Xi kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse 15.08.2023 otsuse nr 5-8/3219-4, 29.08.2023 otsuse nr 5-8/3642 ja 27.09.2023 otsuse nr 5-8/3219-16 tühistamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks vaadata kaebaja taotlused uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindaja Tiiu-Ann Kaldma Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Kristel Tina, Marje Paljak ja Moonika Roosinupp
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asjale juurde Tallinna Halduskohtu 31.01.2024 kohtuistungi protokoll ja salvestis asjas nr 3-23-2405 ning Tallinna Ringkonnakohtu 28.10.2021 otsus asjas nr 220-8069.
Jätta Xi kaebus rahuldamata.
3.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2023 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse. Kohustada Xi tagastama esialgse õiguskaitse korras saadud 1200 eurot Tallinna linnale 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.03.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega (HKMS § 253 lg 3). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
1.X (kaebaja) esitas 18.07.2023 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale taotluse toimetulekutoetuse saamiseks 2023. a juulikuu eest.
2.Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond jättis 15.08.2023 otsusega nr 5-8/3219-4 kaebajale sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 134 lg 4 p-de 1, 7 ja 8 alusel 2023. a juulikuu eest toimetulekutoetuse määramata. Põhjendused:
2.1.Kaebajat teavitati korduvalt vajadusest ilmuda toetuse taotlemiseks linnavalitsusse. 27.07.2023 vastuvõtul ei olnud kaebaja valmis täitma ankeeti vara kohta ega esitanud pangakonto väljavõtteid. Hindamise käigus selgus, et kaebaja on jätkuvalt töötu (arvel töötukassas), plaanib asuda õppima ja tegeleb vabatahtliku tegevusega, mis ei taga perele iseseisvat toimetulekut. Kaebaja on seotud äriühingutega Insomnia OÜ, Fonte Corporation OÜ, AU Online Marketing OÜ ja Suhkruvaba MTÜ. Kuni 25.05.2023 oli kaebaja ka Lifegate OÜ ainuosanik ja juhatuse liige. Kaebaja ja tema pere elukoha aadressile on registreeritud mh Maauurija OÜ (kuni oktoobrini 2023 ärinimi Golden Stevia OÜ) ja Fonte Fund OÜ. Kokku on kaebaja elukoha aadressil registreeritud 6 ettevõtet. Kaebaja maksab üüri enda kui eraisiku ja AU Online Marketing OÜ vahel sõlmitud üürilepingu alusel 800 eurot kuus. Sotsiaalhoolekande osakond soovitas 13.06.2023 toimetulekutoetuse määramise otsuses kaebajal leida soodsam elamispind ja andis selleks 3-kuulise tähtaja, sest Tallinna linna kompenseeritavate eluasemekulude piirmäär on 600 eurot. 27.07.2023 vastuvõtul pakuti võimalust saada üürimise nõustamise ja toetamise teenust, kuid kaebaja keeldus. Kodukülastusel 13.04.2023 oli korteris näha Maauurija OÜ äritegevus (kaubakastid, pakendeid, toidunõud jne), mida kaebaja suuliselt kinnitas.
2.2.Kaebaja keeldus ettevõtete kontoväljavõtete ja juhatuse liikmeks olemise lepingute esitamisest väitega, et lepingud on suulised ja kontoväljavõtteid ei tohi esitada. Vastuvõtul selgitas kaebaja, et ei saa Maauurija OÜ-st mingeid tasusid. Samas on Golden Stevia OÜ veebilehel ja sotsiaalmeedias kaupade tellimiseks kaebaja kontaktandmed, samuti teeb kaebaja ettevõttele reklaami. Kaebaja selgitas, et ta ei tööta, vaid loob suhkruvabade toitude retsepte ja retseptiraamatute eest autoritasu saanud ei ole, kuivõrd raamatute väljaandmisega seotud kulud kattis teine firma. Kasumisse ei ole raamatute müük jõudnud. Kaebaja kontaktandmed on mh iluteenuste firma XX Xxxxxxxx Xxxx XX lehel, mida ta sotsiaalmeedias reklaamib ning millele teenusaja broneerimiseks ja toodete ostmiseks tuleb võtta ühendust aadressil [email protected]. Kaebaja selgitas 02.08.2023 e-kirjas, et tal puudub seos eelmärgitud ettevõttega.
2.3.Kaebaja sai toimetulekutoetust 01.01.-30.04.2021, 01.01.-31.05.2022 ja alates 01.09.2022. Seega on perel pikaajalised toimetulekuraskused. Kaebajale anti 19.04.2023 toimetulekutoetuse määramise otsusega aega 3 kuud töökoha leidmiseks või äriühingute osaluste realiseerimiseks, et tagada pere esmane toimetulek. Kaebajale selgitati, et nõude täitmata jätmisel võidakse toimetulekutoetuse maksmine SHS § 134 lg 4 p-de 1, 7 ja 8 alusel lõpetada. Äriühingute osalust käsitletakse isiku varana, mille müügist saadud vara saab kasutada toimetuleku parandamiseks. Kaebajalt paluti korduvalt selgitusi pere igapäevase majandamise kohta, sest esitatud pangakonto väljavõtetelt ei nähtunud igapäevaeluga seotud kulutusi (toidu- ja esmatarbekaubad, sideteenuste tasud jms). Kaebaja selgitas, et võttis 2023. a märtsis tütre arveldusarvelt välja 1000 eurot, millega majandab. Täpsustavatele küsimustele kaebaja selgitusi ei andnud. On kahtlus, et kaebaja ei esitanud kõiki perega seotud arveldusarvete väljavõtteid, sest nt kaebaja poja pangakonto väljavõttelt nähtub mh intressitulu laekumine. Seda ei ole kaebaja selgitanud. Pere toimetulekut ei saa hinnata terviklikult (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg 3, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse
2(16)
3-23-2201
(SÜS) § 5 lg 2 ja § 21 lg 1 p 1). Esitatud andmed ja tõendid ei võimalda teha kindlaks kaebaja õigust saada toetust ning on alust arvata, et kaebaja varjab oma tulusid. Toimetulekutoetus jääb SHS § 134 lg 4 p-de 1, 7 ja 8 alusel määramata, sest kaebaja on tööealine inimene, kes ei tööta ega õpi ning ei ole talle antud tähtaja jooksul asunud tööle ega toimetuleku parandamiseks võõrandanud oma vara (äriühingute osalusi). Toimetuleku parandamiseks saab kaebajat suunata majandamis- ja/või võlanõustamisele. Lisaks on kaebajal võimalus saada üürinõustamise ja -toetamise teenust.
3.Kaebaja esitas 14.08.2023 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale taotluse toimetulekutoetuse saamiseks 2023. a augustikuu eest.
4.Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond jättis 29.08.2023 otsusega nr 5-8/3642 SHS § 134 lg 4 p-de 1, 7 ja 8 alusel kaebajale 2023. a augustikuu eest toimetulekutoetuse määramata. Korrati 15.08.2023 otsuses toodut ja märgiti täiendavalt:
4.1.Kaebaja keeldus 22.08.2023 e-kirjaga vastuvõtule tulemast ja palutud asjakohaseid lisadokumente ning selgitusi esitamast. Samuti ei soovinud ta esitada juhatuse liikmeks olemise lepingute tingimuste kohta selgitusi. Kui ettevõtte juhatuse liige tegutseb aktiivselt äriühingu sisulises tegevuses ja tema tegevuse tagajärjel tekib kasum, siis peab ta enda töö eest saama ka kõigi tööjõumaksudega maksustatud töötasu.
4.2.Kaebaja esitas enda ja perekonna omandis oleva vara kohta teavet valikuliselt, jättes esitamata teabe väärtpaberite ja osade pangakontode kohta. Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmetest nähtub kaebaja pojale laekunud intressitulu ja dividenditulu, mille kohta kaebaja ise andmeid esitanud ei ole. Äriregistri andmetel on kaebaja poeg otseselt seotud 18.08.2023 registreeritud XX Xxx (tegevusala enda kinnisvara ost ja müük). Samuti kuuluvad kaebaja pojale väärtpaberid, mille kohta ei ole kaebaja selgitusi andnud. Kuna kaebaja maksab üüri äriühingule, mille juhatuse liikmeks ta ise on, ning kuna kaebaja elukohaks olev korter on mitme ettevõtte tegevuskohaks, jääb selgusetuks, kui suures osas tuleb kaebajal eluasemekulusid kanda.
4.3.Kaebaja esitatud dokumentide ja teabe põhjal ei ole võimalik kindlaks teha kaebaja õigust toimetulekutoetusele, sh kaebaja ja tema pere majanduslikku olukorda. On alust arvata, et kaebaja varjab oma tegelikke tulusid ning tema ja pere sotsiaalmajanduslikku toimetulekut ei ole võimalik terviklikult hinnata.
5.Kaebaja esitas 13.09.2023 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale taotluse toimetulekutoetuse saamiseks 2023. a septembrikuu eest.
6.Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond jättis 27.09.2023 otsusega nr 5-8/3219-16 SHS § 134 lg 4 p-de 7 ja 8 alusel kaebajale 2023. a septembrikuu eest toimetulekutoetuse määramata. Põhjendused:
6.1.Toimetulekutoetuse taotlemine toimub SHS-ile tuginedes linnavalitsuses kohapeal, kus sotsiaaltöötajal on võimalik hinnata inimese toimetulekut terviklikult, kaasates vajadusel inimese abistamisse teised asjakohased sotsiaaltöö spetsialistid. Kaebajat teavitati 20.09.2023 vajadusest ilmuda toetuse taotlemiseks linnavalitsusse ning esitati loetelu vajalikest dokumentidest ja teabest (kõikide pereliikmete pangakonto(de) panga digitemplitega väljavõtted, kuna taotlusele lisatud pangakontode väljavõtetel ei kajastunud eluasemekulude tasumine ega kulud toidu- ja esmatarbekaupadele, sh kaebaja poolt pojale nn elatisraha maksmine; selgitused kaebaja ja kaebajaga seotud äriühingute majandustegevuse kohta; selgitused pojale kuuluvate väärtpaberite ja tema omandis oleva ettevõtte kohta). Kaebaja
3(16)
3-23-2201
keeldus 20.09.2023 e-kirjaga vastuvõtule tulemast, küsitud lisadokumente ja selgitusi esitamast, esitades teavet valikuliselt.
6.2.Eesti Hariduse Infosüsteemist nähtub, et kaebaja on alates 23.08.2023 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilane.
6.3.Kaebaja kontaktandmed on iluteenuste firma XX Xxxxxxxx Xxxx XX lehel, mida ta sotsiaalmeedias reklaamib ning millele teenusaja broneerimiseks ja toodete ostmiseks tuleb võtta ühendust kaebaja isiklikul telefonil +372 xx xxx xxx, mis on antud kontaktiks ka taotlusel. Kaebaja selgitas 02.08.2023 e-kirjas, et tal puudub seos eelmärgitud firmaga. Muud asjakohast teavet ei ole kaebaja temaga seotud ettevõtete kohta esitanud.
6.4.Kaebaja märkis, et poeg viibis 2023. a augustis perest ajutiselt eemal ja teda ei peaks pere koosseisu lugema. Kaebaja maksis pojale elatist, kuid poeg on täisealine ja sellisel kujul poja rahaliselt toetamine ei oma toimetuleku mõttes tähendust (seda ei ole võimalik elatisena sissetulekust maha arvata).
6.5.Kaebaja esitatud dokumentide ja teabe põhjal ei ole võimalik kindlaks teha kaebaja õigust toimetulekutoetusele, sh kaebaja ja tema pere majanduslikku olukorda. On alust arvata, et kaebaja varjab oma tegelikke tulusid. Tema ja tema pere sotsiaalmajanduslikku toimetulekut ei ole võimalik terviklikult hinnata.
7.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille nõueteks jäid Tallinna Kesklinna Valitsuse 15.08.2023, 29.08.2023 ja 27.09.2023 otsuste tühistamine ja Tallinna linna (vastustaja) kohustamine vaadata kaebaja taotlused uuesti läbi. Põhjendused:
7.1.Kaebaja peab tagama nii alaealise tütre kui ka ülikoolis õppiva täisealise poja ülalpidamise. Kui taotlused olid puudustega, tulnuks anda tähtaeg puuduste kõrvalamiseks. Asjaolu, et kaebaja ei saanud SÜS §-s 5 sätestatud esmase vastutusega riskidega toimetulekul hakkama, ei tähenda, et ta tuleb jätta sotsiaalabita.
7.2.Kaebajal puudub regulaarne sissetulek ja ta elab toetustest, sugulaste ning tuttavate toel. Vastustaja oleks pidanud arvestama ka augustis kaebajast eraldi elanud pojale 300 euro suuruse elatise maksmist. Tasemeõppes õppival lapsel on perekonnaseaduse (PKS) alusel õigus saada elatist, mille saamiseks ei pea laps tingimata pöörduma kohtusse. Elatise summa ei ole ülemäära suur, arvestades kulusid, mida tuleb õppetöö algul paratamatult kanda. Sissetuleku puudumisel ei ole võimalik kulutusi teha. Enamuse vajaminevast on kaebaja ja tema lapsed saanud lähedaste toel. Kaebaja on püüdnud olla võimalikult kokkuhoidlik. Arusaamatu on väide, et kaebaja ei ole andnud tõeseid andmeid. Argumendiks ei saa olla väide, et nii vähese rahaga ei ole võimalik toime tulla. Täiskasvanud poeg võtab igas kuus sularaha välja ja annab kaebajale. Pere sissetulekuid ei saa varjata – need on MTA-l olemas ja sealt on vastustajal kohustus neid kontrollida. Stipendium ja puudetoetus ei ole sissetulek SHS-i mõttes. Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks ei ole isikul vara olemasolu ega arvelduskonto alg- ja lõppjääk, vaid pereliikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekud. Tähtsust ei oma see, mille jaoks kaebaja oma sissetulekuid kulutab, v.a eluasemekulude katmise osas. Isegi juhul, kui kaebaja või mõni tema pereliige asunuks tööle ja saanuks töist sissetulekut, olnuks tal vähemalt 2 kuu vältel õigus saada toimetulekutoetust SHS § 133 lg 2 1 alusel. Kaebaja sissetulekuks ei saa lugeda SHS § 133 lg 2 p 5 alusel töötukassa poolt makstavat stipendiumi. Reklaam ei tõenda sissetulekut.
7.3.Kaebaja on olnud töötu 3 aastat ja 7 kuud, töötuna arvel alates 24.03.2020 ja täitnud töörehabilitatsiooni tegevuskava. Kaebaja õpib alates 23.08.2023 Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis eriala, mis võimaldab tulevikus tööle asuda. Kaebaja ei saa teha erialast tööd
4(16)
3-23-2201
(raamatupidamine ja ärijuhtimine), sest tema kohta on meedias alates 2016. a-st avaldatud valeväiteid, mille ümberlükkamiseks on esitatud hagi maakohtule. Kaebaja on püüdnud tegeleda ettevõtlusega, kuid edutult. Vastustaja tegi samaaegselt etteheiteid nii passiivsuse kui aktiivsuse kohta. Vastustaja leiab, et kuna kaebaja püüab tegeleda ettevõtlusega, siis on tal kindlasti sissetulekuid, mida varjab. Teisest küljest heidab vastustaja ette, miks ei ole kaebaja läinud tööle. Õppekava on nii intensiivne, et on kaheldav, kas poole kohaga oleks võimalik töötada ja kaebajale ei saa ette heita SHS § 134 lg 4 p-des 5, 7 ja 8 sätestatut. Vastustaja alavääristab kaebajat, arvates, et 2 kõrgharidusega isik peaks asuma lihttööle. Lihttööd on oluliselt raskem leida (eriti 3 kõrgharidusega inimesel) ja kandideerijate arv on sadades. Vastustaja viitab interneti lehekülgedele, kus kaebaja reklaamib tooteid. See ei tõenda, et kaebaja on tulu saanud, vaid et kaebaja püüdis tulu saada.
7.4.Kaebaja ei tee ühegi ettevõtte juhatuse liikme tööd. Tal on osalused mittetegutsevates ja arestitud äriühingutes ning ta ei saa ettevõtlusest tulu. Talle ei saa ette heita osaluste võõrandamata jätmist, sest mittetegutsevate ja kahjumlike äriühingute osade müümisest ei saaks mingit tulu. Toimetulekutoetuse maksmise sidumine kaebaja osaluse võõrandamisega äriühingutes ei ole õiguspärane. Äriühingu, millel puudub tegevus ja vara, osa on väärtusetu. Kuigi kohtutäiturid on püüdnud kaebajale kuuluvaid osi võõrandada, ei ole see õnnestunud. Arusaamatu on, millise õigusakti alusel ei ole võimalik mittetegutseva või kahjumliku äriühingu osanikule maksta toimetulekutoetust või millise äriühingu osade omamine annaks aluse toimetulekutoetuse maksmisest keelduda. Vastustaja ei saa toimetulekutoetuse saamise eeldusena nõuda arestitud vara (tühjad firmad) müüki, sest tulu läheb võlausaldajale ega paranda kuidagi kaebaja olukorda. Vastustaja ei saa võrdsustada äriühingu käivet äriühingu tuluga ega omistada seda kaebajale sissetulekuna. Äriühingu osa omamine või juhtorgani liikmeks olemine ei saa olla aluseks toimetulekutoetuse määramisest keeldumiseks.
7.5.Kaebaja üürib juba 10 aastat 3-toalist korterit, mille üür on 800 eurot kuus ning kommunaalmaksed suvel 200-250 eurot ja talvel kuni 650 eurot. Isegi kui kaebaja koliks teise sarnasesse korterisse (nt Mustamäel), oleksid kulud samas suurusjärgus, samuti tuleks maksta täiendavalt tagatisraha ja teha kulutusi kolimiseks. Üürikorterist loobumise nõue on põhjendamatu ja pahatahtlik. Kaebaja ei ole võimeline tasuma eluasemekulusid ja tal on tekkinud üürivõlg, mis võib lõppeda üürilepingu ülesütlemisega. Kui kaebajal ei ole võimalik tagada perele eluaset, tuleb seda teha vastustajal. Toimetulekutoetuse maksmisel arvestatakse maksimaalseks üüri suuruseks 600 eurot kuus, mistõttu ei oma tähtsust, kas üüritasu on 700 või 800 eurot. Kaebaja üüris korteri ajal, mil majanduslik olukord oli parem. Vastustaja selgitas 06.10.2023 kodukülastusel, et linnal ei ole 3-toalisi kortereid anda, heal juhul leiavad 1-toalise. Kaebaja korteri üürisumma on samas suurusjärgus tavalise Mustamäe või Lasnamäe 3-toalise korteriga. Vabu üürikortereid on olnud sama üürihinnaga, aga palju kehvemad. Kaebaja tasus toimetulekutoetusest üksnes eluasemekulud. Kaebaja ei viibinud välismaal, kuna tuli 2023. a juulis vastuvõtule. D on nimetatud 10 aastat tagasi sõlmitud üürilepingus, kuid tänasel päeval ta korteris ei ela. On arusaamatu, mille alusel peetakse teda kaebaja elukaaslaseks.
7.6.Kaebajal ja tema perel ei ole vara, mida võõrandada. Kaebaja omandis ei ole mingeid väärtpabereid. Arusaamatu on, mille alusel väidab vastustaja kaebaja pojal mingit dividenditulu. Kaebaja on enda emalt saanud kanamune, õunu, juurvilju jmt, kuid mitte raha (SHS § 133 lg 3 p 3). Arvestades poja dividenditulu suurust, ei ole alust arvata, et selle vara müük võiks pere toimetulekut oluliselt parandada. Kaebajal ei ole infot väärtpaberitest ega õigust neid maha müüa. Poeg on üliõpilane, ei käi tööl ja vajab toetust elatisena. Pojal on vaja käia koolis. Kaebaja omandis ei ole väärtpabereid. Väljaminekute puudumine pangakontodel ei tähenda tulude varjamist. Sissetulekute puudumisel ei saagi väljaminekuid teha ning enamuse vajaminevast saavad kaebaja ja tema lapsed lähedaste abil ja toel. Kaebaja on 5(16)
3-23-2201
püüdnud olla võimalikult kokkuhoidlik. Vastustaja vastas 04.12.2023 kaebajale, et tema poeg ei ole saanud intressitulu, ent ometi jättis juuli, augusti ja septembri 2023. a toimetulekutoetuse määramata.
7.7.Kaebaja tütre puue nõuab lisakulutusi. Vastustaja ei ole kaalunud, millisesse olukorda satub toimetulekutoetuse maksmisest keeldumisel alaealine keskmise puudega gümnaasiumiõpilane, kelle puue nõuab lisakulutusi. Arusaamatu on, miks ei arvesta vastustaja augustis eraldi elanud pojale makstud elatist PKS-i alusel kui täisealiseks saanud tasemeõppes õppivale lapsele. Elatist võib maksta ka vabatahtlikult, ilma kohtu poole pöördumata. Elatis 300 eurot kuus ei ole ülemäära suur, arvestades kulusid, mida tuleb õppetöö alguse puhul paratamatult teha.
7.8.Riigikohtu 05.05.2014 otsuses asjas nr 3-4-1-67-13 (p 41) leiti, et SHS-i mõttes saab inimese sissetuleku lugeda perekonna sissetulekuks, kui inimesed elavad koos samas eluruumis ja nad kasutavad tuluallikat ühiselt või peab neil olema ühine majapidamine. Vaidluse korral faktiliste asjaolude üle, mis välistaksid toimetulekutoetuse saamise õiguse, peab tõendamiskoormus olema üldjuhul haldusorganil. Vastustaja on õigusnormi tõlgendanud ja sisustanud meelvaldselt ning kaebaja kahjuks. Kaebaja poeg lõpetas suvel keskkooli ja otsustas alates augustist olla iseseisev. Ta oli augustis ka palju kodust ära vanaemade juures ja sõpradega ning kaebajal ei saanud enam olla pojaga ühine toidulaud. Poeg elab küll kaebaja elukohas, aga mitte leibkonnas, vaid toimetab iseseisvalt. Täiskasvanud poeg võtab iga kuu sularaha välja ja annab kaebajale. Pere sissetulekuid ei saa varjata – need on MTA-l olemas ja sealt on vastustajal kohustus neid kontrollida. Stipendium ja puudetoetus ei ole sissetulek SHS-i mõttes. Pojale ei meeldi, kui keegi teine tema kontot kasutab. Kaebaja pangakonto on advokaadi võla katteks arestitud juba 7 aastat ja kontol liikumisi ei toimu. Poeg on üliõpilane, ei käi tööl ja vajab toetust elatisena. Pojal on vaja käia koolis, omada arvutit, teha juhilube jne. PKS § 97 lg 3 alusel on kaebaja poeg õigustatud ülalpidamist saama kui abivajav alaneja sugulane, kes ei ole ise võimeline ennast ülal pidama. Riigikohus selgitas otsuses asjas nr 3-41-67-13 (p 46), et ka juhul, kui SHS § 22 lg 2 ls 2 perekonna mõiste alla kuuluvatel inimestel on vastastikune PKS-ist tulenev ülalpidamisõigus ja -kohustus, ei saa automaatselt eeldada, et nende inimeste sissetulekuid saab käsitada toimetulekutoetuse määramisel perekonna sissetulekuna. Koos elavate inimeste sissetulekute perekonna sissetulekuna arvestamise üheks eelduseks on SHS § 22 lg 2 ls 2 kohaselt see, et sissetulekut kasutatakse ühiselt. Riigikohus osundas lahendis asjas nr 3-2-1-69-13 (p 20), et ühes korteris elamine ei tähenda, et majapidamine on ühine ja tegemist on ühise leibkonnaga. Seega saab kaebaja poeg korteris elades elatist kasutuseelisena, sest alates augustist ei osale ta ühises majapidamises. Kaebaja poeg ostab enda toidu ise, koristab oma tuba, peseb pesu oma pesupulbriga, tal on oma tolmuimeja jne. Tema toit erineb kaebaja ja kaebaja tütre toidust 100%. Isegi kui kaebaja poeg saab enda isalt elatist, ei ole see kaebaja sissetulek. Kaebaja täiskasvanud poeg otsustab ise, kellega tal on leibkond.
7.9.Kaebaja käis nii võla- kui üürinõustamise teenusel ja taotles sotsiaaleluruumi, kuid kasu neist polnud.
7.10.Kommunaalteenuste arvetelt ei arvestata tasumisele kindlustus- ega remondifondi makseid. Kaebaja osales 21.07.2023 Hispaanias 36. Marbella Rotary Klubi suve heategevusgalal. Kaebaja on aastatel 2009-2020 viibinud osa aastast Hispaanias ja seal ka tööd teinud ning omanud glamuuriportaali. Sel ajal ei ole kaebaja mingeid riigi ega kohaliku omavalitsuse toetusi ega abi taotlenud. Covid-19 pandeemia puhkedes seltskonnaüritusi enam ei korraldatud ning kaebaja töö- ja viibimisvõimalused Hispaanias kadusid. Kaebaja võõrandas portaali sümboolse summa eest ja tal puudub juurdepääs selle andmetele. Kaebajal ei ole 3 aasta vältel olnud võimalik Eestis õpitud erialal ega üldse mingil alal tööd leida 6(16)
3-23-2201
Kaebaja oli varasemalt, 5-8 aastat enne Covid-19 pandeemiat, kogunud Finnair lennupunkte, mille arvelt oli tal võimalik soetada lennupilet. Kaebaja ei ole teinud rahalisi kulutusi lennupileti soetamiseks. Kaebajale kui endisele glamuuriportaali juhile Marbellas on üritused ja vastuvõtud Hispaanias tasuta. Kaebaja viibis tuttavate juures ja kulusid ei tekkinud. Lühikese viibimise vältel ei õnnestunud tal Hispaanias tööd leida. Kaebajal ei ole raha, mida kulutada. Ta on toidupanga klient juba 2 aastat, ema toob juurvilju, muna, mett, isa toob õli, või ja kohvi ning kõik sugulased toovad talle kotiga süüa. Kaebaja ülikooli õppima asumine tulenes pikaajalisest töötusest ja töö otsimisest.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
8.1.Kaebaja on pikaajaline toimetulekutoetuse saaja.
8.2.Toimetulekutoetuse eesmärk on aidata toimetulekutoetuse taotlejad tagasi tööle, mitte pikendada toetuse saamist seoses õppimisega. Kui kaebajal on soov õppida uut eriala, on tal võimalik otsida õpingute kõrvalt osakoormusega tööd. Kaebaja ei ole endale selgitanud, kuidas ta tuleb täiskoormusega õppides toime enda perekonna ülalpidamisega (sama vajadust selgitati talle 13.04.2023 kodukülastusel). Toetuste taotlemisel aastast 2021 selgitati kaebajale korduvalt vajadust minna tööle ja likvideerida äriühingud, mis tulu ei too. 11.04.2023 edastati kaebajale ka vastavasisuline teatis tähtajaga 11.07.2023 ja sama selgitati täiendavalt kodukülastusel 13.04.2023. Kuivõrd kaebaja perekonnal on tema sõnul rahalisi vahendeid piiratud hulgal, jääb tema tegevus arusaamatuks. Kaebaja väitel on ta kandideerinud vaid töökohtadele, kuhu saamine on meedias avaldatu tõttu vähetõenäoline. Kaebajal oleks võimalik kandideerida ka n.ö lihtsamatele töökohtadele kasvõi osalise töökoormusega.
8.3.Teatmik.ee portaali andmed ei kinnita äriühingute AU Marketing Online OÜ ja Maauurija OÜ halba seisu. AU Online Marketing OÜ I kvartali käive oli 4867,98 eurot ja II kvartali käive 5520 eurot. Maauurija OÜ I kvartali käive oli 5116,93 eurot, II kvartali käive 11 044,00 eurot ja III kvartali käive 3813,91 eurot. Kui kaebaja tegutseb aktiivselt äriühingu sisulises tegevuses ja tema tegevuse tagajärjel tekib kasum, siis peab ta enda töö eest saama ka kõigi tööjõumaksudega maksustatud töötasu.
8.4.Äriregistri andmetel on kaebaja elukohta Xxxxx-Xxxxx xx x-x registreeritud 6 äriühingu asukoht: AU Online Marketing OÜ, Fonte Corporation OÜ, Osaühing Insomnia, MTÜ Suhkruvaba, Fonte Fund OÜ ja Maauurija OÜ. On tavapärane, et äriühingud kannavad ka enda asukohaga seotud kulud, kui mitte täies ulatuses siis osaliselt. Üürisuhe on korteri omanikul otseselt AU Online Marketing OÜ-ga, mille esindaja üürilepingu sõlmimise ajal kaebaja oli. Kaebaja ei selgitanud, miks on äriühingud tema elukoha aadressile enda asukoha registreerinud, kui nad asukohaga seotud kulusid ei kanna. Seega puudub selgus kaebaja poolt eluasemekulude tasumise kohustuse tegelikust ulatusest.
8.5.Vastustaja kompenseerib üüritasu vaid 600 eurot. Kaebajal tuleb tasuda seda ületav osa 200 eurot, mis on märkimisväärne, eriti kui kaebajal puuduvad rahalised vahendid ja on raskusi eluasemekulude tasumisel. Ka AU Online Marketing OÜ poolt ei nähtu puudujääva üüri osa tasumist. Seetõttu pakuti kaebajale üürimise nõustamise ja toetamise teenust, millisest kaebaja keeldus. Kaebaja ei soovinud ka 06.10.2023 kodukülastusel jätkuvalt allkirjastada juhtumiplaani ja tegevuskava, mis on eelduseks nõustamisteenusele suunamiseks (SHS § 9 lg 4).
8.6.Kaebaja poeg asutas 18.08.2023 perekonna jaoks majanduslikult raskel ajal äriühingu XX Xxx, mille loomisel kaasnevad samuti kulutused. Pojal väärtpaberite olemasolu tõendavad MTA infosüsteemi tehtud päringud. Seega on perekonnal võimalik parandada enda majanduslikku toimetulekut ka väärtpaberite müügi arvelt. 7(16)
3-23-2201
8.7.Kaebaja ei ole vastanud, kuidas toimub pere igapäevane majandamine, kuivõrd esitatud pangakontode väljavõtetelt ei nähtu igapäevaeluga seotud kulutusi (toidukaubad, esmatarbekaubad, sideteenuste tasud, eluasemekulud jms). Samuti ei esitanud kaebaja kõiki perega seotud pangaväljavõtteid, sest poja kontole laekunud intressitulu laekumist kaebaja ei selgitanud. Kaebaja ei ole teinud koostööd (HMS § 38 lg 3 ls 1, SÜS § 21 lg 1, SHS § 132 lg 2). Kui kaebajal on kulud, peavad tal olema ka tulud. Tulude arvestamine sissetulekute hulka toimetulekutoetuse mõttes ei ole oluline, sest vastustajal on hindamiskohustus (SHS § 15 lg 1) – vastustaja peab välja selgitama isiku abivajaduse ja ulatuse. Vastustaja lähtub abivajaduse väljaselgitamisel terviklikust lähenemisest isikule, võttes arvesse toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid. Kaebaja esitas vastustajale teavet vastavalt enda suvale ega soostunud ilmuma selgitusi andma. Vastustaja ei pea kaebajat teistest taotlejatest erinevalt kohtlema.
8.8.Kaebaja poolt 2023. a juulis ja augustis esitatud toimetulekutoetuse taotlustele lisatud pangakontode väljavõtetelt nähtuvad Sotsiaalkindlustusameti poolt kaebajale määratud riiklik lapsetoetus ja kaebaja tütrele määratud puudetoetus 36,31 eurot. Eesti Töötukassa poolt kaebaja tütrele määratud töövõimetoetus 328,66 eurot 2023. a juulis ja 318,06 eurot 2023. a augustis ning Merike X-i poolt (laste isa asemel) makstud elatis 500 eurot. Eluasemekulud tasutakse poja arvelduskontolt – juunis 2023 mai 2023 eest 200 eurot ja juuni 2023 eest 400 eurot ning kommunaalteenuseid hoopis märtsi 2023 eest. Juulis 2023 tasus kaebaja poeg üüri 2023. a juunikuu eest 2 × 200 eurot ja kommunaalteenuste eest 2023. a aprillikuu ning täiendavalt õigusabi ja kohtumenetlusega seonduvalt. On arusaamatu, et kaebaja tasub vaid eluasemekulud, kuid nt elektritarbimise ja sideteenuste eest tasumist ei nähtu. Kaebaja ei tasunud eluasemekulusid õigeaegselt, märtsis ja aprillis 2023. a määratud toimetulekutoetust ei ole kaebaja sihtotstarbeliselt kasutanud. Toimetulekutoetuse taotlemisel 2023. a septembris arvas kaebaja poja perekonna hulgast välja ja esitas tütre pangakonto väljavõtte. Kaebaja ei ole tõendanud sissetulekuid ega väljaminekuid. MTA vastuse kohaselt sai kaebaja tütar lisaks pangakonto väljavõttel kajastuvale iluteenuste osutamise tasudele septembris 2023. a töötasu ka juulis ja augustis 2022. a (vastuses ilmselt ekslikult märgitud 2023. a) – tulu G (FIE kustutatud registrist 18.09.2023).
8.9.Kaebaja väitel on pere sissetulekuks vaid elatis ja pereliikmete abi raha ning toiduainete näol (2023. a juunis 500 eurot, 2023. a juulis 500 eurot, 2023. a augustis 450 eurot). On arusaamatu, miks tegid pereliikmed 2023. a augustis omavahelisi ülekandeid (kaebaja maksis pojale väidetavalt elatist, mille poeg kandis omakorda õele kui pereliikme abi, sest väidetavalt oli poeg augustikuus perest eemal). Toimetulekupiiri määr esmavajaduste rahuldamiseks kaebaja perekonnale (kaebaja, alaealine ja täisealine laps) oleks 600 eurot, mis on enamuses kaetud elatisega. Samuti saab kaebaja koolist stipendiumi ja pereliikmete abi toiduainete näol, mistõttu on vahendid esmavajaduste rahuldamiseks perekonnal üldjoontes olemas. 2023. a septembrikuu taotluse juurde esitatud tütre pangakonto väljavõttelt nähtub, et vaatamata puudele osutas tütar iluteenuseid ehk osales tööhõives, mida ei saa sissetulekuna küll toimetulekutoetuse puhul seaduse kohaselt arvestada, kuid tegemist on ikkagi tuluga perekonna kontole.
8.10.Toimetulekutoetuse mõttes on lisaks elatisele sissetulekuks ka töövõimetoetus, lapsetoetus, Eesti Töötukassa poolt makstud stipendium ja samuti dividenditulu. Kaebaja poeg tuleb lugeda leibkonnaliikmeks vastavalt kodukülastusel 06.10.2023 kaebaja avaldatule ja kaebaja 29.12.2023 vastuses kohtunõudele. Kaebaja ei ole näidanud enda sissetulekut, kuid maksab täisealisele pojale elatist. Lugedes poja perekonnaliikmeks, tuleb esitada ka andmed poja tulude kohta. Kaebaja selgitas, et tema ja tütre sissetulekud laekuvad poja pangakontole (06.10.2023 kodukülastuse akt). On kaheldav, kas kaebajal on kohustus maksta enda pojale
8(16)
3-23-2201
elatist, kui poeg saab kaebajalt ülalpidamise ühise majapidamise kaudu. Elatist maksab üldjuhul lapsest lahus elav vanem.
8.11.Arvestades võrdse kohtlemise põhimõtet, oleks äärmiselt ebaõiglane määrata kaebajale teiste taotlejatega võrreldes toetus õigusaktidega kehtestatud reegleid järgimata ning abivajadust ja asjaolusid hindamata. Kaebaja ei teinud taotluste menetlemisel igakülgset koostööd, kuna esitas asjaolusid valikuliselt ega ole orienteeritud koostööle (SÜS § 5 lg 2 ja § 21 lg 1 p 1).
8.12.Kaebaja kasutab endiselt nii kohtuga kui ka vastustajaga suhtlemiseks (viimati 23.11.2023 ja 29.11.2023) e-posti aadressi [email protected], mis on seotud märgitud portaaliga. Portaali võõrandamine on üldsõnaline.
8.13.Lennupunktide väljavõtted ei tõenda, millisel perioodil ja kuhu lendamiseks neid kasutati. Arvestades, et kaebaja võttis juuli ja augusti 2023. a toimetulekutoetuste otsused vastu digitaalselt alles septembris 2023. a, postiasutuse kaudu otsuseid kätte toimetada ei õnnestunud ja kaebaja keeldus teadmata põhjustel tulema osakonda vastuvõtule, ei ole välistatud, et kaebaja ei viibinud juulis ja augustis 2023. a Eestis. On vähetõenäoline, et kaebajal ei tekkinud reisil viibides ühtegi isiklikku kulu, sest kaebajal ja tema perel on sissetulekud, millest kulutusi teha, kuid kaebaja keeldub dokumente esitamast.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Vaidlus on selle üle, kas kaebajal oli õigus saada 2023. a juuli-, augusti- ja septembrikuu eest toimetulekutoetust. Kohus lähtub vaidluse lahendamisel SHS-i redaktsioonist, mis kehtis 01.07.- 23.12.2023.
10.SHS § 131 lg 1 kohaselt on toimetulekutoetuse eesmärk isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Kuivõrd tegemist on ajutise meetmega, tuleb igal toimetulekutoetuse määramisel olla kohalikul omavalitsusel hoolikas, et taotluse saamisel kontrollida eeldusi toetuse saamiseks.
11.SHS § 132 lg 4 sätestab, et kui taotleja soovib, et toimetulekutoetuse määramisel võetakse arvesse eluasemekulud, lisab ta taotlusele dokumendid, mis tõendavad: 1) eluruumi kasutamise õigust – need esitatakse esmapöördumisel ning eluruumi kasutamise õigusliku aluse muutumisel; 2) SHS § 133 lg-s 5 nimetatud jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluasemekulusid. SHS § 133 lg 5 sätestab, et arvestades SHS § 133 lg 6 alusel kehtestatud piirmäärasid ja elamuseaduse § 7 lg 1 p 2 alusel kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi või perekonnaliikmete arvu, võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse järgmised jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud: 1) üür; 2) korterelamu haldamise kulu, sealhulgas remondiga seotud kulu; 3) korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse; 4) veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus; 5) soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; 6) kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; 7) elektrienergia tarbimisega seotud kulu; 8) majapidamisgaasi maksumus; 9) maamaksukulu, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind; 10) hoonekindlustuse kulu; 11) olmejäätmete veo tasu. SHS § 133 lg 6 kohaselt kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus toimetulekutoetuse määramiseks SHS § 133 lg-s 5 nimetatud kulude piirmäärad, mis tagavad isiku ja tema 9(16)
3-23-2201
perekonnaliikmete inimväärse äraelamise. Kohaliku omavalitsuse üksus vaatab kehtestatud piirmäärad vähemalt üks kord aastas üle ning vajaduse korral kehtestab uued piirmäärad. Tallinna Linnavolikogu 16.12.2021 määruse nr 32 „Toimetulekutoetuse määramisel aluseks võetavate eluasemekulude piirmäärad“ (määrus nr 32) § 1 p 1 järgi on üle 33 m 2 üldpinnaga eluruumi üür või eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse (sh laenu intressid ja kohustusliku eluasemekindlustuse makse) kuni 12 eurot eluruumi ruutmeetri kohta kuus, kuid mitte rohkem, kui 600 eurot kuus. Määruse nr 32 § 1 p 4 kohaselt on korterelamu haldamise kulu, sh remondiga seotud kulu, kuni 3 eurot eluruumi ruutmeetri kohta kuus.
12.Kaebajal tuli eluasemekulude arvestamise soovi korral esitada vastustajale 2023. a juulikuu toimetulekutoetuse taotlemisel samal kuul tasuda tulnud eluasemekulude dokumendid (SHS § 132 lg 4 ja § 133 lg 5). Kaebaja esitas 2023. a juulikuu taotluse juurde maikuu elektri- ja kommunaalteenuste arve: Eesti Energia 31.05.2023 arve summas 41,04 eurot ja Tallinn, Müürivahe tn 24/Väike-Karja tn 7 korteriühistu 08.06.2023 arve nr 73 summas 410,75 eurot. Seega ei ole kaebaja juulikuu toetuse taotlemisel esitanud vastustajale eluasemekulude arvestamiseks nõutavaid dokumente. Vastustaja ei ole selgitanud, miks ta aktsepteeris vale kuu kohta esitatud andmeid ja dokumente. Ebaõigetest andmetest lähtumine muudab vastustaja 15.08.2023 otsuse õigusvastaseks.
13.Siiski on kohtu hinnangul usutav, et isegi korrektsete andmete esitamisel oleks lõpptulemus sama ehk kaebaja esitatud juulikuu toimetulekutoetuse taotlus jääks rahuldamata. Tõenäoliselt ei erine järgmise kuu kuluarved olulisel määratud. Kohus ei tunnista viidatud haldusakti kehtetuks, sest vastustajal tuleks uuendatud haldusmenetluses anda välja samasisuline haldusakt. See ei oleks menetlusökonoomiaga kooskõlas.
14.SHS § 131 lg 2 alusel on toimetulekutoetust õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. SÜS § 5 lg 2 alusel peab isik hüvitise taotlemisel aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele ning asjaolude muutumise korral hüvitise kohandamisele. SÜS § 21 lg 1 p 1 järgi on isik hüvitise taotlemisel kohustatud esitama hüvitise andjale kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks, sh seaduses sätestatud juhul andmed kolmandate isikute kohta.
15.See on vajalik isiku abivajaduse terviklikuks hindamiseks. Toimetulekutoetuse taotlejana oli kaebajal kohustus aidata kaasa toetuse vajaduse väljaselgitamisele. Kohtu hinnangul ei täitnud kaebaja seda kohustust.
16.Toimetulekutoetuse kalkuleerimisel tuleb arvestada kogu perekonna netosissetulekut. Kuna kaebaja väitel olid juulikuu ja augustikuu toimetulekutoetuse määramise ajal tema perekonnaliikmeteks tema poeg ja tütar, siis tuli vastustajal arvestada ka nende isikute netosissetulekut. Et määrata kindlaks pereliikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekud, tuli kaebajal esitada vastustajale kõikide pereliikmete eelmise kuu arveldusarved, millelt oleks näha sissetulekud ja väljaminekud. Seaduses ei ole sõnaselgelt nõutud kulutuste näitamist. Kui aga lähtuda sätte eesmärgist, siis oli vastustajal õigus toimetulekutoetuse vajaduse määramiseks hinnata kaebaja vajadusi mitte üksnes tema netosissetulekute järgi, vaid ka kulutusi arvesse võttes. Toimetulekutoetust makstakse piiratud avalike ressursside arvelt, seetõttu peab toetuse väljamaksmine olema põhjendatud. Andmete varjamine ja nendega
10(16)
3-23-2201
manipuleerimine on toetusõiguse kuritarvitamine. Toetuse maksmine neile, kes seda tegelikult ei vaja, on avalike piiratud ressursside raiskamine.
17.SHS § 134 lg 4 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus jätta toimetulekutoetuse määramata või vähendada määratavat toimetulekutoetuse summat, kui toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ega õpi täiskoormusega ega viibi akadeemilisel puhkusel (p 1); kohaliku omavalitsuse üksus leiab, et toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine, rentimine või müümine tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid (p 7); toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige ei ole kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul muul viisil püüdnud enda ja oma perekonna materiaalset olukorda parandada (p 8).
18.Vastustaja tugines 15.08.2023 ja 29.08.2023 otsustes SHS § 134 lg 4 p-dele 1, 7 ja 8 ja 27.09.2023 otsuses SHS § 134 lg 4 p-dele 7 ja 8.
19.Kaebaja ei olnud tööga hõivatud juuli ega augustikuus, kuid asus õppima septembrikuus ja samal kuu laekus tema pangakontole ka stipendium.
20.SHS-is ei ole otsest alust keelduda toimetulekutoetuse määramisest sel alusel, et isik on pikaajaline toetuse saaja. Siiski ei ole seaduse eesmärk jääda abivajajaid lõputult toetama (toimetulekutoetuse maksmine on ajutine abinõu (SHS § 131 lg 1)) ilma, et toetuse saaja panustaks ise perekonna toimetulekusse tasustatava tööga. Seaduses ei ole sätestatud, kui pikk ajavahemik on „ajutine“ ehk kui kaua võib isikule toimetulekutoetust maksta. Arvestades, et kaebaja oli toimetulekutoetust saanud 01.01.-30.04.2021, 01.01.-31.05.2022 ja alates 01.09.2022, siis oli vastustajal alus pidada kaebajat pikaajaliseks toetuse saajaks (viimane toetuse saamise periood oli kestnud juba 10 kuud). Kaebaja ei olnud sel viimasel perioodil töötanud ega õppinud ega viibinud akadeemilisel puhkusel. Seega oli vastustajal õigus keelduda kaebajale toimetulekutoetuse määramisest juulis ja augustis SHS § 134 lg 4 p 1 alusel.
21.Vastustaja andis kaebajale 19.04.2023 toimetulekutoetuse otsusega aega 3 kuud, et kaebaja asuks tööle või realiseeriks äriühingute osaluse pere esmase toimetuleku tagamiseks. Kaebajat hoiatati, et nõude täitmata jätmisel on õigus jätta toimetulekutoetus määramata. Seisuga 18.07.2023 (juulikuu taotluse esitamine) oli kaebaja seotud järgmiste ettevõtetega:
MTÜ Suhkruvaba (asutaja ja esindusõigusega juhatuse liige); OÜ Insomnia (likvideerimisel alates 21.06.2023, likvideerijaks kaebaja); Fonte Corporation OÜ (kustutamishoiatus 18.02.2024 seisuga, kaebaja osalus 40% kuni 02.09.2023, mil osanikuks vormistati D, kohtutäituri keelumärge); AU Online Marketing OÜ (osanik kuni 28.07.2023, mil osanikuks vormistati D, juhatuse liige kuni 28.11.2023, mil juhatuse liikmeks vormistati D).
22.Kohus ei ole veendunud, kas nende 4 juriidilise isiku võõrandamine andnuks olulise osa kaebaja toimetuleku parandamisel. Ka Tallinna Ringkonnakohus leidis praeguses asjas 24.11.2023 määruses (p 15) järgmist: „Äriregistri andmetel omab kaebaja 40% osalust Fonte Corporation OÜ-s, mille käsutamiseks on seatud keelumärge täiteasjas nr 022/2018/637, ning 50% osalust OÜ-s Insomnia, mis on likvideerimisel (osanikud otsustasid 21.06.2023 tegevuse lõpetada). Kaebajal ei oleks õiguslikult võimalik võõranda äriühingu osa, mille käsutamine on keelatud. Seejuures on kohtutäitur püüdnud kaebaja osalust Fonte Corporation OÜ-s enampakkumistel korduvalt (04.05.2023, 22.05.2023, 26.10.2023) müüa, kuid edutult (alghind on olnud vastavalt 50 eurot, 38 eurot ja 32 eurot). Ka likvideerimisel oleva OÜ Insomnia osaluse võõrandamisega perekonna majandusliku olukorra parandamine 11(16)
3-23-2201
ei oleks tõenäoline, sest äriregistrist nähtuvalt on OÜ Insomnia esitanud majandusaasta aruande viimati 2019. a kohta ja juba selle kohaselt majandustegevust ei toimunud. Kuna äriühingute osaluste võõrandamisest märkimisväärse tulu saamine ei oleks tõenäoline, siis ei saa äriühingute osaluste võõrandamata jätmist kaebajale ka ette heita.“.
23.Samas on näha, et kaebaja on enda osalused 2 äriühingus loovutanud siiski pärast vastustaja antud tähtaja lõppu Dle. Kaebaja selline tegevus tekitab kahtlusi, et kaebaja soovib enda tegevust ärivaldkonnas varjata. Kohus leiab siiski, et vastustaja poolt SHS § 134 lg 4 p 7 alusel toimetulekutoetuse määramata jätmine võimalike äriühingute osaluste võõrandamata jätmise põhjusel ei ole põhjendatud.
24.Kohtul ei ole võimalik analüüsida, kas kaebaja pidanuks saama enda juhatuse liikme kohustuste täitmise eest tasu. Kaebaja ei ole olnud koostööaldis ei vastustaja ega ka kohtuga suheldes, väites, et ta ei tohi äriühingu andmeid (täpsemalt pangakonto andmeid) avaldada. Samas ei ole kaebaja üldse mingeid andmeid tema kui juhatuse liikme töö tegemise kohta avaldanud peale selle, et väitis, et tema tööd ei tasustata. Seega ei ole kaebaja teatavaks teinud kõiki andmeid, mis võimaldaks tema tööga seoses jõuda selgusele, kas kaebaja pidanuks saama juhatuse liikme ülesannete täitmise eest tasu või mitte. Erinevates äriühingutes tegutsemine ning nende toodete reklaamimine ja kaupade väljasaatmisega tegelemine oma korterist loob põhjendatud kahtluse töise tulu esinemise kohta, mis ei kajastu kaebaja esitatud dokumentides ja andmetes. Kaebaja on esitanud toimetulekutoetuse taotlemisel vastuolulisi andmeid ning esineb kahtlus kaebaja pere tegelikus sissetulekus.
25.Kohus peab põhjendatuks vastustaja seisukohta, et kaebaja ei ole püüdnud enda ja pere materiaalset olukorda parandada. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta on proovinud ükskõik mis alal tööd leida. Kohtule esitatud kuvatõmmised CV Keskuse portaalist ei näita, et kaebaja oleks otsinud ükskõik mis erialal tööd ja talle oleks keeldutud. Kui isik ei tule enda ja pere majandamisega ise toime ning peab küsima abi toimetulekutoetuse saamiseks, siis ei saa ta olla valiv pakutava töö suhtes ja piirduda vaid õpitud erialaga, vaid peaks otsima ja vastu võtma mistahes töö (v.a töö, mis ei sobi tema tervisliku olukorra tõttu).
26.Kohtu hinnangul on vastustaja etteheide kaebajale asjakohane ka üüripinna suuruse osas – kaebaja üürib tema pere vajadusteks (juulis ja augustis taotluse esitamisel 3 pereliiget ning septembris taotluse esitamisel väidetavalt 2 pereliiget) 122 m2 suurust korterit Tallinna vanalinnas.
27.Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määruse nr 38 „Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm ja selle rakendamise erisused“ p 2 alusel on kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks 18 m2 eluruumide üldpinda iga liikme ja lisaks 15 m 2 perekonna kohta. Seega on kaebajale ja tema pereliikmetele eluruumi normpind 3 pereliikme puhul 69 m 2 (15 + 18 + 18 + 18) ja 2 pereliikme puhul 51 m2 (15 + 18 + 18). Kaebaja eluruum ületab seda normi mitmekordselt. Väiksemas korteris oleksid ka kommunaalkulud väiksemad ja seega toetuse vajadus väiksem.
28.Kaebaja väitis, et Dt on nimetatud 10 aastat tagasi sõlmitud üürilepingus, kuid tänasel päeval ta korteris ei ela. Kaebaja on ise avaldanud tsiviilasjas nr 2-20-8069, et D on tema elukaaslane (Tallinna Ringkonnakohtu 28.10.2021 otsuse p 4). Kaebaja ei ole vaevunud vastustajale selgitama enda suhet Dga (kes viibis 31.01.2024 kohtuistungil haldusasjas nr 323-2405), mistõttu on mõistetav vastustajal tõusetunud kahtlus D kuulumises kaebaja pereliikmete hulka. D seotus kaebaja huvidega nähtub ka sellest, et kaebaja on võõrandanud
12(16)
3-23-2201
talle endale kuuluvad äriühingud ja D avaldab internetis kaebajaga seotud kohtuasjades kaebaja suunas kallutatud artikleid1.
29.Toimetulekutoetuse eesmärgiks ei ole toetada kaebaja senist luksuslikku elustiili. Kaebaja ei ole tõendanud, et väljaspool vanalinna on korteri üürimisel sama kõrged üürihinnad ja ta on teinud tõsiseid pingutusi soodsama elupinna leidmiseks. Kuna vastustaja poolt hüvitamisele kuuluva üüri summa jääb alla kaebaja poolt lepingu järgi tasumisele kuuluvale, pidi kaebaja arvestama üürivõla tekkimisega ja otsima lahendusi, et madalama üüritasuga eluaset hankida. Seega ei ole kaebaja püüdnud enda materiaalset olukorda parandada (SHS §134 lg 4 p 8) ega vähendada pere väljaminekuid. Kaebaja pere väidetavat suurust arvestades ei ole vajadus 3-toalise korteri järele põhjendatud.
30.Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et kaebaja on registreerinud sellesse korterisse mitmeid äriühinguid, kes aga korteriga seotud kulude kandmises kuidagi ei osale. Kaebaja ei ole selgitanud, miks on korteriga seotud kulud ainuüksi tema kanda jäetud, kuigi teistel isikutel võimaldatakse seal oma majandustegevusega tegeleda ja tulu teenida. Sellises olukorras ei ole põhjendatud nõuda kulude hüvitamist toimetulekutoetuse raames.
31.SHS § 131 lg 7 järgi loetakse toimetulekutoetuse määramisel perekonnaliikmeteks samas eluruumis elavad ühise majapidamisega: 1) abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevad isikud; 2) esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased; 3) muud isikud, keda seob ühine kodune majapidamine. SHS § 131 lg 8 alusel loetakse toimetulekutoetuse määramisel perekonna koosseisu kuni 24-aastane põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppiv õpilane ja kuni 24-aastane ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses õppiv üliõpilane juhul, kui tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku SHS § 131 lg-s 7 nimetatud perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega.
32.Kaebaja väitel ei ole alates augustist tema täisealine poeg enam tema perekonna liige. Kohus leiab, et kaebaja väited on vastuolulised. Kaebaja märkis 18.07.2023 ja 14.08.2023 taotlustel perekonna liikmeteks enda, tütre ja poja. 13.09.2023 taotlusel märkis kaebaja perekonnaliikmeteks vaid enda ja tütre. 06.10.2023 kodukülastusaktil on selgelt märgitud, et kaebaja pereliikmeteks on täisealine poeg, kes õpib ülikoolis, ja alaealine tütar, kes käib keskkoolis. Haldusasjas nr 3-23-2405 toimunud istungil väitis kaebaja, et poeg elas augustikuus vanaema juures, mistõttu ei saanud teda lugeda kaebaja ühise majapidamisega perekonda kuuluvaks. 29.12.2023 vastuses kohtunõudele väitis kaebaja, et poeg oli augustis ka palju kodust ära vanaemade juures ja sõpradega, seetõttu ei saanud kaebajal olla pojaga enam ühine toidulaud. Kaebaja väitis, et poeg elab küll Xxxxx-Xxxxx xx x-x, kuid mitte enam kaebaja leibkonna koosseisus, vaid toimetades iseseisvalt. Samas haldusasjas nr 3-232405 istungi protokolli kohaselt on poja asjad küll ema juures, kuid tegelikult elab poeg mujal ja majandab iseseisvalt. 30.01.2024 lõplikes seisukohtades teatab kaebaja, et vastustajal ei ole õigust sekkuda taotluse menetlemisel perekonnaellu ja hakata otsustama kaebaja pereliikmete kuuluvuse üle.
33.Halduskohus leidis 29.12.2023 määruses haldusasjas nr 3-23-2633, et kaebaja täisealine poeg tuleb lugeda SHS § 131 lg 7 p 2 järgi tema pereliikmeks. Kohus leiab sama ka praeguses asjas. Nii kaebaja kui ka tema poja rahvastikuregistri järgseks elukohaks on Xxxxxx xx xxxx, Tallinn, kuid üürilepingu kohaselt elavad mõlemad Xxxxx-Xxxxx xx x-x, Tallinn. Seega elavad mõlemad samal aadressil. Samuti toimub kohtule teadaolevate andmete alusel ema ja poja majapidamine ühiselt – kaebaja väitel laekub isalt saadav elatis poja pangakontole, kes
võtab selle sularahas välja ja annab emale (vt haldusasjas nr 3-23-2405 istungi protokoll). Seega maksab laste isa mõlemale lapsele jätkuvalt elatist, mida kaebaja ei soovi vastustajale avaldada. Ka kaebaja tütre pangakonto väljavõttelt perioodi 01.-31.08.2023 kohta nähtub, et kaebaja poeg tegi enda õele 09.08.2023 ülekande 400 eurot selgitusega „Kulud“, mis tegelikult on ilmselt isa toetus lastele. Seda saaks kontrollida kaebaja poja pangakonto väljavõttelt, mida kaebaja keeldub esitamast. Järelikult jätkus perekonna ühine majapidamine ka augustis, kuid kaebaja ei esitanud vastustajale enam poja pangakonto väljavõtet. Kohus juhib tähelepanu, et kaebaja tütre pangakonto väljavõttelt nähtub, et kaebaja poeg on veel teiseltki temale kuuluvalt pangakontolt teinud 16.08.2023 ülekande „kulud“ enda õele, seega on kaebaja pojal vähemalt 2 pangakontot, mille vastava perioodi väljavõtte pidanuks kaebaja toimetulekutoetuse taotlusele lisama ning taotlusel näitama sissetulekutena ka pojale laekunud elatise ja muud võimalikud tulud.
34.06.10.2023 kodukülastusaktil on märgitud, et täisealine poeg isalt elatist ei saa (isa on pankrotis), kuid ometi on kohus mõistnud tsiviilasjas nr 2-20-8069 laste isalt välja elatise pojale 292 eurot kuus kuni poja täisealiseks saamiseni (07.04.2022) ja tütrele 292 eurot kuus kuni tütre täisealiseks saamiseni (19.01.2024). Kohtule esitatud kaebaja poja pangakonto väljavõttelt perioodi 01.-30.06.2023 kohta nähtub, et viitega tsiviilasjale nr 2-20-8069 laekus 500 eurot. Samuti nähtub kaebaja poja pangakonto väljavõttelt perioodi 01.-31.07.2023 kohta, et viitega tsiviilasjale nr 2-20-8069 laekus 500 eurot. Septembrikuu taotluse esitamisel kaebaja poega enam leibkonna liikmeks ei lugenud ja väitis, et perekond sai tulu kaebaja pojalt 400 eurot ja tütar isalt 50 eurot. Seega kohtu hinnangul jätkus perekonna majandamine ka augustikuus 2023. a poja pangakonto kaudu nagu varasemalt, mil kõik sissetulekud ja kulutused toimusid poja konto kaudu – tütre sotsiaaltoetus ja töövõimetoetus, kulutused trennidele jmt. Augustis 2023. a ei nähtu tütre pangakonto väljavõttelt üldse mingite kulutuste tegemist, on vaid sissetulekud. Selline perekonna majandamine ei ole usutav. Järelikult jätkus perekonna majandamine endiselt läbi kaebaja poja pangakonto ja seega oli perel jätkuvalt ühine majapidamine.
35.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et haldusorgan peab tõendama kaebaja perekonna toimetulekutoetuse vajadust. Nagu Tallinna Ringkonnakohus 11.12.2023 määruses asjas nr 3-23-2633 (p 18) välja tõi, on toimetulekutoetuse vajaduse tõendamisel tõendamiskoormus taotlejal. Seega oli kaebajal kohustus esitada kõik vajalikud andmed, et vastustaja saaks kaebaja ja tema pere toimetulekuvajadusest täieliku ülevaate. Kohus nõustub vaidlustatud otsustes viidatuga, et kaebaja võib varjata tema pere tegelikke tulusid ja seega ei olnud võimalik hüvitise saamiseks vajalikke asjaolusid välja selgitada (SÜS § 5 lg 2 ja § 21 lg 1 p 1). Kaebajal oli kohustus esitada vastustajale 2023. a septembrikuu taotluse esitamisel ka oma poja pangakonto väljavõte, et vastustaja saaks taotluse lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitada (SHS § 2, SÜS § 3 lg 6, HMS § 6 ja § 38 lg 1).
36.Kaebaja väitis, et ta ei ole saanud palga-, dividendi- ega intressitulu, kuid kaebajal oli kohustus esitada andmed enda perekonna kohta. Kui kaebaja poeg sai intressitulu, siis tuli kaebajal see taotluses sissetulekuna märkida. Kaebaja ei ole poja tulude ega väärtpaberite kohta vastustajale andmeid esitanud, vaid viitas SHS § 133 lg-le 9. Kohtu hinnangul võis kaebaja soovida viidata SHS § 133 lg 2 p-le 9, mille kohaselt ei arvata töist sissetulekut, mille on saanud põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppiv keskhariduseta laps kuni 19-aastaseks saamiseni või pärast 19-aastaseks saamist kuni jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni. Tulu dividendide näol eest ei ole viidatud sätte mõistes töine tulu, millist pere sissetulekute hulka ei arvestata. Kohtule nähtub vastustaja 10.10.2023 seisukoha lisadest nr 33 ja 34, et kaebaja poeg on saanud juunis 2023 tulu ilmselt Enefit Green AS-i aktsiate omamise eest 9,08 eurot. Samuti järeldub MTA väljavõtetest, et kaebaja pojal ehk perekonnal on vara, mille müügist on võimalik saada tulu. Viide, et 14(16)
3-23-2201
väärtpaberid on kaebaja poja hobi, on asjakohatu. Perekonna toimetulekul peab arvestama kogu perekonnal oleva varaga. Oluline ei ole, kui suurt tulu vara müügist on võimalik saada, vaid see, et kaebaja perel on vara, mida on võimalik perekonna toimetuleku parandamiseks kasutada. Seda tulu ei ole paraku kaebaja poja arvelduskonto juunikuu väljavõttelt näha, mistõttu on vastustaja järeldus, et kaebaja ei ole esitanud tõeseid andmeid ega ole olnud koostööaldis, õige. Samuti nähtub, et kaebaja poeg on 2023. a augustis kandnud enda õele 6 eurot kulude katteks (mis arvestatakse sissetulekuna) arvelduskontolt, mille väljavõtteid ei ole kaebaja vastustajale esitanud.
37.Kaebaja poeg asutas augustis 2023 XX Xxx. Kuigi ettevõtte asutamine võib kaasa tuua kulusid, tuleks reeglina toetada isiku iseseisvat toimetulekut ja igasugust töötamist, sh ka ettevõtlusega tegelemist. Samas äriühingu majandusliku tegevuse kohta andmed puuduvad. Äriregistri andmetel on äriühingu tegevusalaks enda kinnisvara ost ja müük. Olukorras, kus kaebajal ja tema perekonnal ei ole väidetavalt vara, jääb arusaamatuks, millist vara hakkaks äriühing võõrandama või millise raha eest vara soetama. Ajakirjandusest on näha, et kaebaja ja tema elukaaslane tegelesid krüptovaluutaga2. Ka selle kohta ei ole kaebaja mingeid andmeid esitanud. Seega on arusaadav, et vastustajal on tekkinud kahtlused kaebaja avaldatud andmete tõele vastavuse kohta enda ja perekonna varalise seisu osas. Ka kaebaja elustiil jätab põhjendatud kahtluse, et kaebaja ja tema pere kulutab enam, kui neil on väidetavaid sissetulekuid. Toimetulekutoetuse eesmärk ei ole võimaldada taotlejal jätkata senist elustiili, vaid tagada minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks.
38.Kohus leiab, et kuivõrd kaebaja poeg tuleb lugeda perekonnaliikmeks, siis järelikult oli kaebaja poolt talle elatise maksmine 300 euro ulatuses näilik. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 alusel on tehing näilik, kui pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. TsÜS § 89 lg 2 kohaselt on näilik tehing tühine. Kuna kaebajal on ühine majapidamine pojaga ja tütrega, siis on pojale elatise maksmise puhul tegemist vastustajale väära ettekujutuse loomisega, et osa kaebajani jõudnud sissetulekust tuleb toimetulekutoetuse arvestamisel jätta sissetulekuna arvestamata.
39.Vastustaja ülesanne on toimetulekutoetuse taotlejat abistada. See, kui palju kaebaja soovib nõustamisest teadmisi ja soovitusi oma igapäevaellu kaasa võtta, on kaebaja enda valik. Kaebaja tegevusest võib järeldada, et ta vajab sellist nõustamist, kui ta ei suuda oma perekonnale ülalpidamist tagada ega ebamõistlikke kulusid vähendada.
40.Kokkuvõttes leiab kohus, et vaidlustatud haldusaktid on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus. Vastustaja on põhjendanud, miks jäeti toimetulekutoetus määramata. Kaebaja ei ole suutnud vastustaja põhjendusi ümber lükata. Seetõttu jääb kaebus tühistamisnõuetes rahuldamata. Samal põhjusel puudub ka alus kohustada vastustajat kaebaja taotlusi uuesti läbi vaatama. Kohus jätab kaebuse terves ulatuses rahuldamata.
41.Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, tuleb kohaldatud esialgne õiguskaitse tühistada (HKMS § 253 lg 3). Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega. Esialgse õiguskaitse määruse ja selle alusel antud haldusakti alusel saadu tuleb vastavas osas kaebuse rahuldamata jätmisel tagastada (HKMS § 254 lg 2). Tagastamise kohustuse suhtes
kohaldatakse võlaõigusseaduses alusetu rikastumise kohta sätestatut. Kohus võib omal algatusel või huvitatud isiku taotlusel otsuses või eraldi määruses kohustada menetlusosalist esialgse õiguskaitse määruse või selle alusel antud haldusakti alusel saadu tagastamiseks või muude esialgse õiguskaitse kohaldamisest tekkinud tagajärgede kõrvaldamiseks. Vastustaja esitas kohtule vastava taotluse. Seetõttu kohustab kohus kaebajat esialgse õiguskaitse korras saadu tagastama. Kaebajal tuleb tagastada vastustajale 1200 eurot 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.
42.Kuivõrd kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud tema menetluskulusid tõendavaid dokumente ega taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, seetõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.