Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. september 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-14-57965
Tsiviilasi
V.L. hagi KÜ XXX vastu täiteasjas nr 084/2011/3998 sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
878,12 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 6. märtsi 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
V.L. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): V.L. (ik: XXXXX), vandeadvokaat Rene Varul Vastustaja (kostja): KÜ XXX (rk: 80094050)
esindajad
esindaja
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 6. märtsi 2015 otsus muutmata.
Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus V.L. kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
kohustuse rikkumise korral õiguskaitsevahendit vastavalt selleks juhuks kohtuotsuses ette nähtule. Viivis ei saa lisanduda „sisuliselt lõpmatuseni“ nagu väidab hageja, sest tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 sätestab jõustunud kohtuotsusest tuleneva nõude sissenõudmisele aegumistähtaja. TsÜS § 144 kohaselt aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue. Kohtupraktika, et viivis ei tohi ületada põhivõlga, ei ole puudutanud kohtuotsuse tegemise järel rakenduvat viivist kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni TsMS § 367 kohaselt. Kostja on kohtu hinnangul piisavalt põhjendanud lisanduva viivise sissenõudmise vajadust: hageja võlgnikuna ei ole tasunud majandamiskulusid 2006–2007. a eest. Võlg mõisteti välja kohtuotsusega 16.11.2011. Võlausaldaja nõutava viivise määr on sätestatud korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg-s 4, seega ei saa see olla ülemäärane. Võlgnikult õnnestus kohtuotsusega välja mõistetud summa kätte saada kolm aastat pärast kohtuotsuse tegemist. Kohus nõustus kostjaga, et põhivõla suurune viivis ei pruugi katta kostja kõiki kulutusi ja kahjusid 7 aastat tagasi tekkinud võla ning 3 aastat tagasi tehtud kohtuotsuse täitmiseks. TsMS § 367 annab hagejale seadusliku aluse nõuda pärast hagi esitamist lisanduvat viivist. V.L., olles saanud kohtuotsuse põhivõla, sissenõutavaks muutunud viivise ja lisanduva viivise väljamõistmiseks, võis ja pidi aru saama, et tema poolt vaidlustamata jäetud kohtuotsus kuulub täitmisele, võlg tuleb tasuda ja lisanduva viivise tekkimist saab vältida ainult kohtuotsuse täitmisega, st võla tasumisega. Kohus oli seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kuivõrd Riigikohtu (lahend nr 3-2-164-09) selgituse kohaselt on võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga vaielda protsendina välja mõistetud viivise suuruse üle, määras kohus lisanduva viivise lõplikuks suuruseks 878,35 eurot, mis on arvestatud alates 16.07.2011 kuni hagi kohtusse esitamise päevani 25.09.2014 (kaasa arvatud) määraga 0,07% päevas 1075,23 euro suuruselt põhivõlalt (168+366+365+268 päeva × 1075,23 eurot × 0,07%). Hageja poolt tasumisele kuuluv koguviivis on seega (1075+878,35) 1953,35 eurot. Seda summat ületavas osas tunnistab kohus sundtäitmise lubamatuks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.