MTÜ Keskkonna tasakaalu Selts hagi AB Kreditex AS vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Menetlusosalised
Hageja: MTÜ Keskkonna Tasakaalu Selts (reg kood 80299326, juriidiline aadress: Ajamuuseum Vidrike küla Otepää vald Valgamaa 67304, kontaktaadress Tallinnas: Mooni 39, Tallinn 10615, e-post [email protected] ); Hageja esindaja: Martin Napa ( Kostja: AB Kreditex AS (end Credit Pro AS, reg kood 12041659, aadress Rävala 8C, Tallinn 10143) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Oksana Sobko (Advokaadibüroo Selberg & Ko, Juhkentali 8, Tallinn 10132, e-post: [email protected]) Täitemenetluse läbiviija kohtutäitur: Oksana Kutšmei (Jakobi tn 23, 51006 Tartu, e-post: [email protected] ).
Asja läbivaatamise kuupäev
Kirjalik menetlus
Resolutsioon Jätta hagi rahuldamata MTÜ Keskkonna Tasakaalu Selts hagi AB Kreditex AS vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui
lk 2 viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Vastavalt esitatud hagile /t.l. 2/ sõlmis MTÜ Keskkonna Tasakaalu Selts (edaspidi hageja) AB Kreditex AS-ga (end Credit Pro AS - edaspidi kostja) 18.06.2014 Poolte kompromissi ja taotluse kompromissi kinnitamiseks ja menetluse vahekohtuasjas nr 2014-1 lõpetamiseks (Lisa nr.1). Hageja ja kostja soovisid lahendada omavahelise vaidluse kompromissiga alljärgnevatel tingimustel:
1.Kostja tunnistab hageja nõuet 06.12.2012.a laenulepingu nr 21206-1 alusel summas 96 099,33 eurot (seisuga 18.06.2014), millest: • Tagastamata laenusumma moodustab 56 000,00 eurot; • Tasumata intress laenu kasutamise eest on summas 9 893,33 eurot; • Viivis põhisummalt on 30 000 eurot; • Võla sissenõudmisega seotud kulud summas 180 eurot; • Meeldetuletuskirjad summas 26 eurot. Seega moodustab võlgnevuse summa 96 099,33 eurot, millele lisandub viivis 0,2 % päevas põhisummalt kuni võlgnevuse kohase täitmiseni.
2.Kostjal on aega punktis 1 nimetatud võlgnevuse summa tasumiseks 3 (kolm) kuud alates kompromissi sõlmimisest, so kuni 19.09.2014.a. Selle aja jooksul kostja realiseerib tagatisvara, mille arvelt saab võlgnevuse kustutada või otsib muid refinatseerimisvõimalusi.
3.06.12.2012.a laenulepingu nr 21206-1 paragrahvis 15 leppisid pooled kokku vaidluste lahendamises Eesti Vabariigi Notarite Koja Vahekohtus ning sõlmisid vahekohtu kokkuleppe, milles üheks tingimusteks oli, et vahekohtu maksu kannavad Pooled võrdsetes osades. Hagi esitamisel vahekohtumaksu on tasunud hageja. Seega kohustub kostja käesoleva kompromissi punktis 2 nimetatud tähtaja jooksul hüvitama hagejale 1⁄2 vahekohtu maksest, so 1 380,49 eurot.
4.Punkt 2 täitmisel Kostja poolt annab Hageja nõusoleku tagatisvara müügiks või refinantseerimiseks ja hüpoteekide kustutamiseks ning lõpetab täitemenetluse (täiteasi nr 084/2013/3453).
5.Pooled deklareerivad, et peale Poolte poolt nimetatud tingimuste täitmist puuduvad kummalgi poolel seoses 06.12.2012.a laenulepinguga nr 21206-1 vastastikkused pretensioonid.
lk 3
6.Täitemenetluse kulud ja kohtutäituri tasu jäävad kostja kanda (täiteasi nr 084/2013/3453).
7.Kui kuni 19.09.2014.a ei jõua kostja vabatahtlikult võlgnevust kustutada, siis tegeleb asjaga edasi kohtutäitur. 16.10.2014.a. luges hageja ametlikest teadaannetest, et Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei müüb avalikul elektroonilisel enampakkumisel (algusega 07.11.2014 kell 12.00 ja lõppajaga 13.11.2014 kell 12.00) Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare kinnitsusjaoskonna kinnistusraamatu registriossa nr.928334 kantud Keskkonna Tasakaalu Seltsile (80299326) kuuluv kinnistu, mis asub aadressil Villemi, Abruka küla. Kaarma vald, Saaremaa (katastritunnus 34801:014:0134), üldpinnaga 3,27 ha (Müüa kinnistu Saaremaal.Ehitusregistri andmetel asub kinnistul abihoone 71m2, kelder 25m3, kaev ja tiik) (Lisa nr.2) Kohtutäitur ei ole hagejale esitanud arestimisakti ning hageja arvates on täiesti põhistamata on kuulutuses väljapakutud hind 35 066.00 eurot, mille kohta pole hagejat ei teavitatud ega temalt mingit arvamust küsitud. Hageja pole kinnisasja arestimise akti ja muid täitedokumente seni kätte saanud. Hageja ainuke informatsioon tuleb enampakkumiskuulutusest. Hageja on seisukohal, et kohtutäitur on rikkunud täitemenetluse seadustikku, samuti kinnisvarale hinna määramist, pannes kinnistu enampakkumisele kinnistu harilikust väärtusest vähemalt 54 000 eurot väiksema hinnaga, kui arvestada kunagist hindamisakti järgset väärtust (selle kinnituseks lisame kinnistu hindamisakti -Lisa nr.3). Lisaks on hageja esitanud tellimuse riiklikult tunnustatud kinisvarahindajale uue hindamisakti koostamiseks. Eelhinnangu järgi peaks uue hindamisakti järgne kinnistu väärtus olema ca 160 000.- eurot, mis tähendaks seda, et täitur püüab kinnistut müüa ca 125 000.-eurot odavama hinnaga! Ehk 4,5 korda odavama hinnaga turuväärtusest! Vastuolu kostja tegevuses peitub selleski, et laenu põhisumma 56 000.- euro väljaandmisel lähtuti põhimõttest, millest kõik laenukontorid lähtuvad, nimelt et kinnistu väärtus peab olema kahekordse väärtusega laenusummast. Ehk kostja ise on kinnistu väärtuseks hinnanud vähemalt 112 000.-eurot. Seega püüab kostja hageja arvates teadmata kus võetud hinna alusel omandada võimalikult odavalt kinnistu ning jätta hageja peale kinnistu enampakkumist jätkuvalt võlglaseks üle 60 000.- euro suuruses summas, millele lisanduvad veel ka olulises ulatuses täituritasud. II Õiguslik põhjendus
1.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg 11 sätestab, et muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18– 191 nimetatud täitedokumentide
lk 4
puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Riigikohus on leidnud, et kui võlgnik leiab täitemenetluses, et ta on täitedokumendi täitnud või et sundtäitmine on tema suhtes muul põhjusel lubamatu, võib ta esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (Riigikohtu 28. aprilli 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10, vt ka 19. jaanuari 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13410 ja 28. aprilli 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-26-11). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine (Riigikohtu 24. oktoobri 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-06, Riigikohtu 9. novembri 2009 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-09 ja 28. aprilli 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-26-11). Kuigi vaidlusaluses täiteasjades esinevad ka asjaolud, mis annaksid aluse vaidlustada kohtutäituri tegevust täitemenetluse alustamisel ja läbiviimisel, siis peab hageja põhjendatuks vaidlustada kostja nõuet sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitades, kuna neil on nõudele ka materiaalõiguslikud vastuväited. Riigikohus on 20.novembri 2013 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-138-13 punktis 14 märkinud: Samuti on Riigikohus mitmes lahendis rõhutanud, et notariaalse täitedokumendi korral (hüpoteegiga tagatud nõue) peab sissenõudja esitama kohtutäiturile sellised andmed, mis võimaldavad kohtutäituril hinnata, kas ja millises ulatuses on hüpoteegiga tagatud nõue muutunud sissenõutavaks. Nt on Riigikohus 29. mail 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12 tehtud otsuse punktis 36 leidnud järgmist: „Kolleegium märgib lisaks, et tagatisleping ja tagatavad nõuded tuleb TMS § 23 lg-st 41 tulenevalt hüpoteegipidajal täitemenetluse alustamiseks kohtutäiturile dokumentaalselt kinnitatuna esitada ja usutavaks teha ning esitada nõudearvestuse detailne kirjeldus, mis võimaldaks täituril hinnata, kas ja millises ulatuses on tegemist hüpoteegiga tagatud sissenõutavaks muutunud nõuetega. Kolleegiumi varasema seisukoha järgi tulenesid TMS § 23 lg 41 põhimõtted seadusest ka enne sätte jõustumist 5. aprillil 2011 (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-10, p 12; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 13; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-11, p 17). Hageja leiab, et olukorras, kus hagejale pole esitatud ühtegi täitedokumenti ning kinnistu on pandud enampakkumisele täiesti põhjendamatult madala hinnaga, mis ei vasta turuväärtusele, siis õiglase hinna määramiseks tuleb taotleda kohtumenetluse käigus kohtu poolt valitud riiklikult tunnustatud eksperdi kaasamist kinnistule õiglase turuhinna määramiseks. Käesoleval juhul on tegemist arestimisega, mis on tühine, kuna võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet ja võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Kui arestimine on tühine, siis ei saa ka enampakkumisele panna kinnistut, mille suhtes on täitmata TSM § 143 sätestatud nõue kinnisasja arestimiseks. Hageja hinnangul on vaidlusaluses täiteasjas on ilmselge kostja pahatahtlik ja heade kommete vastane käitumine, esitades kinnistu täitmiseks põhistamata hinnaga. Kostja eesmärgiks on saada enampakkumise teel hagejale kuuluva kinnisasja omanikuks turuväärtusest mitmekordselt madalama summa eest. Kostja saab enampakkumise teel kinnisasjaomanikuks ja realiseerib hilisemalt kinnistut turuväärtuse eest. Pahatahtlikkus seisneb ka selles, et kinnistu hinna põhjendamatu
lk 5 määramine täituri poolt tingib olukorra, kus peale kinnisasja realiseerimist jääks Hageja veel võlgu mitmekordselt suurema summa kostjale. Hageja jääb on seisukohal, et kostja poolt on täitmata eeldused oma nõude maksma panekuks sundtäitmise kaudu, mistõttu on täitemenetlus täiteasjas nr 084/2013/3453 läbiviimine hageja suhtes lubamatu. Kostja väide, et hagejale oli nõetekohaselt kätte toimetatud ülesütlemisavaldus on jälle paljasõnaline ning kostja poolt tõendamata. Lähtudes eeltoodust palub hageja:
1.Tunnistada
täiteasjas
nr
084/2013/3453
sundtäitmine
lubamatuks
kogu
nõudesumma 35 066.- eurot ulatuses;
2.Jätta menetluskulud kostja kanda
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja ei võta hagi õigeks / t.l. 81/ ja ei tunnista hageja poolt esitatud nõudeid ning vaidleb nendele vastu. Kostja esitab hagi osas alljärgnevad oma seisukohad ja vastuväited. Mistahes hageja väite käsitlemata jätmist kostja vastuses ei või tõlgendada selle omaksvõtmisena kostja poolt. 1.Kostja on seisukohal, et hagiavalduses moonutab hageja tahtlikult faktilisi asjaolusid ja esitab vastuolulisi ja tõele mittevastavaid andmeid. Seda enam, heidab hageja kostjale ette, et kostja ei ole väidetavalt hagejale kätte toimetanud teadet nõudesumma ega täitemenetluse alustamise kohta. Samuti on hageja andmetel kohtutäitur rikkunud täitemenetluse seadustikku, muuhulgas kinnisvarale hinna määramise osas. Kostja juhib tähelepanu, et kõik need asjaolud ei ole aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamisel hagi esitamiseks. Hagejal oli võimalus kõiki kohtutäituri poolt teostatud toiminguid vaidlustada täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Kuna ta seda teinud ei ole, siis on täielikult lubamatu esitada sellekohaseid väiteid käesolevas menetluses.
2.Kostja (Laenuandja) ja hageja (Laenusaaja) on 06.12.2012.a sõlminud Laenulepingu nr 21206-1 (edaspidi Leping), mille kohaselt andis Credit Pro AS Keskkonna Tasakaalu Seltsile laenu 56 000,00 EUR. Samal päeval on poolte vahel samuti sõlmitud notariaalselt tõestatud leping nr 3742 (vt hagiavalduse Lisa 4), mille alusel on kostja kasuks hagejale kuuluvale kinnisasjale (Villemi, Abruka küla, Kaarma vald, Saare maakond) seatud hüpoteegid koos igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Hüpoteekidega on tagatud kostja (Hüpoteegipidaja) kõik nõuded Keskkonna Tasakaalu Selts, registrikood 80299326, vastu, mis tulenevad Hüpoteegipidaja ja Keskkonna Tasakaalu Selts, registrikood 80299326, vahel 06.12.2012.a sõlmitud laenulepingust nr 21206-1 ja selle võimalikest muudatustest ja/või lisadest. Sama notariaalse lepinguga on täiendavalt kostja kasuks M N, , ja M N, isikukood kuuluvatele kinnisasjadele (xxxxxxxxx) on seatud ühishüpoteegid koos igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Ühishüpoteekidega on tagatud kostja (Hüpoteegipidaja) nõuded Keskkonna Tasakaalu Selts, registrikood 80299326, vastu, mis tulenevad Hüpoteegipidaja ja Keskkonna Tasakaalu Selts, registrikood 80299326, vahel 06.12.2012.a sõlmitud
lk 6 laenulepingust nr 21206-1 ja selle võimalikest muudatustest ja/või lisadest. Samade ühishüpoteekidega on tagatud kõik nõuded M N, isikukood xxxxxxxxxxx, ja/või M N, isikukood xxxxxx, vastu, mis tulenevad Hüpoteegipidaja, M N, isikukood xxxxxxxx, ja M N, Isikukoodx xxxxxxxxxxx, vahel 02.11.2012.a sõlmitud laenulepingust nr 21102-2 ja selle võimalikest muudatustest ja/või lisadest.
3.Vaatamata sellele, et pooltevahelisest Lepingust tulenevad hageja kohustused on tagatud nii Villemi, Abruka küla, Kaarma vallas asuva kinnistule seatud hüpoteekidega kui ka M N ja M Nle kuuluvatele kinnisasjadele (Mooni 41, 41a, 41b) seatud ühishüpoteegidega, vaidlusalune täitemenetlus oli alustatud just nimelt vaid Villemi, Abruka küla, Kaarma vallas asuva kinnistule seatud hüpoteegi realiseerimiseks .
4.Laenuleping on erakorraliselt üles öeldud alates 12. augustist 2013 hageja maksekohustuste tähtajaks täitmata jätmise tõttu. Kuivõrd Leping on üles öeldud, on kõik Lepingust tulenevad nõuded muutunud sissenõutavaks.
5.Nii enne kui ka pärast Lepingu erakorralist ülesütlemist on kostja pidanud korduvalt hagejaga läbirääkimisi võlgnevuse kustutamise kohta, kuid tulemuseta. Kuna hageja ei ole täitnud oma kohustusi vabatahtlikult, siis oli kostja sunnitud 15.10.2013.a pöörduma Tartu kohtutäituri Oksana Kutšmei poole. Kostja (sissenõudja) avalduse ja Tallinna notar Maarika Pihlak poolt 06.12.2012.a koostatud notariaalse dokumendi nr 3742 alusel (vt hagiavalduse lisa 4) 17.10.2013.a algatas kohtutäitur täitemenetluse võlgniku MTÜ Keskkonna Tasakaalu Selts suhtes. Tuginedes eelnimetatud täitedokumentiga (06.12.2012 not. leping) palus sissenõudja pöörata täitmisele kinnistule asukohaga Villemi, Abruka küla, Kaarma vald, Saare maakond IV jakku 2.järjekohale seotud hüpoteegi (kanne nr 5). Nõude täitmiseks oli esitatud osaline summa 35 066,00 EUR. Seda, et nõue on esitatud osalises ulatuses ei ole aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnnistamiseks. Poolte vahel käisid korduvad läbirääkimised refinantseerimise osas. Kuid kuna hageja süül jäid läbirääkimised korduvalt ära, siis kostja esitas oma huvide kaitseks avalduse täitemenetluse algatamiseks. Kuna oli siiski lootust, et hageja tasub lähitulevikus oma võlgnevused ära, oli nõue esitatud osalises ulatuses selleks, et vältida täitekulude suures ulatuses kandmist. Arestimishind oli märgitud arvestades asjaolu, et sundmüügi korral jääb kinnistu hüpoteegiga koormatud. Seega arvestas kohtutäitur müügihinna määramisel püsima jäävaid õigusi.
6.Selleks, et vältida hageja poolt täitemenetluse raames nõude summa vaidlustamist ja sellega täitemenetluse venitamist peatas kohtutäitur kostja avalduse alusel täitemenetluse ning kostja on pöördunud vastava hagiga Notarite Koja Vahekohtu poole (pooltevaheline kohtualluvus) hagiga tunnustada sissenõudja nõudeid võlgniku vastu. Vahekohtumenetluse käigus saavutasid pooled kompromissi sissenõuatavaks summa osas ning leppisid kokku kuidas hageja võlgnevust tasub (Lisa 1 - Notarite Kojavahekotu kompromissotsus). Kuna hageja ei tasunud kuni 19.09.2014.a vabatahtlikult võlgnevust, siis uuendas kohtutätur kostja avalduse alusel täitemenetluse ning määras enampakkumise.
7.Hageja valetab, rääkides, et tema ainuke informatsioon käimasolevas täitemenetluses tuleb 16.10.2014 enampakkumise kuulutusest. Hageja on väga hästi teadlik käimasolevast täitemenetlusest ning vastupidised hageja väited on täiesti asjakohatud. Hageja ise tsiteerib pooltevahelise kompromissi tingimusi,
lk 7 mille kohaselt mh täitemenetluse kulud ja kohtutäituri tasu jäävad kostja kanda (täiteasi nr 084/2013/3453) ning kui kuni 19.09.2014.a ei jõua kostja vabatahtlikult võlgnevust kustutada, siis tegeleb asjaga edasi kohtutäitur (vt hagiavalduse 3 lk p 6,7 ja käesoleva vastuse Lisa 1).
8.Hageja väidab, et kostja nõue pole sissenõutav. Hageja märgib, et kostja sõlmis 27.10.2014.a. asjaõiguslepingu, millega vabastas hüpoteegid kinnistutelt xxxxxxxxxxxxxx (hagiavalduse Lisa nr.3), mis tagasid nõudeid MTÜ Keskkonna Tasakaalu Selts vastu, mis olid kinnistule seatud asjaõiguslepinguga 06.12.2012.a.(hagiavalduse Lisa nr.4). Hageja on seisukohal, et TMS § 221 lg 1 alusel võib hageja esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eelkõige põhjusel, et nõue on tasaarvestatud, arvestades 27.10.2014.a. asjaõiguslepingu p.2.1.2. alusel kostjale tehtud 187 725 eurost väljamakset. Hageja jätab aga pahatahtlikult ütlemata, et kostjale tehtud väljamakse summas 187 725 eurot oli tehtud TEISE (!) kohustuse täitmiseks, mis ei ole kuidagi seotud hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu ja sellest tulenevate hageja täitmata kohustustega. 27.10.2014.a notariaalse lepingu punktis 2.1.2. on selgelt märgitud, et 187 725 EUR käesoleva lepingu punktis 4.2. nimetatud Omaniku (M N ja M N) kohustuse täitmiseks AB Kreditex AS kontole nr EE632200221045380658 Swedbank selgitusega „Laenulepingu nr 21102-2 lõpetamine, võlgnevuse tasumine“. Seega 187 725 EUR olid tasutud kostja ja M N ja M N vahelise laenulepingu nr 21102-2 lõpetamiseks.
9.Asjaolude paremaks mõistmiseks selgitab kostja alljärgnevat: 02.11.2012.a sõlmisid kostja (end Credit Pro AS) ja M N laenulepingu nr 2!1102-2, mille alusel andis Credit Pro AS M Nle laenu 125 000,00 EUR. 06.12.2012.a sõlmisid kostja ja Keskkonna Tasakaalu Selts (juhatuse liige M N) Laenulepingu nr 21206-1, mille kohaselt andis Credit Pro AS Keskkonna Tasakaalu Seltsile laenu 56 000,00 EUR. 11.01.2013.a sõlmisid kostja ja Nordic Fund OÜ (juhatuse liige M N) Laenulepingu nr 30111-3, mille kohaselt andis Credit Pro AS Nordic Fund OÜ-le laenu 160 000,00 EUR. Tegemist on kolme erineva laenulepinguga, mis olid sõlmitud kolme erineva isikuga (M N, Nordic Fund OÜ ja Keskkonna Tasakaalu Selts). M N aga paneb kõik laenulepingud (kas tahtlikult või ekslikult) ühte, millega viib kohtu eksitusse. Käesoleva hetke seisuga on kõik eelnimetatud laenulepingud kostja poolt erakorraliselt üles öeldud laenusaajate maksekohustuste tähtajaks täitmata jätmise tõttu. M N kohustused, mis tulenevad laenulepingust nr 21102-2 olidgi täidetud 27.10.2014.a notariaalse lepingu sõlmimise tagajärjel. Seega on täiesti väär hageja väide, et hageja nõue oli tasaarvestatud 27.10.2014.a toimunud tehingu tulemusel.
10.See, et nõue on muutunud sissenõutavaks, samuti asjaolu, et hageja on teadlik täitemenetluse alustamisest, viitab mh Notarite Koja vahekohtu otsus kompromissi kinnitamiseks (vt Lisa 1). Eelnimetatud otsuse punkti 9 kohaselt: Muuhulgas kinnitas MTÜ Keskonna Tasakaalu Selts, et: on saanud AB Kreditex AS-lt laenuks 56 000 eurot ega ole seda tagastanud; AB Kreditex AS on laenulepingu maksekohustuse rikkumise tõttu kehtivalt üles öelnud; AB Kreditex AS on alustanud täitemenetlust laenu tagava hüpoteegi realiseerimiseks, hagi selle sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks esitatud ei ole. Seda enam, vahekohtu menetluse käigus oli saavutatud kompromiss võlgnevuse summa osas, selle tagastamise tähtajast ning mh kokkulepitud, et kui võlgnik (hageja) ei jõua kuni 19.09.2014.a vabatahtlikult võlgnevust kustutada, siis tegeleb asjaga edasi kohtutäitur.
lk 8
11.Hageja väited, et väidetavalt «kohtutäitur pole senimaani hagejale esitanud kostja nõuet, arestimisakti ning täiesti põhistamata on kuulutuses väljapakutud hind 35 066.00 eurot, mille kohta pole hagejat ei teavitatud ega temalt mingit arvamust küsitud. Hageja pole kinnisasja arestimise akti ja muid täitedokumente seni kätte saanud. Hageja ainuke informatsioon tuleb enampakkumiskuulutusest», on täiesti väärad ja asjakohatu käesoleva asja menetlemisel. Sissenõudja ei saa vastutada, et kohtutäitur ei ole väidetavalt mingit toimingut teinud. Sissenõudja andmetel, olid kõik vaidlusaluse täitemenetluse aluseks olevad dokumendid hagejale nõetekohaselt toimetatud ning kõik toimingud kohtutäituri poolt nõuetekohaselt teostatud. Hageja ei ole vastupidist tõendanud.
12.Hageja väide, et kostja poolt on täitmata eeldused oma nõude maksma panekuks sundtäitmise kaudu, mistõttu on täitemenetlus täiteasjas nr 084/2013/3453 läbiviimine hageja suhtes lubamatu, on täiesti alusetu. Hagejale oli nõetekohaselt kätte toimetatud ülesütlemisavaldus. Seda enam hageja on seda ise tunnistanud, et kostja on laenulepingu maksekohustuse rikkumise tõttu kehtivalt üles öelnud. (vt Lisa 1, Notarite Koja vahekohtu otsus kompromissi kinnitamiseks). Nõue on muutunud selgelt sissenõuatavaks, mida hageja on ise tunnistanud vahekohtu menetluse käigus; nõue ei ole tasaarvestatud (vt vastuse p 8, 9) ning vastupidised hageja väited on väärad. Hageja kasutab oma menetlusõigusi selgelt pahatahtlikult, mis on aga lubamatu.
13.Hageja ei ole oma hagiavalduses toonud välja mitte ühtegi olulist asjaolu, mis annaks aluse nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. II.
MENETLUSLIKUD SEISUKOHAD
14.Kostja jätab enesele õiguse, eelmenetluse käigus, vastavuses menetluspõhimõtetega ning realiseerides heauskselt menetlusõigusi, otsustada täiendavate seisukohtade ja omapoolsete tõendite esitamist vastavalt sellele, kas ja millises osas hageja esitab oma seisukohti ning tõendeid.
15.Kostja on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Juhul, kui määratakse kohtuistung, soovib kostja esindaja sellest osa võtta.
16.Vastavalt TsMS § 226 lg 1 kinnitab allakirjutanu, et tal on esindusõigus kostja esindamiseks käesolevas tsiviilasjas. Lähtudes eeltoodust, palub kostja: jätta hagi täies ulatuses rahuldamata; määrata kindlaks menetluskulude jaotus, millega jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS
3.Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes MTÜ Keskkonna Tasakaalu Selts (edaspidi hageja) sõlmis AB Kreditex AS-ga (end Credit Pro AS - edaspidi kostja) kompromissi pooltena vastupidi kostja MTÜ Keskkonna Tasakaalu Selts ja hageja AB Kreditex AS 18.06.2014 kompromissi ja taotluse kompromissi kinnitamiseks ja menetluse vahekohtuasjas nr 2014-1 lõpetamiseks /t.l. 15/. Hageja ja kostja soovisid lahendada omavahelise vaidluse kompromissiga alljärgnevatel tingimustel: Kostja Keskkonna Tasakaalu Selts tunnistas hageja AB Kreditex AS nõuet 06.12.2012.a laenulepingu nr 21206-1 alusel summas 96 099,33 eurot (seisuga 18.06.2014), millest:
lk 9 •
Tagastamata laenusumma moodustas kompromissi sõlmimise ajal 56 000,00 eurot; • Tasumata intress laenu kasutamise eest on summas 9 893,33 eurot; • Viivis põhisummalt on 30 000 eurot; • Võla sissenõudmisega seotud kulud summas 180 eurot; • Meeldetuletuskirjad summas 26 eurot. • Seega võlgnevus kompromissi sõlmimise ajal oli kokku 96 099,33 eurot, millele kokkuleppe kohaselt pidi lisanduma viivis 0,2 % päevas põhisummalt kuni võlgnevuse kohase täitmiseni. Kostja on kompromissi p. 2 kohaselt võtnud endale kohustuse tasuda võlg kolme kuu jooksul, arvates kompromissi sõlmimisest e. 19. septembriks 2014. Selle aja jooksul oli kostjana kompromissi sõlminud Keskkonna Tasakaalu Selts kohustatud realiseerima tagatisvara, mille arvel kustutab võlgnevuse või otsima muid refinantseerimisvõimalusi. Kompromissi p. 3 kohaselt lisandus võlgnevusele 1⁄2 hageja poolt tasutud vahekohtumaksust summas 1380,49 €. Kompromissi p. 7 kohaselt, kui kostja ei jõua 19. 09. 2014 vabatahtlikult võlgnevust kustutada, siis tegeleb asjaga edasi kohtutäitur. P. 6 kohaselt pidid täitemenetluse kulud ja kohtutäituri tasu jääma kostja kanda.
4.Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise aluseks on täitemenetluse seadustiku § 221 lg. 1, mille kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Hagi rahuldamise korral tuleks täitemenetlus TMS § 48 p. 4 alusel lõpetada. Hagi eesmärgiks on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mida iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel.
5.Hageja on seiskohal, et kostja poolt on täitmata eeldused oma nõude maksmapanekuks sundtäitmise kaudu, mistõttu on täitemenetlus täiteasjas nr. 0984/2013/3453 l läbiviimine hageja suhtes lubamatu. Kostja ei ole hagejale kätte toimetanud teadet nõudesumma ega täitemenetluse alustamise kohta. Hageja on seisukohal, et kostja nõue on tasaarvestatud, arvestades 27. 10. 2014.a. asjaõiguslepingu p. 2.1.2. alusel/t.l. 42/ kostjale tehtud 187 725 eurost väljamakset, mis notar Heleriin Kulla kontolt kanti AB Kreditex AS kontole Laenulepingu nr. 21102-2 lõpetamiseks, võlgnevuse tasumiseks. Hageja leiab, et kostja nõue ei ole sissenõutav, kuna kohustuse täitmise nõude esitamise esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu. See eeldab,et laenusaajat on eelnevalt nõude sissenõutavaks muutumisest teavitatud. Kostja ei ole hagejale kätte toimetanud ühtegi teadet nõude kohta ega ühtegi teadet täitemenetluse alustamise ega ulatuse kohta. Kuna vastavat teadet ei ole kätte toimetatud, siis kostja nõue ei saa olla täitemenetluse alustamisel ka sissenõutav.
6.Kostja vaidleb hagile vastu järgmistel põhjustel:
lk 10 Kostja ja hageja on sõlminud 06. 12. 2012 Laenulepingu nr. 212206-1, millega kostja andis hagejale laenu 56 000 eurot. Samal päeval on poolte vahel sõlmitud leping nr. 3742 /t.l. 35/, mille alusel on kostja kasuks hagejale kuuluvale kinnisasjale Villemi, Abruka külas, Saare maakonnas, seatud hüpoteegid igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Hüpoteekidega tagati kostja kõik nõuded hageja vastu, mis tulenevad Hüpoteegipidaja ja hageja vahel sõlmitud laenulepingust nr. 21206-1 ja selle võimalikest muudatustest ja lisadest. Sama lepinguga on täiendavalt kostja kasuks M N ja M N kuuluvatele kinnisasjadele, xxxxxxxxxxxxx, seatud ühishüpoteegid koos igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Ühishüpoteegiga on tagatud kostja nõuded hageja vastu, mis tulenevad 06. 12. 2012.a. sõlmitud laenulepingust nr. 212206-1 ja selle võimalikest muudatustest ja/või lisadest. Laenuleping on erakorraliselt üles öeldud alates 12. 08. 2013 hageja maksekohustuse tähtajaks täitmata jätmise tõttu. Seda on hageja ka ise kinnitanud, tunnistades, et laenuleping on kehtivalt üles öeldud. Kuna leping on üles öeldud, on kõik Lepingust tulenevad nõuded muutunud sissenõutavaks. Kuna hageja ei täitnud oma kohustusi vabatahtlikult, oli kostja sunnitud 15. 10. 2013 pöörduma Tartu kohtutäituri Oksana Kutšmei poole. Kostja avalduse ja Tallinna Notar Maarika Pihlak poolt 06. 12. 2012.a. koostatud notariaalse dokumendi 3742 alusel algatas kohtutäitur täitemenetluse võlgniku, hageja, suhtes. Sissenõudja palus pöörata täitmisele kinnistule Villemi, asukohaga Abruka küla Saare maakond seatud hüpoteegi. Nõue esitati täitmiseks osalises summas 35 066,00 eurot.
7.Selleks, et vältida hageja poolt täitemenetluse raames nõude vaidlustamist ja sellega täitemenetluse venimist, peatas kohtutäitur kostja avalduse alusel täitemenetluse ja kostja pöördus Notarite Koja Vahekohtu poole hagiga tunnustada sissenõudja nõudeid võlgniku vastu. Vahekohtumenetluses saavutasid pooled kompromissi sissenõutavaks muutunud summa osas ja leppisid kokku kuidas hageja võla tasub. Hageja pidi võla tasuma 19. septembriks 2014. Sellega on hageja õigeks võtnud, et kostja nõue on sissenõutav.
8.Kostja vaidleb vastu hageja väitele selle kohta, et nõue on tasaarvestatud 27. 10. 2014.a. asjaõiguslepingu p. 2.1.2. alusel kostjale tehtud 187 725 eurose väljamaksega, sest tehtud väljamakse oli tehtud teise kohustuse täitmiseks, , mis ei ole kuidagi seostud kostja ja hageja vahel sõlmitud laenulepingu ja sellest tuleneva hageja täitmata kohustusega. Makse tehti laenulepingu nr. 21102-2 lõpetamiseks võlgnevuse tasumiseks( kostja ja M N ja M N vaheline leping).
9.Kohus, tutvunud poolte esitatud seisukohtade ja esitatud tõenditega, on jõudnud seisukohale, et esitatud hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja on eelpool märgitud kompromissiga vahekohtumenetluses tunnistanud kostja nõuet sissenõutavana ja võtnud endale kohustuse maksta võlg hiljelmalt 19. 09. 2014. Hageja ei ole võla tasumist tähtajaks tõendanud. Hageja ei ole hüpoteegiga tagatud nõuet vaidlustanud.
lk 11
10.Kohus nõustub kostja seiskohaga, et hageja väide nõude tasaarvestamise kohta
27.10. 2014 sõlmitud asjaõiguslepingu p. 2.1.2 alusel kostjale tehtud 187 725 eurose maksega on pigem eksitav, kuna nimetatud lepingu punktis on lepitud kokku hoopis teise laenulepingu lõpetamine ja võla tasumine kui on vaidlusaluse nõude aluseks.
11.Kostja nõue on tagatud vastavalt tagatiskokkuleppele muu hulgas hüpoteegiga hagejale kuuluval kinnistul Villemi asukohaga Abruka külas , igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Riigikohus oma lahendis 3-2-1-64-12 on märkinud, et kuigi üldisest tõendamiskoormuse jaotusest lähtudes peaks hageja tõendama, et tema suhtes ei ole võla sissenõudmine lubatav, saab hagejale sellise tõendamiskoormuse lepingu alusel toimuva sundtäitmise puhul panna üksnes osaliselt, kuna negatiivse asjaolu (võla puudumine) tõendamise võimalused on piiratud. Seetõttu piisab hagejale omapoolse tõendamiskoormuse täitmiseks, et ta põhistab,(teeb usutavaks) et sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust läbi viia. Kui kostja ei suuda tõendamiskoormust täita, tuleb hagi rahuldada ja tunnistada sundtäitmine lubamatuks. Antud juhul ei ole hageja usutavalt tõendanud nõude puudumist. Pigem on esitatud dokumentidega tõendatud kostja sissenõutavaks muutunud nõuete olemasolu. Kompromissiga on ka hageja selle õigeks võtnud. Seega on hüpoteegi realiseerimine täitemenetluses põhjendatud s.t. kostjal kui hüpoteegipidajal on TMS § 2 lg. 1 p. 19 tulenevalt õigus pöörduda kohtutäituri poole, ja nõuda, et hüpoteegi realiseerimiseks müüdaks koormatud kinnisasi. Kohus ei pea usutavaks hageja väiteid selle kohta, et täitemenetlus oli tema jaoks üllatuslik. Kompromissi ja tagatiste kokkuleppega olid pooled kokku leppinud võla tasumise tähtaja ja maksmisest kõrvalehoidumise tagajärjena kohese sundtäitmise võimaluse. Mis puutub hageja etteheidetesse täituri tegevusele täitemenetluse läbiviimisel, siis ei ole sellekohased väited kohtu hinnangul käesolevas vaidluses asjassepuutuvad ja seetõttu ei pea kohus vajalikuks neid ka käsitleda. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 alusel jätab kohus menetluskulud seoses hagi rahuldamata jätmisega hageja kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik: Külli Mõlder
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.