Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Gerty Pau
Määruse tegemise aeg ja koht
25. september 2023.a, Tartu
Tsiviilasja number
2-22-8467
Tsiviilasi
Exxx Txxxxxx hagi Riigi Kinnisvara AS vastu töövaidluse asjas
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende
Hageja Exxx Txxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx)
esindajad
Hageja esindaja vandeadvokaadi abi Tiia Tafenau Kostja Riigi Kinnisvara AS (registrikood 10788733) Kostja esindajad vandeadvokaat vandeadvokaat Rahel Behrsin
Asja läbivaatamine
Tauno
Tark,
Kirjalik menetlus
Hagiavalduse kohaselt töötas Exxx Txxxxxxx kinnipeetavana 28.05.2020 kuni 25.03.2022 Riigi Kinnisvara ASis töölisena. Tema tööülesanneteks oli peamiselt hooldus- ja remonditööde tegemine Tartu Vangla territooriumil. Exxx Txxxxxxxx tööleasumine Riigi Kinnisvara ASis nähtub Tartu Vangla direktori 26.05.2020 käskkirjast nr 6-3/114. Käskkiri anti välja Riigi Kinnisvara ASi esindaja Pxxxxx Txxxxxxx taotluse alusel. Riigi Kinnisvara AS ei vormistanud ega teinud töösuhte sõlmimisel ExxxxTxxxxxxxxxxxteatavaks täiendavaid dokumente, milles oleks fikseeritud ExxxxTxxxxxxxx töökoht või tööülesanded, tööle asumise aeg, töötasu suurus või töötasu arvestamise põhimõtted. Töötasu suurus teatati Exxx Txxxxxxxxxx suuliselt. Töökorraldusi andsid ExxxxTxxxxxxxxxe Riigi Kinnisvara AS esindajad Tartu Vangla hooldusjuht Pxxxxx Txxxxxx ja meistrid Hxxxxx Rxxxxx ja Axx Kxxxx Hageja leidis, et tema ja Riigi Kinnisvara AS vaheline suhe oli oma olemuselt eraõiguslik töösuhe, mille puhul tööaja arvestamisel ning ületunnitöö ja riigipühadel töötamise eest tasu maksmisel tuleb arvestada töölepinguseaduses sätestatut. Riigi Kinnisvara AS on iseseisev eraõiguslik juriidiline isik, mis ei kuulu vanglateenistuse koosseisu ning omab Tartu Vangla territooriumil üksnes käitist.
(VangS § 38 lg-le 1 ja lg-le 21). Vanglal on pädevus anda kinnipeetavale tööle asumise korraldus VangS § 38 lg 22 alusel ka vangla territooriumil asuvasse käitisesse. VangS § 38 lg 3 kohaselt võib vangla kinnipeetavale töö tagamiseks vangla territooriumile käitise rajamist lubada ka füüsilisel isikul või äriühingul, kui ta on selleks sõlminud riigiga või riigi haldusülesannet täitva eraõigusliku juriidilise isikuga vastava lepingu. Tulenevalt vangistusseadusest ning Justiitsministri 28. juuni 2001 määrusest nr 50 sõltub kinnipeetava töötamine seega täiel määral vanglast. Riigi ja RKAS vahel Tartu Vangla territooriumile käitise rajamiseks sõlmitud leping ei saa olla hageja ja kostja vahelise tsiviilõigusliku suhte aluseks. Nimetatu kinnitab ka kostja ja Tartu Vangla vahel sõlmitud kinnipeetavate tööjõu kasutamise raamleping. Raamlepingust nähtuvalt on kostja võtnud endale kohustuse kindlustada kostja juurde tööle lubatud kinnipeetavatele vanglaga kooskõlastatud töö ja töötamise tingimused ning tasuda neile töötasu. Samas ei nähtu raamlepingust, et kinnipeetava ja kostja vahel tekiks samasugune õigussuhe, mis tekib töötaja ja tööandja vahel VangS § 41 alusel. Vangistusseaduse eelnõu seletuskirja kohaselt ei laiene tööõigus töösuhetele vangla sees. Erandina laienevad tööseadused kinnipeetavatele, kellel on lubatud töötada järelevalveta väljaspool vanglat, s.o kinnipeetavatele, kellel on lepingu sõlmimise vabadus. Vangla territooriumil käitises töötavatel kinnipeetavatel lepingu sõlmimise vabadus puudub. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kuna kinnipeetava ja vangla vahel on avalikõiguslik suhe ning hageja töötas vangla territooriumil, siis sellest töösuhtest tulenevad vaidlused kuuluvad halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1 järgi lahendamisele halduskohtus. Seega ei ole Tartu Maakohus antud asjas pädev kohus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gerty Pau Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.