1.X esitas 10.11.2023 Tallinna Kesklinna Valitsusele toimetulekutoetuse taotluse eluasemekulude osaliseks kompenseerimiseks ja toimetulekupiiri tagamiseks, põhjendades taotlust sellega, et isik ei suuda iseseisvalt tagada enda ega oma pere toimetulekut ning toiduabi.
2.X esitas 20.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna linna kohustamiseks kaebaja toimetulekutoetuse taotluse läbivaatamiseks, otsuse tegemiseks ning taotluse lahendamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebusega koos esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse linna kohustamiseks maksma kaebajale 2023. a novembrikuu eest toimetulekutoetust 1283,57 eurot.
3-23-2633
3.Tallinna Halduskohus jättis 27.11.2023 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning Tallinna Ringkonnakohus 11.12.2023 määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.11.2023 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
4.X esitas 11.12.2023 Tallinna Kesklinna Valitsusele toimetulekutoetuse taotluse eluasemekulude osaliseks kompenseerimiseks ja toimetulekupiiri tagamiseks, sest ta ei suuda iseseisvalt tagada enda ega oma pere toimetulekut ning toiduabi.
5.Tallinna Kesklinna Valitsus jättis 15.12.2023 otsusega nr 5-8/3219-24 X 10.11.2023 taotluse rahuldamata ja 15.12.2023 otsusega nr 5-8/4843-3 X 11.12.2023 toimetulekutoetuse taotluse rahuldamata. Novembri- ja detsembrikuu taotluste lahendamisel arvestatavad asjaolud on samad. Seetõttu lähtub Tallinna Kesklinna Valitsus mõlema taotluse lahendamisel selgitustest, mille taotleja esitas novembrikuu taotluse kohta. Mõlema otsuse kohaselt on taotleja saanud toimetulekutoetust ajavahemikel 01.01.2021– 30.04.2021, 01.01.2022–31.05.2022 ning 01.09.2022–13.06.2023. Seega on tema pere pikaajalistes toimetulekuraskustes. Taotleja on paljude äriühingute omanik, osanik või juhatuse liige. Seetõttu andis sotsiaalhoolekande osakond 19.04.2023 otsusega taotlejale kolm kuud aega, et ta leiaks enda ja oma pere ülalpidamiseks ja toimetuleku tagamiseks sobiva töö või realiseeriks äriühingute osaluse pere esmase toimetuleku tagamiseks. Talle selgitati, et kui ta jätab selle kohustuse täitmata, on Tallinna Kesklinna Valitsusel õigus lõpetada toimetulekutoetuse määramine sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 134 lg 4 p-de 7 ja 8 alusel. Tallinna Kesklinna Valitsus soovitas 13.06.2023 toimetulekutoetuse otsuses leida taotlejal soodsama üüritasuga elamispind. 13.04.2023 kodukülastusel nähtus, et taotleja kodus toimub Q OÜ (oktoobrist 2023 uus ärinimi F OÜ) äritegevus, mida taotleja suuliselt kinnitas, kuid hiljem väitis, et ta tegutseb ettevõttes vabatahtlikuna. Sotsiaalmeedias tegeleb taotleja aktiivselt oma raamatute reklaami ja müügiga. X kontaktandmed olid veel oktoobris 2023 ka iluteenuste firma XXX veebilehel, mida taotleja samuti sotsiaalmeedias reklaamib. Teenuse aja broneerimiseks ja toodete ostmiseks tuli võtta ühendust telefonil +KKK, mis kuulub Xle. 08.08.2023 e-kirjas eitab taotleja seost äriühinguga XXX. Taotleja elukohta on registreeritud kuus äriühingut, millest neli kuuluvad Zle. Kuna taotleja elukohaks olev korter on kasutusel kuue ettevõtte asukohana, pole selge, kas taotleja peab tasuma eluasemekulusid täielikult või osaliselt. Taotleja seoste lõpetamine äriühingutega U OÜ ja C OÜ-ga võib olla näilik. Toimetulekutoetuse taotlusele lisatud korteriühistu arve järgi pole taotlejal novembri lõpu seisuga eluasemekulude võlgnevust. Eesti Energia AS 30.11.2023 arve järgi tuleb taotlejal tasuda novembrikuus kasutatud elektrienergia eest 79 eurot ja 14 senti. Eelneva perioodi eest võlgnevust pole. Taotleja pole tõendanud, kui palju ta äriühingu osaluse võõrandamisest tulu sai ning millistele võlausaldajatele ja kui palju maksis. Ei ole selge, milline on taotleja pere tegelik sissetulek. Taotleja on märkinud toimetulekutoetuse taotlusel, et ta pere on kaheliikmeline. 05.10.2023 saadetud e-kirjas ja 06.10.2023 kodukülastusel selgitas ta aga, et pere on kolmeliikmeline. Perekonna igapäevane majapidamine käib läbi poja pangakonto. Nendele kontodele, mille väljavõtte isik esitas, ei laeku tema stipendium, tütre lapsetoetus, töövõimetoetus ja puudetoetus ning elatis. 06.10.2023 kodukülastuse akti järgi maksab tütre isapoolne vanaema elatist 500 eurot kuus. Nendelt kontodelt ei nähtu ka igapäevased väljaminekud. 2(7)
3-23-2633 Taotleja ei ole talle antud tähtaja jooksul astunud piisavaid samme tasustatud tööle asumiseks (SHS § 134 lg 4 p 8). Ta ei ole teinud ka muid piisavaid pingutusi selleks, et pere toimetulek tagada (nt pojale kuuluvate väärtpaberite müük).
6.X esitas 22.12.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Kesklinna Valitsuse 15.12.2023 otsuste tühistamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks kaebaja taotlusi uuesti läbi vaatama.
7.Kaebaja palus esialgse õiguskaitse taotluses kohustada vastustajat maksma talle 2023. a novembri eest toimetulekutoetust 1432 eurot ja 88 senti ning 2023. a detsembri eest 1521 eurot ja 75 senti. Kaebaja pereliikmeks on tema alaealine keskmise puudega tütar, kes õpib XXX. Kaebajal on täisealine poeg, kes jätkab hariduse omandamist ja kellele kaebaja maksab elatist 300 eurot kuus. Kaebaja on alates 24.03.2020 Eesti Töötukassas arvel pikaajalise töötuna. Vastustaja tegevus on kaebajale põhjustanud tõsise depressiooni. Perearst on soovitanud kaebajale antidepressante ja määranud kaks erinevat unerohtu. Ka kaebaja tütar kannatab suure stressi all. Vastustaja on kuue kuu vältel keeldunud kaebajale toimetulekutoetuse maksmisest. Seetõttu on ohus kaebaja ja tema perekonnaliikmete esmavajaduste rahuldamine. Üürileandja võib üürilepingu üles öelda. Elekter võidakse välja lülitada, mispuhul rikneksid ka ravimid. Kaebaja ja tema tütar soovivad pidada jõule, käia koolis, osaleda kooliüritustel ja huviringides. Tütar vajab ka eritoitu.
8.Tallinna Halduskohus jättis 29.12.2023 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus jäi 27.11.2023 määruse seisukoha juurde, et kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus ei ole ülekaalukas. Kaebaja ja tema perekonna sissetulekuks on lapsetoetus 80 eurot, tütre puudetoetus 36,31 eurot, tütre töövõimetoetus 328,66 eurot, kaebaja stipendium töötukassalt 327,05 eurot ning elatis 500 eurot. Kaebaja esitatud Z e-kirjaga saadetud hoiatus üürilepingu lõpetamise kohta ei ole usaldusväärne tõend. Korteri omaniku ja U OÜ vahel sõlmitud üürilepingu järgi oli Z vähemalt mingil ajal üks sama korteri elanikest. Z on kaebajaga seotud isik, kellele kaebaja võõrandas oma osaluse kahes ettevõttes ning kelle mitu ettevõtet tegutsevad samas korteris. Seega ei pruugi oht, et kaebaja ja tema alaealine laps kaotavad oma kodu, olla tegelik. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine võib kahjustada avalikku huvi, et toimetulekutoetuse maksmiseks määratud vahendeid kasutataks sihtotstarbeliselt. Kaebajal on võlad ning tema sissetulekud ei laeku tema enda pangakontole. Seega ei pruugiks toetuse esialgse õiguskaitse korras väljamaksmisel olla võimalik toetust kaebajalt tagasi saada juhul, kui tema kaebus jääb rahuldamata. Kaebuse eduväljavaated on vähesed. Vastustaja on põhjendatult viidanud sellele, et kaebaja tegutseb või on lähiminevikus tegutsenud erinevates ettevõtetes (F OÜ, XXX), reklaamides nende tooteid ning tegeledes kaupade väljasaatmisega oma korterist. Eeltoodu tõttu on põhjendatud kahtlus, et kaebaja võib saada töist tulu, mis tema esitatud dokumentides ja andmetes ei kajastu.
3(7)
3-23-2633 Kaebaja täisealine poeg tuleb kohtu esialgsel hinnangul lugeda SHS § 131 lg 7 p 2 järgi tema pereliikmeks. Kaebaja on ise kinnitanud 07.12.2023 vastuses, et poeg elab temaga koos. Perekonna tulude ja kulude majandamine käib läbi poja pangakonto. Kaebaja ei ole esitanud andmeid selle kohta, et osa üüri-, kommunaal- või muudest maksetest tasuks kaebaja poeg eraldi. Kaebaja ei vajaks sotsiaalkorterit kolmele inimesele, kui poeg ei oleks temaga ühises majapidamises. SHS § 132 lg 3 alusel oli vastustajal õigus nõuda kaebajalt poja pangakonto väljavõtet, kuna kaebaja sissetulekud laekuvad samuti poja kontole. Isegi kui poega mitte perekonnaliikmeks pidada, tuleks kaebajal olukorras, kus ta on korraldanud oma sissetulekute laekumise poja kontole, saavutada pojaga kokkulepe konto väljavõtte vastustajale esitamise kohta. Risk, et poeg sellega ei nõustu, jääb kaebaja kanda. Kaheldav on, kas kaebajal on tegelikult kohustus maksta temaga koos elavale pojale elatist, sest elatist maksab üldjuhul lapsest lahus elav vanem. Ka ei ole vanemal täisealisele lapsele elatise maksmise kohustust ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline ülalpidamist andma, kahjustamata enese ülalpidamist (PKS § 102 lg 1). Kui kaebaja satub täisealisele lapsele elatise maksmise tõttu olukorda, kus ta pole võimeline enda ja oma alaealise lapse toimetulekut tagama, võib tal olla alust elatise maksmisest keelduda (vt ka PKS § 98 lg 1). Kohtu esmasel hinnangul on vastustaja põhjendatult tuginenud ka SHS § 134 lg 4 p-le 8. Kaebajale on toimetulekutoetust makstud juba mitme aasta vältel. Toimetulekutoetus on mõeldud ajutiseks abimeetmeks. Esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul lasub inimesel endal (SÜS § 5 lg 1).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Kaebaja palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 3 ja kohustada vastustajat maksma kaebajale toimetulekutoetust 2023 novembri- ja detsembrikuu eest. Kaebajal ja tema pereliikmetel on oht kaotada üüritud eluruumis elamise õigus ning neile tekivad eluruumi kaotuse näol pöördumatud tagajärjed, kui kaebaja esialgset õiguskaitset kasvõi osaliselt ei rahuldata. Kaebajale ei ole makstud toimetulekutoetust juba 6 kuud. Selle aja vältel on oluliselt halvenenud kaebaja tütre tervis ja kaebaja enda vaimne tervis. Kui kohus sunnib kaebajat kulutama kaebaja tütre puudetoetust eluasemekuludele, siis on tütar jäänud ilma eritoidust, sportimisvõimalustest jne. Kaebaja arvates on nii vastustaja kui kohtu otsused õigusvastased eelkõige põhjusel, et need on vastuolus põhiseadusega, sotsiaalhoolekande seadusega (SHS) ja toimetulekutoetuse eesmärgiga. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, sest vastustaja on kuue kuu vältel keeldunud toimetulekutoetuse maksmisest, mille tõttu on ohus kaebaja ja tema perekonnaliikmete tervis ja esmavajaduste (toit, eritoit, ravimid, ravi liikumine ja elukoht) rahuldamine. Toimetulekutoetus ei ole ajutine meede. See on vajaduspõhine meede. Praegusel juhul pole vastustaja mitu aastat teinud midagi kaebaja aitamiseks. Kaebajavõlgneb eluasemekulude eest 3066,98 eurot. Z e-kiri on usaldusväärne. Kaebaja ei pea esitama poja pangakonto väljavõtet, sest seadusest sellist nõuet ei tulene. Kaebaja poeg ei ole leibkonna liige. Kaebaja leibkonda kuulumise tuvastab kaebaja, mitte vastustaja. Kaebaja peab maksma pojale elatist. SHS-st tuleneb, et isegi kui kaebaja või mõni pereliige oleks saanud töist sissetulekut, tuleks taotlejale ikkagi maksta toimetulekutoetust edasi vähemalt poole aasta jooksul. Halduskohus pole põhjendanud, miks eluruumist ilmajäämise vältimine ei ole kaebaja ülekaalukas vajadus. Asjaolu, et seda pole veel juhtunud, ei saa olla 4(7)
3-23-2633 esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks. Kaebaja ei ole leidnud tööd laimavate artiklite tõttu veebis.
10.Vastustaja palub jätta määruskaebus rahuldamata. Z e-kirjaga saadetud hoiatuse usaldusväärsus on kaheldav. Kaebajal on võlad, mis on jõudnud kohtutäituri kätte. Taotluste juurde esitatud pangakontode väljavõtetest nähtub, et kaebaja sissetulekud ei laeku tema enda pangakontole. Seega ei pruugiks toetuse esialgse õiguskaitse korras väljamaksmise korral olla võimalik toetust kaebajalt tagasi saada juhul, kui tema kaebus jääb rahuldamata. Kaebaja tegutseb või on tegutsenud erinevates ettevõtetes ja on reklaaminud nende tooteid ja saatnud kaupu välja oma korterist, mis loob põhjendatud kahtluse, et kaebaja võib saada tulu, mis ei kajastu tema esitatud dokumentides ja andmetes. Halduskohus on kaebaja poja õigesti lugenud pereliikmeks ning vastustajal oli õigus nõuda tema pangakonto väljavõtet. Kaebaja on ka ise mõnes avalduses pidanud poega pereliikmeks. Kaebajal puudub kohustus maksta temaga koos elavale pojale elatist. Kaebaja pole tõendanud, et just toimetulekutoetuse maksmata jätmise tõttu on kaebaja tütre seisund halvenenud. On vähetõenäoline, et perekonna terviseprobleeme leevendab toimetulekutoetuse maksmine. Terviseprobleemide korral on asjakohane pöörduda arstide poole. Esialgse õiguskaitse taotluse nõude esemeks oli vaid toimetulekutoetuse määramine perioodi november 2023 osas, mistõttu tuleb jätta kaebaja taotlus detsembri 2023 osas tähelepanuta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
12.Kaebaja on määruskaebusega esitanud 10.01.2024 e-kirja oktoobri, novembri ja detsembri kommunaalkulude ning detsembri ja jaanuari üüri maksmata jätmise kohta (lisa 1), X 10.01.2024 seletuse tütre diabeedi kohta (lisa 2), Sotsiaalkindlustusameti 23.11.2023 vastuse (lisa 3), OCOcean Clinic 09.06.2021 tõendi W kohta (lisa 4) ning pöördumise avalike teenistujate poole (lisa 5). Ringkonnakohus tagastab kaebajale Sotsiaalkindlustusameti 23.11.2023 vastuse, kuna see on toimikus juba olemas (dtl 145), ning 02.01.2024 ametnikele saadetud pöördumise (lisa 5) koos lisadega, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust. Ringkonnakohus võtab kaebaja esitatud lisad 1, 2 ja 4 asja õigemaks lahendamiseks asja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2).
13.Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole välistatud ka olukorras, kus kaebaja saavutaks sellega sisuliselt oma eesmärgi juba enne asja sisulist lahendamist, kuid sellisel juhul peaks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine tekitada avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju (nt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19).
5(7)
3-23-2633
14.Kaebaja taotletud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamisega otsustataks vaidlus ette ära, sest kaebaja saavutaks oma eesmärgi juba enne asja sisulist läbivaatamist. Järelikult õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist praeguses asjas kaebaja ülekaalukas esialgse õiguskaitse vajadus ja kaebuse head väljavaated. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise tingimused täidetud.
15.Toimetulekutoetuse eesmärk on eeskätt leevendada ajutise abimeetmena abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades neile minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks (SHS § 131 lg 1). Toimetulekutoetust määrab ja maksab kohaliku omavalitsuse üksus jooksvaks kuuks SHS-ga kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras. Eelnevate kuude eest toimetulekutoetust tagasiulatuvalt ei määrata (SHS § 134 lg 1). Toetuse maksmine tagab isikule või perekonnale minimaalse asendussissetuleku, mis võimaldab jooksvalt katta kõige põhilisemad vajadused. Seega tuleb kohtul esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel hinnata, kas esineb oht kaebaja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete esmavajaduste (näiteks elukoht, minimaalsed tarbimiskulud toidule, riietusele, jalanõudele, muudele kaupadele ja teenustele) rahuldamisele. Toimetulekutoetuse vajaduse tõendamisel lasub tõendamiskoormus toetuse taotlejal (Tallinna Ringkonnakohtu 11.12.2023 määrus asjas nr 3-23-2633, p 18).
16.Vastustaja esitatud dokumentide järgi on kaebaja ja tema tütre sissetulekud lapsetoetus 80 eurot, tütre töövõimetoetus 318,06 eurot, töötukassa makstav stipendium 327,05 eurot, tsiviilasjas nr 2-20-8069 määratud elatis 500 eurot (dtl 78–87). Kaebaja esitatud tema enda ja tütre 2023. a oktoobri kohta esitatud pangakontode väljavõtetelt mingeid sissetulekuid ega väljaminekuid ei nähtu ja kontode lõppjääk on 0 (dtl 8, 51 ja 56). Arvestades, et toimetulekutoetuse mõistes on toimetulekupiiri määr esmavajaduste rahuldamiseks kaebaja perekonnale (kaebaja ja tema alaealine tütar) 440 eurot (2023. a riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p 2, SHS § 131 lg-d 3 ja 5), saab kaebaja ja tema pere sissetulekut pidada piisavaks vähemalt esmavajaduste rahuldamiseks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 11.12.2023 määrus asjas nr 323-2633, p 19).
17.Ringkonnakohus on oma varasemates lahendites leidnud, et kaebaja esitatud U 04.12.2023 hoiatus (dtl 411) ei tõenda usaldusväärselt kaebaja eluruumist väljatõstmise ohtu (Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2023 määrus asjas nr 3-23-2405, p 15, Tallinna Ringkonnakohtu 11.12.2023 määrus asjas nr 3-23-2633, p 20 ja Tallinna Ringkonnakohtu 19.01.2024 määrus asjas nr 3-23-2201, p 20). Ringkonnakohus jääb varem esitatud seisukohtade juurde ka praeguses asjas.
18.Kohtutoimikus seni olevate dokumentide põhjal ei saa kaebuse eduväljavaateid pidada ülekaalukalt suurteks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et lähiminevikus erinevates äriühingutes tegutsemine ning nende toodete reklaamimine ja kaupade väljasaatmisega tegelemine oma korterist loob põhjendatud kahtluse töise tulu esinemise kohta, mis ei kajastu kaebaja esitatud dokumentides ja andmetes. Kaebaja on esitanud toimetulekutoetuse taotlemisel vastuolulisi andmeid ning esineb kahtlus kaebaja pere tegelikus sissetulekus. Kaebaja on märkinud toimetulekutoetuse taotlusel enda pere kaheliikmelisena, samas 06.10.2023 kodukülastusel (dtl 86‒87) pidas kaebaja peret kolmeliikmeliseks. 07.12.2023 vastuses on kaebaja märkinud, et poeg elab tema juures (dtl 354). Kaebaja küll väidab, et tal puudub igasugune sissetulek, kuid samas maksab väidetavalt elatist 300 eurot tema juures elavale täisealisele pojale (dtl 48‒49 ja 57). Millistest vahenditest ja mil viisil see toimub, pole tõendatud. Kui kaebaja loeb oma täisealise poja enda perekonnaliikmeks SHS tähenduses (SHS § 131 lg 4), tuleb oma perekonna toimetulekutoetuse vajaduse ja toetuse saamise õiguse tõendamiseks esitada ka andmed poja tulude kohta. Kaebaja seda seni teinud ei ole. Kaebaja on 6(7)
3-23-2633 varem selgitanud ja vastustaja on tuvastanud (06.10.2023 kodukülastuse akt), et kaebaja ja tema tütre sissetulekud laekuvad kaebaja poja pangakontole. Seetõttu ei ole asjakohane ka kaebaja väide, et poja pangakonto väljavõtte esitamist ei ole temalt õigust nõuda, kui poeg ei kuulu kaebajaga ühte leibkonda (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 11.12.2023 määrus asjas nr 3-232633, p 21).
19.Eeltoodut arvestades ei esine asjas sellist ülekaalukat esialgse õiguskaitse vajadust ja kaebuse eduväljavaated ei ole sellised, mis õigustaks esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamisega kaebusega taotletud eesmärgi saavutamist juba enne asja sisulist lahendamist. Lõpliku hinnangu selle kohta, kas vastustaja on vaidlustatud otsustega õigesti jätnud kaebaja toimetulekutoetuse taotlused rahuldamata, tuleb anda asja sisulise läbivaatamise käigus. Kuna riigi vahendid on toetuste maksmisel piiratud, on kaalukas avalik huvi see, et toetust makstakse üksnes isikutele, kellel on selle saamiseks vajadus ja õiguslik alus. Toimetulekutoetuse eesmärk ei ole toetada seda elustandardit, mille isik on endale valinud. Isiku toimetulekutoetuse vajadus peab olema tegelik, mitte tekitatud andmete varjamisega (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2023 määrus asjas nr 3-23-2405, p 19).
20.Eeltoodu tõttu jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu määruse resolutsiooni p 3 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.