Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ülle Jänes ja Ele Liiv
Kohtuasi
M R hagi OSAÜHING BJUMEST vastu töövaidlusest tulenevate viiviste nõudes ja M R hagi OÜ Bjumest vastu kohustuse täitmise nõudes summas 29 219,06 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 04.02.2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse M R määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja M R (isikukood XXXXXXXX) Kostja
OSAÜHING
BJUMEST
(registrikood esindajad 10422682), esindajad juhatuse liige Märt Poll ja tehinguline esindaja Vahur Glaase Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Pärnu Maakohtu 04.02.2015 määrus tühistada ning saata asi menetluse jätkamiseks tagasi samale maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Tsiviilasi nr: 2-11-26297 Asjaolud ja menetlus käik
1.Pärnu Maakohtu menetluses oli alates 13.07.2011 M R (hageja) hagi töövaidlusest tulenevate viiviste väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Tööinspektsiooni Lääne- ja Hiiumaa Inspektsiooni töövaidluskomisjoni 21.06.2005 otsusega hageja kasuks OSAÜHINGULT BJUMEST (kostja) 59 899,90 krooni, millest põhivõlgnevus moodustas 41 850 krooni ja viivised 18 049,90 krooni. Hageja taotles kostjalt täiendava viivise väljamõistmist summas 29 219,06 eurot ning edasiulatuvalt 0,5% kuni põhinõude täitmiseni.
2.26.07.2014 esitas M R uue hagi OSAÜHINGU BJUMEST vastu kohustuse täitmise ja väljamõistmise nõudes summas 29 219,06 eurot. Hagiavalduse kohaselt lubas hageja kostjal täitemenetluses realiseerida kostjale kuuluva kinnistu, kui kostja tasub hagejale viivised summas 29 219,06 eurot. Kostja realiseeris kinnistu, kuid jättis hagejale viivised tasumata. Maakohus võttis hagi menetlusse tsiviilasja numbriga 2-14-54991.
3.31.07.2014 kohtumäärusega liitis maakohus tsiviilasjad nr 2-14-54991 ja 2-11-26297 ühte menetlusse ning jätkas tsiviilasja menetlust nr 2-11-26297 all. Maakohus märkis, et 26.07.2014 esitatud nõude menetlusse võtmine või sellest keeldumise või tähtaja määramine puuduste kõrvaldamiseks tuleb otsustada menetluse edasises käigus.
4.18.09.2014 määrusega jättis kohus hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja esindaja andmete teatamiseks, hagi nõude täpsustamiseks ning vajadusel riigilõivu tasumiseks.
5.08.11.2014 esitas hageja hagiavalduse selgituse. Hageja märkis, et tegemist on tööst tuleneva vaidlusega. Hageja on tasunud riigilõivu. Hageja palus välja mõista kostjalt tasumata palga maksmise viivitamise eest viiviseid summas 28 760 eurot alatest 21.06.2005 kuni 27.07.2011 ja 0,5% päevas maksmisele kuuluvast palgast alatest 28.07.2011. Maakohtu määrus
6.04.02.2015 kohtumäärusega jättis maakohus hagi kohustuse täitmise nõudes summas 29 219,06 eurot läbi vaatamata. Kohus märkis, et hageja pole kõrvaldanud puudusi, millele kohus hageja tähelepanu juhtis.
7.Hageja esitas 08.11.2014 kohtule tõendi riigilõivu 1000 eurot tasumise kohta, kinnituse Jelena Konovale volituste ja heakskiidu andmise kohta ning hagiavalduse selgituse. 09.11.2014 esitas hageja taotluse, kus muuhulgas palub anda lisaaega paranduste tegemiseks, kui kohtu arvates taotlus ei vasta nõuetele. Vaatamata kohtupoolsele menetlustähtaegade pikendamistele ning täiendavate tähtaegade andmise taotluste rahuldamisele pole hageja esitanud kohtule faktiväiteid, mille põhjal oleks kohtul võimalik sedastada hageja õiguste rikkumise võimalikkust.
8.Kohus on hagejat hoiatanud, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse uus nõue menetlusse võtmata. Puudub vaidlus, et hageja kasuks kostjalt töövaidluskomisjoni otsusega välja mõistetud töötasu nõue on täidetud täitemenetluses täies ulatuses peale hagiavalduse esitamist 27.07.2011. Hagi muutmise käigus pole hageja esitanud kohtule tähtaegselt nõuet, mille esitamiseks kohus kohustas hagejat 18.09.2014 määrusega. Hageja on esitanud hagi kohustuse täitmise nõudes summas 29219,06, kuid pole suutnud selgitada, kuidas selline kohustus hageja arvates tekkinud
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-11-26297 on. Hageja pole esitanud kohtule faktiväiteid, millest nähtuks hageja õiguste rikkumine kostja poolt. Määruskaebus
9.25.02.2015 esitas hageja maakohtu määrusele määruskaebuse. Hageja palub maakohtu määrus tühistada ning anda tsiviilasi teise kohtuniku menetlusse.
10.Hageja on maakohut informeerinud, et tal on põhiharidus ja tal puuduvad õigusteadmised. Hageja on kõrvaldanud puudused, mida maakohus oma 18.09.2014 kohtumääruse resolutsioonis nimetas. Vaidlustatavas määruses ei ole kohus viidanud, millised puudused jättis hageja kõrvaldamata.
11.Hageja hinnangul eksitab kohus hagejat informeerides teda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 426 sisust. Hagi esitamine on seotud ka aegumistähtajaga.
12.Hageja hinnangul ei kohtle kohus hagejat võrdselt kostjaga. Hagejale jääb arusaamatuks, millisest hagi muutmisest kohus räägib. 28.07.2011 kohtutäituri poolt kantud raha arvelt said tasutud viivised, kuid põhivõla osas täitemenetlus jätkus ning seda raha pole hagejale laekunud. Kinnisvara müügist saadud tulem tõestab, et kostja nõustus hagejale tasuma 28 760 eurot. Menetluse edasine käik
13.Kostja määruskaebusega ei nõustunud ja palus jätta see rahuldamata.
14.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
15.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ning saata asi menetluse jätkamiseks tagasi samale maakohtule (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
16.Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus jätnud hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel (kuigi sellele normile määruses otseselt viidatud ei ole). Läbivaatamata jätmist on kohus põhjendanud sellega, et hageja pole suutnud selgitada, kuidas hagis märgitud nõue tekkinud on. Kolleegiumi hinnangul ei saa see olla piisavaks põhjenduseks hagi läbivaatamata jätmisel TsMS § 423 lg 2 p 1 järgi. Hagi läbi vaatamata jätmine TsMS § 423 lg 2 kohaselt tähendab hagi tagasi lükkamist üksnes kohtu antava materiaalõigusliku hinnangu alusel. Kohus lähtub sellisel juhul eeldusest, et hagis esitatud faktilised asjaolud vastavad tõele (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-07, p 10). TsMS § 423 lg 2 sätete peamiseks eesmärgiks on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Hagi läbivaatamata jätmine on kohtu õigus, mitte kohustus. Seejuures lasub kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus. Hagis märgitud faktiliste asjaolude õigsust eeldades, tuleb kohtul analüüsida, kas on olemas faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse nõude rahuldamiseks. Maakohus pole vaidlustatud kohtumääruses TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaldamisel seda
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-11-26297 teinud. Nimetatu kujutab endast menetlusõiguse normi olulist rikkumist, mistõttu tuleb maakohtu määrus TsMS § 423 lg 2 p 1 väära kohaldamise tõttu tühistada.
17.TsMS § 363 lg 1 p-i 2 kohaselt on hageja kohustatud hagis nimetama kõik faktilised asjaolud, mida kohus peab hindama hageja nõude (TsMS § 363 lg 1 p 1) rahuldamiseks. Hagi asjaolude ebaselgus kujutab endast TsMS § 363 lg 1 p-s 2 sätestatud nõude rikkumist. Kui mõni hagi rahuldamiseks vajalik asjaolu on hagis nimetama ning puudusega hagi on juba menetlusse võetud, peab kohus TsMS § 3401 lõike 1 järgi määrama hagejale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Riigikohus on korduvalt sedastanud, et olukorras, kus poolte nõuded või seisukohad on ebaselged, peab kohus pooli küsitlema ja saadud vastustest tulenevalt selgitama pooltele, missuguseid asjaolusid nad peavad tõendama nende seatud materiaalõiguslike eesmärkide saavutamiseks (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-06 või otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-06). Kolleegium möönab, et praegusel juhul võivad faktilised asjaolud küll olla kajastatud hagis puudulikult, kuid ei jaga maakohtu seisukohta, et hagis välja toodud faktilised asjaolud ei võimaldaks hageja nõude rahuldamist. Samuti märgib kolleegium, et maakohus pole vastava puuduse olemasolule hageja tähelepanu oma 18.09.2014 määruses juhtinud. Maakohus ei ole selgitanud, millised asjaolud on esitatud puudulikult või millised hageja seisukohad on jäänud kohtule ebaselgeks. Hageja poolt avaldatust järelduvalt on ta ilmselt soovinud esitada võlaõigusseaduse § 108 lg 1 järgi kvalifitseeritavat rahalise kohustuse täitmise nõuet, mis tuleneb kostjaga väidetavalt sõlmitud kokkuleppest, mis esmasel hinnangul (tõendeid uurimata) ei ole võlaõigusseaduse sisu ja mõttega vastuolus ning võib olla kehtiv.
18.Kolleegium nõustub määruskaebuses väljendatud etteheitega, et maakohus ei ole vaidlustatud määruses märkinud, millist puudust, millele maakohus hageja tähelepanu 18.09.2014 määrusega juhtis, pole hageja kõrvaldanud. Viidatud määruses kohustas maakohus hagejat teatama kohtule, kes on hageja esindajaks kohtumenetluses ning esitama ka vastav volikiri. Maakohus andis hagejale tähtaja ka haginõude täpsustamiseks ja informeeris hagejat riigilõivu tasumise kohustusest. Maakohus pole aga 18.09.2014 hagiavalduse käiguta jätmise määruses selgitanud hagejale, millises osas hagi ese ehk hagi nõue täpsustamist vajab. Hagi ese on TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt hageja selgelt väljendatud nõue. See on hageja protsessuaalne taotlus, milles väljendub hageja kohtusse pöördumise eesmärk. Hageja esitas hagiavalduse seletuse 09.11.2014 (II kd, tl 79-80) ning tasus riigilõivu katteks 1000 eurot. Nii hagiavaldusest kui hagiavalduse seletusest on hagi ese nähtav. Kolleegium märgib, et kuivõrd hagi esemed on 26.07.2014 hagis ja 09.11.2014 selgituses erinevad (26.07.2014 hagis nõuab hageja 29 219,06 eurot ja 09.11.2014 selgituses 28 760 eurot), tuleb hagejal asja edasisel läbivaatamisel maakohtus täpsustada, millise summa väljamõistmist hageja kostjalt taotleb. Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel täitma tsiviilkohtumenetluses kehtivat selgitamiskohustust. Menetlusdokumenti ei saa reeglina jätta menetlemata ainuüksi seetõttu, et sellel esinevad isiku teadmatusest tulenevad kõrvaldatavad puudused.
19.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on 26.07.2014 esitanud maakohtule hagi, mille ese võib kattuda juba 13.06.2011 esitatud hagiga. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul selgitada välja, kas ja millises ulatuses hageja eri aegadel esitatud nõuded kattuvad ning kas need on esitatud samal alusel. Juhul kui 26.07.2014 on kostja vastu esitatud juba varem esitatud nõue samal alusel (st sama hagi), tuleb hilisem hagi jätta
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-11-26297 läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel. Varasem hagi tuleb lahendada sisuliselt. Kolleegium märgib, et hageja nõude õigusliku aluse määramine tähendab nõude kvalifitseerimist, mis on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 kohaselt kohtu ülesanne sõltumata poolte väidetest (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p 19). Kui hageja nõudeid saab kvalifitseerida mitme õigusliku aluse järgi, peab kohus välja selgitama, kas hageja soovib tugineda oma nõudes mõlemale õiguslikule alusele või ta valib neist välja vaid ühe, ning kas ta esimesel juhul taotleb kohtult nõuete hindamist järjekorras või jätab kohtu valida, missugust nõude õiguslikku alust esimesena kontrollida. Nõude kvalifitseerimisel tuleb kohtul ka selgeks teha, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 15). Nende küsimuste selgitamiseks saab kohus vajadusel anda hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 12; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-13, p-d 17–18).
20.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul võtta seisukoht ka hageja 20.03.2015 avalduse osas kohtunik K.Pedassaar taandamise küsimuses. Kolleegium märgib, et kohtuniku taandamise avaldus on esitatud 20.03.2015 ehk ajal, mil asi oli maakohtu menetluses. Seetõttu tulnuks kohtuniku taandamise avaldus lahendada enne määruskaebuse lahendamist ja edastamist ringkonnakohtule. TsMS § 28 lg 1 kohaselt võib kohtunik pärast tema vastu taanduse esitamist ja enne selle lahendamist teha üksnes edasilükkamatuid menetlustoiminguid, millel ei ole asja lahendi suhtes määravat tähtsust. Kui taandamisavaldus on ilmselt põhjendamatu, võib kohtunik menetlust jätkata, vaatamata taandamisavaldusele, kuid ei või teha kohtuastmes menetlust lõpetavat lahendit enne taandamisavalduse lahendamist (TsMS § 28 lg 2). Nimetatud rikkumine pole siiski aluseks maakohtu määruse tühistamisele. Kolleegium märgib samuti, et TsMS § 23 p-des 1-6 loetletud taandamise aluseid, mis võiksid tingida kohtumääruse tühistamise TsMS § 656 lg 1 p 3 alusel, tsiviilasja materjalidest ei nähtu ning vastavate aluste olemasolule pole ka hageja määruskaebuses viidanud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.