Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

SÜÜDISTUS

mootorsõiduki xxx registreerimismärgiga xxx võtmed ning 03.12.2022 kella 22:00 paiku võttis tahtlikult võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxx asuva kortermaja ette pargitud eelnimetatud mootorsõiduki. Varguse toimepanemiseks palus Alex Hekkurainen T Lilt abi mootorsõiduki toimetamisel xxx kortermaja eest xxx tänavale xxx sõidukite rendiplatsile, mida valdab W N. T L, teadmata, et Alex Hekkurainenil puudub sõiduki omaniku heakskiit sõiduki valdamiseks, kasutamiseks ja kortermaja eest ära toimetamiseks, võttis Alex Hekkurainenilt vastu mootorsõiduki xxx võtmed ning sõitis Alex Hekkuraineni palvel sõidukiga W. N OÜ platsile xxx. Alex Hekkurainen tekitas K Mle vargusega varalist kahju kokku summas 750 eurot. Hiljem viidi mootorsõiduk xxx registreerimismärgiga xxx eeluurimisel tuvastamata isiku poolt küttelao territooriumile xxx, kust politsei selle 20.12.2022 pukseeris Rakvere Politseijaoskonna hoovi ja tagastas kannatanule. Seega Alex Hekkurainen, isikuna, kes omab kehtivat kriminaalkaristust kelmuse toimepanemise eest, võttes tahtlikult ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

raha ilma kavatsuseta ostetud kaupa ostjale saata. Müügikuulutuse peale võttis Alex Hekkuraineniga ühendust D V, kes soovis telefoni osta hinnaga 240 eurot. Omamata kavatsust kaupa müüa, lasi Alex Hekkurainen mobiiltelefoni osta soovinud D Vil raha kanda enda sõbra R Ti ema L Ti AS Swedbank arveldusarvele XXX, kuhu kannatanu D V ajendatuna Alex Hekkuraineni loodud ebaõigest ettekujutusest telefoni müügi soovi kohta kandis 16.01.2023 kahel korral 120 eurot, s.o kokku 240 eurot. Alex Hekkurainen lubas D Vile, et saadab mobiiltelefoni 16.01.2023 LuxExpress bussiga D Vi asukohta, kuid Alex Hekkurainen telefoni ei saatnud ning tegi seejärel kannatanule ettepaneku anda telefon üle isiklikult. Sama päeva õhtul, s.o 16.01.2023, pakkus Alex Hekkurainen D Vile müügiks ka mobiiltelefoni Samsung S22 maksumusega 380 eurot. Omamata kavatsust kaupa müüa, lasi Alex Hekkurainen mobiiltelefoni osta soovinud D Vil raha kanda enda elukaaslase poja K-K Ke AS Swedbank arveldusarvele XXX, kuhu kannatanu D V kandis 16.01.2023 kokku 135 eurot. Samuti lasi Alex Hekkurainen raha kanda sõbra T Li arvelduskontole xxx, kuhu kannatanu sõber R S kandis 17.01.2023 30 eurot ja Alex Hekkuraineni enda arvelduskontole nr xxx, kuhu kannatanu kandis 17.01.2023 kokku 110 eurot. Alex Hekkurainen ja D V leppisid kokku, et telefonide üleandmine toimub 26.01.2023 Rakvere linnas, kuid Alex Hekkurainen kohtumisele ei ilmunud ning kannatanu kõnedele ja sõnumitele ei vastanud. Alex Hekkurainen tahtlikult ei saatnud ega andnud üle mobiiltelefone kannatanule ning tekitas sellega D Vile varalist kahju kogusummas 515 eurot. Seega Alex Hekkurainen isikuna, kes omab kehtivat kriminaalkaristust kelmuse toimepanemise eest, tekitades avalikkuse poole pöördudes varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse ja seeläbi teisele isikule varalist kahju, pani toime KarS 209 lg 2 p 1, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Poolte seisukohad Prokurör jäi esitatud süüdistuse juurde (välja arvatud kannatanu M.M sõiduki varguse episood, milles loobus süüdistusest), osutades järgnevale: Väljapressimise episoodis kannatanul puudus motiiv süüdistatavate rõõnamiseks. Kannatanu ütlused on olnud järjepidevad menetluse eri etapides. Prokurör palus mõista A.Kokarevile karistuseks väljapressimise eest 5 aastat vangistust, mille kandmise algust arvestada 10.01.2025-st. A.Hekkurainenile palus prokurör mõista karistuseks § 424 järgi 6 kuud vangistust, § 209 järgi 1 aasta 6 kuud vangistust, § 214 järgi 5 aastat vangistust, liitkaristuseks 5 aastat 3 kuud vangistust kandmise algusega 29.08.2024. Kokarevi kohtueelses menetluses antud ütlusi ei saa kasutada tõendina vahetult, aga usaldusväärsuse kontrollimiseks võib neid kasutada. Need näitavad, et Kokarevi ütlused ei ole tervikuna usaldusväärsed ja ei saa tervikuna kasutada. Tema ütlused kohtus tuleb jätta tõendikogumist välja. Teise isiku suus läbi käinud tablettide kasutamise sobimatusest: see on naiivne, vangla- ja narkoasjadega tegelevad teavad arvukalt juhtumeid, kui kaubitsetakse ja tarvitatakse aineid, mis ei olnud vaid isiku suus või põses, vaid ka teistes kohtades. Ka antud asjas üks tunnistaja rääkis, et oli juhtumeid, et tablett neelatakse alla ja siis oksendatakse välja. Siis tablett pühitakse puhtaks ja see läheb edasi ringlusesse. Naiivne on kaitsja välja toodud vastuolu, et alles õhtul teatas kannatanu juhtunust. Tuleb välja, et terve päev mõtles ta kuidas (süüdistatavatele) kätte maksta. See on küüniline kannatanu suhtes. Kannatanu on selgitanud seda kahe aspektiga – et peale seda kõike oli tal tervis paha ja mõtles pigem kuidas enda tervist hoida. Teiseks, miks otsustas õhtul teavitada – ei tahtnud, et teises sektoris viibijad väga pahandaksid. See on eluliselt usutav, sest vangla sektoris on oma spetsiifika – kui teatad vahejuhtumist järgneb sellele automaatselt sektori kinnipanek. Kui hommikul või lõuna ajal pöörduks kannatanu valvuri poole, et peksti läbi, oleks sektoris olnud kinnipeetavate igapäevaelu rikutud, sektor oleks suletud. Tuju ei oleks hea. Selle põhjustaja oleks siis teada. Aga kui teatamine toimub õhtul peale õhtust loendust siis ei ole selles mingit

ohtu, sest niikuinii pannakse kambrisse. Sellest kannatanu lähtuski, et ei tahtnud pahandada teisi kinnipeetavaid. Kannatanu võimalik motiiv süüdistatavate rõõnamiseks, et teenida kasumit : et see summa on suur seda teame kohtupraktikast, tavainimesele ei ole see teada. Suur osa summast oli, et ähvardused olid ka pärast seda kui isikud ära viidi. Läbi korruste saadeti sõnumeid, mis mõjutasid tema närvisüsteemi. Seetõttu esitas hagi selles suuruses. Süüdistatav A.Hekkurainen ei tunnistanud ennast süüdi ja vaidles tsiviilhagidele vastu. Tunnistas, et sõiduki joobes juhtimine leidis aset, kuid eitas süüd kelmuse episoodis, sest ei olnud kavatsust kannatanut petta, lihtsalt kannatanule lubatud telefon läks katki. Miks ei andnud kannatanule teist telefoni nüüd enam ei oska öelda. On nõus raha tagastama. § 214 järgi tunnistas süüd, et lõi kannatanut labakäega, aga väljapressimist pole olnud. Absurdne on nõuda kelleltki valuvaigisti, mille võin ise endale välja kirjutada ja Kokarevil on see ka välja kirjutatud. Et käisime kannatanut terve päeva pressimas: kaamerast on näha, et käisime tema kambris vaid hommikul. Kui kaks inimest peksavad ühte, siis vigastused pidid olema palju tõsisemad. Kannatanu tahab (meile) karistust selle eest, et tulime temaga rääkima temale ebameeldival teemal. A.Hekkuraineni kaitsja S.Sillar samuti vaidles süüdistusele vastu. § 424 episoodis etanooli sisaldus veres oli 1,36 mg/g, mis ei ületa piirmäära, millest algab kriminaalvastutus. Joove – kas võimalik süüdi tunnistada ka kui jääb alla 0,75 mg/l? Mille tõttu ei olnud ta võimeline nõutava kindlusega sõidukit juhtima? Kolm nõuet on: alkoholi sisaldus 0,5 mg/l, koordinatsioon on tugevalt häiritud ja isik ilmselgelt ei ole võimeline sõidukit juhtima. See viimane nõue ei ole täidetud. Tõenäoliselt – tähendab, et võib olla ei olnud. Selles episoodis tuleb õigeks mõista. Kelmuse episoodis sai süüdistatav raha teise isiku käest ja ei andnud telefoni üle. Kui need asjaolud, miks ei saanud telefoni üle anda, tekkisid hiljem, mitte läbirääkimistel, siis kelmust ei ole. Kelmuse definitsioon sisaldub TsÜS-is, s.o isiku tahtlik eksimusse viimine ja hoidmine eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Tahtlus pidi olema siis kui sõlmiti telefoni müügileping. Küll tuvastatud on kannatanult 515 eurot saamine. Aga kuna lepingu sõlmimisel ei olnud tahtlust kelmus toime panna ei ole tegemist kelmusega. On vaid üks episood. Ei tegutsenud süstemaatiliselt, millest saaks tuletada tahtlust kelmuseks. Väljapressimises tõendiks on kannatanu ütlused, mis ta annab kohtus. Objektiivseteks tõenditeks on ka kannatanust tehtud fotod, mis tõendavad, et mingid kehavigastused kunagi olid kannatanule tekitatud või võisid need tekkida kukkumisest vms ehk küsimus taandub sellele, kas kehavigastused tekitati või tekkisid need muul põhjusel. Kui vigastused tekitati, siis on olemas § 121 koosseis, mitte § 214. Nõude esitamise kohta tõendeid ei ole. 1-23-1538 lahendis selgitab riigikohus, et otsus võib olla valdavas osas rajatud ühele tõendiallikale, aga see seab rangemad nõuded. Kõiki kahtlusi peab veenvalt kummutama. Kannatanul võis tekkida epilepsiahoog, mille käigus ta lõi ennast. Esineb kõrvaldamata kahtlus, et vigastused tekitatud mitte süüdistatavate poolt. Et kannatanul puudus motiiv valetada ning kuna pole muutnud ütlusi, siis räägibki tõtt: ütluste järjepidevus ei tähenda veel ütluste usaldusväärsust. Objektiivse kõrvalseisja seisukohalt vaadatuna: kannatanu esitas 5 tuhande euro nõude, millest on näha tema soov see olukord maksimaalselt ära kasutada. Ei saa rääkida, et (kannatanul) puudus motiiv (süüdistatavate rõõnamiseks). Kannatanu otsib võimalusi raha kätte saada. Kannatanul oli mitu korda võimalus pöörduda valvuri poole ja teatada juhtunust, aga ta ei teinud seda. Ta mõtles: kuidas saada sellest olukorrast maksimaalset kasu ning alles õhtul pöördus valvuri poole. Ka selles episoodis tuleb õigeks mõista. Süüdistatav A.Kokarev ei tunnistanud ennast süüdi ja vaidles tsiviilhagile vastu. Olen vanglas juba viis aastat, mul jäi vabanemiseni 4-5 kuud. Ei olnud motiivi uueks kuriteoks, teades, et vabanen varsti. Seejuures töötasin vanglas ja ilma rikkumisteta. Kannatanu oli ilmselt solvunud

ja tahab nüüd rikastuda meie arvel. Tal oli terve päev. Kui ta oleks mures tervise pärast, siis pöörduks arsti poole. Lõuna ajal käis valvur. Sektori sulgemine ei ole harva esinev. Et teised kinnipeetavad vihastavad tema peale – ei ole usutav. Ainuke, milles kahetsen, et riivasin oma sõnadega kannatanu tundeid, mille eest võiksin vabandada tema ees. Palun õigeks mõista. A.Kokarevi kaitsja A.Sirendi leidis, et süüdistus ei ole põhjendatud. Et kannatanul puudub mõistlik motiiv valetada: see ei välista, et ta võib valetada mõnel ebamõistlikul motiivil. Kannatanu sattus vanglasse omakasuliste kuritegude eest. Kui tema hagi on ebamõistlikult suur, miks ei või (ta) esitada teisi ebamõistlikke asjaolusid? Seda võib oodata temast. Ei ole usutavad kannatanu väited tablettide ärist süüdistatavate poolt, see ei ole faktiliselt realiseeritav. Süüdistatavad ei olnud teadlikud, mis tablette saab kannatanu. Kui nad läksid tema poole oli neil oma põhjus. Ei ole usutav, et nad tahtsid teise inimese suus olnud tabletid endale saada. Valvuri silme all võetakse tablett ja peale juuakse poolklaasi vett. Kannatanu ütluste usaldusväärsust ei kinnita, et meedikule P kinnitas ta järgmisel õhtul, et kinnipeetavad takistasid tal väidetavast kuriteost teatamast. Teistes ütlustes räägib ta hoopis, et oli paha olla (ja seetõttu ei teatanud). Mis veel tõendab kannatanu omakasu motiivi – oli ärritunud Hekkuraineni ja Kokarevi peale, suurest solvumusest otsustaski kätte maksta. Et kl 10 ajal tekitati kehavigastus ja teatas sellest vaid kl 23 ajal: see aeg kulus tal, et mõtestada olukorda ja otsustamiseks kuidas kätte maksta, ju ei tahtnud sellest osakonnast lahkuda. Et kannatanu oli ratastoolis ja liikumisvõimetu: ülekuulamisel liikus ta ruumis vabalt, see äratab põhjendatud kahtlust tema aususes. Tunnistajate ütlused käsitlevad mida kannatanu rääkis. Ühelegi tunnistajale ei rääkinud kannatanu vahetult pärast juhtunut. Alles 8 tundi hiljem pärast väidetavat sündmust.

UURITUD TÕENDID JA KOHTU SEISUKOHT

SA Ida-Viru Keskhaigla tõendist nähtuvalt V B pöördus 18.06.2024 kell 14:44 EMO-sse meditsiinilise abi saamiseks. Diagnoos: pealaenaha pindmine vigastus. (III kd tl 6) Fototabelist nr 2 on näha V.Bi kehavigastused: foto nr 1 – 17.06.2024 vaade V.Bi paremal põsesarnal ja paremal kulmul nähtavale hematoomile. Foto nr 2 – vaade B paremal põsesarnal ja paremal kulmul nähtavale hematoomile lähemalt. Foto nr 3 – vaade Bi paremal põsesarnal ja paremal kulmul nähtavale hematoomile ülevalt poolt. Foto nr 4 – vaade Bi peas vasakul poolel nähtavale haavale. Foto nr 5 – vaade Bi seljal vasakul pool nähtavale marrastusele. Foto nr 6 – vaade Bi seljal vasakul pool nähtavale marrastusele lähemalt. Foto nr 7 – vaade Bi vasaku õlavarre tagumisel küljel nähtavale marrastusele. Foto nr 8 – vaade verekahtlase määrdumisega T-särgile V.Bi käes. Foto nr 9 – vaade verekahtlase määrdumisega vanglavormi T-särgile Bi käes. (III kd tl 16-20) Tunnistaja (Viru vangla peavalvur) S S ütlustest nähtuvad kannatanu fotografeerimise asjaolud: ...B kandis karistust V-hoones esimeses üksuses. 2024.a juuni keskpaik. Olin sel ajal peavalve keskuse korrapidaja. Teatati, et isikul avastatud vigastused. Info järgi võisid vigastused olla tekitatud teiste poolt. Peavalve ülesandeks sellistes juhtumites on minna kohale ja fotografeerida, oleneb kas osakonda või med osakonda. Sel korral läksime kambrisse. Mina läksin fotografeerima, kõrval oli med töötaja, M Ms, med õde. Miks oli vaja minna med osakonda – ta käis karguga, seetõttu tuldi osakonda. Nägin kehal erinevaid kehavigastusi. Põsesarnal paremal pool ja kulmul oli paistetus ja nagu hematoom. Kuklas peas oli värske haav, kus veri oli ära kuivanud. Selja peal vasakul pool olid marrastused ka, kõik vigastused pildistasin. Kui pildid olid tehtud läksin tagasi peavalvekeskusesse, selleks spetsiaalselt loodud kausta. See on tavaline praktika. Menetleja võib need fotod kasutada. Med töötaja fikseeris samal ajal vigastuse ja mina samal ajal tegin foto sellest vigastusest. Küsisin Bilt - mis juhtus, ta ütles, et rünnati, aga ei täpsustanud kes ja kuidas see toimus. Ta mainis, et pärast seda oli tal halb olla ja ta oksendas. Minu ülesandeks oli vaid pildistada vigastused. Vaatasin ümberringi, mingeid vereplekke ei olnud näha... T-särgil oli nagu veretaoline määrdumine või oksamass, tükikesed. Need riietusesemed ka pildistasin. Põrandal okselaike, verd ei olnud. Ehk siis teada on kannatanul tuvastatud kehavigastuste laad ja raskus: hematoom ja turse parema kulmu ja silmaaluses piirkonnas, peas vasakul pool kukla piirkonnas pindmine veritsev haav mõõtmetega 2cm x 2cm, vasaku õlavarre tagumisel küljel hematoom pikkusega 2-3 cm ja sarnane hematoom ka vasakul abaluu piirkonnas, pearinglus, oksendamine. Samuti teada on, et kannatanu põeb epilepsiat. Peale selle, Viru vanglas viibimise ajal jagati temale arsti ettekirjutusel ravimitest mh „Lyrica“ (pregabaliin) tablette. Nii, Ida-Viru Keskhaigla vastusest nõudekirjale tuleneb, et V.Bile oli ordineeritud ravim Pregabalin (Lyrica) 150mg x 2 juba Viru vanglasse saabudes. Saabus 14.11.2023 etapiga Tallinna vanglast. Diagnoos: täpsustamata epilepsia, diagnoositud 6.05.2023. Vangistuses viibitud aja jooksul ei ole V.Bil fikseeritud epilepsia või epilepsiasarnase hoo esinemist. (III kd tl 7) Vaidlust ei ole ka selle üle, et 17.06.2024 hommikul käisid süüdistatavad Hekkurainen ja Kokarev kannatanu Bi kambris nr 518, kus ta on viibinud üksi. 6.08.2024 asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Viru vangla V5 osakonnas asuvate valvekaamerate videosalvestisi, mille käigus menetleja tuvastas, et 17.06.2024 kinnipeetavate Alex Hekkuraineni ja Andrei Kokarev viibimine V5 osakonnas kinnipeetav V Bi kambris V518 on videovalvesüsteemis nähtav V5 osakonnas asuva valvekaamera „V5 eluosakond 3“

salvestistelt. DVD plaadile salvestati salvestis nimega „17.06.2024 V5 Hekkurainen ja Kokarev“. Salvestise alguses 17.06.2024 kella 9:26 ajal on V5 osakonna kambrid avatud režiimil, kuid kambri V518 uks on suletud. Kella 9:26:54 ajal sisenevad kambrisse kinnipeetavad Alex Hekkurainen ja Andrei Kokarev. Andrei Kokarev tõmbab kambri ukse enda järel kinni (foto nr 1). Kambri uks on suletud kuni kella 9:39:43-ni, mil Andrei Kokarev lükkab ukse lahti ning Alex Hekkurainen väljub kambrist, pöörab kambri ukse juures end ringi ning läheb tagasi kambrisse V518. Kambri uks jääb avatuks (foto nr 2). Edasi on näha kuidas koridoris jalutab kinnipeetav V R, kes kambri V518 juurde jõudes pöörab pilgu kambrisse V518, peatub ning jääb ukselävele seisma, kuni Alex Hekkurainen ilmub kambrist ukse juurde ning tõmbab ukse kinni. R lahkub kambri V518 juurest. Kella 10:05:00 ajal Alex Hekkurainen paotab kambri V518 ust ning piilub läbi ukse ava koridori, seejärel lükkab ukse lahti ning väljub kambrist. Kambri ukse lükkab enda järel kinni. Kella 10:11:20 ajal vanemvalvur A L avab kambri V518 ukse ning räägib midagi kambri V518 suunas. Kambrist ilmub ukselävele Andrei Kokarev (foto nr 6). Edasi, A L lahkub kambri V518 juureest, läheb Alex Hekkurainen kambrisse V518. Kella 10:17:38 ajal Alex Hekkurainen väljub kambrist V518. Kella 10:20:14 ajal väljub kambrist V518 Andrei Kokarev. Kambrist väljudes lükkab Andrei Kokarev kambri ukse kinni (foto nr 9). Edasi on näha kuidas Alex Hekkurainen läheb Andrei Kokarevi juurde ning koos piki koridori kõndides kaovad kaamera vaateväljast. (III kd tl 9-15) Ehk siis, kannatanu kambris süüdistatavad on viibinud kella 9:26-st kuni kella 10:17-10:20-ni, s.t umbes 51-54 minutit. Seega, antud episoodis ei olnud vaidlust selle üle ning eelpool käsitletud tõenditega on tõendatud, et 17.06.2024 kella 22:29 ajal tuvastati V.Bil kehavigastused (hematoom parema kulmu ja silmaaluses piirkonnas, pea vasemal poolel kukla piirkonnas värske pindmine haav ca 2cm x 2cm, vasaku õlavarre tagumises piirkonnas pikliku kujuga ca 2-3cm pikkune hematoom, sarnane hematoom ka vasema abaluu piirkonnas) ning sama päeva hommikul mõlemad süüdistatavad on käinud tema kambrist läbi, viibides seal kokku vähemalt 51 kuni 54 minutit. Vaidlus antud episoodis taandus sellele, mida süüdistatavad kannatanu kambris olles tegid ning kas nemad on tekitanud kannatanule temal fikseeritud kehavigastused (kui jah, kas see oli seotud Lyrica tablettide loovutamise nõudmisega), s.o süüdistuse versioon või tekkisid need süüdistatavast mittesõltuvatel põhjustel (nt kannatanu epilepsiahoogu käigus), s.o kaitseversioon. Kohtu arvates uuritud tõendid kinnitavad süüdistuse versiooni juhtunust, nimelt, et süüdistatavad lõid kannatanut eesmärgiga sundida teda leppida nende nõudmisega (loovutada neile kannatanule välja kirjutatud psühhotroopse toimega tablette „Lyrica“). Nii, kannatanu Bi ütlused osutavad ühemõtteliselt, et temal tuvastatud kehavigastuste puhul tegemist ei olnud enesevigastamisega (epilepsiahoo vms käigus), vaid süüdistatavate sihipäraste vägivallategude tulemusega: ...Sügisel saabusin Viru vanglasse. Umbes kaks kuud olin karantiinis. Viru vanglas olin jaanuarist kuni selle sündmuseni. Paiknesin kambris nr 518 V hoones. Olin kambris üksi, sest olen töövõimetu. Töövõimetus oli määratud, sest on vereringkonna haigus, maksatsirroos, vanglas leiti veel krooniline haigus, oli vähieelne seisund. Vanglas seoses terviseseisundiga anti püsivalt ravimeid: Lyrica, s.o pregnabaliin 4 tbl, 150 mg igapäevane annus. Peale selle sain Xanax’i, kaks korda päevas, südamerohtu jne. Arst ütles, et „kui tablette ei võta, siis terviseseisund halveneb ja, kuna oled HIV positiivne, sured kiiremini ära“. Enne Viru vanglasse tulekut oli diagnoositud ka epilepsia. (Vanglas) ei ole ühtegi juhtumit fikseeritud. Öösiti võisid toimuda (epilepsia)hood, aga ainult siis kui ei võtnud ravimeid, see oli siis kui olin Viljandi (rehabilitatsiooni)keskuses. Vanglas selliseid juhtumeid ei olnud... Ei mäleta täpselt, kas rääkisin kellelegi kinnipeetavatest, et mul on olnud epilepsiahood.

Konflikt süüdistatavatega juhtus suve alguses... Kambrisse tulid Kokarev ja Hekkurainen. Lugesin raamatut, lamasin voodil. Hekkurainen istus akna juurde, Kokarev jäi seisma voodi juurde. Enne seda juhtumit suhtlesin nendega nagu tere-tere, aga üritasin eriti mitte suhelda. Enne seda Kokarev on paar korda kambris läbi käinud paariks minutiks, tuleb, võtab ajakirja, vaatab ja läheb minema. Hekkurainen siis alles tuli osakonda, teda tundsin vähe, vähem kui üks kuu. Tol päeval astusid nad sisse, naeratades. Ei saanud aru, mida nad tahavad. Istusin voodile. Panin t-särgi selga. Nad küsisid naljatades „ega sa ei tea, miks me tulime“. Vastasin, et ei tea. Siis nad hakkasid rääkima, et „mõtle ikka, miks tulime su juurde“. Pärast seda küsisin „milles probleem on, aitab naljadest“. Nad ütlesid, et nüüd iga päev pead sa andma meile oma tabletid ja mõtle ise välja, kuidas seda teha. Nad ütlesid, et pean tooma just Lyrica tablette. Alguses kohe ütlesin – „ei“, et ei hakka... tehke minuga mis tahate... Kokarev mängis „head“, Hekkurainen „halba“. Nad rääkisid, et ma kahjustan nende äri, neil on tablettide äri, tablettide hinnad langevad minu pärast alla, et löön hinnad alla. Keeldusin umbes 10 korda. Siis Hekkurainen kasutas minu suhtes vägivalda, lõi vastu pead, käelaba servaga, oli valuline löök. Kas enne seda ähvardati lüüa – jah, olid ähvardused, et „mõtle ise, muidu tuleb kättemaks“. Saingi sellest niimoodi aru, et saan kätte. Ähvardused olid erineval moel. Üks neist mängis head (Kokarev), teine halba (Hekkurainen), kes kasutas jõudu. Etteheited olid, et mina löön (tablettide) hinnad alla, mis on nende ärile kahjulik. Otseselt ei ähvardanud, aga see nägi välja ähvardusena, et tulevad pahandused. Hekkurainen lõi mind käega, mina üritasin lükata teda vasaku jalaga eemale. Hekkurainen hakkas peale tükkima, andis märku Kokarevile. Kokarev seisis kõrval, paremalt poolt. Ta lõigi mind nii, et ma lõin ennast peaga vastu seina. Tal ei olnud midagi käes, ilmselt käega lõi. Nägin vaid, kuidas Hekkurainen tegi märget Kokarevile ja siis Kokarev hakkas lähenema. Ei olnud jalaga löönud, nägin, et just käsi hakkas liikuma. Kaotasin teadvuse käelöögist millest lõin pead vastu seina ja kaotasin teadvuse. Siis tulin teadvusele juba põrandal. Vaatasin kätele, olid verised, sain aru, et midagi on lõhutud. (Enne) olin istuvas asendis voodil. Kui kaotasin teadvuse, siis juba põrandal. Või pigem kui juba tulin teadvusele. Kokarev ja Hekkurainen olid siis kõrval, seisid kõrval, mõtlesid, äkki surin ära. Nad pritsisid mulle vett peale, vist Kokarev tegi seda. Edasi ei saanud iseseisvalt üles tõusta, pea käis ringi, ajas oksele. Nad mõlemad aitasid mind voodile istuma. Mingit aega nad ootasid, tuli palju verd. Pühkisid selle vere ära. Kas mõlemad olid kambris või keegi käis väljas – keegi neist käis väljas ja siis tuli uuesti sisse. Teised kinnipeetavad selle sündmusesse ei sekkunud. Tuli sisse valvur A. Küsis, „kas kõik on korras“, tema juurde tuli kohe Kokarev, sest võõras kambris viibida ei tohi, ta (s.t Kokarev) vabandas ja läks minema. ...Ei rääkinud valvurile, et mind löödi. Vist ei ole siis veel löödud. Siis oli vaid meievaheline jutt. Pärast seda kui aitasid mind püsti jutud tablettidest jätkusid. Aga siis nad enam ei löönud, Alex hakkas karjuma, Kokarev ähvardama, et teda saadetakse Venemaale välja, ta läheb sõjale venelaste poolel ja võib mind vabalt maha lüüa. Aleks veel sülitas minu pihta. Mis pidite tegema või mitte tegema, et nad ei käituks niimoodi - ma ikka keeldusin nende pakkumisest, (nad) ütlesid, et tulevad tagajärjed. Andrei ütles, et see ei jää niimoodi, et tuleb probleeme. Kui tablett maksab „mustal turul“ 1 euro ja mina sain 4 tbl, teised kinnipeetavad veel said, siis ühes kuus tuleb juba korralik summa. Kui annaksin neile tabletid, siis nad ei lubanud midagi selle eest. See oli nii nagu 90-ndates, nad ei tahtnud mulle midagi maksta. Lubadused, ähvardused võtsin tõsiselt. Ütlesin sellest valvurile ja juba järgmine päev tulid kokku operatiivtöötajad ja hakkasid otsustama, mida sellega ette võtta. Miks võtsite seda tõsiselt – Hekkurainenil on sidemed, tegeleb kogu aeg kriminaaliga, kui lubas et korraldab „magusat elu“, siis ta teebki nii. Pidevalt oli moraalne surve. Tema kriminaalsetest sidemetest teadsin vangla kuulujuttude järgi. Vigastused minul olid peas, öeldi, et pidi õmblema, aga möödus palju aega, öeldi, et nii paraneb, aga jäävad armid, pea valutas, iiveldus.

Esitasin tsiviilhagi moraalse kahju hüvitamise nõudes. Moraalne kahju seisneb alandustes, mida pidin kannatama, et survestati mind, siis sattusin vangla haiglasse, tundsin ennast halvasti närvivapustuse tõttu. Hiljem avastatud haigused, miks arvate, et on seotud selle sündmusega – olin närvis, pidevalt kuulsin need etteheited. Ukse taga. Pärast seda juhtumit neid isikuid uste taga ei olnud, aga siis läbi WC oli kuulda, alt ja ülal korruselt räägiti pidevalt, et mina olen halb, „tehke temaga midagi“, pidevalt olid need ähvardused. (Hagi) 5 tuhat eurot see on enda äranägemise järgi. Summa võetud lihtsalt nii. Lugesin, et see summa on piisav, seda enam, et see on kahe inimese peale. Kuivõrd võimalik on, et teadvusekaotus oli tingitud löögist, mitte terviseseisundist, nt oli epilepsiahoog – ei, see oli löögist, Alex alustas esimesena kaklust, lõi esimesena vastu pead. Siis tekkis rüselus, hakkasin teda jalaga eemale tõukama, Alex vaatas Andrei peale, siis tuli löök pähe ja siis lõin veel ennast kuklaga ja kaotasin teadvust. Epilepsia korral kohe kutsutakse arstiabi, kutsutakse korrapidaja... Kas seekord olid teil samad tunnused, nagu see on varem olnud epilepsiahoogule eelnevalt – ei, see oli teistmoodi. Mitte nii nagu enne epilepsiahoogu. Tavaliselt epilepsiahoogu alguses koguneb sülg suhu jne. Kui palju sooviti Lyrica tablette – Kokarev rääkis, et otsusta, palju sa saad loovutada, konkreetselt mitu tk ei rääkinud, sain aru, et vähemalt poole pidin neile loovutama. Mingit konkreetset kogust ei nõudnud, rääkisid vaid, et hakkad pidevalt meile „maksma“, palju nimelt ei rääkinud. Kuidas vanglas tablette antakse – Pregnabalini antakse valvurite poolt, unerohtusid juba med töötajad. Kas seda peab võtma kohe valvuri juuresolekul – jah. Kuidas need saab siis kellelegi anda – ei tea, kuidas teised varjavad, aga see neil õnnestub, aga kui nad jäävad vahele, jäävad nad tablettidest ilma. Millal teatasite administratsioonile – kell 22 õhtusel loendusel. Miks varem ei teatanud – ...minu terviseseisund oli selline, et tahtsin lihtsalt pikali olla. Toit toodi kambrisse. Kas ei olnud võimalust varem teatada – ei olnud võimalust varem teatada. See on tõsine asi ja ei tahtnud, et kõik naabrid hakkaksid mõtlema minust halvasti. Mille eest (tol hetkel) karistust kandsite – § 200, poerööv, karistus oli 2 aastat. Enne selle karistuse kandmist olin ka vanglas, poevargused ja § 200 ka. Kamber oli kaheinimese kamber, kaks voodikohta. Ei olnud kambrikaaslast. Terviseprobleemidega seoses abiline oli, aga ta oli teises kambris, ta pesi põrandaid minu kambris, viis mind ratastooliga haiglasse. Abiline ei elanud minu kambris, kõrvalkambris elas. Kas enne arsti poole pöördumist olete arutanud seda juhtumit mõne kinnipeetavaga – ei. Olin kambris ega väljunud kambrist õhtuni välja. Kas valvur või med töötaja kontrollib, kas olete tableti ära söönud – ... Xanax’it antakse lahustatuna vees, Lyricat antakse tabletina. Lyricat peab (kohe) sisse võtma, keelatud on nende kogumine. See ravim on seotud närvidega, see on nii veresoontele, seljavaludele. Multifunktsionaalne tablett. Millal teil tuvastati e pilepsiat – hakkasin vara narkootikume tarvitama, see on narkomaanide haigus. Kui vana olite kui olid esimesed hood - 15, 17 või 18. Kuidas see teil välja näeb, kas kaotasite teadvuse – oli nii, et kaotasin teadvuse ja ei mäletanud midagi, siis jalad, käed ei toimi, ei kontrolli oma keha. Kas suust hakkab tulema valget vahtu või okset - sülg hakkab kogunema suhu ja lõugadele surumise tunne. Miks see hoog tekib, kas mingi närvipinge – võib olla kui on stress, närvivapustus.

Kas oli vastastikune kaklus Hekkuraineniga, et tema lõi käega, teie jalaga – ei, jalg on haige, toetusin jalaga vastu tema kõhtu, ta istus toolil, et ta ei tuleks ligemale, sirutasin jala välja. Istusin voodis, ei saanud jalaga lüüa. Ei olnud vastastikune kaklus. Kust okse sattus riietele – pea valutas, ajas oksele, kui lamasin, siis ilmselt sattus... Millal oksendamine tuli – pea käis ringi, mitu korda oksendasin, see oli siis kui olin üksi, nende juuresolekul oli tugev verejooks. Kuidas kambri põrandale saite – ei mäleta. Kas varem oli tulnud teadvusekaotust, mitte seotult epilepsiaga – ei. Ainult löögist nt. Lyrica tabletid antakse hommikuti – 2 hommikul ja 2 õhtul. Mõlemal korral võtsin kohe sisse. Valvurid mitte kõik ei vaata suhu (pärast tableti manustamist). Sõltub vahetusest. Ei tea kuidas (teised kinnipeetavad) teevad, kuid pärast tuleb välja, et varjavad kuidagi (tablette). Kas epilepsiahoo ajal oksendate, tuleb vahtu suust – ei, ainult krambid. Võib ainult sülg koguneda. Oksendamist ei olnud ja iiveldustunnet ei olnud. Millal oli viimati epilepsiahoog enne Viru vanglasse sattumist – vanglas ei olnud selliseid juhtumeid nagu oli Viljandis. Vabaduses oli veel kord, aastavahetusel. Kui tihti epilepsiohood juhtuvad – kord poole aasta jooksul. Süüdistatavad olid minu kambris umbes tund aega. Mitu korda sisenesid minu kambrisse. Jutt oli samal teemal. Rääkisid tagajärgedest, kui ei loovuta neile tablette. Nad oletasid, et võin kaevata valvuritele ja käisid mind rahustamas. Ütlesid, et kui midagi ei ütle (valvuritele) ei ole midagi märgata. Et kuidas varjata vigastusi näol. Kuidas peaks seisma, et valvur ei näeks vigastusi. See oli samal päeval. Järgmine päev viidi mind üle teisse osakonda. Ütlesin valvurile sellest õhtul, siis tuli med õde ja fotografeeriti. Hommikul kutsus välja vanem med õde. Rääkisin talle kuidas minult tablette nõuti. Peavalvur küsis, kas kirjutan avalduse, kas see on normaalne kui pressitakse välja tabletid, ähvardavad ja peksavad. Varem pole varjanud tablette, ei ole mõtet seda teha. Mõned on rääkinud, et varjab suus, teine käes, mõni oskab välja oksendada tagasi. Kuidas süüdistatavad said loota, et teie olete selleks võimeline – Viru vanglas ei jälgita (tablettide manustamist) nii rangelt nagu Tallinna vanglas. Seal peab seisma kaamera all ja näitama. Ka tunnistaja (vanglavalvur) S T’i ütlused kinnitavad, et (Viru vanglas) oli juhtumeid, kus kinnipeetavad petsid valvureid ja ei manustanud ravimeid. Samuti kinnitab ta, et kannatanu kehavigastustest saadi teada alles õhtuse loenduse ajal: ...Avastasime vigastuse inimesel, V B oli kinnipeetav, kes oli sel ajal V hoones, kui olin seal valves. Eelmine aasta kandis ta karistuse V-hoones. Ta oli kambris üksi, sest oli liikumispuue. Vigastused avastati õhtuse loenduse ajal. Kambris avastasin selle vigastuse. Koos vanemvalvuriga G P’ga. Sisenesime kambrisse nagu tavaks õhtuse loenduse ajal, küsisime – kas kõik on korras, B vastas, et ei ole korras, kallutas ettepoole. Nägin, et kuklas on värske veritsev haav. Ta istus alumise nari peal. Kombeks on seista, aga puue tõttu ta võis istuda ja ravimit anti talle ka kambris. See oli värske haav, veri veel tuli. Mina teisi vigastusi ei tuvastanud. Edasi küsisin, mis juhtus, ta eriti midagi ei vastanud, aga võttis käe rusikasse ja pani vastu lõuga. Küsisin – kas said peksa, ta noogutas. Küsisin - kes seda tegi. Ta vastas, et neid oli kaks ja kaamerast on kõike näha. Küsisin - mis ajal juhtus. Ta vastas, et hommikul ja kaamerast on kõike näha. Rohkem ei rääkinud midagi. Väljusin kambrist, teavitasin vanemavalvurit, tema teavitas A Lile, jätkasime loendusega ja edasi tegeles Biga juba A L. Mida oli näha kaameratest – hiljem, kui loendus oli lõpetatud, valveruumis vaatasime kaamera salvestised läbi ja selgus, et Hekkurainen ja Kokarev sisenesid kambrisse kella 9 ja 10 vahel. Kannatanu ei rääkinud, miks teda löödi. B ei pidanud seisma loenduse ajal, mis tema terviseprobleem oli – ei tea täpselt, aga oli raskusi seismisega, käis kahe karguga, mistõttu oli raskendatud ravimite manustamine, ukse peal oli tal raske millelegi toetuda, mõlemas käes olid tal kargud. Ravimid temale andsid valvurid. Valvurid andsid ravimid mitu korda, ei oska öelda mitu korda andsid ravimid med õed. Kui ravimid

isikule anti pidi ta kohe manustama, näitama suud, et näidata et ravim on ära manustatud. Üldiselt manustatakse ravim ukse peal. Kas oli juhtumeid kus kinnipeetavad petsid valvureid ja ei manustanud ravimeid – jah, seda juhtub, võib panna keele alla, igeme alla ja valvur ei märka seda. Kambrites ja sektorites teostatakse läbiotsimisi ja mõnikord leitakse sealt ravimeid. Siis tehakse ettekanne. Ravim võetakse maha. Kui leitakse ravim, mis ei ole isikule välja kirjutatud, selgitame välja kellele see kuulub ja loeme, et siis inimene seda ravimit ei vaja. Kas on teada, kuidas see ravim jõudis temani – kui kinnipeetav ei tunnista seda, siis tegeleb sellega teabe-uurimisosakonna ametnik. Mõnikord ravimid liiguvad vanglas. Kas olete kohustatud veenduma, et ravim on manustatud – jah. Kuidas siis juhtub, et ravim on vanglas liikvel? - Mõnikord kinnipeetav oskab hästi peita, teinekord ametnik ei ole piisavalt pädev, aga üritame seda takistada. Mis keeles suhtlete veel – räägin vabalt eesti ja vene keelt, suhtlustasandil inglise keelt. Biga rääkisin vene keeles. Kes võib kaameraid vaadata – igas üksuses võib valvur vaadata oma maja kaameraid. Peavalvur ja teabe uurimisosakonna ametnik kõiki kaameraid. Tagantjärgi ka. Kui lõpetasime loenduse, saime kerida salvestise tagasi. Hekkuraineniga olen varem kokku puutunud, ta oli Biga samas majas, praegu on ka seal. Kuidas saab Hekkurainenit iseloomustada – mingeid konflikte ei tea, räägib kahte keelt, teistest kinnipeetavatest eriti ei erine. Tema ja Bi suhetest ei tea midagi, B ei liikunud väga, ta oli peamiselt oma kambris. Kas Bil olid epilepsiahood – ei tea sellest midagi. Asjaolu, et tunnistaja T ei tea kannatanu epilepsiahoogudest midagi, riimub Ida-Viru Keskhaigla vastusest nõudekirjale tulenevaga, et Vangistuses viibitud aja jooksul ei ole V.Bil fikseeritud epilepsia või epilepsiasarnase hoo esinemist. (III kd tl 7). Kui epilepsiahood oleksid kannatanul Viru vanglas juhtunud või oleksid regulaarsed pidi T, kui selle osakonna valvur, olema sellest teadlik. Et ta ei ole sellest midagi kuulnud kinnitab kannatanu ütlusi, et vanglas viibimise ajal temal epilepsiahoogusid ei toimunud. Tunnistaja Ti ütluste järgi 17.06.2024 õhtuse loenduse ajal kannatanu on rääkinud ja näidanud valvuritele vaid oma kehavigastused peas, rääkimata seejuures kes seda tegi ja viidates vaid turvakaamera salvestistele. See asjaolu ei riimu kaitseversiooniga, et kannatanu annab valesid ütlused süüdistatavate suhtes nende arvelt rikastumise eesmärgil. Kui kannatanul oleks selline omakasu ja alusetu rikastumise motiiv, siis ta oleks osutanud süüdistatavatele kohe esimesel võimalusel. Ometi ei teinud ta seda, jättes valvuritele teda löönud kinnipeetavate nimed nimetamata. See toetab süüdistuse versiooni, et pärast saadud lööke oli kannatanul paha olla, tal oli iiveldus jne ning just seetõttu ei rääkinud ta juhtunust valvuritele. Ti ütlustest ei nähtu kuidagi, et kannatanu soovis lavastada süüdistatavad süüdlasteks, mh seetõttu, et ta isegi ei maini nende nimesid (samuti ei üritanud ta olukorda dramatiseerida, näidata raskemana kui see tegelikult oli, ehk endale sobivas valguses, vms). Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitavad ka tunnistaja (vanemvalvur) A L’i ütlused, millest nähtub, et on erinevaid viise, mida kinnipeetavad kasutavad neile manustatud tablettide varjamiseks. Ehk siis tegemist ei ole kannatanupoolse spekulatsiooniga, vaid see on reaalselt eksisteeriv praktika kinnipeetavate seas. Tunnistaja selgitab ka eesmärki, miks seda tehakse – sest teatud koguses tabletid annavad mõnusat tunnet, mis on sarnane narkootilise aine toimega. Samuti kasutavad kinnipeetavad tablette maksevahendina, võla tagastamiseks vms või sissetulekuallikana, s.t müüvad tablette maha. ...Üks kinnipeetav väidetavalt sai viga, B. See juhtum leidis aset 2024 suvel, esimene üksus V5 osakonnas. Mina sain sellest teada, teatasid valvurid õhtul. G P teavitas. Olin tol ajal vanemvalvur. Mina lõpetasin vahetust, G ei väldanud vene keelt, tulin sinna juurde tema

emakeeles välja selgitada, mis juhtus. Vahetus algas tol päeval kell 7.40 kuni kella 20.40, päevane vahetus. Pidevalt töötasin selles üksuses 12 aastat. B ei olnud selle üksuse „püsiklient“. Teda toodi üle, vist Tallinna vanglast, vist oli (Viru vanglas) alla aasta. Bi tervislik seisund talle oli väljastatud med osakonnast kargud, ilma nendeta ta ei suutnud käia, kambris oli üksinda, magas alumisel naril, tervis ei olnud hea. Tal oli hooldaja, kes oli teisest kambrist, kes käis koristamas tema kambris, tugiisik, kes ei olnud tema kambrikaaslane. Kas temale väljastati ravimeid – jah, tal oli suur pinal, kus oli palju tablette, hommikul, õhtul, vajadusel. Hommikul ja õhtul käis meedik T topsikut, andmaks lahustatud ravimit, see oli täiendav ravim, mis ei olnud pinalis. Ravimid, mis olid pinalis manustasid talle valvurid. Pinalis olnud ravimid pidi ta manustama koheselt, ei ole lubatud jätta tablette kõrvale. Ei ole lubatud jätta need kõrvale. See pinal oli kogu aeg valvuri käes, mitte tema käes. Asjaolude väljaselgitamine käis nii: läksin kambrisse, küsisin kes, mis, kuhu löödi, mis vigastused ja siis hakkas ta rääkima kes, miks ja näitas kuhu lõi teda. Valvurid jätkasid oma tööd. Ta istus oma voodi peal. Ta vastas küsimustele, sõnadega. Küsimusele „kes teda lõi“ vastas, et lõid Kokarev ja Hekkurainen. Miks teda löödi – sain temast aru nii, et väidetavalt nad soovisid mingil moel, et ta peidaks nende jaoks tablette. Ta näitas vigastused – tal oli peas korralik muhk, marrastatud ja marrastusi oli veel. Kas olid marrastused muhu juures või veel kuskil – ise muhk oli marrastatud ja siis oli silma all marrastus, vist oli parema silma all. Ta ütles, et see juhtus hommikupoole. Miks varem ei teavitanud – ei tea, miks ta kohe ei teatanud, ta ei rääkinud sellest. Kuna meid oli vahetuses vähe, vaatasin salvestiselt, et kõik uksed pidid olema avatud, mõned olid kinni, läksin ja tegin nad lahti, siis vaatasin, et Bi kambris oli Kokarev, ta vabandas, sest pidi küsima võõras kambris viibimiseks luba valvurilt ja uks peab olema lahti kogu aeg. Ta vabandas, lahkus ja mina jätkasin oma tööd. B oli sel ajal kambris. Sel ajal ei olnud näha, et kambris oleks toimunud peksmine vms konflikt. B istus naril ja Kokarev oli ukse vastas, istus toolil. Teda oli hästi näha, verejälgi ei olnud. Uksed peavad olema lahti julgeoleku kaalutlustel. Kui kinnipeetav paneb omavoliliselt ust kinni, siis kas teen ukse lahti või paneme ta lukku ja ta on mingit aega kinnises kambris. Viisakuse pärast me küsime. Üldreegel on, et uks peab olema päevasel ajal lahti. Kui kinnipeetav soovib minna teise kinnipeetava kambrisse peab ta eelnevalt küsima valvurilt luba, mitte kambri kinnipeetava käest. See maja ei olnud ette nähtud süüdimõistetute jaoks, pigem vahistatute jaoks, seal on pikad koridorid, ei ole päevaruumi. Üksuse juhi poolt oli antud luba, et kui kinnipeetav küsib luba minna vaatama teisse kambri nt TV vaatama, siis võib seda lubada. Kokarev tuli kambrist välja. Kui B teavitas, et teda on pekstud, siis läksin vaatama salvestusi ja oli näha, et peale seda kui tegin selle kambri lahti, Kokarv tuli välja, siis lühikese aja jooksul läks Kokarv tagasi Bi kambrisse ja jättis ukse koomale. Pani kinni. Hekkurainen ka käis seal, vahetult enne mind, kui läksin osakonda tuli ta kambrist välja. Peale seda kui lahkusin sealt Hekkurainen oli seal veel käinud. Teavitasime med osakonda, lahkusime sealt, aga tean, et tuli meedik vigastuse fikseerimiseks, siis pildistati vigastused. B väitis, et temalt nõuti, et ta peidaks tablette. S.t mõned kinnipeetavad ei soovi kohe manustada tablette, suures koguses tablette annavad mõnusat tunnet, nagu narkootilist. Kuidas võimalik, et pidi manustama kohe valvuri juuresolekul, aga ei manustata – praktika, kogemus selline, et tablettide peitmiseks on mitu viisi, nt kõige levinum, et manustab, siis valvur veendub kontrollib suud, kambri uks läheb kinni ja kinnipeetav läheb ja oksendab selle välja. Olen seda kuulnud ja praktika ja mõned kinnipeetavad ka sellest rääkinud, kuidas tablettide peitime toimub. On näha, et tablett ei ole nii uus. Olen ka ise osalenud läbiotsimistes, kus avastati selliseid tablette. Kui keegi on võlgu, siis annab tablettidega võla tagasi, mõned koguvad ja müüvad tablette. Bile oli välja kirjutatud erinevaid tablette, neid oli päris palju, aga pidime jälgima, et üks tablett, s.o Lyrica , mida pidime kindlasti peab hoidma kontrolli all, sest kinnipeetavad korjasid seda. Miks nii populaarne tablett – see tekitab eufooriat, teisel lisab energiat, ei püsi paigal . Seda tabletti jagavad valvurid.

Kas midagi kahtlast kambris ei märganud, mis viitaks löömisele, kaklusele, kui käisite kambris, vaatasite videot – salvestusest väga raske tuvastada, kas kambris toimub midagi või mitte. Teiseks, kus salvestuselt näha, et olen käinud seal, kamber asub kaugel, osakonna alguses. Kogemuse järgi kinnipeetavad kasutavad igasugu hääletoone vms märguandeid, kus annavad teistele kinnipeetavatele teada, et osakonnas peal on valvur. Kui käisite kambris, kas nägite midagi erakorralist – ei, Bi ja Kokarevi vahel oli vahe, oli rahulik, keegi ei hingeldanud, miski ei viidanud et nende vahel oleks kaklus. Kui Bi pinalis oli tablette valvur pidi veenduma, et ta manustas kõiki tablette. Kokarev ei kooskõlastanud teises kambris viibimise, kui läksite sinna, kas küsisite, miks pole luba küsinud – jah. Küsisin Kokarevilt, kes ei tohtinud seal viibida. Ta vastas, et palun vabandust, ei teavitanud ja tuli kambrist välja, kõik oli viisakas. Bilt midagi ei küsinud, ta oli enda kambris. B oli selles osakonnas poolaastat kindlasti. Kas temal oli kaasvangidega probleeme seoses tablettidega – selle kohta info puudub. ...Ttean, et ta peab magama alumisel voodil meditsiinilisel põhjusel. Mis põhjus see on me ei tohi teada, s.o isikuandmemete kaitseks. Tema minestamisest, kokkukukkumisest, voodi pealt kukkumisest ei tea midagi. Ehk siis sarnaselt Ti ütlustega ka tunnistaja L ei tea midagi kannatanu minestamisest, kokkukukkumisest vms, mida seda oleks mõistlik eeldada, kui kannatanul oleksid Viru vanglas viibimise ajal juhtunud epilepsiahood. Samuti riimuvad tema ütlused kannatanu versiooniga ja ütlustega, et teda peksti läbi mitte niisama, vaid nõudes temale arsti poolt välja kirjutatud tablettide loovutamist. Nii nagu tunnistajale Lile, ka Viru Vangla meditsiinitöötajale A P’ile kannatanu on algusest peale rääkinud, et teda lõid kaaskinnipeetavad Aleks Hekkurainen ja Andrei Kokarev, sest tahtsid saada tema käest mingid ravimid, mis olid temale välja kirjutatud. Täiendavalt kannatanu on selgitanud ka seda, et saadud löögist ta oli kukkunud ja löönud ennast peaga, millest kaotas teadvuse. Nii, tunnistaja A P (med õde) ütluste järgi: ...Alates 2024 juulist allume Ida- Viru Keskhaiglale, aga sisult on see vangla meditsiiniteenistus. Olen tööalaselt kokku puutunud kinnipeetavaga V B. Ta oli patsient. Olin tema pereõde kui ta viibis Viru vanglas. Tema terviseseisund üleüldse oli – inimene kel oli probleeme tervisega. Talle olid välja kirjutatud mitu ravimit. Millised praegu täpselt ei mäleta. Tema med kaarti praegu ei saa vaadata. Ta pöördus seoses sellega, et temale tekitati kehavigastused. See oli umbes aasta tagasi... Tal oli mingi vigastus pea piirkonnas, ei mäleta mis see oli, mingi haav. Ta selgitas, et sai peksa teiste kinnipeetavate käest päev enne seda. Kes teda peksis – tema sõnade järgi Aleks Hekkurainen ja Andrei Kokarev ... Tol päeval valvemeedik osutas talle esmaabi. M Ms oli tol päeval valvemeedik. Ise tol päeval vaatasin tema haava üle, koostasin anamneesi, konsulteerisin arstiga, kas peab teda viima haiglasse täiendavateks toiminguteks. Med õde teeb sissekande med kaarti. Teda viidi välja, ta käis IVKH EMO-s, kus tehti kompuuteruuring, ilma patoloogiata. Koos arstiga otsustasime, et peab teda saatma täiendavatele uuringutele. Miks selline kahtlus tekkis – sest kinnipeetav ütles, et samal ajal kui teda löödi ta kukkus, lõi ennast peaga vastu midagi, kaotas teadvuse ja oli oksendamine, sellega seoses oli suunatud uuringutele. Vastuvõtul ütles, et teised kinnipeetavad tahtsid saada tema käest mingid ravimid, mis olid temale välja kirjutatud. Kuidas toimub ravimi manustamine – psühhotroopsed ja narkootilised med töötaja poolt koos valvuriga, kas vedelal kujul või kapslis, kui ei ole psühhotroopsed või narkootilised ained, lähevad pinali ja need jagavad valvurid. Igal kinnipeetaval on oma pinal, neid komplekteerib med õde, kui teda ei ole valvemeedik. Pinalid asuvad valveruumides ja neid annavad valvurid määratud ajal, loenduse ajal ja kinnipeetav peab seda koheselt manustama.

Kuidas saab ravimit teisele kinnipeetavale üle anda – üks variant peita suus ja ei neela alla. Teine, kui kapslis, siis oksendavad välja. Lyrica (pregabaliin) on pigem valuvaigisti, ei ole narkootiline või psühhotroopne, asub pinalis, seda jagavad valvurid. Kui isik manustab rohkem, siis saab sellest kaiffi. Kui sai päev enne peksa, miks ei teatanud varem – teised kinnipeetavad takistasid teda, mul oli nii kirjas. See oli tema sõnade järgi. Kas oli enesevigastamise juhtumeid – ei mäleta sellist, ei mäleta krampe. Seega, ka tunnistaja P ütlused riimuvad tunnistaja Li ja kannatanu ütlustega, et ravimite peitmine on vanglas reaalselt võimalik ja sellised juhtumid tulevad ette, milleks kinnipeetavad kasutavad erinevaid võtteid. Ka P ei tea midagi krampidest vms kannatanul, mis omakorda riimub ülalpool käsitletud tunnistajate ütlustega ja dokumentaalsete tõenditega, mille järgi Viru vanglas viibimise ajal ei olnud kannatanul epilepsiahoogusid. Tunnistaja (kaaskinnipeetava) V R ütluste järgi ... Päevasel ajal osakonna kambrite uksed olid lahti. Sel ajal süüdistatavaid kas üksi või kahekesi Bi kambris ei näinud. Tema peksmisest tean niipalju, et pärast seda öeldi kõik, ta käis ise rääkis sellest uhkelt osakonnas, et tema suhtes kasutati vägivalda. Et nii ongi neile vaja. Rääkis, et nemad kasutasid tema suhtes vägivalda. Süüdistatavate nimesid ei teadnud, välimuse järgi tunnen. Nemad ehk süüdistatavad, kes on barjääri taga kohtualuste pingil. Nad viidi ära järgmine päev. Ei mäleta kuupäeva. Päev enne seda süüdistatavaid Bi kambri juures ei näinud. Kas nägite Kokarevit Bi kambris – jah, kui möödusin sealt, et nägin. Jalutasin, nägin, et seisab Kokarev. Ta ütles: „mine edasi“, mina läksingi. Ta seisis kambri sees, koridori poole näoga. Enam kedagi kambris ei näinud. Mul ei olnud huvitav, mis seal toimub. Ei tea, kas uks pandi kinni, läksin edasi. Ei teadnud tol ajal, kelle kamber see on. Arvan, et see ei olnud tema kamber. Võõras kambris viibimine on keelatud. Kas tegite temale märkuse, et ta viibib võõras kambris – ei, ma ei ole prokurör, et teha märkusi. Jalutasin koridori ühest otsast teisse, ringiga. Kas mingi hetk kambri uks oli kinni - teine kord uks pannakse koomale, kui keegi tahab magada. Kus oli Hekkurainen – olen teda näinud, tol päeval ei mäleta mida ta tegi, seal on pidevalt liikumine, ühed tulevad, teised lähevad. Kuigi tunnistaja R ütlustest tuleneb, et kannatanu justkui uhkustas teiste kinnipeetavate ees, et teda löödi ja on rääkinud, et „nii ongi neile vaja“ ehk nad (s.t süüdistatavad) on selle (ilmselt karistuse selle eest) ära teeninud ei rääkinud kannatanu ka Rile midagi tsiviilhagist või oma kavatsustest saada süüdistatavate käest selle juhtumi läbi suuremat raha. See kinnitab pigem versiooni, et kannatanul ei olnud kavatsust alusetult rikastuda süüdistatavate arvelt ning tsiviilhagi esitamise mõtteni oli ta jõudnud juba hilisemalt menetluse käigus. Sellise järeldusega ei riimu aga kuidagi süüdistatavate versioon juhtunust, et tegelikult läksid nad kannatanu kambrisse, et hoopis paluda teda taotleda enda üleviimist teisse osakonda ning sellest solvatuna otsustas kannatanu maksta neile kätte. Nimelt, kasutades ära juhust, et just samal ajal kui süüdistatavad olid tol hommikul tema kambris, juhtus temaga epilepsiahoog (mille käigus ta lõi ennast peaga vastu põrandat ja sai sellest kehavigastused) tekkis tal mõte (mitte kohe, aga sama päeva õhtu poole, õhtuse loenduse ajaks) süüdistada süüdistatavad, lavastades nad süüdlasteks tema läbipeksmises ja tablettide nõudmises (mida kaitseversiooni järgi pole toimunud ). Nii, süüdistatava A.Hekkurainen ütluste järgi ...17.06.2024 kandsin karistust Viru vanglas. Pidin vabanema 29.08.2024. Mis suhted olid Kokareviga sel ajal – saime vanglas läbi.

Mis suhted olid Biga – otseseid suhteid ei olnud. Läksime Bi kambrisse vestlema temaga, et ta ise lahkuks meie sektsioonist. Võõras kambris käia võib ainult ametlikul loal. Kambris vestlesime temaga, et ta lahkuks meie sektsioonist seoses sellega, et ta käis kerjas asju kõigilt. Kuhu ta pidi minema – teisse avatud sektori, neid on mitu. Selline teisse sektorisse üle viimine ei ole probleem. Isik peab selleks näitama üles oma initsiatiivi. B muutus agressiivseks, tuli minu poole, minu peale, agressiivselt, lõin teda ühe korra labakäega vastu nägu. B hakkas närviliselt püsti tõusma, kaotas tasakaalu ja tekkis epilepsiahoog. Et B põeb epilepsiat enne ei teadnud. Sain aru, et epilepsiahoog nii, et pärast ütles ta (s.t B) seda ise. Silmad olid taeva poole, rabeles, suust tuli vahtu, see kestis mõni minut. Ehmatasime. Kokarev võttis vett, viskas talle näkku ja ta tuli teadvusele. Ise küsisime temalt pärast, mis juhtus. Ta ise oli hämmingus, et vist oli epilepsiahoog, see probleem tal on. Bil oli kuklas vigastus, mille ta sai kukkumisest vastu seina. Kust ta selle sai – oli kukkunud peaga vastu põrandat. Bi ravimid, mida ta igapäevaselt tarvitab – ei tea. Ravimite väljapressimine – absurdne olukord, kuidas inimene saab pressida välja ravimit. Minna nõudma inimeselt valuvaigistit. Iga inimene saab selle ise endale välja kirjutada... Tunnistan, et lõin ühe korra labakäega kannatanut. Kannatanu oli minu vastas, voodil istus. Mina tema vastas tooli peal. Siis ta tõusis voodilt ja hakkas agressiivselt minu poole suunduma, ei mäleta kas käe või jalaga, lõin parema käe käelabaga. Tabasin vastu põske. Kas sellest jäi mingi jälg ei oska öelda. Kas oli tugev löök või kerge laks – tavaline põselaks. Täisjõudu ei kasutanud, kui oleks kasutanud, oleks jäänud ka jälg. Kuidas ta on reageerinud – hakkas närvitsema ja püsti tõusma. Pärast seda kui sai laksu – tõusiski püsti ja siis kukkus. Ta alustas tõusmist, sai löögi ja kukkus. Mõnda teist epileptikut pole elus näinud. Pole näinud sellist epilepsiahood. Tema tervisest ei teadnudki midagi enne seda juhtumit. Ta liikus omal jalul, abiks oli kark, aga mitte alati. Kark oli vist seoses sellega, et oli põlvega mingi probleem. Kas oli näha, et tal on liikumisraskused – ei. Kui palju isikuid oli selles osakonnas – 25 kuni 40, kus on kambrid, oli palju üksi istujaid. Kui kohti on 50 kohti, võiski olla kuni 40 inimest. Mitu neist võtab ravimeid – tean enda ravimitest, teise ravimitest ei pea keegi teadma. Ravimite andmine toimus nii, et valvurid andsid loenduse ajal ja kontrollisid manustamist Loendamine oli kambrite lõikes, istusin üksi kambris. Olen ka kahekesi istunud. Kambrikaaslane näeb kuidas ravimid antakse, aga tuleme valvuri juurde ükshaaval. Aga loenduse ajal kõrvalkambris toimuvat ei näe. Kohtu arvates A.Hekkuraineni versioon juhtunust ja tema ütlused selles osas on ebausaldusväärsed, sest on vastuolus teiste tõenditega (välja arvatud kaassüüdistatava Kokarevi ütlused). Esiteks, ei ole eluliselt usutav, et nad läksid kannatanu kambrisse, et vaid vestelda temaga, et ta taotleks enda üleviimist (teisse osakonda). Üldiselt teada on (ja see on ka loogiline), et kinnipeetav ei saa ise valida endale karistuse kandmise koha. Seda otsustavad ikkagi vanglaametnikud, millest süüdistatavad ei saanud mitte teada (nt Kokarev tunnistab seda otse oma ütlustes, et see kord, et üleviimise üle otsistavad vanglaametnikud, on temale teada). Hekkuraineni versioon on ebaloogiline ka selles mõttes, et kui nad läksid rahumeelselt vestlema kannatanuga siis tema keeldumise peale jäi neil vaid sealt lahkuda (sest omavahel nad läbi ei käi ja millest siis veel oli neil kannatanuga rääkida). Ometi ei teinud nad seda, jäädes kannatanu kambrisse peaaegu et tunniks ajaks. See näitab, et süüdistatavatel oli tungiv soov enda tahtmine läbi suruda ning kannatanu keeldumisega ei soovinud nad kuidagi leppida. Edasi, puuduvad tõendid selle kohta, et süüdistatavate ettepaneku peale kannatanu vihastus ja muutus agressiivseks. Tunnistaja L ütluste järgi kui ta vaatas kambri sisse kõik oli rahulik ning ei olnud näha, et on mingi konflikt. Sellest järeldab kohus, et sellele järgnenud füüsiline vägivald

kannatanu kallal oli tingitud mitte tema agressiivsusest, vaid süüdistatavate jätkuvast soovist kallutada teda neile Lyrica tablettide loovutamiseks. Kaudselt tunnistab ka Hekkurainen ise, et on kasutanud kannatanu suhtes füüsilist vägivalda – lõin teda ühe korra labakäega vastu nägu. See, jällegi, toetab süüdistuse versiooni, et agressioon, vägivald ja ähvardused tulid just süüdistatavatelt, mitte kannatanult. Kui neil tõesti oli plaanis vaid rääkida rahumeelselt see samm (löömine) tundub olevat ebaloogiline. Seda enam, et (vähemalt tol ajal) tegemist oli liikumispiiranguga isikuga ning kannatanu oli võimeline liikuma vaid abivahenditega – kas ratastoolis või karkudega. Kannatanust ei saanud tulla mingit ohtu neile, millest nad pidid ennast kaitsma. Milleks siis pidi Hekkurainen kannatanut lööma, kui mitte kannatanu tahte mahasurumiseks ja nendega koostööle kallutamiseks. Loogiline vastus sellele on vaid üks, et see oligi süüdistatavate tahe ja nad tulidki pressima kannatanult välja nende jaoks olulist asja, s.o Lyrica tablette. Ebaloogilised on ka Hekkuraineni ütlused edasiselt toimunu kohta, et kannatanul algas epilepsiahoog. Esiteks, Ida-Viru Keskhaigla kirjalikust vastusest, kannatanu, vangla meditsiinitöötaja P ning valvurite T ja L ütlustest tulenevalt vanglas ei olnud kannatanul epilepsiahoogusid toimunud. Ei ole eluliselt usutav, et see (Viru vanglas viibides esimene ja ainus epilepsiahoog) pidi juhtuma just sel hetkel kui tema kambrisse olid astunud süüdistatavad oma rahumeelsete kavatsustega. Teiseks, ebaloogiline on, et nad jäid kannatanu kambrisse ka peale seda väidetavat epilepsiahoogu (mille toimumist, veelkord, kinnitavad vaid süüdistatavate ütlused). Kui neil oligi kannatanule ainult see küsimus, see sai sisuliselt lahendatud (tuli negatiivne reaktsioon kannatanult), siis milleks pidid nad jääma kambrisse pärast epilepsiahoo algust. Süüdistatavate ja kannatanu vahel ei olnud mingeid suhteid. Vastupidi, just süüdistatavad olid negatiivselt meelestatud kannatanu suhtes (nende endi ütluste järgi ei olnud nad rahul kannatanu käitumisega, sest ta käis osakonnas ringi, kerjas kõigilt asju, mistõttu nad soovisidki tema lahkumist osakonnast). Miks järsku pidi neis tekkima nii sügav kaastunne kannatanule, keda nad olid just mõni hetk tagasi kutsunud nende osakonnast lahkuda ja isegi löönud teda käega. Kui nad olid üldinimlikult mures kannatanu tervise pärast, siis pidid kohe kutsuma abi, pöördudes valvuri poole. Ometi ei teinud süüdistatavad midagi sellist, jäädes aga ikkagi kannatanu kambrisse. On ilmselge, et epilepsiahoogu pealtnägemine ei ole meeldiv pilt. Seda ebaloogilisemad on Hekkuraineni ütlused, et nad jäid kambrisse, Kokarev oli nii kaasatundlik, et võttis vett ja viskas kannatanule näkku, et ta tuleks teadvusele. Kui neil oli ükskõik, mis kannatanust saab, siis loogiline on, et nad pidid kambrist kohe lahkuma (et välistada igasugune enda sootus selle sündmusega). Kui neil oli (mingil motiivil) soov kannatanut aidata loogiline on, et nad kutsuksid temale abi. Nemad aga ei teinud ühte ega teist. See kinnitab kannatanu ütlusi ja süüdistuse versiooni, et epilepsiahoogu kannatanuga selles kambris ei juhtunud ning kehavigastused sai ta süüdistatavate füüsilise vägivalla (löökide) läbi. Samamoodi ebaloogilised ja ebausaldusväärsed on epilepsiahoogu osas ka süüdistatava A.Kokarevi ütlused. Kokarevi ütlustest aga kaudselt nähtub nende tegevuse motiiv, mis riimub otseselt süüdistuse versiooniga. Nii, Süüdistatava A.Kokarevi ütluste järgi: ... Ei tunnista süüd. Kannatanu B on kinnipeetav. Olime ühes sektoris, suhtlemine oli nagu kinnipeetavate vahel. Tol päeval olin kannatanu kambris koos Alexiga. Kannatanu elas kambris üksi. Läksime sinna rääkima, paluda teda minna teisse sektorisse, sest ta tüütas ära, olime nagu punase risti asemel, teda keegi vabadusest ei aita, ta käis ja küsis kogu aeg teed, suhkrut, lihtsalt küsis, et kostitaks, tal ei olnud millegagi vastu tasuda. Ehk siis Kokarevi ütlustest tuleneb, et kui kannatanul oleks millegagi vastu tasuda, siis suhtumine temasse võis olla teistsugune. Aga mida võis kannatanult saada, kui tal

(süüdistatavate ütluste järgi) ei olnudki midagi. Ka sellele nähtub vastus Kokarevi edasistest ütlustest: ...Veel üks põhjus oli, et arvatavasti tarvitas ta sedatiivseid ravimeid, nende mõjul nägi ta välja lohakalt, oli segane kõne, kustunud pilk, oli ebameeldiv. Tema tervisest teadsin vaid seda, mis oli visuaalselt näha – et on probleem põlvega, arvatavasti ka peaga, sest võttis ravimeid, mille mõjul oli nagu ebaadekvaatne. Ei teadnud, mis ravimid on talle välja kirjutatud. Ehk siis Kokarev tunnistab, et oli teadlik, et kannatanule on välja kirjutatud ravimeid ja ta teeb isegi oletusi, et need olid sedatiivse toimega ning tema märkus, et nende mõjul kannatanu oli nagu ebaadekvaatne viib otseselt süüdistuses märgitud motiivini (saada kätte kannatanule väljakirjutatud ravim). Tunnistajad (valvur L ja vangla meditsiinitöötaja P) on kinnitanud veel, et mõned ravimid annavad mõnusa tunde, „kaiffi“. Ehk, isegi kui süüdistatavad ei teadnud täpselt, mis ravimid manustatakse kannatanule, võisid nad seda tuletada kannatanule ravimitest avalduva mõju järgi (sedatiivne toime, ebaadekvaatne käitumine). Edasi mainib Kokarev oma ütlustes, et ka temale oli välja kirjutatud ravim Lyrica, mistõttu tal justkui ei olnud motiivi kannatanult samade tablettide väljapressimiseks: Kas kinnipeetavad teavad teisele kinnipeetavale välja kirjutatud ravimite nimed – ainult kui üks kinnipeetav ise räägib teisele. Ka mulle oli välja kirjutatud ravim Lyrica, see on rahustav, valuvaigisti. Mul on probleemid põlvega. Isegi kui oletada, et Kokarevile olid samal ajal ka ordineeritud Lyrica tabletid (mille kohta peale Kokarevi enda ütlusi tõendeid küll ei ole) ei välista see kannatanult täiendavate tablettide väljapressimise motiivi. Samade tunnistajate (L, P) ütlustest tuleneb, et suuremas koguses tablettide manustamisel võib sellest saadav efekt olla veelgi kõrgem. Isegi kui süüdistatavad ei kavatsenud ise tarvitada kannatanult nõutavaid tablette, võisid nad kasutada need maksevahendina suhetes teiste kinnipeetavatega (sellisest praktikast on rääkinud nt tunnistaja L oma ütlustes - Kui keegi on võlgu, siis annab tablettidega võla tagasi, mõned koguvad ja müüvad tablette.) Ehk siis ka need Kokarevi ütlused (et tal endal ka olid Lyrica tabletid) ei välista temal väljapressimise tahtluse ja motiivi olemasolu. Edasi toimunu osas Kokarevi ütlused mõnevõrra erinevad kaassüüdistatava Hekkuraineni ütlustest (et nende ettepaneku peale kannatanu vihastus ja muutus agressiivseks). Kokarevi ütluste järgi jätkus nende suhtlemine rahulikul viisil ja alles peale seda hakkas kannatanu närvitsema ja tema poolt tulid solvangud. Rääkisimegi, et ta paluks endale kohta teises sektoris, seal on vabu kohti, selgitasime põhjused, miks suhted temaga ei laabu. Kannatanu suhtus sellesse negatiivselt. Edasi vestlesime rahulikult, siis ta hakkas närvitsema, tulid solvangud tema poolt, et kes te sellised olete. Ka need Kokarevi ütlused on ebaloogilised – kui nad juba olid saanud kannatanult negatiivse vastuse, milleks oli vaja jääda tema kambrisse ja miks kannatanu pidi järsku närvitsema (kui nad ka edasi vestlesid rahulikult) ning hakata solvama süüdistatavaid (seejuures kaassüüdistatav Hekkurainen ei räägi midagi kannatanupoolsetest solvangutest ning tema ütluste järgi muutus kannatanu nende ettepaneku peale kohe agressiivseks, millele ta reageeriski käelöögiga). Seejuures Hekkuraineni löögist ei räägi Kokarev otseselt midagi. Ehk siis Kokarevi ja Hekkuraineni ütlused kannatanu löömise osas on isegi omavahel vastuolus, rääkimata teiste tõendite puudumisest selles osas. Kannatanul oli peas haav – kannatanu ise on kõike selgitanud, et kui ta kukkus juhtus temaga epilepsiahoog. Ta kukkus nagu kartulikott. Hakkas tõusma ja kaotas teadvuse ja kukkus... Kukkus põrandale selili. Seal oli sein, ta võis vastu seina või vastu põrandat kukkuda. Tema epilepsiast varem ei teadnud, ei suhelnud temaga, sõbralikke suhteid temaga ei olnud, teadmised temast olid minimaalsed. Küsisime kannatanult – „miks kukkusid“. Ta vastas, et arvatavasti oli

epilepsiahoog. Ei löönud kannatanut. Kui ta maha kukkus tal olid kerged krambid, silmad läksid pahupidi, lõug värises. Kui nägin seda läksin WC-sse, võtsin vett, pritsisin talle näkku ja siis silmad läksid tal korda ja hakkasime teda üles tõstma. Ehk ka Kokarevi ütluste järgi kannatanut nähes tekkis neis kaastunne ja nad hakkasid talle vett pritsima ja üles tõstma (mis on ebaloogiline, kui nad tulid selleks, et veenda teda lahkuda osakonnast, sest kannatanu oli neile ebameeldiv). Ning jällegi, olukorras, kus süüdistatavate ütluste järgi kannatanu ilmselgelt vajas meditsiinilist abi, ei teki neil mõtetki kutsuda valvur (või anda sellest teada valvurile Lile, kes, Kokarevi sõnul, käis kannatanu kambris juba pärast epilepsiahoogu toimumist): Kas keegi valvuritest käis kambris – A L. Kas tema käimine oli enne või pärast – pärast epilepsiahood. Ravimid manustatakse valvuri järelevalve all kui ei ole narkootilised või sedatiivsed ravimid. Manustama peab nii, et sisse võtma, siis avada suud ja näidata, et keele all ei ole ka midagi. Vee peale joomine on kohustuslik ja siis peab näitama klaasi, et seal pole midagi. Kambrisse mineku aeg vastab tõele. Pooltundi, 40 min olime kambris. Samal päeval rohkem tema kambris ei käinud. Miks kannatanu kirjutas kuriteoteate teie peale – vist oli solvunud, et palusime teda kolida teisse sektorisse. Pigem seetõttu. Kokarevi ütluste ebaloogilisus väljendub ka selles, et ta ise tunnistab, et kannatanu ei saanud otsustada teisse osakonda üle viimise üle. Jääb siis arusaamatuks, miks nad üldse läksid kannatanu juurde, kui seda otsustab mitte kinnipeetav, vaid vangla administratsioon. Kas see oli rahumeelne palve minna teisse sektorisse – jah, sest olenemata meie palvest kõik oleneb kuidas operatiivtöötajad otsustavad. Selle palve juures pole teda millegagi ähvardanud. Milleks läksime vestlema, kui otsustavad operatiivtöötajad – avaldus peab ikka olema, läksime anda temale idee, et võib ise pöörduda. Miks ei saanud ise pöörduda operatiivtöötajatele – nii see ei käi. Isik peab ise taotlema. Selle ajaga käis Alex välja, teda kutsuti kuhugi, kas arsti vms. Mina olin kogu aeg selles kambris. Ilma ametniku loata teises kambris tavalises hoones viibida ei tohi, sest olemas ühine päevaruum, kus vaba aja veeta. Hoones kus meie olime sellist ruumi pole. Seetõttu teises kambris viibimine ei olnud keelatud, pidi vaid hoiatama valvurit, et liigud ka teistes kambrites, see ei olnud kunagi probleemiks. Tol päeval enne kannatanu kambrisse minekut ametniku loa olen küsinud juba hommikul kui käis kontroll. Loenduse ajal, A L ja keegi veel valvuritest. Nad väljusid, ma küsisin ja nad ütlesid, et võib. Ei ütelnud konkreetselt, et lähen Bi kambrisse. L käis kambris ja andis loa olla kambris. Milleks pidi veel luba andma kui hommikul juba küsiti – tema on valvur terve osakonna peale, võis meelest ära minna. Kui ta näeb võõras kambris, siis automaatselt reageerib ja küsib miks, seetõttu küsisin kas tohib olla kambris, ta ütles, jah. Kannatanu ütles, et L ütles välja minna – ma soovisin juba väljuda, küsisin kas võib jääda, ta vastas jah. 30-40 min kogu see aeg olin kambris. Kas kogu selle ajaga seal kannatanu ei kostitanud, ei joonud, ei söönud – ei, tal ei ole midagi pakkuda. Alexi versiooni täpsustada ei soovi. Kas Aleks lõi kannatanut kui olite kambris - kui labakäega löögiks lugeda, see on pigem solvang mitte löök. Siinkohal Kokarev justkui tuleb välja Hekkuraineni ütlusi toetava versiooniga, et Hekkurainen ikkagi lõi kannatanut, kuid jääb arusaamatuks, miks Kokarev ei maininud seda varem ja see tuli talle meelde vaid vastates otsesele küsimusele – kas Aleks lõi kannatanut. Seejuures ei täpsusta Kokarev ikka, millal see löök oli toimunud. Kokarevi ütluste ebausaldusväärsust kinnitavad ka vastuolud tema kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütluste vahel. Nimelt ei rääkinud ta uurimisel, et Hekkurainen lõi kannatanut. Kokarevi selgitus sellele vastuolule on, kohtu arvates, ebaveenev.

Kas teie meelest Alex lõi kannatanut või tegi vägivallateod – minu juuresolekul midagi sellist ei olnud. Kõrvakiil on pigem solvang kui löök, seetõttu vastasingi nii, et ei löönud. Isegi kui tegemist ei olnud kogu jõust tehtud löögiga ei saanud Kokarev tajuda seda mitte löögina, vaid solvanguna. Seda enam, et Hekkurainenil justkui puudus mingigi alus kannatanu sellise žestiga solvamiseks ehk kõrvakiilu andmiseks. Selline samm on loogiline nt naisterahva poolt või paarisuhetes, kui üks partner tahab alandada teist. Midagi sellist aga süüdistatavad ei tunnista ning puudub loogiline selgitus miks Hekkurainenil pidi olema tahe kannatanut solvata või alandada (kui nad tulid vaid rahumeeli rääkima). See näitab, et Kokarev soovib oma ütlustega pisendada kasutatud vägivalla raskust ning varjata selle seost kannatanul fikseeritud kehavigastustega. Kokarevi ütlustes on teisigi vastuolusid ja ebaloogilisusi: Eeluurimisel andsite ütlused: „Kui me nüüd läksime V kambrisse kohvi jooma siis rääkisime Vga.“ - kohvi võtsime kaasa, videost on seda näha. Ehk siis eeluurimisel Kokarev on rääkinud, et nad läksid kannatanu kambrisse kohvi jooma. Kohtus antud ütlustes aga, et veenda kannatanut osakonnast lahkuda. Kui kannatanu kukkus maha ja tal oli epilepsiahoog, kui see mööda läks, kas aitasite teda – jah, aitasime tal üles tõusta. Tema terviseseisund oli normis, oli teadvusel. Peas oli tal verd, natuke, küsisime temalt kas on abi vaja, ta ütles „ei“. Tervise suhtes mingeid kaebusi ei olnud, küsisime kas vaja arst välja kutsuda, ta ütles et pole vaja. Ka need Kokarevi ütlused ei ole, kohtu arvates, usaldusväärsed. Kõik kannatanuga tegelenud tunnistajad (T, L, P, S) on kinnitanud ning fototabelitest on näha, et kehavigastused olid vägagi tõsised, kannatanu peas, riietel oli näha verd. See pilt ei haaku kuidagi Kokarevi ütlustega, et „...peas oli tal natuke verd“. Arstiabi osas ei ühti Kokarevi ütlused kaassüüdistatava Hekkuraineni ütlustega, kes ei maini midagi sellist, et nad olid küsinud kannatanult, kas ta vajab abi ja kas vaja arst välja kutsuda. Kokarevi ütlused on ebausaldusväärsed ka osas, kas kannatanul olid kehavigastused või mitte. Kui uurimisel rääkis ta, et kehavigastusi kannatanul ei ole, siis kohtus tunnistas ta, et kannatanu pea oli verine ja oli nahahaav. Miks valvurile ei ütelnud et juhtus selline asi – see on tema ülesanne teatada, s.t kannatanu. Tema ütles, et kõik on korras. Mis tal veritses peas – vist oli nahahaav. Kas haav on kehavigastus – ei, mul oli selliseid palju, mingit probleemi selles ei ole.. Kohtueelses menetluses rääkisite, et kehavigastusi kannatanul ei olnud, kuigi oli veritsev haav – kui tema ütles, et see ei ole probleem, siis ei ole probleem. Küsimus oli kas olid kehavigastused mida meie tekitasime, aga mis ta enda süül tekkinud sellest ei pea üldse rääkima. Veenev ei ole ka Kokarevi selgitus sellele vastuolule – et sai küsimusest valesti aru. Kohtu arvates väide, et „kannatanul kehavigastusi ei olnud“ ei saanud puudutada vaid süüdistatavate süül tekkinud kehavigastusi, vaid kehavigastusi üleüldse. Kas kannatanul oli võimalus enne õhtut teatada, et kuritegu toime pandud – vähemalt kaks korda, valvur käis tema juures lõuna ja õhtusöögi ajal. Samuti kambris on selektor, kus saab kutsuda valvuri ja teatada. Vangla reeglite järgi kui toimub selline asi pannakse sektor kinni ja otsustatakse kes on kellele ohtlik. Kui meie poolt oleks temale ohtu võis ta teatada kas valvurile või läbi selektori. Ka need Kokarevi ütlused kinnitavad, et neil oli võimalus kutsuda abi juba väidetava epilepsiahoo alguses (siis kannatanu veel ei saanud rääkida, et temaga kõik korras ja ei vaja abi). Ometi pole nad seda teinud, kuigi see oleks ainuke loogiline käitumine. See jällegi kinnitab, et mingit epilepsiahoogu kannatanul ei olnud ning kehavigastused tekitasid temale süüdistatavad.

Kannatanu selgitus (et ei teatanud kehavigastustest varem, sest ei soovinud kaaskinnipeetavate pahameelt, sest päevaajal paneksid valvurid osakonda kinni) on eluliselt usutav. Tegemist on tavalise praktikaga (et taolistel juhtudel osakonna kinnipeetavad lukustatakse kambritesse, kuigi muidu oleks neil võimalus veeta aega osakonna päevaruumis, jalutada, suhelda, jne), mida on kinnitanud ka tunnistajad oma ütlustes. Et kannatanu ei olnud teiste kinnipeetavate seas populaarne isiksus kinnitavad kasvõi süüdistatavate enda ütlused, et tema osakonnas viibimine oli neile ebameeldiv ning nad tahtsid tema üleviimist teisse osakonda. Seetõttu usutav on, et osakonna sulgemine päevaajal tekitaks kaaskinnipeetavates pahameelt ning kannatanu soovis seda vältida. Seetõttu ei teatanudki juhtunust varem, vaid alles õhtuse loenduse ajal. Kaitseversioonist tulenev kannatanu motiiv süüdistatavate rõõnamiseks ei ole, kohtu arvates, eluliselt usutav. Nad kõik olid kaaskinnipeetavad vanglas, kelle puhul kannatanul puudus mõistlik alus loota, et tegemist on rahaliselt jõukate isikutega, kelle käest saab kergelt kätte mõned tuhanded eurosd. Kui kannatanul sellised kavatsused tõesti oleksid, siis loogiline samm tema poolt oleks esmalt küsida see raha otse süüdistatavatelt enne ametliku menetluse algatamist (sest siis ilmselt pidi ta raha saama palju kiiremini kätte, menetlus võtab ju aega). Seda ta pole teinud. Samuti tuleb arvestada, et kannatanu puhul tegemist ei ole salaplaanide koostamises osava isikuga. Teda on küll varem karistatud kuriteo eest, kuid see ei olnud seotud pettusega, valeandmete esitamisega vms. Ta kandis karistust poeröövi eest. Ehk siis, kannatanu varasem käitumine (poerööv) ei ole haaku kaitseversioonis joonistatud käitumismustriga (läbimõeldud plaan – sest ei pöördunud kohe valvuritele, vaid mõtiskles oma plaani üle kuni õhtuse loenduseni – süüdistatavatelt suurema rahasumma välja nõudmiseks). Kokarevi väide, et eelmise karistuse kandmiselt vabanemiseni oli tal tol hetkel jäänud 4-5 kuud, on iseenesest õige. Ta pidi vabanema 11.01.2025. Samas ei välista see tema poolt vanglas uute kuritegude toimepanemise võimaluse / motiivi. Esiteks, A.Kokarev ei plaaninud selle kuriteoga vahele jääda, milleks nad koos A.Hekkuraineniga on õpetanud kannatanut, kuidas varjata kehavigastused valvurite eest. Samuti on nad kannatanut ähvardanud, hoiatades, et valvuritele juhtunust teavitamise korral ootavad teda ’tagajärjed’. Teiseks, ei saanud Kokarev olla teadlik, et prokurör hakkab taotlema tema vahistamist pärast karistuse ärakandmist. S.t isegi kui tegu pidi ilmsiks tulema ei pruukinud see kriminaalasi jõuda kohtuni (seda enam kohtulahendini) enne jaanuari 2025, mil Kokarev pidi juba olema vabaduses. Seetõttu ka see A.Kokarevi väide ei kaalu üles tema süüks rääkivaid argumente. Kokarevi kaitsja väide, et kannatanu võib valetada teadmata ebamõistlikul motiivil, jääb spekulatsiooni tasandile. Puuduvad tõendid ning ükski asjaolu ei viita, et selline käitumine oleks kannatanule iseloomulik. Kokkuvõte (faktilised asjaolud) Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et kannatanu Bi, tunnistajate Ti, L, P, Sepa ja R ülalpool analüüsitud ütlustega, aga ka fototabelitega ning dokumentaalsete tõenditega on tõendatud süüdistatavate poolt kannatanu suhtes füüsilise vägivalla kasutamine. Nimelt 17.06.2024 ajavahemikul kella 09:26-st kuni kella 10:20-ni (aeg on näha turvakaamerate salvestisest, kui kell 9:26 süüdistatavad sisenevad kambrisse ning kell 10:20 väljub kambrist viimasena Kokarev), viibides Jõhvis, Ülesõidu 1 asuvas Viru Vanglas V-hoones kannatanu V.Bi kambris nr 518, Hekkurainen ja Kokarev, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult (mis nähtub nende käitumismustrist, kus nad mõlemad toetavad üksteise tegusid), hakkasid nõudma kannatanult viimasele arsti poolt välja kirjutatud tablettide Lyrica (pregabaliin) loovutamist. Kannatanu keeldumise peale lõi Hekkurainen kannatanut käega vastu pead, tekitades kannatanule füüsilist valu. Edasi kannatanu survestamine süüdistatavate poolt jätkus kuni kambrisse vaatas sisse valvur A.L, kes ei märganud midagi kahtlast ja lahkus sealt. Selle peale kannatanu survestamine

jätkus ning ühel hetkel A.Kokarev lõi kannatanut käega vastu pead, mille tagajärjel paiskus kannatanu peaga vastu seina, kaotas teadvuse ja kukkus põrandale. Kui kannatanu tuli mõned minutid hiljem teadvusele jätkasid Hekkurainen ja Kokarev Lyrica tablettide loovutamise nõudmist, millega kannatanu ikka ei nõustunud. Samuti ähvardasid süüdistatavad, et keeldumise peale tulevad kannatanul pahandused ning vihjasid, et kannatanu parem ei räägiks löömisest valvurile, õpetades sh ka kuidas kannatanu peab nt loenduse ajal seisma nii, et tema kehavigastused ei oleks valvurile nähtavad. Süüdistatava Hekkurainen löögiga tekitati kannatanule füüsilist valu. Kokarevi käelöögiga tekitati kannatanule järgmised kehavigastused: parema kulmu ja silmaaluses piirkonnas hematoom ja turse, peas vasakul pool kukla piirkonnas pindmine veritsev haav mõõtmetega 2cm x 2cm, vasaku õlavarre tagumisel küljel hematoom pikkusega 2-3 cm ja sarnane hematoom ka vasakul abaluu piirkonnas ning pearinglus ja oksendamine. Õhtuse loenduse ajal teatas kannatanu juhtunust valvurile Tile, kes omakorda teavitas juhtunist vangla peavalvurit S.Sepa, kes tuli kohale ja fotografeeris kannatanu kehavigastused. Seejärel osutasid kannatanule meditsiinilist abi ja fikseerisid kehavigastused vangla meditsiinitöötaja P koos valvemeedikuga. Kuriteokoosseis Väljapressimise kuriteokoosseisuga kaitstav õigushüve on vara. Lisaks varale on sellega rünnatav õigushüve ka isikuvabadus. Koosseisutüübi poolest on tegemist kärbitud koosseisuga, mille puhul kuritegu on lõpule viidud nõudmise esitamisega, millega kaasneb ähvardus. Objektiivne koosseis on varalise kasu üleandmise nõudmine, millega kaasneb ähvardus või vägivalla kasutamine. Varaline kasu võib seisneda vara, vallasasja või kinnisasja saamises. Vägivald võib olla nii psüühiline kui füüsiline. Viimane väljendub kehalises väärkohtlemises. Subjektiivsest küljest eeldab väljapressimine tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Koosseisu on täidetud kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega (KarS-i 5 kommenteeritud väljaanne, 2021, lk 717, 720) Kohus leiab, et nii süüdistatava A.Hekkurainen’i kui A.Kokarevi tegudega on täidetud väljapressimise kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused. Nõutud tablettide puhul on tegemist kannatanule kuuluva varaga, vallasasjaga, millele hõivamiseks/nõudmiseks süüdistatavatel ei olnud mingit seaduslikku alust. Kuriteokoosseisu seisukohalt ei oma tähtsust süüdistatavate tegude motiiv (kas nad soovisid tarvitada tabletid ise, müüa maha või muul moel võõrandada jms). Nende tegude (Hekkuraineni käelöök vastu kannatanu pead ning Kokarevi käelöök kannatanu pähe) ja nõudmiste vahel on olemas otsene põhjuslik seos. Nende poolt kannatanu kallal kasutatud füüsiline vägivald (nagu ka ähvardused, et keeldumise korral ootavad kannatanut pahandused) ei olnud omaette eesmärk, vaid vahend soovitu kättesaamiseks ja oma tahtmise realiseerimiseks / kannatanu vastupanu mahasurumiseks. Et kannatanu keeldus ja tablette süüdistatavad kätte ei saanud ei oma kuriteokoosseisu tunnuste poolest tähendust. Väljapressimine on käsitletav lõpuleviidud kuriteona juba nõudmise esitamisega. Ei ole kahtlust, et mõlemad süüdistatavad on tegutsenud isikute grupis ehk ühiselt ja kooskõlastatult. Nad mõlemad tulid koos ühel ajal kannatanu kambrisse, et esitada oma nõudmised. Aeg ajalt Kokarev või Hekkurainen olid lühiajaliselt väljunud kannatanu kambrist, kuid enamuse ajast olid nad ikkagi kambris koos. Nõudmise (tablettide loovutamiseks) kannatanule esitasid nad ühiselt (mis nähtub nt kannatanu ütlustest – nad astusid siss... nad küsisid...nad hakkasid rääkima...nad ütlesid, et...) ning ei ole näha tunnuseid, et üks või teine süüdistatav oleks üllatunud teise kaassüüdistatava käitumisega / nõudmistega. Vastupidi, nad mõlemad lõid kannatanut käega pähe (Kokarev tugevamalt, Hekkurainen kergemalt) ning nad mõlemad kiitsid vaikselt heaks kaassüüdistatava tegusid / nõudmised. Mõlemad süüdistatavad on tegutsenud otsese tahtlusega kooseisu kõigi asjaolude suhtes. Nad teadsid, et kannatanu terviseseisund ei ole hea (seda nad tunnistavad ka ise) ning kannatanu

ütlustest nähtuvalt oli neil teada ka konkreetne kannatanule arsti poolt ordineeritud ravim – Lyrica tabletid, mida nad soovisid regulaarsel alusel temalt saada. Lüües kannatanut käega pähe said süüdistatavad aru, et nende löökidest tunneb kannatanu füüsilist valu ning tugevamast (Kokarevi) löögist võivad olla ka reaalsed tervisekahjustused (nii löögist kui sellisest vahetult, aga ka kui saadud löögist voodis istuv kannatanu lööb ennast vastu mööblit/põrandat/seina). Nii see oligi antud juhul realiseerunud. Süüdistatavate käitumine, et isegi pärast kannatanu löögist teadvuse kaotamist ei lahkunud keegi neist kannatanu kambrist, näitab, et sellise intensiivsusega füüsiline vägivald oli hõlmatud nii Kokarevi kui Hekkuraineni tahtlusega ning tegemist ei ole ekstsessiga (kui teine kaassüüdistatav oleks väljunud nende kokkulepitud piiridest/tingimustest). See näitab, et ka Hekkurainen kiitis heaks Kokarevi sellise jõuga tehtud lööki vastu kannatanu pead, millest ta lõi ennast peaga vastu seina ja siis kukkus põrandale, millest tal tekkisid hematoomid. Ka nõudmised tulid nende mõlema poolt (kannatanu kirjelduse järgi jagasid nad rollid omavahel ning Hekkurainen oli n.ö „kurja“ nõudja rollis, Kokarev aga „lahke“ nõudja rollis) ning tablettide nõudmine kannatanult oli hõlmatud nii Hekkuraineni kui Kokarevi tahtlusega. Kuidas nad kavatsesid jagada omavahel soovitud tabletid ei oma koosseisu tunnuste poolest samuti tähtsust. Oluline on vaid, et nõudmise esitamisel ja kannatanu löömisel / ähvardamisel on nad tegutsenud ühiselt, kooskõlastatult ja hõlmatuna sama tahtlusega. A.Kokarev on varem karistatud röövimise eest (Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 18.11.2020 otsusega nr 1-20-6821 KarS § 199 lg 2 p 4 ja KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi). Alex Hekkurainen on varem karistatud (kindlustus)kelmuse eest (Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 16.02.2021 otsusega nr 1-21-1237 KarS § 212 lg 1 järgi). Seega nende teod on õigesti kvalifitseeritud KarS § 214 lg 2 p 1, 2 järgi ehk väljapressimisena isikute grupi poolt, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise või kelmuse.

juhtimisõigust tal ei olnud. Vist oli ta sama eest varem juba karistatud. Vormistatud dokumendid andsin edasi, tegin vaid esmased toimingud. Tunnistaja L R ütluste järgi ...Viibisin ühes sõidukis, nägin pealt kuidas Alex istus rooli. See oli 2023.a jaanuarikuus. Sõitsime töökaaslasega tööle. Kohtusime Alexit. Sõitsime Rakverest Sõmeru suunas. Alex sõitis meie taga. See oli kõrvaltee, Rakvere linna sees. Aleks sõitis xxx vist. Autos oli veel üks meesterahvas. Veendusin selles, et see on Alex Hekkurainen kui ta tuli juhikohast välja. Ei tea miks ta välja tuli. Hiljem tuli meie auto juurde ja hakkas karjuma, jäi arusaamatuks miks. Kolleeg oli meie auto roolis. xxx tegi ohtlikku manöövri, möödasõidu, kus see ei olnud lubatud, agressiivselt sõitis meie ette, sundis meid tee äärde. Tuli juhikohalt välja. Hakkas riidlema kolleegiga. Edasi istus tagasi autosse. Sõitsime kas temast mööda või tema sõitis ette, aga jõudsime objektile. Alex tuli ka sinna, tuli juhikohast välja, samal ajal helistasin 112. Aleks suhtles samal ajal meie tööandjaga. Teine xxx olnud isik – ei mäleta, kas tema ka sekkus, aga visuaalselt oli ka tema joobes. Alexilt tuli alkoholi lõhna, punane nägu, silmad punased. Isikusamasuse tuvastamise protokolliga tuvastati Alex Hekkuraineni isikusamasus (IV tl 1). Indikaatorvahendi kasutamise protokolli järgi 11.01.2023 kell 8:48 kasutati A.Hekkurainen suhtes indikaatorvahendit, mille näit oli 0,91 mg/l (IV tl 2). Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist nähtuvalt A.Hekkurainenil esinevad joobele viitavad tunnused: silmade punetus, silma pupillid suured, reaktsioonikiirus on häiritud, kõne on selge, aja-,isiku ja kohataju selge, kerged häired koordinatsioonis, käitumine on normaalne, märkus – alkoholilõhn isiku suust. (IV kd tl 2p) Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et A.Hekkurainen kõrvaldati sõiduki juhtimiselt, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis, samuti kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. (IV kd tl 3) Tõendusliku alkomeetriga tuvastati alkoholisisaldus A.Hekkurainen väljahingatavas õhus – 0,74 mg/l. (IV kd tl 4) Taatlustunnistus kinnitab, et tõenduslik alkomeeter Dräger Alcotest 9510 EE nr ARLK-0022 läbis kordustaatluse ning vastab esitatud nõuetele. (IV kd tl 5) Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nähtuvalt A.Hekkurainenilt võeti analüüsiks verd ja uriini. Uuringutega tehti kindlaks etanooli sisaldus veres 1,41 mg/g, uriinist leiti amfetamiini (IV kd tl 6). A.Hekkurainen terviseseisundi kirjeldusest nähtuvalt teostati tema läbivaatus 11.01.2023 kl 11:30. Isiku välimus: süstejälgi ei sedasta. Riided normis. Vigastused puuduvad. Käitumine üldjoontes adekvaatne. Hingamissagedus normis. Artikulatsioonihäired – kerge düsartria. Pupillide suurus ja reaktsioon valgusele – 3mm, pos, nüstagm puudub. Tasakaal- ja koordinatsioon: Rombergi asend – püsib hästi, ei vaju. Kand-varvas kõnd sirgjoonel – kõnnib probleemideta, ei vaju. Sõrme-nina katse – ebatäpne kolmel korral kuuest. Tarvitas alkoholi 10.01 vastu 11.01. Amfetamiini nuusutas ... tagasi. (IV kd tl 7-9) Arst-kohtutoksikoloogiaeksperdi hinnang isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta A.Hekkurainen suhtes: ...lähtudes 11.01.2023 kell 08:48 indikaatorvahendi kasutamise protokollis fikseeritud kontrollile allutatud isikul esinevatest joobele viitavatest tunnustest

(välimus: silmade punetus – jah, silma pupillid – suured; reaktsioonikiirus – häiritud; koordinatsioon: kerged häired; alkoholilõhn isiku suust), 11.01.2023 kell 10:30 AS Rakvere haigla terviseseisundi kirjeldamise protokollis fikseeritud joobele iseloomulikust kliinilisest leiust (isiku välimus ja käitumine: käitumine üldjoontes adekvaatne; vegetatiivsed reaktsioonid: pulss 103, artikulatsioonihäired: kerge düsartria; tasakaal ja koordinatsioon: sõrme-nina katse – ebatäpne kolmel korral kuuest; isiku ütlused narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise kohta: tarvitas alkoholi 10.01 vastu 11.01. Amfetamiini nuusutas umbes 4 p tagasi) ja joobeseisundi tuvastamise saatekirjas nr 57T fikseeritud leitud ainetest (etanooli 1,41 +/-0,05 mg/g, k=2 veres, uriinist leiti amfetamiini), esineb uuritaval Alex Hekkurainen narkootilise psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove (tõenäoliselt esineb alkohoolne joove). Järeldus: esineb joove. (IV kd tl 10) 3.02.2023 asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi patrullpolitseinikke rinnakaamerate nr P32139 ja P18112 salvestised seoses juhtumiga 11.01.2023 Lääne-Virumaal Rakvere vallas Arkna külas Tallinn-Narva mnt 97. km. Esimene videosalvestis on pikkusega 19 minutit ja 53 sekundit. On näha, kuidas punast värvi sõiduauto parempoolsest tagumisest uksest väljub Alex Hekkurainen, parempoolsest esimesest uksest väljub meesterahvas, kellel on kapuuts peas. A.Hekkurainen jääb autost natuke tahapoole seisma ja ütleb politseinikele, et tema ei olnud roolis (kuvatõmmis nr 2). Politseinik, kelle kaamera filmib, liiigub koos A.Hekkuraineniga politseiautosse. Politseinik selgitab, et tuli väljakutse tema kohta, et ta juhtis sõidukit ning küsib, miks juht hüppas taha, kui politsei vilkureid nägi. Hekkurainen ütleb, et tal sõber oli tegelikult roolis ja tema ei juhtinud autot. Ta kordab salvestise jooksul korduvalt, et tema ei olnud roolis. A.Hekkurainen küsib politseinikult, et mis olukord tal on ning politseinik selgitab talle, mis toimuma hakkab. Politseinik selgitab, et teeme alkoholitesti ning võtab indikaatorvahendi. Kell 08:48:35 näitab politseinik indikaatorvahendi näitu, milleks on 0,91. Politseinik küsib A.Hekkurainenilt, millal ta viimati alkoholi tarvitas ja mida. Hekkurainen vastab, et jõi ainult õlut ja viimase väikese õlle purgi jõi kuskil tund tagasi. Kell 08:51:13 ütleb Hekkurainen: „Okei, räägin nii nagu on“. Politseinik küsib Hekkurainenilt, kas tal juhtimisõigus on. Hekkurainen vastab: „Ei ole“. Politseinik selgitab, et lähevad jaoskonda, kus ta puhub tõenduslikku alkomeetrisse. Kell 08:53:24 A.Hekkurainen tunnistab, et oli roolis: „...jah ma olin siis seal roolis, kui te ütlesite“. Politseinik küsib, miks ta siis alguses tsirkust tegi ja Hekkurainen vastab: „Eksikka on ju halb öelda ju, kui noh... kardad ju vanglakaristust saada“. Vormikaamera nr P32139 salvestiselt on näha Tallinn-Narva maantee, mille ääres seisavad sõidukid – politseiauto, mille ees on punast värvi xxx reg nr xxx, mille ees seisab halli värvi xxx. xxx juhi ukse juures on naisterahvas. Sõidukis paremal ees istub meesterahvas ja paremal taga istub teine meesterahvas. Politseinik avab sõiduki tagumise vasakpoolse ukse ja palub tagumisel istmel istuval meesterahval endaga kaasa tulla. Tagumisest parempoolsest uksest väljub Alex Hekkurainen, parempoolsest esimesest uksest väljub meesterahvas, kellel on kapuuts peas. Naisterahvas ütleb politseinikele, et Alex ei olnud roolis ja kordab sea video jooksul veel mitu korda. Politseinik küsib kõrvalistija käest dokumente ja tuvastab isiku, kelleks on R T. Politseinik kontrollib indikaatorvahendiga R Ti joovet, ütleb, et joobe 0,90. Politseinik selgitab A.Hekkurainenile, et nüüd läheme jaoskonda, kus puhub tõenduslikku alkomeetrisse ning küsib, kas on nõus puhuma ja A.Hekkurainen vastab jaatavalt. Kell 09:03:00 ütleb Hekkurainen „Räägime nii nagu asjad on... olin roolis“. Politseinik küsib – kust tulite ja Hekkurainen selgitab, et linnast Niine tänavalt sõites. Hekkurainen räägib, et ta ei hakka vastu punnima, räägib ilusti ära ning kellegi vastu mingeid pretensioone tal ei ole ja agressiivsust ei ole. Siis uuriti veel 11.01.2023 kell 08:24:31 häirekeskusele saabunud kõne sisu. Kõne saabus abonentnumbrilt 58218130. Salvestise kestvus on 2 minutit ja 8 sekundit. Helistaja on eesti keelt kõnelev meesterahvas, kes teatab, et Rakvere-Pärnu-Sõmeru maanteel Sõmeru kandis seisab üks punane Xxx, mille juht on joobes ja ilma lubadeta. Häirekeskuse töötaja küsib, et kuidas helistaja seda teab ning helistaja vastab, et ta teab seda inimest. Teataja lisab auto numbri xxx ja ütleb, et

auto sõitis minema. Salvestise aja järgi 01:10 ütleb teataja, et roolis on Alex Hekkurainen. (IV kd tl 12-16) Maanteeameti andmete järgi sõiduk xxx reg mk xxx kuulub J H. (IV kd tl 17) Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et tõepoolest Alex Hekkurainen 11.01.2023 kella 08:30 paiku Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Arkna külas Tallinn-Narva maantee 97. kilomeetril juhtis mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx olles alkoholijoobes (omamata seejuures vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust). Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE seeria nr ARLK-0022 tuvastati Alex Hekkuraineni väljahingatavas õhus etanoolisisalduseks 0,74 mg/l kohta. Vastavalt uuringuakti 57T lisale 2 leiti, et lähtuvalt Alex Hekkurainenil fikseeritud joobele viitavatest tunnustest (silmade punetus, pupillid suured, reaktsioonikiirus häiritud, koordinatsioon kergelt häiritud, alkoholilõhn isiku suust), joobele iseloomulikust kliinilisest leiust (artikulatsioonihäired: kerge düsartria, sõrme-nina katse ebatäpne kolmel korral kuuest) ja joobeseisundi tuvastamise saatekirjas nr 57T fikseeritud leitud ainetest (etanooli veres 1,41+/0,05 mg/g kohta, uriinist leiti amfetamiini), esines Alex Hekkurainenil narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove (tõenäoliselt esines alkohoolne joove). Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks juht, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 2 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks juht, kelle ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. LS § 90 lg 1 p 1 järgi ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kohus leiab, et A.Hekkuraineni kehalised funktsioonid ja reaktsioonid olid antud juhul väliselt tajutavalt häiritud ja muutunud (reaktsioonikiirus häiritud, koordinatsioon kergelt häiritud, artikulatsioonihäired, sõrme-nina katse ebatäpne kolmel korral kuuest ehk poolel katsetest). Funktsioonide ja reaktsioonide häiritust on näha / kuulda ka patrullpolitseinikke rinnakaamera videosalvestiselt (artikulatsioonihäired vesteldes politseinikega, aeglustunud reaktsioonikiirus vastuseks politseinikke küsimustele ja korraldusetele) ning kuigi A.Hekkurainen käitub rahulikult, ei ole agressiivne on ka visuaalselt näha, et ta on joobes. Agressiivsuse vms puudumine kui selline aga ei välista joobe olemasolu ega kinnita isiku võimekust sõidukit nõutava kindlusega juhtima. Alkoholi mõju süüdistatavale oli sedavõrd nähtavamaks muutunud, et isegi tema kinnipidamiseelne käitumine äratas kahtlust kõrvalistes isikutes. Nt tunnistaja R ütluste järgi tuli A.Hekkurainen tema auto juurde ja hakkas karjuma, jäi arusaamatuks miks. Selline käitumine kui inimene järsku hakkab karjuma teise inimese peale ei ole normaalne ning on märgiks muutuste kohta isiku emotsionaalses või füüsilises seisundis. Tunnistaja Ristna ütlustest nähtub veel, et Xxx tegi ohtlikku manöövri, möödasõidu, kus see ei olnud lubatud, agressiivselt sõitis meie ette, sundis meid tee äärde. Ehk siis joobe on selgelt mõjutanud A.Hekkuraineni sõidustiili ja võtteid, kui selle asemel, et üldse mitte istuda auto rooli, sest puudub juhtimisõigus, tegi ta seda ning sõites on sooritanud ohtlikku ja agressiivses stiilis möödasõidu tunnistaja autost, sundides teda tee äärde. Selline sõidustiil ja ohtlikke manöövrite tegemine ongi iseloomulik joobeseisundis juhtide puhul, kelle kehalised funktsioonid ja reaktsioonid muutuvad alkoholi mõjul ja on tajutavalt häiritud.

Ka arst-kohtutoksikoloogiaeksperdi hinnang on ühemõtteline selles, et A.Hekkurainenil esineb joove. Kaitsja viidatud sõnakasutus tõenäoliselt esineb alkohoolne joove puudutab antud juhul mitte joovet kui sellist, vaid kas joobe oli tingitud narkootikumidest (sest tuvastati ka amfetamiini tarvitamise jäljed) või alkoholist ning ekspert kaldus arvamusele, et ikkagi alkoholist. Ka A.Hekkuraineni käitumine kohapeal, kui ta istus juhi kohalt ümber tagaistmele ning esmaste menetlustoimingute tegemisel alguses ei tunnistanud tunnistajale Nõmmesalule, et oli roolis, näitab, et ka süüdistatav ise on tajunud alkoholi mõju tema organismile, kehaliste / psüühiliste funktsioonidele ja reaktsioonile ja kartis vastutust oma teo eest. See näitab, et ta teadis, et juhib sõidukit joobeseisundis ehk on tegutsenud otsese tahtlusega, teades, et teostab kuriteokoosseisule vastava asjaolu ja mööndes seda. Seega, ka selles episoodis A.Hekkurainen tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 lg 1 järgi ning tema süü selle kuriteo toimepanemises on tõendatud eelpool käsitletud tunnistajate Nõmmesalu, Ristna, aga ka süüdistatava enda ütlustega, milles ta tunnistab süüd, samuti indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollidega (mille järgi alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,74 mg/l), läbivaatusega (millest nähtuvad häired reaktsioonikiiruses, koordinatsioonis, artikulatsioonis, sõrme-nina katse tegemisel, silmade punetus ja alkoholi lõhn suust), patrullpolitseiniku rinnakaamera salvestisega (et alguses eitas sõiduki juhtimist), aga ka arst-kohtutoksikoloogiaeksperdi hinnanguga, et A.Hekkurainen oli sõidukit juhtides joobeseisundis ja tõenäoliselt oli see alkoholijoobe (mitte narkojoobe).

Bensiiniraha. Kandsin temale üle 25 eurot. Ütles, et: „jõuan Rakverre, siis uurin välja. Kui midagi on tegemata, siis saadan ise“. Ootasin, aga mingit paki ei tulnud. Siis kirjutasin talle oma isikukoodi, et saadan bussiga ja pärast ütlen, millal buss tuleb, et saaksid paki ära võtta. Miks postipaki teenus enam ei sobinud ei küsinud. Ootasin vaid oma saadetist. Ta pakkus veel ühte telefoni, Samsung S22. Ütles, et on olemas veel teine hea telefon hea hinnaga, 350 eurot. Siis ütles, et pead juurde maksma vaid 80 eurot. Varem makstud summa juurde. 240 + 80 eurot. Siis pidin saama endale S22 telefoni. Nõustusin sellega. Maksin 80 eurot juurde. Ise maksin oma kontolt. Kandsin raha Te kontole. Läbi R Si üks kord kandsin üle 30 eurot Aleksile. Ta palus raha, ütles, et telefoni hind on teine, et maksab 380 eurot, 30 eurot pidi juurde maksma. 30 eurot läbi R Si, minu kontol ei olnud rohkem raha, kasutasin tema kontot. Esimene makse läks L, teine Te ja kolmas Aleksi kontole. Kõigil kolmel korral sain andmed, konto nr Aleksilt. Ülekandmiste ajal nimi „K“ käis läbi. Ta palus 20 eurot, et pärast annan tagasi, see kandsin K nimele. Kokku kandsin raha 4 erinevale pangakontole tema palvel. Miks peab raha kandma erinevate isikute kontodele ei küsinud. Telefon lubati saata bussiga. Telefoni kätte ei saanud. Ta ütles, et „toon sulle ise“. Ta ei selgitanud, miks ei saa bussiga saata, ei küsinud temalt seda. Ta küsis „kus elad“, ütlesin, et Kohtla-Järvel, kus on XX. Ta ei tulnud sinna. Lubas seda teha. Ootasin tema kõnet ja SMS-i. Ta ei saatnud SMS-i. Ma kirjutasin talle, kus oled. Ta vastas, et kohe tulen, tulen Rakverre objektile, siis tulen. Telefoni ei saanud. Pakkusin talle, et tulen ise tema juurde. Ta ütles, et on Rakveres. Sõitsin Rakverre. Leppisime saada bussijaamas kokku, leppisime ajas ja kohas kokku. Tema kohale ei tulnud. Ei saanud temaga ühendust, ta ei vastanud kõnedele, siis ma sõitsin ära. Pärast seda kirjutasin, et see mäng tüütas mind ära ja lähen politseisse. Ta ütles, et „ära mine, ei ole vaja“. Ei lubanud rohkem midagi. Suhtlesime enamasti sõnumitega. Mina helistasin temale ka, aga ta ei pruukinud vastata. Konkreetset telefonivestlust ei olnud. Suhtlesime sõnumitega. Ta ei vastanud kõnele ja siis saatis SMS-i. Miks ta kohale ei tulnud ja telefoni üle ei andnud – sain aru, et mind peteti. 515 eurot kokku kandsin üle raha. Ei saanud telefoni ega raha tagasi. R S kandis üle osa rahast, andsin temale sularaha. See kirjavahetus on mul alles. Politseile andsin selle üle. Varem Aleks Hekkurainenit pole kunagi näinud. Kust teate et telefoni müüs Aleks Hekkurainen – Facebookis nägin tema fotosid, ta saatis veel enda fotosid, kes ta on. Mingit videokõnet temaga ei olnud. Kas võis olla keegi teine isik – vaevalt. Alguses pakuti S21 telefoni. Nägin vaid fotosid Internetis sellest. Kui pakuti teine telefon pidin ostma selle 380 euroga. Miks maksite 515 eurot kui hind 380 – lisasin talle kogu aeg raha, ta küsis bensiiniraha jms kuludeks. Seda konkreetset telefoni S22 ei näinud, palusin fotot, ta ei näidanud. Mis värvi see on jms - küsisin üldiselt mis seisukorras, ütles, et heas korras, rikkis asju ta ei müü. Küsisin, kuidas aku vastu peab, ta vastas, et normaalselt. Telefoni turuhind – ei tea milline, see hind oli hea, otsustasin juurde maksta. Maksed tegi oma kontolt. Osa sellest tasusin K-K Kele, summat ei mäleta. Kolm korda kandsin raha temale, 80+30+25 eurot. 80 eurot oli juurdemaks telefoni eest, 30 ja 25 küsis millegi eest, kas bensiiniraha vms. Ta lubas, et tagastan selle raha. Enne pole Aleks Hekkurainenit tundnud, ühiseid tuttavaid ei ole. Miks jäite teda uskuma, andsite temale raha – ta ütles, et on rikast perest, aga sattus halba situatsiooni. Mul on ka selliseid tuttavaid. Mingit lepingut temaga ei sõlminud. Kannatanu suhtlemine A.Hekkuraineniga ja telefoni müügikuulutus Facebook’ist on näha ka ekraanitõmmistelt (V kd tl 18-49).

T L teatab oma 5.02.2024 e-kirjas, et saadab panga väljavõtte, „...isik R S, kes olevat minule teinud ülekande summas 30 eurot. Mis asjaoludel see ülekanne on tehtud ning kes on see isik pole minule kahjuks teada.“ (IV kd tl 18) Väljavõttest on näha, et 17.01.2023 kell 17:04 R S tegi ülekande T L pangakontole summas 30 eurot, viide all seisab: „Perevot“. (IV tl 19) Sama summa on näha ka ekraanitõmmistelt (V kd tl 60, IV kd tl 19). Tunnistaja T L ütluste järgi ...R Sit ma ei tunne. Jaanuaris 2023 tegi R S ülekande minu kontole summas 30 eurot. Ei teadnud sellest midagi. Alex Hekkurainenil ei olnud oma pangakaarti, ei saanud oma ülekandeid teha, mul oli Paysera pangakaart ja ma seal ühtegi tehingut ei teinud. Siis otsustasin oma kaardi talle anda, et ta saaks sealt oma asjad ära teha. Rohkem selle seonduvaga ma ei tea midagi... L T pangakonto väljavõttest nähtub, et 16.01.2023 kontole laekus 120+120 eurot D Vilt selgitusega „perevod“. (IV kd tl 20-21) Samad summad on näha ekraanitõmmistelt (V kd tl 12-13, 55, 58) K-K K pangakonto väljavõttest nähtuvalt 16.01.2023 laekus tema pangakontole D Vilt 25+80+30 eurot. (IV kd tl 22-23) Samad summad on näha ekraanitõmmistelt (V kd tl 14, 15, 16, 51, 57, 59) Süüdistatava A.Hekkurainen ütluste järgi ... telefonide müük oli ja vestlus kannatanuga oli. Tunnistan faktilisi asjaolusid, kelmust mitte... Müüsin (telefoni) läbi Marketplace Facebookis. Olen seal ka asju müünud. Enne olen müünud igasugu asju: sülearvuti, tahvelarvuti, tööriistu. Varem selliseid probleeme, et keegi pole kaupa saanud vms ei olnud. Samsung S21 – panin selle kuulutuse ülesse, ei mäleta aega millal. Aga kuulutuse panin ülesse. See telefon oli olemas, mõlemad olid. Kui panin kuulutuse ülesse, leidus ostja, leppisime kokku üleandmises, aga telefonil juhtus õnnetus, ekraan läks katki. Seetõttu kohtumist ei toimunud. Ma üritasin võtta ühendust ostjaga mõned nädalad hiljem, aga ta ei reageerinud. Kannatanu sõnad, et alguses pakuti üks telefon ja siis teine, vastavad tõele. Tunnistan kannatanu tsiviilhagi 515 eurot. Kas oli tahe ja eesmärk telefon müüa – jah oli. Tehingut ei toimunud, sest telefoni ekraan läks katki. Mingit petmistahet ei olnud. Kannatanu selgitas, et raha kanti läbi kolmandaid isikud, see oli nii. Mingi osa rahast oli bensiini ostmiseks jms... Viga oli alguses jutt ühest telefonist, lõpus teisest telefonist. S22 pidi saama. S22 oli kallim. Teavitasin Vit, et tal tuleb juurde maksta. Ta oli sellega nõus. Mis saab S21-st, ei mäleta, kas rääkisime sellest, S21 pidi jääma mulle. Katki läks S21 telefon. See selgus millal – ei mäleta, päev, kaks. Kukkus vastu maad. Üks-kaks päeva peale seda kui toimus kõik. Kui alguses pakkusite S21 - S22 oli samuti üleval kui müügis olev ese. Kas oli uus või kasutatud – kasutatud. Kasutasin mõlemat telefoni, igapäevaselt. Kõnede tegemiseks jne, kaks numbrit olid. S22 kasutasin enamasti. Millest tekkis soov pakkuda S22 – olen kogu aeg tegelenud asjade müümisega. Ilmselt pakkusin, et osta midagi uut. Pärast pakkusin S22, sest oli kallim, et osta midagi asemele. Palju aega läks S21 pakkumisest S22 pakkumiseni – mõned päevad, ei oska täpselt öelda. Sel perioodil igapäevaselt tegelesin ehitustöödega ja olin oma ettevõte juht. Tegelesin objektiga XXX-s, 7-8 kuud on kestnud. Seoses sellega oli vajadus käia Ida-Virumaal, brigaad töötas XXXs, aga olin ka ehitustööde peal. Tegelesin ka kindlustuskahjudega. Miks küsisin raha bensiiniks – ega tasuta ei sõida. Et sõita kuhu – ei mäleta, vist Ida-Virumaale. Pidin selle telefoni kuhugi tooma, kuhu ma ei mäleta.

16.01 V kandis 240 eurot L T kontole. V ütles, et sai need konto andmed teilt – kinnitan seda. L T on tuttava ema. Tema kontot muudeks ülekanneteks ei kasutanud. Sel ajal oli mul ka isiklik pangakonto, Leedu või Läti pangas. 16.01 kandis V raha ka K-K Ke kontole 135 eurot – jah mina andsin talle andmed. K-K K on endise XXX. (M K on elukaaslane.) Ta oli XXX. Kas ta haldas ise kontot või keegi täiskasvanutest – mina ja M. Sellele kontole oli siis väljastatud mitu pangakaarti, kord oli minu, kord tema käes. Üldiselt kaart oli minu käes, netipank Mi käes. 30 eurot kandis Vi palvel tema sõber S T L kontole. L ütles, et väidetavalt olid probleemid pangakontoga seetõttu palusite tal kasutada tema kontot – vastab tõele. Mis probleemid olid pangakontoga – ei mäleta. Mingi hetk oli kadunud pangakaart, tänu sellele kasutasin teisi võimalusi. 17.01.2023 V kandis raha ka teie enda pangakontole – ju siis oli nii. Milleks vaja, et V kannaks raha sõbra ema, elukaaslase poja ja T L kontole – mis kaart taskus oli seda kontot ma andsingi. L Ti pangakaart oli siis ka teie taskus – järelikult tema poeg oli minu kõrval. Miks ei saanud kanda see raha xxx või T.L või enda pangakontole – järelikult ei olnud mul kaasas neid kaarte, ma eeldan siis. Suhtlemine Viga oli läbi sõnumite ja Facebook’i. Miks kui selgitasite ja andsite L Ti kontot ütlesite, et see on teie ema konto – ei oska vastata. Kui suhtlesite Viga ja pakkusite esimese telefoni, kuidas leppisite kokku, kuidas ta telefoni kätte saab – ei mäleta. V väitis, et lubasite saata Omniva pakiautomaadi kaudu – võis ka nii olla. Miks ei saatnud läbi pangaautomaati – polnud aega kohe samal päeval, ei tea, ei olnud aega minna. Siis jutt Viga oli , et saadate bussiga – võis olla ka nii. Siis oli vestlus, et leppisite kokku kohtuda Rakvere bussipeatuses, tema tuli kohale, te ei tulnud – ei mäleta seda olukorda, et oleks pidanud kohtuma. Müügitehingust ei saanud asja, sest telefon läks katki. Miks ei tagastanud bensiiniraha ja muid kulutusi – üritasin saada ühendust kannatanuga mõne nädala hiljem, aga ta millegipärast ei reageerinud minu kirjadele. Miks ei vastanud tema kõnedele – vist ikkagi vastasin temale. Otsisin ise ühendust temaga, aga ta ei vastanud. Kas saite temalt kirju, et läheb politseisse – ei mäleta. Olukord oli, vestlus oli, mis täpselt oli – ei mäleta. Kohtu arvates A.Hekkuraineni ütlused ja selgitused toimumata jäänud tehingu asjaolude kohta on ebausaldusväärsed ja tuleb jätta tõendikogumist välja järgnevatel põhjustel. Esiteks, tema versioon ei ole eluliselt usutav ega loogiline. Puuduvad tõendid (peale Hekkurainen enda ütlusi), et Facebook Marketplace’i üles pandud müügikuulutuses märgitud telefon Samsung S 21 (või S22) oli tal üldse olemas. Ei ole tõendeid (peale süüdistatava sõnu) ka selle kohta, et üks (või mõlemad) telefonid läksid katki. Isegi kui oletada, et telefon(id) tal oli(d) ja läks(id) katki miski ei takistanud tal tagastada raha kannatanule. Ometi pole ta seda teinud, küsides kannatanult aina rohkem raha juurde juba teisel ettekäänel (bensiiniraha, et jõuda kannatanuni jms). Ka Hekkurainen’i muu käitumine näitab, et ta ei kavatsenud kannatanule raha tagastada ja on aina otsinud võimalusi kuidas jagata kannatanule uusi lubadusi, vältides seejuures kannatanuga kohtumist (nii nt ei ilmunud Rakvere bussijaama, kuigi on seda kannatanule lubanud, kannatanu kõnedele ei vastanud). Kannatanu (kelle puhul ei ole mingit alust kahelda tema heausklikkuses) ütlustest (mille usaldusväärsus on kindel ja keegi pooltest ei seadnud selle kahtluse alla) nähtuvalt süüdistatava ettekäänded olid erinevat laadi ja kõik nad on ilmselgelt otsitud vaid sel eesmärgil, et venida aega ja et kannatanu ei pöörduks oma õiguste kaitsmiseks politseisse. Nii, alguses on Hekkurainen lubanud, et telefoni saadab kannatanule ema, siis et saadab ise bussiga (miks postipaki teenus enam ei sobinud ei selgitanud), siis et olemas teine

telefon S22 (seejuures kannatanu ütluste järgi ei rääkinud Hekkurainen midagi probleemidest telefoniga, nt et läks katki, seda on näha ka ekraanitõmmistelt, kui Hekkurainen küsib kannatanult – „Ega S22 ei paku huvi?“. Mingit juttu katkisest telefonist siin ei ole – V kd tl 27), Kerro pangakontole raha ülekandmiseks palus ta lihtsalt raha, lubades tagastada. Kui kannatanu teatas, et pöördub politseisse üritas teda ümber veenda, et ei ole vaja, seejuures ei lubanud rohkem midagi. Selline käitumine on ilmselgelt iseloomulik petturite puhul, kui ohvrile valetatakse, lubatakse erinevaid asju, meelitatakse soodsa hinnaga kalli asja (nt nutitelefoni) ostmisele, omamata seejuures kavatsust oma lubadused täita. Ehk siis kelmuse eesmärk ja motiiv oli Hekkurainenil juba kuulutuse väljapanemisel (puuduvad usaldusväärsed tõendid, et selline telefon tal üldse oli) ning tema käitumine suhtlemisel kannatanuga Viga ainult tugevdab süüdistuse versiooni, et ta aina otsis uusi ettekäänded temalt aina uute rahasummade väljapetmiseks. Seda järeldust kinnitab ka asjaolu, et ka menetluse kestel, tänaseni ei ole süüdistatav kannatanule tagastanud kasvõi mingit osa saadud rahast. Tema kohtus jagatud lubadused on samamoodi paljasõnalised ning ei ole eluliselt usutavad, sest on vastuolus tema senise käitumisega. Seega, kohtu arvates A.Hekkurainen’i tegudega on täidetud kelmuse kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused: ta sai varalise kasu (raha) teisel isikul (kannatanul) tegelikest asjaoludest teadvalt vale ettekujutuse loomise teel (et soovib müüa nutitelefoni, mida tal tegelikult ei olnud või, kui möönda, et mingi telefon tal siiski oli, ei kavatsenud ta seda kannatanule reaalselt loovutada, samuti lubatud tehingu lõpuleviimise ettekäändel kannatanult täiendavate rahasummade küsimisel, lubades raha tagastada, mida ta pole täitnud), millega tekitas D.Vile materiaalset kahju 515 eurot. Kuna varem A.Hekkurainen juba oli karistatud kindlustuskelmuse eest ning antud kelmuse pani ta toime avalikkuse poole pöördudes (s.t avalikult kättesaadavas määramata isikute ringile suunatud Facebook Marketplace’i kuulutuse üles pannes), on tema teod õigesti kvalifitseeritud KarS § 209 lg 2 p 1, 5. Karistus KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo nr 3-1-1-6-17, p 9 ja varasemad). KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritav kuritegu on KarS § 4 lg 2 kohaselt esimese astme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette 4 kuni 12-aastane vangistus. Sanktsiooni keskmine määr on 8 aastat vangistust. KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus. Sanktsiooni (vangistuse) keskmine määr on 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 209 lg 2 p 1, 5 kvalifitseeritav kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette 1-kuni 5-aastane vangistus. Sanktsiooni keskmine määr on 3 aastat vangistust.

Süü suuruse hindamisel ja karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, teo toimepanemise asjaolud. Eripreventsiooni seisukohalt arvestab kohus, et mõlemad süüdistatavad on varem karistatud vägivalla- ja varavastaste kuritegude eest. A.Hekkurainenil on kaks kehtivat karistust (III kd tl 21). Viru maakohtu 16.02.2021 otsusega nr 1-21-1237 mõisteti ta süüdi mh KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi. Enne seda karistati teda Viru maakohtu 11.09.2019 otsusega nr 1-19-7193 samuti KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi. A.Kokarevil on üks kehtiv karistus (III kd tl 36) Harju maakohtu 18.11.2020 otsusega nr 1-206821, mh KarS § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 2, 3 järgi. Kohtu arvates väljapressimise episoodis nii A.Hekkurainen’i kui A.Kokarev’i süü raskus jääb alla keskmist määra. Nad mõlemad on kasutanud füüsilist ja psüühilist vägivalda kannatanu suhtes (Hekkurainen lõi kannatanut käega vastu pead, millega tekitas füüsilist valu, Kokarev samuti lõi kannatanut käega vastu pead, millest kannatanu paiskus peaga vastu seina, kaotas teadvuse ja kukkus põrandale). Kuigi Hekkuraineni löök ilmselgelt ei olnud sama tugev nagu Kokarevi löök, tuleb arvestada, et nende mõlema (kui grupi liikmete) teod olid hõlmatud sama tahtlusega ning vaikiva nõusolekuga kiitsid nad mõlemad heaks teise kaassüüdistatava poolt kannatanu suhtes sooritatud vägivallateod ja ähvardused, mistõttu nende mõlema teopanus oli samasugune ning ei saa rääkida, et nt Hekkuraineni süü oleks kergem ja Kokarevi süü raskem. Karistust kergendavad või raskendavad asjaolud kummagi süüdistatava puhul puuduvad. Samas, arvestades, et kannatanule tekitatud tervisekahjustused (hematoom ja turse parema kulmu ja silmaaluses piirkonnas, veritsev haav mõõtmetega 2cm x 2cm peas vasakul pool kukla piirkonnas pindmine, vasaku õlavarre tagumisel küljel hematoom pikkusega 2-3 cm ja sarnane hematoom ka vasakul abaluu piirkonnas, pearinglus, oksendamine) ei olnud väga rasked, peab kohus õiglaseks mõista nii A.Hekkurainenile kui A.Kokarevile karistus vastavalt sanktsiooni alammäärale, s.o 4-aastane vangistus. See karistuse määr jääb mõnevõrra allapoole prokuröri karistusettepanekust (prokurör palus mõista 5-aastane vangistus mõlemale süüdistatavale), vastab see, kohtu arvates Hekkuraineni ja Kokarevi süü raskusele, saabunud tagajärgedele ning üld- ja eripreventsiooni eesmärkidele. Tegemist ei ole väga levinud kuriteoliigiga ning süüdistatavad on küll varem karistatud, kuid mitte päris samasuguste kuritegude eest. Ka sõiduki joobes juhtimise episoodis jääb A.Hekkuraineni süü raskus keskmisest määrast allapoole, sest, kuigi tema kehalised funktsioonid ja reaktsioonid olid väliselt tajutavalt muutunud ja häiritud, jäi joobeaste (0,74 mg/l) ikkagi antud juhtumite puhul reeglina kasutatava normi alampiirist (0,75 mg/l) alla. Seetõttu selle kuriteo eest tuleb temale mõista karistuseks 6kuine vangistus ehk kohus nõustub prokuröri karistusettepanekuga. Ka kelmuse episoodis jääb A.Hekkuraineni süü raskus keskmisest määrast allapoole. Kuigi teda on varem juba karistatud (kindlustus)kelmuse eest on see asjaolu seadusandja poolt juba arvestatud sanktsiooni alamäärale kõrgema lävendi (1-aastane vangistus) kehtestamisel. Arvestades, et tegemist ei olnud ühekordse toiminguga ning süüdistatav on otsinud aina uusi võimalusi kannatanult täiendavate rahasummade väljapeitmiseks, ei saa siiski rääkida, et Hekkuraineni süü oleks minimaalne. Seetõttu õiglaseks karistuseks selle kuriteo eest peab kohus 1 aasta ja 6 kuud vangistust ehk nõustub prokuröri karistusettepanekuga. KarS § 64 lg 1 sätestab, et samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. A.Hekkurainenile mõistetavatest karistustest tuleb kergemad lugeda kaetuks raskeimaga ning mõista temale liitkaristuseks 4-aastane vangistus. KarS § 68 lg 1 kohaselt eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aeg, arvatakse karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev.

Antud asjas on süüdistatavad viibinud vahi all: A.Hekkurainen alates 29.08.2024 ning A.Kokarev alates 10.01.2025. § 424 episoodis peeti A.Hekkurainen kahtlustatavana kinni 11.01.2023 kell 08:48 ja vabastati 11.01.2023 kl 16:38 (IV kd tl 11). Seega eelvangistuses viibitud aeg tuleb lugeda karistusaja hulka ning mõista A.Hekkurainenile lõplikuks karistuseks 3 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust, mille kandmise algust arvestada alates 29.08.2024. A.Kokarev’i puhul arvestada temale mõistetud 4-aastase vangistuse kandmise algust alates 10.01.2025. Tsiviilhagi KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Väljapressimise episoodis kannatanu V B on esitanud tsiviilhagi summas 5000 eurot (I kd tl 6). Hagi põhjenduste järgi pärast kehavigastuste tekitamist pidi ta läbima rehabilitatsiooni, on pika aega taastanud oma tervist. Töövõimetu isikuna omab probleeme tervisega. Juhtunu tõttu ei saa iseseisvalt liikuda. Enne seda on liikunud karkudega või invatooli abil. Solvangud alandasid inimväärikust, mis praeguse ajani mõjutab igapäevaelu. Tekitati nii füüsiline kui moraalne kahju tervisele. Kannatanu väited (et tema terviseseisund halvenes tänu sellele, et juba pärast seda juhtumit menetluse ajal jõudsid temani ähvardused ja etteheited süüdistatavate poolt, mistõttu oli ta närvis jms) on millegagi kinnitamata ning puuduvad tõendid, mis kinnitaksid kannatanu tervise halvenemist pärast seda juhtumit ja põhjuslikku seost nende vahel. Teada on (ning kannatanu on ise seda tunnistanud oma ütlustes), et juba vanglasse saabudes oli tal palju terviseprobleeme (kuni selleni välja, et ta ei saanud iseseisvalt ilma abivahenditeta liikuda ning kambri koristamiseks oli talle määratud abiline). Seetõttu see kannatanu väide terviseseisundi halvenemisest jäi tõendamata. Tõendatud on aga süüdistatavate löökidega (samuti peaga vastu seina löömisega ja põrandale kukkumisega) temale füüsilise valu ja tervisekahjustuste tekitamine. Senises kohtupraktikas kehalise väärkohtlemise eest mõistetud hüvitise mediaan moodustas 500 eurot1. Antud asjas A.Hekkurainen lõi Bit käega vastu pea vasakut külge, tekitades kannatanule füüsilist valu. Seejärel lõi A.Kokarev Bit käega vastu pead, mille tagajärjel paiskus kannatanu peaga vastu seina ja kaotas teadvuse. Kuna süüdistatavad on tegutsenud ühiselt ja kooskõlastatult ja nende ühine tahtlus oli suunatud füüsilise ja psüühilise vägivalla abil saada kannatanult soovitud esemed vastutavad mõlemad süüdistatavad kannatanule tekitatud kahju eest (füüsiline valu löökidest, hematoom ja turse parema kulmu ja silmaaluses piirkonnas, peas vasakul pool kukla piirkonnas pindmine veritsev haav mõõtmetega 2cm x 2cm, vasaku õlavarre tagumisel küljel hematoom pikkusega 2-3 cm ja sarnane hematoom ka vasakul abaluu piirkonnas, pearinglus, oksendamine) solidaarselt. Kannatanu füüsilised ja vaimsed kannatused ei ole väga rasked ja kvalifitseeruvad pigem mõõdukate alla. Seetõttu ka hüvitise määr peab olema alla

https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/10_Mittevaraline_kriminaal.pdf, lk 10

mediaansuurust. Kohtu arvates tekitatud kahju raskusele vastab ühekordne hüvitis 300 euro suuruses. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kuna süüdistatavad on tegutsenud ühiselt, kooskõlastatult isikute grupis, mõlemad lõid kannatanut, siis nad mõlemad vastutavad kannatanu ees solidaarvõlgnikena. Seega, kohtu arvates, kannatanu Bi hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt, summas 300 eurot, mis mõistetakse A.Hekkurainenilt ja A.Kokarevilt solidaarselt kannatanu kasuks välja. Kelmuse episoodis esitas tsiviilhagi kannatanu D V summas 515 eurot (II kd tl 11). Hagi põhjenduste järgi 16.01.2023 ostis kannatanu Facebook Marketplace kaudu Alex Hekkurainenilt mobiiltelefone Samsung S21 5G hinnaga 240 eurot ja Samsung S22 hinnaga 380 eurot kandes raha üle K-K Ke, Alex Hekkuraineni, T L ja L T pangakontole. Telefone pole kätte saanud. Tekitatud kahju 515 eurot. Süüdistatav Hekkurainen ei vaielnud vastu kannatanult saadud raha suurusele. Samuti on see tõendatud Vi, Ke, Li, T ja Hekkuraineni enda pangakonto väljavõtetega, kust on näha tehtud ülekannete aeg ja suurus. Süüdistatava ja tema kaitsja seletused, et ei olnud kavatsust kannatanut petta, olid varem kohtu poolt juba käsitletud ja ümber lükatud. Seetõttu peab A.Hekkurainen kannatanult saadud raha (515 eurot) temale hüvitama. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 189 lg 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Toimiku materjalidest nähtub, et süüdistatavale riigi õigusabi osutamise eest on määratud kaitsjatele makstud järgmised summad: Kohtueelses menetluses: A.Hekkurainen kaitsjale 334,52 eurot (III kd tl 49), 87,84 eurot (V kd tl 3), 141,52 eurot (V kd tl 6), 175,68 eurot (V kd tl 10) A.Kokarevi kaitsjale 254,74 eurot (III kd tl 52), 620,74 eurot (III kd tl 55), 43,92 eurot (III kd tl 58), Kohtulikus menetluses: Hekkuraineni kaitsjale 395,28 eurot (II kd tl 24), 1179,50 eurot (I kd tl ) , 43,92 eurot (I kd tl 71), 720,78 eurot (I kd tl 120) , 1647,25 eurot (I kd tl 94). Kokarevi kaitsjale 175,68 eurot (I kd tl 69), 973,56 eurot (I kd tl 89), 369,66 eurot (I kd tl 122), 1004,40 eurot (I kd tl ). Ekspertiisikulud on antud asjas järgmised: 49+52 eurot (IV kd tl 6 – A.Hekkurainen § 424 episood).

Seoses sõiduki xxx teisaldamisega on tekkinud kulu summas 123 eurot, mida kinnitab ka sõiduki teisaldamise akt ja väljavõte xxx OÜ arve lisast (IV kd tl 25-26). Samas, kuna selles episoodis loobus prokurör süüdistusest ning kohus teeb selles osas õigeksmõistva otsuse puudub alus selle raha süüdistatava käest välja mõistmiseks, mistõttu tuleb see kulu 123 eurot jätta riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. 2025.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 886 eurot. Seega sundraha suurus esimese astme kuriteo puhul on 2215 eurot (886*2,5=2215). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude riigi kanda jätmise otsustamisel arvestada toime pandud kuriteo iseloomu (RKKKo nr 3-1-1-38-11, p 27). Kohus leiab, et menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele süüdistatavatelt. Kuigi menetluskulude summa on suur, võivad nad menetluskulusid hüvidata vangistuses tööd tehes ja siis peale karistuse ärakandmist. Kohus ei tuvasta alust süüdistatavate menetluskulude kandmisest vabastamiseks. KrMS § 180 lg 3 lg 3 kohaselt kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et antud juhul võib määrata menetluskulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid DVD plaadid, mis asuvad toimiku juures tuleb jätta toimiku juurde. Tõkend Süüdistatavate suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine tuleb jätta muutmata kuni antud kohtuotsuse jõustumiseni ja selle alusel karistuse kandmisele asumiseni. A.Hekkurainen ja A.Kokarevi kaitsjate taotlused mittevaralise kahju hüvitamiseks alusetult vangis vahi all veedetud aja eest (I kd tl 170, 171) jätab kohus rahuldamata, kuna on tuvastatud nii A.Hekkuraineni kui A.Kokarevi süüd neile esitatud süüdistustes ehk nende vahistamine on põhjendatud ning nad asuvad kinnipidamisasutuses seaduslikul alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov eesistuja

/allkirjastatud digitaalselt/ Ene Allikas rahvakohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/ Gunnar Karindi rahvakohtunik

Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 01.12.2025 kohtuotsusega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.