Royal Ace OÜ hagi Versobank AS vastu täiteasjas nr 171/2011/1250 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Royal Ace OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): Royal Ace OÜ (rk: 11528477), esindaja vandeadvokaat Rivo Kaldvee Vastustaja (kostja): Versobank AS (rk: 10586461), esindaja vandeadvokaat Raiko Lipstok
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2015 määrus sisuliselt muutmata.
2.Parandada Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2015 määruse resolutsioonis esinev ilmne ebatäpsus ja lugeda õigeks Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2015 määruse resolutsioon järgmises sõnastuses: „2.1. Rahuldada osaliselt Versobank AS-i avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks tsiviilasjas 2-11-63312 ja määrata kindlaks Versobank AS-i menetluskulud summas 2001 eurot.
2.2.Välja mõista Royal Ace OÜ-lt Versobank AS-i kasuks menetluskulude katteks 2001 eurot.
2.3.Välja mõista Royal Ace OÜ-lt Versobank AS-i kasuks menetluskuludelt viivis VÕS § 113 sätestatud määras menetluskulude lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
2.4.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.“
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta määruskaebuse menetlemise kulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isikul on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohtu menetluses oli Royal Ace OÜ hagi Versobank AS vastu täiteasjas nr 171/2011/1250 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Riigikohus jättis 31.08.2015 määrusega hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata, mille tulemusena jõustus Tartu Ringkonnakohtu 08.05.2015 otsus, millega jäeti Tartu Maakohtu 20.12.2013 otsus muutmata ja hageja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kõik asjas kantud menetluskulud on jõustunud kohtuotsusega jäetud hageja kanda. Kostja esitas 28.09.2015 maakohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, paludes mõista hagejalt välja kostja lepingulise esindaja kulud summas 4698 eurot (koos käibemaksuga). Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise.
2.Hageja esitas kostja menetluskuludele vastuväite. Hageja leidis, et kostja on kulutanud põhjendamatult palju aega materjalidega tutvumisele ja kassatsioonkaebusele vastuse koostamisele (kokku 15 tundi) ning samuti sellisele analüüsile, mis ei ole viinud ühegi menetlusdokumendi koostamiseni. Ka kulu seoses kliendi koostatud viivisearvestuse ülevaatamisega (2 tundi) ei ole põhjendatud. Arvestades, et tegemist oli iseloomult lihtsa õigusvaidlusega, ei ole põhjendatud kostja õigusabi tunnihind 145 eurot (lisandub käibemaks).
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 22. oktoobri 2015 määrusega Versobank AS avalduse osaliselt ja määras kindlaks Versobank AS menetluskulud summas 2001 eurot ning mõistis välja Royal Ace OÜ-lt Delux Versobank AS kasuks menetluskulude katteks 2001 eurot ja viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse §-s 113 sätestatud määras menetluskulude lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Määruse kohaselt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat esindas kohtumenetluses TsMS § 218 nõuetele vastav lepinguline esindaja. Kohus nõustus hageja vastuväitega ja leidis, et arvestades vaidluse sisu ning kostja esindaja menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi ja võrreldes kostja esindaja tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu spetsifikatsioonis märgitud ajakuluga, ei ole õigusabikulud taotletud suuruses põhjendatud, kuna kõik toimingud ei ole nii ajamahukad ega põhjendatud.
Kostja lepingulise esindaja teostatud tööd olid spetsifikatsiooni kohaselt järgmised: - 14.10.2014 – kassatsioonkaebuse, ringkonnakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse, selle vastuse, maakohtu otsuse, hagiavalduse, selle vastuse jm menetlusdokumentide ning tõendite analüüs ja õigusliku positsiooni kujundamine – 7 h, 1015 eurot ilma käibemaksuta; - 15.10.2014 – kassatsiooniga tutvumine, vastuse koostamine – 2 h, 290 eurot; - 16.10.2014 – kassatsioonkaebusele vastuse koostamine – 6 h, 870 eurot; - 26.11.2014 – hageja uue tõendi ja menetlusdokumendi analüüs, suhtlus kliendiga ja seisukoht kohtule – 2 h, 290 eurot; - 13.03.2015 – kohtumine kliendiga – 1 h, 145 eurot; - 27.03.2015 – Riigikohtu otsuse pinnalt täiendava menetlusdokumendi koostamine ja tõendite esitamine ringkonnakohtusse – 4,5 h, 652,50 eurot; - 14.04.2015 – apellandi taotluste analüüs ja menetlusliku olukorra selgitamine kliendile – 1,5 h, 217,50 eurot; - 16.04.2015 – kliendile selgituste andmine, missugused viivisearvestused tulenevalt apellandi taotlustest teostada – 0,5 h, 72,50 eurot; - 20.04.2015 – kliendi viivisearvestuste kontrollimine ja nendest järelduste tegemine – 2 h, 290 eurot; - 21.04.2015 – kohtuistung – 0,5 h, 72,50 eurot, kokku 27 h, 3915 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus jättis menetluskuluna arvestamata kostja esindaja kohtumised kliendiga, kuna nimetatud toimingud kuuluvad esindaja tavapärase tegevuse hulka kliendi esindamisel ja kajastuvad esindaja tunnitasus. Menetlusosalise ja tema esindaja suhtlemise tulemus kajastub kohtule esitatud menetlusdokumentides ning sellise suhtlemisaja tasu ei tule sisse nõuda teiselt menetlusosaliselt. Samuti ei kuulu menetluskulude hulka, mida vastaspoolelt välja mõista, menetlusdokumentide analüüsid ja teatiste edastamised, kuna nimetatud toimingud on tehtud ainult kostja huvides ning ei ole ka kohtu poolt kontrollitavad. Kohus nõustus ka hageja seisukohaga, et kostja ajakulu vaid viivisearvestuse ülevaatamiseks ei ole põhjendatud ja et tegemist ei olnud keeruka tsiviilasjaga. Kohus luges põhjendatuks kostja esindaja ajakulu menetlusdokumentidega tutvumiseks 4 tundi, kassatsioonkaebusele vastuse koostamiseks 4 tundi, hageja uue tõendi ja menetlusdokumendi analüüsiks ning seisukohaks kohtule 1 tund, 27.03.2015 menetlusdokumendi koostamiseks 2 tundi ja 21.04.2015 kohtuistungiks 0,5 tundi, kokku 11,5 tundi. Eeltoodu põhjal määras kohus kindlaks kostja menetluskulud tsiviilasjas summas 1667,50 eurot (145 eurot tund ilma käibemaksuta) + käibemaks 333,50 eurot, kokku 2001 eurot.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Royal Ace OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2015 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist lähtudes tunnihinna maksimaalsest määrast 120 eurot, või asja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) jättis kohus hindamata kostja lepingulise esindaja tunnitasu (145 eurot/tund ilma käibemaksuta) suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse. Riigikohus on leidnud (3-2-1-115-13, p 25), et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust;
2) ei saa üldjuhul pidada põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (3-2-1-115-13, p 25). Riigikohtu praktikas on muuhulgas põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (3-2-1-93-13). Tegemist ei olnud keeruka asjaga, mille puhul võiks lugeda põhjendatuks keskmisest kõrgemat tunnitasu. Hageja peab põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasumääraks maksimaalselt 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus pidas põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 11,5 tundi. Seega saaks kostja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu olla maksimaalselt 1380 eurot (ilma käibemaksuta), kuigi hageja ei nõustu ka nimetatud summaga.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5.Versobank AS vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on 145 eurot (ilma käibemaksuta) mõistlik tunnitasu. Riigikohus on mõistlikuks pidanud tunnitasu 153 eurot (ilma käibemaksuta) (3-2-1-115-14, p 14). Tunnitasu 145 eurot võib pidada kas keskmiseks või keskmisest mõnevõrra suuremaks, kuid mitte keskmisest oluliselt suuremaks. Kostja nõustub Riigikohtu seisukohaga tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 (p 14), et alates 2008. a ehk viimase 7 aastaga on advokaadi tunnitasud tõusnud. Sealjuures isegi 2008. a oli keskmine tunnitasu pea 128 eurot (ilma käibemaksuta); 2) on asjas põhjendatud keskmisest kõrgema tunnitasu aktsepteerimine. Nii nagu asjas nr 3-2-1-115-14, esindas ka praeguses asjas kostjat kõrgelt kvalifitseeritud õigusteenuse osutaja, kel on vandeadvokaadina tegutsemise kogemust üle 10 aasta. Tegemist oli tavapärasest keerukama viivisevaidlusega, kus lahendati õiguslikult keerukaid küsimusi viivise kui tüüptingimuse tühisuse ja viivise alandamise taotluste suhtes. Asja keerukust kinnitab asjaolu, et Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse ning saatis asja tagasi ringkonnakohtusse, kus asi lahendati uuesti. Riigikohtu lahend põhivõlgniku pankrotiseisundi mõjust kolmanda isiku kinnistut koormava hüpoteegiga kaetud viivisearvestuse ulatuse ja viivise alandamise võimaluste osas on senist kohtupraktika muutev. Keskmisest kõrgema tunnitasu maksmine on põhjendatud ka seetõttu, et kostja palkas lepingulise esindaja alles Riigikohtu staadiumis; 3) tooks tunnitasu alandamine kaasa ebaõiglase olukorra, kuna tunde on juba põhjendamatult vähendatud ja jäetud kostja kulud 2697 euro ulatuses hüvitamata. Kostja esindamine hõlmas järgnevat: 1) maa- ja ringkonnakohtu esimese ringi menetluses esitatud dokumentide (mitukümmend lehekülge) analüüs; 2) Riigikohtu esimese ja teise ringi menetluses ning ringkonnakohtu teise ringi menetluses hageja esitatud menetlusdokumentide (mitukümmend lehekülge) analüüs; 3) Riigikohtu menetluses ja ringkonnakohtu teise ringi menetluses hageja esitatud täiendavate tõendite (1 lk) analüüs; 4) Riigikohtu menetluses ja ringkonnakohtu teise ringi menetluses menetlusdokumentide (14 lk) koostamine; 5) Riigikohtu menetluses ja ringkonnakohtu teise ringi menetluses kostja huvides tõendite (31 lk) esitamine; 6) keeruliste viivisearvestuste koostamine; 7) esindamine ringkonnakohtu istungil. Kokku pidas maakohus vajalikuks ja põhjendatud ajaks 11,5 tundi. Kui lähtuda praktikas aktsepteerimist leidnud tavast, et dokumendi 1 lk koostamise vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks on 1 tund, siis ainuüksi koostatud menetlusdokumentide maht ületab kohtu aktsepteeritud töötunnid; 4) jättis kohus ebaõigesti arvestamata kostja esindaja kohtumised kliendiga. Ilma selleta ei ole võimalik klienti esindada. Eriti omas see tähtsust praeguses asjas, kus esindaja kaasamise hetkeks oli kaks kohtuastet juba läbitud. Kostja lepinguline esindaja hinnastab oma tegevust selliselt, et ei peida menetlusdokumendi koostamise aja sisse muid tegevusi. Tähtsust omab siin ka kohtute praktika. Paljud kohtunikud aktsepteerivad menetlusdokumendi koostamiseks üksnes sellist tundide arvu, mis võrdub menetlusdokumendi lehekülgede arvuga. Kohtu argument, et menetlusdokumentide analüüs toimub kostja huvides, mistõttu see pole hageja
poolt kompenseeritav, jääb arusaamatuks. Kõik, mida kostja menetluses teeb, on kostja huvides, samas on see tingitud hagejast, kes on esitanud hagiavalduse, apellatsioonkaebuse ja kassatsioonkaebuse. Mis puudutab viivisearvestust, siis tegemist oli kostja lepingulise esindaja ja kostja töötajate koostöös koostatud keerulise viivisearvestusega, mida arutati sisuliselt kogu ringkonnakohtu 21.04.2015 kohtuistungi vältel. Vaieldamatult tuleb pidada keeruliseks kohtuasja, kus kõik kolm kohtuastet olid erinevates küsimustes eriarvamusel; 5) ei esitanud kostja määruskaebust, kuna ei pidanud otstarbekaks kulutada aega ja raha vaidlusele, mille eesmärk oleks suurendada hagejalt väljamõistetavaid menetluskulusid olukorras, kus hagejal puudub vara nende hüvitamiseks. Tunnihinna küsimuse lahendamisel saab arvestada ka kostja seisukohti hüvitamisele kuuluvate tundide arvu osas.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 22.10.2015 määrus sisuliselt muutmata. Ringkonnakohus parandab maakohtu määruse resolutsioonis esineva ilmse ebatäpsuse. Tsiviilasjas on kostjaks Versobank AS, maakohus on määruse resolutsioonis märkinud ekslikult, et menetluskulud ja viivis tuleb välja mõista Delux Versobank AS kasuks. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on ilmse ebatäpsusega, mis ei mõjuta määruse sisu, ning mis tuleb juhindudes TsMS § 447 lg-st 2 ja § 463 lg-st 2 parandada. Ringkonnakohus toob välja maakohtu määruse resolutsiooni õiges sõnastuses, kus on märgitud, et menetluskulud ja viivis tuleb välja mõista Versobank AS kasuks.
7.Hageja on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus lähtus kostja lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel kostja taotletud tunnitasumäärast 145 eurot (ilma käibemaksuta), ning taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist lähtudes tunnihinna maksimaalsest määrast 120 eurot, millest tulenevalt saaks kostja lepingulise esindaja kulu olla maksimaalselt 1380 eurot (11,5×120; ilma käibemaksuta). Hageja märgib samas, et tegelikult ei nõustu ta temalt ka viimatinimetatud summas kostja lepingulise esindaja kulude väljamõistmisega. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollibki ringkonnakohus vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
8.Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks või tühistamiseks. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist. Iseenesest on õige määruskaebuse väide, et maakohus jättis hindamata kostja lepingulise esindaja tunnitasu suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse. Riigikohus on leidnud (nt lahendis nr 3-2-1-115-13, p 25), et esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o tunnitasu, põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Maakohtu määrusest sellekohaseid kaalutlusi selgesõnaliselt ei nähtu, kuid ringkonnakohus saab selle puuduse kõrvaldada. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu menetlusnormi rikkumine ei ole viinud hagejalt kostja lepingulise esindaja kulude väljamõistmisele mittevajalikus ja põhjendamatus ulatuses. Ringkonnakohus peab erinevalt hagejast kostja lepingulise esindaja kohaldatud tunnitasumäära 145 eurot (ilma käibemaksuta) antud tsiviilasja asjaoludel vajalikuks ja põhjendatuks. Asjas oli küll tegemist viivisevaidlusega, kuid vaidlus oli õiguslikult keskmisest keerukam, kuivõrd
varasem ühtne praktika vaidlusalustes küsimustes, s.o põhivõlgniku pankrotiseisundi mõju kolmanda isiku kinnistut koormava hüpoteegiga kaetud viivise ulatusele ja viivise alandamise võimalused sellisel juhul, seni puudus. Eeltoodut näitab selgelt ka asjaolu, et Riigikohus tühistas ringkonnakohtu poolt 16.06.2014 tehtud otsuse ja saatis asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks ning ringkonnakohus lahendas 08.05.2015 otsusega vastavalt Riigikohtu juhistele asja uuesti. Kostja on oma kirjalikus vastuses määruskaebusele õigesti välja toonud, et Riigikohus on oma varasemas praktikas (lahendis nr 3-2-1-115-14, p 14) pidanud mõistlikuks ka nt tunnitasu 153 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohus on viidatud lahendis mh märkinud ka seda, et ajakirjanduses avaldatu kohaselt on 2008. a advokaadi keskmine tunnitasu 127,82 eurot aastatega eelduslikult tõusnud. Kostja on vastuses määruskaebusele muuhulgas leidnud, et maakohus vähendas põhjendamatult kostja lepingulise esindaja poolt kostja esindamisel tehtud toimingute põhjendatud ja vajalikku ajakulu, kuid kostja ei ole maakohtu määruse peale määruskaebust esitanud. Ringkonnakohus märgib vastuseks kostja väidetele, et ehkki tegemist oli õiguslikult keskmisest keerukama vaidlusega, ei olnud asja materjalide maht suur ning kostjat esindanud vandeadvokaadi kvalifikatsiooni ja kogemust arvestades võib eeldada, et ka menetlusdokumentidega tutvumise ja nende koostamise ajakulu on keskmisest pigem väiksem kui suurem. Seega kokkuvõttes vastab maakohtu määratud kostja lepingulise esindaja kulu summas 1667,50 eurot ilma käibemaksuta ja 2001 eurot koos käibemaksuga ringkonnakohtu hinnangul kostja lepingulise esindaja poolt ringkonnakohtu ja Riigikohtu menetluses tehtud vajalikule ja põhjendatud tööle ning arvestab nii tsiviilasja asjaolusid (sh menetlustoimingute hulka) kui ka mahtu ja keerukust.
9.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.