Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
03.veebruaril 2015.a., Tallinnas
Hagihind
2-14-23207 Aktsiaselts XXX hagi XXXOÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr. 022/2014/3071 ja tuvastada, et OÜ XXXja OÜ XXX vahel 26.09.2003.a. sõlmitud osaühingu osade ostuoptsiooni leping ei ole lepingupunktis 4.1 sätestatud teise apteegi mitteavamise tagamise kohustuse rikkumise eest lepingupunktis 3.7 ettenähtud leppetrahvi tasumise nõude osas ega leppetrahvi tasumisega viivitamise eest lepingupunktis 3.6 ettenähtud viivise tasumise nõude osas täitemenetluse läbiviimist võimaldavaks täitedokumendiks 9 500 eurot
nende Hageja: Aktsiaselts XXX (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaadid Jaanus Mody ja Merle Veeroos (Advokaadibüroo Borenius, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; e- post: [email protected]); Kostja: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); kostja lepingulised esindajad vandeadvokaat Paul Keres ja advokaat Ilo-Hanna Hõrrak-Nõmm (Advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid, Liivalaia 45, 10145 Tallinn; e- post: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg 02.12.2014
Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaadid Jaanus Mody ja Merle Veeroos Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Keres
Tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr. 022/2014/3071 lubamatuks.
4.Jätta rahuldamata Aktsiaselts XXX hagi XXXOÜ vastu tuvastada, et OÜ XXXja OÜ XXX vahel 26.09.2003.a. sõlmitud osaühingu osade ostuoptsiooni leping ei ole lepingupunktis 4.1 sätestatud teise apteegi mitteavamise tagamise kohustuse rikkumise eest lepingupunktis 3.7 ettenähtud leppetrahvi tasumise nõude osas ega leppetrahvi tasumisega viivitamise eest lepingupunktis 3.6 ettenähtud viivise tasumise nõude osas täitemenetluse läbiviimist võimaldavaks täitedokumendiks. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud 50 % ulatuses hageja kanda ja 50 % ulatuses kostja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Aktsiaselts XXX esitas 25.06.2014.a. kohtule hagi XXXOÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr. 022/2014/3071 ja tuvastada, et OÜ XXXja OÜ XXX vahel 26.09.2003.a. sõlmitud osaühingu osade ostuoptsiooni leping ei ole lepingupunktis 4.1 sätestatud teise apteegi mitteavamise tagamise kohustuse rikkumise eest lepingupunktis 3.7 ettenähtud leppetrahvi tasumise nõude osas ega leppetrahvi tasumisega viivitamise eest lepingupunktis 3.6 ettenähtud viivise tasumise nõude osas täitemenetluse läbiviimist võimaldavaks täitedokumendiks. Hagiavalduse kohaselt on täitedokumendiks Tallinna notar Gunnar Savisaar poolt 26.09.2003.a. tõestatud OSAÜHINGU XXXja OÜ XXX vaheline osaühingu osade ostuoptsiooni leping nr. 7763. Kostja palus täitmisele pöörata optsioonilepingust tulenev väidetav leppetrahvinõue summas 639 116,49 eurot (10 000 000 krooni), millele lisandub viivis seaduses sätestatud määras iga tasumisega viivitatud päeva eest alates täitemenetluse algatamise avalduse esitamisest. Hageja leiab, et sundtäitmine täiteasjas nr. 022/2012/3071 tuleb lubamatuks tunnistada juba ainuüksi seetõttu, et kostjal sundtäitmisele esitatud nõude puudumise kohta on olemas jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas nr. 2-12-8856. Selle üle pooled ei vaidle, et Tallinnas XXXei ole avatud teist apteeki, ei ole kunagi olnud avatud teist apteeki ning ei ole kunagi tehtud isegi ettevalmistustöid teise apteegi avamiseks. Optsioonilepingu p 4.1, mille sisuks on, et Tallinnas XXXei avataks teist apteeki, on konkurentsi kahjustav keelatud kokkulepe KonkS § 4 lg 1 p-de 2 ja 3 tähenduses ning seetõttu tühine (KonkS § 8). Kui optsioonilepingu p 4.1 ei ole tühine, on see hageja poolt teostatud korralise ülesütlemise tulemusel juba alates 09.07.2012.a. lõppenud. Isegi kui kostjal oleks leppetrahvinõue tekkinud, siis oleks leppetrahvinõue igal juhul lõppenud, sest kostja ei teatanud leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul väidetava rikkumise avastamisest. Hageja on seisukohal, et isegi kui optsioonilepingu p 4.1 koos selle rikkumise puhuks leppetrahvi sätestava punktiga 3.7 oleksid kehtivad ning kui kostjal oleks tekkinud õigus nõuda hagejalt leppetrahvi ja leppetrahvinõue ei oleks lõppenud, siis on kostja poolt nõutav leppetrahv igal juhul ebamõistlikult suur ja kuulub vähendamisele 0 euroni. Ilmselgelt ebaproportsionaalse leppetrahvi väljamõistmine hagejalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja hinnangul kostja poolt täitmisele esitatud optsioonileping ei vasta täitedokumendi nõuetele, mistõttu ei oleks optsioonilepingust tekkivad võimalikud nõuded koheselt sundtäidetavad ning kohtutäitur ei oleks tohtinud täitemenetlust alustadagi. Optsioonileping ei ole sundtäitmiseks piisavalt selge ning ei vasta seetõttu täitedokumendi nõuetele.
2.Optsioonilepingu p 4.1 sätestab tähtajatu ehk igavese kohustuse tagada, et Tallinnas XXX ei avata teist apteeki. Kui kohus leiab, et optsioonileping oli täitedokumendiks kuni 31.12.2005.a. kehtinud TMS § 1 lg 1 p 13 järgi, siis palub hageja tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata TsMSRS § 11 lg 4 esimene lause
osas, milles see võimaldab määramata ajani (sh käesoleva ajani) esitada sundtäitmisele alates 01.01.2006.a. kehtiva TMS järgi enam täitedokumendiks mitteolevaid kuni 31.12.2005.a. tõestatud notariaalseid kokkuleppeid nõude kohta, mis näevad ette kindlaksmääratud rahasumma tasumise või asendatavate asjade või väärtpaberite kindlaksmääratud koguses üleandmise, kui võlgnik on kokkuleppe kohaselt nõustunud kohese sundtäitmisega. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TMS järgi oli täitedokumendiks notariaalne kokkulepe nõude kohta, mis näeb ette kindlaksmääratud rahasumma tasumise, kui võlgnik on kokkuleppe kohaselt nõustunud kohese sundtäitmisega. Optsioonilepingu p 4.1. ja 3.7. nägid ette kostja õiguse nõuda hagejalt leppetrahvi tasumist summas kuni 639 116, 49 eurot (10 000 000 krooni), kui hageja rikub kohustust tagada, et aadressil XXX, Tallinn ei avata teist apteeki. Optsioonileping oma p 3.7., 3.9. ja 4.1. vastas kuni 31.12.2005.a. kehtinud täitemenetluse seadustiku järgse täitedokumendi tunnustele. Sellised täitedokumendid on TsMSRS § 11 lg 4 järgi sundtäidetavad ka pärast 01.01.2006.a., s.h käesoleval ajal. Vaidlust optsioonilepingu p
4.1.kehtivuse üle käesolevas asjas tõstatada ei saa. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud korralise ülesütlemise aluse olemasolu ning hagejal puudub õigus ühepoolselt oma kohustusi lõpetada. Kostja on seisukohal, et hageja on oma optsioonilepingu p 4.1. tulenevat tagamiskohustust rikkunud sellega, et (i) jättis võõrandamislepinguga XXX, Tallinn käsutuspiirangu XXX ele üle andmata, (ii) kinnitas XXX ele, et igasugused võõrandamislepingus nimetamata käsutuspiirangud puuduvad ning (iii) minetas XXX e registrisse kandmise ja eeltoodud rikkumiste koosmõjus täielikult võime mõjutada teise apteegi avamist või sellest hoidumist aadressil XXX, Tallinn. Kostja esitas leppetrahvinõude 19.05.2014.a. ehk viivitamatult pärast sellest asjaolust teadasaamist. Kostja palub jätta hageja taotluse leppetrahvi vähendamiseks rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
4.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud nii 08.10.2014.a. kohtumääruses (III köide t/l 59) kui ka 02.12.2014.a. kohtuistungil (III köide t/l 176-179).
6.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas 26.09.2003.a. Osaühing XXX ja OÜ XXX vahel sõlmitud notariaalne osaühingu osade optsioonileping (I köide t/l 44-52) on täitedokumendiks ning kas sundtäitmine täiteasjas nr. 022/2014/3071 on lubatav.
7.Kuivõrd hageja on esitanud kohtule kaks nõuet, siis annab kohus esmalt hinnangu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudele ning seejärel käsitleb kohus hageja tuvastusnõuet.
8.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige
põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 11 kohaselt muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.
9.Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi – Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippus’i 03.06.2014.a. täitmisteate kohaselt on täitemenetlust täiteasjas nr. 022/2014/3071 alustatud 02.06.2014.a. kostja täitmisavalduse alusel (I köide t/l 40-43) ning täitedokumendiks on Tallinna notar Gunnar Savisaare poolt 26.09.2003.a. tõestatud osaühingu osade ostuoptsiooni leping nr. 7763 ning nõude sisuks on leppetrahv summas 639 116,49 eurot (I köide t/l 37-38).
10.Osundatud osade ostuoptsiooni lepingu p. 1.1 kohaselt on lepingu esemeks Landgate OÜ osaühingule XXX kuuluv 40 000 kroonise nimiväärtusega osa ja osaühingule XXX kuuluv 40 000 kroonise nimiväärtusega osa, mis kokku moodustavad 100 osaühingu osakapitalist (I köide t/l 44-52). Lepingu p. 4.1 järgi juhul, kui osa omandab OÜ XXX kohustub OÜ XXX tagama, et Tallinnas XXXei avata teist apteeki (I köide t/l 47).
11.Sama lepingu p. 3.7 järgi kui üks lepingu pool rikub käesoleva lepingu p. 2.11, 3.1 või 4.1 sätestatud kohustust, siis kohustub selles süüdi olev pool tasuma teisele poolele leppetrahvi summas 10 000 000 eesti krooni ühe nädala jooksul (I köide t/l 47).
12.Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi – 19.05.2014.a. nõudekirja kohaselt ona kostja esitanud hagejale nõude leppetrahvi summas 639 116,49 euro tasumiseks hiljemalt 10 päeva jooksul alates käesoleva nõude saamisest (I köide t/l 54-55). Kostja palub hagejal leppetrahvi tasuda põhjusel, et hageja ja XXX OÜ vahel on sõlmitud 07.05.2013.a. notariaalne võõrandamisleping, millega hageja on andnud üle kinnistu mitterahalise sissemaksena ning sellega ei ole hagejal võimalik tagada, et eelpool nimetatud aadressil ei avata hageja poolt apteeki.
13.Pooltel puudub vaidlus selles, et kinnistul asukohaga XXX Tallinnas teist apteeki avatud ei ole. Samas on kostja arvamusel, et hageja on käesoleval juhtumil eelpool nimetatud lepingu p. 4.1 tulnevat tagamiskohustust rikkunud sellega, et jättis võõrandamislepinguga XXX Tallinn käsutuspiirangu üle andmata, millega hageja on minetanud täielikult võime mõjutada teise apteegi avamist või sellest hoidumist.
14.Kohtud on varasemalt pooltevahelises õigussuhtes tuvastanud, et leppetrahvi funktsiooniks oli kindlustada, et XXX Tallinn asuvas hoones oleks teise apteegi avamine välistatud (I köide t/l 56-72).
15.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Õiguskirjanduses on selgitatud, et leppetrahvi eesmärgid on kompenseerida kohustuse rikkumisega tekitatud kahju kokkulepitud suuruses ning sõltumata tegeliku kahju suurusest või selle tõendamisest lihtsustada kahju hüvitamise nõude realiseerimist ja sundida võlgnikku kohustuse täitmisele (Võlaõigusseaduse I kommenteeritud väljaanne, lk. 537). Seega on leppetrahvi tasumise eelduseks asjaolu, et leppetrahvi nõudvat lepingupoolt on kahjustatud.
16.Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest võib järeldada kostja huvide kahjustamist ja mis annaks talle aluse hagejalt leppetrahvi nõuda. Ainuüksi asjaolu, et hageja on nn. minetanud võime mõjutada teise apteegi avamist ei ole aluseks leppetrahvi nõudmiseks. Antud juhul teist apteeki asukohaga XXX Tallinnas avatud ei ole. Seega ei ole hageja rikkunud osaühingu osade ostuoptsiooni lepingu p. 4.1 kokkulepitut, mistõttu ei ole hagejal ka kostja ees leppetrahvi tasumise kohustust. Sellest tulenevalt tuleb
sundtäitmine täiteasjas nr. 022/2014/3071 tunnistada lubamatuks.
17.Hageja on oma sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude põhjendustes välja toonud täiendavaid aluseid, kuid kuna kohus on asunud seisukohale, et sundtäitmine on lubamatu punktis 16 nimetatud alusel, siis kohus ei anna hinnangut ülejäänud hagi aluseks olevatele asjaoludele.
18.Hageja on kohtule esitatud hagis palunud ka tuvastada, et OÜ XXX ja OÜ XXX vahel 26.09.2003.a. sõlmitud osaühingu osade ostuoptsiooni leping ei ole leppetrahvi tasumise nõude osas ega leppetrahvi tasumisega viivitamise eest viivise tasumise nõude osas täitemenetluse läbiviimist võimaldavaks täitedokumendiks. Kostja vaidleb nimetatud hageja nõudele vastu.
19.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 11 lg 4 kohaselt kuni 2005. aasta 31. detsembrini tõestatud notariaalse kokkuleppe nõude kohta, mis näeb ette kindlaksmääratud rahasumma tasumise või asendatavate asjade või väärtpaberite kindlaksmääratud koguses üleandmise, võib juhul, kui võlgnik on kokkuleppe kohaselt nõustunud kohese sundtäitmisega, esitada sundtäitmisele ka pärast käesoleva seaduse jõustumist. Nõudeks, mis näeb ette kindlaksmääratud rahasumma tasumise, loetakse ka pandilepingust tulenev nõue, mille puhul peab kohese sundtäitmise kokkulepe sisalduma ka pandilepinguga tagatava nõude kohta koostatavas kokkuleppes.
20.Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TMS § 1 lg 1 p 13 oli täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe nõude kohta, mis näeb ette kindlaksmääratud rahasumma tasumise või asendatavate asjade või väärtpaberite kindlaksmääratud koguses üleandmise ja mille kohaselt võlgnik on nõustunud kohese sundtäitmisega.
21.Kohus leiab, et täiteasja nr. 022/2014/3071 täitedokumendiks olev notariaalne osaühingu osade ostuoptsiooni lepingu punktid 3.6, 3.7, 3.9 ja 4.1 on üheselt arusaadavad, et lepingu rikkumises süüdi olev pool kohustub alluma kohesele sundtäitmisele ning kohustub leppetrahvina tasuma 10 000 000 Eesti krooni hiljemalt ühe nädala jooksul arvates leppetrahvi tasumise kohustuse tekkimise hetkest ning tasuma viivist vastavalt lepingu punkt 3.6.
22.Seega on lepingus selgelt kindlaksmääratud, et vastava kohustuse rikkumisel, tuleb kohustust rikkunud poolel tasuda teisele poolele kindel rahasumma. Samuti on kokkulepitud tähtaeg leppetrahvi tasumiseks (I köide t/l 44-52). Antud juhul on tegemist täitedokumendiga, mille sissenõutavaks muutumine on sõltuv tingimuse saabumisest (TMS § 19 lg 1). Selliseks tingimuseks on käesoleval juhtumil teise apteegi avamine asukohaga XXX Tallinnas.
23.Hageja on alternatiiivselt palunud tunnistada põhiseaduse vastaseks ja jätta kohaldamata TsMSRS § 11 lg 4 esimene lause, kui kohus leiab, et ostuoptsiooni leping oli täitedokumendiks 31.12.2005 kehtinud TMS § 1 lg 1 p 13 järgi. Kohus on seisukohal, et vastav taotlus hageja toodud põhjendustel rahuldamisele ei kuulu.
24.Kohus selgitab, et asjaolu, et pooled ei ole kokku leppinud vaidlusaluse lepingu p. 4.1 täitmise osas tähtaega, ei ole aluseks eelpool osundatud sätte põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks. Lepinguline tähtajatu tagamiskohustus ei saa olla aluseks TsMSRS § 11 lg 4 esimene lause põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks ning kohaldamata jätmiseks.
25.Lisaks märgib kohus, et hageja on esitanud kohtule hagi tsiviilasjas nr. 2-12-20195, millises palub tuvastada vaidlusaluse lepingu p. 4.1 lõppemist (II köide t/l 77-80, 81-87). Seega kas vaidlusaluse lepingu p. 4.1 tulenev tagamiskohustus on lõppenud selgub eelpool osundatud tsiviilasjas.
26.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et 26.09.2003.a. sõlmitud osaühingu osade ostuoptsiooni leping vastab TMS-is sätestatud täitedokumendi nõuetele ning puudub alus hageja vastava nõude rahuldamiseks.
27.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on osaliselt põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Sundtäitmine täiteasjas nr. 022/2014/3071 tuleb tunnistada lubamatuks. Hagi ei kuulu rahuldamisele osas, milles hageja palus tuvastada, et OÜ XXXja OÜ XXX vahel 26.09.2003.a. sõlmitud osaühingu osade ostuoptsiooni leping ei ole lepingupunktis 4.1 sätestatud teise apteegi mitteavamise tagamise kohustuse rikkumise eest lepingupunktis 3.7 ettenähtud leppetrahvi tasumise nõude osas ega leppetrahvi tasumisega viivitamise eest lepingupunktis 3.6 ettenähtud viivise tasumise nõude osas täitemenetluse läbiviimist võimaldavaks täitedokumendiks.
28.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Hageja esitas kohtule 05.12.2014.a. taotluse 02.12.2014.a. toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kostja vaidleb nimetatud protokolli parandamise taotlusele vastu.
29.Kohus, tutvunud esitatud taotluse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 50 on sätestatud protokolli kohustuslik sisu. Vastavalt TsMS § 50 lg 1 peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Sama paragrahvi lõige 1 p 8 kohaselt peab protokollis olema kirjas menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides.
30.Hageja esindaja on käesoleval juhtumil taotlenud oma seisukohtade täpsustamist. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulise protokolli muudatusega. Põhisisu osas on hageja esindaja seisukohad protokollis piisavalt kajastatud. Protokoll ei ole kohtuistungi stenogramm ja seega puudub vajadus protokollis hageja esindaja sõnavõttu täpsustada. Taotlus protokolli parandamiseks jääb asja materjalide juurde.
31.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
32.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 9 500 eurot. Menetluskulude jaotamine
33.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud 50 % ulatuses jätta hageja kanda ja 50 % ulatuses kostja kanda.
34.TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.