Tsiviilasi nr 2-14-57965
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. märts 2015 Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasi
Viivi Liiv hagi KÜ Kalda tee 18 vastu sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
895 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Viivi Liiv, ik 45604072715, elukoht XXX, lepinguline esindaja vandeadv Rene Varul, e-post [email protected] ; Kostja KÜ Kalda tee 18, rk 80094050, asukoht Kalda tee 18, Tartu, seaduslik esindaja juhatuse liige Rein Arro
Menetlus
Kirjalik
pikendamise eesmärgil. Asjaolud Tartu Maakohtu 16.11.2011 otsusega tsiviilasjas 2-08-3080 mõisteti Viivi Liivilt KÜ Kalda tee 18 kasuks välja ühistu majandamiskulude põhivõlg perioodi eest veebruar 2006 kuni november 2007 summas 1 075.23 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1 075 euro ulatuses ning alates 16.07.2011 kuni põhinõude täitmiseni lisanduv viivis arvestusega 0,07 % päevas põhivõla jäägilt. Kohtuotsus jõustus edasikaebamiseta. Hageja esitab vastuväite lisanduva viivise suurusele. Kindlasti ei saa viivis kulgeda üle põhivõla suuruse, kuid kohtu otsusega on määratud viivis jooksma sisuliselt lõpmatuseni. Hagi täpsustuse kohaselt palub hageja tunnistada lubamatuks täitemenetlus viivisenõude osas, mis ületab põhinõuet ja mis on 20. oktoobriks 2014 arvestuslikult 895 eurot. Kostja on seisukohal, et hagi on põhjendamatu ning palub jätta see rahuldamata. 16.11.2011 kohtuotsus on jõustunud, seega on jõustunud ka otsuse resolutsiooni p 4, mille kohaselt Tartu Maakohus mõistis V. Liivilt kostja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise põhivõla ulatuses ja lisanduva viivise protsendina põhinõudelt (1075.23 eurot) alates 16.07.2011 kuni põhinõude täitmiseni arvestusega 0,07 % viivitatud summalt päevas. Lisanduv viivis on välja mõistetud juhuks, kui V. Liiv viivitab kohtuotsuse täitmisega, mida ta paraku on ka teinud. V. Liivil oli võimalus käesolevas tsiviilasjas vaidlustatud viiviseid vältida, asudes täitma kohtuotsust. Hageja esindaja seisukohal, et viivis summana ei tohi ületada põhinõuet, puudub õiguslik alus. Vaidlustatud viivis ei ole ka summalt ülemäärane. Viivisemäär majandamiskuludelt 0,07 % tuleneb seadusest, seega on juba seadusandja leidnud, et korteriühistule tekib antud määras eelduslikult kahju, kui ühistu liige viivitab majandamiskulude tasumisega. Tsiviilasjas 2-08-3080 tehtud otsusega mõisteti V. Liivilt välja ühistu majandamiskulud perioodi eest veebruar 2006 kuni november 2007. Täitemenetluse kaudu õnnestus korteriühistul nõude täitmine alles 2014. aastal. Seega sai ühistu nõue rahuldatud 7 aastat peale viimase nõude tekkimist ja 3 aastat pärast kohtuotsuse tegemist ning sundtäitmiseks saatmist. Hageja on kostja hinnangul teinud ise kõik selleks, et enda kohustust mitte täita. Antud kontekstis on lisandunud viivise summa igati kohane. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus tunnistab lubamatuks sundtäitmise viiviste kogusummat 1 953.35 eurot ületavas osas. Hagejal on õigus esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kohtusse, kuigi täitmiseks on esitatud jõustunud kohtuotsus ja hagis ei tugineta Täitemenetluse seadustiku §-s 221 lg 1 sätestatud alustele. Riigikohtu lahendi 3-2-1-64-09 p 9 kohaselt: „Erandjuhtudel on võimalik jõustunud kohtulahendi toimet kõrvaldada täitemenetluses sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga TMS § 221 järgi. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga võib võlgnik pärast täitemenetluse alustamist esitada materiaalõiguslikke vastuväiteid võlausaldaja nõudele, mille kohta on olemas täitedokument, sh jõustunud kohtulahend. Sellise hagi eesmärgiks on TMS § 221 lg 1 teise lause järgi täitedokumendi täidetavuse, mitte täitedokumendi kehtivuse või õigusjõu kõrvaldamine (vt Riigikohtu 31. jaanuari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 11). Üheks materiaalõiguslikuks vastuväiteks TMS § 221 lg 1 alusel esitatava hagi põhjendamiseks võib olla ka ebamõistlikult suur leppetrahv VÕS § 162 lg 1 järgi. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et VÕS § 162 kohaldub ka viivise suhtes. Kuna TMS § 221 lg 2 kohaselt võib vastuväide kohtulahendi korral põhineda vaid sellisel asjaolul, mis on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist, siis ei ole
võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis vaidlustada neid asjaolusid, mis on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga. Muu hulgas võib TMS § 221 alusel esitada hagi leppetrahvi või viivise vähendamiseks aja eest pärast kohtulahendi jõustumist. Seda aga vaid juhul, kui leppetrahv või viivis ei ole kohtulahendis välja mõistetud kindla summana või kui selle lõplik suurus ei ole lahendist tulenevalt välja arvutatav (protsent võlgnetavast summast kohtulahendiga kindlaksmääratud kuupäevani).“ Kohus ei nõustu hageja esindaja seisukohaga, et lisanduva viivise väljamõistmisel kohtuotsusega TsMS § 367 kohaselt on kohtu otsuses määratud viivis jooksma sisuliselt lõpmatuseni. TsMS § 367 viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega rakendub lisanduv viivis ainult sellisel juhul, kui hageja nõuet, mis on kohtuotsusega tunnustatud, ei ole täidetud pärast kohtuotsuse jõustumist. Käesoleval juhul ei ole Tartu Maakohtu 16.11.2011 kohtuotsust täidetud võlgniku poolt vabatahtlikult, mistõttu täitmine toimub täitemenetluses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja kooskõlas VÕS § 113 lg-ga 1 nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise eesmärgiks on lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Kui kohtu otsus ei sunni võlgnikku täitmisele, siis on põhjendatud rakendada kohustuse rikkumise korral õiguskaitsevahendit vastavalt selleks juhuks kohtuotsuses ette nähtule. Viivis ei saa lisanduda „sisuliselt lõpmatuseni“, sest TsÜS § 157 lg 1 sätestab jõustunud kohtuotsusest tuleneva nõude sissenõudmise jaoks aegumistähtaja. TsÜS § 144 kohaselt koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue. Kohus on seisukohal, et seadusest ei tulene keeldu rakendada kohtuotsuse täitmata jätmise korral seaduses sätestatud õiguskaitsevahendit. Kohtupraktika, et viivis ei tohi ületada põhivõlga, ei ole puudutanud kohtuotsuse tegemise järel rakenduvat viivist kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni TsMS § 367 kohaselt. Kostja on kohtu hinnangul piisavalt põhjendanud lisanduva viivise sissenõudmise vajadust: hageja võlgnikuna ei ole tasunud majandamiskulusid 2006-2007 aasta eest. Võlg mõisteti välja kohtuotsusega 16.11.2011. Võlausaldaja poolt nõutav viivise määr on sätestatud Korteriühistuseaduse §-s 7 lg 4, seega ei saa see olla ülemäärane. Võlgnikult on õnnestunud kohtuotsusega välja mõistetud summa kätte saada kolm aastat pärast kohtuotsuse tegemist. Kohus nõustub kostjaga, et põhivõla suurune viivis ei pruugi katta kostja kõiki kulutusi ja kahjusid 7 aastat tagasi tekkinud võla ja kolm aastat tagasi tehtud kohtuotsuse täitmiseks. TsMS § 367 annab hagejale seadusliku aluse nõuda pärast hagi esitamist lisanduvat viivist. Kostja, olles saanud kohtuotsuse põhivõla, sissenõutavaks muutunud viivise ja lisanduva viivise väljamõistmiseks, võis ja pidi aru saama sellest, et tema poolt vaidlustamata jäetud kohtuotsus kuulub täitmisele, võlg tuleb tasuda ja lisanduva viivise tekkimist saab vältida ainult kohtuotsuse täitmisega, st võla tasumisega. Kohus on seisukohal, et sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamise hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kuivõrd Riigikohtu selgituse kohaselt on võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga vaielda protsendina välja mõistetud viivise suuruse üle, määrab kohus lisanduva viivise lõplikuks suuruseks 878.35 eurot, mis on arvestatud alates 16.07.2011 kuni käesoleva hagi kohtusse esitamise päevani 25.09.2014 (kaasa
arvatud) määraga 0,07 % päevas 1 075.23 euro suuruselt põhivõlalt (168+366+365+268 päeva x 1075.23 eurot x 0,07 %). Viivi Liiv poolt tasumisele kuuluv koguviivis on seega (1075+878.35) 1 953.35 eurot. Seda summat ületavas osas tunnistab kohus sundtäitmise lubamatuks. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 kohaselt võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on mõistlik ja põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hagi jäetakse rahuldamata väga väikeses osas, kohus tunnustab hageja õigust saada täitemenetluses kostjalt viivise hüvitamist, mis ületab põhivõla suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.