K.K. hagi Geos Granit OÜ vastu töötasu, viivise, töölepingu ülesütlemise hüvitise, puhkuse hüvitise ning päevaraha väljamõistmiseks ning Geos Granit OÜ vastuhagi K.K. vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
9 862,64 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 03. märtsi 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Geos Granit OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja/vastuhageja): Geos Granit OÜ (registrikood: 11820427); juhatuse liige Konstantin Borisov; Vastustaja (hageja/vastukostja): K.K. (isikukood: XXXXX); esindaja Agu Eichenbaum
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 03. märtsi 2015 otsus osas, millega maakohus jättis Geos Granit OÜ taotluse maakohtu otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks rahuldamata (otsuse p 5) ja jättis Geos Granit OÜ tasaarvestusnõude K.K. vastu rahuldamata aegumise tõttu (otsuse p 4).
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada osaliselt Geos Granit OÜ taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaks määramiseks ja muuta otsuse p 4 sõnastust.
Lugeda Tartu Maakohtu 03. märtsi 2015 kohtuotsuse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt:
3.1.Rahuldada K.K. hagi Geos Granit OÜ vastu.
3.2.Mõista Geos Granit OÜ-lt K.K. kasuks välja saamata jäänud töötasu 5 548,44 eurot, kasutamata puhkuse kompensatsioon 1 218,96 eurot, välislähetuse päevaraha 111,85 eurot, 1,5 kuu keskmise töötasu suurune hüvitis 2 931 eurot ja viivised 52,10 eurot, kokku 9 862,35 (üheksa tuhat kaheksasada kuuskümmend kaks eurot ja kolmkümmend viis senti) eurot.
3.3.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ning kohustada Geos Granit OÜ-d tasuma K.K.le hüvitis 2 931 (kaks tuhat üheksasada kolmkümmend üks) eurot kolmes võrdses osas, s.o 977 (üheksasada seitsekümmend seitse) eurot kuus kolme järjestikulise kuu jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist. Ülejäänud osas toimub kohtuotsuse täitmine üldkorras, s.o kohustus tuleb täita tervikuna pärast kohtuotsuse jõustumist.
3.4.Jätta rahuldamata Geos Granit OÜ vastuhagi K.K. vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes.
3.5.Jätta Geos Granit OÜ tasaarvestav nõue (kahju hüvitamise nõue) K.K. vastu tunnustamata.
3.6.Jätta menetluskulud maakohtus Geos Granit OÜ kanda.
3.7.Rahuldada K.K. avaldus maakohtus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määrata K.K. menetluskulude rahaliseks suuruseks maakohtus 805 (kaheksasada viis) eurot, mis on lepingulise esindaja õigusabikulud ja need välja mõista Geos Granit OÜ-lt K.K. kasuks.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Käesoleva kohtuotsuse täitmisel tühistada Tartu Maakohtu 27. jaanuari 2014 määrusega seatud hagi tagamise abinõu, s.o Geos Granit OÜ arvelduskontode arest 9 862,35 euro ulatuses K.K. kasuks. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Geos Granit OÜ kanda.
3.Määrata K.K. menetluskulude rahaliseks suuruseks ringkonnakohtus 157,50 (ükssada viiskümmend seitse eurot ja viiskümmend senti) eurot, mis välja mõista Geos Granit OÜ-lt K.K. kasuks.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Tartu Maakohtu menetluses oli K.K. (hageja, töötaja) hagi Geos Granit OÜ (kostja, tööandja) vastu töötasu, viivitusintressi, töölepingu ülesütlemise hüvitise, puhkusehüvitise ja päevaraha nõudes ja Geos Granit OÜ vastuhagi K.K. vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes. Poolte vahel sõlmiti 14. jaanuaril 2013 tööleping (I kd tl 65–69), mille kohaselt hageja asus tööle ekspordijuhina. Töölepingu p 3.1. kohaselt oli K.K. töötasu suuruseks 1954 eurot (bruto), mis tuli töölepingu p 3.3. kohaselt töötajale välja maksta üks kord kuus 10.-20. kuupäeva vahel. Vastavalt töölepingu p-le 2.2.5 oli töötaja töö sisuks klientide otsimine firma toodangule, ettevõtte tarnete korraldamine Rootsi ja Soome, kaubandussidemete loomine ja arendamine Rootsi ning Soome ettevõtete ja potentsiaalsete klientidega. Töölepingu p 2.2.9 nägi ette töötaja kohustuse üksuse aruannete koostamiseks, p 2.2.8. üksuse tegevuse ja majandusnäitajate analüüsimiseks. Hageja ütles
06.septembril 2013 poolte vahel sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles alates 09. septembrist 2013 TLS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna tööandja oli oluliselt viivitanud töötasu maksmisega, millega rikkus tööandjapoolset kohustust. K.K. esitas 17. septembril 2013 avalduse Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjonile Geos Granit OÜ vastu ja palus mõista välja Geos Granit OÜ-lt saamata töötasu 5 548,44 eurot (bruto), puhkusehüvitis 1 218,96 eurot, töölähetuse päevaraha 111,85 eurot, viivis välja maksmata töötasult 52,10 eurot ning töölepingu ülesütlemise hüvitis 1,5 kuupalga ulatuses, kokku 9 862,35 eurot (töövaidlusasi nr 4.2-1/2186). Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjon rahuldas 12. novembri 2013 otsusega K.K. avalduse Geos Granit OÜ vastu Tööandja Geos Granit OÜ esitas 03. oktoobril 2013 töövaidluskomisjonile avalduse (töövaidlusasi nr 4.2-1/2345) töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning palus lugeda pooltevaheline tööleping lõppenuks 06. septembril 2013. Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjon jättis
12.novembri 2013 otsusega Geos Granit OÜ avalduse K.K. vastu rahuldamata. Geos Granit OÜ esitas kohtule taotluse töövaidlusasja nr 4.2-1/2186 läbivaatamiseks hagimenetluse korras ning hagi (vastuhagi) töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Geos Granit OÜ taotles lugeda pooltevaheline tööleping lõppenuks 06. septembril 2013.
2.Hageja palus rahuldada hagi, jätta kostja vastuhagi rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Hageja leidis, et töölepingu ülesütlemine (I kd tl 70–71) on põhjendatud. Palga maksmiseks oli kokku lepitud 10-päevane ajavahemik, millest tööandja ei suutnud kinni pidada. Hageja pangakonto väljavõttest (I kd tl 73) nähtub, et osa veebruari 2013 töötasust on välja makstud alles aprillis, märtsi töötasu alles mais jne. Hageja on 02. juuli ja 27. augusti e-kirjades (I kd tl 75) juhtinud tööandja tähelepanu palga maksmisega viivitamisele. Tööandja on e-kirjad kätte saanud, vastates, et rahaga on kitsas. Kohustus tuleb täita ühekorraga ja täies ulatuses. Kostja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja on töövaidluskomisjonis hageja nõuded õigeks võtnud, välja arvatud viivise ja 1,5 kuu hüvitise nõudes, seega on arusaamatu kostja loobumine vastavatest seisukohtadest kohtumenetluses. Kostja väited selle kohta, et töötaja ei täitnud oma tööülesandeid nõutud viisil ning märkused töö kvaliteedi osas, on tõendamata. Tööandja ei ole ei
katseajal ega peale seda teinud töötajale ühtegi märkust ega hoiatust tööülesannete täitmise kvaliteedi osas. Paljasõnalised on kostja väited kommandeeringu eest päevaraha tasumise kohta. Töötaja on järginud erakorralisele ülesütlemisavaldusele esitatavaid nõudeid. Hageja vaidles kostja tasaarvestusavaldusele vastu ning taotles kostja poolt esitatud tasaarvestusnõude osas aegumise kohaldamist TLS § 74 lg 4 alusel. Kostja ei ole väidetavalt tekitatud kahju nõuet tõendanud. Ei ole üheselt selge, milles seisnes töötaja töökohustuste rikkumine, milles seisnes ja kui suur oli tegelik kahju, kuidas sai töötaja selle kahju eest vastutada ning, mis annab alust arvata, et töötaja rikkus oma töökohustusi raske hooletuse tõttu. Hagejale ei ole esitatud etteheiteid, pretensioone ega muid korralekutsumisi seoses tööülesannete täitmisega töötamise ajal, kuigi TLS § 28 lg 2 p 1 kohaselt on tööandjal kohustus anda selgeid ja õigeaegseid korraldusi.
3.Kostja vaidles K.K. hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kuigi kostja võttis õigeks, et tööandja ei maksnud töötajale tähtaegselt töötasu ja mingis osas jäi töötasu üldse välja maksmata, olid poolte vahel teistsugused kokkulepped palga maksmiseks, millest tulenevalt on hageja
06.septembri 2013 töölepingu ülesütlemine tühine. Hageja on töölepingu üles öelnud TLS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuid kostja ei ole viivitanud töötasude väljamaksmisega. Hagi rahuldamise korral taotles kostja määrata otsuse täitmine kindlaks selliselt, et kostja maksab hageja kasuks kohtuotsusega väljamõistetud summa võrdsete osadena 10 kuu jooksul peale otsuse jõustumist iga kuu viimaseks kuupäevaks. Vastuhagis leidis kostja, et hageja ei ole nõuetekohaselt oma töökohustusi täitnud. Töötaja töö tulemusena on tööandja saanud juurde ainult ühe kliendi, 9 kuu jooksul sõitis töötaja ainult kolmel korral Rootsi, firmade nimekirja, kellega saaks tööandja suhelda, esitas töötaja alles peale mitmekordseid nõudmisi juulikuus. Kuna töölepingu ülesütlemise alused puudusid, on ülesütlemine tühine.
4.28. novembril 2014 esitas kostja kohtumenetluses tasaarvestusavalduse (II kd tl 14–23). Telefonikõnede väljavõtte analüüsi põhjal saab teha järelduse, et hageja ei ole oma töökohustusi korralikult täitnud. Asjaolu, et hageja ignoreeris täielikult oma kohustuste täitmist Rootsi ekspordi arendamiseks, näitab imeväike Rootsi firmadele tehtud telefonikõnede arv. Samas on näha, et tohutu hulk telefonikõnesid olid tehtud üle Eesti, kuid sidemed Eesti kontaktidega hageja töökohustuste hulka ei kuulunud. Hageja on töölepingut rikkunud raske hooletuse tõttu. Hagejapoolsete töökohustuste mittetäitmise tulemusel jäi kostja ilma uutest klientidest ega saanud oma toodangut Rootsis ega Soomes realiseerida. Selle tagajärjel ei saanud kostja mingit tulu. Kostja kahju seisneb saamata jäänud tulus. Rahaliselt on antud kahju raske hinnata, kuid saadud kahju on kindlasti palju suurem, kui hageja poolt esitatud nõuded kostja vastu väljamaksmata jäänud töötasu, puhkusehüvitise, lähetustasu ja kõrvalnõuete osas (kokku on 9 862,35 eurot). Kui kostja tasaarvestusavaldus ei kuulu rahuldamisele, siis palus kostja TLS § 100 lg 4 teise lause kohaselt hüvitise suurust muuta ning vähendada hagejale makstavat hüvitist nullini, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Kostja suhtes oleks äärmiselt ebaõiglane ning vastuolus seaduse eesmärgiga välja mõista töölepingu erakorralise ülesütlemise eest hüvitist töötajale, kes on omalt poolt töölepingut oluliselt rikkunud ja tekitanud sellega tööandjale suure varalise kahju. Kahju hüvitamise nõue ei ole aegunud, kuna kostja sai teada kahju tekkimisest alles pärast hageja telefonikõnede kättesaamist ja analüüsimist, s.o detsembris 2013.
MAAKOHTU LAHEND
5.Tartu Maakohus rahuldas 03. märtsi 2015 otsusega K.K. hagi Geos Granit OÜ vastu ning mõistis Geos Granit OÜ-lt K.K. kasuks välja saamata jäänud töötasu 5 548,44 eurot, kasutamata puhkuse kompensatsiooni 1 218,96 eurot, välislähetuse päevaraha 111,85 eurot, 1,5 kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise 2 931 eurot ja viivise 52,10 eurot, kokku 9 862,35 eurot. Maakohus jättis rahuldamata
Geos Granit OÜ hagi K.K. vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, Geos Granit OÜ tasaarvestusnõude (aegumise tõttu) ning Geos Granit OÜ taotluse kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks. Kõik menetluskulud jäid Geos Granit OÜ kanda. Maakohus rahuldas K.K. avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, määras K.K. menetluskulude rahaliseks suuruseks 805 eurot ning mõistis nimetatud summa Geos Granit OÜ-lt K.K. kasuks välja.
5.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt esitatud alustel on tühine või mitte. Töölepingu erakorralise ülesütlemise eelduseks on nii VÕS § 196 kui ka TLS § 87 järgi mõjuva põhjuse olemasolu. Maakohus asus seisukohale, et tööandjapoolne töölepingu oluline rikkumine on tõendatud, kuna tööandja on jätnud töötajale töötasu maksmata kahe üksteisele järgneva kuu jooksul, s.o augustis ja septembris 2013 (TLS § 91 lg 2 p 2). Lisaks sellele on töötasude maksmine viibinud ka neile eelnenud kuudel (TVK nr 4.2-1/2186, tl 5). Sellises olukorras ei saa kohustada töötajat tööandjaga töösuhet jätkama, kuna töötajal puudub kindlus tööandjapoolse töölepingu täitmise osas. Kuivõrd tööandja on oma kohustusi oluliselt rikkunud, on töötajapoolne töölepingu ülesütlemine kehtiv.
5.2.Hageja on palunud kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu. TLS § 84 lg 1 kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Kohtuistungil võttis kostja õigeks hageja nõuded saamata jäänud töötasu, kasutamata puhkuse kompensatsiooni, välislähetuse päevaraha ja viiviste osas. Maakohus kontrollis hageja poolt esitatud viivise arvestust ja leidis, et see on kooskõlas seadusega ning kuulub rahuldamisele. Arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ning fakti, et töötasu maksmata jätmine või maksmisega viivitamine on oluline lepingu rikkumine tööandja kui töösuhtes tugevama poole poolt, ning töötasu maksmata jätmine on töötaja peamise õiguse, saada tehtud töö eest kokkulepitud tasu, rikkumine, on põhjendatud hageja TLS §100 lg-st 4 tulenev hüvitisnõue 1,5 kuu keskmise töötasu ulatuses. Kuivõrd kostja on oma lepingulist kohustust - maksta töötajale tasu - rikkunud ega ole tõendanud kohtule oma väiteid hagejapoolsete töökohustuste rikkumise osas, ei pidanud maakohus võimalikuks hüvitisnõuet vähendada.
5.3.Kostja on esitanud avalduse tasaarvestamaks hageja nõuet oma kahju hüvitamise nõudega. Maakohus leidis, et hageja taotlus kohaldada kostja tasaarvestusnõudele aegumist TLS § 74 lg 4 kohaselt, on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Maakohtu hinnangul on põhjendamata kostja väide, et ta sai hageja puudulikust tööst teada alles detsembris 2013 telefonikõnede aruannet analüüsides. Kostja on juba töövaidluskomisjonis töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes viidanud hageja poolt tehtud puudulikule tööle, kuid tasaarvestusavalduse esitas alles 28. novembril 2014. Seega oli kostja teadlik hageja puudulikust tööst juba kolm kuud pärast töölepingu sõlmimist, kuid ei lõpetanud hagejaga töösuhet, tuues põhjenduseks, et hageja peale oli juba väga palju kulutatud. Sellest tulenevalt oli kostjale teada juba töösuhte ajal, et hageja on talle kahju tekitanud, kuid ei reageerinud sellele ei kahju hüvitamise nõude esitamisega ega ka töölepingu erakorralise ülesütlemisega. Kostja kahju hüvitamise nõue on aegunud, mistõttu kostja tasaarvestusnõue tuleb jätta rahuldamata.
5.4.Maakohus asus seisukohale, et TsMS § 445 ei näe ette võimalust rahalise kohustuse täitmist ajatada, samuti ei ole täitmise reguleerimise puhul tegemist kohtu jaoks imperatiivse kohustusega, mistõttu kostja taotlus kohtuotsuse korra ja täitmise tähtaja kindlaksmääramiseks tuleb jätta rahuldamata.
5.5.Tulenevalt hagi rahuldamisest ja vastuhagi ning tasaarvestusnõude rahuldama jätmisest, jättis maakohus menetluskulud TsMS 173 lg 1 kohaselt kostja kanda. Hageja menetluskulude täpsustatud nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu 805 eurot. Maakohus pidas
hageja esindaja tunnihinda 70 eurot mõistlikuks. Maakohus analüüsis hagejale osutatud teenuseid, menetlustoimingutele kulunud aega ja leidis, et taotlus kuulub rahuldamisele ning hageja menetluskulud 805 eurot kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Kostja Geos Granit OÜ esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus rahuldas K.K. hagi täielikult ja jättis rahuldamata apellandi taotlused, s.o tasaarvestusnõue ja kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramise. Apellant palub teha uus otsus, millega jätta K.K. hagi täielikult rahuldamata. Kui ringkonnakohus leiab, et K.K. hagi kuulub rahuldamisele, palub apellant jätta vastustaja töölepingu ülesütlemise hüvitise nõude 2 931 eurot välja mõistmata ning rahuldada apellandi taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise kohta. Apellant palub jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) ei ole maakohus analüüsinud apellandi väiteid, et vastustaja on oluliselt rikkunud oma töökohustusi ja töökohustuste mittetäitmisega tekitanud apellandile olulist materiaalset kahju. Tele2 telefonikõnede aruande alusel saab väita, et vastustaja ei täitnud enda tööülesanded apellandi firmas töötamise aja jooksul. Vastustajapoolse töökohustuste mittetäitmise tulemusel ei saanud apellant uusi kliente ega hakata oma toodangut Rootsis ega Soomes realiseerima, mille tagajärjel jäi apellandil saamata tulu; 2) on vastustaja rikkunud töölepingut raske hooletuse tõttu. Arvestades vastustaja ametialaseid teadmisi, vastustaja lubadusi ja põhjendusi töölepingu sõlmimisel, oli apellandil töölepingu vastustajaga sõlmimisel kindel tunne ja õigustatud ootus, et vastustaja töö tulemusel saab apellant head tulu, mis katab ka vastustaja suure töötasu; 3) hindab apellant vastustaja poolt apellandile tekitatud kahju 9 862,35 euro suuruseks. Kuna vastustaja tekitas apellandile kahju, siis oli apellandil lähtudes TLS § 78 lg-st 1 ja VÕS § 197 lg-st 1 õigus esitada vastustaja nõuetele tasaarvestusavaldus; 4) ei ole apellandi tasaarvestusnõue aegunud. Apellant ei olnud töölepingu kehtivuse ajal teadlik kõigist vastustajapoolsetest töölepingu olulistest rikkumistest, mistõttu ei saanud ta teada sellest, et vastustaja tekitas talle kahju. Apellant sai teada kahju tekkimisest alles pärast hageja telefonikõnede väljavõtte kättesaamist ja selle analüüsimist; 5) pidi maakohus vähendama vastustaja poolt TLS § 100 lg 4 alusel nõutud hüvitist; 6) jättis maakohus põhjendamatult rahuldamata apellandi taotluse kohtuotsuse korra ja täitmise tähtaja kindlaksmääramiseks ning tõlgendas ebaõigesti TsMS § 445. Lähtudes TsMS §-st 445 ja konkreetse asja asjaoludest ja mõlema poole huvidest, saab rahalise kohustuse täitmist ajatada.
7.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Vastustaja palub jätta menetluskulud apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohus õigesti lahendanud aegumise küsimuse apellandi kahju hüvitamise nõudes. TLS § 74 lg 4 kohaselt aegub tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist. Apellant väitis 28. novembri 2014 vastuses, et alus töötaja vallandamiseks oli juba 2013 aasta juulikuus–augustis, kui töötaja väidetavalt korduvalt rikkus lepingut, millega tekitas väidetavalt tööandjale kahju. Sellest johtuvalt pidi apellant tööandjana esitama oma kahjunõude juba juulis– augustis 2014;
2) ei ole apellant vastustaja nn „praaktööd“, kahju tekkimist ega kahju suurust tõendanud. Vastustaja süü kahju tekitamises ei ole tõendatud ega süü vorm tuvastatud. Töölepingust (ametijuhendist või muust dokumendist) ei tulene, mitu kontakti, mitu kõnet jne pidi vastustaja teostama kuus, nädalas või päevas, et see näitaks töökohustuste kohast täitmist, mille kaudu saaks tuvastada mittekohase täitmise. Apellandi rahaprobleemid olid takistuseks komandeeringutele. Ei ole aus ega eetiline tööandaja poolt ette heita asjaolusid, mille eest tööandja ise vastutas; 3) ei ole õige apellandi väide, et vastustaja tegevusetuse tõttu jäi ettevõttel tulu saamata. Saamata jäänud tulu seisneb kasu saamise võimaluse kaotamises. Apellant peaks saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada. Kostja seda näidanud ei ole. Pooled leppisid töölepingu p-s 3.1. kokku, et töötaja saab töötasu ilma tulemuseta. Töö tulemustele orienteeritus on loomulik ennekõike töövõtulepingule, mitte töösuhtele. Töö tulemuse riisikot kannab tööandja, mitte töötaja; 4) on 1,5-kordne hüvitis töölepingu erakorralise ülesütlemise eest hüvitisena töötajale põhjendatud; 5) tuleb kohustus täita ühekorraga ja täies ulatuses, nii nagu pooled kokku leppisid töölepingus. Apellandi taotlus kohtuotsuse täitmise ajatamiseks on põhjendamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. On põhjendatud määrata hüvitise osas kohtuotsuse täitmise kord osade kaupa. Ringkonnakohus muudab ka maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 4, millega maakohus jättis rahuldamata Geos Granit OÜ tasaarvestava nõude (kahju hüvitamise nõude) aegumise tõttu. Geos Granit OÜ tasaarvestuseks kasutatav kahju hüvitamise nõue (aktiivnõue), millega apellant soovib vastustaja nõuet tasaarvestada, on küll aegunud, kuid ei ole ka aegumist arvestamata põhjendatud ega anna alust tasaarvestuse tegemiseks. Ringkonnakohus muudab TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi osas, mis käsitlevad apellandi tasaarvestuseks kasutatava kahju hüvitamise nõude põhjendatust. Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ja tuleb jätta muutmata.
9.Apellant palub tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus rahuldas K.K. hagi täielikult (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2) ja osas, millega jättis rahuldamata apellandi taotlused, s.o tasaarvestava nõude rahuldamata jätmine (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4) ning kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine (maakohtu otsuse resolutsiooni p 5). Apellant vaidlustab ka menetluskulude jaotust ning palub jätta kõik menetluskulud vastustaja kanda. Apellant ei vaidlusta maakohtu otsust resolutsiooni p 3 osas, millega maakohus jättis Geos Granit OÜ hagi K.K. vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes rahuldamata. Maakohtu otsus selles osas on jõustunud. Kuivõrd lepingu ülesütlemine vastustaja poolt on maakohtu otsuse kohaselt põhjendatud ning apellant ei ole nõude rahalisele suurusele sisuliselt vastu vaielnud, rahuldas maakohus põhjendatult vastustaja hagi saamata jäänud töötasu ja hüvitiste väljamõistmises. Ringkonnakohus nõustub töötasu, puhkusehüvitise, lähetustasu, viivise ja hüvitise väljamõistmise osas maakohtu otsuse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata. Apellant taotles TLS § 100 lg 4 teise lause alusel väljamõistetava hüvitise vähendamist nullini. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega hüvitise vähendamise taotluse rahuldamata jätmise osas ega korda neid. Vastustajapoolne tahtlik töölepingu rikkumine ega apellandile kahju tekitamine ei ole tõendatud (käesoleva kohtuotsuse p 10.2.), mistõttu hüvitise vähendamine ei ole põhjendatud.
10.Apellant esitas vastustaja vastu tasaarvestava nõude, mis tulenes asjaolust, et vastustaja ei ole oma töökohustusi täitnud ning tekitas sellega apellandile kahju. Maakohus jättis tasaarvestava nõude (kahju hüvitamise nõude) aegumise tõttu rahuldamata.
10.1.Ringkonnakohus märgib, et tasaarvestava nõude lahendamisel jättis maakohus kohaldamata VÕS § 200 lg 2, mille kohaselt võib tasaarvestav pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada ka juhul, kui tasaarvestava poole nõue on aegunud, kui õigus nõuet tasaarvestada tekkis enne nõude aegumist. Sätte eesmärk on lubada tasaarvestust juhul, kui õigus teise poole nõue tasaarvestada tekkis enne nõude aegumist. Apellandi kahju hüvitamise nõue tuleneb vastustaja poolsest väidetavast töökohustuste rikkumisest, mille tõttu apellant ei saanud tulu. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja maakohtu seisukohaga, et apellant pidi väidetavast kahjust teada saama enne, kui ta sai telefonikõnede väljavõtteid detsembris 2013 ning seega oli apellandi nõue tasaarvestuse avalduse tegemise ajaks, s.o 28. novembriks 2014, aegunud TLS § 74 lg 4 kohaselt. 28. novembri 2014 menetlusdokumendis (II kd tl 14–23) kinnitas apellant, et juba 14. juunil 2013 helistas apellandi juhatuse liige vastustajale ja teatas, et ei ole rahul vastustaja tööga ning juba 26. juulil 2013 oli apellandil alus vastustajaga töölepingu lõpetamiseks. Kuivõrd apellandi saamata jäänud tulu nõue tuleneb asjaolust, et vastustaja ei ole oma töökohustust, s.o uute klientide otsimine, täitnud, siis pidi väidetavast töökohustuse rikkumisest teada saanud apellant mõistma, et sellega jääb temal tulu saamata. Seega apellant oli või pidi olema teadlik võimalikust kahjust hiljemalt ajal, millal talle oli teada, et vastustaja töö on puudustega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et apellandile pidi juba töösuhte ajal olema teada, et vastustaja töö on puudulik. Vastustaja töötasu nõue muutus sissenõutavaks palgapäeval, s.o hiljemalt järgmise kalendrikuu 20.-ndaks kuupäevaks (töölepingu p 3.3.). TLS § 84 lg 1 kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Kuivõrd apellandi kinnitusel oli ta vastustaja töölepingu rikkumisest teadlik juba hiljemalt 14. juunil 2013, tekkis hiljemalt töölepingu lõppemisel, s.o alates 10. septembrist 2013, apellandil kahju hüvitamise nõue, mida ta saanuks kasutada vastustaja nõude tasaarvestamiseks VÕS § 197 lg 1 alusel. Seega tekkis apellandi õigus oma nõuet tasaarvestada enne nõude aegumist ning maakohus oleks pidanud kohaldama VÕS § 200 lg-t 2. samas ei võimalda ka VÕS § 200 lg 2 kohaldamine ringkonnakohtu hinnangul apellandi tasaarvestuse vastuväitega arvestada.
10.2.Ringkonnakohus leiab, et apellant ei ole tõendanud, et temal on vastustaja tegevuse / tegevusetuse tõttu tekkinud kahju, seega puudub apellandil ka nõue, mida vastustaja nõudega tasaarvestada. Maakohus selgitas apellandile 10. detsembri 2014 istungil (II kd tl 57 pöördel), et apellandil tuleb esitada täiendavad tõendid ja selgitused kahju suuruse, põhjusliku seose kohta tekkinud kahju ja vastustaja poolse lepingu rikkumise vahel ning vastustaja süü osas. Apellant ei ole asjakohaseid tõendeid esitanud. Ringkonnakohus selgitab, et VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. TLS § 74 lg 1 ja VÕS § 104 lg 1 kohaselt saab töötajalt nõuda kahju hüvitamist juhul, kui ta tahtlikult rikub oma töölepingust tulenevat kohustust. VÕS § 127 lõike 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on sellise asjaolu tagajärg. Seega peab tööandja töötaja vastu kahju hüvitamise nõuet esitades tõendama lepingu rikkumist ning töötaja süüd tahtluse vormis. Töötaja põhikohustused on sätestatud TLS § 15 lg-s 2. TLS § 16 lg 1 järgi peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö
iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 2 lähtutakse töötaja hoolsuse määra (ja seega ka süü astme) väljaselgitamisel töötaja töösuhtest, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. TLS §-s 16 sätestatu alusel saab hinnata, kui täpselt töötaja oma kohustustega hakkama saab või kui kohusetundlikult ta oma ülesannetesse suhtub. Vastustaja tööülesanded on loetletud töölepingu p-s 2.2., ning selle alapunkti 2.2.5. järgi oli vastustaja tööülesandeks muuhulgas klientide otsimine firma toodangule, ettevõtte tarnete korraldamine Rootsi ja Soome, kaubandussidemete loomine ja arendamine Rootsi ning Soome ettevõtete ja potentsiaalsete klientidega ning alapunkt 2.2.9. järgi üksuste aruannete koostamine. Ringkonnakohtu arvates ei ole apellant tõendanud vastustaja töölepingust tuleneva kohustuse rikkumist ega vastustaja süüd või rasket hooletust. Töölepingus ei ole sätestatud, mitu telefonikõnet või mitu uut kontakti peab vastustaja ühes kuus leidma. Paljasõnaliseks jäi apellandi väide, et vastustaja poolt 26. juulil 2013 esitatud aruanne oli tehtud hooletult ega vastanud nendele nõuetele, millised apellant esitas oma 22. juuli 2013 e-kirjas. Aruannetele esitatavad nõuded ei ole töölepingus sätestatud, muid töösuhteid reguleerivaid dokumente (nt ametijuhend) kohtule esitatud ei ole. Saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitise saamiseks peab isik muuhulgas tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (Riigikohtu otsused tsiviilasjas nr 3-2-1-26-14, nr 3-2-1-55-11). Apellant ei tõendanud, mitu uut klienti ta oleks võinud saada, kui vastustaja oleks oma töökohustusi piisava hoolsusega täitnud. Samuti ei ole apellant esile toonud, mitu uut klienti ta lootis või eeldas saada vastustajat tööle võttes. Tõendamata on jäänud ka potentsiaalse tulu summa, mida apellant oleks võinud saada uute klientide saamisel. Eespoolöeldule tuginedes leiab ringkonnakohus, et saamata jäänud tulu hüvitamise nõude eeldused ei ole täidetud ning apellandil puudub kahju hüvitamise nõue vastustaja vastu, mida vastustaja nõudega tasaarvestada. Geos Granit OÜ tasaarvestav nõue (kahju hüvitamise nõue) K.K. vastu tuleb jätta tunnustamata ja vastavalt märkida ka kohtuotsuse resolutsioonis.
11.Apellant taotles vastustaja nõude rahuldamise korral määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, võimaldades tal tasuda kohtuotsusega väljamõistetud summa 10 kuu jooksul peale otsuse jõustumist. Kuigi maakohus leidis õigesti, et TsMS § 445 lg 1 ei ole kohtu jaoks imperatiivne säte, on maakohtu seisukoht, et viidatud norm ei näe ette võimalust rahalise kohustuse ajatamiseks, ebaõige. Ringkonnakohtu arvates võimaldab TsMS § 445 lg 1 põhjendatud taotluse alusel pikendada rahalise kohustuse täitmise tähtaega. Kuivõrd töötaja on töösuhetes nõrgemal positsioonil ning töötasu kindlaksmääratud ajavahemiku eest tuleb töötajale maksta ühe maksena kokkulepitud tähtajaks, tuleb apellandi taotlus saamata jäänud töötasu 5 548,44 eurot, kasutamata puhkuse kompensatsiooni 1 218,96 eurot, välislähetuse päevaraha 111,85 eurot, ja viivise 52,10 eurot, kokku 6 931,35 eurot tasumise ajatamiseks jätta rahuldamata ning apellandil tuleb nimetatud summa tasuda ühekordse maksena pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 461 lg 1). Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud määrata apellandilt vastustaja kasuks väljamõistetud hüvitise 2 931 eurot tasumise kord kindlaks selliselt, et apellant tasub nimetatud hüvitise kolmes võrdses osas, s.o 977 eurot kuus, kolme järjestikulise kuu jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist. Tegemist ei ole töötasu nõudega, vaid töötaja õiguskaitsevahendiga töölepingut rikkunud tööandja suhtes, ning hüvitise maksmise ajatamine ei riiva oluliselt töötaja õigusi.
12.Tartu Maakohus rahuldas 27. jaanuari 2014 määrusega (I kd tl 89–91) vastustaja taotluse hagi tagamiseks ning arestis apellandi arvelduskontod 9 862,35 euro ulatuses vastustaja kasuks. Ringkonnakohtu arvates tuleb hagi tagamise abinõu TsMS § 445 lg 2 alusel jätta muutmata kuni kohtuotsuse nõuetekohase täitmiseni, s.o vastustajale nõude 9 862,35 eurot tasumiseni apellandi poolt.
13.Maakohus mõistis apellandilt vastustaja kasuks menetluskuluna välja 805 eurot. Kuivõrd maakohtu otsus jääb põhiosas muutmata ning apellant ei ole maakohtu poolt väljamõistetud menetluskulude suurust sisuliselt vaidlustanud, tuleb menetluskulude jaotus ja suurus maakohtus jätta muutmata. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt vaid väljamõistetud hüvitise tasumise korra kindlaksmääramise osas, tuleb menetluskulud apellatsiooniastmes jätta TsMS § 171 lg 1 ning § 162 lg 1 alusel apellandi kanda. Vastustaja palub mõista apellandilt välja vastustaja kasuks apellatsiooniastmest kantud lepingulise esindaja tasu 157,50 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud kulu vajalik ja põhjendatud ning kuulub apellandilt vastustaja kasuks väljamõistmisele.
Kai Kullerkupp
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.