Tsiviilasja number
2-13-36329
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. juuli 2015, Tallinn
Kohtukoosseis
Kohtunikud Ülle Jänes, Margo Klaar, Indrek Parrest
Tsiviilasi
JZ hagi Tallinna kohtutäitur KV, JI OÜ ja VK vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr 031/2012/3235
Tsiviilasja hind
45 000 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.09.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
JZ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
18. juuni 2015
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja JZ (IK xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxx x-xx, Tallinn), e-post [email protected] Kostja 1 kohtutäitur KV (aadress Xxxxxxxxxxxx xx, xxxxx Tallinn) Kostja 2 JI OÜ (RK XXXXXXXX), lepinguline esindaja Krista Arraste Kostja 3 VK (IK xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja adv Jevgeni Tverdohlebov
Harju Maakohtu 12.09.2014 otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. JZ taotlus riigi õigusabi saamiseks jätta rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda, välja arvatud menetlusabi korras riigi kantud kulud (riigi õigusabi tasu ja apellatsioonkaebuselt tasumisele kuulunud riigilõiv), mis jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Asjaolud ja hageja nõue
JZ esitas 05.08.2013 Harju Maakohtule hagiavalduse VK, kohtutäituri KV ja JI OÜ vastu täiteasjas nr 031/2012/3235 toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Kohtutäitur algatas 19.07.2012 sissenõudja JI OÜ avalduse ja Harju Maakohtu 26.04.2012 otsuse tsiviilasjas nr 2-11-12864 alusel täitemenetluse (täiteasi nr 031/2012/3235) 3977, 44 euro tasumise nõude sissenõudmiseks. 27.06.2013 suulisel kordusenampakkumisel müüdi hageja korteriomand VK-le hinnaga 45 000 eurot. Kohtutäitur rikkus enampakkumise olulisi tingimusi. Enampakkumise juures ei viibinud politseiametnikku või kohaliku omavalitsuse esindajat. Seega ei olnud täidetud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 88 lg-s 5 sätestatud kohustuslik nõue. Kohtutäitur ei ole hagejale teatanud kordusenampakkumisest. Kohtutäitur müüs korteriomandi suulisel enampakkumisel. Sellega rikkus kohtutäitur TMS § 78 lg-st 1 tulenevat kohustust müüa korteriomand elektroonilisel enampakkumisel. Kostjate vastused Kohtutäitur vaidles hagile vastu. TMS § 88 lg 5 kohaselt on kohtutäituril õigus valida, kas viia enampakkumine läbi kahe manuka, kohaliku omavalitsuse esindaja või politseiametniku juuresolekul. Antud juhul osales kaks manukat. Kohtutäitur edastas 29.05.2013 enampakkumise teate hagejale lihtkirjaga posti teel ja e-kirjaga elektronpostiaadressile [email protected]. Hageja esitas 17.06.2013 kohtutäituri büroole avalduse, milles palus ära jätta 27.06.2013 väljakuulutatud enampakkumise. Kohtutäituril oli õigus vastavalt TMS § 100 lg-le 11 kordusenampakkumisel valida, kas viia läbi elektrooniline või suuline enampakkumine. VK palus hagi jätta rahuldamata. Tema vastus hagile kordas kohtutäituri esitatud vastuväiteid. JI OÜ hagile ei vastanud. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. TMS § 223 lg-st 1 tulenevalt saavad enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks olla järgmised asjaolud: vara müümine isikule, kellel ei olnud õigust asja osta; arestimise tühisus; enampakkumise oluliste tingimuste teisiti rikkumine. Poolte vahel puudub vaidlus, et kordusenampakkumisel osales kaks manukat. TMS § 88 lg-st 5 ei tulene nõuet, et suulisel enampakkumisel peab üheaegselt osalema kaks manukat ja kohaliku omavalitsuse esindaja või politseiametnik. Tegemist on kolme alternatiivse võimalusega. Seadus ei sätesta nõuet, et lisaks kahele manukale peab enampakkumise juures viibima täiendavalt ka kohaliku omavalitsuse esindaja või politseiametnik. Seega ei rikutud enampakkumisel TMS § 88 lg-st 5 tulenevat korda. TMS § 84 lg 3 (otsuses on ekslikult märgitud § 83 lg 3) sätestab, et võlgnikule ja sissenõudjale tuleb enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt kümme päeva enne enampakkumist. TMS § 10 lg 4 sätestab, et teade või muu dokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, kuid mis puudutab menetlusosalise õigusi, edastatakse menetlusosalisele kohtutäituri valitud viisil. Täitemenetluse seadustik ei näe ette, et võlgnikule tuleb teade enampakkumise sisu kohta kätte toimetada. Eeltoodust tulenevalt oli kohtutäituril õigus teade hagejale edastada kohtutäituri valitud viisil.
Kohtutäitur edastas 29.05.2013 enampakkumise teate hagejale lihtkirja ja elektronpostiga aadressile [email protected]. Hageja kinnitas kohtutäiturile, et tema elektronpostiaadress on [email protected]. Seega täitis kohtutäitur oma kohustuse edastada võlgnikule teade enampakkumise kuulutuse sisust. Hageja ei ole tõendanud, et kohtutäitur ei edastanud talle eelnimetatud teateid. Hageja oli teadlik kordusenampakkumise toimumisest, kuna esitas 17.06.2013 kohtutäituri büroole avalduse, milles palus võtta korter 27.06.2013 toimuvalt oksjonilt maha. Kui hageja leidis, et kohtutäitur on rikkunud TMS § 84 lg-st 3 tulenevat teatamiskohustust, oleks ta pidanud esitama kohtutäituri tegevuse peale kaebuse. Hageja sellise kaebuse esitamist ja kohtutäituri otsust või kohtulahendit kaebuse rahuldamise kohta esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on hageja kaotanud vastavalt TMS § 217 lg-le 6 õiguse tugineda enampakkumise vaidlustamisel väitele, et kohtutäitur rikkus teatamiskohustust. Hageja ei ole hagist nähtuvalt vaidlustanud ka kordusenampakkumise väljakuulutamist, mistõttu ei saa ta tugineda ka väitele, et kohtutäitur ei oleks tohtinud kordusenampakkumist välja kuulutada. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja korteriomand müüdi suulisel kordusenampakkumisel. Tulenevalt TMS § 100 lg-st 11 on kohtutäituril õigus valida kohtutäituri hinnangul sobiv viis enampakkumise läbiviimiseks. Kuivõrd suulise enampakkumise läbiviimine oli lubatud, ei ole kohtutäitur rikkunud enampakkumise läbiviimisel seadust. Kui hageja leidis, et kohtutäitur on rikkunud kohustust korraldada elektrooniline enampakkumine, oleks ta pidanud esitama kohtutäituri tegevuse peale kaebuse. Hageja ei ole välja toonud sellise kaebuse esitamist ega esitanud kohtutäituri otsust või kohtulahendit kaebuse rahuldamise kohta. Eeltoodust tulenevalt on hageja kaotanud vastavalt TMS § 217 lg-le 6 õiguse tugineda enampakkumise vaidlustamisel väitele, et kohtutäitur rikkus kohustust viia enampakkumine läbi elektrooniliselt. Eeltoodu põhjal ei kujuta politseiametniku või kohaliku omavalitsuse ametniku puudumine enampakkumiselt ning enampakkumise elektrooniline korraldamine endast enampakkumise oluliste tingimuste rikkumist. Samuti ei ole rikutud kohustust teatada võlgnikule kordusenampakkumise kuulutuse sisust. Seega puuduvad TMS § 223 lg-s 1 nimetatud asjaolud, mille esinemisel saab enampakkumise kehtetuks tunnistada. Apellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning saata asi uueks lahendamiseks maakohtule, menetluskulud aga jätta kostjate kanda. Antud juhul rikuti hageja põhiõigusi, sest hageja oli jäetud ilma määratud esindaja abist. Kohtu poolt hagejale määratud esindaja ei kaitsnud tema õigusi. Nimelt enne asja arutamist kohtus esitas esindaja hagejale memorandumi, milles avaldas hageja omaga vastupidise positsiooni. Kogu menetluse kestel oli esindaja sama meelt ning keeldus hageja õiguste kaitsmisest. Teades, et hageja ei valda eesti keelt, ei teavitanud esindaja hagejat ühegi kohtumääruse sisust, vaid üksnes edastas need hagejale ilma mingite selgitusteta. Lisaks keeldus esindaja kohtumistest hagejaga, et arutada vajalikke toiminguid hageja huvide kaitseks ning ei teinud iseseisvalt midagi hageja huvide kaitseks, kuna esindaja pidas hagi perspektiivituks. Esindaja ei kogunud tõendeid hageja kaitseks: ei teinud päringuid enampakkumise läbiviimise kuulutuste olemasolu kohta avalikes infoallikates; ei teinud päringut selleks, et kohtutäitur esitaks kviitungeid enampakkumisel tagatisraha ja järgmise makse tasumise kohta; ei teinud päringut tagatisraha tasumise põhjendatuse kohta enampakkumisel osalemise eest pool tundi enne
enampakkumise algust; ei teinud päringut korteri esialgse hindamise osas kohtutäituri poolt ning alusetu hinna alandamise kohta 5000 euro võrra. Hageja palus võtta toimikusse Tallinna Ringkonnakohtule 25.06.2013 esitatud kaebus asjas 2-1315815 ja korteri 23.01.2013 hindamisakt, mille kohaselt kohtutäitur KV alandas korteri hinda põhjendamatult 5000 euro võrra. Hagejal polnud võimalik neid tõendeid varem esitada. Vastused apellatsioonkaebusele Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning paluvad jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium järgmist. Maakohus ei eksinud kui leidis, et enampakkumine toimus täitemenetluses seaduslikult. Kohus tõlgendas ja kohaldas seadust õigesti. Nii enampakkumise teate edastamisel kui ka enampakkumise läbiviimisel ei rikkunud kohtutäitur seadust. Kohtule esitatud tõendite põhjal ei olnud alust enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Pealegi nähtub toimiku materjalist, et hageja oli teadlik kordusenampakkumise toimumisest, sest esitas 17.06.2013 kohtutäituri büroole avalduse korteri oksjonilt kõrvaldamiseks. Kohus märkis siinkohal õigesti, et kui hageja leidis, et kohtutäitur rikkus teatamiskohustust, oleks ta pidanud esitama kohtutäituri tegevuse peale kaebuse, mida hageja aga ei teinud. Kolleegium ei nõustu hageja väidetega riigi kulul määratud advokaadi käitumise kohta, millele tuginedes hageja väitis, et kohtumenetluses oli ta jäetud esinduseta. Maakohus on hageja korduvaid samasisulisi taotlusi arutanud ning leidnud, et esindaja vahetamiseks ei ole alust. Ka halduskohus menetles advokatuuri otsuse peale hageja esitatud kaebust ning leidis, et advokaadi tegevuses mingeid minetusi ei esine. Samas, kuni ringkonnakohtu teise istungini 28.05.2015 osales menetluses hagejat esindanud advokaat, seega ei ole võimalik ka väita, et hageja õigused jäid esindaja puudumise tõttu kaitseta. Menetluskulude jaotus Kuna ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Erandi sellest teeb kolleegium osas, mis puudutab hagejale menetlusabi andmist (riigi kulul saadud õigusabi ja apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamine), jättes vastavad kulud riigi kanda. Ringkonnakohtul ei ole andmeid selle kohta, et hageja majanduslik seisund, sõltumata tema poolt vastavate andmete korduvast muutmisest, oleks pärast menetlusabi kohaldamist ka sisuliselt oluliselt muutunud. Alates 01.01.2015 on muutnud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 01.01.2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes
õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kuna maakohus ei määranud otsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust, määrab ka ringkonnakohus oma otsuses vaid menetluskulude jaotuse. Hageja taotlus õigusabi saamiseks Hageja esitas 17.06.2015 ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. 18.06.2015 toimunud kohtuistungil selgitas ringkonnakohus hagejale, et jääb oma varasemale seisukohale, mida on väljendanud 02.06.2015 määruses, millega tühistati hagejale menetlusabi - riigi õigusabi - andmine. 18.06.2015 istungil selgusid ka täiendavad asjaolud, mis seaksid menetlusabi jätkuva andmise kahtluse alla, sest hageja on esitanud oma varalise seisundi kohta kohtule ebaõigeid andmeid. Nii selgus istungil, et hageja ei ole tegelikult töötu, vaid tal on töökoht, kusjuures riigi õigusabi saamise taotlusele lisatud taotleja majandusliku seisundi teatises on nii töökoht kui ka palgaandmed märkimata. Samuti selgus, et hageja ei ole näidanud oma pangakontode andmete osas korteriomandi realiseerimisest saadud ja täituri poolt hageja kontole kantud summat (hageja väitel 37 000 eurot). Hageja väitel on ta selle summa kandnud kolmanda isiku kontole (vastuseks kostja 3 märkusele, et temale teadaolevalt on hageja täiturilt saadud raha oma kontolt kõrvaldanud). Pärast ringkonnakohtu istungit esitas hageja uue menetlusabi taotluse ja (väidetavalt parandatud) teatise majandusliku seisundi kohta, kuhu lisaks varasemale on märgitud andmed sotsiaaltoetuste kohta, kuid töötasu osas on vaid märge, et kuupalk on väiksem miinimumpalgast. Kolleegium, olles eelnevalt hagejale menetlusabi andmise tühistanud, on seisukohal, et hageja taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Vastavad põhjendused sisalduvad ringkonnakohtu 02.06.2015 kirjalikus määruses (samuti 18.06.2015 protokollilises määruses).
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Ü. Jänes
M. Klaar
I. Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.