Täitmine › Otsuse täitmise viisi määramine

Avaldaja nõue ja menetluse käik Osaühingu Lamaran Grupp (võlgnik) suhtes on Gatsby OÜ (sissenõudja) avalduse alusel Tallinna kohtutäitur Priit Petter (kohtutäitur) algatanud täitemenetlused nr 017/2010/7181 ja nr 023/2012/2498. Kohtutäitur on nimetatud täitemenetluste käigus arestinud 01.07.2006 laenulepingust nr 12/6-L tuleneva võlgnikule kuuluva rahalise nõude 350 000 krooni ja võimalikud kõrvalnõuded. Arestimise kohta on koostatud arestimise akt, millega on määratud vara hinnaks 9000 eurot. Võlgnik esitas kohtutäiturile kaebuse, milles taotles akti tühistamist ja vaidlustas aktis määratud hinna. 15.06.2015 esitas kohtutäitur Harju Maakohtule avalduse eksperdi määramiseks ja võlgnikule kuuluva varalise nõude uue hindamise korraldamiseks. Kohus võttis 14.08.2015 määrusega kohtutäituri avalduse menetlusse ning kohustas võlgnikku tasuma riiklikult tunnustatud eksperdi AJ hinnapakkumise ning TsMS § 148 lg 1 ja 3 ning TMS § 74 lg 9 alusel ekspertiisi läbiviimise kulude katteks 1980 eurot. 04.09.2015 esitas võlgnik maakohtu 14.08.2015 määruse peale määruskaebuse, jättes määruskaebuselt riigilõivu tasumata. Kohus kohustas võlgnikku 15.09.2015 määrusega tasuma määruskaebuselt riigilõivu summas 50 eurot 5 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. 24.09.2015 esitas võlgnik taotluse tähtpäeva määramiseks 04.09.2015 määruskaebuse täiendavate põhjenduste määramiseks ja 15.09.2015 määruses märgitud puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks. 28.09.2015 määrusega jättis Harju Maakohus võlgniku taotlused määruskaebuse täiendamiseks ja kaebuselt riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks rahuldamata. Maakohtu määrus I 29.09.2015 määrusega keeldus kohus võlgniku poolt 04.09.2015 esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisest. Kohus teavitas võlgnikku korduvalt, et riigilõiv määruskaebuselt tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtpäevaks. Arvestades, et võlgniku seaduslik esindaja Leonid Jakerson sai e-toimiku vahendusel määruse kätte 21.09.2015, oli riigilõivu tasumise tähtaeg 28.09.2015. Kuivõrd võlgnik riigilõivu määruskaebuselt ei tasunud, keeldus kohus määruskaebuse menetlusse võtmisest juhindudes TsMS § 139 lg-test 1 ja 2, §-st 147, § 663 lg-st 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-st 14. Maakohtu määrus II 29.09.2015 määrusega jättis kohus kohtutäituri avalduse läbivaatamata ekspertiisitasu maksmata jätmise tõttu. Tulenevalt TsMS § 148 lg-test 1 ja 3 ning TMS § 74 lg-st 9 tuli võlgnikul tasuda ette kohtu tagatiste kontole määratud tähtajaks ja ulatuses ekspertiisi läbiviimise kulud. Kooskõlas TsMS § 423 lg-ga 3 võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses sätestatud juhul. TMS § 74 lg 9 sätestab, et kui võlgnik ekspertiisikulu ette ei tasu, ei ole ta hindamisakti vaidlustanud. Võlgnik ei täitnud 14.08.2015 kohtumäärust ega tasunud ekspertiisikulu ette. Ülalmärgitud põhjendustel ja viidatud sätete alusel jättis kohus kohtutäituri avalduse, arestitud rahalise nõude uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks läbi vaatamata võlgniku poolt ekspertiisitasu maksmata jätmise tõttu. Määruskaebus 20.10.2015 esitatud määruskaebuses ja 11.11.2015 esitatud määruskaebuse terviktekstis palus võlgnik tühistada mõlemad Harju Maakohtu 29.09.2015 määrused ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Lisaks palus võlgnik teha vahemääruse võlgnikul kaebeõiguse olemasolu või puudumise lahendamiseks Harju Maakohtu 29.09.2015 määruse

(määrus II) osas ning kaebeõiguse tuvastamise korral anda võlgnikule mõistlik tähtaeg määruskaebuse täiendavaks põhjendamiseks. Ekslik on määruse I ainus sisuline põhjendus, et võlgnik jättis täitmata 15.09.2015 määruse, s.t ei tasunud kohtu poolt määratud tähtpäevaks nõutud riigilõivu. Riigilõivu tasus 28.09.2015 menetlusväline isik OÜ Ipso Jure. 28.09.2015 maksekorraldus sisaldas kõiki 15.09.2015 kohtumääruses nõutud andmeid. Kohut etteheide, et võlgnik riigilõivu määruskaebuselt ei tasunud, on selgelt põhjendamatu. Võlgnik palus kohtul lahendada eraldi vahemäärusega küsimus, kas puudutatud isikul I on määruse II suhtes kaebeõigus või mitte. Juhul, kui tehtava vahemäärusega jaatatakse võlgnikul kaebeõiguse olemasolu 29.09.2015 määrusele II, palub võlgnik määrata talle mõistlik tähtaeg põhjenduste esitamiseks 29.09.2015 määruse II sisulise ebaseaduslikkuse osas. Võlgniku hinnangul ei anna TsMS § 148 lg 1 alust kohtutäituri avalduse läbivaatamata jätmiseks, kuna ekspertiisi ei tehta kohtumenetluse raames ja ekspertiisiga seotud kulu ei ole vaadeldav eksperdikuluna TsMS § 143 p 1 tähenduses. Lisaks ei ole tegemist eksperdi kuluga vaid teenustasuga. Ka maakohus ei käsitanud AJ hinnapakkumist asja läbivaatamise kuluna (ekspertiisi tegemise kuluna) TsMS § 143 p 1 ja kohtuekspertiisi seaduse § 26 ja 27 mõttes. Kuivõrd eksperdi hinnapakkumist ei ole võlgnikule nähtavaks tehtud, siis järelikult ei ole seda ka toimikus, kuna väidetavalt tehti kõik menetlusdokumendid nähtavaks. Ekspert AJ ei ole käesolevas asjas teinud hinnapakkumist. Toimikus puudub ka eksperdiks määratud isiku kulude detailne arvestus. Võlgniku hinnangul on 14.08.2015 määruse näol tegemist lõpplahendiga, millega maakohus rahuldas kohtutäituri avalduse eksperdi määramiseks, määrates eksperdi ja talle makstava tasu. Küsitav on, kas maakohus võis pärast lõpplahendi tegemist (sh enne lahendi jõustumist) jätta avalduse läbivaatamata. TsMS § 425 lg 3 kohaselt võis läbivaatamata jätta vaid kohtutäituri avalduse alusel. Vastus määruskaebusele Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebuse menetlusse võtmise korral palub kohtutäitur avalduse uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks jätta rahuldamata, kuivõrd hindamiskulu jäeti tasumata. Kohtutäituri hinnangul ei ole võlgnik tuginedes TMS §-le 74 hindamist vaidlustanud. Menetluse edasine käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 29.09.2015 määrused määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise ja avalduse läbivaatamata jätmise kohta tuleb tühistada ja saata tsiviilasi võlgniku 04.09.2015 määruskaebuse menetlemiseks maakohtule. Esmalt annab ringkonnakohus hinnangu võlgniku määruskaebusele osas, milles võlgnik vaidlustab Harju Maakohtu 29.09.2015 määruse võlgniku määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta. Nimetatud määrusega keeldus maakohus menetlusse võtmast võlgniku 04.09.2015 esitatud määruskaebust Harju Maakohtu 14.08.2015 määruse peale põhjendusel, et võlgnik ei ole kaebuselt tasunud riigilõivu. Ringkonnakohus nõustub võlgniku

väitega, et kohtu vastav etteheide on põhjendamatu. Oma seisukohta põhjendab ringkonnakohus järgmiselt. 15.09.2015 määrusega kohustas Harju Maakohus võlgnikku tasuma 04.09.2015 kaebuselt riigilõivu summas 50 eurot 5 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Määruse põhjendustes märkis kohus lisaks, et maksedokument riigilõivu tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb Harju Maakohtule esitada puuduste kõrvaldamise tähtaja jooksul. Kohus palus maksekorralduse selgituse reale märkida tsiviilasja number, millises kohtuasjas riigilõiv tasutakse, ja kui maksja ei ole avalduse esitaja, siis ka avalduse esitaja nimi. Määrus toimetati võlgniku seaduslikule esindajale e-toimiku vahendusel kätte 21.09.2015 ja seega saabus riigilõivu tasumise tähtpäev 28.09.2015. 24.09.2015 esitas võlgnik maakohtule taotlused tähtpäeva määramiseks 04.09.2015 määruskaebuse täiendavate põhjenduste esitamiseks ja 15.09.2015 määrusega määratud määruskaebuselt riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks. 25.09.2015 e-kirjaga teavitas kohus võlgnikku, et riigilõiv määruskaebuselt tuleb tasuda kohtu määratud tähtpäevaks, s.o 28.09.2015. Asja materjalidest nähtuvalt on kohus 29.09.2015 kontrollinud riigilõivu summas 50 eurot laekumist võlgniku registrikoodi ja nõutud riigilõivu summa järgi, millisele otsingule vastavaid kirjeid elektroonilisest süsteemist ei leitud (tl 57). Seda, et kohus oleks riigilõivu laekumist kontrollinud tsiviilasja numbri või võlgniku nime järgi, mille palus võlgnikul 15.09.2015 määruse põhjenduste kohaselt makse selgituses märkida, asja materjalidest ei nähtu. Maakohtu 29.09.2015 määruse peale esitatud määruskaebuses on võlgnik märkinud, et riigilõivu tasus tema eest OÜ Ipso Jure ja maksekorraldus sisaldas kõiki 15.09.2015 määruses nõutud andmeid. Kuivõrd võlgnik ei lisanud kaebusele selle lisana märgitud 28.09.2015 maksekorraldust riigilõivu 50 eurot tasumise kohta 04.09.2015 kaebuse esitamise eest, kontrollis ringkonnakohus, kas riigilõiv summas 50 eurot 04.09.2015 kaebuse esitamise eest on tasutud. Kontrollimisel tuvastas ringkonnakohus, et vastavalt võlgniku kaebuses väidetule on 28.09.2015 OÜ Ipso Jure maksnud riigilõivu summas 50 eurot võlgniku 04.09.2015 kaebuse esitamise eest, millise makse selgitusena on märgitud „OÜ IPSO JURE riigilõiv Lamaran Grupp OÜ 04.09.2015 määruskaebuse eest HMK 14.08.2015 määruse peale ts. asjas nr 2-15-9062“. Seega on maakohus, jättes riigilõivu laekumise piisavalt hoolsalt kontrollimata, ekslikult leidnud, et riigilõiv kaebuselt on tasumata ning on sel põhjusel ka ebaõigesti keeldunud võlgniku kaebuse menetlusse võtmisest. Kuivõrd riigilõiv võlgniku 04.09.2015 esitatud kaebuse eest Harju Maakohtu 14.08.2015 määrusele on tähtaegselt tasutud, tuleb maakohtu 29.09.2015 määrus määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta tühistada ja saata asi võlgniku 04.09.2015 määruskaebuse menetlemiseks tagasi maakohtule. Ringkonnakohtu eeltoodud seisukohta võlgniku kaebuse ebaõigest menetlusse võtmisest keeldumisest ei mõjuta ka asjaolu, et 15.09.2015 määruse põhjendustes palus maakohus võlgnikul esitada maksedokumedi riigilõivu tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks ja maksekorralduse selgituse reale tsiviilasja number, millises kohtuasjas riigilõiv tasutakse, ja kui maksja ei ole avalduse esitaja, siis ka avalduse esitaja nimi. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd lahendi motiivid iseseisvalt võetuna ei mõjuta poolte õigusi ega kohustusi, samuti arvestades, et lahendi resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka ilma põhjendava osata, ei saa praegusel juhul võlgnikule ka ette heita, et ta ei täitnud maakohtu 15.09.2015 määruse põhjendustes märgitud kohtu palvet riigilõivu tasumist tõendava maksekorralduse või selle kontrollimist võimaldavate andmete esitamiseks. Kohtul endal on võimalus ja kohustus kontrollida, kas kaebuselt nõutud riigilõiv on tasutud. Käesoleval juhul ei ole maakohus seda kohustust

nõuetekohaselt täitnud ja on selle tulemusel jõudnud väärale järeldusele, et riigilõivu tasumata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetlusse võtmisest keelduda. Järgnevalt annab ringkonnakohus hinnangu võlgniku määruskaebusele maakohtu määruse peale, millega kohus jättis kohtutäituri avalduse läbivaatamata. Esmalt märgib ringkonnakohus seoses võlgniku palvega lahendada küsimus tema kaebeõiguse kohta eelnimetatud maakohtu määrusele, et võlgnik on puudutatud isikuks, kes omab kaebeõigust, arvestades asjaolu, et kohtutäitur on käesolevas asjas uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist taotlenud seetõttu, et võlgnik on kohtutäituri poolt nõudele määratud hinna vaidlustanud. Seega puudutab kohtutäituri avalduse läbivaatmata jätmine kahtlemata võlgniku õigusi ning võlgnik võib vaidlustava määruse peale kaebust esitada. Seega on maakohus ka õigesti võlgniku määruskaebuse menetlusse võtnud ning ka ringkonnakohtul puuduvad alused kaebuse läbivaatamata jätmiseks. Vastuseks võlgniku taotlusele vahemääruse tegemiseks kaebeõiguse olemasolu küsimuse lahendamiseks ja selle olemasolu korral täiendava tähtaja määramiseks kaebuse põhjendamiseks märgib ringkonnakohus, et nimetatud küsimused ei ole sellised, mis annaksid alust käesolevas asjas võlgniku soovitud nn vahemääruse tegemiseks väljaspool määruskaebuse lahendamise menetlust. Ringkonnakohus on eelnevalt leidnud, et võlgnik omab kaebeõigust määruskaebuse esitamiseks maakohtu määrusele, millega kohus jättis kohtutäituri avalduse läbi vaatamata. Lisaks selgitab ringkonnakohus, et kaebeõiguse määruskaebuse esitamisel selgitab kohus välja kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel ning kaebeõiguse puudumise korral jätab kohus kaebuse määrusega menetlusse võtmata või ekslikult menetlusse võetud kaebuse TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kaebuses sisalduva taotluse määruskaebuse täiendamiseks jätab ringkonnakohus rahuldamata. Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus kaebuse täiendamiseks tähtja määramiseks. Võlgnikul oli võimalik esitada kaebuse põhjendused edasikabetähtaja jooksul ning täiendavate põhjenduste esitamist, mis põhjendamatult venitaksid kaebuse lahendamist, ei pea ringkonnakohus võimalikuks. Eeltoodud osas jätab ringkonnakohus võlgniku määruskaebuse rahuldamata. Põhjendamatud on määruskaebuse väited, milles võlgnik leiab maakohtu 14.08.2015 määrusele kui lõpplahendile viidates, et üldjuhul ei või kohus pärast lõpplahendi tegemist jätta avaldust läbi vaatamata. Ringkonnakohus märgib, et põhjendatud ei ole võlgniku käsitlus, et maakohtu 14.08.2015 määruse puhul on tegemist lõpplahendiga. Kohus selgitab, et maakohtu 14.08.2015 määrus, millega kohus võttis täituri avalduse menetlusse ja kohustas võlgnikku tasuma ekspertiisitasu, ei ole käesolevas asjas lõpplahendiks. Menetlustes, milles kohtutäitur taotleb tema poolt määratud hinna vaidlustamise korral uue hindamise korraldamiseks kohtult eksperdi määramist TMS § 74 lg-s 7 sätestatud korras, on lõpplahendiks kohtu määrus, millega kohus määrab ekspertiisi ja võtab sisulise seisukoha avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. 14.08.2015 määruses ei ole maakohus seda teinud, vaid on üksnes võtnud kohtutäituri avalduse menetlusse ja kohustanud võlgnikku tasuma ekspertiisitasu, mis on kohtuätituri taotletud uue ekspertiisi läbiviimise eelduseks. Kaebuse väited eksperdiks määratud isiku kulude detailse arvestuse puudumisest ja AJ hinnapakkumise väidetavast puudumisest on kohtutäituri avalduse läbivaatamata jätmise vaidlustamise seisukohast asjasse puutumatud. Lisaks on võlgniku seisukoht, et AJ ei ole käesolevas asjas hinnapakkumist esitanud, ka ekslik, kuivõrd asja materjalidest (tl 20) nähtuvalt on ekspert AJ avaldanud nõustumust olema vajadusel eksperdiks käesolevas asjas, nimetades ekspertiisi maksumuseks 1650 eurot + käibemaks, s.o kokku 1980 eurot, millises ulatuses ekspertiisitasu on maakohus ka 14.08.2015 määrusega kohustanud võlgnikku tasuma.

Vaatamata asjaolule, et võlgniku määruskaebuses esiletoodud asjaolud ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, leiab ringkonnakohus, et kaebuse põhjendustest olenemata tuleb maakohtu määrus, millega kohus jättis kohtutäituri avalduse läbivaatamata, sellegipoolest tühistada. Kuivõrd 04.09.2015 esitatud määruskaebusega on võlgnik täies ulatuses vaidlustanud Harju Maakohtu 14.08.2015 määruse, millega kohus võttis menetlusse kohtutäituri avalduse nõude hindamiseks ekspertiisi määramiseks ja kohustas võlgnikku tasuma ekspertiisitasu kokku 1980 eurot ning ringkonnakohus on eelnevalt leidnud, et maakohus on ebaõigesti keeldunud võlgniku vastava kaebuse menetlemisest, puudub seega ka alus ekspertiisitasu maksmisest keeldumise tõttu kohtutäituri avalduse läbi vaatamata jätmiseks. Kuna võlgniku 04.09.2015 määruskaebuse menetlemisel selgub, kas Harju Maakohtu 14.08.2015 määrus, sh selles määratud ekspertiisitasu, kuulub tühistamisele või mitte, tuleb maakohtul kaebuse lahendamise tulemusest sõltuvalt määrata vajadusel võlgnikule uus tähtaeg ekspertiisitasu maksmiseks ja alles seejärel võtta seisukoht kohtutäituri avalduse edasise menetlemise osas.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.