Aktsiaseltsi Medicum hagi MM Grupp OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2014/3071 ja tuvastamaks, et osaühingu osade ostuoptsiooni leping ei ole teise apteegi mitteavamise tagamise kohustuse rikkumise eest ettenähtud leppetrahvi tasumise nõude osas ega leppetrahvi tasumisega viivitamise eest ettenähtud viivise tasumise nõude osas täitemenetluse läbiviimist võimaldav täitedokument
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.02.2015. a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Aktsiaseltsi Medicum apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot ja MM Grupp OÜ apellatsioonkaebuse hind 6000 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi Medicum ja MM Grupp OÜ apellatsioonkaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses nii apellant kui ka vastustaja): Aktsiaselts Medicum (registrikood 10497496), tehingulised esindajad vandeadvokaadid Merle Veeroos ja Sanjay Jaanus Mody Kostja (apellatsioonimenetluses nii apellant kui ka vastustaja): MM Grupp OÜ (registrikood 10515366), tehingulised esindajad vandeadvokaat Paul Keres, vandeadvokaadi vanemabi Ilo-Hanna Keres ja vandeadvokaadi abi Marko Pikani
Harju Maakohtu 03.02.2015. a otsus tühistada osas, milles maakohus jättis hagi tuvastusnõudes rahuldamata. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi
1(11)
Tsiviilasi nr 2-14-23207
rahuldatakse ja tuvastatakse, et OÜ SOLARON TRADE ja OÜ MEDISTAR vahel 26.09.2003.a sõlmitud osaühingu osade ostuoptsiooni leping (tõestatud Tallinna notar Gunnar Savisaar poolt notari ametitoimingute raamatu registri number 7763 all) ei ole lepingupunktis 4.1 sätestatud teise apteegi mitteavamise tagamise kohustuse rikkumise eest lepingupunktis 3.7 ettenähtud leppetrahvi tasumise nõude osas ega leppetrahvi tasumisega viivitamise eest lepingupunktis 3.6 ettenähtud viivise tasumise nõude osas täitemenetluse läbiviimist võimaldav täitedokument. Samuti tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. AS-i Medicum apellatsioonkaebus rahuldada. MM Grupp OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu kostja, MM Grupp OÜ kanda. Esitada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmises sõnastuses: „5.1. Hagi rahuldada.
5.2.Tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 022/2014/3071 lubamatuks.
5.3.Tuvastada, et OÜ SOLARON TRADE ja OÜ MEDISTAR vahel 26.09.2003.a sõlmitud osaühingu osade ostuoptsiooni leping (tõestatud Tallinna notar Gunnar Savisaar poolt notari ametitoimingute raamatu registri number 7763 all) ei ole lepingupunktis 4.1 sätestatud teise apteegi mitteavamise tagamise kohustuse rikkumise eest lepingupunktis 3.7 ettenähtud leppetrahvi tasumise nõude osas ega leppetrahvi tasumisega viivitamise eest lepingupunktis 3.6 ettenähtud viivise tasumise nõude osas täitemenetluse läbiviimist võimaldav täitedokument.
5.4.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja, MM Grupp OÜ kanda.“ Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas 25.06.2014.a kohtule hagi kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2014/3071 ja tuvastamiseks, et OÜ SOLARON TRADE ja OÜ MEDISTAR vahel 26.09.2003.a sõlmitud osaühingu osade ostuoptsiooni leping ei ole lepingupunktis 4.1 sätestatud teise apteegi mitteavamise tagamise kohustuse rikkumise eest lepingupunktis 3.7 ettenähtud leppetrahvi tasumise nõude osas ega leppetrahvi tasumisega viivitamise eest lepingupunktis 3.6 ettenähtud viivise tasumise nõude osas täitemenetluse läbiviimist võimaldav täitedokument. Hagiavalduse kohaselt on täitedokument Tallinna notar Gunnar Savisaare poolt 26.09.2003.a tõestatud OSAÜHINGU SOLARON TRADE ja OÜ MEDISTAR vaheline osaühingu osade ostuoptsiooni leping nr 7763. Kostja palus täitmisele pöörata optsioonilepingust tuleneva väidetava leppetrahvinõude summas 639 116,49 eurot (10000000 krooni), millele lisandub viivis seaduses sätestatud määras iga tasumisega viivitatud päeva eest alates täitemenetluse algatamise avalduse esitamisest. Hageja leidis, et sundtäitmine täiteasjas nr 022/2012/3071 tuleb lubamatuks tunnistada juba ainuüksi seetõttu, et kostjal
2(11)
Tsiviilasi nr 2-14-23207 sundtäitmisele esitatud nõude puudumise kohta on olemas jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-12-8856. Selle üle pooled ei vaidle, et Tallinnas Punane tn 61 ei ole avatud teist apteeki, ei ole kunagi olnud avatud teist apteeki ning ei ole kunagi tehtud isegi ettevalmistustöid teise apteegi avamiseks. Optsioonilepingu p 4.1, mille sisu on, et Tallinnas Punane tn 61 ei avataks teist apteeki, on konkurentsi kahjustav keelatud kokkulepe konkurentsiseaduse (KonkS) § 4 lg 1 p-de 2 ja 3 tähenduses ning seetõttu tühine (KonkS § 8). Kui optsioonilepingu p 4.1 ei ole tühine, on see hageja poolt teostatud korralise ülesütlemise tulemusel juba alates 09.07.2012 lõppenud. Isegi kui kostjal oleks leppetrahvinõue tekkinud, siis oleks leppetrahvinõue igal juhul lõppenud, sest kostja ei teatanud leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul väidetava rikkumise avastamisest. Hageja on seisukohal, et isegi kui optsioonilepingu p 4.1 koos selle rikkumise puhuks leppetrahvi sätestava punktiga 3.7 oleksid kehtivad ning kui kostjal oleks tekkinud õigus nõuda hagejalt leppetrahvi ja leppetrahvinõue ei oleks lõppenud, siis on kostja poolt nõutav leppetrahv igal juhul ebamõistlikult suur ja kuulub vähendamisele 0 euroni. Ilmselgelt ebaproportsionaalse leppetrahvi väljamõistmine hagejalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja hinnangul kostja poolt täitmisele esitatud optsioonileping ei vasta täitedokumendi nõuetele, mistõttu ei oleks optsioonilepingust tekkivad võimalikud nõuded koheselt sundtäidetavad ning kohtutäitur ei oleks tohtinud täitemenetlust alustadagi. Optsioonileping ei ole sundtäitmiseks piisavalt selge ning ei vasta seetõttu täitedokumendi nõuetele. Optsioonilepingu p 4.1 sätestab tähtajatu ehk igavese kohustuse tagada, et Tallinnas Punane tn 61 ei avata teist apteeki. Kui kohus leiab, et optsioonileping oli täitedokument kuni 31.12.2005.a. kehtinud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1 lg 1 p 13 järgi, siis palus hageja tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 11 lg 4 esimene lause osas, milles see võimaldab määramata ajani (sh käesoleva ajani) esitada sundtäitmisele alates 01.01.2006.a kehtiva TMS järgi enam täitedokumendiks mitteolevaid kuni 31.12.2005.a tõestatud notariaalseid kokkuleppeid nõude kohta, mis näevad ette kindlaksmääratud rahasumma tasumise või asendatavate asjade või väärtpaberite kindlaksmääratud koguses üleandmise, kui võlgnik on kokkuleppe kohaselt nõustunud kohese sundtäitmisega. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TMS järgi oli täitedokument notariaalne kokkulepe nõude kohta, mis nägi ette kindlaksmääratud rahasumma tasumise, kui võlgnik on kokkuleppe kohaselt nõustunud kohese sundtäitmisega. Optsioonilepingu p 4.1. ja 3.7. nägid ette kostja õiguse nõuda hagejalt leppetrahvi tasumist summas kuni 639 116, 49 eurot (10 000 000 krooni), kui hageja rikub kohustust tagada, et aadressil Punane 61, Tallinn ei avata teist apteeki. Optsioonileping oma p-dega 3.7., 3.9. ja 4.1. vastas kuni 31.12.2005.a. kehtinud täitemenetluse seadustiku järgse täitedokumendi tunnustele. Sellised täitedokumendid on TsMSRS § 11 lg 4 järgi sundtäidetavad ka pärast 01.01.2006.a, s.h käesoleval ajal. Vaidlust optsioonilepingu p 4.1. kehtivuse üle käesolevas asjas tõstatada ei saa. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud korralise ülesütlemise aluse olemasolu ning hagejal puudub õigus ühepoolselt oma kohustusi lõpetada. Kostja on seisukohal, et hageja on oma optsioonilepingu p 4.1. tulenevat tagamiskohustust rikkunud sellega, et (i) jättis võõrandamislepinguga Punane 61, Tallinn käsutuspiirangu Medicum Varahaldusele üle andmata, (ii) kinnitas Medicum Varahaldusele, et igasugused võõrandamislepingus nimetamata käsutuspiirangud puuduvad ning (iii) minetas Medicum Varahalduse registrisse kandmise ja eeltoodud rikkumiste koosmõjus täielikult võime mõjutada teise apteegi avamist või sellest hoidumist aadressil Punane 61, Tallinn. Kostja esitas
3(11)
Tsiviilasi nr 2-14-23207 leppetrahvinõude 19.05.2014.a ehk viivitamatult pärast sellest asjaolust teadasaamist. Kostja palus jätta hageja taotluse leppetrahvi vähendamiseks rahuldamata. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 03.02.2015.a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ning tunnistas sundtäitmise täiteasjas nr 022/2014/3071 lubamatuks. Maakohus jättis rahuldamata hagi tuvastada, et OÜ SOLARON TRADE ja OÜ MEDISTAR vahel 26.09.2003.a sõlmitud osaühingu osade ostuoptsiooni leping ei ole lepingupunktis 4.1 sätestatud teise apteegi mitteavamise tagamise kohustuse rikkumise eest lepingupunktis 3.7 ettenähtud leppetrahvi tasumise nõude osas ega leppetrahvi tasumisega viivitamise eest lepingupunktis 3.6 ettenähtud viivise tasumise nõude osas täitemenetluse läbiviimist võimaldav täitedokument. Otsuse kohaselt on poolte vahel vaidlus selle üle, kas 26.09.2003.a Osaühing Solaron Trade ja OÜ Medistar vahel sõlmitud notariaalne osaühingu osade optsioonileping on täitedokument ning kas sundtäitmine täiteasjas nr 022/2014/3071 on lubatav. Pooltel puudub vaidlus selles, et kinnistul asukohaga Punane 61 Tallinnas teist apteeki avatud ei ole. Samas on kostja arvamusel, et hageja on käesoleval juhtumil eelpool nimetatud lepingu p. 4.1 tulenevat tagamiskohustust rikkunud sellega, et jättis võõrandamislepinguga Punane 61 Tallinn käsutuspiirangu üle andmata, millega hageja minetas täielikult võime mõjutada teise apteegi avamist või sellest hoidumist. Kohtud on varasemalt pooltevahelises õigussuhtes tuvastanud, et leppetrahvi funktsioon oli kindlustada, et Punane 61 Tallinn asuvas hoones oleks teise apteegi avamine välistatud. Leppetrahvi tasumise eeldus on võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 kohaselt asjaolu, et leppetrahvi nõudvat lepingupoolt on kahjustatud. Kostja ei toonud kohtu ette asjaolusid, millest võib järeldada kostja huvide kahjustamist ja mis annaks talle aluse hagejalt leppetrahvi nõuda. Ainuüksi asjaolu, et hageja nn minetas võime mõjutada teise apteegi avamist ei ole alus leppetrahvi nõudmiseks. Antud juhul teist apteeki asukohaga Punane 61 Tallinnas avatud ei ole. Seega ei ole hageja rikkunud ostuoptsiooni lepingu p. 4.1 kokkulepitut, mistõttu ei ole hagejal ka kostja ees leppetrahvi tasumise kohustust. Sellest tulenevalt tuli kohtu hinnangul sundtäitmine täiteasjas nr 022/2014/3071 tunnistada lubamatuks. Hageja on oma sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude põhjendustes välja toonud täiendavaid aluseid, kuid kuna kohus asus seisukohale, et sundtäitmine on lubamatu, kuna teist apteeki pole avatud ning hageja pole rikkunud ostuoptsioonilepingut, mistõttu pole hagejal leppetrahvi tasumise kohustust, siis kohus ei andnud hinnangut ülejäänud hagi aluseks olevatele asjaoludele. Kohus leidis, et täiteasja nr 022/2014/3071 täitedokumendiks olev notariaalne osaühingu osade ostuoptsiooni lepingu punktid 3.6, 3.7, 3.9 ja 4.1 on üheselt arusaadavad, et lepingu rikkumises süüdi olev pool kohustub alluma kohesele sundtäitmisele ning kohustub leppetrahvina tasuma 10 000 000 Eesti krooni hiljemalt ühe nädala jooksul arvates leppetrahvi tasumise kohustuse tekkimise hetkest ning tasuma viivist vastavalt lepingu punktile 3.6. Seega on lepingus selgelt kindlaksmääratud, et vastava kohustuse rikkumisel, tuleb kohustust rikkunud poolel tasuda teisele poolele kindel rahasumma. Samuti on kokkulepitud tähtaeg leppetrahvi tasumiseks (I köide t/l 44-52). Antud juhul on tegemist täitedokumendiga, mille sissenõutavaks muutumine on sõltuv tingimuse saabumisest (TMS § 19 lg 1). Selliseks tingimuseks on käesoleval juhtumil teise apteegi avamine asukohaga Punane 61 Tallinnas. Kohus jäi seisukohale, et TsMSRS § 11 lg 4 esimene lause ei ole vaja põhiseaduse vastaseks tunnistada ja kohaldamata jätta hageja toodud põhjendustel. Kohus selgitas, et asjaolu, et pooled ei ole kokku leppinud vaidlusaluse lepingu p 4.1 täitmise osas tähtaega, ei ole alus eelpool osundatud sätte põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks. Lepinguline tähtajatu tagamiskohustus ei saa olla alus TsMSRS § 11 lg 4 esimene lause põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks ning
4(11)
Tsiviilasi nr 2-14-23207 kohaldamata jätmiseks. Lisaks märkis kohus, et hageja on esitanud kohtule hagi tsiviilasjas nr 2-12-20195, millises palus tuvastada vaidlusaluse lepingu p 4.1 lõppemist. Seega kas vaidlusaluse lepingu p. 4.1 tulenev tagamiskohustus on lõppenud selgub eelpool osundatud tsiviilasjas. Hageja apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 03.02.2015.a otsuse osas, millega kohus jättis rahuldamata tuvastushagi ning teha tühistatud osas uue otsus, millega rahuldatakse hagi tuvastusnõudes. Vaatamata jõustunud kohtuotsuse olemasolule tsiviilasjas nr 2-12-8856 (I kd tl 56-72), mille kohaselt ei saa kostja leppetrahvi nõuda, kuni Tallinnas Punane tn 61 ei ole avatud teist apteeki, esitab kostja hagejale jätkuvalt leppetrahvi tasumise nõudeid ja üritab neid sundtäita. Arvestades aga, et hageja hinnangul ei vasta optsioonileping kostja väidetud leppetrahvi ja viivisenõude osas täitedokumendi nõuetele ei kuni 31.12.2005.a kehtinud ega ka alates 01.01.2006.a kehtiva TMS järgi ning selle alusel ei tohiks täitemenetlust alustadagi, on hagejal TsMS § 368 kohane tuvastushuvi tuvastamaks, et optsioonileping ei ole täitemenetluse läbiviimist võimaldav täitedokument. Maakohus leidis ebaõigesti, et optsioonileping oli kuni 31.12.2005.a kehtinud TMS § 1 lg 1 p 13 järgi täitedokument. Kohus kohaldas siinkohal vääralt TMS § 1 lg 1 p 13 ning läks vastuollu olemasoleva Riigikohtu praktikaga. Samuti jättis kohus oma järelduse põhjendamata ning kohtu põhjendused kinnitavad hoopis vastupidist, mistõttu oleks kohus pidanud kohtuotsuse põhjenduste alusel jõudma otsuses toodust vastupidisele järeldusele. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TMS § 1 lg 1 p 13 järgi oli täitedokument notariaalselt tõestatud kokkulepe nõude kohta, mis näeb ette kindlaksmääratud rahasumma tasumise või asendatavate asjade või väärtpaberite kindlaksmääratud koguses üleandmise ja mille kohaselt võlgnik on nõustunud kohese sundtäitmisega. Alates 01.01.2006.a kehtiv TMS § 2 lg 1 enam analoogset notariaalset kokkulepet täitedokumendina ette ei näe, kuivõrd 01.01.2006.a jõustunud regulatsioon piirab oluliselt notariaalse lepingu täitmisele pööramist, lubades seda üksnes juhul, kui kohesele sundtäitmisele allutamise kokkulepe on sõlmitud pärast nõude sissenõutavaks muutumist. Vaidlust ei ole selles, et alates 01.01.2006.a kehtiva TMS § 2 lg 1 järgi ei ole optsioonileping enam mingil juhul täitedokument. Erinevalt maakohtu seisukohast ei ole optsioonileping täitedokument ka kuni 31.12.2005.a kehtinud TMS § 1 lg 1 p 13 järgi. Optsioonilepingust tuleneva leppetrahvinõude ja viivisenõude tekkimise ning nende kohese sundtäidetavuse eeldus on lepingu rikkumine (optsioonilepingu p 4.1 sätestatud teise apteegi mitteavamise tagamise kohustuse rikkumine) ja vastavas rikkumises süüdi olemine. Nende tingimuste kindlakstegemine (kas rikkumine on toimunud ja kas rikkumine on süüline) eeldab aga optsioonilepingu tõlgendamist (sh poolte tahte tõlgendamist) ning täiendavate asjaolude väljaselgitamist ja tõendite hindamist, mis täitemenetluse formaliseerituse printsiibist lähtuvalt väljub kohtutäituri pädevusest. Vastasel korral muutuks kohtutäitur vaidluste lahendajaks, mis oleks vastuolus nii täitemenetluse formaliseerituse printsiibi kui ka põhiseaduse §-ga 146, mille kohaselt mõistab õigust üksnes kohus. Optsioonileping ei ole seega teise apteegi mitteavamise tagamise kohustuse rikkumise eest ettenähtud leppetrahvi tasumise nõude osas ega leppetrahvi tasumisega viivitamise eest ettenähtud viivise tasumise nõude osas sundtäitmiseks piisavalt selge ning ei vasta seetõttu täitedokumendi nõuetele. Ka hageja ei ole kunagi mõistnud optsioonilepingu punkte 4.1, 3.6, 3.7 ja 3.9 koosmõjus selliselt, et kostjal optsioonilepingu p 4.1 väidetavast süülisest rikkumisest tuleneda võiv leppetrahvinõue ja viivisenõue võiksid olla kostja avalduse alusel koheselt sundtäidetavad täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kuna notariaalne kokkulepe peab sundtäidetava sisu osas olema sama selge kui kohtuotsuse resolutsioon, siis ei vasta ka samasisuline notariaalne kokkulepe formaliseerituse printsiibile ning ei ole sundtäidetav. Ebaõige on maakohtu seisukoht, nagu olevat tegemist
5(11)
Tsiviilasi nr 2-14-23207 täitedokumendiga, mille sissenõutavaks muutumine on sõltuv tingimuse saabumisest (TMS § 19 lg 1), milleks kohtu arvates on üksnes teise apteegi avamine. Kohus leidis õigesti, et teise apteegi mitteavamise tagamise kohustuse rikkumise eest ettenähtud leppetrahvi tasumise nõude osas on optsioonileping tingimuslik – leppetrahvinõude sissenõutavaks muutumine sõltub ühe eeldusena teise apteegi avamisest Tallinnas Punane tn 61 ning sellise tingimuse saabumist tuleb täiturile dokumentaalselt tõendada (TMS § 19 lg 2). Isegi kui vaidlusalune optsioonileping vastaks täitedokumendi nõuetele, siis ei oleks kohus tohtinud jätta hageja nõuet rahuldamata, kuna kohtu poolt hageja nõude rahuldamata jätmise alusena kohaldatud TsMSRS § 11 lg 4 I lause on põhiseadusega vastuolus ja tulnuks jätta kohaldamata, osas, milles see võimaldab määramata ajani (sh käesoleva ajani) esitada sundtäitmisele alates 01.01.2006.a kehtiva TMS järgi enam täitedokumendiks mitteolevaid kuni 31.12.2005.a tõestatud notariaalseid kokkuleppeid nõude kohta, mis näevad ette kindlaksmääratud rahasumma tasumise või asendatavate asjade või väärtpaberite kindlaksmääratud koguses üleandmise, kui võlgnik on kokkuleppe kohaselt nõustunud kohese sundtäitmisega.
Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
Kostja apellatsioonkaebus
6.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 03.02.2015.a otsuse tsiviilasjas 2-14-23207 osas, milles rahuldati hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2014/3071 ja teha selles osas uus otsus, millega jäetakse hagi täielikult rahuldamata. Kostja ei nõustunu maakohtu seisukohaga, et kostjal pole leppetrahvinõuet, kuna leppetrahvi funktsioon oli tagada, et Punane 61 Tallinn asuvas hoones oleks teise apteegi avamine välistatud, ja kuigi hageja on kinnistu üleandmisega minetanud võimalused tagada teise apteegi mitteavamist Punane 61 aadressil, ei ole apteeki tegelikult avatud. Kostja arvates pärast Punane 61 kinnistu üleandmist pole enam tagatud teise apteegi mitteavamine selles hoones ning sellise olukorra ärahoidmine ongi leppetrahvi funktsioon. Tagamiskohustus ei oma reaalset toimet, kui kostjal ei ole seda võimalik täitmisnõudega maksma panna. Kostjal puudub võlasuhe Medicum Varahaldus OÜ-ga, tal puudub võimalus esitada viimase vastu täitmisnõuet ja täitmisnõuet mingil viisil tagada. Samuti on hageja keeldunud kinnitamast, et täidab oma tagamiskohustust ka pärast Punane 61 kinnistu üleandmist. Seega on leppetrahvi aluseks olevat kohustust rikutud ning kostja õigusi oluliselt ja pahauskselt kahjustatud. Leppetrahvi funktsioon oli sundida kohustuse täitmisele, mitte asendada rikutud kohustust kahju hüvitamise teel. Järelikult leppetrahvinõude maksmapanek ei eelda tegelikku kahju tekkimist ega selle tõendamist. Leppetrahvinõue tuleb rahuldada ka juhul, kui kahju pole tekkinud, ent leppetrahvi maksmiseks kohustatud pool on rikkunud leppetrahviga tagatud kohustust. Maakohus rikkus oluliselt TsMS § 442 lg-t 8, asudes seisukohale, et hageja ei ole kinnistu võõrandamisel käsutus- ja kasutuspiirangu üleandmata jätmisega leppetrahviga tagatud kohustust rikkunud. Maakohtu tõlgendus optsioonilepingu p 4.1. kohta lahkneb Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu poolt jõustunud otsusega tsiviilasjas 2-10-32634 tuvastatust. Optsioonilepingust tuleneva tagamiskohustuse järgi peab hageja tegutsema aktiivselt selle nimel, et apteeki ei avataks. Harju Maakohus on oma 20.06.2011.a otsuses asunud õigele ja selgele seisukohale, et optsioonilepingu p 4.1. rikkumine ei eelda teise apteegi avamist. Sellise tõlgenduse on antud lepingutingimusele andnud ka Tallinna Ringkonnakohus oma 21.11.2011.a otsuses tsiviilasjas 2-10-32634. Tallinna Ringkonnakohtu otsus on jõustunud
6(11)
Tsiviilasi nr 2-14-23207 ning pooltele TsMS § 457 lg 1 kohaselt lõplikult siduv. Dispositiivsuse põhimõttest tulenevalt on samad asjaolud seega kohustuslikud ka kohtule, kuna kohus ei saa rajada otsust asjaoludele, mida pooled ei ole esitanud või ei saa tulenevalt TsMS § 457 lg 1 esitada (TsMS § 5 lg 1). Seega on kohus pooltele optsioonilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tuvastamisel rikkunud TsMS § 457 lg-t 1. Millised kohustused optsioonilepingu p 4.1. hagejale tulenesid on faktiküsimus, mis allub tõendamisele. Kostja esitas pooltele siduvalt tuvastatud asjaolude tõendamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2011.a otsuse tsiviilasjas 2-10-32634. Kohtuotsus on dokumentaalne tõend (TsMS § 272 lg 2). Maakohus jättis tõendi täielikult tähelepanuta, hindamata ja sellest pooltele kohustuslikud asjaolud tuvastamata, rikkudes oluliselt TsMS § 436 lg 2, § 232 lg 1 ja § 442 lg 8. Ülaltoodud rikkumised viisid ebaõige lahendini. Vastupidiselt optsioonilepingu p 4.1. tulenevale kohustusele tagada ja selle raames aktiivselt tegutseda eesmärgiga välistada teise apteegi avamine Punane 61 kinnisasjal, on hageja võõrandanud kinnisasja isikule, kes optsioonilepinguga seotud ei ole ning kes on seetõtu täielikult vaba Punane 61 kinnistut käsutama ja kasutama mistahes enda poolt valitud viisil. Sealhulgas võib uus omanik avada ise teise apteegi või üürida kinnistu isikule, kes avab seal uue apteegi. Järelikult pärast nimetatud kinnistu võõrandamist pole tagatud teise apteegi mitteavamine Punane 61 kinnistul. Seega Punane 61 kinnistu võõrandamisega on rikutud optsioonilepingu p 4.1 (tagamiskohustust). Hageja on optsioonilepingu p 4.1. rikkunud sellega, et jättis Punane 61 kinnistu võõrandamisel üle andmata kinnistuga seotud võlaõigusliku tagamis- ja käsutamispiirangu mitte avada seal teist apteeki. Mõistlikult käituv heauskne isik oleks seda teinud. Hageja oleks oma tagamiskohustust täitnud, kui oleks võlaõigusliku käsutusja kasutuspiirangu kinnistu omandajale üle andnud koos kostja korrespondeeruva nõudeõigusega uue omaniku vastu. Sel korral oleks ka pärast kinnistu võõrandamist tagatud, et seal ei avataks teist apteeki. Vastupidiselt sellele on hageja omandajale kinnitanud, et sellised piirangud puuduvad. Kui enne võõrandamislepingu sõlmimist oli kostjal optsioonilepingu p
4.1.maksmapanekuks võimalik kasutada õiguskaitsevahendina täitmisnõuet (ja taotleda näiteks hagi tagamise korras keelamisabinõude kohaldamist), siis nüüd on täitmisnõue välistatud VÕS § 108 lg 2 p 1 alusel – hagejal ei ole reaalselt võimalik optsioonilepingu p 4.1. täita ega kostjal selle täitmist nõuda. Hageja singulaarse õigusjärglase suhtes kostja õiguskaitsevahendeid kasutada ei saa. Maakohus, tuvastades sellekohase täitmise võimatuse, oleks Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tuvastatud siduvatel asjaoludel pidanud tuvastama optsioonilepingu p 4.1. rikkumise. Kostja väide, et täitmisnõude perspektiivituks muutmisega on hageja kahjustanud kostja õiguslikku positsiooni, on TsMS § 442 lg 8 rikkumisega jätnud otsuses täielikult käsitlemata. Maakohus jättis TsMS § 442 lg 8 rikkumisega tähelepanuta kostja väited, et kinnistu võõrandamine hageja poolt ja üldine käitumine oli pahauskne. Leppetrahvi eeldus on üksnes leppetrahvi sätestav kokkulepe ja selles sisalduvate tingimuste saabumine. Maakohus tuvastas otsuse p 14 õigesti, et leppetrahvi funktsioon oli tagada optsioonilepingu p 4.1 täitmine. Seega ei saanud leppetrahvi eesmärk olla optsioonilepingu p 4.1 rikkumise asendamine kahju hüvitamise teel. Maakohus nimetatud asjaolu aga tähele ei pannud ning andis leppetrahvi funktsioonile tõlgenduse, mis on vastuolus nii res judicata põhimõttega tsiviilasjast 2-10-32634 tulenevalt kui ka enda seisukohaga otsuse p-s 14. Nimetatud eksimus viis ebaõige lahendini vaidlustatud osas. Apteegi avamisega Punane 61 hoones väheneks kostja võimalus teenida oma põhitegevusest tulu ning ühtlasi võib sellega kaasneda vajadus oma tegevus ümber korraldada. Tulukaotus ja tegevuse ümberkorraldamisega seotud kulud kujutavad endast varalist kahju. Leppetrahvis ja selle nõudmise alustes kokkuleppimisega on pooled määratletud leppetrahviklausliga kaitstud isiku olulise õigushüve ja sõlminud lepingu mõlemapoolses teadmises, et see väärib erilist kaitset. Maakohus rikkus VÕS § 158 lg 1, seades kostja nõude sõltuvaks täiendavatest tingimustest (kahju tekkimisest),
7(11)
Tsiviilasi nr 2-14-23207 mida seadus, kohtupraktika ega optsioonileping ette ei näe. Otsus tuleb seetõttu materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu osaliselt tühistada.
Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
Ringkonnakohtu seisukoht
8.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis hagi tuvastusnõudes rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse ka tuvastusnõudes. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Kõigepealt kontrollib ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebusega seonduvat ning seejärel hindab kostja apellatsioonkaebust.
9.Hageja taotles lisaks täitemenetluse lubamatuks tunnistamisele ka tuvastada, et vaidlusalune leping ei võimalda lepingu punktide 4.1, 3.6 ja 3.7 alusel ilma kohtuotsuseta taotleda täitemenetluse läbiviimist. Kehtiva täitemenetluse seadustiku § 2 lg-st 1 tulenevalt saab täitemenetluse algatada ja läbi viia üksnes kehtivas täitemenetluse seadustikus ammendavalt loetletud täidedokumentide alusel. Vaidlusaluse lepingu konkreetsed punktid ei vasta kehtiva täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p-i 18 tunnustele, sest vastava kokkuleppe sõlmimise ajal, 2003ndal aastal, ei olnud väidetav leppetrahvi nõue sissenõutavaks muutunud, sest isegi osaühingu osa ei olnud veel kohustatud isiku poolt omandatud. Kostja leiab, et vaidlusalust lepingut võimaldab viidatud punktide osas koheselt täitmisele pöörata kuni 31.12.2005.a kehtinud täitemenetluse seadustiku § 1 lg 1 p 13 koosmõjus TsMSRS § 11 lg-tega 1 ja 4. TsMSRS § 11 lg 1 lause 2 kohaselt saab peale 01.01.2006.a algatada täitemenetlust üksnes kehtivas seaduses sätestatud täitedokumendi alusel, välja arvatud sama paragrahvi lg-s 4 sätestatud juhtudel. Lõike 4 kohaselt saab täitmisele pöörata ka enne 01.01.2006.a tõestatud notariaalse kokkuleppe, mis vastab varem kehtinud TMS § 1 lg 1 p-i 13 tunnustele. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TMS § 1 lg 1 p-i 13 kohaselt kuulub täitmisele notariaalselt tõestatud kokkulepe nõude kohta, mis näeb ette kindlaksmääratud rahasumma tasumise ja mille kohaselt võlgnik on nõustunud kohese sundtäitmisega. Seega saab kohesele sundtäitmisele kuuluda üksnes selline notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis sisaldab kokkulepet kindlaksmääratud rahasumma tasumise kohta. Vaidlusaluse lepingu p-dest 4.1, 3.6 ega 3.7 ei nähtu, et lepingu pooled oleksid kokku leppinud selles, et üks lepingupool kohustub teise lepingu poole ees maksma talle mingi rahasumma. Pooled on kokku leppinud selles, et: „4.1. Juhul, kui Osa omandab OÜ MEDISTAR kohustab OÜ MEDISTAR tagama, et Tallinnas Punane tn 61 ei avata teist apteeki.“ ja selles, et: „3.7. Juhul kui üks lepingu pool rikub käesoleva lepingu punktis 2.11., 3.1. või 4.1. sätestatud kohustust, siis kohustub selles süüdi olev pool tasuma teisele poolele leppetrahvi summas kümme miljonit (10 000 000) Eesti krooni. Lepingu pool kohustub ülaltoodud leppetrahvi tasuma teisele poolele hiljemalt 1 (ühe) nädala jooksul arvates leppetrahvi tasumise kohustuse tekkimise hetkest.“. Refereeritud lepingupunktidest ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud selles, et üks pool kohustub tasuma teisele poolele kindlaksmääratud rahasumma. Pooled leppisid viidatud punktides kokku teatud eeldused, mille esinemise korral võib ühel poolel olla teise poole suhtes leppetrahvi nõue, mille maksimaalne suurus oli summaarselt kindlaks määratud. Ükski lepingupool ei tunnistanud raha maksmise kohustust ega võtnud endale kindlaksmääratud rahasumma maksmise kohustust. Ka kuni 31.12.2005.a kehtinud TMS § 1 lg 1 p-i 13 kohaselt said notariaalselt tõestatud kokkulepped olla koheselt sundtäidetavad üksnes siis, kui sellises lepingus üks pooltest tunnistas kindlaksmääratud suuruses raha maksmise kohustust. Kuni 31.12.2005.a ei pidanud vastav kohustus olema sissenõutavaks muutunud, kuid kokkuleppega pidi üks pool võtma endale kindlaksmääratud rahasumma maksmise kohustuse. Käesoleval juhul võttis lepingu pool endale
8(11)
Tsiviilasi nr 2-14-23207 kohustuse maksta leppetrahvi maksimaalselt kuni 10 000 000 krooni suuruses summas eeldusel, et ta saab osaühingu osa omajaks ja ta rikub kohustust tagada, et Punane 61 ei avata teist apteeki ning kohustuse rikkumine toimub lepingupoole süül. Seega ei tunnistanud lepingupool 2003ndal aastal sõlmitud notariaalse lepinguga raha maksmise kohustust ning pooled ei leppinud kokku raha maksmise kohustuses vaid pooled leppisid kokku kindlad eeldused, mille esinemise korral võib ühel poolel tekkida leppetrahvi nõue. Kohustuste kokkuleppimine, mille rikkumisega võib kaasneda leppetrahvi maksmise kohustus on midagi muud kui kindlaksmääratud rahasumma maksmise kohustuse kokkuleppimine, mida nõudis kuni 31.12.2005.a kehtinud TMS-i § 1 lg 1 p 13. Riikliku õiguskaitsemonopoli põhimõtte kohaselt mõistab õigust ainult kohus ja isiku tahte vastaselt saab tema vara suhtes täitemenetlust läbi viia üksnes kohtuotsuse alusel, välja arvatud juhul, kui isik on konkreetse rahasumma maksmise kohustusega nõustunud. Sellist nõustumist käesoleval juhul ei ole.
10.Kuigi eespool toodust tulenevalt ei ole süü leppetrahvi nõude eeldusena selle nõude kohese sundtäidetavuse kontekstis määrav, leiab ringkonnakohus, et kuna pooled notariaalses lepingus otsesõnu süüle viitasid, pidi sellel eelduslikult õiguslik tähendus olema. Notariaalsete lepingute õigsust eeldatakse ning kostja ei ole käesoleva tsiviilasja raames kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et poolte tegelik ühine tahe oli lepingu sõlmimise ajal suunatud millelegi muule, kui see, mis notariaalsesse lepingusse kirja sai, st suunatud sellele, et leppetrahvi maksmise kohustus süüst ei sõltu. See, et süü on leppetrahvi üks eeldustest, viitab täiendavalt sellele, et vaidlusaluse lepingu raames lepiti kokku üksnes terve rida eeldusi, mille esinemise korral võib ühel poolel teise poole suhtes rahaline nõue kunagi tulevikus tekkida ning ei lepitud kokku selles, et ühel poolel on teise poole suhtes rahaline nõue.
11.See, et kostja käesoleva kohtumenetluse raames väidab, et poolte ühine tegelik tahe oli 2003ndal aastal suunatud leppetrahvi kohese täitmise võimaluse loomisele, ei anna alust teistsuguse kohtuotsuse tegemiseks, sest isegi, kui poolte tegelik tahe oleks olnud sellele suunatud, ei võimaldanud tollel ajal kehtinud seadus ega võimalda ka kehtiv seadus sellistele kokkulepetele kohese täidetavuse tähendust anda. Täitedokumentide loetelu ei ole dispositiivne. Kuna leppetrahvi maksmise kohustus ei ole koheselt sundtäidetav, ei saa leppetrahvi maksmata jätmise eest koheselt sundtäita ka viiviste nõuet.
12.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral tulevikus sissenõutavaks muutuva viivisenõude väljamõistmine ja rahalise (põhi)kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise kohustuse või viiviselaadse kohustuse osas sundtäitmisele allumine on midagi muud, kui leppetrahvi kohustuse sundtäitmisele allutamine. Tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmise võimalust on kohtupraktikas tunnustatud ja selline võimalus tuleneb otsesõnu ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastavast erinormist. Nendel põhjustel ei saa kostja poolt apellatsioonkaebuses esitatud viited vastavale kohtupraktikale tuvastusnõude rahuldamata jätmist tingida. Eespool toodud põhjustel tuleb maakohtu otsus tuvastusnõude rahuldamata jätmise osas tühistada ja teha otsus, millega hagi ka selle nõude osas rahuldatakse.
13.Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebusega seonduvat. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus tuleb jätta täitemenetluse lubamatuks tunnistamise nõude rahuldamise osas muutmata. Kuna ringkonnakohus tuvastas eespool, et need lepingupunktid, mille alusel täitemenetlus algatati, kohest, ilma jõustunud kohtuotsuse alusel algatatud täitemenetluseta täitmist ei võimalda, tuleb täitemenetluse lubamatuks tunnistamise nõue rahuldada juba sellel alusel. Eespool toodust
9(11)
Tsiviilasi nr 2-14-23207 hoolimata tuleb maakohtu otsus jätta täitemenetluse lubamatuks tunnistamise nõude rahuldamise osas muutmata ja kostja apellatsioonkaebus rahuldamata ka põhjusel, et maakohtu otsus oli selle nõude rahuldamise osas õige.
14.Maakohus tuvastas õigesti, et vaidlusalusel kinnisasjal ei ole teist apteeki avatud. Ringkonnakohus lähtub vastavast maakohtu poolt tuvastatud asjaolust.
15.Maakohus tuvastas õigesti ka selle, et vaidlusaluse lepingu p-de 4.1. ja 3.7. järgi saaks leppetrahvi nõuda siis, kui avatakse teine apteek. Käesoleval juhul on leppetrahvi nõude esitamise alus mitte seadus vaid leping. Lepingu sisu kindlaksmääramise kohustus lasub kohtul. Käesoleva vaidluse raames on hageja ja kostja lepingu sisu osas eri meelt. Hageja leiab, et leppetrahvi ei saa nõuda igal juhul mitte enne, kui teist apteeki ei ole avatud. Kostja vaidleb sellele vastu ning leiab, et leppetrahvi saab nõuda sõltumata sellest, kas teine apteek reaalselt avatakse, ning et leppetrahvi nõude esitamine sõltub sellest, kas hageja suudab reaalselt tagada, et teist apteeki ei avata, ning juba teise apteegi avamise vältimise tagamise võimaluse kaotamine või selliste võimaluste vähendamine on piisav eeldus selleks, et leppetrahvi nõuda. Kuna pooled on lepingu sisu osas eri meelt, tuleb pooltevahelise lepingu sisu tuvastada kohtul. Kuna pooled ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille alusel saaks kindlaks määrata poolte ühist tegelikku tahet lepingu sõlmimise ajal, tuleb lepingut sisustada nii nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Ringkonnakohus leiab, et viidatud lepingupunkte tuleb mõista selliselt, et kohustatud pool peab tagama viisil ja vahenditega, mida pooled ei ole lepingus kokku leppinud, et vaidlusalusel kinnisasjal teist apteeki ei avata, ning leppetrahvi nõude eeldus on see, et avatakse teine apteek. Kuna need meetmed ja sooritused, mida kohustatud pool peaks teise apteegi avamise vältimiseks rakendama, ei ole poolte vahel kokku lepitud, on leppetrahvi kokkulepe suunatud teise apteegi avamise ärahoidmisele. Pooled ei leppinud kokku selles, et kohustatud pool ei võiks astuda samme, mille tõttu teise apteegi avamise vältimise tõenäosus väheneb. Pooled leppisid kokku pelgalt selles, et kohustatud poolel tuleb tagada, et teist apteeki ei avata. Sellist kohustust on võimalik täita ka siis, kui kohustatud isik ei ole kinnisasja omanik ning tema kasuks ei ole seatud ka hoidumisservituuti. Sellise kohustuse täitmine on muuhulgas võimalik ka näiteks seeläbi, et kinnisasi, millel teist apteeki ei tohi avada, kuulub hageja tütarettevõttele. Kuna pooled ei leppinud kokku selles, et kohustatud pool ei võiks muuta, sh vähendada neid meetmeid, mille abil kohustatud pool kohustuse täitmist tagab, viitab see samuti sellele, et pooled leppisid leppetrahvi nõude kokku puhuks, kui saabub tagajärg, mille ärahoidmiseks leppetrahv kokku lepiti. Juhul, kui pooled oleksid soovinud leppida leppetrahvi kohustuses kokku puhuks, kui kohustatud pool kinnisasja võõrandab või vähendab mistahes viisil neid meetmeid, mille abil ta teise apteegi avamise vältimise kohustust täidab, oleksid pooled selles nii ka kokku leppinud. Selliselt aga pooled kokku ei leppinud ning pooled ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et pooltevahelist kokkulepet peaks mõistma kostja poolt soovitud viisil.
16.Vastuseks kostja poolt täiendavalt esitatud etteheidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kuigi kostja viitas varasematele kohtuotsustele, ei ole need käesolevat vaidlust lahendavale kohtule siduvad. Käesolevat kohtuasja lahendavale kohtule on siduvad üksnes samas asjas tehtud Riigikohtu lahendis antud juhised, eeldusel, et tsiviilasi saadetakse Riigikohtu poolt alama astme kohtule uueks lahendamiseks. Seda ei ole käesoleval juhul tehtud. Samade poolte vahel ei ole sama vaidlust lahendatud ning samade poolte vahel, teises tsiviilasjas on siduv üksnes resolutsioon ning seda samuti üksnes pooltele. Mitte ühegi kohtuotsuse resolutsiooniga ei ole tuvastatud, et pooltevahelise leppetrahvi kokkuleppe sisu on selline nagu seda väidab kostja, või et täitemenetlus oleks käesolevas asjas lubatud. Nendel põhjustel ei saa kostja poolt teistele kohtuotsustele viitamine tingida teistsuguse kohtuotsuse
10(11)
Tsiviilasi nr 2-14-23207 tegemist. Leppetrahvi funktsioon on tagada, et vaidlusalusel kinnisasjal teist apteeki ei avata, st hoida ära teise apteegi avamine, mitte see, et kohustatud pool ei võiks talle kuuluvat kinnisasja käsutada vm viisil oma varaga tehinguid teha. Vastasel korral oleks pooled sõlminud leppetrahvi kokkuleppe teistsuguses sõnastuses. Ka kohtu poolt sisustatud viisil sunnib leppetrahv kohustatud poolt tagama, et teist apteeki ei avataks. Seda seeläbi, et kohustatud pool peab arvestama leppetrahvi maksmise kohustusega, kui teine apteek avatakse. Kohustatud pool peab arvestama leppetrahvi maksmise kohustusega sõltumata sellest, kas õigustatud poolele on tekkinud reaalne kahju või mitte. Järeldus, et leppetrahvi nõude eeldus on see, et üks pool peab olema rikkunud seda hüve, mille tagamiseks leppetrahv kokku lepiti, on õige. Need kostja väited, et hageja käitus väidetavalt pahauskselt, ei saaks ka väidete tõele vastavuse korral olla kostja apellatsioonkaebuse rahuldamise alus, sest leppetrahvi saab nõuda siis, kui on täidetud kõik poolte poolt kokku lepitud leppetrahvi nõude eeldused, mitte aga siis, kui üks lepingupool käitub teise poole suhtes pahauskselt. Menetluskulude jaotus
17.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud peale lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.