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kuna kaebaja ja korteri omaniku vahel ei ole sõlmitud üürilepingut, saab kaebajal olla võlgnevus üksnes G OÜ ees. Üüri tasumine on üürniku ehk G OÜ kohustus (VÕS § 271). Puuduvad andmed, et G OÜ nõuaks kaebajalt võlgnevuse tasumist või ähvardaks üürilepingu ülesütlemisega. Eeltoodule vaatamata kaotaks kaebaja eluruumi kasutamise õiguse, kui korteri omanik ütleb üles G OÜ-ga sõlmitud üürilepingu. Üürilepingu lõppedes võib üürileandja nõuda üürilepingu eseme allkasutajalt välja (VÕS § 288 lg 6 ja § 334 lg 5, nt Riigikohtu 03.06.2009 otsus nr 3-2-1-60-09, p 12; 21.05.2009 otsus nr 32-1-51-09, p 13). Määruskaebusele on lisatud korteri omaniku 14.08.2023 e-kiri Xle, millega edastatakse andmed 2023. a juuli kommunaalkulude kohta ning tuletatakse meelde, et tasumata on 2023. a mai ja juuni kommunaalmaksed ning juuli ja augusti üür. 06.10.2023 kodukülastuse aktis on märgitud üürivõla suuruseks ca 2500 eurot. Samas nähtub 15.10.2023 ja 10.11.2023 esitatud vastavalt 2023. a oktoobri ja novembri toimetulekutoetuse taotlustele lisatud arvetest, et neile eelnevate kuude lõpu seisuga kaebajal elektrienergia ja muude kommunaalkulude võlgnevust ei esinenud. Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt on G OÜ ainus juhatuse liige X 6(9)
3-23-2201 ja ainuosanik F. Majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu on äriühingule 06.10.2023 tehtud äriregistrist kustutamise hoiatus. Kuna G OÜ majandusliku seisu kohta täpsemad puuduvad andmeid, ei ole kohtul võimalik kontrollida äriühingu võimekust tasuda mh kaebaja pere kasutuses oleva eluruumi üüri ja kõrvalkulusid, et hinnata üürilepingu ülesütlemise ohtu. Kaebaja väide, et äriühingul puudub majandustegevus, on jäänud paljasõnaliseks. Seega ei ole veenvalt tõendatud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral võib kaebaja jääda peatselt ilma senisest kodust või eluruumi elektrivarustusest.
13.Eeltoodule vaatamata ei saa kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust välistada. Olenemata sellest, et üürilepingu peatse ülesütlemise oht ei ole tõendatud, ei tähenda see siiski, et kaebajal ei oleks eluasemekulude kandmise kohustust. Põhjendatud on eeldada, et eluasemekulud tasutakse esimeses järjekorras, et vältida üürilepingu ülesütlemise ohtu. Sellises olukorras tuleb hinnata, kas pärast eluasemekulude tasumist on tagatud ka kaebaja ja tema perekonnaliikmete esmatarbevajaduste rahuldamine. Kaebaja on esitanud enda ja tütre pangakontode väljavõtted 2023. a septembri kohta, millest nähtuvalt puudusid nii sissetulekud kui ka väljaminekud ning mõlema konto lõppjääk on 0 eurot. 06.10.2023 kodukülastuse aktis on märgitud, et sissetulekud laekuvad kaebaja poja pangakontole. Kaebaja ei ole alates 2023. a septembrist enam esitanud vastustajale poja pangakonto väljavõtet. Olukorras, kus kaebaja on ise selgitanud ja vastustaja samuti tuvastanud, et kaebaja ja tema tütre sissetulekud laekuvad kaebaja poja pangakontole, ei ole asjakohane vastuväide, et poja pangakonto väljavõtet ei olegi tarvis esitada, kuna ta ei kuulu kaebajaga ühte leibkonda. Seega on vastustaja iseenesest õigesti viidanud, et kaebaja on oma pere sissetulekuid varjanud. Täpsemalt tuleb seda hinnata asja sisulisel läbivaatamisel (sh ülikoolis õppiva täisealise poja kuulumine kaebaja leibkonna koosseisu ja pojale kuuluvate väärtpaberite võõrandamata jätmise etteheide) Vastustaja esitatud (sh haldusasjas nr 3-23-2405) andmetel oli kaebaja ja tema tütre sissetulekuteks 2023. a septembris kokku 1225,11 eurot (sh lapsetoetus 80 eurot, tütre töövõimetoetus 318,06 eurot, töötukassa makstav stipendium 327,05 eurot; laste isa ema poolt viitega tsiviilasjale nr 2-20-8069 makstav elatis 500 eurot).
14.Vastustaja keeldus kaebajale 2023. a juuli ja augusti eest toimetulekutoetuse maksmisest SHS § 134 lg 4 p-de 1, 7 ja 8 alusel ning 2023. a septembri eest SHS § 134 lg 4 p-de 7 ja 8 alusel. SHS § 134 lg 4 p-ga 1 seotud etteheide, et kaebaja ei tööta ega õpi, ei ole enam aktuaalne, sest töötukassa nõustamistel seati kaebajale eesmärgiks asuda tasemeõppesse õenduse erialale ning kaebaja asuski 23.08.2023 õppima KKKs. Kaebaja on usutavalt põhjendanud, miks on otstarbekas senisele erialale ja kogemusele vastava töö otsimise asemel õppida uut eriala. Sellele vaatamata ei saa vastustaja etteheiteid kaebaja tööle (sh mitte ainult erialasele tööle) asumise valmisoleku puudumisele pidada põhjendamatuks. Vastustaja andis 11.04.2023 teatisega kaebajale kolmekuulise tähtaja (kuni 11.07.2023) mh tööle asumiseks ja vara müümiseks, hoiatades toimetulekutoetuse maksmise SHS § 131 lg 4 p 8 alusel lõpetamise eest, kuid kaebaja ei ole selgitanud, mida ta on oma perekonna toimetuleku parandamiseks ette võtnud.
15.SHS § 134 lg 4 p 7 kohaldamisel on vastustaja peamiseks etteheiteks olnud see, et kaebaja ei ole pere toimetuleku parandamiseks võõrandanud pereliikmetele kuuluvat vara, sh eelkõige kaebaja osalusi äriühingutes. Äriregistri andmetel omab kaebaja 40% osalust C OÜ-s, mille käsutamiseks on seatud keelumärge täiteasjas nr 022/2018/637, ning 50% osalust OÜ-s Y, mis on likvideerimisel (osanikud otsustasid 21.06.2023 tegevuse lõpetada). Kaebajal ei oleks õiguslikult võimalik võõranda äriühingu osa, mille käsutamine on keelatud. Seejuures on kohtutäitur püüdnud kaebaja osalust C OÜ-s enampakkumistel korduvalt (04.05.2023, 22.05.2023, 26.10.2023) müüa, kuid edutult (alghind on olnud vastavalt 50 eurot, 38 eurot ja 32 eurot). Ka likvideerimisel oleva OÜ Y osaluse võõrandamisega perekonna majandusliku olukorra parandamine ei oleks tõenäoline, sest äriregistrist nähtuvalt on OÜ Y esitanud 7(9)
3-23-2201 majandusaasta aruande viimati 2019. a kohta ja juba selle kohaselt majandustegevust ei toimunud. Kuna äriühingute osaluste võõrandamisest märkimisväärse tulu saamine ei oleks tõenäoline, siis ei saa äriühingute osaluste võõrandamata jätmist kaebajale ka ette heita. Poja dividenditulu saamise aluseks olevate väärtpaberite ja nende turuväärtuse kohta pole kaebaja mingeid andmeid esitanud. Arvestades dividenditulu summat, ei ole alust arvata, et selle vara müük võiks pere toimetulekut oluliselt parandada. Täpsemat analüüsimist vajab seegi, kas poega tuleb pidada kaebaja leibkonna liikmeks või mitte.
16.SHS § 134 lg 4 p 8 kohaldamisel peab kohalik omavalitsus põhjendama, millised on tema hinnangul need võimalused, kuidas isik peaks püüdma oma perekonna materiaalset olukorda parandada (vt Riigikogu XII koosseisu 490 SE seletuskiri, lk 11). SHS § 134 lg 4 p-ga 8 seotud vastustaja etteheited näivad peamiselt keskenduvat sellele, et kaebaja ei ole teinud midagi selleks, et saada tulu ettevõtlustegevusest (nt raamatud, tervisetooted, tordid, iluteenused) või juriidiliste isikute juhtorgani liikme ülesannete täitmisest. Äriregistri andmete põhjal on kaebaja juhatuse liikmeks kustutamishoiatusega G OÜ-s ja likvideerimisel olevas OÜ-s Y, samuti MTÜ-s B, mis on asutatud 27.02.2023. Kaebaja ei ole alates 2023. a maist enam seotud F OÜga ning tal puuduvad äriregistrist nähtuvad seosed tema elukoha aadressile registreeritud M OÜ-ga (varasem ärinimi W OÜ) ja D OÜ-ga.
17.Asja sisulisel läbivaatamisel vajab põhjalikumat analüüsimist, kas toimetulekutoetuse taotlejale saab SHS § 134 lg 4 p 8 alusel ette heita, et ta ei saa tasu juriidilistelt isikutelt, milles ta on juhatuse liikmeks. Tuleb arvestada, et juriidilise isiku (sh nii mittetulundusühingu kui ka äriühingu) tegevus ei pruugi olla tingimata tulemuslik ning juriidilise isiku juhtimisega ei pea alati kaasnema olulist igapäevast koormust, mille eest oleks põhjust oodata arvestatavat tasu ja mis takistaks isikul nt palgatööle asumist. Juriidilisel isikul ei pruugi olla vahendeid juhatuse liikmele tasu maksmiseks. Juhatuse liikme tasu maksmine ei ole seaduse järgi kohustuslik ning tasu suurus sõltub juriidilise isiku majanduslikust olukorrast (nt Riigikohtu 21.04.2021 otsus nr 2-17-3478, p 13.3; 23.05.2018 otsus nr 2-16-9415, p 18; 24.05.2017 otsus nr 3-2-1-44-17, p 25; 02.04.2012 määrus nr 3-2-1-19-12, p 10). Eeltoodu ei tähenda, et toimetulekutoetuse taotlejale ei saaks ette heita, et ta tegeleb väidetavalt üksnes vabatahtliku tegevusega või täidab juhatuse liikme ülesandeid tasuta (st tasustamata tegevusega ei saa õigustada tasustatava töö otsimisest keeldumist). Ringkonnakohtu hinnangul on siiski väga küsitav, kas kohalikul omavalitsusel on õigus HMS § 38 lg 3, SÜS § 5 lg 2 ja § 21 lg 1 p 2 alusel nõuda toimetulekutoetuse taotlejalt SHS § 134 lg 4 p-s 8 sätestatud hinnangu andmiseks, et taotleja esitaks kõikide tema juhitavate või tema osalusega juriidiliste isikute majandusolukorda kajastavad andmed (s.o esmajoones pangakontode väljavõtted). Toimetulekutoetuse taotluse lahendamise seisukohalt omavad siiski tähtsust taotleja enda ja tema perekonnaliikmete sissetulekud, mitte nendega seotud juriidiliste isikute majandusnäitajad (st juhatuse liikme tasu mittesaamine, mitte juriidilise isiku võimekus juhatuse liikme tasu maksta). Ka taotleja osalusega äriühingul majandustegevuse olemasolust ei saa tuletada järeldust, et taotlejal oleks võimalik katta oma kulusid äriühingu vara arvelt.
18.SHS § 134 lg 4 p-ga 8 seondub ka etteheide, et kaebaja ei ole otsinud perele soodsamat üüripinda. Tallinna Linnavolikogu 16.12.2021 määruse nr 32 „Toimetulekutoetuse määramisel aluseks võetavate eluasemekulude piirmäärad“ § 1 p 1 kohaselt on üle 33 m2 üldpinnaga eluruumi puhul kompenseeritava üüri piirmääraks 600 eurot, samas kui kaebaja maksab üüri 800 eurot. See etteheide on põhjendatud osaliselt. Kaebaja ei nõustunud pika aja vältel temale vastustaja pakutud majandus-, võla- ning üürimise nõustamise ja toetamise teenuse vajadusega. Kuigi kaebaja on esitanud 08.09.2023 taotluse munitsipaaleluruumi saamiseks ja on 06.10.2023 kodukülastusel aktsepteerinud nõustamisteenuseid, on ta otsitud põhjendustel seni keeldunud juhtumiplaani allkirjastamisest ning see on takistanud nii nõustamisteenuste osutamist kui ka
8(9)
3-23-2201 munitsipaaleluruumi taotluse lõplikku lahendamist (vt Tallinna Linnavaraameti 20.10.2023 vastus nr 9-12/229-3).
19.Kokkuvõtlikult nõustub ringkonnakohus, et kaebaja ei ole esitanud täielikke andmeid ja selgitusi enda ja oma perekonnaliikmete sissetulekute ja vara kohta ning ebaselgeks on jäänud seegi, millised on olnud perekonna reaalsed kulutused (sh millises osas peaks eluasemekulusid kandma korterisse registreeritud äriühingud). Kohtutoimikus seni olevate dokumentide põhjal ei saa kaebuse eduväljavaateid pidada ülekaalukalt suurteks. Samas vajab SHS § 134 lg 4 p-de 1, 7 ja 8 kohaldamise õiguspärasus põhjalikku hindamist asja sisulise läbivaatamise käigus ning kõik vastustaja etteheited ei näi võrdselt põhjendatud või kaalukad. Viidatud sätete kohaldamise osas puudub väljakujunenud kohtupraktika. Ringkonnakohus peab esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel eelkõige oluliseks, et kui kaebaja perekonna tegelik majanduslik puudus peaks leidma kinnitust, siis võib toimetulekutoetuse maksmata jätmine tuua kaebajale ja tema perele kaasa rasked tagajärjed. Vaatamata sellele, et vahendid toetuse maksmiseks on piiratud, ei nähtu ringkonnakohtule sellist ülekaalukat avalikku huvi, mis välistaks kaebajale esialgse õiguskaitse korras toimetulekutoetuse ka osalist maksmist. Kui kaebus jääb rahuldamata, tuleb kaebajal esialgse õiguskaitse korras saadu alusetu rikastumise sätete alusel tagastada (vt HKMS § 254 lg 2; vt ka Riigikohtu 17.06.2004 määrus nr 3-3-1-17-04). Vaidlusaluste rahasummade suurust arvestades ei saa eeldada, et kaebaja ei oleks tulevikus (nt palgatööle asumise korral) võimeline alusetult saadud raha tagasi maksma.
20.SHS § 131 lg 2 järgi on toimetulekutoetust õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. SHS § 131 lg 3 alusel on 2023. a riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p-ga 2 kehtestatud üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiiriks 200 eurot kalendrikuus. Perekonna iga järgneva täisealise liikme toimetulekupiir on 160 eurot (SHS § 131 lg 4) ning perekonna iga lapse toimetulekupiir on 240 eurot (SHS § 131 lg 5). SHS § 131 lg 7 p 2 kohaselt loetakse perekonnaliikmeteks samas eluruumis elavad ühise majapidamisega esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased. SHS § 133 lg 1 näeb ette, et toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, millest arvestatakse maha makstud elatis, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir.
21.Kaebaja esitas 2023. a juuli, augusti ja septembri toimetulekutoetuse taotlused vastavalt 18.07.2023, 14.08.2023 ja 13.09.2023. Kaebaja on ka esialgse õiguskaitse korras taotlenud toimetulekutoetuse maksmist kokku 3017,37 eurot (2023. a juuli eest 976,54 eurot; 2023. a augusti eest 902,98 eurot; 2023. a septembri eest 1137,85 eurot). Kas ja millises ulatuses oleks toimetulekutoetuse taotluste rahuldamine põhjendatud, tuleb välja selgitada vaidluse sisulisel lahendamisel, sest praeguse seisuga on asjaolud ebaselged. Seetõttu on ringkonnakohtu arvates põhjendatud kaebaja perekonna esmaste vajaduste rahuldamise tagamiseks kohaldada esialgset õiguskaitset osaliselt.
22.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus X määruskaebuse ja tühistab Tallinna Halduskohtu 14.10.2023 määruse resolutsiooni p 8. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega rahuldab X esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ning kohustab Tallinna linna maksma kaebajale toimetulekutoetust 2023. a juuli eest 400 eurot, 2023. a augusti eest 400 eurot ning 2023. a septembri eest 400 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.