Tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 031/2012/490 selliselt, et AS-il XXX(registrikood XXX) on õigus nõuda täitemenetluses XXX(XXX, isikukood XXX) kuni 122 810,19 (ühesaja kahekümne kahe tuhande kaheksasaja kümne koma üheksateistkümne) euro tasumist.
4.Tühistada Harju Maakohtu 09.09.2013.a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamine tsiviilasjas nr 2-13-6559. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Kohus määrab AS-i XXX(registrikood XXX) menetluskulude suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. 1 (8)
7.Jätta XXX(XXX, isikukood XXX) menetluskulud tema enda kanda ning tema menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.XXX(pankrotis) ja XXX(hagejad) esitasid 11.02.2013 Harju Maakohtule hagiavalduse AS-i XXX(kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kohus on jätnud puuduste kõrvaldamiseks hagejate menetlusdokumente korduvalt käiguta. Hagejad on 12.08.2013 esitanud hagiavalduse tervikteksti (I kd, tl-d 147-150). 16.08.2013 määrusega kohus rahuldas hagejate taotlused menetlusabi saamiseks ja vabastas hagejad täielikult riigilõivu 375 eurot tasumisest hagiavalduse esitamisel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 031/2012/490 ja nr 031/20123/492 (I kd, tl-d 156-161). Kohus võttis hagi 16.08.2013 määrusega menetlusse (I kd, tl-d 165-168). 05.09.2013 esitas XXXkohtule hagi tagamise avalduse paludes hagi tagamise abinõuna peatada täitemenetlus täiteasjas nr 031/2012/490, mille kohus rahuldas 09.09.2013 määrusega. Samuti andis kohus 09.09.2015 määrusega hageja XXXmenetlusabi riigilõivu 50 eurot tasumisest vabastamiseks hagi tagamise avalduse esitamisel täiteasja peatamiseks täiteasjas nr 031/2012/490. Kohus jättis 18.11.2013 määrusega rahuldamata kostja 27.08.2013 taotluse eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmiseks (II kd, tl-d 67-69). Kostja vastas hagile 02.12.2013 (II kd, tl-d 73-76) ja esitas täiendavad seisukohad 11.01.2014 (II kd, tl-d 81-83). 16.12.2013 kohtumäärusega on tsiviilasjas nr 2-12-16529 välja kuulutatud hageja XXXpankrot. 16.12.2013 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-12-16529 on jõustunud. Kohtumenetluses on pooled esitanud kohtule korduvalt menetlusdokumente ja kohus on asja arutanud istungil.
2.Hagejad on esitanud järgmised asjaolud ja seisukohad ning vastuväited. 02.12.2011 kriminaalasjas nr 1-09-21739 ilmus kohtuotsus, mille kohaselt oli rahuldatud kannatanust kostja tsiviilhagi 406 857 euro nõudes. Kohtuotsuse punktiga 84 mõisteti solidaarselt, sh hageja XXX (pankrotis) ja hageja XXXtsiviilhagi katteks välja 406 857 eurot ja õigusabikulude katteks 6000 eurot. Kohtuotsuse punktides 85-90 on märgitud, milline vara tuleb kohe kanda kannatanu tsiviilhagi katteks ning milline vara tuleb realiseerida ja saadud rahalised vahendid kasutada kannatanu tsiviilhagi katteks. Kohtuotsuse punktis 95 on sätestatud, et AS-ilt XXXkonfiskeerida 246 571,47 eurot, milline summa kanda kannatanu tsiviilhagi katteks. Kohtuotsuse punktis 96 on sätestatud, et XXXkonfiskeerida 61 643 eurot, milline summa kanda kannatanu tsiviilhagi katteks. Eelpoolmainitud kohtuotsuse alusel esitas kostja Tallinna kohtutäiturile Katrin Vellet avalduse täitemenetluse alustamiseks kogu summas 412 857 eurot. Hageja XXX(pankrotis) suhtes oli algatatud täitemenetlus nr 031/2012/492 ja hageja XXXsuhtes täitemenetlus nr 031/2012/490. Hagejad täpsustavad, et võib-olla menetluse jooksul nõude suurus kuulub täpsustamisele, sest kohtutäitur teatas, et tema kaudu on rahuldatud võlausaldaja nõudest 62 803,07 eurot, kuid vaatamata sellele esmane nõue summas 412 857 eurot ei olnud selle summa võrra vähendatud hagejatele teadmata põhjusel, sest 412 857‐62 803,07 = 350 053,93 eurot, mis ei klapi 10.01.2013 teatisega, kus 2 (8)
on nõude suuruseks märgitud 370 076,08 eurot. Hagejad teatavad, et ilma kostja ning kohtutäituri seletusteta pole võimalik hetkel nimetada nõude õiget suurust. Hagejad jätsid endale õiguse kaasata menetlusse kolmanda isikuna kohtutäituri, kuid hagiavalduse esitamisel ei pidanud seda otstarbekaks. Hagejad on seisukohal, et kohtuotsuse alusel ei pea nad vastutama täies ulatuses kostja ees, sest kohtuotsusest see ei tulene. Kuna kostja ega kohtutäitur ei olnud sellega nõus, pöördus hageja XXXtaotlusega kaasabi osutamiseks Harju Maakohtu 02.12.2011 kohtuotsuse nr 1-09-21739 resolutsiooni punkti 95 täitmisele. 19.11.2012 taotlus oli rahuldatud kohtumäärusega ja määruse ärakiri oli saadetud muuhulgas kohtutäitur Katrin Velletile. 10.01.2013 täitmisteates on märgitud nõude summaks 370 076,08 eurot, mis tähendab, et kohtutäitur ei võtnud kohtumäärusega tuvastatud asjaolusid õigeks ja jätkas tegutsemist nii, nagu kohtumäärusest ei tea ta midagi vaatamata sellele, et taotlus kaasabi osutamiseks kohtuotsuse nr 1-09-21739 täitmisele oli kohtutäituri poolt toetatud. Hagejad on seisukohal, et sundtäitmine hagejate suhtes selles suuruses, nagu on märgitud 10.10.2013 täitmisteates 370 076,08 eurot, on lubamatu, kuivõrd 19.11.2012 kohtumääruses kriminaalasjas nr 109-21739 on selgitatud, kuidas täitedokumendiks olevat kohtuotsust tuleb täita ning millistes osades kostja nõue hagejate vastu väheneb. Hagejate hinnangul kostja nõue hagejate vastu ei saa moodustada 370 076,08 eurot, vaid peab olema vähendatud järgnevate summade võrra, s.o. 370 076,08 – 65 732,88 – 856,42 – 62 831,76 – 246 571,47 = (miinus) - 5862,45 eurot. Hagejad leiavad, et hagejate suhtes tuleb tunnistada sundtäitmine lubamatuks põhjusel, et hagejad ei pea midagi tasuma tsiviilhagi katteks, sest kostja nõuded ülejäänud osas (ehk osas, mis ületab vähenenud tsiviilhagi) on juba täidetud, mistõttu tuleb lugeda, et kostja nõue hagejate vastu on rahuldatud. Hageja XXXon 26.08.2015 menetlusdokumendis avaldanud, et hagejale ei ole teada kes ja kui palju ning millal tasus võlgnevuse katteks. Hageja XXXhinnangul, kui võtta arvesse kostja poolsed arvestused, siis hageja jäägiks peaks olema 370 076,08 – 76 643,91 - 213 402,90 = 80 029,27 eurot. Samuti tuleb hageja XXXhinnangul arvesse võtta 19.11.2012 kohtumäärust kriminaalasjas nr 1-09-21739, kus on selgitatud, kuidas täitedokumendiks olevat kohtuotsust tuleb täita ning millistes osades kostja nõue hagejate vastu väheneb. Vastavalt antud määrusele on hageja XXXhinnangul kostjale on tsiviilhagi katteks välja makstud konfiskeeritud rahad summas 65 732,88 eurot ning millele lisandub 856,42 eurot. Nimetatud summad vastavad kohtuotsuses punktides 85 ja 87-92 tsiviilhagi tagamiseks arestitud ja kannatanule väljamaksmisele kuuluvatele summadele. Kohtuotsuse resolutiivosa punkt 94 ja 96 nähtub, et XXXja XXXkonfiskeeritud ja ära võetud raha on kogusummas 62 831,76 eurot, mis kuulub samuti kandmisele kostja tsiviilhagi katteks. Kohtuotsuse resolutiivosa punktides 85, 8792 ja 94, 96 kohaselt on märgitud summad olemas ning kuuluvad seega väljamaksmisele tsiviilhagejale. Selles osas väheneb kostja kohtuotsuse punktiga 82 rahuldatud tsiviilhagi. Hageja XXXleiab, et peab kostja nõue hageja vastu olema vähendatud ülaltoodud summade võrra. See tähendab, et hageja XXXsuhtes tuleb tunnistada sundtäitmine lubamatuks, sest ta ei ole kostja ees võlgu.
3.Kostja on esitanud järgmised asjaolud ja seisukohad ning vastuväited. Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata ning on taotlenud, et menetluskulud jäävad tervikuna hagejate kanda. Kostja selgitab järgnevat. Kostja on vedelkütuse transpordiga tegelev äriühing. Kostja kasutab kütuse transpordiks muuhulgas Maardu linnas asuvat kütuse transiittoru. Aastatel 2008 ja 2009 varastasid hagejad (ja nendega seotud isikud) kostjalt transiittoru kaudu mitu tuhat tonni vedelkütust. 02.12.2011 tegi Harju Maakohus kriminaalasjas nr 1-09-21739 otsuse, milles tunnistas kokkuleppemenetluses hagejad süüdi muuhulgas varguses ja kuritegelikku ühendusse kuulumises, otsustas mitte pöörata täitmisele hagejatele mõistetud vangistust ärakandmata osas, kohus rahuldas kostja tsiviilhagi ning mõistis hagejatelt, solidaarselt teiste isikutega, kostja kasuks välja tsiviilhagi katteks 406 857 eurot ja õigusabikulude katteks 6000 eurot. 17.01.2012 esitas kostja kohtutäitur Katrin Velletile täitmisavaldused Harju Maakohtu otsuse punktist 84 tuleneva nõude täitmiseks nii mõlema hageja suhtes ning samuti ka kõigi teiste viidatud punktis 84 nimetatud süüdimõistetute suhtes. Kohtutäitur Katrin Vellet alustas hageja XXX(pankrotis) suhtes täitemenetlust nr 031/2012/492 ja hageja XXXsuhtes täitemenetlust nr 031/2012/490. Kostja märgib, et kostjale on laekunud tsiviilhagist tuleneva nõude täitmiseks erinevatest allikatest kokku üksnes 69 930,63 eurot. Hageja XXX(pankrotis) on maksnud mõnisada eurot. Kõik konfiskeerimistest saadud summad, mis 3 (8)
kostjale on üle kantud, kandis kohtutäitur Katrin Vellet kostjale üle 20.02.2012 maksega summas 62 185,42 eurot. Seega on praegu kostja rahuldamata nõue hagejate vastu summas 342 926,37 eurot. Kostja hinnangul hagiavaldusest ei nähtu ühtegi asjaolu, mis saaks olla aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Täitemenetlused hagejate suhtes on algatatud 02.12.2011 Harju Maakohtu poolt kriminaalasjas nr 1-09-21739 tehtud otsuse täitmiseks. Nimetatud otsuse resolutsiooni punktist 84 tuleneb kostja kasuks nõue hagejate vastu. Tegemist on täitedokumendiga TMS § 2 lg 1 p 3 kohaselt. Kostja toob välja, et tema nõue on rahuldatud üksnes väga väikeses osas, muus osas on nõue rahuldamata ja kuulub täitmisele. Nõuet ei ole ajatatud ega tasaarvestatud. Hagejad ei ole tõendanud vastupidist. Tõendamiskoormis on hagejatel, mitte kostjal. Kostja leiab, et hagiavalduses esitatud väide, et kostjal puudub hagejate vastu tsiviilhagist tulenev nõue, kuna nõue väheneb AS-ilt ZUBR1 sisse nõutava 246 571,47 euro võrra, on ebaõige. Nimetatud summat ei arestitud ega saadud reaalselt kätte AS-ilt ZUBR, seetõttu oli tegemist lihtsalt rahalise nõudega, mida oli õiguskaitseasutusel õigus AS-ilt XXXsisse nõuda. AS-il XXXpuudus vara, nõuet ei saadud realiseerida. AS XXXon käesolevaks hetkeks registrist kustutatud ja enne oli pankrotis. Mingeid summasid ei ole kostja saanud seoses AS-iga XXXning arvestades, et sellist äriühingut enam ei eksisteeri, ei saagi, mistõttu ei ole nimetatud osas kostja tsiviilhagist tulenev nõue vähenenud. Samuti on kostja hinnangul ebaõige hagejate väide, et kostja tsiviilhagist tulenev nõue on vähenenud 62 831,76 euro võrra, mis on konfiskeeritud XXXja XXX. Neid summasid on käsitletud kriminaalasjas tehtud otsuse punktides 94 ja 96. Punktis 96 nimetatud 61 643 eurot ei ole XXXkätte saadud ning seega seda summat ei ole ka kostjale üle kantud. Kostja leiab, et kohtuotsuse punkti 94 osas on tsiviilhagist tulenev nõue vähenenud 1188,76 euro võrra, kuid kohtuotsuse punkti 96 osas ei ole tsiviilhagist tulenev nõue vähenenud 61 643 euro võrra. Kostja on välja toonud, et oluline on ka arvesse võtta, et kriminaalasjas tehtud otsuse punktist 84 tulenev kostja nõue hagejate vastu on koheselt sissenõutav. Seda, et kostja nõuet ei ole õnnestunud rahuldada konfiskeerimisele kuuluvate summade arvelt, on kinnitanud ka kohtutäitur Katrin Vellet, kellele kostja andis 02.12.2011 kriminaalasjas nr 1-09-21739 tehtud Harju Maakohtu otsuse täies ulatuses täitmiseks. Kostja on täiendava seisukoha menetlusdokumendis avaldanud, et võttes arvesse kõiki kostjale kütusevargusega tekitatud kahju hüvitamiseks erinevatest allikates laekunud summasid, sealhulgas 31.12.2013 laekunud makset (Tallinna Halduskohtu 27.12.2013 määruse alusel haldusasjas nr 3-131652 summas 213 402,90 eurot), on käesoleval hetkel viidatud kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse punktist 84 tulenev kostja nõue hagejate vastu rahuldamata summas 222 755,61 eurot. Kostja nõude suuruse osas ei saa esineda enam mistahes ebaselgusi. See on kostja hinnangul ka praktikas kinnitust leidnud. 31.12.2013 laekunud maksest arvestas kostja 93 232,14 eurot sellise kahju hüvitamiseks, mis tulenes kütusevarguse tagajärjel kostjale ja hagejatele solidaarselt tekkinud maksekohustusest, mille kostja pidi täies ulatuses ise hagejate asemel riigile tasuma ettemaksukonto kaudu ning ülejäänud 120 170,76 eurot selle kohustuse täitmiseks, mis tuleneb kriminaalasjas nr 1-09-21739 tehtud 02.12.2011 otsuse punktist 84. Mõlemas osas kahju tekitamise eest vastutavad hagejad ja on kohustatud selle kostjale hüvitama. Kostja on 07.08.2015 menetlusdokumendis avaldanud, et vaidlusalustes täitemenetlustes ei arvestata ja kostja loobub maksuvõlaga seotud argumendist käesolevas asjas ning hageja XXXsuhtes on täitemenetluse järgne võla jääk 122 810,19 eurot. Kostja palub hageja XXX26.08.2015 menetlusdokumendi jätta tervikuna tähelepanuta, sest leiab selle olevat esitatud hilinenult.
4.16.06.2015 toimus kohtuvaidluses avalik kohtuistung, milles avaldati järgmist. Hageja esindaja avaldas, et esindab hagejat Voldemar XXXt ja ta loobus esindamast hageja XXX, kes on teadlik kohtuistungist. Kohtu hinnangul saab kohus käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldada seadust sarnaselt Riigikohtu lahendis 3-1-1-97-10 kohaldatule. Kostja esindaja teatas istungil, et hageja XXXon pankrotis, mistõttu TMS § 51 lg 1 alusel tema suhtes täitemenetlust läbi viia ei saa ning hageja XXXosas tuleks hagi läbi vaatamata jätta. Hageja esindaja avaldas, et välja mõisteti 412 857 eurot. Sama otsuse kohaselt tuleks sellest summast maha arvestada 65 732,88 eurot. See oli konfiskeeritud XXX. 62 831,76 eurot lisandub. Need kaks summat tuleb maha arvestada. 856,42 eurot on konfiskeeritud erinevatelt isikutelt. Mõned summad on tasutud. 246 571,47 eurot on konfiskeeritud. Need summad tuleb maha arvestada 412 857 eurost. Hageja esindaja selgitas, et kuna 4 (8)
oli kokkuleppemenetlus, siis prokurör seletas ja lubas, et mingit rahasummat riik ega kostja ei nõua nende käest, kuna likvideeritud summadest piisab. Hageja oli seetõttu nõus lepitusmenetlusega. 370 076,08 eurot läks täitmisele. Kostja esindaja avaldas istungil, et kogu summa läks täitmisele. See, mis oli üle kantud, on kostja vastuse tabelis kirjas ning võlajääk täitemenetluses on 222 755,61 eurot. Hageja esindaja selgitas, et tegelikult see summa sisaldab 93 000 eurot, mis oli välja mõistetud Maksu- ja Tolliameti poolt. See summa oli tasutud kostja poolt Maksu- ja Tolliametile. 93 000 eurot arvestas kostja ümber nii, et oli lisatud nende nõudele hagejate vastu. Kostja esindaja avaldas istungil, et rahandusministeeriumilt laekus teatud summa, mille riik oli konfiskeerinud kriminaalmenetluses. Selle summa arvelt jättis vähendamata täitmisele olevat summat. Sundtäitmisel on kriminaalmenetluses tehtud lahend. Kostja on näidanud, milline on saldo tänase päeva seisuga. Kostja ei peaks ise seda nõuet üldse vähendama. Tsiviilhagis maksuvõla tasumist hagejatelt ei nõutud. Osadelt hagejatelt nõuti, mitte neilt aga, kes täna kohtus siin menetluses. Kohus selgitas istungil, et kostja peab välja tooma, kas on välja mõistetud mõnelt tsiviilkostjalt selle kohtuotsusega maksuvõlg. Samuti, kas selle kohtuotsuse täitmise raames saab kostja öelda, et selle konfiskeerimise tulemusel saadu arvel nõuet ei vähendata. Hageja esindaja avaldas, et kohtumäärus kriminaalmenetluses ilmus varem, kui Maksu- ja Tolliamet nõudis välja summad. Kokkuleppes, mis kinnitati, ei olnud ühtegi sõna maksudest. Kohtuistungil avaldasid pooled, et on nõus kirjaliku menetlusega. Kohus määras, et pooled esitavad seisukohad ja menetluskulude nimekirja hiljemalt 07.08.2015, pooled saavad esitada lõplikud seisukohad 28.08.2015 ning kohus teeb lahendi avalikult teatavaks 09.09.2015.
5.Kohus muutis otsuse teatavakstegemise aega. Kohus määras uueks otsuse avalikult teatavakstegemise ajaks 07.10.2015. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
6.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Hagejad on esitanud sundtäitmisele esitatud nõuetele vastuväite, mille sisuks on nõuete tervikuna lõppemine täitmise (nõuete rahuldamise) tõttu. Kohus selgitab alljärgnevalt välja, kas esineb alus täiteasjas nr 031/2012/492 esitatud hagi läbi vaatamata jätmiseks ning kas on täidetud sundtäitmisele esitatud nõuded täiteasjas nr 031/2012/490. Asjaolud, mille üle pooled ei vaidle
7.-
-
Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: Harju Maakohtu 02.12.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-21739 (p 84) mõisteti hagejatelt solidaarselt teiste isikutega kostja kasuks tsiviilhagi katteks 406 857 eurot ja õigusabikulude katteks 6000 eurot (kokku 412 857 eurot); Harju Maakohtu 02.12.2011 otsuse alusel kriminaalasjas nr 1-09-21739 on algatatud kostja avalduse alusel hageja XXX(pankrotis) suhtes Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet täiteasja nr 031/2012/492 ja hageja XXXsuhtes täiteasja nr 031/2012/490.
Vaidluse puudumise tõttu leiab kohus, et punktis 6 nimetatud asjaolusid ei ole vastavalt TsMS § 231 lg-le 4 vaja tõendada. Täiteasi nr 031/2012/492
TMS § 51 lg 1 sätestab, et täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega.
8.1.Hageja XXXon taotlenud, et tema osas sundtäitmine täitemenetluses nr 031/2012/492 tunnistatakse lubamatuks. Kohtute infosüsteemist nähtub, et 16.12.2013 kohtumäärusega on 5 (8)
tsiviilasjas nr 2-12-16529 välja kuulutatud hageja XXXpankrot. 16.12.2013 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-12-16529 on jõustunud. Hageja XXXhagi eesmärk on saavutada täitemenetluse nr 031/2012/492 lubamatuks tunnistamine. Hageja pankrot kuulutati välja 16.12.2013, mille tõttu lõppes täitemenetlus täiteasjas nr 031/2012/492 seaduse alusel. Täitemenetluse lõppemise tõttu täiteasjas nr 031/2012/492 ei ole võimalik saavutada hageja soovitud eesmärgi, milleks on täitemenetluse nr 031/2012/492 lubamatuks tunnistamine.
8.2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leidis eelnevalt, et hageja XXX(pankrotis) hagiavaldusega ei ole võimalik saavutada hageja soovitud eesmärki. Seetõttu esineb alus hagiavalduse läbi vaatamata jätmiseks. Kohus jätab läbi vaatamata hageja XXX(pankrotis) hagiavalduse täitemenetluse nr 031/2012/492 lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavaldus on kohtule esitatud elektrooniliselt, mistõttu kohus ei määra hagiavalduse tagastamist hagejale. Täiteasi nr 031/2012/490
9.Hageja XXXon avaldanud, et Harju Maakohtu 02.12.2011 kriminaalasja nr 1-09-21739 otsuse punktides 85, 87-92 ja 94, 96 märgitud summad on olemas ja kuuluvad väljamaksmisele, milles osas väheneb kostja täitemenetluses esitatud nõue ning hageja XXXsuhtes tuleb tunnistada sundtäitmine lubamatuks, sest tal ei ole kostja ees võlgu. Sealhulgas hageja avaldas asjaolu, et AS-ilt XXXkonfiskeeritud vara asendati rahalise sissenõudega 246 571,47 eurot (Harju Maakohtu 02.12.2011 kriminaalasja nr 1-09-21739 otsuse punkt 95), milline summa tuleb kanda kostjale ja selles osas väheneb kostja nõue.
9.1.Kostja on seisukohal, et võttes arvesse kõiki kostjale kütusevargusega tekitatud kahju hüvitamiseks erinevatest allikates laekunud summasid, sealhulgas 31.12.2013 laekunud makset (Tallinna Halduskohtu 27.12.2013 määruse alusel haldusasjas nr 3-13-1652 summas 213 402,90 eurot), on käesoleval hetkel Harju Maakohtu 02.12.2011 kriminaalasjas nr 1-09-21739 tehtud kohtuotsuse punktist 84 tulenev kostja nõue hagejate vastu rahuldamata.
9.2.Kohtu hinnangul ei nähtu antud asja menetlusdokumentidest, et hageja XXXsuhtes tuleb tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 031/2012/490 lubamatuks, sest nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud TMS § 221 lg 1 järgi. Kohus põhjendab seda alljärgnevalt.
9.3.Hagejate hinnangul ei tohi kostja nõuda täitemenetluses hagejatelt nõude täitmist selles ulatuses, milles konfiskeeritud vara arvelt saadud summad kanda tsiviilhagi katteks. Hagejate arvates kostja nõue hagejate vastu konfiskeeritud vara ulatuses väheneb. Konfiskeerimine tähendab riigi nõudeõigust eseme omaniku (s.t kelle suhtes konfiskeerimine läbi viiakse) vastu. Kolmas isik (antud juhul kostjal) on selle nõudeõiguse suhtes pandipidaja ning tal on pandi arvel õigus täita oma nõue tsiviilkostjate vastu. Kui nõue on täidetud, lõpeb ka pandiõigus. Käesolevas asjas on kostjal pandiõigus konfiskeerimise nõudeõiguse suhtes. Asjaolu, et täiteasja nr 031/2012/490 aluseks oleva Harju Maakohtu 02.12.2011 kriminaalasja nr 1-09-21739 otsuses on märgitud konfiskeerimise tulemi kandmine kostja tsiviilhagi katteks, ei muuda konfiskeerimise õiguslikku olemust. See tähendab, et konfiskeerimine ei too endaga kaasa automaatselt kostja nõude lõppemist konfiskeeritud summa ulatuses. Kostja nõudeõigus lõpeb konfiskeeritud summa ulatuses alles siis, kui nimetatud summad on kostjale laekunud, mida hagejad ei ole tõendanud. Lisaks eeltoodule ei tulene Harju Maakohtu 02.12.2011 kriminaalasja nr 1-09-21739 otsusest tsiviilhagist tuleneva nõude täitmise korda (s.h seda, et nõuete sundtäitmine on lubatud alles pärast konfiskeerimise läbiviimist). Selline käsitlus ühtib Riigikohtu 11.04.2011 kohtumääruses kriminaalasjas nr 3-1-1-97-10 väljendatud seisukohtadega, mida kohtu hinnangul saab antud asjas kohaldada. 6 (8)
9.4.Kohus loeb Tallinna kohtutäitur Katrin Velleti 10.01.2013 teate alusel täiteasjas nr 031/2012/490 tõendatuks, et seisuga 10.01.2013 oli täiteasjas nr 031/2012/490 kokku nõuded summas 370 076,08 eurot. Kohus loeb kostja esitatud tabeli, milles kajastuvad täiteasja nr 031/2012/490 aluseks oleva Harju Maakohtu 02.12.2011 kriminaalasja nr 1-09-21739 otsuse täitmiseks kostjale laekunud summad, alusel tõendatuks järgneva. Kostjale on Harju Maakohtu 02.11.2011 kohtuotsuse täitmiseks kriminaalasjas nr 1-09-21739 laekunud 17.04.2013.a 116,56 eurot, 22.11.2013.a 4660 eurot ja 22.11.2013.a 2051 eurot. Kohus tuvastab, et hageja sundtäitmisele esitatud nõue on vähenenud ka 31.12.2013 Rahandusministeeriumi poolt kostjale täiendavalt üle kantud 213 402,90 euro võrra (Tallinna Halduskohtu 27.12.2013 määruse alusel haldusasjas nr 3-13-1652). Kohus tuvastab, et täitemenetluse järgne võla jääk on 122 810,19 eurot. Antud asjaolud tuvastab kohus kostja avaldatu põhjal. Hageja ei ole kostja väitele täitemenetluse võla jäägi kohta vastu vaielnud ega tõendanud nõude tervikuna või kostja avaldatust suuremas ulatuses rahuldamist. Hageja taotles sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täies ulatuses. Kohus on tuvastanud, et sundtäitmisele esitatud nõue on vähenenud võrreldes sundtäitmisele esitatud nõude summaga. See tähendab, et hageja väited sundtäitmise lubamatuse kohta nõuete rahuldamise tõttu, on osaliselt põhjendatud. Kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt ning tunnistab sundtäitmise täiteasjas nr 031/2012/490 lubamatuks selliselt, et hagejalt on õigus täitemenetluses nõuda 122 810,19 euro tasumist.
10.Kostja on palunud hageja XXX26.08.2015 menetlusdokumendi jätta tervikuna tähelepanuta, sest leiab selle olevat esitatud hilinenult. Kohus on 16.06.2015 kohtuistungil määranud, et pooled esitavad seisukohad ja menetluskulude nimekirja hiljemalt 07.08.2015 ja pooled saavad esitada lõplikud seisukohad 28.08.2015. Eeltoodust tulenevalt kohus jätab tähelepanuta hageja XXX26.08.2015 menetlusdokumendi esitatud menetluskulude nimekirja osas.
11.TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. 09.09.2013 kohtumäärusega rahuldas kohus hageja XXXhagi tagamise avalduse ja määras hagi tagamise abinõuna peatada Tallinna kohtutäitur Katrin Velleti menetluses oleva täitemenetluse täiteasjas nr 031/2012/490. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. Hagi tagamise abinõu ei ole vajalik kohtuotsuse täitmise tagamiseks, sest käesolev kohtuotsus on aluseks täitemenetluse osalisele lõpetamisele. Kohus tühistab 09.09.2013 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise.
12.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus jätab hageja XXXosas hagi läbi vaatamata. TsMS § 168 lõigetes 3-5 sätestatud menetluskulude hageja kanda mittejätmise eeldusi ei esine. Seetõttu jätab kohus kostja menetluskulud XXXkanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel 7 (8)
maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Kostja esindaja edastas kohtule 07.08.2015 kostja menetluskulude nimekirja. Kohus ei ole hageja XXX saanud vastust kostja menetluskulude nimekirjale, seejuures ei ole kohtul õnnestunud menetluskulude nimekirja hagejale kätte toimetada. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
13.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hageja XXXhagiavalduse osaliselt. Seetõttu esineb aluse menetluskulude poolte endi kanda jätmiseks. Kohus jätab hageja XXXmenetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud kostja enda kanda. Kohus ei määra eeltooduga seonduvalt kindlaks XXXmenetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.