Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Jätta rahuldamata Osaühing XXX menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avaldus 3810,50 euro (ilma käibemaksuta) ulatuses.

oslaiselt Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kui menetlusosaline soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima (TsMS § 633 lg 7). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtu 17.12.2013. a kohtumäärusega kuulutati välja AS XXX(pankrotis) pankrot. Pankrotihalduriks nimetati Toomas Saarma. 08.01.2014. a esitas hageja antud pankrotimenetluses oma 180 euro nõude tunnustamiseks nõudeavalduse. 13.05.2014. a toimus AS XXX võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek. Nõuete kaitsmise koosolekul esitas OÜ XXX hageja nõudele vastuväite. Seetõttu jäi hageja nõue tunnustamata. 25.07.2013. a esitas hageja AS-le XXX transporditeenuste eest arve summas 180 EUR. Teenuse reaalset osutamist ja pretensioonide puudumist on AS XXX(pankrotis) toonane juhatuse liige XXX kinnitanud (lisa 3). Arve jäi täies ulatuses tasumata. Nõudeavalduses nõudis hageja 180 euro nõude tunnustamist. Seega samuti käesoleva hagiga nõuab hageja AS XXX(pankrotis) pankrotimenetluses 180 euro nõude tunnustamist. Hagejal on huvi nõude tunnustamiseks antud pankrotimenetluses ka seetõttu, et ta on omandanud 70

312,20 euro suuruse nõude võlgniku vastu. Eeltoodust tulenevalt palub hageja tunnustada oma nõuet AS XXX(pankrotis) pankrotimenetluses II järgu nõudena summas 180 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja on seisukohal, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud nõude olemasolu. Üksnes arve olemasolu ei tõenda reaalset teenuse osutamist. Äriühingul on võimalik väljastada mis tahes arveid ja väita paljasõnaliselt, et arve aluseks on teisele äriühingule reaalselt osutatud teenus. Hageja esitatud arvelt nähtuv lakooniline selgitus „transporditeenus“ ei ava väidetavalt osutatud teenuse sisu ega võimalda lugeda teenuse

reaalselt osutamist tõendatuks. Hageja ei ole tõendanud transporditeenuse osutamise kokkuleppe olemasolu, rääkimata teenuse reaalselt osutamisest. Hageja ei ole isegi kirjeldanud, milles seisnes osutatud teenuse sisu täpsemalt, nt mis perioodil teenust osutati ja millisel marsruudil dokumente transporditi. Selleks, et sedavõrd lakoonilise selgitusega arve saaks lugeda tõeseks, tuleb hagejal väidetavalt osutatud teenuse sisu rohkem avada ja esitada täiendavaid tõendeid. Samuti ei ole hageja tõendanud, et arve nr 130701 on üldse XXX tasumiseks esitatud või et arve kättesaamist on XXX poolt kinnitatud. XXX seaduslik juhatus arve kättesaamist või arvel näidatud transporditeenuse osutamist kinnitanud ei ole. Hageja poolt väljastatud arve on esitatud alles XXX pankrotimenetluses. XXX „kinnitus“ ei tõenda XXX teenuse reaalset osutamist. XXX volitusi ei pikendatud seega nõukogu otsustega pärast 17. juuni 2010 nõukogu koosolekut. Seetõttu lõppesid tema juhatuse liikme volitused 17. juunil 2013. Kinnituse seoses arvega nr 130701 on XXX andnud 20. märtsil 2014. Kuna XXX juhatuse liikme volitused lõppesid 17. juunil 2013, siis kinnituse andmise hetkel ei olnud XXX enam XXX juhatuse liige. Hageja ei tegele transporditeenuse osutamisega. Hagejal puudub majandustegevus. XXX transporditeenuse osutamine hageja poolt ei ole usutav. Hageja selgituste kohaselt on teenust seega osutatud perioodil, mil XXX ei olnud enam XXX juhatuse liige. XXX volitused XXX juhatuse liikmena lõppesid 17. juunil 2013. XXX valiti XXX juhatuse liikmeks 27. juuli 2013 XXX nõukogu otsusega. XXX volitused XXX juhatuse liikmena algasid seega nimetatud kuupäevast. Hageja näol on tegemist tühja äriühinguga, millel puudub vara ja majandustegevus. Seda arvestades ei saanud ta XXX transporditeenust osutada. Hageja poolt XXX pankrotimenetluses esitatud arvel puudub reaalne alus. Tegemist on fiktiivse arvega. Hageja väidetav nõue on lõppenud täitmisega. Kuivõrd kostja arvates väitis hageja nõude olemasolu eesmärgiga osaleda XXX pankrotimenetluses võlausaldajana ja vaidlustada teiste võlausaldajate nõudeid, täitis kostja XXX eest hageja väidetava nõude. Kostja hoiustas tagasivõtmatult 180 eurot Tallinna notar Tiit Sepa notarikontol seoses hageja poolt XXX pankrotimenetluses esitatud arvega nr XXX. Hageja viide väidetavalt täiendavalt omandatud nõudele ei oma tähtsust. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus, tutvunud hagiga, kostja vastusega hagile ning menetluses esitatud seisukohtadega ja tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel. Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohtu 17.12.2013. a kohtumäärusega kuulutati välja AS XXX(pankrotis) pankrot. Pankrotihalduriks nimetati Toomas Saarma. 08.01.2014. a esitas hageja antud pankrotimenetluses 180 euro suuruse nõude tunnustamiseks nõudeavalduse,

mille kohaselt tuleneb hageja nõue dokumentide transporditeenuse osutamisest võlgnikule, mille eest on 25.07.2013 esitatud arve nr XXX. 13.05.2014. a toimus AS XXX(pankrotis) võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek. Nõuete kaitsmise koosolekul esitas kostja hageja nõudele vastuväite. Seetõttu jäi hageja nõue tunnustamata. PankrS § 106 lõike 1 kohaselt otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on tõendanud AS-le XXX(pankrotis) transporditeenuse osutamist, kas XXX olid volitused väidetava transporditeenuse tellimiseks ja kas hageja oli/pidi olema teadlik XXX juhatuse liikme ametiaja lõppemisest ning kas teenuse osutamisest tulenev tasumise kohustus on lõppenud kostja poolt raha notari deposiitkontol hoiustamisega. Kohus leiab, et tunnistaja XXX ütlustega on vaidlusaluse transporditeenuse osutamine hageja poolt tõendatud. Tunnistaja andis kohtu hinnangul kohtuistungil vande all veenvaid ütlusi selle kohta, mis asjaoludel ta vastava teenuse tellis, miks ta pöördus just hageja poole, millal teenust osutati, kuhu dokumentide kaustad transporditi ning millise transpordivahendiga teenust osutati. Teenuse hinnas kokkuleppimine on tehinguosaliste pädevuses. Asjaolul, millises mahus oli hagejal majandustegevus ja kas tegemist oli hageja omandis oleva transpordivahendiga, ei ole asja lahendamisel tähendust. Tellimuse täitja ei pea teenust osutama üksnes temale kuuluvate vahenditega. Kostja ei ole oma vastuväidet, mille kohaselt teenust ei osutatud, tõendanud. TsMs § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama oma nõuet ja vastuväiteid. Seega ei ole kostja omapoolsete tõenditega hageja tõendeid ümber lükanud. Kohus leiab, et kostja väited selle kohta, et hageja oli teadlik asjaolust, et XXX volitused olid vaidlusaluse teenuse osutamise ajaks lõppenud, ei ole tõendatud. Vaidlus puudub selles, et hagejapoolse transporditeenuse osutamise ajal AS-le XXX(pankrotis) oli XXX kantud antud äriühingu registrikaardile juhatuse liikmena. ÄS § 34 lg 2 alusel kehtib äriregistri kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Kohus on seisukohal, et iseenesest ei oma asja lahendamisel tähendust, kas XXX teadis enda volituste lõppemisest. Nimetatu omaks tähendust AS XXX(pankrotis) nõudes XXX vastu, kui XXX oleks vaidlusaluse teenuse tellimisel rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi ja seeläbi tekitanud kahju võlgnikule. Samas on aga sel tähendus kontekstis, kas hageja pidi olema vastavast asjaolust teadlik. AS XXX(pankrotis) nõukogu 26.07.2013 otsusega on tõendatud, et nõukogu võttis nimetatud kuupäeval vastu otsuse XXX seoses 16.06.2013 ametiaja lõppemisega juhatusest tagasi kutsuda. Vaidlus puudub selles, et antud otsuse sai XXX kätte allkirja vastu 29.07.2013. Seega ei saanud ta vaidlusaluse teenuse osutamise ajal 24.07.2013 tema tagasikutsumisest teadlik olla ega sellest teavitada ka hagejat. Kostja ei ole tõendanud, et XXX ei oleks täitnud juhatuse liikme kohustusi ka pärast 16.06.2013. Nimetatu on ümber lükatud XXX ütlustega. Kostja on esitanud mitmeid tõendeid selle kohta, et hageja juhatuse liige XXX ja XXX olid varasemalt tuttavad, samas antud asjaolu ei ole hageja eitanud. Kohus on seisukohal, et ainuüksi asjaolust, et hageja juhatuse liige varasemalt XXX tundis, ei saa teha järeldust selle kohta, et XXX pidi avaldama XXX viimasega mitteseotud AS XXX(pankrotis) juhtimisega seotud asjaolusid. Kohus leiab, et ühe äriühingu juhatuse liige, kes on teise äriühingu juhatuse liikme tuttav ja/või äripartner ei pea olema teadlik teise äriühingu siseasjades toimuvast,

sealhulgas juhtimisega seonduvatest võimalikest vastuoludest ja muudatustest. Seega leiab kohus, et kostja nimetatud vastuväited ei ole tõendamist leidnud. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kohus leiab, et käesoleva vaidluse lahendamisel ei oma tähendust, kas hageja transporditeenuse eest esitatud arve anti XXX poolt XXX üle või mitte ning kuhu arve võis kaduma minna. Samuti ei oma asja lahendamisel tähendust, millal avas AS XXX(pankrotis) uue bürooruumi, millised olid postkastil sildid, miks AS XXX elektrooniline raamatupidamine on kaduma läinud jms asjaolud. Ühtlasi ei ole asjakohane XXX suhtes esitatud kuriteokaebus, mis ei ole seotud käesolevas asjas tähtsust omavate asjaoludega. Ka kostja esitatud üürilepingud, Exceli tabel, audiitori arvamus AS XXX(pankrotis) arvelduste kohta ning Tallinna Ringkonnakohtu 05.09.2014 otsus tsiviilasjas nr 2-13-33547 ei oma käesoleva asja lahendamisel tähendust, mistõttu jätab kohus need otsuse tegemisel TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata. Järgnevalt analüüsib kohus, kas vaidlusaluse transporditeenuse osutamisest tulenev AS XXX(pankrotis) tasumise kohustus on lõppenud kostja poolt raha notari deposiitkontol hoiustamisega. Vaidlus puudub selles, et kohustuse on täitnud kostja mitte võlgnik, kelle eest teeb tehinguid ja muid toiminguid pankrotihaldur PankrS § 54 1 alusel. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et võlgniku pankrotihaldur kui võlgniku esindaja pankrotivara puudutavates küsimustes oleks täitmist vaidlustanud. Pankrotimenetluse eesmärk on võlausaldajate nõuete rahuldamine. Nimetatu ei tähenda kohtu hinnangul seda, et nõudeid tuleks rahuldada üksnes võlgniku vara arvel. Võlausaldaja huvi peaks olema suunatud oma nõudele rahulduse saamisele. Kuivõrd pankrotiseadus ei reguleeri kohustuse täitmist kolmanda isiku poolt ega sea ka vastavaid piiranguid, tuleb kohtu hinnangul kohaldada võlaõigusseaduse (VÕS) sätteid. Kohus leiab, et iseenesest ei oma vaidluse lahendamisel tähendust, kas AS XXX(pankrotis) juhatuse liige XXX palus antud kohustus täita või mitte. Nimetatust ei teki õigusi ega kohustusi võlgnikule, kolmandale isikule ega võlausaldajale. Seega ei ole XXX poolt antud kinnitus asjakohane tõend ja kohus jätab selle TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata. VÕS 78 lg 1 sätestab, et kohustuse võib täita osaliselt või täielikult kolmas isik, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Tallinn notar Tiit Sepa poolt 13.05.2014 väljastatud hoiustamiskviitungiga nr 196 on tõendatud, et kostja hoiustas tagasivõtmatult 180 eurot Tallinna notar Tiit Sepa notarikontol seoses hageja poolt XXX(pankrotis) pankrotimenetluses esitatud arvega nr 130701. Antud hoiustamiskviitungiga on tõendatud, et hoiustatud rahasumma 180 eurot kuulub hagejale ülekandmisele hageja esindaja poolt näidatud pangakontole kahe pangapäeva jooksul arvates päevast, mil hageja esindaja on edastanud notarile hoiustatu väljaandmiseks vormikohase avalduse. Kohus leiab, et notaribüroo kontole 180 euro hoiustamise näol on tegemist kohustuse täitmisega kolmanda isiku poolt VÕS § 78 lg 1 mõttes. Transporditeenuse eest esitatud 180 euro suuruse arve tasumise kohustus ei ole selline kohustus, mille peaks täitma võlgnik isiklikult. Seega võis nõude tasuda käesoleval juhul kostja kolmanda isikuna.

VÕS § 120 lg 1 sätestab, et võlgnik võib võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral hoiustada võlgnetava raha võlausaldaja jaoks notari juures. Notaribüroo kontol 180 euro hoiustamisega on hageja nõue täidetud, sest hageja oli sattunud vastuvõtuviivitusse. Vaidlus puudub selles, et hageja poolt võlgnikule esitatud arvel nr 130701 näidatud pangakonto, kuhu võlgnetav summa tuli arve kohaselt tasuda, ei olnud õige. Nimetatut kinnitas hageja esindaja, märkides, et tegemist võis olla inimliku eksitusega. Asjaolu, et arvel märgitud hageja konto number ei kuulu hagejale, on tõendatud ka AS SEB pank 13.05.2014 teatisega, mille kohaselt arvelduskonto nr 10220215701223 ei kuulu ega ole ka varem kuulunud XXX OÜ-le. Seega ei oleks võlgnikul olnud võimalik hagejale võlgnevust tasuda ning 180 euro tasumisega arvel näidatud kontole ei oleks olnud tegemist täitmisega võlausaldajale. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule. Kuivõrd hageja oli vastuvõtuviivituses, oli 180 euro hoiustamine tagasivõtmatult notaribüroo kontol kohtu hinnangul antud olukorras põhjendatud. Hagejat on 14.05.2014 kostja esindaja XXX poolt saadetud e-kirjaga teavitatud nii sellest, et nõuet ei olnud võimalik täita arvel nr XXX näidatud kontole, kui ka sellest, kus on summa hoiustatud ja kuidas selle kätte saab. Sama e-kirjaga edastati hagejale ka hoiustamiskviitung. E-kiri on edastatud äriregistrist nähtuvale hageja e-posti aadressile XXX. VÕS § 122 lg 1 kohaselt loetakse tagasivõtmise õiguseta hoiustamise korral, et hoiustamisega on võlgnik kohustuse täitnud hoiustamise ajal. Kostja on esile toonud, et Tallinn notar Tiit Sepa 27.05.2014 tõendist nähtub, et 180 eurot oli notaribüroo kontole hoiustatud 13.05.2014 enne kella 15:15 ja et AS XXX(pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek algas kell 16.00. Nimetatu on tõendatud ka vastava üldkoosoleku protokolliga. Seega oli võlgniku kohustus kolmanda isiku pool täidetud antud üldkoosoleku toimumise ajaks, mistõttu on hageja vaidlusalune nõue täitmisega lõppenud ning hageja ja võlgniku vahel puudub võlasuhe, mille täitmist võlgnikult nõudeavalduses nõuda. Seetõttu ei ole hageja kohtu hinnangul antud transporditeenuse täitmisest tulenevatel asjaoludel võlgniku võlausaldaja ega saa nõuda nõude tunnustamist võlgniku pankrotimenetluses. Hageja on hagiavalduse punktis 2 märkinud, et ta on omandanud 70 312,20 euro suuruse nõude võlgniku ja et tema huvi pankrotimenetluses ei piirdu üksnes 180 euro suuruse nõude tunnustamisega. Selle tõendamiseks on hageja esitanud nõude omandamise teatise. Kohus leiab, et hageja eelnimetatud väide ei ole asjakohane. Samuti on asjakohatu hageja poolt nõude väidetava omandamisega seoses esitatud tõend. Kohus jätab TsMS § 238 lg 5 alusel hageja nimetatud tõendi arvestamata. Hageja on esitanud käesoleva hagi üksnes 180 euro suuruse nõude tunnustamiseks, mis tuleneb hageja poolt 23.07.2013 osutatud transporditeenuse osutamisest. Nimetatu nähtub selgelt hagiavalduses esitatud nõudest. Hageja on hagiavaldusele lisanud ka vastava 08.01.2014 nõudeavalduse. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on nimetatud nõue võlgniku vastu või mitte. PankrS § 107 alusel võib võlausaldaja nõude tunnustamist kohtus taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Hageja ei ole käesolevas asjas esitanud nõuet teiste võlgniku pankrotimenetluses omandatud nõuete tunnustamiseks. Seega ei oma käesoleva asja lahendamisel õiguslikku tähendust, kas hagejal on lisaks vaidlusalusele nõudele veel täiendavaid nõudeid võlgniku vastu või mitte. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ning kohus määrab 174 lg 1 ja lg 2 alusel kindlaks hageja menetluskulude suuruse. TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on nende menetluskulude suuruseks 8028 eurot, millest 7997 eurot on lepingulise esindaja kulud ning 32 eurot muud kohtuvälised kulud seoses äriregistrist tehtud päringutega. Nimetatud summad on ilma käibemaksuta. Hageja kostja menetluskuludele seisukohta esitanud ei ole. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja märgitud ajakulu menetluskulude kindlaksmääramise avalduses näidatud ulatuses on põhjendatud osaliselt, arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust, materjalide mahtu, sh koostatud menetlusdokumentide mahtu ning toimunud kohtuistungeid ja nendeks ettevalmistamiseks vajalikku ajakulu. Tsiviilasi ei olnud õiguslikult keerukas ega mahukas. Kohus peab põhjendatuks hagiavalduse ja selle lisadega tutvumiseks vajalikku ajakulu 0,5 tunni ulatuses, kuna hagiavaldus on 0,5 lehekülge pikk ja lisadeks üksnes kostjale pankrotimenetlusest varasemalt teadaolevad hageja nõudeavaldus koos arvega ning nõuete kaitsmise protokoll lisadega. Lisatud oli täiendavalt üksnes XXX kolmerealine vastus järelepärimisele. Hagiavaldusele vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks loeb kohus 6 tundi, kuna vastus ei ole õiguslikult keerukas, on 6 lehekülge pikk ja ka lisade komplekteerimine ei ole ajakulukas. Hageja 10.09.2014 määruskaebusele vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks loeb kohus 3,2 tundi, kuna vastuse sisuline osa on 4 lehekülge pikk ning lisade komplekteerimine ei ole samuti ajakulukas. Hageja 16.12.2014 määruskaebusele vastuse koostamiseks ei pea kohus põhjendatuks kahe advokaadi ajakulu. Kostjal oli asjas üks advokaat ning tsiviilasi ei ole ka keerukas, mis annaks alust kahe advokaadi ajakulu hagejalt väljamõistmiseks. Seetõttu on vastav ajakulu kohtu hinnangul põhjendatud 3,5 tunni ulatuses.

Kohus jätab rahuldamata kostja 06.01.2015 menetlusliku vastuväite koostamiseks ja esitamiseks märgitud ajakulu 2,3 tundi + 0,3 tundi, kuna kohus jättis kostja vastuväite rahuldamata, mistõttu ei olnud need põhjendatud kulud. Kohus märgib, et Riigikohus on lahendis 3-2-1-77-14 p 12 asunud seisukohale, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud ei kuulu hüvitamisele. Sellest tulenevalt jätab kohus nimetatud toimingule kulunud ajakulu 18.03.2015 istungil esitamiseks 1,2 tunni ulatuses menetluskulude kindlaksmääramisel arvesse võtmata. Täiendavalt 18.06.2015 esitatud arve nr 151095 alusel maikuus 2015 tehtud toimingutest loeb kohus põhjendatud ajakuluks kostja seisukohtade koostamiseks ja täiendavate tõendite komplekteerimiseks 4 tundi, nende edastamiseks 0,3 tundi ja kohtuistungi toimumisele kulunud ajakulu 1 tund ja 45 minutit. Arve nr 151269 alusel juunikuus 2015 tehtud toimingutest loeb kohus põhjendatud ajakuluks kostja teeside koostamiseks 5 tundi ja nende edastamiseks 0,3 tundi. Kohus arvestab eeltoodud ajakulu kindlaks määrates kostja esitatud dokumentide sisu ja mahtu ning nendele lisatud dokumentide hulka ning vajalikku komplekteerimise kulu. Ülejäänud kostja esindaja menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu loeb kohus asjas põhjendatud ja vajalikuks. Kohus loeb põhjendatuks kostja lepingulise esindaja märgitud keskmise tunnitasu määra 110 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus loeb põhjendatuks ka seoses äriregistrist tehtud päringutega tekkinud kulu 32 eurot muu kohtuvälise kuluna. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja põhjendatud menetluskulude suuruseks 4185,50 eurot ilma käibemaksuta. Lähtudes eelnevast mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 4217,50 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus jätab rahuldamata kostja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avalduse 3810,50 euro ( 8028- 4217,50) ulatuses. Kostja on lisaks palunud hagejalt välja mõista menetluskulude summalt viivise alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kohus rahuldab vastavad kostja taotluse TsMS § 177 lg 4 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.