IM (pankrotis) pankrotihalduri Ly MĂŒĂŒrsoo kaebus Tallinna kohtutĂ€ituri Elin Vilippuse 18.08.2014 otsuse peale tĂ€iteasjas nr 022/2014/4032
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.01.2015 mÀÀrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik IM (pankrotis), Tallinna kohtutÀituri Elin Vilippuse ja Swedbank AS-i mÀÀruskaebused Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: IM pankrotihaldur Ly MĂŒĂŒrsoo (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti KĂ€gi Puudutatud isik I: IM (pankrotis) (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Oksana Sobko Puudutatud isik II: Tallinna kohtutĂ€itur Elin Vilippus (isikukood 46806280279) Puudutatud isik III: Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja Raimo Juurikas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.TĂŒhistada Harju Maakohtu 08.01.2015 mÀÀrus osas, millega maakohus rahuldas IM pankrotihaldur Ly MĂŒĂŒrsoo kaebuse ning tĂŒhistas Tallinna kohtutĂ€itur Elin Vilippuse 18.08.2014 otsuse tĂ€iteasjas nr 022/2014/4032. Samuti tĂŒhistada Harju Maakohtu 08.01.2015 mÀÀrus menetluskulude jaotuse osas.
2.Teha tĂŒhistatud osas uus mÀÀrus, millega jĂ€tta IM pankrotihaldur Ly MĂŒĂŒrsoo kaebus Tallinna kohtutĂ€itur Elin Vilippuse 18.08.2014 otsuse peale tĂ€iteasjas nr 022/2014/4032 rahuldamata.
8.KohtumÀÀruse kehtiva resolutsiooni terviklik sĂ”nastus on jĂ€rgmine: 8.1 JĂ€tta lĂ€bi vaatamata IM (M, isikukood XXXXXXXXXX) pankrotihaldur Ly MĂŒĂŒrsoo (isikukood XXXXXXXXXX) taotlus tĂŒhistada Tallinna kohtutĂ€ituri Elin Vilippuse (Vilippus, isikukood XXXXXXXXXX) 15.07.2014 kohtutĂ€ituri tasu vĂ€ljamĂ”istmise otsus tĂ€iteasjas nr 022/2014/4032. 8.2 JĂ€tta rahuldamata IM pankrotihalduri Ly MĂŒĂŒrsoo kaebus Tallinna kohtutĂ€itur Elin Vilippuse 18.08.2014 otsuse peale tĂ€iteasjas nr 022/2014/4032. 8.3 Tallinna kohtutĂ€itur Elin Vilippuse ja Swedbank AS-i maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jĂ€tta IM pankrotihalduri kanda. 8.4 IM pankrotihalduri ja IM (pankrotis) maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jĂ€tta nende endi kanda. Edasikaebamise kord MÀÀruse peale vĂ”ib esitada mÀÀruskaebuse Riigikohtule 15 pĂ€eva jooksul mÀÀruse mÀÀruskaebuse esitajale kĂ€ttetoimetamisest alates. Seaduses sĂ€testatud alustel vĂ”ib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sĂ€testatud ega kohtu mÀÀratud menetlustĂ€htaja kulgemist. Seaduses sĂ€testatud tĂ€htaja jĂ€rgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tĂ€htaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkĂ”ige esitama kaebuse. Kaebuse pĂ”hjendamiseks vĂ”i riigilĂ”ivu tasumiseks vĂ”i kaebuses esineva sellise puuduse kĂ”rvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mĂ”istliku tĂ€htaja pĂ€rast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud pĂ”hjendamatult vĂ”i tĂ€htaja pikendamise eesmĂ€rgil. See ei vĂ€lista menetlustĂ€htaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse kĂ€ik
1.IM (pankrotis) (vĂ”lgnik, puudutatud isik I) pankrotihaldur Ly MĂŒĂŒrsoo (pankrotihaldur, avaldaja) esitas 29.08.2014 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutĂ€ituri Elin Vilippuse (kohtutĂ€itur, puudutatud isik II) 18.08.2014 otsuse peale tĂ€iteasjas nr 022/2014/4032. Avaldaja palus tĂŒhistada kohtutĂ€ituri otsuse tĂ€itemenetluse ebaĂ”ige alustamise tĂ”ttu ning tĂ€itemenetluse lĂ”petamisel tĂŒhistada 15.07.2014 kohtutĂ€ituri tasu vĂ€ljamĂ”istmise otsuse.
2.Kaebuse kohaselt alustas kohtutĂ€itur 14.07.2014 Swedbank AS-i (sissenĂ”udja, puudutatud isik III) avalduse ja Tallinna notar Margus VeskimĂ€e poolt 26.05.2006 tĂ”estatud notariaalse dokumendi nr 4016 alusel tĂ€itemenetluse puudutatud isiku I ja tema abikaasa VM suhtes hĂŒpoteegiga tagatud nĂ”ude 2 443 078,82 euro sissenĂ”udmiseks. 28.07.2014 esitas pankrotihaldur kohtutĂ€ituri tegevuse peale tĂ€itemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 alusel kaebuse, millega vaidlustas vĂ”lgniku suhtes tĂ€itemenetluse algatamise tĂ€itedokumendi puudumise tĂ”ttu ja taotles tĂ€itemenetluse lĂ”petamisel 15.07.2014
kohtutĂ€ituri tasu otsuse tĂŒhistamist. 18.08.2014 otsusega jĂ€ttis kohtutĂ€itur kaebuse kohtutĂ€ituri tegevuse peale rahuldamata.
3.Avaldaja ei nĂ”ustunud kohtutĂ€ituri otsusega ning leidis, et puudutatud isiku I pankrotimenetlus ei ole lĂ”ppenud, mistĂ”ttu puudusid eeldused tĂ€itemenetluse alustamiseks. 26.05.2006 leping ei ole muutunud vĂ”lgniku ja tema abikaasa suhtes tĂ€itedokumendiks. Puudutatud isiku I ja tema abikaasa ĂŒhisvara on jagamata ning tĂ€itemenetluse saab algatada alles pĂ€rast ĂŒhisvara jagamist. TĂ€itmisavalduses on taotletud tĂ€itemenetluse algatamist ainult VM suhtes. TĂ€itmisavalduses on esitatud 2 443 978,82 euro tasumise nĂ”ue, kuid pankrotimenetluses on tunnustatud sissenĂ”udja nĂ”uet 1 794 943 euro ulatuses.
4.KohtutĂ€itur vaidles kaebusele vastu ning leidis, et sissenĂ”udja on esitanud tĂ€itmisavalduse, mis vastab kohtutĂ€iturimÀÀrustikus esitatud nĂ”uetele ning ka tĂ€itedokument on olemas. VĂ”lausaldaja saab algatada tĂ€itemenetluse abikaasade ĂŒhisvarasse kuuluva kinnistu arvel hĂŒpoteegiga tagatud abikaasade solidaarkohustuse tĂ€itmiseks vaatamata vĂ”lgniku pankrotile.
5.Puudutatud isik I nÔustus kaebusega.
6.Puudutatud isik III vaidles kaebusele vastu ning palus jÀtta selle rahuldamata. Maakohtu mÀÀrus ja selle pÔhjendused
7.Harju Maakohus jĂ€ttis 08.01.2015 mÀÀrusega lĂ€bi vaatamata avaldaja taotluse tĂŒhistada kohtutĂ€itur Elin Vilippuse 15.07.2014 kohtutĂ€ituri tasu vĂ€ljamĂ”istmise otsus tĂ€iteasjas nr 022/2014/4032 ning rahuldas avaldaja kaebuse kohtutĂ€itur Elin Vilippuse 18.08.2014 otsuse peale ning tĂŒhistas kohtutĂ€ituri 18.08.2014 otsuse tĂ€iteasjas nr 022/2014/4032. Menetluskulud jĂ€ttis maakohus kohtutĂ€ituri kanda.
8.Maakohus leidis, et pankrotihaldur saab esitada vĂ”lgniku suhtes lĂ€biviidavas tĂ€itemenetluses kaebuse kohtutĂ€ituri tegevuse peale ĂŒksnes siis, kui tĂ€itemenetlus puudutab tema Ă”igusi, sh kui tal on nĂ”ue, mis annab Ă”iguse saada osa vara mĂŒĂŒgist saadavast rahast. Pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p 2 annab pankrotihaldurile Ă”iguse olla menetlusosaliseks ka tĂ€itemenetlusega seotud kohtueelsetes vaidlustes, mille lĂ€bimine on eelduseks kohtumenetluses osalemisele. Maakohus viitas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse nr 3-2-1-38-14 p-le 16 ning leidis, et kuivĂ”rd vĂ”lgniku ja tema abikaasa ĂŒhisvara on jagamata, ei kuulu kinnisasi, mille suhtes sundtĂ€itmist lĂ€bi viiakse pankrotivara hulka. Samas ei ole vĂ€listatud, et ĂŒhisvara jagamise tulemusel vĂ”ib suureneda vĂ”lgniku pankrotivara ĂŒhisomandisse kuuluva kinnisasja, kinnisasja osa vĂ”i kinnisasja vÔÔrandamisel saadu arvel. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et vĂ”lgniku pankrotihaldur tuleb lugeda vĂ”lgniku suhtes lĂ€biviidava tĂ€itemenetluse osaliseks vastavalt PankrS § 35 lg 1 p-le 2 ning vastavalt TMS §-le 218 on pankrotihalduril vĂ”imalik esitada kaebus, millega taotletakse kohtutĂ€ituri otsuse tĂŒhistamist, millega on lahendatud kohtutĂ€iturile esitatud kaebus.
9.TMS § 218 lg 1 ei anna tĂ€itemenetluse osalisele Ă”igust taotleda kohtult kohtutĂ€ituri tĂ€itemenetluse lĂ€biviimisega seotud otsuste tĂŒhistamist. Kohus saab tĂŒhistada ĂŒksnes kohtutĂ€ituri otsuse, millega kohtutĂ€itur on lahendanud temale esitatud kaebuse. Eeltoodust tulenevalt jĂ€ttis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel lĂ€bi vaatamata taotluse 15.07.2014 kohtutĂ€ituri tasu vĂ€ljamĂ”istmise otsuse tĂŒhistamiseks.
10.Maakohus asus seisukohale, et kaebus kohtutĂ€ituri otsuse peale tuleb rahuldada, kuna kohtutĂ€itur on alustanud vĂ”lgniku suhtes tĂ€itemenetluse ilma sissenĂ”udja kirjalikult esitatud tĂ€itmisavalduseta ning tĂ€itemenetluse lĂ€biviimise alustamine on olnud seetĂ”ttu seadusevastane. TMS § 23 lg 2 kohaselt tuleb tĂ€itmisavaldus esitada kohtutĂ€iturile kirjalikult. TĂ€itmisavalduse sissejuhatavas osas on mĂ€rgitud vĂ”lgnikeks nii puudutatud isik I, VM kui ka pankrotihaldur. TĂ€itmisavalduse taotluse osas on sissenĂ”udja palunud algatada tĂ€itemenetluse VM suhtes ja pöörata sissenĂ”ue VM ja puudutatud isiku I ĂŒhisvarasse kuuluva kinnistule asukohaga XXXX-XXXXX XX XX, Tallinn (registriosa nr XXXXXXXXX) ning mĂŒĂŒa see enampakkumisel. Maakohtu hinnangul nĂ€htub tĂ€itmisavalduses esitatud taotlusest, et sissenĂ”udja soovib algatada tĂ€itemenetluse ainult VM suhtes. TĂ€itmisavalduses ei ole esitatud sĂ”naselget taotlust puudutatud isiku I suhtes tĂ€itemenetluse algatamiseks, samuti ei ole taotluse osas mĂ€rgitud vĂ”lgniku pankrotihaldurit, kes oli mĂ€rgitud tĂ€itmisavalduse sissejuhatavas osas. Maakohus mĂ€rkis, et sissenĂ”udjal on vĂ”imalik tĂ€itemenetluses kĂ”rvaldada tĂ€itmisavalduse puudused, esitades tĂ€iendava tĂ€itmisavalduse. Samuti on kohtutĂ€ituril vĂ”imalik teha kaebemenetluses toiminguid kĂ”rvaldamaks tĂ€itmisavalduse puudused. TĂ€itmisavalduse ebaselgust ei kĂ”rvalda see, kui sissenĂ”udja on andnud kohtutĂ€iturile selgitusi telefoni teel ning puuduste kĂ”rvaldamiseks ei saa lugeda kohtutĂ€ituri vĂ”i sissenĂ”udja arvamust, et tĂ€itmisavaldus ei ole puudustega.
11.Maakohus kontrollis tĂ€itedokumendi tĂ€itmise eeldusi ning viitas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21.05.2014 otsusele nr 3-2-1-38-14, milles Riigikohus mĂ€rkis, et olukorras, kus abikaasade solidaarkohustuse tĂ€itmise tagamiseks on abikaasade ĂŒhisomandis olevale kinnisasjale seatud vĂ”lausaldaja kasuks hĂŒpoteek ning hĂŒpoteegi seadmise lepingus on kokku lepitud kinnisasja omaniku kohustuses alluda hĂŒpoteegiga tagatud nĂ”ude rahuldamiseks kohesele sundtĂ€itmisele, saab ka vĂ”lausaldaja alustada nimetatud kokkuleppe kui tĂ€itedokumendi (TMS § 2 lg 1 p 19) alusel tĂ€itemenetlust. VĂ”lausaldajal on kolleegiumi arvates see Ă”igus ka siis, kui kohus on vĂ€lja kuulutanud ĂŒhe abikaasa pankroti, sest selline solidaarkohustus tĂ€idetakse abikaasade ĂŒhisvara arvel. Maakohtu hinnangul on Riigikohtu lahendis kĂ€sitletud tĂ€iendavaid tĂ€itemenetluse tingimusi, mis peavad olema tĂ€idetud, kui sissenĂ”udja nĂ”uab abikaasade ĂŒhisvarasse kuuluva kinnisasja arvel kinnisasja koormava hĂŒpoteegiga tagatud kohustuse sundtĂ€itmist. Sellisteks tĂ€itemenetluse tĂ€iendavateks tingimusteks on kinnisasja kuulumine abikaasade ĂŒhisvara hulka, kinnisasja koormava hĂŒpoteegi olemasolu ning hĂŒpoteegiga tagatud abikaasade solidaarkohustus.
12.SissenĂ”udja on esitanud kohtutĂ€iturile pandilepingu, mis sisaldab tagatiskokkulepet. Samuti on sissenĂ”udja esitanud pĂ”hi- ja kĂ”rvalnĂ”uete aluseks oleva laenulepingu ja nĂ”uete detailse arvestuse. Eeltoodust tulenevalt on tĂ€idetud TMS § 23 lg 41 sĂ€testatud tĂ€itemenetluse lĂ€biviimise eeldused. Maakohus ei nĂ”ustunud avaldaja seisukohaga, mille kohaselt puudub tĂ€itedokument. Maakohus leidis, et on olemas TMS § 2 lg 1 punktis 19 nimetatud tĂ€itedokument, milleks on lepingu punktis 3.1 sisalduv kokkulepe kohustuse kohta alluda kohesele sundtĂ€itmisele hĂŒpoteegiga tagatud nĂ”ude rahuldamiseks.
13.TMS § 14 lg 1 sĂ€testab, et sissenĂ”ude pööramine abikaasade ĂŒhisvarale on lubatav vĂ”lgnikuks mitteoleva abikaasa nĂ”usolekul vĂ”i siis, kui on olemas mĂ”lemat abikaasat kohustuse tĂ€itmiseks kohustav tĂ€itedokument. Poolte vahel puudub vaidlus selle ĂŒle, et vĂ”lgniku abikaasa ei ole andnud nĂ”usolekut sissenĂ”ude pööramiseks ĂŒhisvarale. SeetĂ”ttu kontrollis kohus, kas 26.05.2006 sĂ”lmitud kinnistu mĂŒĂŒgilepingu, hĂŒpoteegiga koormamise lepingu ja asjaĂ”iguslepingu punkt 3.1 on tĂ€itedokument, mille jĂ€rgi on kohustatud kohustust tĂ€itma nii vĂ”lgnik kui ka tema abikaasa. Kinnistusraamatusse on kantud kinnisasja
igakordse omaniku kohustus alluda kohasele sundtĂ€itmisele. TMS § 2 lg-st 2 tulenevalt kehtib selline kokkulepe kinnisasja Ă”igusjĂ€rglase kohta. VĂ”lgnikul oli Ă”igus kokku leppida kinnisasja ĂŒhisvarasse omandamise tingimused (RKTKo 13.11.2013 otsus nr 3-2-1-127-13, p 24). Maakohtu hinnangul on sellisteks tingimusteks nii mĂŒĂŒgilepingu tingimused, hĂŒpoteegi seadmise tingimused, tingimused hĂŒpoteegiga tagatavate nĂ”uete kohta kui ka tingimused kohesele sundtĂ€itmisele allumise kohta. Maakohus leidis, et kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseaduse § 14 lg 1 jĂ€rgi omandas hageja kinnisasja abikaasade ĂŒhisomandisse koos kohustusega alluda kohesele sundtĂ€itmisele. Lepingupooleks mitteoleva abikaasa positsioon sarnaneb kinnisasja Ă”igusjĂ€rglasele, kelle suhtes kehtib vastavalt TMS § 2 lg-le 2 kohesele sundtĂ€itmisele allumise kohustus sĂ”ltumata sellest, kas Ă”igusjĂ€rglane sellega nĂ”ustub. VĂ”lgniku abikaasa on saanud kinnisasja ĂŒhisomanikuks vĂ”lgniku kokkulepitud tingimustel. Alates 05.04.2011 kehtiva asjaĂ”igusseaduse § 346 lg 2 jĂ€rgi kehtib hĂŒpoteegiga koormatud tagatiskokkulepe kinnisasja omaniku vahetumisel ka uue omaniku suhtes. Eeltoodust tulenevalt on 26.05.2006 leping tĂ€itedokumendiks nii vĂ”lgniku kui ka tema abikaasa suhtes ning vĂ€listatud ei ole lepingu alusel abikaasade ĂŒhisvara hulka kuuluvale hĂŒpoteegiga koormatud kinnisasjale sissenĂ”ude pööramine.
14.Kohus selgitas, et tÀitemenetluses ei ole vÔimalik tuvastada, kas pÔhi- ja kÔrvalnÔuete aluseks olevast laenulepingust tulenevad kohustused on ka tegelikult abikaasade solidaarkohustused. KuivÔrd laenulepingu pooleks on VM abikaasa, ei ole vÀlistatud, et lepingust vÔivad tuleneda abikaasade solidaarkohustused. Seda, kas pÔhi- ja kÔrvalnÔuete aluseks olevast laenulepingust tulenevad kohustused on ka tegelikult abikaasade solidaarkohustused, on vÔimalik tuvastada sundtÀitmise lubamatuks tunnistamise hagimenetluses.
15.Avaldaja on pidanud tÀitemenetlust vÀlistavaks asjaoluks vÔlgniku pankroti vÀljakuulutamist. Maakohus leidis, et kuivÔrd kinnisasi ei ole muutunud pankrotivaraks, ei ole vÀlistatud nimetatud vara suhtes tÀitemenetluste lÀbiviimine. Samuti ei saa pidada tÀitemenetluse alustamise tingimuste puuduseks asjaolu, et tÀitmisavalduses nÔuab sissenÔudja 2 443 943 euro tasumist, kuid pankrotimenetluses on tunnustatud sissenÔudja 1 794 943 euro tasumise nÔuet. Kui vÔlgnik on seisukohal, et tema vastu on tÀitmisele esitatud nÔue, mida ei ole olemas, on vÔlgnikul Ôigus ennast kaitsta sundtÀitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega sissenÔudja vastu.
16.Maakohus mÀrkis, et kohtutÀituril on vÔimalik lahendada kaebus uuesti, sh otsustada vajadusel tÀitemenetluse lÔpetamine. Puudutatud isiku I mÀÀruskaebus
17.23.01.2015 esitas puudutatud isik I Harju Maakohtu 08.01.2015 mÀÀruse peale mÀÀruskaebuse, millega palub maakohtu mÀÀruse tĂŒhistada osas, milles kohus jĂ€ttis lĂ€bi vaatamata avaldaja taotluse 15.07.2014 kohtutĂ€ituri tasu vĂ€ljamĂ”istmise otsuse tĂŒhistamiseks. Ăhtlasi palus puudutatud isik I tĂ€psustada maakohtu mÀÀruse resolutsiooni jĂ€rgmises sĂ”nastuses: âTĂŒhistada Tallinna kohtutĂ€ituri Elin Vilippuse 18.08.2014 otsus tĂ€iteasjas nr 022/2014/4032 ning lugeda tĂ€itemenetlus tĂ€iteasjas nr 022/2014/4032 lĂ”petatuksâ.
18.MÀÀruskaebuse kohaselt on kohus jĂ€tnud tĂ€helepanuta, et avaldaja on jĂ€rginud kohtuvĂ€lise menetluse reegleid ning esitanud kohtutĂ€iturile vastava taotluse kohtutĂ€ituri tasu otsuse tĂŒhistamiseks. Asjaolu, et kohtutĂ€itur seda oma 18.08.2014 otsuse pĂ”hjendavas osas ja resolutsioonis ei kajastanud, ei tĂ€henda, et seda ei ole vastavalt TMS §-le 217 vaidlustatud.
KohtutĂ€ituril oleks tulnud selles osas teha ka sisuline otsustus. Kohtule esitatud kaebuses vaidlustas pankrotihaldur kohtutĂ€ituri otsuse tĂ€ies ulatuses, mistĂ”ttu oli kohtul kohustus 15.07.2014 otsuse tĂŒhistamise nĂ”ue sisuliselt lĂ€bi vaadata. KohtutĂ€ituril on Ă”igus nĂ”uda tasude maksmist kohtutĂ€ituri seaduses ja tĂ€itemenetluse seadustikus sĂ€testatud korras, tehes selle kohta uue otsuse. Kuna kohtutĂ€ituri tasu otsus on ka tĂ€itedokumendiks, mida tĂ€idetakse koos pĂ”himenetluse tĂ€itedokumendiga, siis tuleb ka tasu otsus tĂŒhistada.
19.Puudutatud isik I leiab, et mÀÀruse resolutsioon on mitmeti mÔistetav ning pÔhjendamatud
on kohtu juhised, mille kohaselt on kohtutĂ€ituril vĂ”imalik lahendada kaebus uuesti, s.h otsustada vajadusel tĂ€itemenetluse lĂ”petamine. Kui kohus juba leidis, et tĂ€itemenetluse alustamine oli ebaseaduslik, siis ei ole enam vajalik kaebuse uuesti lahendamine. Puudutatud isik I mĂ€rkis, et ei nĂ”ustu ka sellega, et kohus on mÀÀruses asunud sisuliselt lahendama kĂŒsimusi, mille osas ei ole kaebust esitatud, samas on need ka hoopis teiste kohtumenetluste esemeks. Kohtul puudus igasugune pĂ”hjendatus ja vajadus asuda lahkama VM suhtes toimuva tĂ€itemenetluse aluseid, millede suhtes on VM esitanud nii kaebuse kohtutĂ€ituri tegevusele kui ka sundtĂ€itmise lubamatuks tunnistamise hagi.
20.Puudutatud isik I ei nĂ”ustu kohtu seisukohaga, mille kohaselt saab 26.05.2006 sĂ”lmitud notariaalse lepingu punkti 3.1 lugeda tĂ€itedokumendiks. Kohus on asunud vÀÀralt sisustama tĂ€itedokumendi mĂ”istet, pidades kitsendavalt tĂ€itedokumendiks ĂŒksnes omaniku kinnitust hĂŒpoteegi seadmiseks, mis sisaldub notariaalse lepingu ĂŒhes punktis. Nii tagatiskokkulepe kui ka kohustus alluda kohesele sundtĂ€itmisele nĂ”uavad isiku notariaalselt tehtud tahteavaldust, mida kĂ€esoleval juhul ei ole VM andnud. Samuti ei saa nĂ”ustuda maakohtu seisukohaga, mille kohaselt sarnaneb lepingupooleks mitteoleva abikaasa positsioon kinnisasja Ă”igusjĂ€rglasele.
21.KohtutÀitur ja puudutatud isik III vaidlesid mÀÀruskaebusele vastu ning palusid jÀtta selle rahuldamata. Avaldaja nÔustus mÀÀruskaebusega. Puudutatud isiku II mÀÀruskaebus
22.23.01.2015 esitas kohtutĂ€itur Harju Maakohtu 08.01.2015 mÀÀruse peale mÀÀruskaebuse ning 09.02.2015 tĂ€psustas oma nĂ”udeid. KohtutĂ€itur palus tĂŒhistada maakohtu mÀÀruse osas, millega kaebus rahuldati ja tĂŒhistati kohtutĂ€ituri 18.08.2014 otsus tĂ€iteasjas nr 022/2014/4032 ning jĂ€eti menetluskulud kohtutĂ€ituri kanda. KohtutĂ€itur palub teha uue mÀÀruse, millega jĂ€tta kaebus tĂ€ielikult rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
23.KohtutĂ€itur on seisukohal, et TMS § 23 lg 2 eeldused on formaalselt tĂ€idetud. Asjaolu, et sissenĂ”udja oli tĂ€itmisavalduses mĂ€rkinud veel lisaks eraldi taotluse VM suhtes, ei tohiks omada sellist tĂ€hendust, et tĂ€itemenetlus tuleb puudutatud isik I osas lĂ”petada, sest avalduse pĂ€ises on mĂ€rgitud mĂ”lemad abikaasad, kinnisasi, mis on sissenĂ”udja kasuks hĂŒpoteegiga koormatud, kuulub abikaasade ĂŒhisvara hulka ning tĂ€itedokument kehtib mĂ”lema abikaasa suhtes. TĂ€itmisavalduses mĂ€rgitud isikud ja kinnisasja omanikud langevad kokku. Samuti on sissenĂ”udja tĂ€iendavalt kinnitanud tĂ€itemenetluse soovi nii kohtutĂ€iturile, kui ka kohtule. Seadus ei nĂ€e ette kohtutĂ€iturile kohustust, et kĂ”ikide selgituste kĂŒsimine ja nendele vastamine peab toimuma vaid kirjalikult. SissenĂ”udja ei ole kohtutĂ€ituri tegevust vaidlustanud, mis annab alust jĂ€reldada, et isegi juhul, kui sissenĂ”udja oma avalduses oleks eksinud, on ta kohtutĂ€ituri tegevuse heaks kiitnud. TĂ€itemenetluse algatamise seadusvastaseks lugemine ĂŒksnes tĂ€itmisavalduse sĂ”nastuse pĂ”hjal, arvestamata sissenĂ”udja avalduse tegelikku sisu, on vastuolus ka menetlusökonoomia pĂ”himĂ”ttega.
24.Arusaamatuks jÀÀb kohtu viide sellele, et tÀitmisavalduse taotluse osas ei ole mÀrgitud
vĂ”lgniku pankrotihaldurit, kes oli mĂ€rgitud tĂ€itmisavalduse sissejuhatavas osas. Kuigi PankrS § 35 lg 1 p 1 ja § 36 lg 1 jĂ€rgi lĂ€heb pankroti vĂ€ljakuulutamisega pankrotihaldurile ĂŒle vĂ”lgniku lahusvarasse kuuluva vara valitsemise Ă”igus ja Ă”igus kĂ€sutada pankrotivara ning olla vĂ”lgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaline pankrotivara puudutavates asjades, ei tulene viidatud sĂ€tetest pankrotihaldurile ĂŒldist Ă”igust teostada kĂ”iki vĂ”lgniku tsiviilĂ”igusi, s.h lugeda teda tĂ€itemenetluse vĂ”lgnikuks.
25.Puudutatud isik III nÔustus kohtutÀituri mÀÀruskaebusega. Avaldaja ja puudutatud isik I vaidlesid mÀÀruskaebusele vastu ning palusid jÀtta selle rahuldamata. Puudutatud isiku III mÀÀruskaebus
26.23.01.2015 esitas puudutatud isik III Harju Maakohtu 08.01.2015 mÀÀruse peale mÀÀruskaebuse, millega palub tĂŒhistada maakohtu mÀÀruse osas, millega rahuldati kaebus kohtutĂ€ituri 18.08.2014 otsuse peale tĂ€iteasjas nr 022/2014/4032. Puudutatud isik III palub jĂ€tta kohtutĂ€ituri otsuse tĂŒhistamata vĂ”i saata asi maakohtule uueks lĂ€bivaatamiseks ning jĂ€tta menetluskulud avaldaja kanda.
27.MÀÀruskaebuse kohaselt on kohus hinnanud ebaĂ”igesti tĂ€itmisavalduse sisu. TĂ€itmisavaldust ja sellele lisatud dokumente tervikuna hinnates on ĂŒheselt arusaadav, et sissenĂ”udja soov oli algatada tĂ€itemenetlus mĂ”lema abikaasa suhtes, kuna teisiti ei oleks vĂ”imalik saavutada nĂ”ude rahuldamine. Lisaks on maakohus vĂ€ljunud kaebuse piiridest, sest avaldaja ei ole vaidlustanud kohtutĂ€ituri tegevust selles osas, mis puudutab ilma sissenĂ”udja taotluseta tĂ€itemenetluse algatamist. KohtumÀÀrus lĂ€heb vastuollu ka otstarbekuse printsiibiga.
28.KohtutÀitur nÔustus mÀÀruskaebusega. Avaldaja ja puudutatud isik I vaidlesid mÀÀruskaebusele vastu ja palusid jÀtta selle rahuldamata. Edasine menetluse kÀik
29.Maakohus jÀttis mÀÀruskaebused rahuldamata ning edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel lÀbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
30.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et puudutatud isikute II ja III mÀÀruskaebused tuleb rahuldada ning Harju Maakohtu 08.01.2015 mÀÀrus tĂŒhistada osas, milles maakohus rahuldas avaldaja kaebuse ning tĂŒhistas kohtutĂ€ituri 18.08.2014 otsuse tĂ€iteasjas nr 022/2014/4032, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb selles osas uue mÀÀruse, millega jĂ€tab kaebuse kohtutĂ€ituri 18.08.2014 otsuse peale tĂ€iteasjas nr 022/2014/4032 rahuldamata ning jaotab menetluskulud (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2). Muus osas jĂ€tab ringkonnakohus maakohtu mÀÀruse muutmata ning puudutatud isiku I mÀÀruskaebuse rahuldamata.
31.TMS § 23 lg 1 alusel viib kohtutĂ€itur tĂ€itemenetluse lĂ€bi sissenĂ”udja avalduse ja tĂ€itedokumendi alusel. KĂ€esoleval juhul on kohtutĂ€itur tĂ€iteasjas nr 022/2014/4032 algatanud tĂ€itemenetluse puudutatud isiku III 14.07.2014 esitatud avalduse alusel ning tĂ€itedokumendiks on Tallinna notar Margus VeskimĂ€e poolt 26.05.2006 tĂ”estatud asjaĂ”igusleping, millega on puudutatud isiku III kasuks seatud kinnistule asukohaga XXXX-XXXXX XX, Tallinn (registriosa XXXXXXXXX) hĂŒpoteek summas 38 225 877 Eesti krooni koos igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtĂ€itmisele.
32.Maakohus asus seisukohale, et tÀitemenetluse alustamine puudutatud isiku I suhtes oli seadusevastane, kuna kohtutÀitur algatas tÀitemenetluse ilma sissenÔudja kirjalikult esitatud tÀitmisavalduseta. Samas leidis maakohus, et on olemas nÔuetekohane TMS § 2 lg 1 p-s 19 nimetatud tÀitedokument ning muud tÀitemenetluse alustamiseks vajalikud tingimused on tÀidetud. KohtutÀitur ja puudutatud isik III on seisukohal, et maakohus on ebaÔigesti hinnanud tÀitmisavalduse sisu ning tÀitemenetluse algatamise eeldused on tÀidetud.
33.Ringkonnakohus ei nĂ”ustu maakohtu jĂ€reldustega osas, milles maakohus leidis, et tĂ€itemenetluse alustamine oli seadusevastane, kuna tĂ€itmisavalduses ei ole esitatud sĂ”naselget taotlust puudutatud isiku I suhtes tĂ€itemenetluse lĂ€biviimiseks. TMS § 23 lg 2 p 2 kohaselt esitatakse tĂ€itmisavaldus kohtutĂ€iturile kirjalikult ja selles mĂ€rgitakse nii sissenĂ”udja kui ka vĂ”lgniku nimi, isikukood vĂ”i sĂŒnniaeg, elukoht ja sidevahendite numbrid. Toimiku materjalidest nĂ€htuvalt on sissenĂ”udja 14.07.2014 esitanud tĂ€itmisavalduse, mille sissejuhatavas osas on mĂ€rgitud vĂ”lgnikeks puudutatud isik I ja VM ning vĂ€lja on toodud ka andmed puudutatud isiku I pankrotihalduri kohta. SissenĂ”udja on tĂ€itmisavalduse taotluste osas mĂ€rkinud, et palub algatada tĂ€itemenetluse VM suhtes ja pöörata sissenĂ”ue VM ja puudutatud isiku I ĂŒhisvarasse kuuluvale kinnistule asukohaga XXXX-XXXXX XX XX, Tallinn, mĂŒĂŒa see enampakkumisel ning vara mĂŒĂŒgist saadavate rahaliste vahendite arvelt rahuldada nĂ”ue VM ja puudutatud isiku I vastu.
34.Ringkonnakohus leiab, et tĂ€itmisavaldusest on aru saada, et tĂ€itemenetlust on palutud algatada ka puudutatud isiku I suhtes. Puudutatud isik I on tĂ€itmisavalduses mĂ€rgitud vĂ”lgnikuks. Samuti on palutud pöörata sissenĂ”ue VM ja puudutatud isiku I ĂŒhisvarasse kuuluvale kinnistule ning vara mĂŒĂŒgist saadud rahaliste vahendite arvel rahuldada muuhulgas nĂ”ue puudutatud isiku I vastu. Eeltoodust jĂ€reldub, et sissenĂ”udja on soovinud tĂ€itemenetluse algatamist ka puudutatud isiku I suhtes. SissenĂ”udja on seda ka hilisemalt kohtumenetluses kinnitanud. Eeltoodust tulenevalt ei saa vĂ€ita, et tĂ€itemenetlus on puudutatud isiku I suhtes algatatud ilma tĂ€itmisavalduseta.
35.Ringkonnakohus nĂ”ustub maakohtu mÀÀruse pĂ”hjendustega osas, milles maakohus leidis, et tĂ€itemenetluse algatamiseks on olemas nĂ”uetekohane tĂ€itedokument ning tĂ€itemenetluse algatamise tĂ€iendavad tingimused on tĂ€idetud. Kolleegium ei pea neid pĂ”hjendusi, TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 tulenevalt, vajalikuks korrata. Ka puudutatud isiku I mÀÀruskaebuse vĂ€ited ei anna alust asuda selles osas maakohtust erinevale seisukohale. Eeltoodust tulenevalt on pĂ”hjendatud kohtutĂ€ituri ning puudutatud isiku III vĂ€ited selle kohta, et maakohus on ebaĂ”igesti kohtutĂ€ituri 18.08.2014 otsuse tĂŒhistanud.
36.Puudutatud isik I palus mÀÀruskaebuses tÀpsustada maakohtu mÀÀruse resolutsiooni sellega, et lugeda tÀitemenetlus tÀiteasjas nr 022/2014/4032 lÔpetatuks. Kolleegium leiab, et puudutatud isiku I mÀÀruskaebus tuleb selles osas jÀtta rahuldamata. Esiteks ei ole kohtutÀitur tÀitemenetluse algatamisel seadust rikkunud. Aga ka juhul, kui tÀitemenetlust oleks alustatud alusetult, oleks tÀitemenetluse lÔpetamine TMS § 48 lg 1 p 7 kohaselt kohtutÀituri pÀdevuses.
37.Lisaks on puudutatud isik I palunud tĂŒhistada maakohtu mÀÀruse osas, millega kohus jĂ€ttis lĂ€bi vaatamata avaldaja taotluse 15.07.2014 kohtutĂ€ituri tasu vĂ€ljamĂ”istmise otsuse tĂŒhistamiseks. Kolleegium leib, et mÀÀruskaebuse vĂ€ited ei anna ka selles osas alust maakohtu mÀÀruse tĂŒhistamiseks. Avaldaja palus kohtutĂ€ituri tasu vĂ€ljamĂ”istmise otsuse tĂŒhistada tĂ€itemenetluse lĂ”petamisel. Kuna tĂ€itemenetluse lĂ”petamine on TMS § 48
kohaselt kohtutĂ€ituri pĂ€devuses, siis ei saanuks maakohus avaldaja taotlus rahuldada. Seega oli TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel taotluse lĂ€bi vaatamata jĂ€tmine pĂ”hjendatud. Ringkonnakohus lisab, et taotlus kohtutĂ€ituri tasu otsuse tĂŒhistamiseks ei oleks ka sisuliselt pĂ”hjendatud. Avaldaja on kaebuses argumenteerinud tasu otsuse tĂŒhistamist ĂŒksnes sellega, et tĂ€itemenetlus algatati alusetult. Kolleegium on aga kĂ€esolevas lahendis leidnud, et kohtutĂ€itur ei rikkunud tĂ€itemenetluse algatamisel seadust.
38.TsMS § 172 lg 1 jÀrgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ja kui menetluses osaleb mitu isikut, vÔib kohus otsustada, et menetluskulud kannab tÀielikult vÔi osaliselt mÔni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades Ôiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas pÔhjendamatu taotluse, vÀite vÔi tÔendi. Sama paragrahvi lÔike 10 kohaselt kohtutÀituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilÔivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. TsMS § 171 lg 1 jÀrgi kannab mÀÀruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jÀÀb rahuldamata. Kuna avaldaja kaebus kohtutÀituri otsuse peale jÀÀb rahuldamata ning kohtutÀituri tasu otsuse osas lÀbi vaatamata, siis tuleb avaldaja menetluskulud nii maakohtus kui ringkonnakohtus jÀtta tema enda kanda. Puudutatud isiku I menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus tuleb samuti jÀtta tema enda kanda. KohtutÀituri ja puudutatud isiku III menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb jÀtta avaldaja kanda.
39.Kuna maakohus ei mÀÀranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust, siis ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Tulenevalt TsMS § 177 lg 2 mÀÀrab maakohus menetluskulude suuruse kindlaks mÀÀrusega mÔistliku aja jooksul kÀesoleva mÀÀruse jÔustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ălle JĂ€nes
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.