Välja mõista OÜ-lt Expericom apellatsioonimenetluse õigusabikulude katteks 1270 eurot OÜ Probus kasuks.
5.OÜ-l Expericom tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Expericom esitas 05.11.2015 Harju Maakohtule hagi OÜ Probus vastu 180 euro suuruse nõude tunnustamiseks AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses II järgu nõudena.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulutati Harju Maakohtu 17.12.2013 kohtumäärusega välja AS Süda Maja (pankrotis) pankrot. Pankrotihalduriks nimetati Toomas Saarma. Hageja esitas 08.01.2014 nõudeavalduse oma 180 euro suuruse nõude tunnustamiseks. Nõude kaitsmise koosolekul 13.05.2014 esitas OÜ Probus hageja nõudele vastuväite, mistõttu jäi nõue tunnustamata.
3.Hageja nõue põhineb 25.07.2013 AS-le Süda Maja transporditeenuste eest esitatud arvel. Teenuse reaalset osutamist ja pretensioonide puudumist on AS Süda Maja (pankrotis) juhatuse liige VM kinnitanud. Arve on tasumata.
4.Hagejal on huvi nõude tunnustamiseks ka seetõttu, et ta on omandanud 70 312,20 euro suuruse nõude võlgniku vastu. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud nõude olemasolu. Arvelt nähtuv lakooniline selgitus „transporditeenus“ ei ava väidetavalt osutatud teenuse sisu täpsemalt. Hageja ei ole tõendanud transporditeenuse osutamise kokkuleppe olemasolu ega teenuse reaalselt osutamist. Samuti ei ole hageja tõendanud, et arve nr 130701 on üldse AS-le Süda Maja tasumiseks esitatud või et AS Süda Maja arve on kättesaamist kinnitatud. AS Süda Maja seaduslik juhatus arve kättesaamist või arvel näidatud transporditeenuse osutamist kinnitanud ei ole. Hageja poolt väljastatud arve on esitatud alles pankrotimenetluses.
6.Endise juhatuse liikme VM 20.03.2014 kinnitus ei tõenda teenuse reaalset osutamist, kuna tema juhatuse liikme volitused lõppesid tegelikult juba 17.06.2013, kuigi äriregistrist nähtuvalt lõppesid tema volitused alles 24.10.2013. VM ei olnud juhatuse liige ka vaidlusaluse arve koostamise ajal 25.07.2013, mistõttu ei saa ta ka teada ega kinnitada, kas arvel näidatud teenust reaalselt osutati.
7.Hageja ei tegele transporditeenuse osutamisega. Hageja on tühi äriühing, millel puudub vara ja majandustegevus. Seda arvestades ei saanud ta AS-le Süda Maja transporditeenust osutada. Transporditeenuse osutamine ei nähtu ka majandusaasta aruandest. Pankrotimenetluses esitatud hageja arve on fiktiivne arve.
8.Hageja väidab nõude olemasolu eesmärgiga osaleda AS Süda Maja pankrotimenetluses võlausaldajana ja vaidlustada teiste võlausaldajate nõudeid. Hageja on vaidlustanud AS Süda Maja pankrotimenetluses 11 võlausaldaja nõuded umbes 37 miljoni euro suuruses. Arvestades hageja väidetava nõude suurust ei oleks mõistlik riskida 11 kohtuvaidlusega, kui võlausaldajad esitavad hageja vastu tunnustamise nõuded.
9.Hageja väidetav nõue on täitmise tõttu lõppenud. Kostja täitis AS Süda Maja eest hageja väidetava nõude ja hoiustas juba enne võlausaldajate üldkoosolekut 13.05.2014
tagasivõtmatult 180 eurot Tallinna notar Tiit Sepa notarikontol seoses hageja poolt AS Süda Maja pankrotimenetluses esitatud arvega nr 130701. Hageja nõue on täidetud notari kontol hoiustamisega, sest hageja oli sattunud vastuvõtuviivitusse, mis seisnes selles, et tema poolt esitatud arvel näidatud pangakonto, kuhu võlgnetav summa tuli tasuda, ei kuulu ega ole kunagi kuulunud hagejale. Hagejat on teavitatud raha hoiustamisest ja selle kättesaamise võimalusest. Hageja viide väidetavalt täiendavalt omandatud nõudele ei oma asjas tähtsust. Esimese astme kohtu otsus
10.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 4217,50 eurot (ilma käibemaksuta) ja viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks 3810,50 euro ulatuses.
11.Kohus tuvastas, et Harju Maakohtu 17.12.2013 kohtumäärusega kuulutati välja AS Süda Maja (pankrotis) pankrot. Pankrotihalduriks nimetati Toomas Saarma. 08.01.2014 esitas hageja pankrotimenetluses 180 euro suuruse nõude tunnustamiseks nõudeavalduse, mille kohaselt tuleneb hageja nõue dokumentide transporditeenuse osutamisest võlgnikule, mille eest on 25.07.2013 esitatud arve nr 130701. 13.05.2014 toimus AS Süda Maja (pankrotis) võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek. Nõuete kaitsmise koosolekul esitas kostja hageja nõudele vastuväite, mistõttu jäi hageja nõue tunnustamata.
12.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on tõendanud AS-le Süda Maja (pankrotis) transporditeenuse osutamist, kas VM-l olid volitused väidetava transporditeenuse tellimiseks ja kas hageja oli/pidi olema teadlik VM juhatuse liikme ametiaja lõppemisest ning kas teenuse osutamisest tulenev tasumise kohustus on lõppenud kostja poolt raha notari deposiitkontol hoiustamisega.
13.Tunnistaja VM ütlustega on vaidlusaluse transporditeenuse osutamine hageja poolt tõendatud. Tunnistaja andis veenvaid ütlusi selle kohta, mis asjaoludel ta vastava teenuse tellis, miks ta pöördus just hageja poole, millal teenust osutati, kuhu dokumentide kaustad transporditi ja millise transpordivahendiga teenust osutati. Teenuse hinnas kokkuleppimine on tehinguosaliste pädevuses. Asjaolul, millises mahus oli hagejal majandustegevus ja kas tegemist oli hageja omandis oleva transpordivahendiga, ei ole asja lahendamisel tähendust. Tellimuse täitja ei pea teenust osutama üksnes temale kuuluvate vahenditega.
14.Kostja ei ole tõendanud, et hageja oli teadlik VM volituste lõppemisest teenuse osutamise ajaks. Vaidlus puudub selles, et hagejapoolse transporditeenuse osutamise ajal AS-le Süda Maja (pankrotis) oli VM kantud antud äriühingu registrikaardile juhatuse liikmena. Iseenesest ei oma asja lahendamisel tähendust, kas VM teadis enda volituste lõppemisest, vaid kas hageja sellest teadis. AS Süda Maja (pankrotis) nõukogu 26.07.2013 otsusega on tõendatud, et nõukogu võttis nimetatud kuupäeval vastu otsuse VM seoses 16.06.2013 ametiaja lõppemisega juhatusest tagasi kutsuda. Vaidlus puudub selles, et antud otsuse sai VM kätte allkirja vastu 29.07.2013. Seega ei saanud ta vaidlusaluse teenuse osutamise ajal 24.07.2013 olla tema tagasikutsumisest teadlik ega sellest hagejat teavitada. Kostja ei ole tõendanud, et VM ei täitnud juhatuse liikme kohustusi pärast 16.06.2013. Nimetatu on ümber lükatud VM ütlustega.
15.Ainuüksi asjaolust, et hageja juhatuse liige varasemalt VM-t tundis, ei saa teha järeldust selle kohta, et VM pidi avaldama KS-le viimasega mitteseotud AS Süda Maja (pankrotis) juhtimisega seotud asjaolusid. Ühe äriühingu juhatuse liige, kes on teise äriühingu juhatuse liikme tuttav ja/või äripartner, ei pea olema teadlik teise äriühingu siseasjades toimuvast,
sealhulgas juhtimisega seonduvatest võimalikest vastuoludest ja muudatustest. Seega ei ole kostja nimetatud vastuväited tõendamist leidnud.
16.Kas hageja transporditeenuse eest esitatud arve anti VM poolt LR-le üle või mitte ning kuhu arve võis kaduda, ei oma tähtsust. Samuti ei oma tähtsust, millal avas AS Süda Maja (pankrotis) uue bürooruumi, millised olid postkastil sildid, miks AS Süda Maja elektrooniline raamatupidamine on kaduma läinud jms asjaolud. VM suhtes esitatud kuriteokaebus ei ole seotud käesolevas asjas tähtsust omavate asjaoludega. Kostja esitatud üürilepingud, Exceli tabel, audiitori arvamus AS Süda Maja (pankrotis) arvelduste kohta ning Tallinna Ringkonnakohtu 05.09.2014 otsus tsiviilasjas nr 2-13-33547 ei oma käesoleva asja lahendamisel tähendust, mistõttu nendega otsuse tegemisel ei arvestata.
17.Vaidlus puudub selles, et kohustuse on täitnud kostja, mitte võlgnik, kelle eest teeb tehinguid ja muid toiminguid pankrotihaldur. Selle kohta, et pankrotihaldur oleks täitmist vaidlustanud, andmed puuduvad. Pankrotimenetluse eesmärk on võlausaldajate nõuete rahuldamine, mis ei tähenda aga seda, et nõudeid tuleks rahuldada üksnes võlgniku vara arvel. Võlausaldaja huvi peaks olema suunatud oma nõudele rahulduse saamisele. Kuivõrd pankrotiseadus ei reguleeri kohustuse täitmist kolmanda isiku poolt ega sea ka vastavaid piiranguid, tuleb kohaldada võlaõigusseaduse sätteid. Iseenesest ei oma vaidluse lahendamisel tähendust, kas AS Süda Maja (pankrotis) juhatuse liige LR palus vaidlusaluse kohustuse täita. Sellest ei teki õigusi ja kohustusi võlgnikule, kolmandale isikule ega võlausaldajale. Seega ei ole LR poolt antud kinnitus asjakohane tõend ja see tuleb jätta arvestamata.
18.Tallinn notar Tiit Sepa poolt 13.05.2014 väljastatud hoiustamiskviitungiga nr 196 on tõendatud, et kostja hoiustas tagasivõtmatult 180 eurot notarikontol seoses hageja poolt Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud arvega nr 130701. Hoiustatud rahasumma kuulub hagejale ülekandmisele hageja esindaja poolt näidatud pangakontole kahe pangapäeva jooksul arvates päevast, mil hageja esindaja on edastanud notarile hoiustatu väljaandmiseks vormikohase avalduse. Raha hoiustamise näol on tegemist kohustuse täitmisega kolmanda isiku poolt VÕS § 78 lg 1 mõttes. Transporditeenuse eest esitatud arve tasumise kohustus ei ole selline kohustus, mille peaks täitma võlgnik isiklikult. Seega võis nõude tasuda käesoleval juhul kostja kolmanda isikuna.
19.Kuna hageja oli vastuvõtuviivituses, oli 180 euro hoiustamine tagasivõtmatult notaribüroo kontol antud olukorras põhjendatud. Vaidlus puudub selles, et hageja poolt võlgnikule esitatud arvel nr 130701 näidatud pangakonto, kuhu võlgnetav summa tuli arve kohaselt tasuda, ei olnud õige. Seda kinnitas ka hageja esindaja, märkides, et tegemist võis olla inimliku eksitusega. Samuti tõendab seda AS SEB Pank 13.05.2014 teatis, mille kohaselt arvelduskonto nr 10220215701223 ei kuulu ega ole ka varem kuulunud hagejale. Seega ei oleks võlgnikul olnud võimalik hagejale võlgnevust tasuda ja 180 euro tasumisega arvel näidatud kontole ei oleks olnud tegemist täitmisega võlausaldajale. Hagejat on teavitatud nii sellest, et nõuet ei olnud võimalik täita arvel nr 130701 näidatud kontole, kui ka sellest, kus on summa hoiustatud ja kuidas selle kätte saab. Sama e-kirjaga edastati hagejale ka hoiustamiskviitung. E-kiri on edastatud äriregistrist nähtuvale hageja e-posti aadressile
XXX@XXX.
20.Raha oli notaribüroo kontole hoiustatud 13.05.2014 enne kella 15:15. AS Süda Maja (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek algas kell 16:00, mis on tõendatud ka üldkoosoleku protokolliga. Seega oli võlgniku kohustus täidetud üldkoosoleku toimumise ajaks, mistõttu on hageja nõue täitmisega lõppenud ning hageja ja võlgniku vahel puudub võlasuhe, mille täitmist saaks võlgnikult nõudeavalduses nõuda.
21.Asja lahendamisel ei oma õiguslikku tähendust see, kas hagejal on lisaks vaidlusalusele nõudele veel täiendavaid nõudeid võlgniku vastu või mitte. Samuti on asjakohatu ja tuleb jätta arvestamata selle väite tõendamiseks esitatud tõend. Hageja ei ole käesolevas asjas esitanud nõuet teiste võlgniku pankrotimenetluses omandatud nõuete tunnustamiseks. Apellatsioonkaebus
22.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi tagasi uueks arutamiseks maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
23.Õige ei ole kohtu seisukoht, et vaidlusaluse summa deponeerimisega notari kontole oli võlgniku kohustus kolmanda isiku pool täidetud võlausaldajate üldkoosoleku toimumise ajaks, mistõttu on hageja vaidlusalune nõue täitmisega lõppenud ning hageja ja võlgniku vahel puudub võlasuhe, mille täitmist võlgnikult nõudeavalduses nõuda. Pankrotimenetluses võlausaldajate nõuete rahuldamine peab toimuma pankrotiseaduses ettenähtud korras ja tingimustel (pankrotiseadus § 44 lg 1). Kohustuse täitmine kolmanda isiku poolt oleks pidanud toimuma enne AS Süda Maja (pankrotis) pankroti väljakuulutamist. Pankrotimenetluses esitatud nõudeid on võimalik rahuldada üksnes pankrotimenetluse kaudu, pankrotiseaduses ettenähtud korras ja võlgniku vara arvel võlgniku vara võõrandamise või tervendamise kaudu. Pankroti väljakuulutamisel on pankrotiseadus ülimuslik võlaõigusseaduse suhtes. Pankrotiseaduse kohaselt on välistatud nõuete rahuldamine muul viisil kui pankrotimenetluse kaudu. Nõuete välistamine pankrotiseaduse välise tegevusega muudab pankrotimenetluse võlausaldajatele ebamääraseks ja ebakindlaks.
24.Õige ei ole kohtu seisukoht, et hageja selgitused ja tõendid seoses tema poolt omandatud 70 312,20 euro suuruse nõudega võlgniku vastu on asjakohatud. Kuna hageja on omandanud suure nõude võlgniku vastu, siis omab suurt tähtsust pankrotimenetluses kaasarääkimise õigus, mille alusel oleks võimalik välistada ebaõigeid nõudeid, mis vähendavad hageja proportsiooni jagamisele kuuluvas summas. Sellest tulenevalt omab hageja jaoks suurt tähtsust tema 180 euro suuruse nõude tunnustamine, vastasel juhul võib ta minetada õiguse pankrotimenetluses kaasa rääkida.
25.Kohus on menetluskulude väljamõistmisel jätnud tähelepanuta, et suurem osa kohtu poolt väljamõistetud kostja menetluskuludest on seotud kostja enda väidete ja nende tõendamisega, mida kohus luges kas paljasõnalisteks või leidis, et tegemist on asjas ebaoluliste tõendite ja seisukohtadega. Kohus oleks pidanud jätma hüvitamata ajakulu, mis kulus kostja paljasõnaliste väidetega seonduvale vaidlusele või siis jätma menetluskulud üldse poolte endi kanda vastavalt TsMS § 162 lg-le 4. Hageja ei ole süüdi selles, et kostja esindaja on teinud ebamõistlikke pingutusi, tõendamaks asjaolu, mida hageja ei ole kunagi eitanud või väiteid, mille kohta kohus leidis, et kostja need ei ole tõendamist leidnud. Vastus apellatsioonkaebusele
26.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Samas ei nõustu ta maakohtu otsuse põhjendustega osas, kus kohus leidis, et hageja osutas AS-le Süda Maja transporditeenust. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.
Ringkonnakohtu seisukoht
27.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele ja kostja vastusele märgib ringkonnakohus järgmist.
28.Maakohus jättis hagi õigesti rahuldamata põhjendusega, et hageja nõue on kolmanda isiku poolse täitmisega lõppenud. Seega ei ole hagejal nõuet, mida saaks pankrotimenetluses tunnustada.
29.Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et võlausaldajate nõuete rahuldamine saab toimuda ainult võlgniku vara arvel pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras. Maakohus leidis õigesti, et kuna pankrotiseadus ei reguleeri kohustuse täitmist kolmanda isiku poolt ega sea sellele piiranguid, tuleb selles osas kohaldada võlaõigusseaduse (VÕS) sätteid. Võlausaldajate nõuete rahuldamine on pankrotimenetluse peamine eesmärk PankrS § 2 järgi. Seadus ei sätesta, et nõudeid saab rahuldada üksnes võlgniku vara arvel. Seega ei ole nõude täitmine muul viisil kui võlgniku vara arvel vastuolus pankrotimenetluse eesmärkide ja seaduses sätestatud nõuetega. Rahalise kohustuse täitmise korral ei saa võlausaldaja jaoks olla vahet, kas vastava kohustuse täidab võlgnik isiklikult või tema eest kolmas isik.
30.Hageja soov osaleda AS Süda Maja pankrotimenetluses ei anna iseenesest alust hagi rahuldamiseks. Maakohus leidis õigesti, et asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas hagejal on lisaks vaidlusalusele nõudele veel täiendavaid nõudeid võlgniku vastu või mitte.
31.Ringkonnakohus ei muuda kostja vastuväidete alusel maakohtu otsuse põhjendusi osas, kus kohus tuvastas, et hagejal oli transporditeenuse osutamisest tulenev 180 euro suurune nõue AS Süda Maja (pankrotis) vastu. Kohtuotsuses on märgitud, milliste asjaolude ja tõendite alusel kohus sellise järelduseni jõudis. TsMS § 232 sätestab, et kohus otsustab tõendite hindamisel oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Tõendite hindamisel ringkonnakohus menetlusnormide rikkumist ei tuvastanud ja puudub alus järelduse tegemiseks, et maakohus oleks tõendeid hinnanud ebaõigesti. Muu hulgas tuleb arvestada asjaolu, et hinnangu tunnistaja VM ütlustele andis maakohus tema vahetu ülekuulamise alusel. Kõikidele kostja väidetele on maakohus hinnangu andnud. Ringkonnakohtul puudub alus teistsuguseks tõendite hindamiseks ja teistsuguse järelduse tegemiseks.
32.Maakohus jättis hagi rahuldamata jätmise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel õigesti hageja kanda. Selline menetluskulude jaotus ei ole äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik ja kohtul puudus alus TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ja menetluskulude jätmiseks poolte endi kanda.
33.Õigusabikulu kindlaksmääramisel tuleb hinnata seda, millises ulatuses oli selline kulu vaidlusaluses asjas põhjendatud ja vajalik. Sellise hinnangu on maakohus ka andnud. Kohus selgitas otsuses piisava põhjalikkusega, miks tuleb kostja avaldus maakohtu poolt
põhjendatuks peetud ulatuses rahuldada. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks õigusabikulude hüvitamiseks välja üksnes ca poole taotletud summast.
34.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule antud juhul ette heita ei saa ning seetõttu puudub alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ka selles osas.
Menetluskulud
35.TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda, kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
36.Kostja palus hagejalt välja mõista apellatsiooniastme menetluskuluna õigusabikulud 2075,50 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb avaldus rahuldada osaliselt.
37.Arve nr 151549 järgi on osutatud õigusabi 1,3 tundi 181 euro eest. Arve lisas märgitud toimingute järgi ei ole põhjendatud nõuda 07.07.2015 ja 28.07.2015 e-kirjade koostamise kulu hüvitamist. Nende kirjade saatmine ja sisu ei ole kohtu poolt kontrollitavad, sest kohtule neid esitatud ei ole. Samuti ei ole põhjendatud ajakulu 0,2 tundi määrusega tutvumiseks, millega kohus võttis apellatsioonkaebuse menetlusse. Selleks on piisav ajakulu 0,1 tundi. Muus osas on tehtud toimingud ja ajakulu põhjendatud ning vajalikud. Seega on selle arve järgi põhjendatud ajakulu 0,9 tundi, millest advokaat Arne Otsa osa on 0,3 tundi ja advokaat Marika Küti osa 0,6 tundi.
38.Arve nr 151815 järgi on osutatud õigusabi 8,2 tundi 1983 euro eest. Sellest on põhjendatud advokaat Arne Otsa poolt tehtud toiming – apellatsioonkaebuse vastuse ettevalmistamine 7,9 tundi. Kohtuistungi kutsega tutvumine ei vaja 0,1 tundi ja hüvitamisele ei kuulu 26.08.2015 kliendile saadetud e-kirja koostamise aeg, sest ka selle kirja saatmine ja sisu ei ole kontrollitavad. Samal põhjusel ei kuulu hüvitamisele arve nr 152125 järgi osutatud õigusabi – 04.09.2015 e-kiri kliendile.
39.Arve nr 152147 järgi on osutatud õigusabi 1,9 tundi 250 euro eest. Sellest palus kostja hüvitada ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamisega seotud kulud. Märgitud advokaat Marika Küti ajakulu - 1,5 tundi on vajalik ja põhjendatud ning kuulub hüvitamisele. Samuti kuulub hüvitamisele arve nr 152195 järgi Marika Küti tasu kohtuistungil osalemise aja eest – ajakulu 0,5 tundi.
40.Kokku kuulub hüvitamisele advokaat Arne Otsa ajakulu 8,2 tundi ja advokaat Marika Küti ajakulu 2,6 tundi. Riigikohus on korduvalt oma lahendites märkinud (viimati lahendis nr 3-2-1-115-14), et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus leidis, et tavapärane tunnitasu on 120 eurot (käibemaksuta). Seega tuleb arvestada hüvitamisele kuuluvaks advokaat Arne Otsa tunnitasuks 120 eurot. Advokaat Marika Küti tunnitasu 110 eurot on mõistliku suurusega.
41.Seega tuleb hagejalt kostja kasuks TsMS 174 lg-te 1, 2 ja 3 ning § 175 lg 1 alusel välja mõista õigusabikulude hüvitamiseks 8,2x120+2,6x110 = 1270 eurot.
42.Kostja taotluse alusel märgib ringkonnakohus TsMS § 177 lg 3 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.