2.Jätta rahuldamata XXX(isikukood XXX) hagiavaldus XXX(isikukood XXX), Tallinna kohtutäituri Katrin Velleti (Vellet, isikukood 47412310319) ja Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553) vastu 27.06.2013.a täiteasjas nr 031/2012/3235 toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudes.
3.Tühistada Harju Maakohtu 08.08.2013 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamine (täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 031/2013/22139 ja Harju Maakohtu 21.08.2013 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamine (keelumärke seadmine XXXkuuluvale korteriomandile kinnistusraamatu registriosa numbriga XXX).
Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud XXX(isikukood XXX) kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise kord Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.XXX(hageja) esitas 05.08.2013 Harju Maakohtule hagiavalduse XXX(ostja), Tallinna kohtutäituri Katrin Velleti (kohtutäitur) ja Julianus Inkasso OÜ (sissenõudja) (kostjad) vastu 27.06.2013 täiteasjas nr 031/2012/3235 toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudes (I kd, tl-d 1-4). Kohus võttis hagi 21.08.2013 menetlusse (I kd, tl 113). Kohtutäitur vastas hagile 04.09.2013 (I kd, tl-d 149-152). Ostja vastas hagile 17.09.2014 (II kd, tl-d 15, 21-24). Ostja esitas 18.09.2013 vastuhagi (II kd, tl-d 3-13). Kohus võttis vastuhagi 04.12.2014 menetlusse (II kd, tl 184). Kohus eraldas vastuhagi 13.12.2013 iseseisvasse menetlusse (II kd, tl 213). Hageja andis 10.04.2014 kohtuistungil nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses (IV kd, tl 9). Hageja esitas 01.08.2014 kohtule menetlusdokumendi, mille kohus luges hagi muutmise avalduseks (IV kd, tl-d 82, 89-94). Kohtutäitur ja ostja ei olnud nõus hagi muutmisega (IV kd, tl-d 97, 102).
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja üksnes hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. Kohtutäitur algatas 19.07.2012 sissenõudja avalduse ja Harju Maakohtu 26.04.2012 otsuse tsiviilasjas nr 2-11-12864 alusel täitemenetluse täiteasjas nr 031/2012/3235 3977,44 euro tasumise nõude sissenõudmiseks. 27.06.2013 suulisel enampakkumisel müüdi hageja korteriomand ostjale hinnaga 45 000 eurot. Hageja arvates rikkus kohtutäitur enampakkumise olulisi tingimusi. Enampakkumise juures ei viibinud politseiametnikku või kohaliku omavalitsuse esindajat. Seega ei olnud täidetud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 88 lg-s 5 sätestatud kohustuslik nõue. Kohtutäitur ei ole hagejale teatanud kordusenampakkumisest. Kohtutäitur müüs korteriomandi suulisel enampakkumisel. Sellega rikkus kohtutäitur TMS § 78 lg-st 1 tulenevat kohustust müüa korteriomand elektroonilisel enampakkumisel. Hageja palub tunnistada kordusenampakkumine kehtetuks (I kd, tl-d 1-4).
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja üksnes kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud.
2 (6)
Kohtutäitur vaidles hagile vastu ja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. TMS § 88 lg 5 kohaselt on kohtutäituril õigus valida, kas viia enampakkumine läbi kahe manuka, kohaliku omavalitsuse esindaja või politseiametniku juuresolekul. Kohtutäitur edastas 29.05.2013 enampakkumise teate hagejale lihtkirjaga posti teel ja e-kirjaga elektronpostiaadressile XXX. Hageja esitas 17.06.2013 kohtutäituri büroole avalduse, milles palus ära jätta 27.06.2013 väljakuulutatud enampakkumise. Kohtutäituril oli õigus vastavalt TMS § 100 lg-le 11 kordusenampakkumisel valida, kas viia läbi elektrooniline või suuline enampakkumine (I kd, tl-d 149-152). Ostja vastus hagile kordab üle kohtutäituri esitatud vastuväiteid. Ostja palub hagi jätta rahuldamata (II kd, tl-d 22-23) II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376 lg 1 sätestab, et pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Hageja on loetlenud 01.08.2014 taotluses erinevad asjaolud ja tõendid (IV kd, tl-d 82-87). Sellisteks asjaoludeks olid muuhulgas Ametlikes Teadaannetes enampakkumise teate mitteavaldamine, enampakkumisel osalejate poolt tagatisraha õigeaegselt mittemaksmine, korteri alghinna mittevastavus turuhinnale, kohtutäituri mittevastamine hageja korduvatele avaldustele, millega kohtutäitur tekitas hagejas arvamuse, et enampakkumist ei toimu. Kohus saab aru, et hageja tahe on põhjendada nimetatud asjaoludega oma nõuet. Hageja ei tuginenud nimetatud asjaoludele hagiavalduses. Kohtu hinnangul nähtub hageja 01.08.2014 taotlusest tahe täiendada hagi alust uute põhiliste asjaoludega – tegemist on uute asjaoludega, mis eraldiseisvalt varem esitatud asjaoludest võiksid olla hageja nõude aluseks. Eeltoodust tulenevalt on tegemist hagi muutmise avaldusega. Kohus küsis kostjatelt hageja taotluse kohta arvamust. Kostjad XXX ja kohtutäitur Katrin Vellet avaldasid kohtule, et nad ei ole nõus hagi aluse muutmisega (IV kd, tl-d 100, 102). TsMS § 207 lg-st 3 tulenevalt tuleb hagi alusega mittenõustunuks lugeda ka kostja Julianus Inkasso OÜ, kes ei ole kohtule vastanud. TsMS § 376 lg 2 sätestab, et kohus nõustub hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Mõjuva põhjuse mõiste sätestab TsMS § 422 lg 1. TsMS § 422 lg 1 sätestab, et mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Hageja ei ole välja toonud objektiivset mõjuvat põhjust, mis takistas hagejal esitamast 01.08.2014 menetlusdokumendis märgitud asjaolusid hagi alusena hagiavalduses. Samuti leiab kohus, et uued faktiväited ja tõendid ei kiirenda asja lahendamist ega muuda seda säästlikumaks. Seetõttu ei anna kohus nõusolekut hagi aluse muutmiseks. Kohus jätab eeltoodust tulenevalt hageja taotluse hagi aluse muutmiseks (täiendamiseks uute põhiliste asjaoludega) rahuldamata.
5.TMS § 223 lg 1 sätestab, et enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. TMS § 223 lg-st 1 tulenevalt saavad enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks olla järgmised asjaolud: - vara müümine isikule, kellel ei olnud õigust asja osta; - arestimise tühisus;
Kohus analüüsib järgnevalt, kas esinesid TMS § 223 lg-s 1 nimetatud asjaolud, mis saavad olla aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamisele.
6.Hageja on välja toonud, et kordusenampakkumisel osales kaks manukat. Kordusenampakkumisel ei osalenud kohaliku omavalitsuse esindajat või politseiametnikku. Hageja on pidanud seda rikkumiseks (I kd, tl-d 2-3). Poolte vahel puudub vaidlus, et kordusenampakkumisel ei osalenud kohaliku omavalitsuse esindajat või politseiametnikku. Poolte vahel puudub vaidlus ka selle üle, et kordusenampakkumisel osalesid kaks manukat. TMS § 88 lg 5 sätestab, et suuline enampakkumine viiakse läbi kahe manuka, kohaliku omavalitsuse esindaja või politseiametniku juuresolekul. Kohtu hinnangul ei tulene TMS § 88 lg-st 5 nõuet, et suulisel enampakkumisel peab osalema kaks manukat ja politseiametnik või kohaliku omavalitsuse esindaja. Nimetatud sättest tulenevalt on võimalik kordusenampakkumine võimalik läbi viia kolmel juhul: - enampakkumise juures on kohaliku omavalitsuse esindaja või - enampakkumise juures on politseiametnik või - enampakkumise juures on kaks manukat. Seadusest ei tulene nõuet, et koos kahe manukaga peab enampakkumise juures viibima täiendavalt ka politseiametnik või kohaliku omavalitsuse esindaja. Eeltoodust tulenevalt ei ole enampakkumisel rikutud TMS § 88 lg-st 5 tulenevat korda.
7.Hageja avaldab, et kohtutäitur ei ole temale teatanud kordusenampakkumise kuulutuse sisust ning sellega on rikutud hageja õigusi (I kd, tl 3). Kohtutäitur on hageja väitele vastu vaielnud ja avaldanud, et hagejat on kordusenampakkumisest teavitatud. TMS § 83 lg 3 sätestab, et võlgnikule ja sissenõudjale tuleb enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt kümme päeva enne enampakkumist. TMS § 10 lg 4 sätestab, et teade või muu dokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, kuid mis puudutab menetlusosalise õigusi, edastatakse menetlusosalisele kohtutäituri valitud viisil. Täitemenetluse seadustik ei näe ette, et võlgnikule tuleb teade enampakkumise sisu kohta kätte toimetada. Eeltoodust tulenevalt oli kohtutäituril õigus teade hagejale edastada kohtutäituri valitud viisil. Kohtutäitur väidab, et ta edastas 29.05.2013 enampakkumise teate hagejale enda valitud viisidel, milleks oli teate lihtkirja ja elektronpostiga saatmine (I kd, tl 151). Väite tõendamiseks on kohtutäitur esitanud teate (I kd, tl-d 153-154), 29.05.2013 elektronkirja, mis on saadetud elektronpostiaadressile XXX (I kd, tl 155) ja 29.05.2013 kaaskirja Eesti Postile (I kd, tl 156). Hageja on kinnitanud kohtutäiturile, et tema elektronpostiaadress on XXX (I kd, tl-d 161, 164, IV kd, tl-d 103, 104). Kohus on eelnimetatud tõendite põhjal veendunud, et kohtutäitur täitis oma kohustust edastada võlgnikule teade enampakkumise kuulutuse sisust. Hageja ei ole tõendanud, et kohtutäitur ei edastanud talle eelnimetatud teateid. Kohtutäitur väidab, et hageja oli teadlik kordusenampakkumise toimumisest (I kd, tl 151). Nimetatud asjaolu tõendab kohtutäitur hageja 17.06.2013 kohtutäituri büroole esitatud avaldusega (I kd, tl 164, IV kd, tl 104). Nimetatud avalduses palub hageja võtta korter 27.06.2013 toimuvalt oksjonilt maha. Kohus on seisukohal, et nimetatud avaldusega on tõendatud, et hageja oli teadlik kordusenampakkumise korraldamisest enne kordusenampakkumise toimumist. 4 (6)
Kohus märgib lisaks, et kohtutäituri esitatud tõenditest nähtuvalt pidi hageja olema teadlik kordusenampakkumise toimumisest. Kui hageja leidis, et kohtutäitur on rikkunud TMS § 83 lg-st 3 tulenevat teatamiskohustust, oleks ta pidanud esitama kohtutäituri tegevuse peale kaebuse. Hageja sellise kaebuse esitamist ja kohtutäituri otsust või kohtulahendit kaebuse rahuldamise kohta esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on hageja kaotanud vastavalt TMS § 217 lg-le 6 õiguse tugineda enampakkumise vaidlustamisel väitele, et kohtutäitur rikkus TMS § 83 lg-d 3. Hageja ei ole hagist nähtuvalt vaidlustanud ka kordusenampakkumise väljakuulutamist, mistõttu ei saa ta tugineda ka väitele, et kohtutäitur ei oleks tohtinud kordusenampakkumist välja kuulutada.
8.Hageja avaldab, et kohtutäitur on rikkunud kohustust müüa asi elektroonilisel enampakkumisel (I kd, tl 3). Kohtutäitur on nimetatud väitele vastu vaielnud ja leidnud, et tal puudus kohustus viia kordusenampakkumine läbi elektrooniliselt (I kd, tl-d 151-152). Hagist ja kostjate vastustest nähtuvalt puudub poolte vahel vaidlus, et hageja korteriomand müüdi suulisel kordusenampakkumisel. TMS § 100 lg 11 sätestab, et kordusenampakkumise korraldamisel valib kohtutäitur elektroonilise või suulise enampakkumise. Kohus on seisukohal, et tulenevalt TMS § 100 lg-st 11 on kohtutäituril õigus valida kohtutäituri hinnangul sobiv viis enampakkumise läbiviimiseks. Kuivõrd suulise enampakkumise läbiviimine oli lubatud, ei ole kohtutäitur rikkunud enampakkumise läbiviimisel seadust. Kohus märgib, et kohtutäituri esitatud tõenditest nähtuvalt pidi hageja olema teadlik kordusenampakkumise toimumisest (vt otsuse p 7). Kui hageja leidis, et kohtutäitur on rikkunud kohustust korraldada elektrooniline enampakkumine, oleks ta pidanud esitama kohtutäituri tegevuse peale kaebuse. Hageja sellise kaebuse esitamist välja toonud ja kohtutäituri otsust või kohtulahendit kaebuse rahuldamise kohta esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on hageja kaotanud vastavalt TMS § 217 lg-le 6 õiguse tugineda enampakkumise vaidlustamisel väitele, et kohtutäitur rikkus kohustust viia enampakkumine läbi elektrooniliselt.
9.Kohus on eeltoodu põhjal arvamusel, et politseiametniku või kohaliku omavalitsuse ametniku puudumine enampakkumiselt ning enampakkumise elektrooniline korraldamine ei kujuta endast enampakkumise oluliste tingimuste teisiti rikkumist. Nimetatud asjaoludel ei ole võimalik hagiavalduse rahuldamine. Kohus on seisukohal, et hageja väide selle kohta, et talle ei ole teatatud kordusenampakkumise tingimusi, ei ole tõendatud. Kohus tuvastas vastupidist – kohtutäitur on edastanud hagejale teate kordusenampakkumise kuulutuse sisu kohta. Eeltoodust tulenevalt ei ole rikutud kohustust teatada võlgnikule kordusenampakkumise kuulutuse sisust. Eeltoodust tulenevalt puuduvad TMS § 223 lg-s 1 nimetatud asjaolud, mille esinemisel saab enampakkumise kehtetuks tunnistada. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata.
10.Kohus peab vajalikuks märkida järgmist seoses hageja poolt väljatoodud uute põhiliste asjaoludega, mille osas kohus hagi muutmist ei lubanud. TMS § 83 lg 2 ei keela enampakkumisel osalejatel tagatisraha tasuda enampakkumise toimumise päeval. Hageja ei saa tugineda väitele, et korteri alghind ei vastanud turuhinnale, kui ta ei ole eelnevalt vaidlustanud arestimisel määratud asja hinda vastavalt TMS § 74 lg-le 7. Kohtutäituri poolt avaldustele mittevastamine ei ole seaduse kohaselt aluseks, mis annab alust eeldada tehtud täitetoimingu (kordusenampakkumise väljakuulutamine) tühistamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja poolt 01.08.2014 menetlusdokumendis märgitud uute põhiasjaolude õigsust eeldades ei oleks hagi rahuldamine võimalik ka siis, kui kohus oleks lubanud hagi alust nende asjaoludega täiendada.
11.TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
Kohus tagas 08.08.2013 ja 21.08.2013 määrustega hagiavalduse. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata. Kohus tühistab hagi tagamise.
12.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt on otsus tehtud hageja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. /allkiri digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.