Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
1-22-7314
Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht
Viru Maakohus 12. mai 2025, Narva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-22-7314 (21740000007)
Kohtukoosseis
kohtunik Jaanika Kõrgmaa
Kohtuistungi sekretär
Aliis Peri, Keili Rosar, Raili Raja, Annika Veissbach, Kristi Sapar, Annely Eesmaa
Kriminaalasi
Küllike Namm süüdistuses KarS § 345 lg 1, § 209 lg 2 p 3, 4 järgi, Toomas Tamm süüdistuses KarS § 320 lg 1, § 209 lg 2 p 3, 4 järgi, Kalev Kangur süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi, üldmenetluse korras
Prokurör
Riigiprokuratuuri riigiprokurör Sigrid Nurm
Süüdistatav
Küllike Namm elukoht XXX, isikukood 46008215223, Eesti Vabariigi kodakondsus, XXX, emakeel – eesti keel, töötab XXX; kriminaalkorras karistamata. Tõkendit ei ole kohaldatud.
Lepinguline kaitsja
vandeadvokaat Norman Aas
Süüdistatav
Toomas Tamm elukoht XXX; isikukood 34903212230; Eesti Vabariigi kodakondsus; XXX; emakeel – eesti keel, XXX; kriminaalkorras karistamata. Tõkendit ei ole kohaldatud.
Lepingulised kaitsjad
vandeadvokaadid Kristiina Lee ja Martin Triipan
Süüdistatav
Kalev Kangur elukoht XXX; isikukood 36807072737; Eesti Vabariigi kodakondsus; XXX; emakeel – eesti keel, töötab XXX; kriminaalkorras karistamata. Tõkendit ei ole kohaldatud.
1-22-7314 Lepinguline kaitsja
vandeadvokaat Dmitri Teplõhh
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest § 311, 314 ja 315 maakohus otsustas:
–
Notaribüroo I R läbiotsimisel 15.03.2021. a ära võetud volikiri nr X, mis asub kriminaalasja materjalides – jätta hoiule kriminaaltoimiku juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. DVD-plaadid ja CD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalides – jätta hoiule kriminaaltoimiku juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Digitaalsete andmekandjate koopiafailid(s,o 29.01.2021. a vaatlusprotokollis nimetatud tõmmis ja koopiafailid, 16.02.2021. a vaatlusprotokollis nimetatud tõmmis ja koopiafailid), mis on hoiul Kaitsepolitsei andmehoidlas – tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdistatav Kalev Kanguri poolt 05.02.2021. a Kaitsepolitseiametile üle antud A4
1-22-7314
–
–
–
paber, millel käsikirjalised märkmed – turvakleebis XXX, mis asub kriminaalasja materjalides – tagastada M M , kuna Kalev Kanguril puudub selle dokumendi hoidmiseks õiguslik alus ja dokument on vormistatud M M poolt. Toomas Tamme elukoha läbiotsimisel 27.01.2021. a ära võetud dokumendid(s.o Toomas Tamme ja Kalev Kanguri vahel sõlmitud notariaalne leping XX , 11-lehel – turvaplomm XX; erinevad dokumendid, 59-lehel – turvaplomm XX; erinevad dokumendid, 18-lehel – turvaplomm XX; erinevad dokumendid, 65-lehel – turvaplomm XX; 6-puruks rebitud pabertükki käsikirjaliste märkmetega – turvakleebis nr XXX; erinevad dokumendid, 27-lehel – turvaplomm XX; erinevad dokumendid, 59-lehel – turvaplomm XX; dokument 1-lehel – turvakleebis XXX; märkmepaberileht käsikirjaliste märkmetega – turvakleebis XXX), mis asuvad Kaitsepolitseiametis – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel Toomas Tammele. Toomas Tamme elukoha läbiotsimisel 27.01.2021. a ära võetud elektroonilised seadmed(s.o mobiiltelefon NOKIA (IMEI kood: XXX) – turvakleebis nr XX; mobiiltelefon NOKIA (IMEI kood: XXX) – turvakleebis nr XX; sülearvuti HP (nr XXX) – turvaplomm XX; osadeks võetud kõvaketas – turvakleebis XXX), mis asuvad Kaitsepolitseiametis – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel Toomas Tammele. Mälupulk(s.o M M meilpostkastide tõmmiskoopiaga), mis asub kriminaalasja materjalides – jätta hoiule kriminaaltoimiku juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel.
Menetluskulud: Seoses süüdistatavate õigeksmõistmisega jätta Viru Maakohtu 20.02.2024 määrusega tunnistajale L E hüvitatud transpordikulud summas 20,60 eurot Eesti Vabariigi kanda. Jätta KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel seoses käekirja ekspertiisi (ekspertiisiakt nr XXX) teostamisega tekkinud kulu summas 282,00 eurot Eesti Vabariigi kanda. Rahuldada kannatanu Roodevälja Terminal OÜ (registrikood XXX) lepingulise esindaja menetluskulude hüvitamise taotlus osaliselt ning mõista välja KrMS § 181 lg 1, § 182 alusel Eesti Vabariigilt kannatanu kasuks menetluskulud summas 32 940 eurot(sh käibemaks). Kannatanu esindajal tuleb esitada kohtule arvelduskonto number, kuhu välja mõistatud menetluskulud kohtuotsuse jõustumisel tasumisele kuuluvad. Rahuldada süüdistatava Küllike Nammi lepingulise kaitsja Norman Aasa menetluskulude hüvitamise taotlus osaliselt ning välja mõista KrMS § 181 lg 1 alusel Eesti Vabariigilt Küllike Nammi kasuks menetluskulud summas 148 123,557 eurot(sh käibemaks). Küllike Nammil tuleb esitada kohtule arvelduskonto number, kuhu välja mõistatud menetluskulud kohtuotsuse jõustumisel tasumisele kuuluvad. Rahuldada süüdistatava Toomas Tamme lepingulise kaitsja Kristiina Lee menetluskulude hüvitamise taotlus osaliselt ning välja mõista KrMS § 181 lg 1 alusel Eesti Vabariigilt Toomas Tamme kasuks menetluskulud summas 75 032,66 eurot(sh käibemaks). Toomas Tammel tuleb esitada kohtule arvelduskonto number, kuhu välja mõistatud menetluskulud kohtuotsuse jõustumisel tasumisele kuuluvad. Rahuldada süüdistatava Toomas Tamme lepingulise kaitsja Martin Triipani menetluskulude hüvitamise taotlus osaliselt ning välja mõista KrMS § 181 lg 1 alusel Eesti Vabariigilt Toomas Tamme kasuks menetluskulud summas 99 893,28 eurot(sh käibemaks). Toomas Tammel tuleb esitada kohtule arvelduskonto number, kuhu välja mõistatud
1-22-7314 menetluskulud kohtuotsuse jõustumisel tasumisele kuuluvad. Rahuldada süüdistatava Kalev Kanguri lepingulise kaitsja Dmitri Teplõhhi menetluskulude hüvitamise taotlus ning välja mõista KrMS § 181 lg 1 alusel Eesti Vabariigilt Kalev Kanguri kasuks menetluskulud summas 134 524,70 eurot(sh käibemaks). Kalev Kanguril tuleb esitada kohtule arvelduskonto number, kuhu välja mõistatud menetluskulud kohtuotsuse jõustumisel tasumisele kuuluvad. Edasikaebamise kord Otsust on võimalik vaidlustada/apelleerida Tartu Ringkonnakohtus. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis hiljemalt 26.05.2025. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdimõistetul on KrMS § 315 lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul (KrMS § 315 lg 6).
Toomas Tamme, Küllike Nammi ja Kalev Kanguri süüdistatakse alljärgnevas: Toomas Tamm, ühiselt ja kooskõlastatult, grupis koos Küllike Nammi (Namm) ja Kalev Kanguriga (Kangur) lõid teadvalt ajavahemikul 30.06.2017. a kuni 12.09.2018. a Rakvere Rohuaia 8 Viru Maakohtu kohtunik Ifret Mamedguseinovile ja ajavahemikul 01.02.2019. a kuni 26.02.2019. a Tartus Kalevi 1 Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumile, koosseisus Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks ja Triin Uusen-Nacke MV Finantseeringud OÜ ja äriühingu advokaadist esindaja Maksim Greinomani vahendusel varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse eesmärgiga saada kohtuotsusena täitedokument, mis võimaldaks MV Finantseeringud OÜ-l saada ebaseaduslikku tulu. Ebaõige ettekujutluse loomise tõttu tegid kohtud kohtuotsuse, millega mõisteti OÜ-lt Roodevälja Terminal välja võlgnevus MV Finantseeringud OÜ kasuks summas 634 416,75 eurot, luues sellega varakäsutuseks täitedokumendi ja põhjustades seeläbi ebaseaduslikult kannatanu OÜ-le Roodevälja Terminal varalise kahju suures ulatuses.
Kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 2012 aastal Eesti Vabariigis soovis Toomas Tamm osta endale AS-ilt Kalotex (äriregistri kood XXX) viimasele kuuluvad Aseri sadama üksteist kinnistut: kinnistu registriosa nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX. Eesmärgiga varjata Toomas Tamme isikut, kui tegelikku Aseri sadama kinnistute uut omanikku, Aseri sadama kinnistute müüja AS Kalotex seadusliku esindaja O L eest, leppisid Toomas Tamm, M M ja Küllike Namm kokku, et Toomas Tamm annab Aseri sadamas olevate kinnistute AS-ilt Kalotex ostmiseks M M 400 000 eurot ning pärast kinnistute ostmist vormistatakse kinnistud Küllike Nammi poolt loodud äriühingu nimele, mille tegelik kasusaaja on Toomas Tamm. Kinnistute ostmiseks vajaliku summa üleandmiseks vormistati Toomas Tamme korraldusel, Toomas Tammele kuuluva äriühingu T.R. Tamme Auto OÜ (äriregistri kood XXX), kelle esindajaks oli juhatuse liige S S ja OÜ-ga Roodevälja Terminal (äriregistri kood XXX), kelle esindajaks oli M M , vahel 23.07.2012. a näilik laenuleping. 25.07.2012 tehti Toomas Tamme korraldusel T.R. Tamme Auto OÜ arveldusarvelt ülekanne OÜ Roodevälja Terminal
1-22-7314 arveldusarvele summas 400 000 eurot selgitusega „laenuleping 23.07.2012 alusel“. AS Kalotex juhatuse liikme O L nõudmisel pidi M M kinnistute eest maksma O L sularahas 300 000 eurot ning 50 000 eurot ülekandega AS Kalotex arveldusarvele. Kooskõlastatult Toomas Tammega ja selleks, et maksta O L sularahas 300 000 eurot, tegi M M Roodevälja Terminal OÜ arvelduskontolt ülekande enda isiklikule arvelduskontole summas 343 000 eurot selgitusega „laenu tagastus“, millest 340 000 eurot võttis M M 01.08.2012 sularahas välja. 01.08.2012 sõlmis AS Kalotex, kelle esindajaks olid juhatuse liikmed H M ja O L , OÜ-ga Roodevälja Terminal, kelle esindajaks oli M M , kinnistute registriosa nr XXX, XXX, XXX, XXX , XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX notariaalse müügilepingu. M M ja O L varasema kokkuleppe kohaselt kirjutati kinnistute müügilepingusse kinnistute hinnaks 50 000 eurot. Pärast kinnistute müügilepingu sõlmimist andis M M O L le kinnistute ostmise eest sularahas 300 000 eurot. O L kirjutas käsikirjaliselt valgele paberile, et on saanud M M käest kinnistute müügi eest sularahas 300 000 eurot. O L poolt kirjutatud käsikirjalise kinnituse 300 000 euro sularahas üleandmise kohta andis M M 10.09.2012 Küllike Nammi kätte. Pärast Aseri sadama kinnistute omandamist Roodevälja Terminal OÜ-le ja vastavalt varasemale kokkuleppele Toomas Tammega, esitas Küllike Namm 07.08.2012 äriregistrile avalduse äriühingu Aseri Sadam OÜ asutamiseks eesmärgiga vormistada Aseri sadama kinnistud Aseri Sadam OÜ nimele ja varjata Toomas Tamme osalust kinnistute omandamisel. Aseri Sadam OÜ loodi 09.08.2012 ja selle ainuosanikuks sai Osaühing Advokaadibüroo Küllike Namm. 11.09.2012 sõlmisid Aseri Sadam OÜ, kelle esindajaks oli Küllike Namm ja OÜ Roodevälja Terminal, kelle esindajaks oli M M Aseri sadamas asuvate ning OÜ-le Roodevälja Terminal kuuluvate kinnistute registriosa nr XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , XXX notariaalse müügilepingu, mille kohaselt kinnistute müügihinnaks oli 95 000 eurot. 14.09.2012 maksis Küllike Namm Aseri Sadama OÜ arvelduskontolt 95 000 eurot OÜ Roodevälja Terminal arvelduskontole selgitusega „kinnistute müügileping 11.09.2012“. Aseri Sadam OÜ raha kinnistute ostmiseks pärines Toomas Tamme Šveitsis asuvalt arveldusarvelt, millelt 12.09.2012 Toomas Tamm kandis 100 003,31 eurot OÜ-le Advokaadibüroo Küllike Namm ning mis seejärel kanti 14.09.2012 edasi summas 97 314 eurot OÜ Aseri Sadam arvelduskontole selgitusega „laenu andmine – (osak sissem ja riigilõiv sissem)“. M M korraldusel maksti OÜ-lt Aseri Sadam laekunud 95 000 eurot kohe edasi Roodevälja Terminal OÜ arvelduskontolt T.R. Tamme Auto OÜ arvelduskontole selgitusega „laenu osaline tagastus alus laenulep. 23.07.2012“. Kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata ajal Eesti Vabariigis leppisid Kalev Kangur, Toomas Tamm ja Küllike Namm kokku, et Kalev Kangur asutab äriühingu, mille eesmärgiks on Roodevälja Terminal OÜ vastu kohtusse hagi esitamine ning 23.07.2012 vormistatud näiliku laenulepingu alusel makstud raha tagasi nõudmine Roodevälja Terminal OÜ-lt. 10.05.2017 lõi Kalev Kangur äriühingu MV Finantseeringud OÜ (äriregistri kood XXX), mille asutaja ja ainuke juhatuse liige on ta ise. Vahetult pärast äriühingu asutamist on MV Finantseeringud OÜ saanud laenu Toomas Tamme omandis olevalt T.R. Tamme Auto OÜ-lt. Muud tegelikku äritegevust MV Finantseeringud OÜ-l peale Roodevälja Terminal OÜ hagemise ei olnud. 30.05.2017 saatis T.R. Tamme Auto OÜ juhatuse liige L E Toomas Tamme korraldusel Küllike Nammi poolt koostatud 23.07.2012 sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude loovutamise teatise Roodevälja Terminal OÜ juhatuse liikmele M M le, millega teavitas T.R. Tamme Auto OÜ Roodevälja Terminal OÜ-d, et 23.07.2012 laenulepingust ja selle lisadest tulenevad nõuded
1-22-7314 Roodevälja Terminal OÜ vastu on loovutatud MV Finantseeringud OÜ-le. MV Finantseeringud OÜ esitas Toomas Tamme, Kalev Kanguri ja Küllike Nammiga kooskõlastatult advokaat Maksim Greinomani vahendusel 30.06.2017. a Viru Maakohtule hagiavalduse Roodevälja Terminal OÜ vastu, näilises nõudes, milline oli MV Finantseeringud OÜ-le loovutatud 30.05.2017. a T.R. Tamme Auto OÜ (äriregistri kood XXX) poolt. Tsiviilasjas nr 2-17-10142 (MV Finantseeringud OÜ hagi M M ja OÜ Roodevälja Terminal vastu) varjasid Küllike Namm, Toomas Tamm, Kalev Kangur ja MV Finantseeringud OÜ äriühingu advokaadist esindaja vahendusel teadvalt kohtu eest hagi aluseks olevaid tegelikke asjaolusid ja viisid kohtu eksimusse lahendi koostamisel. Hagiavalduses taotleti muuhulgas Roodevälja Terminal OÜ-lt välja nõuda 23.07.2012. a T.R. Tamme Auto OÜ ja OÜ Roodevälja Terminal vahel sõlmitud laenulepingu alusel põhinõudena summa 305 000 eurot ja kõrvalnõudena viivis summas 24 416,75 eurot. 23.07.2012. a T.R. Tamme Auto OÜ ja OÜ Roodevälja Terminal vahel sõlmitud laenulepingu alusel Roodevälja Terminal OÜ-le üle kantud 400 000 eurot ei olnud laen Roodevälja Terminal OÜ-le, vaid sihtotstarbeline summa Roodevälja Terminal OÜ poolt Kalotex AS-ilt Toomas Tamme huvides Aseri sadama kinnistute võõrandamiseks. Nimetatud kohustuse oli M M eelnevalt täitnud ja võõrandanud kokkuleppel Toomas Tamme ja Küllike Nammiga kinnistud OÜ-le Aseri Sadam, mille tegelik juht ja kasusaaja oli Toomas Tamm ja mille juhatuse ainuliige oli Küllike Namm. 04.07.2017. a võttis Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kohtunik Ifret Mamedguseinov MV Finantseeringud OÜ poolt esitatud hagi menetlusse tsiviilasjas nr 2-17-10142. MV Finantseeringud OÜ ja äriühingut esindava advokaadi M. Greinomani vahendusel viisid Toomas Tamm, Küllike Namm ja Kalev Kangur Viru Maakohtu, kohtunik Ifret Mamedguseinovi isikus teadlikult jätkuvate tegudega eksimusse hageja esindaja esitatud arvamustega: 04.10.2017. a; 16.11.2017. a; 04.02.2018. a; 01.03.2018. a; 30.04.2018. a; 08.05.2018. a ja 08.08.2018. a ning kohtuliku arutamise käigus istungitel 19.02.2018. a, 23.07.2018. a ja 14.08.2018. a avaldatud positsiooni ning seeläbi ebaõigete andmetega seoses hagi aluseks olevate asjaoludega. 04.10.2017. a kinnistas MV Finantseeringud OÜ esindaja vahendusel Viru Maakohtu kohtunik Ifret Mamedguseinov täiendavalt eksimusse viimist, esitades Viru Maakohtu kohtunik Ifret Mamedguseinovile arvamuse, milles esitati vastuväited 23.07.2012. a T.R. Tamme Auto OÜ ja OÜ Roodevälja Terminal vahel sõlmitud laenulepingu näilikkuse ning selle Toomas Tammega seotuse kohta. Hageja vastuses eksitatakse Viru Maakohtu kohtunik Ifret Mamedguseinovi samuti kostja esitatud tõendite lubatavuse osas, viitega, et Küllike Nammi, Toomas Tamme ja M M vahelise kirjavahetuse puhul on tegemist advokaadi õigusteenuse osutamist puudutava dokumentatsiooniga. 16.11.2017. a MV Finantseeringud OÜ esindaja vahendusel esitatud vastuses kinnistatakse jätkuvalt Viru Maakohtu kohtunik Ifret Mamedguseinovi eksimusse viimist, esitades vastuväiteid tunnistaja Toomas Tamme ülekuulamise põhjendatuse kohta, tuues lisaks välja ülekuulamise ressursimahukuse ning seeläbi menetluse aeglustamise. Samuti esitatakse MV Finantseeringud OÜ esindaja vahendusel vastuväiteid Küllike Nammi ülekuulamise taotlusele. 04.02.2018. a vastuses kinnistatakse jätkuvalt Viru Maakohtu kohtunik Ifret Mamedguseinovi eksimusse viimist, vaidlustades jätkuvalt kostja taotletud tõendite asjakohasust. MV Finantseeringud OÜ esindaja vahendusel kinnistavad Toomas Tamm, Küllike Namm ja Kalev
1-22-7314 Kangur ühiselt ja kooskõlastatult Viru Maakohtu kohtunik Ifret Mamedguseinovi eksimusse viimist 19.02.2018. a kohtuistungil muuhulgas väitega, et MV Finantseeringud OÜ taotletud dokumendi (O L poolt kirjutatud käsikirjalise paberi rahaliste vahendite üleandmise kohta) olemasolu puudumise kohta ning vaidlustades Toomas Tamme puutumust näiliku laenutehinguga. Seega on MV Finantseeringud OÜ läbi oma esindaja loonud kohtule teadvalt tegelikest asjaoludest pettusliku pildi, jättes Küllike Nammi ja Toomas Tamme tegeliku puutumuse sõlmitud näiliku laenulepingu ja selle alusel liikunud rahaliste vahendite tegelike asjaolude kohta avaldamata. 01.03.2018. a edastati MV Finantseeringud OÜ esindaja vahendusel Viru Maakohtu kohtunik Ifret Mamedguseinovi eksimusse viimise kinnistamiseks 01.03.2018. a Kalev Kanguri allkirjastatud kinnitus, milles ta väidab, et tema teada ei ole olemas ja seega ei saa kohtule esitada O L poolt kirjutatud käsikirjalist paberit rahaliste vahendite üleandmise kohta. Tegelikkuses teadsid nimetatud paberi olemasolust ja raha üleandmise asjaoludest nii Küllike Namm kui ka Toomas Tamm. Täiendavalt kinnistasid Toomas Tamm, Küllike Namm ja Kalev Kangur ühiselt ja kooskõlastatult jätkuvalt Viru Maakohtu kohtunik Ifret Mamedguseinovi eksimusse viimist 24.04.2018. a Küllike Nammi poolt Viru Maakohtule edastatud kirjaga, mille allkirja kohaselt OÜ Advokaadibüroo Küllike Namm (äriregistri kood XXX) vandeadvokaat Küllike Namm on Toomas Tamme lepinguline esindaja. Esitades teadlikult notariaalselt kinnitatud võltsitud volikirja, mille kohaselt on Küllike Namm Toomas Tamme esindaja abikaasana, eesmärgiga vältida tunnistaja Toomas Tamme ülekuulamist ning paludes asendada vahetu ülekuulamise kirjalike selgituste võtmisega. Teadlikult võltsitud volikirja esitamisega omistas Küllike Namm, kelle tunnistajana ülekuulamist oli tsiviilasja 2-17-10142 kohtuliku arutamise käigus kohtult taotletult, endale tsiviilkohtumenetluse (edaspidi TsMS) seadustiku § 218 lg 1 p 5 alusel sätestatud esindusõiguse, eesmärgiga taotleda Toomas Tamme tunnistajana ülekuulamata jätmist ning eesmärgiga vältida enda tunnistajana ülekuulamist. Esindusõigust muul moel ei oleks olnud võimalik Küllike Nammil saada, kuna tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda tunnistajal kasutada advokaadist esindaja abi. 30.04.2018. a kinnistati MV Finantseeringud OÜ esindaja M. Greinomani vahendusel esitatud hageja arvamuses, mis oli tehtud vastuseks Toomas Tamme abikaasa 24.04.2018. a kirjale, Viru Maakohtu kohtunik Ifret Mamedguseinovi eksimusse viimist veelgi, toetades Toomas Tamme abikaasa kirjas esitatud taotlust ning paludes kohtul Toomas Tamm üle kuulata kirjalikult. 08.05.2018. a arvamuses MV Finantseeringud OÜ esindaja vahendusel kinnistasid Toomas Tamm, Küllike Namm ja Kalev Kangur ühiselt ja kooskõlastatult jätkuvalt Viru Maakohtu kohtunik Ifret Mamedguseinovi eksimusse viimist, vaidlustades tunnistaja Toomas Tamme vande all kohtuistungil ülekuulamise vajadust, viitega Toomas Tamme abikaasa esitatud volikirjale. Täiendavalt kinnistasid Toomas Tamm, Küllike Namm ja Kalev Kangur ühiselt ja kooskõlastatult jätkuvalt Viru Maakohtu kohtunik Ifret Mamedguseinovi eksimuses olemist 23.07.2018. a ajavahemikul kell 11.10 kuni 11.52 Toomas Tamme poolt Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas aadressil Rakvere Rohuaia 8 tunnistajana tsiviilasjas nr 2-17-10142 teadvalt valeütluste andmisega. Ütlustes kinnitas Toomas Tamm vande all, et temale ei ole teada, et OÜ Roodevälja Terminal (äriregistri kood XXX) tasus AS Kalotex (äriregistri kood XXX) juhatuse liikmele O L 01.08.2012. a kinnistute müügilepingu (AS Kalotex ja OÜ Roodevälja Terminal) alusel osa kokkulepitud summast sularahas, samuti kinnitades, et ei ole nimetatud makse kohta koostatud dokumente näinud. Samuti kinnitas Toomas Tamm, et tema ei ole seotud tehinguga, mille käigus Aseri Sadam OÜ soetas kinnistuid Roodevälja Terminal OÜ-lt ja tehingu ajal ei olnud ta enda
1-22-7314 sõnul Aseri Sadam OÜ investor. Lisaks ei ole Toomas Tamm enda sõnul andnud M M le korraldust soetada Aseri sadama kinnistuid äriühingult AS Kalotex. Tunnistaja Toomas Tamme ülekuulamise ajal kohtusaalis viibinud Küllike Namm, olles teadlik tsiviilkohtumenetluse 2-1710142 aluseks oleva 23.07.2012. a T.R. Tamme Auto OÜ ja OÜ Roodevälja Terminal vahel sõlmitud laenulepingu näilikkusest ja Toomas Tamme poolt valeütluste andmisest, ei avaldanud kohtusaalis tehingu tegelikke asjaolusid ja süvendas tegevusetusega Viru Maakohtu kohtunik Ifret Mamedguseinovi eksimuses olekut. Toomas Tamme poolt valeütluste andmise ning MV Finantseeringud OÜ esindaja vahendusel tsiviilasjas nr 2-17-10142 OÜ Roodevälja Terminal vastu hagiavalduse esitamise ning Viru Maakohtule kostja arvamuste ning kohtuistungil avaldatud seisukohtadega lõid Toomas Tamm, Küllike Namm ja Kalev Kangur ühiselt ja kooskõlastatult grupis MV Finantseeringud OÜ äriühingu advokaadist esindaja M. Greinomani vahendusel varalise kasu saamise eesmärgil Viru Maakohtu kohtunik Ifret Mamedguseinovile teadvalt ebaõige ettekujutuse tsiviilasja 2-17- 10142 MV Finantseeringud OÜ hagi OÜ Roodevälja Terminal vastu aluseks olevate asjaolude kohta. Toomas Tamm andes tsiviilkohtus tunnistaja teadvalt vande all vale ütlusi ühiselt ja kooskõlastatult Küllike Nammi ja Kalev Kanguriga MV Finantseeringud OÜ vahendusel viisid Viru Maakohtu kohtunik Ifret Mamedguseinovi kavatsetult eksimusse OÜ Roodevälja Terminal T.R. Tamme Auto OÜ suhtes 23.07.2012. a sõlmitud laenulepingu alusel võlgnevuse esinemise ja võla ulatuse osas, olles teadlikud, et tegelikku laenusuhet ei eksisteeri ning M M on oma kohustused kokkuleppel Toomas Tamme ja Küllike Nammiga täitnud, võõrandades Aseri sadama kinnistud Aseri Sadam OÜ-le. Eksimusse viidud Viru Maakohtu kohtunik Ifret Mamedguseinov tegi 12.09.2018. a kohtuotsuse, millega mõistis OÜ-lt Roodevälja Terminal välja võlgnevuse summas 634 416,75 eurot, luues sellega varakäsutuseks täitedokumendi ja põhjustades seeläbi ebaseaduslikult kannatanu OÜ-le Roodevälja Terminal varalise kahju suures ulatuses, s,o 634 416,75 eurot. Lisaks kinnistasid Toomas Tamm, Küllike Namm ja Kalev Kangur ühiselt ja kooskõlastatult MV Finantseeringud OÜ ja äriühingu advokaadist esindaja M. Greinomani vahendusel ajavahemikul 01.02.2019. a kuni 26.02.2019. a Tartus Kalevi 1 Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi, koosseisus Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks ja Triin Uusen-Nacke eksimuses olekut, Viru Maakohtusse tsiviilasjas 2-17-10142 esitatud hagi, seisukohtade ja Toomas Tamme antud ütluste ning Tartu Ringkonnakohtule esitatud hagi vastuväidete ning 29.01.2019. a kohtuistungil Tartus Kalevi 1 toimunud kohtuistungil. Nimetatuga lõid Toomas Tamm, Küllike Namm, Kalev Kangur ühiselt ja kooskõlastatult grupis MV Finantseeringud OÜ ja äriühingu advokaadist esindaja M. Greinomani vahendusel varalise kasu saamise eesmärgil Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumis, koosseisus Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks ja Triin Uusen-Nacke, teadvalt ebaõige ettekujutuse tsiviilasja 2-17-10142 MV Finantseeringud OÜ hagi OÜ Roodevälja Terminal vastu aluseks olevate asjaolude kohta. Eksimusse viidud Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium tegi 26.02.2019. a kohtuotsuse, millega mõisteti OÜ-lt Roodevälja Terminal välja võlgnevus summas 634 416,75 eurot, luues sellega varakäsutuseks täitedokumendi, põhjustades seeläbi ebaseaduslikult kannatanu OÜ-le Roodevälja Terminal varalise kahju suures ulatuses. KarS § 121 p 2 loetakse suureks kahju, mis ületab 40 000 eurot. Seega Toomas Tamm, Küllike Namm ja Kalev Kangur panid toime KarS § 209 lg 2 p 3,4 alusel kvalifitseeritava kuriteo, luues grupis varalise kasu saamise eesmärgil Viru Maakohtu kohtunik Ifret Mamedguseinovile ja Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi, koosseisus Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks ja Triin Uusen-Nackele teadvalt ebaõige ettekujutuse
1-22-7314 kannatanu OÜ Roodevälja Terminal ja T.R. Tamme Auto OÜ vahel sõlmitud laenulepingu asjaoludest, eesmärgiga saada õigus 634 416,75 euro (s.o suur ulatus KarS § 12 1 p 2 järgi) väljamõistmiseks. Samuti süüdistatakse Küllike Nammi selles, et tema olles teadlik, et 02.01.2018. a kuupäevaga koostatud ja tõestatud notariaalse volikirja, mis on 02.01.2018. a registreeritud Rakvere notar I R notari ametitegevuse raamatu registris nr X, millega Toomas Tamm volitas ennast erinevates tehingutes ja toimingutes esindama Küllike Nammi, sisaldab tegelikkusele mittevastavaid andmeid, esitas notariaalselt kinnitatud volikirja esindusõiguse tõestamiseks Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kohtunik Ifret Mamdeguseinovile. Notariaalselt kinnitatud volikirjas oli kirjas, et volitatu Küllike Namm on Toomas Tamme abikaasa. 02.01.2018. a toimunud Rakvere Notar I R juures toimingu tegemisel ei juhtinud ei Toomas Tamm ega ka Küllike Namm notari I R tähelepanu sellele, et volikirjas olev termin, justkui oleks Küllike Namm Toomas Tamme abikaasa, ei vasta tõele olenemata sellest, et notar luges volikirja isikutele ette. 24.04.2018. a esitas Küllike Namm, kui OÜ Advokaadibüroo Küllike Namm (äriregistri kood XXX) vandeadvokaat ja Toomas Tamme volitatud esindaja, teadlikult notariaalselt kinnitatud volikirja, mis sisaldas tegelikkusele mittevastavaid andmeid, Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kohtunikule Ifret Mamdeguseinovile Rakveres Rohuaia 8. Küllike Nammi poolt esitatud tegelikkusele mittevastava volikirjaga soovis Küllike Namm saada õiguse esindada Toomas Tamme tsiviilkohtumenetluse (edaspidi TsMS) seadustiku § 218 lg 1 p 5 sätestatud alustel kui tunnistaja Toomas Tamme abikaasa. Tulenevalt advokatuuriseaduse § 40 lg 1, § 55 lg 1, § 12 lg 6 on advokaadi poolt kliendi kohtus esindamine õigusteenus, mille osutamise aluseks on kliendileping ning millega advokaat kinnitab, et on kliendi poolt esitatud ülesande vastu võtnud. Küll aga ei saa advokaat advokatuuriseaduse § 12 lg 3 ülesannet vastu võtta, kui on ilmne, õigusabi taotletakse seadusega vastuolus oleva huvi kaitseks või kui kliendi nõue ei põhine seadusel või kui puudub protsessuaalne võimalus kliendi huvide kaitsmiseks. Seega Küllike Namm, omamata õigusteenuse osutamiseks kliendilepingut ja seeläbi TsMS § 218 lg 1 p 1 tulenevat vandeadvokaadi esindusõigust, omandas teadlikult võltsitud volikirja esitamisega Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale õiguse esindada Toomas Tamme, kui tunnistaja abikaasa tsiviilasjas nr 2-17-10142 ning see võimaldas tal teha Toomas Tamme volitatud esindajana kohtule ettepanek vältida tunnistaja Toomas Tamme vahetut ülekuulamist, taotledes selle asendamist kirjalike selgituste andmisega. Lisaks soovis Küllike Namm valeandmeid sisaldava volikirja esitamisega luua endale kohtumenetluses seaduslik alus vabaneda Toomas Tamme abikaasa ja tunnistaja esindajana tsiviilasjas nr 2-17-10142 ütluste andmisest. 30.04.2018 ja 08.05.2018 arvamustes MV Finantseeringud OÜ esindaja esitas kohtule seisukohad viitega Küllike Nammile kui Toomas Tamme abikaasale. Seega, Küllike Namm teadvalt võltsitud dokumendi kasutamisega, eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, pani toime KarS § 345 lg 1 alusel kvalifitseeritava kuriteo. Toomas Tamme (Tamm) süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda hoiatati eelnevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 262 lg 2 alusel teadvalt vale ütluse andmise eest, andis Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas aadressil Rakvere Rohuaia 8 23.07.2018. a ajavahemikul kell 11.10 kuni 11.52 tunnistajana tsiviilasjas nr 2-17-10142 teadvalt valeütlusi selle kohta, et temale ei ole teada, et OÜ Roodevälja Terminal (äriregistri kood XXX) tasus AS Kalotex (äriregistri kood XXX) juhatuse liikmele O L le 01.08.2012. a kinnistute müügilepingu (AS Kalotex ja OÜ Roodevälja Terminal) alusel osa kokkulepitud summast sularahas, samuti kinnitades, et ei ole
1-22-7314 nimetatud makse kohta koostatud dokumente näinud. Samuti kinnitas Toomas Tamm, et tema ei ole seotud tehinguga, mille käigus Aseri Sadam OÜ soetas kinnistuid Roodevälja Terminal OÜ-lt ja tehingu ajal ei olnud ta enda sõnul Aseri Sadam OÜ investor. Lisaks ei ole Toomas Tamm enda sõnul andnud M M le korraldust soetada Aseri sadama kinnistuid äriühingult AS Kalotex. Toomas Tamm on vande all selgitanud, et tema ei ole M M ga ühiselt ühtegi projekti arutanud, mis seostuks Aseri sadamaga ja temale ei ole kunagi saadetud ühtegi kirja, mis on seostatavad Aseri sadama keskkonnaprobleemidega. Tegelikkuses on tuvastatud, et kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 2012 aastal Eesti Vabariigis soovis Toomas Tamm osta endale AS-ilt Kalotex (äriregistri kood XXX) viimasele kuuluvad Aseri sadama üksteist kinnistut: kinnistu registriosa nr XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , XXX . Eesmärgiga varjata Toomas Tamme isikut, kui tegelikku Aseri sadama kinnistute uut omanikku, Aseri sadama kinnistute müüja AS Kalotex seadusliku esindaja O L eest, leppisid Toomas Tamm, M M ja Küllike Namm kokku, et Toomas Tamm annab AS-ile Kalotex kuuluvate Aseri sadamas olevate kinnistute ostmiseks M M le 400 000 eurot ning pärast kinnistute ostmist vormistatakse kinnistud Küllike Nammi poolt loodud äriühingu nimele, mille tegelik kasusaaja on Toomas Tamm. Kinnistute ostmiseks vajaliku summa üleandmiseks vormistati Toomas Tamme korraldusel, Toomas Tammele kuuluva äriühingu T.R. Tamme Auto OÜ (äriregistri kood XXX), kelle esindajaks oli juhatuse liige S S ja OÜ-ga Roodevälja Terminal (äriregistri kood XXX ), kelle esindajaks oli M M , vahel 23.07.2012. a näilik laenuleping. 25.07.2012 tehti Toomas Tamme korraldusel T.R. Tamme Auto OÜ arveldusarvelt ülekanne OÜ Roodevälja Terminal arveldusarvele summas 400 000 eurot selgitusega „laenuleping 23.07.2012 alusel“. AS Kalotex juhatuse liikme O L nõudmisel pidi M M kinnistute eest maksma O L le sularahas 300 000 eurot ning 50 000 eurot ülekandega AS Kalotex arveldusarvele. Kooskõlastatult Toomas Tammega ja selleks, et maksta O L le sularahas 300 000 eurot, tegi M M Roodevälja Terminal OÜ arvelduskontolt ülekande enda isiklikule arvelduskontole summas 343 000 eurot selgitusega „laenu tagastus“, millest 340 000 eurot võttis M M 01.08.2012 sularahas välja. 01.08.2012 sõlmis AS Kalotex, kelle esindajaks olid juhatuse liikmed H M ja O L , OÜ-ga Roodevälja Terminal, kelle esindajaks oli M M , kinnistute registriosa nr XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , XXX , XXX notariaalse müügilepingu. M M ja O L varasema kokkuleppe kohaselt kirjutati kinnistute müügilepingusse kinnistute hinnaks 50 000 eurot. Pärast kinnistute müügilepingu sõlmimist andis M M O L le kinnistute ostmise eest sularahas 300 000 eurot. O L kirjutas käsikirjaliselt valgele paberile, et on saanud M M käest kinnistute müügi eest sularahas 300 000 eurot. O L poolt kirjutatud käsikirjalise kinnituse 300 000 euro sularahas üleandmise kohta andis M M 10.09.2012 Küllike Nammi kätte. Samuti on kriminaalasjas tuvastatud, et 17.05.2015 on M M , J L , Toomas Tamm ja Küllike Namm kohtunud Küllike Nammi Advokaadibüroos ning kohtumise käigus arutati Aseri sadama ostmise protsessi ja Toomas Tamm oli teadlik, et T.R Tamme Auto OÜ poolt edastatud 400 000 euro eest soetas M M AS-lt Kalotex üksteist Aseri sadamas asuvat kinnistut, mis võõrandati hilisemalt Küllike Nammi loodud äriühingule OÜ Aseri Sadam. Toomas Tamme e-postkastidest nähtuvalt on Küllike Namm Toomas Tammele 26.02.2016 aadressilt XXX aadressile XXX edastanud e-kirja seoses Aseri Sadamas olevate prügimägedega, samuti on Toomas Tamm olnud e-kirjavahetuse osaliseks 18.10 ning 23.11.2017 ja 12.04 ning
1-22-7314 07.05.2018, kus on lisaks temale (XXX) osalenud Küllike Namm (XXX) ja G K (XXX) ning kirjavahetuse teemaks on olnud XXX jääkreostus ja sellega seoses tehtud uuringud. Seega on Toomas Tamm hiljemalt 17.05.2015 kinnitanud Aseri Sadama kinnistute soetamise asjaolusid, mille osas on ta 23.07.2018 Viru Maakohtu istungil väitnud vastupidist. Lisaks on Toomas Tamm ajavahemikus 18.10.2017-07.05.2018 osalenud ühe osapoolena kirjavahetuses, milles on arutatud Aseri sadama keskkonnaprobleeme ja nende likvideerimist. Seega, Toomas Tamm tunnistajana tsiviilkohtumenetluses teadvalt valeütluste andmisega, pani toime KarS § 320 lg 1 sätestatud kuriteo.
Kohus jõudis tõendeid kogumis hinnates veendumusele, et Küllike Namm, Toomas Tamm ning Kalev Kangur tuleb neile esitatud süüdistuses õigeks mõista. Oma seisukohti põhjendab kohus järgnevalt, andes esmalt hinnangu menetluslikele küsimustele ning tõendite lubatavusele ja usaldusväärsusele, seejärel käsitleb üldiseid tuvastatud faktilisi asjaolusid, annab õigusliku hinnangu süüdistusele KarS § 209 lg 2 p 3,4, KarS § 345 lg 1 ja KarS § 320 lg 1 järgi ning viimaks peatub süüteomenetluses tekitatud kahju küsimustel, asitõenditel ning menetluskuludel.
Süüdistuse muutmine Esmalt peatub kohus süüdistuse muutmise temaatikal, kuna kaitsjad on seisukohal, et süüdistuse muutmine on olnud lubamatu. Prokuratuur esitas 26.04.2022 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja üldmenetluses kriminaalasja nr 1-22-2637 Küllike Nammi süüdistustes KarS § 3001 lg 2; § 209 lg 2 p 3, 4 ja § 345 lg 1 järgi; Toomas Tamme süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 3, 4; § 320 lg 1 järgi ja Kalev Kanguri süüdistustes KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi. Viru Maakohtu 28.11.2022 määrusega eraldati KrMS § 216 lg 4 alusel kriminaalasjast eraldi kriminaalasjaks Toomas Tamm süüdistuses KarS § 320 lg 1, KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi; Kalev Kangur süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi; Küllike Namm süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 3, 4, KarS § 345 lg 1 järgi. Kaitsjad on algusest peale esitanud etteheiteid süüdistusakti kvaliteedile ning taotlenud süüdistusakti tagastamist nii enne kui ka pärast süüdistuste eraldamist. Kohus süüdistusakti tagastamist põhjendatuks pidanud ei ole, leides eelkõige seda, et kohtu hinnangul ei ole põhjendatud, et kohus jagaks prokuratuurile süüdistusakti tagastades juhtnööre, kuidas n-ö võimalikult kuulikindel süüdistusakt koostada.
Kohtumenetluse käigus esitas prokuratuur 19.04.2024 muudetud süüdistuse, täpsemalt esitas prokuratuur süüdistusest muudetud tervikteksti. Kohus möönab, et süüdistuse tervikteksti esitas prokuratuur esmalt kohtule ja kaitsjatele, jättes selle esitamata süüdistatavatele ning süüdistatavatele edastas prokuratuur muudetud süüdistuse tervikteksti alles siis, kui kaitsjad juhtisid sellele prokuratuuri tähelepanu (30.04.2024 kohtuistung). Kohus möönab ka seda, et asjaolud, mis tingisid süüdistuse muutmise pidid olema prokuratuurile teada juba varem. Kohus kõrvutades algset süüdistust ning muudetud süüdistust ei näe asjaolusid, mis oleksid saanud prokuratuurile teatavaks alles tõendite uurimisel kohtumenetluses. Seega menetlusökonoomika seisukohalt tuleb nõustuda kaitsjatega, et prokuratuur oleks saanud süüdistust muuta oluliselt varem, seejuures juba algselt esitada süüdistus sellisel kujul nagu on esitatud 19.04.2024. Ilmselgelt kohtumenetluse käigus süüdistuse muutmine mõjutas kriminaalasja efektiivset menetlemist, sest tõi kaasa viivituse, sest kaitsjatel ning süüdistatavatel oli vaja aega muudetud
1-22-7314 süüdistusega tutvumiseks. Sellest hoolimata on kohus seisukohal, et eelnevalt viidatu ei too kaasa süüdistuse muutmise lubamatust. KrMS § 268 lg 2 kohaselt prokurör võib kohtulikul arutamisel enne kohtuliku uurimise lõpetamist süüdistust muuta ja täiendada, esitades muudatused ja täiendused kirjalikult kohtule ning teistele kohtumenetluse pooltele. Kui süüdistuse muutmise või täiendamise tõttu osutub süüdistuse tekst või süüdistusakt ebaülevaatlikuks, võib kohus omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel kohustada prokuröri esitama uut süüdistuse tervikteksti või süüdistusakti. Sama §-i lg 4 kohaselt süüdistuse muutmise või täiendamise korral kuulutab kohus süüdistatava või kaitsja taotlusel kaitseõiguse tagamiseks välja vaheaja või lükkab kohtuliku arutamise edasi. Käesoleval juhul on prokuratuur süüdistust muutnud KrMS § 268 lg-s 2 lubatud ajal, kohus on muudetud süüdistuse vastu võtnud ning kaitsjatele ning süüdistatavatele on olnud tagatud aeg muudetud süüdistusega tutvumiseks ning ka oma seisukohtade esitamiseks. Kohus lähtub prokuratuuri 19.04.2024 muudetud süüdistusest.
Aegumine Seoses süüdistuse muutmisega tõusetus küsimus aegumises. 17.05.2022 määrusega andis Viru Maakohus süüdistatavad K. Nammi, K. Kanguri ja T. Tamme kohtu alla. Võrreldes algse süüdistusega, mille alusel süüdistatavad kohtu alla anti, on süüdistust 19.04.2024 muudetud süüdistuse esitamisel, täiendatud. Nimelt 19.04.2024 muudetud süüdistuses on kajastatud sündmusi aastast 2012, mida varasem süüdistusakt ei sisaldanud. 2012. aastal kehtinud KarS § 81 lg 1 p 2 kohaselt ei tohtinud kedagi kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo toimepanemisest on möödunud viis aastat. Aegumistähtaja alguse sidumine kuriteo lõpuleviimisega jõustus 01.01.2015. Seega ilmselgelt kui jaatada kelmuse toimepanemise etteheidet aastast 2012 on võimalik kelmus praeguseks aegunud. Kohus võrreldes algse süüdistuse ning muudetud süüdistuse teksti leiab, et prokuratuur ei ole irdunud oma põhietteheitest, milleks on justinimelt tsiviilkohtule tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine ajavahemikul 30.06.2017. a kuni 12.09.2018 ja 01.02.2019. a kuni 26.02.2019. Muudetud süüdistuses lisandunud tekst puudutab teole eelnenud faktilisi asjaolusid ning kirjeldab sündmuste tausta, mistõttu on kohus seisukohal, et süüdistust kelmuses enne 30.06.2017 toimunud sündmustes esitatud ei ole.
Ka valeütluste osas, kus muudetud süüdistuses on täiendatud valeütluste sisu, leiab kohus, et prokuratuur ei ole irdunud oma algses süüdistuses välja toodud etteheitest, milleks oli T. Tamme poolt tunnistajana tsiviilasjas nr 2-17-10142 teadvalt valeütluste andmine Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas aadressil Rakvere Rohuaia 8 23.07.2018. a ajavahemikul kell 11.10 kuni 11.52. Kohus nõustub prokuratuuriga selles, et KarS § 320 ei näe erisust valeütluste andmisel ühel korral või korduvalt, mistõttu on ainetu rääkida uute episoodide lisandumisest või faktilise olukorra muutumisest.
Sarnaselt ei tuvasta kohus, et süüdistuse muutmisega oleks irdutud Küllike Nammile algsest esitatud etteheite sisust – võltsitud dokumenti kasutamine.
Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et isikutele esitatud etteheited sisuliselt muutunud ei ole. Kohtu alla andmisel 17.05.2022 otsustas kohus samade episoodide osas ning kuna süüdistuse muutmisel täiendavalt isikuid kohtu alla ei anta, siis kohaldub KarS § 81 lg 5 p 2, mis katkestab inkrimineeritavate kuritegude aegumise.
1-22-7314 Uurimisalluvus kohtueelses menetluses Kohtumenetluses on korduvalt tõstatud küsimus kohtueelsest uurimisalluvusest. Kriminaalasjas nr 21740000007 alustati menetlust 20.01.2021 KarS § 320 lg 1 ja § 209 lg 2 p 3 alusel. Nimetatud kuritegude uurimine kuulub KrMS § 212 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 11.04.2013 määruse nr 60 kohaselt Politsei ja Piirivalveameti pädevusse. Käesolevas kriminaalasjas oli kohtueelse menetluse läbiviijaks Kaitsepolitseiamet. Ometi ei ole Kaitsepolitseiamet omal algatusel kriminaalasjas menetlust läbi viima asunud, vaid prokuratuuri määrusega on KrMS § 212 lg 5 alusel muudetud uurimisalluvust, millega on määratud uurimisasutuseks Kaitsepolitseiamet. (20.01.2021 juhtiv riigiprokurör Taavi Perni määrus - KoTo, tõendite köide 8, tl 210-211). Samal päeval on prokuratuur edastanud kriminaalasja materjalid Kaitsepolitseiametile kohtueelse menetluse läbiviimiseks. (KoTo, tõendite köide 8, tl 208-209).
KrMS § 212 lg 5 sätestab, et prokuratuur võib otstarbekusest lähtudes muuta oma määrusega käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud uurimisalluvust konkreetses kriminaalasjas. Seda antud juhul tehtud ongi. Kuna prokuratuuril on seadusest sätestatud õigus uurimisalluvust muuta otstarbekuse kaalutlustel, siis otstarbekuse üle otsustab prokuratuur. Prokuratuuri esitatud motiividega otstarbekuse hindamisel nõustumine või mitte nõustumine ei mõjuta vähimalgi määral uurimisasutuse menetlustoimingute õiguspärasust. Prokuratuur on pädev uurimisalluvust muutma ning muudetud uurimisalluvuse alusel oli Kaitsepolitseiamet pädev uurimist läbi viima ning käesolevas kriminaalasjas kohtueelses menetluses menetlustoiminguid tegema.
Menetluse alustamine Järgnevalt peatub kohus kaitsjate väitel, millega seati kahtluse alla menetluse alustamise õiguspärasus. Kohus leiab, et M. M kasutuses olnud e-postkastides sisalduvad e-kirjad kinnitavad, et pärast seda kui tsiviilkohtud olid teinud otsuse, millega MV Finantseeringud OÜ hagi Roodevälja Terminal OÜ vastu rahuldati, hakkas M. M otsima võimalusi kriminaalmenetluse alustamiseks. Kuriteokaebuse sarnastel asjaoludel, mis käesolevas kriminaalmenetluses, esitas M. M 19.03.2019 (KoTo, tõendite köide 9, tl 55-60). See jäi aga edutuks, sest Tartu Ringkonnakohtu 12.08.2019 määrusega nr 1-19-5653 jäeti Roodevälja Terminal OÜ kaebus rahuldamata (KoTo, tõendite köide 9, tl 53-181). Seejärel nähtub, et M. M on aktiivselt asunud e-kirju saatma erinevatele politseiametnikele.
Kohus on vastu võtnud kaitsjate poolt esitatud M. M ja politseiametnik G. A vahel toimunud e-kirjavahetuse (kokku 73 e-kirja). Sellest nähtub, et M. M edastab G. A erinevat infot, sh on ta edastanud ka oma meili salasõna ning dokumente seoses Aseri sadama maadega, ehituslubadega, reostusega. M. M on 13.03.2020 e-kirjaga edastanud G. A K. Nammi 24.04.2018 e-kirja kohtule, millele on lisatud juurde volikiri. (KoTo, tõendite köide 11, tl 1-279). G A kontakti on M. M saanud A J (KoTo, tõendite köide 9, tl 230).
Lisaks on kohus vastu võtnud kaitsjate poolt esitatud 33 e-kirja perioodil 11.05.2020 kuni 17.01.2021 M. M suhtlus kaitsepolitseiametnik J. P . J. P on M. M edastanud materjale seoses Roodevälja Terminal OÜ poolt esitatud kuriteokaebusega ning edastanud Roodevälja Terminal OÜ ja MV Finantseeringud OÜ vahelise tsiviilvaidluse materjale (KoTo, tõendite köide 10, tl 1218). Veel on kohus vastu võtnud kaitsjate poolt esitatud M. M e-kirjad politseiametnik A S ajavahemikul 20.01.2021-28.01.2021. Sellest nähtub, et M. M on edastanud infot seoses Aseri sadama maade keskkonnaprobleemidega (KoTo, tõendite köide 12, tl 1-13). Ohtrast ekirjavahetusest politseiametnikega ei saa aga kohtu hinnangul järeldada seda, et
1-22-7314 kriminaalmenetluse alustamine ei oleks toimunud õiguspäraselt. Kaitseõiguse rikkumine Kaitsjad leiavad, et antud kriminaalmenetluses on rikutud süüdistatavate õigusi (ebaseaduslikult arestiti T. Tammele kuuluv raha, kohtueelses menetluses menetleja kogus üksnes süüstavaid tõendeid, ebaseaduslikult saadi juurdepääs T. Tamme e-postkasti sisule, läbiotsimine T. Tamme elukohas teostati ilma kohtu õigeaegse loata, kriminaalmenetluse kaitse aktiivse ettevalmistamise perioodil kuulati pealt T. Tamme telefonivestlusi kaitsjatega, süüdistusakt on algusest peale olnud ebaselge ja nõuetele mittevastav, menetlusõigusi kuritarvitades on muudetud süüdistusakti), mistõttu peab kõiki süüstavaid tõendeid hindama erilise hoolikusega. Kaitsjad on arvamusel, et ainuüksi asjaolu, et menetleja kogus üksnes süüstavaid tõendeid ning kohtualuste kõnesid aktiivse kaitse ettevalmistamise perioodil pealt kuulati, peaks kaasa tooma õigeksmõistmise.
Kohus tugineb tõendite hindamisel KrMS §-le 61, mis sätestab, et kohus hindab tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Väljaspool vaidlust on asjaolu, T. Tamme vara aresti on Riigikohus oma 02.06.2022 määrusega nr 1-21-7774 tühistanud ning T. Tamme vara aresti alt vabastanud. Kohtu hinnangul annab see T. Tammele võimaluse taotleda talle tekitatud kahju hüvitamist SKHS-i alusel.
T. Tamme e-postkasti sisu kasutamisel tõendina ning läbiotsimisel T. Tamme elukohas peatub kohus allpool, andes seisukoha, kas tegemist on olnud lubatavate tõenditega. Süüdistuse muutmise osas on kohus juba oma seisukoha ülal esitanud.
Puutuvalt kaitsjatega telefonivestluste pealtkuulamisega märgib kohus, et 13.11.2024 esitasid kaitsjad taotluse prokuröride A. Rüütel ja S. Nurm taandamiseks, alternatiivselt kõrvaldamiseks menetlusest. Taotlus esitati põhjusel, et kaitsjatele sai teatavaks, et päev pärast süüdistusakti kohtusse esitamist, milles süüdistus esitati lisaks T. Tammele ka K. Kangurile, K. Nammile, allutati T. Tamm jälitustoimingule (teabe salajane pealtkuulamine, -vaatamine, salvestamine) ning vastavaid jälitustoiminguid viidi T. Tamme suhtes läbi 10 kuu jooksul. Seda kriminaalasjas nr 22913000008. Sealhulgas kuulas Kaitsepolitseiamet salaja pealt ning salvestas kõik T. Tamme telefonidelt väljaminevad, nendele sissetulevad kõned, sh kõned kaitsjatega. 04.09.2024 prokuratuuri loal kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määrusele 22913000008 andis loa Alan Rüütel. 15.11.2024 kohtumäärusega rahuldas kohus kaitsjate taotluse osaliselt ning taandas prokurör Alan Rüütli. Kohus leidis, et kuigi jälituse toimumise ajal prokurör Alan Rüütel veel riigiprokurör ei olnud ja jälituslube kriminaalasjas 22913000008 ei andnud, siis nagu ta ise on selgitanud, siis jälitustoimikuga on ta kriminaalmenetluses nr 22913000008 tutvunud. Prokurör A. Rüütlil oli reaalne võimalus kõnealuste telefonikõnedega tutvumiseks ning juba pelgalt sellise reaalse võimaluse olemasolu kõnede kuulamiseks võib objektiivses kõrvalseisjas tekitada kahtlusi menetluse õigluses. Seega kohus reageeris menetluse õigluse kahtlusele ning taandas menetlusest prokuröri, kellel oli võimalik juurdepääs kõnedele kaitsjatega.
Kohus jääb oma 15.11.2024 seisukoha juurde ning leiab, et süüdistatavate vestlused kaitsjatega pidid jääma konfidentsiaalseks. Samas on kaitsjate viidatud jälitustoimingud, millega mh kuulati pealt ka kõnesid kaitsjatega, teostatud mitte käesoleva kriminaalasja raames, vaid kriminaalasjas 22913000008. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et jälitustoimingute õiguspärasust tuleb hinnata asjas 22913000008. Kaitsjate arvamusel on konfidentsiaalsuse rikkumisega rikutud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet, mis peaks olema iseseisvaks aluseks õigeksmõistmisel. KrMS § 309 lg 2 ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtte rikkumist
1-22-7314 õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise alusena ei nimeta. Samuti ei ole tuvastatav, et käesoleva kriminaalmenetluse käigus oleks kriminaalasjas 22913000008 jälitustoimingutega saadud teavet mingilgi määral kasutatud. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et asjaolu, et kriminaalmenetluses nr 22913000008 jälitustoimingute käigus on kuulatud pealt ka kõnesid kaitsjatega, ei too iseseisva alusena kaasa õigeksmõistvat kohtuotsust. Kaitsjad on seisukohal, et kohtueelses menetluses on kogutud ainult süüstavaid tõendeid ning viidatud on menetleja K. K tegevusele. Kohus möönab, et menetleja K. K on menetlusdokumente koostades mitmel korral teinud nn hooletusvigu. Nii on nt 12.02.2021 vaatlusprotokollis tuvastatavad mitmed ebatäpsused: eksimus M isikukoodis, protokollis on märgitud M laenude tagastus, mitte laenude tagastus (KoTo, tõendite köide 1, tl 108-110). 28.09.2021 vaatlusprotokollis, millega on vaadeldud T.R Tamme Auto OÜ arvelduskontosid on viidatud Swedbank arvelduskontole, kuigi tegemist on Danske Bank kontoga. (KoTo, tõendite köide 1, tl 166-169). T. Tamme arvelduskontode vaatlusprotokolli kohtule esitamisel 17.01.2024 kohtuistungil ilmnes, et K. K on koostanud samade kontode vaatlusprotokolli ka 21.09.2021 kuupäevaga, s.o samal päeval kui ta tegi päringu kontode saamiseks. Seletamatul moel sisaldub kriminaalasja kohtueelse menetluse toimiku sisukorras 17.11.2021 vaatlusprotokoll, samas kui toimik on saabunud prokuratuuri 06.10.2021 (KoTo, tõendite köide 17, tl 150). Lisaks eelnevale on menetleja pidanud nn musta toimikut, tema ütluste kohaselt seal toimikus on asjad, mis ei oma tähtsust menetluses, mingid päringud. Kaitsjatel oli võimalus nn musta toimiku materjalidega tutvuda alles pärast seda kui K. K oli üle kuulatud, sest varem ei olnud kaitsjad teadlikud, et üldse selline toimik eksisteerib.
01.03.2022 ja 09.03.2022 protokollidest kriminaaltoimiku materjalide kaitsjatele tutvustamise kohta nähtub, et kaitsjatel võimaldati neile huvipakkuvad e-kirjad salvestada vaatlusarvutisse eraldi kausta, mille koopiate väljastamist otsustas prokuratuur. (KoTo, tõendite köide 9 tl 183-185). Lääne Ringkonnaprokuratuuri 21.04.2022 taotluse osalise rahuldamata jätmise määrusest nähtub, et M. M e-postkasti kontodega tutvumise kaustast ei edastatud kaitsjatele koopiat kõikidest e-kirjadest.( KoTo, tõendite köide 9, tl 186-187).
Kohus leiab, et ainuüksi menetleja tõendite kogumisel tehtud minetused kohtueelse menetluse käigus, ei saa olla eraldivõetuna õigeksmõistmise aluseks. Olenemata kõikidest eeltoodud minetustest on kohtumenetluses kaitsjatel olnud võimalik esitada ka need tõendid, millele kohtueelses menetluses juurdepääs on puudunud ning kohus on võimaldanud kaitsjatel esitada oma õigustavad tõendid. Kohus on taganud pooltele võrdse võimaluse esitada nende positsioone kinnitavaid tõendeid. Isegi juhul kui jaatada, et kohtueelne menetlus on olnud süüdistatava kallakuga, on kohus selle kohtumenetluses täiel määral kompenseerinud. Kohus on seisukohal, et selliselt oli süüdistatavatele tagatud nii kaitseõigus kui ka õigus ausale ning õiglasele kohtupidamisele. Kohus kogus nii prokuröri esitatud süüstavad tõendid kui ka kaitsjate esitatud õigustatavad tõendid ning hindas kõiki neid kogumis.
Notar I R 2.detsembri 2019 e-kiri M K Kohus võttis vastu notar I R 2. detsembri 2019 e-kirja M K (KoTo, tõendite köide 1, tl 1). Kaitsjad N. Aas ning D. Teplõhh juhtisid 27.11.2023 kohtuistungil tõendi vastuvõtmisele vastu vaieldes kohtu tähelepanu sellele, et e-kirjas on avaldatud andmeid, mille osas on notaril notariaadiseaduse kohaselt saladuse hoidmise kohustus. Kaitsja D. Teplõhh viitas täiendavalt, et tegemist on notari antud selgitustega ajakirjanikule ning tegemist ei ole nõuetele vastava tõendiga.
1-22-7314 Kohus olles tõendiga tutvunud leiab, et e-kirja sisust nähtuvalt on tõepoolest tegemist selgitustega ning kohus nõustub kaitsja D. Teplõhhiga, et isikuliselt tõendiallikalt selgituste saamise korrektne vorm on läbi ütluste andmise. Kohus märgib, et notar I. R on kohtus tunnistajana ülekuulatud ning tõendiks on tema kohtus antud ütlused, mitte aga e-kirjaga antud selgitused ajakirjanikule. Eelnevast tulenevalt kohus tunnistab I. R e-kirja M K lubamatuks tõendiks. Notar I R 28.12.2012 volikirja nr XX originaali koopia Kohus võttis tõendina vastu Rakvere notar I R 28.12.2012 volikirja nr XX originaali koopia. (KoTo, tõendite köide 1, tl 2-3). Nimetatud tõendi vastuvõtmisel tõusetus 27.11.2023 kohtuistungil küsimus tõendi kogumise õiguspärasuses. Kaitsjad viitasid NotS § 3 lg-s 2 sätestatud nõudele ning kaitsjate vastuväidete kohaselt jäi ebaselgeks ka see, mil moel üldse dokument menetlejani jõudis. Prokurör leidis, et I. R on esitanud volikirja oma ülekuulamise käigus. Kaitsjad olid seisukohal, et notari ülekuulamise protokollist on võimalik aru saada ainult seda, et dokument oli esitatud menetleja poolt notarile ütluste andmise käigus.
I. R on kohtumenetluses tunnistajana ütlusi andes selgitanud, et ta ei anna dokumente välja ilma kohtu loata. Tunnistaja ütluste kohaselt ühel tööpäeval tulid tema juurde Kaitsepolitseiameti uurijad või politsei, aga kuna neil kohtu luba puudus, ei saanud ta üldse originaaldokumenti välja anda. Nad vormistasid dokumendi, tema andis selle volikirja ning siis lepiti kokku, et ta peab tulema kahtlustatavana ülekuulamisele Jõhvi. Kui ta Jõhvis käis, siis selgus, et ta on T. Tamme ja K. Nammiga seoses varasemalt veel ühe volikirja teinud, mida ta ei mäletanud. Uurija isegi näitas talle seda.
Tunnistaja I. R ütlustest tulenevalt nõustub kohus kaitsjatega, et ei ole jälgitav, kuidas 28.12.2012 volikirja nr XX koopia menetlejani jõudis. I. R ütlustest tuleneb üheselt, et notar oli teadlik NotS § 3 lg 2 sätestatud nõudest ning ilma kohtumääruseta dokumente välja andma ei nõustunud. Ütlusest saab järeldada sedagi, et läbiotsimise käigus andis notar välja 02.01.2018 volikirja nr X (volikirja, milles sisaldus eksitus), mitte aga volikirja nr XX originaali koopia. Seda kinnitab ka 15.03.2021 läbiotsimisprotokoll. (KoTo, tõendite köide 8, tl 84-85). Notari ütluste kohaselt oli varasem volikiri tal meelest läinud ja seda näitas talle menetleja. Seega ei ole tuvastatav, kuidas volikirja nr XX originaali koopia menetlejani jõudis ning kohus leiab, et sellega on oluliselt rikutud tõendi kogumise korda, mistõttu ei ole tõend lubatav.
12.01.2021 läbiotsimisprotokoll kriminaalasjas nr 20913000001, koos lisa, fototabeliga Kohus võttis tõendina vastu 12.01.2021 läbiotsimisprotokolli kriminaalasjas nr 20913000001, koos lisa, fototabeliga (KoTo, tõendite köide 1, tl 17-49). Kaitsjad on tõstatanud küsimuse nii läbiotsimisprotokolli kui ka sellele lisatud fototabeli lubatavuses tõendina. Seejuures on seoses fotodega küsimused tekkinud juba ammu enne tõendi lubatavuse vaidlust kohtus (KoTo, tõendite köide 9. kd, tl 26-28).
Kaitsjate hinnangul ei ole kohtu luba läbiotsimiseks T. Tamme elukohas antud seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning läbiotsimine toimus kohtu loata, s.o ebaseaduslikult. Läbiotsimismäärusest nähtub, et see on koostatud 11.01.2021 juhtivprokurör T. Perni poolt ning allkirjastatud 11.01.2021. Digitaalallkirjade kinnituslehest nähtub, et kohtunik J. Vernikova on andnud järgmise pealdise – Kohtunik/Rahuldatud/Pealdisega rahuldatakse järgnevad objektid: XXX. Digitaalallkiri antud 14.01.2021, s.o 2 päeva pärast läbiotsimise toimumist. (KoTo, tõendite köide 1, tl 7-16). Läbiotsimine toimus 12.01.2021.
1-22-7314 KrMS § 91 lg 2 sätestab, et kui käesolev seadustik ei sätesta teisiti, võib läbiotsimist toimetada prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel. Nii eeluurimiskohtuniku määrus kui ka kohtumäärus prokuratuuri läbiotsimistaotluse lahendamise kohta võib olla koostatud pealdisena prokuratuuri taotlusel. Lõikest 3 tuleneb, et läbiotsimist võib toimetada prokuratuuri määruse alusel. Lõige 6 sätestab, et läbiotsimise toimetamisel käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5 nimetatud alustel tuleb sellest läbiotsimise alustamisele järgneva esimese tööpäeva jooksul prokuratuuri kaudu teatada eeluurimiskohtunikule. Eeluurimiskohtunik otsustab läbiotsimise lubatavaks tunnistamise määrusega, mis võib olla koostatud pealdisena prokuratuuri määrusel. Seega tuleneb seadusest prokuratuurile kohustus läbiotsimise alustamisele järgneva esimese tööpäeva jooksul prokuratuuri kaudu teatada eeluurimiskohtunikule. Eeluurimiskohtunikule seaduses läbiotsimise lubatavaks tunnistamiseks tähtaega määratud ei ole. Eelduslikult ei saa tähtaeg läbiotsimise lubatavaks tunnistamiseks olla ülemäära pikk, kuid ei saa eeldada, et see peab ilmtingimata toimuma läbiotsimise alustamisele järgneva tööpäeva jooksul, sest ka eeluurimiskohtunikul on vaja aega otsustuse tegemiseks. Antud juhul on eeluurimiskohtunik läbiotsimise lubatavaks tunnistanud 14.01.2021, mida saab pidada igati mõistliku aja jooksul otsustamiseks. Seega on kohus seisukohal, et läbiotsmine on kohtu poolt lubatavaks tunnistatud ning läbiotsimisprotokoll on lubatav tõend.
12.01.2021 läbiotsimise protokollist nähtub, et vajadusel lisatakse hiljem läbiotsimisprotokolli juurde fototabel. Nähtuvalt lisatud fototabelist ongi nii toimitud. Fototabel on vormistatud järgmiselt: fototabel 12.01.2021 Toomas Tamme elukohas aadressil XXX toimunud läbiotsimisprotokolli juurde, kriminaalasjas nr 20913000001. Koostajaks on juhtivspetsialist Kadri Kuusik. Kohus tutvunud nii läbiotsimisprotokolli kui ka fototabeliga ning kõrvutades seda tunnistajate ütlustega on seisukohal, et fototabelis kajastatakse 12.01.2021 läbiotsimisel tehtud fotosid.
Kohus on poolte kokkuleppel KrMS § 291 1 alusel vastu võtnud tunnistaja V B kohtueelses menetluses antud ütlused. (KoTo, tõendite köide 8. tl 31-35). Tunnistaja ütluste kohaselt nägi ta, kuidas läbiotsimisel majapidamisruumis asuvast saunaahjust politseinikud katki rebitud paberid välja võtsid, tegid pildid ja panid paberid tagasi. Tunnistaja V T ütluste kohaselt tegi tema oma töö mobiiltelefoniga pildid T. Tamme 12.01.2021 elukoha läbiotsimisel sauna ahjust avastatud katki rebitud paberitest. Teemaks paberitel oli M M , kes sai raha ja oli teise paberiga kohustatud tagastama, oli raha summa kirjas. Fototabelist nähtub, et kirjeldusele sarnaseid pabereid on kajastatud fotodel 26 ja 27. Läbiotsimisprotokolli ning fototabeli koostas K. K , kelle ütluste kohaselt läbiotsimisel tehtud fotod laeti kausta, millest tema tegi fototabeli. Millal täpselt ta fototabeli koostas, K. K ei mäleta.
Kaitsjad on viidanud, et kohtule on esitatud vaid paberkandjal fototabel ja kohtus ei ole olnud võimalik uurida elektroonilisi faile. Tunnistaja K K ütluste kohaselt e-toimikusse ta faile laadinud ei ole. Vastavalt KrMS § 149 lg-le 3 tuleb digitaalfotot säilitada arvutifailina e-toimiku süsteemis. Seega tuleb jaatada, et rikutud on KrMS § 149 lg-s 3 sätestatud nõuet. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust asjaolu, et kaitsjate kinnitusel 25.01.2022 läbiotsimise fotodega tutvumisel arvuti failidena fotosid 26 ja 27 neile ei näidatud (KoTo, tõendite köide 9, tl 182). Seda, mis põhjusel fotod 26 ja 27 kaitsjatele tutvustamata jäid, ei ole teada ning kohtu hinnangul ei saa sellest ei saa teha järeldust, et neid fotosid ei olnudki. Olenemata asjaolust, et fototabel on esitatud vaid paberkujul, on võimalik tulenevalt tunnistajate ütlustest sedastada, et 12.01.2021 toimunud läbiotsimisel fotografeeriti ahjust välja võetud rebitud pabereid ning need on vastavuses fototabelis kajastatud fotodega 26 ja 27.
Riigikohtu praktika kohaselt tõend on lubamatu üksnes siis, kui tõendi kogumise korda on
1-22-7314 oluliselt rikutud. Kohus on seisukohal, et antud juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Läbiotsimisel tehtud fotode vormistamine eraldi fototabelina hiljem, mitte samaaegselt läbiotsimisprotokolliga ei mõjutanud kuidagi fotodel kujutatut ning läbiotsimisprotokollis on viidatud, et vajadusel lisatakse fototabel. Nimetatud tõendid oleks saadud ka juhul kui fototabel oleks koostatud koos läbiotsimisprotokolliga. Tunnistaja V T ütlused Kohus peatub siinkohal tunnistaja V T ütluste usaldusväärsusel. Nimelt on kaitsjad välja toonud, et analüüsides ja võrreldes J P ning V. T ütluseid, saab asuda seisukohale, et vähemalt üks nendest ei räägi tõtt ning seda konkreetselt puutuvalt suhtlusesse M. M ga. Kohus nõustub, et V. T ja J. P on andnud suhtluse osas M. M ga vastakaid ütlusi. J. P ütlustest nähtub, et ta oli V. T le enda suhtlusest M. M ga juba 2020. mais ette kandnud. Lisaks on J. P andnud ütlusi, et V. T oli isikuks, kes andis talle M. M kontakti ja vahendas M. M soovi Kaitsepolitseiametiga suhelda. J. P kinnitas sedagi, et osales T. Tammega seotud kohtades läbiotsimisel Rakvere Aqva veekeskuses ning samal päeval läbiotsimisega näitas V. T talle fotosid paberitest. J. P sai aru, et tegemist on sama paberiga, millele M. M on kogu aeg viidanud. Kindlasti avaldas ta seda V. T le. V. T kinnitas aga oma ütlustes, et temale ei öelnud 12.01.2021, s.o läbiotsimise ajal T. Tamme elukohas, M. M nimi mitte midagi ning J. P ta asja sisust suhelnud ei ole.
M. M on J. P aktiivselt e-kirju kirjutanud, kohus on vastu võtnud kaitsjate poolt esitatud 33 e-kirja perioodil 11.05.2020 kuni 17.01.2021. (KoTo, tõendite köide 10, tl 1-218). Seega M. M teadis J. P ning nähtuvalt M. M J P saadetud e-kirjadest on M. M kirjutanud J. P nö Aseri sadama maadest, hoidnud kursis seal olevate keskkonnaprobleemidega, kirjutanud KKT Varad OÜ rahade liikumise kohta, edastanud materjale seoses M. M kui Roodevälja Terminal OÜ juhatuse liikme poolt esitatud kuriteokaebusega (seoses T. Tamme 23.07.2018 tsiviilkohtus antud valeütlustega ning grupis toime pandava kelmusega), edastanud tsiviilasja nr 2-17-10142 materjale (Roodevälja Terminal OÜ ja MV Finantseeringud OÜ vaheline vaidlus). Seega on M. M J. P hoidnud kursis asjaoludega, mis on puutumuses käesoleva kriminaalmenetlusega ning J. P pidi olema M. M e-kirju lugedes teadlik M. M versioonist, et M. M andis O. L le sularahas 350 000 eurot, mille saamist O. L kirjalikult kinnitas, kuid mille kohta paberit M. M l enam ei ole.
Ilmselgelt on usutav, et kui J. P nägi T. Tamme elukoha läbiotsimisel tehtud fotot puruks rebitud paberist M. M ja O. L nimedega, siis ta sai aru, et tegemist on paberiga, millest M. M on talle kirjutanud. Ometi puudub vaidlus selles, et 12.01.2021 keegi nimetatud paberit T. Tamme elukohast ära võtma ei läinud. Sellest järeldab kohus, et 12.01.2021 ei omistatud fotol kujutatud paberile ega ka M. M le (kui isikule, kelle nimi oli paberil) mingit tähtsust ning sellega võib olla seletatav J. P ning V. T ütluste erinevus. Üldteada on, et ebaolulisi detaile kalduvad inimesed halvemini mäletama. Nii J. P kui ka V. T andsid ütlusi 2024. aastal, seega 3 aastat pärast T. Tamme elukohas toimunud läbiotsimist ning kohus leiab, et nö tavapäraste tööülesannete täitmisega seonduvad asjaolud, milleks saab pidada nii läbiotsimist kui ka igapäevast infovahetust, ei pruugigi detailselt meeles olla. Samuti kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas tõendamiseseme asjaolude osas oluline, mil moel ja kes M. M ga esimesena kontakti sai ja kuidas hiljem neid kontakte vahetati. V. T ütlused T. Tamme elukohas toimunud läbiotsimise käigus saunaahjus olnud puruks rebitud paberite fotografeerimise osas ühtivad tunnistaja V. B ütlustega, mistõttu leiab kohus, et V. T ütlused puutuvalt läbiotsimisel tehtud fotodega on usaldusväärsed ning neile saab tugineda.
Tunnistaja K K ütlused
1-22-7314 Seoses menetleja K. K on kaitsjad välja toonud, et tal tunnistajana ütlusi andes mälu küsitu suhtes sisuliselt puudus. Tõepoolest K. K ülekuulamisest saab teha järelduse, et tal on väga kehv mälu, sest K. K on korduvalt ja korduvalt küsimustele vastanud: “ei mäleta“ . Samas on ta ise ütlusi andes kinnitanud, et tal on pigem halb mälu. Arvestades, et K. K andis kohtus (istungid 04.04.2024 ja 10.05.2024) ütlusi aastatel 2021-2022 tööülesannete täitmisega seotud sündmuste osas, leiab kohus, et ei saa igapäevaste tööülesannetega seonduva detailselt mitte mäletamist ette heita. Seega leiab kohus, et ainuüksi kehv mälu ei too kaasa K. K ütluste ebausaldusväärsust tervikuna, vaid tema ütlusi on riimuvalt teise tõenditega võimalik arvestada.
25.01.2022 Kristiina Lee e-kiri ja 26.01.2022 K L e-kiri Kohus võttis 05.06.2024 kohtuistungil tõendina vastu 25.01.2022 ja 26.01.2022 e-kirjad, millega kaitsjad kinnitavad T. Tamme 12.01.2021 elukoha läbiotsimisel tehtud fotodega tutvumist. (KoTo, tõendite köide 9, tl 182). Prokurör vaidles tõendi vastu võtmisele vastu, olles seisukohal, et tegemist ei ole lubatava tõendiga, tegemist on kaitsjate omavahelise kirjavahetusega, kus kinnitatakse, mida neile on näidatud ja mis on näitamata jäetud. Prokurör leidis, et nimetatud ekirjad ei tõenda otseselt seda, mida kaitsjatele näidati või mitte. Tõendi loomiseks kaitsjad oleksid pidanud pöörduma Kaitsepolitseiameti poole ja küsima välja teabenõudega, selgitustaotlusega selle infot sealt nendelt inimestelt, kes tutvustasid neid materjale või kutsuma need inimesed kohtusse ja küsima, mida kellelegi näidati. Kui kaitsja tahab esitada kriminaalmenetluses mingisuguse väite, et temale on midagi tutvustatud või midagi jäetud tutvustamata, siis kaitsja saab seda istungil suuliselt teha.
KrMS § 63 lg 2 võimaldab kriminaalmenetluse asjaolude tõendamiseks kasutada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata tõendeid, välja arvatud juhul, kui on tegemist kuriteo või põhiõiguse rikkumise teel saadud tõendiga. Seega peab kohus tõendit lubatavaks. Samas tuleb nõustuda prokuratuuriga selles, et fotode tutvustamise täpsete asjaolude osas oleks olnud kohane küsida välja info materjalide tutvustamise kohta nendelt, kes tutvustasid materjale või kutsuma need isikud kohtusse. Seda tehtud ei ole ning kohus saab 25.01.2022 ning 26.01.2022 e-kirjadest järeldada vaid seda, et kaitsjad on käinud läbiotsimisel tehtud fotodega tutvumas, fotosid 26 ja 27 neile siis ei näidatud. Mis põhjustel ei näidatud, ei ole tuvastatav.
T. Tamme e-postkasti tammeauto.ee vaatlusprotokoll 01.04.2021.a koos lisadega Kohus võttis tõendina vastu T. Tamme e-postkasti tammeauto.ee vaatlusprotokolli 01.04.2021.a koos lisadega.(KoTo, tõendite köide 5, tl 5-220). T. Tamme e-postkasti XXX sisule juurdepääs saadi Telia Eesti AS-i 21.01.2021 päringu vastusega. Päringu Telia Eesti AS-ile tegi Kaitsepolitseiamet 20.01.2021 tuginedes KrMS §-dele 32 lg 2 ning 90 1 lg 1 ning 215 lg 1. (KoTo, tõendite köide 5, tl 1-4). Kaitsjad on vaidlustanud tõendi lubatavust viidates Põhiseaduse (PS) § 43 tulenevale sõnumisaladusele ning vaidlustades tõendi kogumise viisi (KrMS § 215 alusel päringuga).
Kohus leiab, et T. Tamme e-postkasti sisu näol oli tegemist juba adressaadini jõudnud sõnumitega. Põhiseaduse § 43 sõnumisaladuse kaitsealasse kuuluvad vaid need sõnumid, mis on hetkel kommunikatsiooniprotsessis, kuid sinna ei kuulu saadetud ja andmekandjale salvestatud sõnumid, mis on saatja või saaja valduses. Nimetatud asjaolu on põhjendatav sellega, et sõnumi teeloleku ajal, kui ta on väljunud saatja valdusest ning pole veel adressaadini jõudnud, on sõnum isiku mõjusfäärist väljas ning ta ei saa seda kolmandate isikute eest kaitsta. Kui sõnum on adressaadini jõudnud, on inimesel võimalik otsustada, kas sõnum kustutada või muul viisil teha kolmandatele isikutele kättesaamatuks. (vt Riigikohtu 30.06.2014 otsus 3-1-1-14-14). Seega ka
1-22-7314 antud juhul oli T. Tammel võimalus otsustada, kas kustutada oma e-postkastist talle saabunud ekirjad või mitte. E- kirjade kustutamata jätmisel pidi T. Tamm arvestama riskiga, et juhul kui kellelgi õnnestub saada juurdepääs tema e-postkastile, siis on kättesaadavad ka tema e-kirjad. Seejuures pidi T. Tamm arvestama, et tema e-postkastis olevatele e-kirjadele on seaduses sätestatud juhtudel õigus juurde pääseda ka õiguskaitseorganitel. Küll aga nõustub kohus kaitsjatega, et antud juhul ei saanud menetleja T. Tamme epostkastile juurdepääsu lubataval viisil. Kohus on seisukohal, et kaitsjad on asjakohaselt viidanud KrMS § 901 sisalduvale regulatsioonile (seejuures on KrMS § 901 lg-le 1 tuginetud Kaitsepolitsei päringus), mis sätestab, milliste andmete saamiseks võib menetleja teha elektroonilise side ettevõtjale päringu. Kaitsepolitseiameti 20.01.2021 päringu tegemise ajal kehtinud KrMS redaktsiooni kohaselt oli menetlejal õigus teha päring elektroonilise side ettevõtjale üldkasutatava elektroonilise side võrgus kasutatavate identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja tuvastamiseks vajalike andmete kohta, välja arvatud sõnumi edastamise faktiga seotud andmed (lg 1). Nimetatud säte ei anna menetlejale luba postkasti sisu välja nõudmiseks. Sellist luba ei anna ka KrMS § 215. Antud säte ei loo iseseisvat nõuet ja määruste tegemise alust, need peavad olema legitimeeritud muude sätetega (vt Kriminaalmenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne § 215 komm 1). Seega lisaks KrMS §-ile 215 pidi olema täiendav seaduslik alus päringu tegemiseks ning andmetele juurdepääsu saamiseks. Nagu kohus varasemalt märkis, siis päringus viidatud KrMS § 901 lg 1 selleks aluseks sobilik ei olnud.
Kaitsjad on seisukohal, et T. Tamme e-postkastist andmete saamine oli võimalik ainult kohtu loal ning kohus nõustub kaitsjatega. T. Tamme e-postkast sisaldas nii T. Tamme enda edastatud kui ka talle edastatud sõnumite sisu ning lisaks andmeid sõnumite vahetamise aja ning isikute kohta, kellega sõnumeid vahetati. Märkimisväärne on kohtu hinnangul seegi, et Telia Eesti AS-ilt nõuti välja kogu T. Tamme e-postkastis olemasolev sisu, st piiritlemata ajavahemikku ning isikuid, kellega suhtlus toimus. Kohtu hinnangul oli tegemist T. Tamme eraelu puutumatuse riivega ning tehtud päringust ei nähtu mitte mingisuguseid põhjendusi, miks isiku põhiõiguste riive on vajalik ja vältimatu ning seda just nii suures ulatuses.
Kohus leiab, et antud juhul oli lubatavaks viisiks saada Telia Eesti AS-ilt menetlejat huvitanud andmed läbiotsimisega. KrMS § 91 sätestab, et läbiotsimine toimub kohtumääruse alusel või kui tegemist on edasilükkamatu juhtumiga, siis prokuratuuri määruse alusel, kuid kohtunik peab hiljem otsustama määruse lubatavuse osas. Telia Eesti AS-ilt T. Tamme postkasti väljanõudmiseks kohtu luba ei olnud ning kohus leiab, et sellega rikuti oluliselt tõendi kogumise korda. Mitte ainult ei saadud juurdepääs andmetele ilma pädeva isiku loata, vaid kohus rõhutab veelkord, et Telia Eesti AS-ilt saadi juurdepääs T. Tamme kogu sellel ajal olemasolevale epostkasti sisule valimatult ning põhjendamata, miks oli vajalik ja vältimatu andmete saamine nii suures ulatuses. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et T. Tamme e-postkasti XXX vaatlusprotokoll 01.04.2021.a koos lisadega ei ole lubatav tõend.
Teised asjas esitatud vaatlusprotokollid Kohus võttis vastu MV Finantseeringud OÜ pangakontode 18.02.2021 vaatlusprotokolli, koos lisa CD-plaadiga. (KoTo, tõendite köide 1, tl 92-93). Vaatlusprotokollis olevas esimesest tabelist nähtub, et välja on toodud MV Finantseeringud OÜ arvelduskontol XXX teostatud tehingute partneri nimi ja iga partneri osas mitu korda on tehing tehtud, saldo, kpMin, kpMax, käive sisse, käive välja. Kaitsjate hinnangul on sellisel kujul tabeli vormistamisel tegemist menetleja analüüsiga, mis ei ole vaatlus ning ei ole seetõttu lubatav tõend. Kohus kaitsjate seisukohaga ei nõustu. Kaitsjate poolt viidatud Riigikohtu lahendis 1-18-437 on tõepoolest
1-22-7314 Riigikohus leidnud, et menetleja hinnang ega analüüs ei ole KrMS § 63 lg 1 tähenduses tõend ning seda ei saa tõendina vaadelda ka siis, kui see on vormistatud vaatlusprotokollina. Viidatud Riigikohtu lahendis menetleja kõrvutas vaatluse objektiks olnud erinevaid tõendeid, seostas neid ja paigutas enda arusaama järgi konteksti, tegi erinevaid arvutusi, kokkuvõtteid ja järeldusi, analüüsides sealhulgas ka tunnistajate kohtueelses menetluses antud ütlusi ning vaadeldes erinevaid uurimistoimingu protokolle, menetlusdokumente ja samas menetluses enda poolt varem koostatud teiste isikute varalist seisundit kajastavate andmete vaatlusprotokolle. Midagi samaväärset käesoleval juhul 18.02.2021 vaatlusprotokollis menetleja teinud ei ole. Asjaolu, et vaatlusprotokolli koostamisel on tehingupartneritega toimunud kanded vormistatud koondina, mitte üks haaval välja toodud, ei muuda seda menetleja analüüsiks või järelduseks. Eeltoodust lähtuvalt kohus leiab, et MV Finantseeringud OÜ pangakontode 18.02.2021 vaatlusprotokoll on lubatav tõend. Sarnane koond on esitatud ka 27.09.2021 Kalotex AS pangakontode vaatlusprotokollis (KoTo, tõendite köide 1, tl 183-185) ning kohus jaatab juba eelmainitud seisukohtadel ka 27.09.2021 vaatlusprotokolli lubatavust tõendina. Kaitsjad on vastu vaielnud ka tervikuna prokuratuuri poolt esitatud vaatlusprotokollidele kui tõenditele, sest vaatlusprotokollid on koostatud halva kvaliteediga ning kajastavad valimikku, mis on menetleja vajalikuks pidanud. Kaitsjad on seisukohal, et tõendiks on algdokumendid ning vaatlusprotokolli koostamine ei ole olnud vajalik – see ei lisa olemasolevale tõendile midagi kvantitatiivselt ega kvalitatiivselt. Vaatlusprotokollid, mis on kohtule esitatud nende sisu arvestades ei evi valdavalt tõendi kvaliteeti.
Kohus möönab, et menetleja oleks saanud vaatlusprotokolle koostades olla hoolikam. Samuti möönab kohus, et mitmel juhul oleks piisanud algdokumendi kohtule esitamisest ning eraldi vaatlusprotokolli koostamine ei ole menetlusökonoomika seisukohast midagi juurde andnud. Samas on kohtul olnud võimalus tutvuda vaatlusprotokollide aluseks olnud algmaterjalidega, mis on olnud protokolli lisad ning valdavalt on neid kaitsjate taotlusel kohtumenetluse käigus uuritud. Kohus on kontrollinud vaatlusprotokollide vastavust algmaterjalidele ning nende vastavuse korral peab võimalikuks tugineda ka vaatlusprotokollidele.
Küllike Nammi poolt vastuseks dokumendid
28.01.2021 Kaitsepolitseiameti
päringule esitatud
Kohus võttis tõendina vastu Küllike Nammi poolt vastuseks 28.01.2021 Kaitsepolitseiameti päringule esitatud dokumendid. (KoTo, tõendite köide 2, tl 186-250). Kohtuistungil tekkis küsimus Küllike Nammi staatuses (kas kahtlustatav või tunnistaja) päringule vastamise ning dokumentide menetlejale edastamise ajal. Kohtu hinnangul on küsimuse tõstamine igati põhjendatud, arvestades, et T. Tamme elukohas toimunud läbiotsimisel 27.01.2021 selgitati T. Tammele, et T. Tamme kaitsjana ei saa osaleda K. Namm, sest on kriminaalasjas menetlusosaline. (KoTo, tõendite köide 1, tl 50-54). Arvestades ka K. Nammile päringu tegemiseks ajaks koostatud menetlusdokumente (vaatlusprotokollid, mis kajastavad mh K. Nammiga seonduvat), siis on alust arvata, et menetleja võis juba 28.01.2021 päringu esitamisel pidada võimalikuks K. Nammile kahtlustuse esitamist.
Tunnistaja V. T oma ütluses on kinnitanud, et arvab, et oli isikuks, kes selgitas T. Tammele, et K. Namm ei saa läbiotsimisel T. Tamme kaitsjana osaleda, sest K. Namm on kriminaalasjas menetlusosaline. V. T ütluste kohaselt tähendas menetlusosaline pigem kahtlustatavat. K. Kuusik, kes oli menetlejana K. Nammile päringu tegijaks, on andnud ütlusi, et K. Nammil ei olnud menetlusstaatust sellel hetkel, nad ei teadnud, kas ta on tunnistaja või kahtlustatav. Kaitsepolitseiameti 28.01.2021 päringus on viidatud K. Nammi telefonikõnele
1-22-7314 prokuröriga ning K. Nammi soovile dokumentide vabatahtlikuks väljastamiseks. K. K on oma ütlustes kinnitanud, et tema K. Nammile siis ei öelnud, et K. Namm on kahtlustatav. See riimub ka K. K tehtud päringuga, millest ei selgu, kas menetleja on pöördunud K. Nammi kui tunnistaja või kui kahtlustatava poole. Päringust nähtub, et K. Nammile ei ole selgitatud vastavalt tema menetlusstaatusele tema õigusi ja kohustusi. Kohus märgib, et K. Nammi kui vandeadvokaadi õigusalastes teadmistes ei ole põhjust kahelda, kuid asjaolu, et päringu adressaadiks on vandeadvokaat, ei vabasta kohtu hinnangul menetlejat kohustusest tutvustada isikule tema õigusi ja kohustusi, sh õigust ennast mitte süüstada. KrMS ei erista õiguste ja kohustuste tutvustamisel õigusalaste teadmistega tippspetsialisti nö inimesest tänavalt, kellel igasugused õigusalased teadmised puuduvad. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et K. Nammile oleks selgitatud tema õigust keelduda menetlejale aktiivse kaasabi osutamisest ning seetõttu on menetleja rikkunud isiku põhiõigusi ning kohus leiab, et K. Nammi poolt edastatud dokumendid ei ole lubatavad tõendid. Kannatanu seadusliku esindaja M M ütlused Kaitsjad on seadnud kahtluse alla kannatanu Roodevälja Terminal OÜ seadusliku esindaja M M ütlused ning esitanud arvukalt tõendeid seoses M M ütluste usaldusväärsusega, mida kohus on ka vastu võtnud. Kohus on arvestanud, et olukorras, kus süüdistuses kirjeldatud asjaolud tuginevad suuresti M M ütlustele, on ülioluline hinnata igakülgselt M M ütluste usaldusväärsust. Usaldusväärsuse hindamisel tugineb kohus kohtupraktikas väljakujunenud põhimõtetele, mille kohaselt isikulise tõendiallika usaldusväärsus seostub näiteks ütluste andja isikuomaduste ja tajumise asjaolude ning ütluste detailsuse, selguse ja elulise usutavusega. Samuti on oluline arvesse võtta ütluste andmise asjaolusid ja seda, kas antud ütlused süüstavad või võivad süüstada isikut ennast ning kas ütluste andja on ütluste sellisest tähendusest teadlik. Tõendi usaldusväärsust saab põhjendada ka selle kaudu, kuidas see riimub teiste tõenditega (vt nt RKKKo 3-1-1-89-12, p 14).
M M on süüdistuses märgitud asjaolude osas andnud kohtus vande all ütlusi nii tsiviilkohtumenetluses kui käesoleva kriminaalasja menetluses. M M on tsiviilasjas nr 2-1710142 14.08.2018 kohtuistungil vande all üle kuulatud ning ta on andnud ütlusi, et O L ga oli kokkulepe kinnistute ostuks summas 400 000 eurot ning O. L nõue oli, et osa rahast oleks sularahas makstud. Notaripäeval andis M. M notaribüroos O. L le üle 350 000 eurot ning sai vastu kirjaliku kinnituse, et O. L on raha saanud. (KoTo, tõendite köide 4, tl 198-206, 207-222). Tsiviilasjas nr 2-17-10142 on Roodevälja Terminal OÜ vastuväidetes MV Finantseeringud OÜ esitatud hagile läbivalt viidanud sularaha üleandmisele summas 350 000 eurot ning dokumendile, mis sellist sularaha üleandmist kinnitab. (KoTo, tõendite köide 3, tl 1-212)
23.10.2017 vastuses Viru Maakohtule on M. M ja Roodevälja Terminal OÜ lepinguline esindaja kohtult otsesõnu taotlenud dokumendi väljanõudmist, mis kinnitab 350 000 euro üle andmist O. L le. (KoTo, tõendite köide 4, tl 34-39).
Käesolevas kriminaalasjas kohtus ütlusi andes on M. M jäänud küll selle juurde, et andis O. L le notaribüroos üle 350 000 eurot sularahas, kuid selgitanud, et kinnitusele raha saamise kohta märgiti O. L palvel summaks hoopis 300 000 eurot. Asjaolu, millele M. M tsiviilasjas nr 2-17-10142 kordagi tähelepanu juhtinud ei ole. Sarnaselt ei ole asjaolu, et kinnitus sularaha üleandmise osas on hoopis 300 000 euro kohta M. M maininud ka oma kuriteokaebuses (KoTo, tõendite köide 9, tl 55-60) ega ka 11.07.2019 e-kirjas Lavly Perlingule (KoTo, tõendite köide 9, tl 220-221). Pealtnägija loo stsenaariumi kohaselt rääkis M. M , et andis O L le 350 000 eurot ja selle kohta kirjutas O. L kinnituse. (KoTo, tõendite köide 15, tl 1-8). E-kirjas iseendale 21.07.2018 on M. M samuti otsesõnu märkinud, et O. L kirjutas paberile, et on saanud 350 000.
1-22-7314 (KoTo, tõendite köide 9, tl 215). Kohtule näib kummastav, et M. M ei pidanud vajalikuks tsiviilasja raames selgitada, et kinnitus raha saamise kohta ei kajasta raha üleandmist korrektselt. Tema kui kostja positsioon tsiviilkohtumenetluses on olnud selline, et dokument 350 000 euro üle andmise kohta ei ole enam tema valduses ja tuleb välja nõuda. Nähtuvalt käesolevas kriminaalasjas M. M kohtus antud ütlustest sellist dokumenti sellise summaga, aga üldse ei eksisteerinudki. Seega erinevad M. M tsiviilkohtumenetluses antud ütlused kriminaalkohtumenetluses antud ütlustest ning kohtu hinnangul on tegemist olulise vastuoluga. 50 000 eurot on piisavalt suur summa ja ei ole eluliselt usutav, et sellise summa erinevus võiks jääda märkamata. Seda enam, et küsimus ei olnud lihtsalt summa erinevuses, vaid selles, et teadlikult vormistati paber, mis ei kajastanud tegelikku olukorda. M. M andis O. L le üle ühe summa, kuid lubas kinnituse raha saamise kohta koostada hoopis väiksema summa osas.
Kohus on varasemalt lugenud lubatavaks tõendiks fototabeli, millest nähtub, et O L on saanud M M lt kinnistu müügilepingu eest 01.08.2012 300 000 eurot, allkiri. (KoTo, tõendite köide 1, tl 32). Seega leiab kohus, et on tõendatud, et paberile oli tõesti märgitud summaks 300 000 eurot mitte 350 000 eurot.
Kohus on poolte kokkuleppel KrMS § 2911 alusel vastu võtnud tunnistaja L R , kes töötas notaribüroos, kus käisid M. M ja O. L tehingut kinnitamas, kohtueelses menetluses antud ütlused. Ütluste kohaselt ei ole ta näinud M. M t notaribüroos lugemas sularaha. Seda, et selline summa oleks sularahas üle antud, ei kajastu ei Kalotex AS arvelduskontol (KoTo, tõendite köide 1, tl 183-184) ega O. L arvelduskontol (KoTo, tõendite köide 17, tl 36-64).
Kohus on vastu võtnud KrMS § 2911 alusel tunnistaja L K ütlused, kes oli Roodevälja Terminal OÜ raamatupidaja. L. K ütluste kohaselt ei mäleta ta, mis summaga Roodevälja Terminal kinnistud ostis, aga osa rahast pidi M. M tasuma O. L le sularahas. Tunnistaja mäletab ka seda, et lisaks ostu-müügi lepingule oli käsikirjaliselt kirjutatud paber, kus O L kinnitas, et on M. M lt saanud sularaha. Tema mäletamist mööda oli tegemist 6 kohalise numbriga. (KoTo, tõendite köide 8, tl 47-49). Seega L. K kinnitab käsikirjalise paberi olemasolu sularaha makse osas, kuid L. K sularaha maksmise juures ise ei viibinud ning ei saa kinnitada, kas sularaha ka tegelikkuses üle anti ning kui jah, siis millises summas.
Kohus leiab, et kui vaadelda kohtule esitatud M. M kasutuses olevates e-postkastides sisalduvaid e-kirju (KoTo, tõendite köide 8, tl 30), siis ilmneb, et M. M on versiooniga, et ta maksis O. L le kinnistute eest suure summa sularahas välja tulnud pärast seda, kui oli saabunud 23.07.2012 sõlmitud laenulepingu tagasi maksmise tähtaeg ning temalt hakati laenu tagasi nõudma. Varasemalt Roodevälja Terminal OÜ ja Kalotex AS vahelise lepingu ettevalmistamise ekirjavahetuses (KoTo, tõendite köide 6, tl 32-122) ning e-kirjavahetuses seoses T.R. Tamme Auto OÜ-le laenuintresside maksmisega (KoTo, tõendite köide 4, tl 145-149) puuduvad viited sularaha maksetele. M. M 18.12.2014 saadetud e-kirjas iseendale, milles on M. M ülestähendanud Aseri sadamaga seonduvad tehingud, ei ole samuti mitte mingit viidet, et kinnistute soetamise eest on tasutud lisaks ülekandega ka mingi summa sularahas (KoTo, tõendite köide 7, tl 116, köide 12, tl 50).
Olukorras, kus M. M on andnud sularaha üleandmist kinnitava dokumendi osas vastuolulisi ütlusi, sularaha üleandmist pole keegi pealt näinud, arvelduskontodele sularaha jõudnud ei ole ning M. M pole ka ise enne laenu tagasi maksmise nõudmist sularaha üleandmist oma e-kirjades märkinud, leiab kohus, et M. M ütlused ei ole usaldusväärsed. Ka O. L t ei ole
1-22-7314 võimalik üle kuulata (surnud) ning tema kaudu ei ole võimalik kontrollida, kas ja millise summa M. M O. L le üle andis. Kohtu hinnangul on märkimisväärne, et kui O. L oli M väitel nõus kirjutama kinnitust tegelikkusele mitte vastavas summas sularaha kätte saamise kohta, siis ei saa kuidagi välistada, et ta oli nõus sellist kinnitust kirjutama ka juhul, kui sai M. M kinnituses märgitust väiksemas summas sularaha. Vastuolulisust M. M ütlustes esineb veelgi. Tsiviilkohtumenetluses on M. M nimetanud tehingu maksumusena 400 000 eurot. 14.08.2018 kohtuistungil esitas MV Finantseeringud OÜ esindav advokaat Greinoman võlakirja, mille kohaselt M. M kohustub 01.08.2012 ostu-müügi lepingu alusel maksma O. L le 40 000 eurot 01. novembriks 2012. 14.08.2018 kohtuistungil M. M selle dokumendi kohta selgitusi anda ei osanud. (KoTo, tõendite köide 4, tl 198-206, 207-222). Kriminaalkohtumenetluses ütlusi andes selgitas M. M , et 40 000 eurot kohustus ta maksma selleks, et O. L annaks üle kinnistutega seonduvad dokumendid. Seejuures kirjutas M. M oma ütluste kohaselt võlakirja enne kui oli dokumendid O. L lt kätte saanud. Seega M. M kriminaalmenetluses antud ütluste kohaselt tehingu maksumus kokku ei olnud mitte 400 000 vaid 440 000 eurot ning tema ütlused on taas vastuolulised.
M. M ütluste usaldusväärsust hinnates peab kohus oluliseks ka järgnevat. M. M ütluste kohaselt oli kinnistute maksumus erinev sellest, mis märgiti notariaalsesse lepingusse (50 000) eurot. Seega allkirjastas M. M teadlikult lepingu, mis ei kajastanud tegelikku ostu-müügi hinda ning esitas selle notarile. M. M ütluste kohaselt allkirjastas ta ametliku dokumendi, mille sisu ei vastanud tegelikkusele selleks, et see tehing läbi viia ja see, et seal on valeandmed, teda ei morjendanud. Kohtu hinnangul iseloomustab see M. M suhtumist ametlike dokumentide koostamisesse ning ametiasutustele andmete esitamisse.
M. M andmetega endale sobivat ümber käimist kinnitab asjaolu, et M. M on 15.05.2020 teinud notar I. R päringu, milles soovib notari poolt 02.01.2018 tõestatud volikirja tõttu infot, kas T. Tamme ja K. Nammi vahel on sõlmitud kehtiv abielu. Notar vastab 22.05.2020 e-kirjaga M. M le, et volikirja sattus inimliku eksituse tõttu viga ning volitaja ei ole volitatu abikaasa. Viga parandati ning veast volikirjas ei teki abielusuhteid. (KoTo, tõendite köide 9, tl 227-229). Notari vastusest hoolimata on aga M. M 18.06.2020 edastanud e-kirja prokuratuurile, kus on märkinud: „Tamme abikaasa Küllike Namm“. (KoTo, tõendite köide, 12. kd, tl 57).
Seda, et M. M peab dokumentide endale sobivaks kohandamist ja tagantjärgi vormistamist igati lubatavaks, kinnitavad ka kaitsja D. Teplõhhi poolt esitatud tõendid seoses saneerimismenetlusega. Nimelt 08.05.2020 on M. M Roodevälja Terminal OÜ juhatuse liikmena esitanud Viru Maakohtule avalduse Roodevälja Terminal OÜ saneerimismenetluse algatamiseks. (KoTo, tõendite köide 12, tl 65-73, 139-176). Viru Maakohtule 22.06.2020 esitatud seisukohas on lisatud vara tasuta kasutamise leping koos lisaga, mis kannab kuupäeva 02.08.2010, ainuosaniku otsus 31.01.2019, vara müügileping 04.02.2019 ning nõude loovutamise leping 10.01.2020. (KoTo, tõendite köide 12, tl 78-101). M. M kasutuses olevatest e-postkastidest leitavatest ekirjadest nähtub, et eelloetletud dokumendid, mis koos 22.06.2020 seisukohaga Viru Maakohtule esitati on vormistatud tagantjärgi. Nimelt 12.04.2020 on S V kirjutanud e-kirja pealkirjaga info saneerimisavalduse jaoks M. M le, milles märgib, kas võtame 2019 aruandesse need nö M unustatud nõuded üle või jätame selle otsuse viimaseks. (KoTo, tõendite köide 14, tl 8-10, köide 15, tl 29-30). 14.04.2020 on M. M edastanud R T ja S V e-kirja, milles märgib kokku nõudeid 600, näha on ka varasem e-kiri varade nimekirjaga. Järgnevalt on M S I S , koopia M. M le edastanud e-kirja näidislepinguga Roodevälja Terminal OÜ ja M M vahel ja küsinud, mida sinna veel lisada ning mis kuupäevaga leping tuleb. Seejärel on M. S uuesti M. M lt küsinud lepingu kuupäeva kohta. (KoTo, tõendite köide 14, tl 33 -37). Seejärel on toimunud e-kirjavahetus vara
1-22-7314 väärtuse osas. 01.05.2020 edastab M. S I. S ja M. M le e-kirjaga lepingu ning toimub ekirjavahetus lepingu täiustamise osas. 06.05.2020 edastab S V M. M le e-kirjaga vara tasuta kasutamise leping koos lisaga, mis kannab kuupäeva 02.08.2010, ainuosaniku otsus 31.01.2019, vara müügileping 04.02.2019 ning nõude loovutamise leping 10.01.2020, samal päeval edastab ta eelloetletud dokumendid uuesti ning palub saata M töösse (KoTo, tõendite köide 14, tl 46-93). Seega M. M vormistas dokumendid tagantjärgi ning esitas need kohtule. Seda on M. M ka käesoleva kriminaalmenetluse käigus kohtus ütlusi andes kinnitanud. Algselt küll vastates, et ta ei ole kunagi kohtule esitanud tagantjärgi vormistatud dokumente, kuid hiljem end parandades, vastates, et dokumendid võisid olla koostatud tagantjärgi, aga peegeldasid tegelikkust ja olid tegeliku sisuga. Nad ei olnud valed, vaid sisu oli neil õige.
Kohus ei võta siinkohal seisukohta, kas saneerimismenetluses esitatud dokumendid vastasid tegelikkusele või mitte, kuna see ei ole käesolevas kriminaalmenetluses tõendamisesemeks. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks ka analüüsida neid tõendeid, mis on kaitsjad esitanud seoses saneerimismenetluses esitatud dokumentide tegelikkusele vastavusega. Küll aga peab kohus vajalikuks tähelepanu juhtida, et M. M poolt täitemenetluses 22.08.2019 esitatud dokumentides saneerimismenetluses kajastatud M. M nõudeid Roodevälja Terminal OÜ suhtes ei nähtu. (KoTo, tõendite köide 12, tl 199-205). See toetab veelkord järeldust, et M. M le on omane esitada dokumente endale sobivalt ning tal puudub vastutustunne oma esitatud dokumentide ning seisukohtade osas.
Kuna kaitsjad on seoses M. M ütluste usaldusväärsusega tõstatanud ka M. M poolt XXX korteriomandi soetamise teema, peatub kohus lühidalt ka sellel. Kohus märgib, et kohus ei asu tuvastama M. M XXX korteriomandi soetamise asjaolusid, sest see ei ole käeolevas kriminaalasjas tõendamisesemeks, vaid võrdleb M. M antud ütluste riimumist muude esitatud tõenditega. M. M andis seonduvalt XXX korteriomandi soetamisega ütlused, mille kohaselt osa maksis J M kinni, osa maksis ta ise sularahas ja osa on pangas, G J , elukaaslane maksis ka veel 35 000 eurot selle korteri eest sularahas. Sarnaseid selgitusi on M. M andnud ka oma 15.04.2021 e-kirjas menetleja K K , kirjutades, et ca 35 000 eurot maksis M. M elukaaslane G J ning J M summas ca 107000 eurot. J M tasus korteri maksed kokkuleppel V K . (KoTo, tõendite köide 17, tl 100-101). Kui võrrelda aga Hausers KV OÜ arvelduskonto väljavõtet (KoTo, tõendite köide 15, tl 141-142) ning Roodevälja Terminal OÜ arvelduskonto väljavõtet samast perioodist (KoTo, tõendite köide 17, tl 35) ning vaadelda ka Hausers KV OÜ poolt esitatud arveid (KoTo, tõendite köide 15, tl 146-161), siis võib nõustuda kaitsjate järeldusega, et Hausers KV OÜ-le on raha laekunud hoopis Roodevälja Terminal OÜ kaudu, millest M. M ei menetlejaga suheldes ega kohtus ütlusi andes midagi rääkinud ei ole.
Kohus nõustub kaitsjatega, et isiku ütluste usaldusväärsuse hindamisel ei saa kõrvale jätta isiku tausta ja tema üldist suhtumist õiguskorda. Olukorras, kus M. M on esitanud tsiviilkohtumenetluses ning kriminaalmenetluses erineva versiooni väidetava O. L le sularaha üleandmisega seoses koostatud dokumendi ning tehingu maksumuse osas, allkirjastanud teadvalt lepingu, mis sisaldas valeandmeid, koostanud dokumente tagantjärgi ning esitanud neid kohtule, ei saa M. M ütlusi tervikuna usaldada.
Eeltoodust lähtuvalt kohus leiab, et M. M ütlused ei ole usaldusväärsed ja kohus jätab need tervikuna tõendikogumist välja.
Tunnistaja T V ütlused
1-22-7314 Kaitsjad on seadnud kahtluse alla ka tunnistaja T V ütlused, leides, et need on ebausaldusväärsed ning et isik võib olla M M poolt mõjutatud. Esmalt märgib kohus, et tunnistaja T. V ütlused Aseri sadama kinnistute ostmisega seoses põhinevad paljuski M M lt kuuldul. Teatavasti M M ütlused on kohus lugenud ebausaldusväärseteks. Lisaks on tunnistaja T. V ütluste andmise käigus möönnud, et mingeid asjaolusid teab ta ajakirjanduse vahendusel ja Aseri inimestelt. Seda kinnitab kohtu hinnangul asjaolu, et 09.09.2019 on T. V edastanud M. M le e-kirja artikli tõlkest, milles on muuhulgas käsitletud Aseri sadama maade müüki. (KoTo, tõendite köide 9, tl 224-226). Seega ei ole võimalik eristada, millise info on tunnistaja saanud M. M lt ja millise ajakirjanduse või nn Aseri inimeste vahendusel.
KrMS § 66 lg 21 sätestab, et tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend. Kohus leiab, et kaitsjad on asjakohaselt viidanud sellele, et M. M on 20.02.2018 e-kirjaga T. V le, edastanud tsiviilasja nr 217-10142 19.02.2018 istungi protokolli (KoTo, tõendite köide 12, tl 28). 19.02.2018 istungil arutati käsikirjalise dokumendi olemasolu üle, samuti oli arutlusel kostjate taotlus kuulata tunnistajana üle T. Tamm (KoTo, tõendite köide 4, tl 53-57). Seega T. V l oli võimalus end kurssi viia tsiviilasja nr 2-17-10142 sisuga ning nende materjalidega tutvumine võis paratamatult mõjutada tema sündmuste meenutamist. Seetõttu leiab kohus, et T. V ütlused osas, mis puudutavad Aseri sadama kinnistute ostmisprotsessi 2012. aastal on ebausaldusväärsed ning ei ole tõendiks. Samas nähtub T. V ütlustest, et osa asjaolusid said talle teatavaks T. Tamme vahendusel, seda küll oluliselt enne 2012. aastat. Kuigi ka nendest ütlustest tuleneb, et T. V kõike detailselt ei mäleta, siis arvestades aja möödumist on see mõistetav ning kohus peab võimalikuks nende ütlustega, mis puudutavad T. Tammelt kuuldut arvestada ning hinnata neid kogumis teiste tõenditega.
Jälitustoimingutega saadud tõendite seaduslikkus Prokuratuur on esitanud tõendina 16.09.2021 jälitustoimingu protokolli kriminaalasjas nr 20913000001 (KoTo, tõendite köide 8, tl 53-56) ning kaitsjad on taotlenud jälitustoimingu seaduslikkuse kontrolli. Esmalt märgib kohus, et jälitustoimik ei ole alustatud ning jälitustegevust ei ole teostatud mitte käesoleva kriminaalmenetluse raames, vaid kriminaalasja nr 20913000001 raames. 16.09.2021 jälitusprotokolli kohtule tõendina esitamisel on tegemist olnud tõendite ristkasutusega ning kohtu hinnangul lasub peamine jälitustegevuse kontrolli raskus menetluses, mille raames jälitustoimingud läbi viidi. Kohus möönab, et 16.09.2021 jälitusprotokolli lubatavuse hindamisel on ilmtingimata vajalik hinnata jälitustoimingu seaduslikkust, kuid seda vaid konkreetse protokolli pinnalt puutuvalt käesoleva kriminaalasjaga. Kohus leiab, et kohus ei saa käesoleva menetluse raames anda hinnangut kogu jälitustegevusele, mis on teostatud teises kriminaalasjas (20913000001) ning mis käesolevasse kriminaalasja ei puutu. Seetõttu ei pidanud kohus põhjendatuks (02.04.2024 kohtuistungil) ka rahuldada kaitsjate taotlust väljastada kaitsjatele Harju Maakohtu kohtumäärustes nr XXX ja XXX (KoTo, tõendite köide 9, tl 1-13) viidatud varasemad jälitustegevust lubavad kohtumäärused ja nende aluseks olevad Riigiprokuratuuri taotlused.
Kohus on tutvunud kogu jälitustoimikuga ning tõdeb, et tegemist on olnud mahuka jälitusmenetlusega, mille raames on antud mitmeid jälituslube erinevate isikute suhtes ning lube on ka pikendatud. Seejuures kohtumäärustes ning Riigiprokuratuuri taotlustes viidatakse korduvalt varasematele kohtumäärustele ning Riigiprokuratuuri taotlustele. Tegemist on levinud praktikaga, mis võimaldab vältida tarbetult samade asjaolude kordamist määrusest määrusesse ja taotlusest taotlusesse. Nimetatu ei tähenda aga, et iga kohtumäärus või prokuratuuri taotlus eraldivõetuna oleks arusaamatu või tugineks ainult eelnevale määrusele/taotlusele. Nagu märgitud, siis kogu
1-22-7314 kriminaalasja nr 20913000001 raames teostatud jälitustegevus ei ole käesolevas kriminaalasjas relevantne ning varasemate kohtumääruste ning Riigiprokuratuuri taotluste väljastamine kaitsjatele ei ole põhjendatud. Jälitustoimingu seaduslikkuse kontrolli taotluse saamisel on kohtul kohustus veenduda eelkõige jälitustoimingu lubatavuse eelduseks oleva kohtu või prokuratuuri loa olemasolus ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul (vt nt RKKKo 30.06.2014 nr 3-1-1-14-14, p 668).
16.09.2021 jälitusprotokollis on kajastatud K. K ja T. Tamme 08.01.2021 Rahandusministeeriumis toimunud asukohavestlust. 16.09.2021 jälitustoimingu protokolli aluseks on olnud Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku Grete Vahtra 16.12.2020 kohtumäärus nr XXX, millega on antud luba KrMS § 1267 ja KrMS § 1265 alusel K. K suhtes jälitustoimingute teostamiseks (pikendamine) ajavahemikul 18.12.2020-17.02.2021 ning Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku Alari Möldre 31.12.2020 kohtumäärus nr XXX, millega on antud luba KrMS § 1267 ja KrMS § 1265 alusel T. Tamme suhtes jälitustoimingute teostamiseks (pikendamine) ajavahemikul 02.01.2021- 01.02.2021. Määrustele eelnesid prokuratuuri taotlused, vastavalt riigiprokurör Taavi Perni 12.12.2020 taotlus XXX ning 28.12.2020 taotlus XXX. (KoTo, tõendite köide 9, tl 1-22). Seega tõendina kasutatav teave on saadud kohtu poolt lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul. Lisaks eeltoodule tuleb aga hinnata ka sisulisi jälitustoimingu tegemise eeldusi.
Kohus on tuvastanud, et kriminaalasjas nr 20913000001 alustati 14.01.2020 menetlust KarS § 294 l g 2 p 4, § 298 lg 2 p 3 ja 296 lg 1 tunnustel Kaitsepolitseiametile laekunud teabe alusel. Jälitusmenetluse eesmärgiks on olnud koguda kriminaalmenetluses teavet kuriteo kohta (KarS § 1262 lg 1 p 4). KrMS § 1262 lg 2 näeb ette loetelu kuritegudest, mille puhul on lubatav jälitustoiminguid teostada. Kõrvutades menetluse alustamisel viidatud kuriteokahtlust ning kohtumäärustes viidatud kuriteokahtlust, mis on tõusetunud isikute suhtes, kelle osas on jälitustoiminguid läbi viidud, KrMS § 1262 lg-s 2 sisalduva loeteluga, tuleb jaatada, et jälitustegevus on olnud lubatav.
Lisaks tuleb veel hinnata järgmist. Nimelt KrMS § 126 1 lg 2 näeb ette jälitustoimingu lubatavuse eeldusena nõude, et tõendite kogumine muude menetlustoimingutega peab olema välistatud või oluliselt raskendatud (nn ultima ratio-põhimõte). Seega peab kohtu lubades ning prokuratuuri taotlustes sisalduma argumentatsioon, miks ei ole kriminaalasjas tõendite kogumine muude menetlustoimingutega võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud. Kohtu hinnangul tähendab see muuhulgas, et vähemalt kokkuvõtlikult peab kajastama määrus ja taotlus tõendusteavet, mille põhjal on sellisele järeldusele tuldud. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul nii prokuratuuri taotlused kui ka kohtumäärused sellist tõendusteavet sisaldavad. Nii prokuratuuri taotlustes kui ka kohtumäärustes on piisava põhjalikkusega kirjeldatud antud ajahetkeks menetluse käigus kogutud tõendusteavet ning faktipõhiselt selgitatud, miks ei ole jälitustoiminguid tegemata võimalik oluliste raskusteta tõendeid koguda. Seejuures on märgitud, et tegemist on raske korruptsioonikuriteo kahtlusega, millega kaasneb konspiratiivsus, mis raskendab tõendite kogumist. Kohus rõhutab sedagi, et nii taotlustes kui ka määrustes on loetletud erinevaid avalikke menetlustoiminguid ning põhjendatud, miks tõendite kogumine avalike menetlustoimingutega jääks tulemusetuks. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et jälitustoimingud teostati kehtivate jälituslubade alusel ning prokuratuur ja kohus on põhistanud jälitustoimingute vajalikkust jälgides kehtivat seadusandlust ja kohtupraktikat.
Kohus on ka kontrollinud 16.09.2021 jälitustoimingu protokolli vastavust plaadile
1-22-7314 salvestatud kõnega ning on tuvastanud, et protokoll vastab salvestusele. Kuna KrMS § 1262 lg 2 peab võimalikuks jälitustoimingute teostamist mh KarS § 209 sätestatud kuriteos, siis kohus on seisukohal, et 16.09.2021 jälitusprotokoll on lubatav tõend puutuvalt süüdistatavatele KarS § 209 lg 2 p 2,3 järgi esitatud süüdistusega. Küll aga ei ole jälitusprotokoll lubatavaks tõendiks puutuvalt T. Tammele KarS § 320 lg-s 1 esitatud süüdistusega, sest KarS § 320 ei sisaldu KrMS § 1262 lg 2 loetelus.
Kaitsjad on taotlenud ka jälitustoimingute lubade ja nende aluseks olevate taotluste tekstide kinni katmise määruste põhjendatuse hindamist. Sarnaselt jälitustoimingutega kohus leidis (02.04.2024 kohtuistungil), et kinni katmised on õiguspärased ja vastavad seaduse nõuetele. Kohtule esitatud jälitustoimikus sisaldusid nii jälitustoimingu taotluste ja määruste originaalid (terviktekstid) kui ka samade taotluste ja määruste tekstikärbetega väljavõtted, mis on esitatud tutvumiseks kaitsjatele. Samuti on jälitustoimikus Riigiprokuratuuri 13.12.2021 jälitustoiminguga kogutud andmete osalise tutvustamata jätmise luba, mis on piiratud dokumendina registreeritud prokuratuuri dokumendihaldussüsteemis numbriga XXX, Riigiprokuratuuri 13.12.2021 jälitustoiminguga kogutud andmete osalise tutvustamata jätmise luba, mis on piiratud dokumendina registreeritud prokuratuuri dokumendihaldussüsteemis numbriga XXX, Riigiprokuratuuri 21.01.2022 jälitustoiminguga kogutud andmete osalise tutvustamata jätmise luba, mis on piiratud dokumendina registreeritud prokuratuuri dokumendihaldussüsteemis numbriga XXX ning Riigiprokuratuuri 25.01.2022 jälitustoiminguga kogutud andmete osalise tutvustamata jätmise luba, mis on piiratud dokumendina registreeritud prokuratuuri dokumendihaldussüsteemis numbriga XXX. Eelpool loetletud Riigiprokuratuuri load sisaldavad põhjendusi, mis ulatuses ja millistel alustel jäetakse kaitsjatele jälitustoimingute aluseks olevad andmed osaliselt tutvustamata.
KrMS § 12614 lg 1 lause 1 kohaselt võimaldatakse isikul, keda on tema suhtes jälitustoimingu tegemisest vastavalt KrMS § 126 13 teavitatud, soovi korral tutvuda tema kohta kogutud andmetega ja jälitustoimingu käigus tehtud foto, filmi, heli- või videosalvestise või muu teabetalletusega. Riigikohus on leidnud, et sellest sättest tuleneb analoogia korras ka isiku õigus tutvuda dokumentidega, mis on olnud jälitustoiminguga tema kohta andmete kogumise aluseks, s.o. jälitustoimingu loa ja selle aluseks olnud prokuratuuri taotlusega (vt RKKKm nr 3-1-1-1-17, p 52).
KrMS § 12614 lg 1 esimeses lauses sätestatud õigus ei ole aga piiramatu. Lõike teine lause näeb erinormina ette seitsmepunktilise loetelu alustest, mille esinemisel võib jälitusasutus prokuratuuri loal jätta lõike esimese lause kohaselt tutvustatavad andmed – sealhulgas jälitustoimingu loa ja selle aluseks oleva taotluse teksti – osaliselt või täielikult tutvustamata. Praegusel juhul on prokuratuur kohtumäärustes ning nende aluseks olevates prokuratuuri taotlustes katnud osa teksti kinni seetõttu, et selle teksti tutvustamata jätmiseks esineb alus vastavalt KrMS § 12614 lg-s 1 sätestatule.
Kontrollides jälitustoimingu lubade, kohtumääruste ja prokuratuuri taotluste osalise tutvustamata jätmise seaduslikkust, ei saa kohus esitada üksikasjalikke põhjendusi selle kohta, milliseid konkreetseid andmeid ja miks jälitustoimingu loas ning prokuratuuri taotluses varjata tuleb. Seetõttu on paratamatu, et kohtu põhjendused kaitsjate taotluste lahendamisel jäävad asja eripära arvestades teatud ulatuses abstraktseteks. Sellele vaatamata peab kohtu põhjendustest piisaval määral nähtuma, et kohus on tõepoolest tutvunud lisaks prokuratuuri määrusele ka jälitustoimingu loa ja prokuratuuri taotluse terviktekstidega ning võrrelnud neid osaliselt varjatud
1-22-7314 dokumentide tekstidega (RKKKm 1-18-5236 p 13). Kohus kontrollides, kas prokuröri poolt vastavate taotluste ja määruste osaline kinni katmine ja tutvustamata jätmine oli õiguspärane, võtab aluseks prokuröri poolt KrMS § 126 14 alusel koostatud osalise tutvustamata jätmise lubade põhjendused. Kohus kontrollis prokuratuuri osalise tutvustamata jätmise lubades nimetatud jälitusdokumentide originaaltekste, et tuvastada, kas neis esinevad KrMS § 12614 lg 1 p-des 1-7 toodud andmed, millest tulenevalt on teatud tekstiosade osaline varjamine põhjendatud.
Prokuratuuri 13.12.2021 jälitustoiminguga kogutud andmete osalise tutvustamata jätmise loas nr XXX on esitatud põhjendused andmete osalise tutvustamata jätmiseks muuhulgas 16.12.2020 kohtumääruses nr XXX. Prokuratuur on tuginenud KrMS § 126 14 lg 1 p-dele 2 ja 4, KrMS § 12614 lg 1 p-le 6 ning KrMS § 12614 lg 1 p-le 3. Prokuratuuri 13.12.2021 jälitustoiminguga kogutud andmete osalise tutvustamata jätmise loas nr XXX on esitatud põhjendused andmete osalise tutvustamata jätmiseks muuhulgas 31.12.2020 kohtumääruses nr XXX. Prokuratuur on tuginenud KrMS § 12614 lg 1 p-dele 2 ja 4 ning KrMS § 126 14 lg 1 p-le 6. Prokuratuuri 21.01.2022 jälitustoiminguga kogutud andmete osalise tutvustamata jätmise loas nr XXX on esitatud põhjendused andmete osalise tutvustamata jätmiseks muuhulgas prokuratuuri 28.12.2020 taotluses XXX. Prokuratuur on tuginenud KrMS § 126 14 lg 1 p-dele 2 ja 4, KrMS 126 14 lg 1 p-le 6 ja KrMS § 12614 lg 1 p-le 3. Prokuratuuri 25.01.2022 jälitustoiminguga kogutud andmete osalise tutvustamata jätmise loas nr XXX on esitatud põhjendused andmete osalise tutvustamata jätmiseks muuhulgas prokuratuuri 12.12.2020 taotluses XXX. Prokuratuur on tuginenud KrMS § 126 14 lg 1 p-dele 2 ja 4 ning KrMS § 12614 lg 1 p-le 6.
Kohus analüüsides prokuratuuri 13.12.2021, 21.01.2022 ning 25.01.2022 jälitustoiminguga kogutud andmete osalise tutvustamata jätmise lubade sisulisi põhjendusi, leiab, et prokuratuuri esitatud põhjendused tekstiosade varjamiseks on olnud asjakohased ja küllaldased.
KrMS § 12614 lg 1 p 2 alusel on kinni kaetud teave, mille tutvustamine võib kahjustada teise isiku seadusega tagatud õigusi ja vabadusi. KrMS § 126 14 lg 1 p 4 alusel on kinni kaetud teave, mille tutvustamine võib seada ohtu jälitusasutuse töötaja, politseiagendi, variisiku, salajasele koostööle kaasatud isiku või jälitustoimingus osalenud muu isiku või nende lähikondsete elu, tervise, au, hea nime või vara. Kohus nõustub prokuratuuriga, et kinnikaetava teabega tutvumise tulemusena võib teha järeldusi, kes on olnud infoallikaks ning ei saa ka välistada, et on võimalik teha järeldusi, kellele ja kuidas on infot edastatud. Infoga tutvumine võib seada ohtu nii infoallika elu ja tervise, au, hea nime või vara kui ka jälitusasutuse töötaja ja tema lähikondsete elu, tervise, au, hea nime või vara. Kohus nõustub sellegagi, et kinnikaetud tekstid kirjeldavad, millisel kujul on info laekunud ning kui detailse infoga on tegemist. Lisaks arvestades kõrgendatud nõudeid korruptsioonijuhtumist teavitaja kaitsele, siis on põhjendatud seegi, et kinnikaetud teabega tutvumine võib kaasa tuua ohu kolmandate isikute õiguste kaitsele.
KrMS § 12614 lg 1 p 3 alusel on kinni kaetud teave, mis sisaldavad riigisaladust või salastatud välisteavet või teise isiku seadusega kaitstud saladusi. Siinkohal on prokuratuur asjakohaselt viidanud KrMS § 12610 lg 1 p-le 6 ning põhjendanud, et salastatus on kustunud vaid ulatuses, mis on lisatud kriminaaltoimikusse.
KrMS § 12614 lg 1 p 6 alusel on kinni kaetud teave, mille tutvustamise tulemusena võidakse edastada teavet jälitusasutuse meetodite, taktika ja jälitustoimingu tegemisel kasutatava vahendi kohta. Kohtu hinnangul on prokuratuuri esitatud põhjendused jälitusasutuste poolt kasutatavatele meetoditele ja taktikale asjakohased. Kõnealused kohtumäärused ja prokuratuuri taotlused
1-22-7314 sisaldavad andmeid, mis võivad viidata jälitusasutuste võimekusele toiminguid teostada. Kohus leiab, et kinnikaetava teabe põhjal on võimalik teha järeldusi, mis võib seada ohtu samalaadsete asjade menetlemise edaspidise efektiivsuse. Samuti saaks see takistuseks edasiselt jälitustoimingute läbiviimisel, kuivõrd teeks võimatuks efektiivselt kasutada seniseid taktikalisi võtteid ja meetodeid. Seega on tutvustamata jätmise põhjendused viitega KrMS § 126 14 lõike 1 punktile 6 igati põhjendatud.
Vaidlust ei ole, et 30.06.2017 esitas MV Finantseeringud OÜ lepinguline esindaja Maksim Greinoman Viru Maakohtule hagiavalduse kostja 1 M M ja kostja 2 Roodevälja Terminal OÜ vastu. Hagiavalduses nõuti Roodevälja Terminal OÜ-lt 23.07.2012.a laenulepingu alusel 305 000 eurot ja sellelt summalt arvestatavat viivist. Hagiavaldusele lisati seonduvalt Roodevälja Terminal OÜ vastu suunatud nõudega 23.07.2012 laenuleping, saldokinnitus, laenulepingu 23.07.2012 lisa nr 1 ja nõude loovutamise teade. (KoTo, tõendite köide 4, tl 2-5, 16-21). Süüdistusest nähtuvalt oli 23.07.2012 leping näilik ning 23.07.2012 laenulepingu alusel üleantu ei olnud laen, vaid sihtotstarbeline summa Roodevälja Terminal OÜ poolt Kalotex AS-ilt T. Tamme huvides Aseri sadama kinnistute omandamiseks. Süüdistuse järgi nimetatud kohustuse oli M M eelnevalt täitnud ja võõrandanud kokkuleppel Toomas Tamme ja Küllike Nammiga kinnistud OÜ-le Aseri Sadam, mille tegelik juht ja kasusaaja oli Toomas Tamm ja mille juhatuse ainuliige oli Küllike Namm. Seega leiab kohus, et esmalt tuleb tuvastada, millised olid 23.07.2012 lepingu sõlmise asjaolud ning lepingu sõlmimisele järgnev sündmuste käik, sh on oluline, millisena on lepingu pooled 23.07.2012 lepingut käsitlenud. Samuti peab kohus vajalikuks kontrollida, kuidas on 23.07.2012 lepingu alusel saadud raha kasutatud.
23.07.2012 sõlmisid T.R. Tamme Auto OÜ (laenuandja) ja Roodevälja Terminal OÜ (laenusaaja) lepingu, mis on pealkirjastatud kui laenuleping ning mille kohaselt laenuandja annab ning laenusaaja võtab laenu summas 400 000 eurot. Laenusumma tagasimakse lõpptähtjaks on märgitud 30.06.2014 ning intressiks märgitud 7% aastas. T.R. Tamme Auto OÜ poolt on lepingu allkirjastanud juhatuse liige S S ning Roodevälja Terminal OÜ poolt juhatuse liige M M . (KoTo, tõendite köide 4, tl 16-17). 16.02.2021 vaatlusprotokollist tulenevalt, millega on vaadeldud M M e-postkastide sisu on 23.07.2012 lepingu sõlmimisele eelnevalt M M saatnud 23.07.2012 e-kirja e-posti aadressile XXX .Teemaks laenuleping, e-kiri on koos manusega (17.08.2009 laenuleping Kiviõli Keemiakombinaadi OÜ ja Roodevälja Terminal OÜ vahel). Vastuseks saab M M e-kirja, milles on märgitud: tegin natuke teistsuguse lepingu, vaata üle ja kui sobib, võid digiallkirjastada ja saata tagasi. E-kirja manuses on laenuleping T.R. Tamme Auto OÜ ja Roodevälja Terminal OÜ vahel. M M saadab digiallkirjastatult lepingu tagasi ning veel samal päeval saab M M e-kirja e-posti aadressilt XXX , millega talle edastatakse S S poolt digiallkirjastatud leping. (KoTo, tõendite köide 6, tl 18-30). Nii T.R. Tamme Auto OÜ arvelduskontode 25.02.2021 vaatlusprotokollist kui ka Roodevälja Terminal OÜ arvelduskontode 25.01.2021 vaatlusprotokollist nähtub, et 25.07.2012 on T.R Tamme Auto arvelduskontolt tehtud ülekanne OÜ Roodevälja Terminali kontole summas 400 000 eurot, selgituses on toodud laenulepingu 23.07.2012 alusel. (KoTo, tõendite köide 1, tl 63, 72).
Kohtu hinnangul ei esine sellise lepingu sõlmimise protsessis midagi ebatavalist, mis annaks aluse järeldada, et poolte sooviks oleks olnud midagi muud kui laenulepingu sõlmimine. Pooled on vahetanud oma visioone lepingust, saanud esitada oma arvamusi ja teha ettepanekuid ning muudatusi ja siis lepingu allkirjastanud. Kohus ei nõustu prokuratuuri välja tooduga, et kui tegemist oleks tavapärase laenuga, siis oleks igati loogiline, et laenulepingu soovib koostada laenu andja, mitte ei saada mustandit laenusaajaks olev äriühing, mida laenu andja raamatupidaja natuke
1-22-7314 muudab. Kohus leiab, et nii laenuandjal kui ka laenusaajal on lepingu koostamisel omad huvid ning ei oma tähtsust kumb pool need esimesena esitab. VÕS § 9 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus leiab, et Roodevälja Terminal OÜ on oma nõustumuse lepingule andnud M M kui äriühingu seadusliku esindaja poolt lepingu allkirjastamisega. Kohus leiab sedagi, et lepingu sõlmimise järgselt on tuvastatavad mitmed aspektid, mis kinnitavad, et pooled on 23.07.2012 lepingut käsitlenud just selliselt nagu leping on pealkirjastatud ehk siis laenulepinguna.
Nimelt Roodevälja Terminal OÜ arvelduskontode 25.01.2021 vaatlusprotokollist tuleneb, mida kinnitab T.R. Tamme Auto arvelduskontode vaatlusprotokoll, et 14.09.2012 on Roodevälja Terminal OÜ kontolt kantud 95 000 eurot T.R. Tamme Auto OÜ kontole. Selgituseks on märgitud laenu osaline tagastamine alus laenuleping 23.07.2012. (KoTo, tõendite köide 1, tl 53). Seega on loetud kuud pärast laenu saamist Roodevälja Terminal OÜ teinud T.R. Tamme Auto OÜ-le raha tagasikande, mida on määratletud just laenu tagastamisena.
16.02.2021 vaatlusprotokollist, millega on vaadeldud M M kasutuses olnud e-postkastide sisu tuleneb, et 09.01.2013 on M M saanud e-kirja e-posti aadressilt XXX , millega on saadetud saldokinnitus laenude osas ja arve intresside kohta. Saldokinnituse kohaselt on Roodevälja Terminal OÜ võlgnevus OÜ T.R. Tamme Auto ees 31.12.2012 seisuga 315 175,26 eurot, millest laenu põhisumma moodustab 305 000 eurot. Arve nr XX intresside kohta on esitatud summas 10 175, 26 eurot. Ühtlasi küsitakse e-kirjas, et kas oskate öelda, kas laenuintresse hakkate ka osaliselt maksma, siis võib teha sel aastal igakuuliselt arved. Samal päeval vastab L (Roodevälja Terminal OÜ raamatupidajaks oli L K ) e-posti aadressilt XXX järgmiselt: laenuintresse ei soovi M igakuiselt maksta, seega saab teha, kas käesoleva aasta lõpus või laenu lõpliku tasumise korral koondarve intresside kohta. E-kirjale on lisatud saldokinnitus, mis on Roodevälja Terminal OÜ poolt kinnitatatud (käsikirjaliselt kirjutatud M M ja allkiri). (KoTo, tõendite köide 4, tl 145-149). Seega nähtub, et Roodevälja Terminal OÜ on saldokinnitusega tunnistanud võlanõuet T.R. Tamme Auto OÜ ees. Seejuures pole pelgalt tunnistatud nõuet, vaid esitatud ka seisukoht intresside maksmise osas. Kuigi e-kirjast nähtuvalt on intresside osas vastanud raamatupidaja, on e-kirjast arusaadav, et ta on edastanud M M seisukohta. Seega ei saa järeldada, et raamatupidaja oleks omal algatusel otsustanud vastamise, vaid e-kirjas on üheselt mõistetavalt viidatud M soovile. Ekirjas ei ole võlanõudele vastu vaieldud. Samuti ei ole väidetud, et T.R. Tamme Auto OÜ poolt Roodevälja Terminal OÜ-le kantud raha tagastamisele ei kuulu. Arusaadavalt ei saa sel juhul juttu olla intresside maksmisest.
Samuti on Roodevälja Terminal OÜ kinnitanud 31.12.2013 saldokinnituse, mille kohaselt Roodevälja Terminal OÜ võlgnevus OÜ T.R. Tamme Auto ees on 31.12.2012 seisuga 315 175,26 eurot, millest laenu põhisumma moodustab 305 000 eurot ning võlgnevus 31.12.2013 seisuga 326 350, 04 eurot, millest laenu põhisumma moodustab 305 000 eurot (KoTo, tõendite köide 4, tl 19, köide 8, tl 112). Ka see saldokinnitus tõendab kohtu hinnangul, et Roodevälja Terminal OÜ tunnistas oma võlgnevust ning jaatas kohustust saadud raha tagasi maksta.
31.12.2013 on allkirjastatud OÜ Roodevälja Terminal ja T.R. Tamme Auto OÜ vahel tasaarvestusleping. Lepingust nähtub muuhulgas, et T.R. Tamme Auto OÜ on esitanud Roodevälja Terminal OÜ-le arve 31.12.2012 nr XX summas 10 175,26 eurot (arve nr XX – KoTo, tõendite köide 9, tl 188) ning 31.12.2013 lepinguga loetakse see arve tasutuks. Roodevälja Terminal OÜ poolt on lepingu allkirjastanud M M ning T.R. Tamme Auto poolt Tarmo Terav. (KoTo, tõendite
1-22-7314 köide 9, tl 190-191). Seega on Roodevälja Terminal OÜ pidanud vajalikuks 23.07.2012 lepingu alusel tekkinud laenuintresside tasaarveldamist. Kohtu hinnangul on selline käitumine olukorras, kus väidetavalt laenuleping oli näiline, tarbetu ning ebaloogiline. Laenu summas 305 000 eurot on kajastatud laenukohustusena ka Roodevälja Terminal OÜ majandusaasta aruannetes. Nii on 2012.a majandusaasta aruandest üheselt võimalik tuvastada, laen summas 305 000 eurot intressiga 7%, märgitud lisas 11 (KoTo, tõendite köide 8, tl 178), sama nähtub ka 2013.a majandusaasta aruande lisas 11 (KoTo, tõendite köide 8, tl 167).
Kohus võttis vastu tunnistaja L K kohtueelses menetluses antud ütlused poolte kokkuleppel KrMS § 2911 alusel ning tunnistaja ütlustest nähtub, et ta oli 2008-2013. aastatel Roodevälja Terminal OÜ raamatupidaja. Tunnistaja ütluste kohaselt esitas M M talle raamatupidamise jaoks laenulepingu summas 400 000 eurot. Tunnistajale teadaolevalt oli laen antud Aseri sadama kinnistute ostmiseks, mille M ostis Toomas Tammele. Raha laekus T.R. Tamme Auto OÜ-lt Roodevälja Terminal OÜ arvele ning M M ütles, et on vaja teha ülekanne tema isiklikule arvelduskontole, sest tal on vaja võtta see sularahas välja, et maksta kinnistute eest. Kui suur see summa oli, tunnistaja enam ei mäleta. Tunnistaja kandis raha M M kontole ning kajastas seda kui omaniku poolt Roodevälja Terminal OÜ-lt varasemalt antud laenu tagastust. T.R. Tamme Auto OÜ antud laen jäi raamatupidamisse üles laenuna. Tunnistaja mäletab, et oli juttu, et laen tasaarveldatakse ja oli juttu, et T. Tamm ostab Roodevälja Terminal OÜ ära. Seega tunnistaja L K ütlustest tuleneb, et M. M sõnul Roodevälja Terminal OÜ-le oli laen antud kinnistute ostmiseks. Tunnistaja kinnitab, et raamatupidamises kajastati seda laenuna ja oli juttu tasaarveldusest ja Roodevälja Terminal OÜ ostmisest Toomas Tamme poolt. (KoTo, tõendite köide 8, tl 47-49). Tunnistaja ütlustest ei nähtu aga seda, et eksisteeris kokkulepe, et Roodevälja Terminal OÜ-l puudus kohustus laen tagasi maksta.
02.01.2014 sõlmiti T.R. Tamme Auto OÜ juhatuse liikme T T ning Roodevälja Terminal OÜ juhatuse liikme M M vahel laenulepingu lisa nr 1, millega muudeti intressi ning märgiti uueks intressimääraks 2% aastas. (KoTo, tõendite köide 4, tl 20, köide 8, tl 113). Kohus leiab, et olukorras, kus 23.07.2012 laenuleping väidetavalt ei kajastanud poolte tegelikku tahet ning nendevahelisi õiguslikke suhteid, puudus igasugune vajadus selles lepingus laenuintressi muutmiseks. Kohtu hinnangul kinnitab lepingu muutmine seda, et pooled said lepingust aru nii nagu see oli pealkirjastud – laenuleping, mille kohaselt tuli tagasi maksta lepingu alusel saadud summa ja intressid ning lepingu muutmisega (intressimäära vähendamine) kergendati laenusaaja olukorda.
Seda, et M. M , kui Roodevälja Terminal OÜ seadusliku esindajana lepingu allkirjastanud isik, on Roodevälja Terminal OÜ ning T.R. Tamme Auto OÜ vahel sõlmitud laenulepingut mõistnud just laenuna, mitte aga mingi muu õigussuhtena, kinnitavad ka järgmised e-kirjad, mis on leitavad M. M poolt vabatahtlikult välja antud e-postkastidest. 18.12.2014 M. M saadetud e-kiri iseendale, milles on märgitud laen OÜ-lt Tamme Auto 400 000 ning hiljem laenu osaline tagastus Tamme Auto OÜ-le summas 95 000 eurot. (KoTo, tõendite köide 7, tl 116, köide 12, tl 50). 05.01.2015 e-kiri J A , milles lisatud fail M antud laenud, milles sisaldub Roodevälja Terminal OÜ laen T.R. Tamme Auto OÜ-lt summas 305 000 eurot. (KoTo, tõendite köide 9, tl 192-199). 24.01.2015 J. Leppikule saadetud e-kiri, millest nähtub, et M. M kirjutab, et Roodevälja Terminal OÜ-le anti laenu T. R Tamme Auto OÜ poolt summas 400 000 eurot kinnistute ostmiseks. Paari nädala möödudes soovis K. Namm vormistada kinnistud enda ettevõte Aseri Sadam OÜ nimele. Teostasime tehingu ja jäin heauskselt lootma, et T. Tamm leiab lahenduse Roodevälja Terminalile jäänud laenukohustuse summas 305 000 eurot likvideerimiseks. (KoTo, tõendite köide 7, tl 122, köide 9, tl 200). M. M 24.01.2015 e-kiri iseendale, kus ta nimetab summat 305 000 eurot laenuks.
1-22-7314 (KoTo, tõendite köide 9, tl 201). M. M 29.01.2015 e-kiri Tarmo Teravale, milles M. M kirjutab, et Roodevälja Terminal OÜ laenukohustused on seotud Kalotex AS-ilt kinnistute soetamisega. (KoTo, tõendite köide 7, tl 132). M M 05.05.2015 e-kiri iseendale, mille kohaselt Roodevälja Terminal OÜ laenujääk T.R Tamme Auto OÜ-le on 340 830 eurot. (KoTo, tõendite köide 7, tl 205). I S 19.07.2016 e-kiri M M le, millest nähtub, et on proovitud lahendada Roodevälja Terminal OÜ ja T. R Tamme Auto OÜ vahelisi probleeme ning Roodevälja Terminal OÜ soovib täies mahus laenu kustutamist, mis on antud T.R. Tamme Auto OÜ poolt Roodevälja Terminalile. Ühtlasi on soovitud ka M M eraisiku laenu kustutamist, mis on võetud Kiviõli Keemiatööstus OÜ-lt. (KoTo, tõendite köide 9, tl 205-207). Samuti nähtub Kalev Kanguri poolt Kaitsepolitseiametile 29.01.2021 üle antud elektronkirjavahetusest, et I S 08.02.2017 on M M palvel vastanud Roodevälja Terminal OÜ laenulepinguga seoses K. Nammile, et laenuleping on laenuleping ning pakutud variandid tasumiste ja tasaarvelduste osas palume unustada. (KoTo, tõendite köide 2, tl 2-5). Ka käesolevas kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagis (30.08.2022 kohtumäärusega on hagi jäetud läbi vaatamata) on viidatud laenulepingule ning laenulepingust tulenevatele suhetele. 16.09.2021 jälitusprotokollist nähtub, et T.R. Tamme Auto OÜ ja Roodevälja Terminal OÜ vahelist lepingut on laenuks pidanud ka T. Tamm. Nimelt nähtub jälitusprotokollist, et T. Tamm vesteldes K. K viitab seoses Roodeväljaga just laenule, mida tagasi ei makstud. Nimelt tuleneb protokollist järgmine: Kalev ajas mul neid asju. Mul on ju, noh, andsin raha laenamisele sellele, see ... Ja-ja nüüd ei maksnud tagasi ja nüüd me jamame juba kolm aastat. Kohtuotsus oli aastaid tagasi ära ja ikkagi me ei saa. Ja see oli ka, oli ühesõnaga, oli nagu panditud, no see, noh, seesama Rooduvälja see (KoTo, tõendite köide 8, tl 53-56).
Järgnevalt analüüsib kohus asjaolusid seonduvalt Roodevälja Terminal OÜ-le 23.07.2012 lepingu alusel kantud summa 400 000 eurot kasutamisega ning Kalotex AS-ilt kinnistute soetamisega.
Roodevälja Terminal OÜ arvelduskontode 25.01.2021 vaatlusprotokollist tuleneb, mida kinnitab M M arvelduskontode vaatlusprotokoll, et 01.08.2021 kantakse Roodevälja Terminal OÜ kontolt M M kontole 343 000 eurot selgitusega laenude tagastus. (KoTo, tõendite köide 1, tl 68, 75). M M arvelduskontode vaatlusprotokollist tuleneb, et M. M võtab samal päeval, s.o 01.08.2012, 340 000 eurot sularahas välja. (KoTo, tõendite köide 1, tl 68). Swedbank AS 12.02.2021 vastusega päringule on edastatud M M arvelduskontolt sularaha väljavõtmisel täidetud vara päritolu selgituse dokumendi koopia ning nimetatud dokumendist nähtub, et tehingu liigi ja kirjelduse osas on M M märkinud sularaha väljamaks oma tarbeks. Vara päritolu õiguslikuks allikaks on märgitud laen ning kellelt saadud Roodevälja Terminal. Selgitus eelnevalt antud laenude tagastus. Dokumendi lisalehele on märgitud, et eelnevalt andsin (dokumendis märgitud „antsin“) laenu 5 aasta jooksul, raha sain Toomas Tammelt, andsin (dokumendis märgitud „antsin“) laenu äri arendamiseks (KoTo, tõendite köide 1, tl 104-107). Kohus märgib, et 12.02.2021 vaatlusprotokolliga (KoTo, tõendite köide 1, tl 108-110) on M M arvelduskontolt sularaha väljavõtmisel täidetud vara päritolu selgituse dokumendi koopiat ka vaadeldud, kuid kõrvutades vaatlusprotokollis märgitud andmeid panga poolt edastatud dokumendiga on vaatlusprotokollis tuvastatavad mitmed ebatäpsused (eksimus M isikukoodis, protokollis märgitud M laenude tagastus, mitte laenude tagastus). Seetõttu tugineb kohus algsele Swedbank AS-i poolt edastatud dokumendi koopiale mitte 12.02.2021 vaatlusprotokollile. Seega on tuvastatav, et pärast T.R. Tamme Auto OÜ-lt raha laekumist on sellest 343 000 eurot kasutatud Roodevälja Terminal OÜ laenu tagasi maksmiseks M M le. M M on omakorda Roodevälja Terminalilt saadud rahast 340 000 eurot sularahas välja võtnud ning pangale andnud selgituse, et
1-22-7314 see on vajalik oma tarbeks. 27.09.2021 vaatlusprotokollist, millega on vaadeldud Kalotex AS arvelduskontode väljavõtet nähtub, et 01.08.2012 on Roodevälja Terminal OÜ-lt laekunud Kalotex AS arveldusarvele 50 000 eurot selgitusega kinnistute ost. (KoTo, tõendite köide 1, tl 183). Seega on tuvastatav, et pärast T.R. Tamme Auto OÜ-lt raha laekumist on Roodevälja Terminal OÜ kulutanud 50 000 eurot kinnistute ostmiseks.
01.08.2012 sõlmisid AS Kalotex ja Roodevälja Terminal OÜ Rakvere notar K P notaribüroos kinnistute müügilepingu. Tehingus osalesid O L ja H M AS Kalotex esindajatena (müüja) ja M M OÜ Roodevälja Terminal esindajana (ostja). Leping sisaldab 11 kinnistu müümist hinnaga 50 000 eurot. Seejuures nähtub lepingust, et üks kinnistu (lepingu ese 1) on koormatud hoonestusõigusega. Lepingust nähtuvalt on ostjale selgitatud, et ta on hoonestusõigusest teadlik ja et lepingu eseme 1 osas on hoonestusõiguse omanikul ostueesõigus. Lepingu punktis 3.4 on märgitud, et lepingusse tuleb märkida kõik lepingu esemete müügiga seotud kokkulepped. (KoTo, tõendite köide 6, tl 130-143).
Kohus on võtnud vastu tunnistaja H M kohtueelses menetluses antud ütlused KrMS § 291 1 alusel. H. M kinnitab, et viibis küll notaris tehingu juures, kuid kinnistute müügi osas läbirääkimisi pidas O. L (KoTo, tõendite köide 8, tl 39-41). Ka tunnistaja P P kinnitab, et kinnistute müügiga tegeles O. L . (KoTo, tõendite köide 8, tl 45-46).
16.02.2021 vaatlusprotokollist, millega on vaadeldud M M e-postkastide sisu tuleneb, et Kalotex AS ning Roodevälja Terminal OÜ vahelisele kinnistu müügilepingule eelnes järgmine kirjavahetus. 25.07.2012 saadab M M e-kirja e-postile XXX, millega edastab kinnistute müügilepingu esialgse variandi ning aresti all oleva masuudihoidla ehitise väljavõtte. 26.07.2012 edastab O L M M le ( XXX) e-kirjaga kohtumääruse nr 2-964/01. Kohtumääruse edastab M M omakorda e-kirjaga K J ja Küllike Nammile küsimusega, et kas antud dokumendiga on võimalik ja seaduslik arest ehitusregistrist maha saada (KoTo, tõendite köide 6, tl 32-53). 27.07.2012 vastab e-posti aadressilt XXX M M le K R , kes palub saata määrus Ehitusregistrile ja panna kaasa kaaskiri, millega palutakse nimetatud määruse alusel keelumärge kustutada. 27.07.2012 saadab M M kinnistute ostu-müügi lepingu kavandi O L le e-postile XXX. 30.07.2012 uurib M M ekirjaga K J Aseri sadama akvatooriumi piiride kohta. 31.07.2012 edastab K J e-kirja notar K P , millega edastab muudatustega lepingu ning dokumendi Aseri sadama akvatooriumi piirde määratlemise kohta. 31.07.2012 edastab O L M M le S R e-kirja K P , milles S R teatab notarile, et on müüjat nõustav advokaat ning teeb oma ettepanekud lepingu osas. M M saadab ekirja samal päeval Küllike Nammile edasi. 31.07.2012 saadab K J K P lepingu kavandi ning kirjutab, et vaadake p 1.28.12 ja 2.1. 1.28.12 – Müüja esindajad kinnitavad: Esitavad 3 (kolme) päeva jooksul arvates Lepingu sõlmimisest Viru Maakohtule avalduse hagist loobumiseks tsiviilasjas nr 2-11-19686. P 2.1 on märgitud lepingu esemete hind (koguhind ja iga lepingu eseme hind eraldi). 31.07.2012 edastab M M O L le lepingu lõpliku põhja ning kirjutab, et notar on teadlik, et lepingusse lisandub veel üks kinnistu, see lisatakse homme hommikul. 01.08.2012 edastab Roodevälja Terminal OÜ K P maksekorralduse koopia, millest nähtub, et Roodevälja Terminal OÜ on tasunud Kalotex AS-ile 50 000 eurot.(KoTo, tõendite köide 6, tl 55-122).
Eelnevast tulenevalt on tõendatud, et T.R. Tamme Auto OÜ-lt saadud laenust 343 000 eurot on Roodevälja Terminal OÜ kasutanud laenu tagasi maksmiseks M M le, kes võttis sellest 340 000 eurot sularahas välja ning 50 00 eurot kinnistute ostmiseks Kalotex AS-ilt. Süüdistuse kohaselt andis M M O L le kinnistute ostmise eest täiendavalt veel sularahas 300 000 eurot. Süüdistuse kohaselt raha saamise kohta O L kirjutas käsikirjaliselt valgele paberile, et on saanud
1-22-7314 M M käest kinnistute müügi eest sularahas 300 000 eurot. 12.01.2021 läbiotsimisprotokollis kriminaalasjas nr 20913000001 lisast – fototabelist nähtub, et läbiotsimisel on fotografeeritud T. Tamme elukoha majapidamisruumi saunaahjus olnud katki rebitud pabereid. Ühel paberil on märgitud, et O L on saanud M M lt kinnistu müügilepingu eest 01.08.2012 300 000 eurot, allkiri. (KoTo, tõendite köide 1, tl 32). Rebitud paberite olemasolu ning paberite läbiotsimisel fotografeerimist kinnitavad tunnistaja V B ütlused, kes kinnitab, et nägi, kuidas läbiotsimisel majapidamisruumis asuvast saunaahjust politseinikud katki rebitud paberid välja võtsid, tegid pildid ja panid paberid tagasi. (KoTo, tõendite köide 8. tl 31-35). Samuti tunnistaja V T ütlused, kes oli paberite fotografeerijaks ning kes on kinnitanud, et tegi oma töö mobiiltelefoniga pildid T. Tamme 12.01.2021 elukoha läbiotsimisel sauna ahjust avastatud katki rebitud paberitest. Paberi olemasolu ning seal märgitut kinnitavad ka tunnistaja L. K ütlused, millest nähtub, et lisaks Aseri sadama kinnistute ostumüügilepingule oli olemas ka käsikirjaliselt kirjutatud paber, kus O L kinnitas, et on saanud M M lt sularaha. Tunnistaja ei mäleta, mis summa oli sinna märgitud, aga tegemist oli 6-kohalise numbriga. Seda käsikirjalist paberit on L. K enda sõnul näinud, selle tõi talle M M . Hiljem võttis M selle tema käest ära. K mäletab, et tal oli ühes hunnikus Aseri sadamat puudutavad dokumendid ja nendega koos oli ka nimetatud käsikirjaline paber, dokumentide hulgas olid ka mingisugused joonised, mis sadamat puudutasid. (KoTo, tõendite köide 8, tl 47-49).
Seega kohus leiab, et on tõendatud, et eksisteeris paber, kuhu oli märgitud, et O L on saanud M M lt sularaha. Kui lähtuda läbiotsimisel fotografeeritud katki rebitud paberist, siis sularaha summaks oli 300 000 eurot. Kohtu hinnangul ei ole aga võimalik sellest paberist teha järeldusi, et seal on juttu Roodevälja Terminal OÜ poolt Kalotex AS-ile kinnistute ostuks mõeldud mingist täiendavast maksest. Kinnistute hind oli kokkulepitud notariaalses lepingus, selleks oli 50 000 eurot. 50 000 eurot kandis Roodevälja Terminal OÜ Kalotex AS kontole, seega lepingus märgitud summa tasus Roodevälja Terminal OÜ ülekandega. Lepingust ei tulenenud mitte mingisugust muud makse kohustust, seejuures oli lepingus (p 3.4) otsesõnu märgitud, et lepingusse tuleb märkida kõik lepingu esemete müügiga seotud kokkulepped. (KoTo, tõendite köide 6, tl 130143).
Käsikirjalisel paberil oli juttu füüsiliste isikute vahel sularaha üleandmisest. Seal ei olnud viiteid juriidilistele isikutele, polnud märgitud ei Roodevälja Terminal OÜ-d ega Kalotex AS-i. Polnud märget ka selle kohta, et L ja M sularaha üleandmisel osaleksid juriidilise isiku esindajana. Seda, et selline summa oleks Kalotex AS-ile üle antud, ei kajastu ei Kalotex AS arvelduskontol (KoTo, tõendite köide 1, tl 183-184) ega Kalotex AS 2012.a majandusaasta aruandes (KoTo, tõendite köide 8, tl 101-110). Roodevälja Terminal OÜ arvelduskontolt samuti ei nähtu, et sealt oleks võetud välja sularaha summas 300 000 eurot, mida kinnistute eest täiendavaks maksmiseks kasutada (KoTo, tõendite köide 1, tl 72-80). Eluliselt ei ole ka usutav nii suure summa kulutamine Kalotex AS-ilt kinnistute ostuks, sest kinnistute turuväärtuseks on kutseline kinnisvara hindaja hinnanud 25 000 eurot pluss käibemaks. (KoTo, tõendite köide 9, tl 29-52). Kohus leiab, et Kalotex AS-il polnud mingit alust nii suure summa küsimiseks, sest 2011. aastal on Keskkonnainspektsioon tuvastanud kinnistul reostuse, millest on teavitatud Kalotex AS-i (KoTo, tõendite köide 13, tl 60-80). Mõistetavalt pidi reostus mõjutama hinda madalamas suunas. Seega on kohus seisukohal, et ei ole tõendatud, et Roodevälja Terminal OÜ on Kalotex AS-ile seoses 01.08.2012 sõlmitud kinnistute müügilepinguga tasunud lisaks 50 000 eurole, mis tasuti ülekandega, veel 300 000 eurot sularahas.
Kohus on seisukohal, et sellise paberi olemasolu ei tõenda ka seda, et O. L on M M lt saanud 300 000 eurot sularaha. Esmalt leiab kohus, et ei ole tõsikindlalt tuvastatud, et nimetatud
1-22-7314 paberi on allkirjastanud O. L . Vaidlust ei ole, et käsikirjalist paberit originaalkujul ei ole õnnestunud uurida. Kohtule on esitatud vaid läbiotsimisprotokollile lisatud fototabelis sisalduv foto katki rebitud paberist. Seejuures nähtub fotolt, et paber on katki rebitud allkirja kohalt. Tuvastamaks, kas fotol käsikirjalise paberil oleva teksti on kirjutanud ja allkirjastanud O. L , on teostatud käekirjaekspertiis. Käekirjaekspertiisi aktist nr XXX nähtub, et fotodel olev 01.08.2012 dokumendi käsikirjaline tekst on väga tõenäoliselt O. L kirjutatud (arvamuse skaalal aste +3) ning esineb viiteid, et fotodel olev allkiri on O. L kirjutatud (arvamuste skaalal aste +1) (KoTo, tõendite köide 2, tl 6-10). Seega allkirja osas on eksperdi arvamus oluliselt nõrgem kui osas, mis puudutab teksti enda kirjutamist. Kohus peab vajalikuks välja tuua, et ekspert on tuvastanud allkirja osas kokkulangevusi, kuid samas leidnud, et kuna kõik allkirja liikumised ei ole fotol hästi näha ja fotode põhjal ei ole kõiki üldtunnuseid võimalik hinnata, siis ei ole tugevama arvamuse andmine võimalik. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et ei ole võimalik tõsikindlalt jaatada, et allkiri fotografeeritud paberil on antud O. L poolt. Lisaks kahandab teostatud käekirjaekspertiisi usaldusväärsust asjaolu, et käekirjaekspertiisi aktist nr XXX ei selgu, milliseid fotosid ekspertiisi käigus analüüsiti. EKEI-le on üle antud 4 fotot – failid IMG_0505.JPG; IMG_0506.JPG; IMG_0507.JPG; IMG_0508.JPG, kuid ei ole kontrollitav, kuskohast selliseid failid saadi ning millise failidega on tegemist. Kohtule neid faile esitatud ei ole. Isegi kui jaatada, et O. L on vaidlusaluse paberi koostanud ja ka allkirjastanud, ei kinnita see, kas raha üleandmine sellises summas O. L le üldse toimus. Kohus on varasemalt seoses M. M ütluste usaldusväärsusega märkinud, et kuna O. L on surnud, ei ole võimalik tema käest kontrollida, kas sularaha üleandmine toimus ning kui toimus, siis millises summas. Tsiviilasja nr 2-17-10142 materjalidest nähtub, et O. L le andis M. M sularahas hoopis 350 000 eurot. (KoTo, tõendite köide 3, tl 1-212). Fotografeeritud paberile on summaks märgitud aga 300 000 eurot. Seega ilmselgelt ei ühti paberil märgitu sellega, mida on tsiviilasja raames kohtule väidetud. Lisaks on M. M poolt on kirjutatud kinnituskiri, mille kohaselt M. M kohustub 01.08.2012 ostumüügi lepingu alusel maksma O. L le 40 000 eurot 01. novembriks 2012. (KoTo, tõendite köide 2. kd, tl 1)
Kohus rõhutab, et selle 40 000 euro maksmise kohustus ning vajadus ei tulene 01.08.2012 lepingu tingimustest. Kohus on seisukohal, et kaitsjad on asjakohaselt viidanud O. L karistatusele. 11.01.2012 kohtuotsusega mõisteti O. L süüdi KarS § 320 lg 1 - § 22 lg 2 (valeütlusele kihutamine) ning § 316 (tõendi kõrvaldamine ja kunstlik loomine) järgi (KoTo, tõendite köide 3, tl 113-117, köide 9 tl 78-79). Seega kui hinnata O. L varasemat käitumist, siis ei olnud tema jaoks probleemiks tõendeid kunstlikult luua, mistõttu ei saa kuidagi välistada, et O. L oli nõus kirjutama paberi 300 000 euro saamise kohta, vastutasuks M. M kinnituse eest maksta 40 000 eurot. Kohus märgib sedagi, et kui vaadelda O. L arvelduskontosid (KoTo, tõendite köide 13.tl 99-114, köide 17, tl 36-64) ei nähtu, et pärast 01.08.2012 oleks O. L kontole pandud suuremas summas sularaha. O. L kontode väljavõtetel märkimisväärsetes summades sularaha sissemaksed puuduvad.
Kohus võttis vastu tunnistaja I P kohtueelses menetluses antud ütlused poolte kokkuleppel KrMS § 2911 alusel ning tunnistaja ütlustest nähtub, et O. L käis oma haiguse seonduvalt ravi saamas Mehhikos, tegemist oli alternatiivmeditsiiniga, kes talle sellest rääkis ta ei mäleta. (KoTo, tõendite köide 8, tl 42-44). Kohus leiab, et I. P ütlused O. L välismaal ravil viibimise kohta on kuuldused, mis pole muude tõenditega kinnitatud.
Ka elulise usutavuse kontekstis ei ole usutav, et kinnistute ostu-müügi tehingu alusel suure summa sularaha üleandmine fikseeritakse vaid käsikirjalisel paberil. Kohus on varem kirjeldanud Kalotex AS ja Roodevälja Terminal OÜ notariaalse lepingu sõlmimisele eelnevat. Sealt nähtub
1-22-7314 üheselt, et mõlemal äriühingul oli lepingu ettevalmistamisse kaasatud professionaalsed õigusalased nõustajad. Kohus ei näe ühtegi takistust, miks juhul kui kinnistute eest oli vaja tasuda 50 000 eurost (st see summa, mis lepingus märgitud oli) erinev summa või mingi täiendav summa, ei olnud võimalik seda korrektselt vormistada, kas siis lepingus või lepingu lisana. Seda tehtud ei olnud. Kohtule esitatud M. M kasutuses olevatest e-postkastidest ei tulene ka e-kirju, mille kohaselt lepingu eelsetes läbirääkimistes arutakse kinnistute eest täiendavalt sularahas maksmist. M. M 18.12.2014 saadetud e-kirjas iseendale, milles on M. M ülestähendanud Aseri sadamaga seonduvad tehingud ei ole mitte mingit viidet sularaha maksele (KoTo, tõendite köide 7, tl 116, köide 12, tl 50). Seega leiab kohus, et ei ole tõendatud, et M. M andis O. L le kinnistute eest sularahas 300 000 eurot. 11.09.2012 sõlmisid Roodevälja Terminal OÜ ja Aseri Sadam OÜ Rakvere notar K P notaribüroos kinnistute müügilepingu. Tegemist oli samade kinnistutega, mis Roodevälja Terminal OÜ 01.08.2012 Kalotex AS-lt ostis. Tehingus osalesid M M Roodevälja Terminal OÜ esindajana (müüja) ja Küllike Namm Aseri Sadam OÜ esindajana (ostja). Lepingust nähtub, et kinnistute ostuhinnaks on 95 000 eurot (KoTo, tõendite köide 3, tl 61-73). Roodevälja Terminal OÜ arvelduskontode 25.01.2021 vaatlusprotokollist ning 03.02.2021 Aseri Sadam OÜ arvelduskonto väljavõttest nähtub, et 14.09.2012 on Aseri Sadam OÜ kontolt kantud Roodevälja Terminal OÜ kontole 95 000 eurot selgitusega kinnistute müügileping 11.09.2012. (KoTo, tõendite köide 1, tl 78, 100).
16.02.2021 vaatlusprotokollist, millega on vaadeldud M M e-postkastide sisu tuleneb, et lepingu sõlmimisele eelnevalt on M M 08.09.2012 edastanud e-kirjaga Küllike Nammile Kalotex AS-i ja Roodevälja Terminal OÜ 01.08.2012 sõlmitud lepingu. (KoTo, tõendite köide 6, tl 128). Sama kinnitab ka e-kiri ise (KoTo, tõendite köide 12, tl 49). 10.09.2012 edastab Küllike Namm M M le e-kirja, milles küsib, kus on L ga sõlmitud teine leping. (KoTo, tõendite köide 6, tl 143). Poolte vahel on vaidlus, mida K. Namm on mõelnud 10.09.2012 e-kirjaga küsitud O. L ga sõlmitud teine leping all. Süüdistaja versiooni kohaselt küsiti e-kirjaga O. L le sularaha maksmist tõendavat dokumenti, mille M. M K. Nammile ka viis. Kaitsjate versiooni kohaselt on eluliselt usutavam, et K. Namm küsis hoopis 26.03.2003 AS Kalotexi ja OÜ T.R. Tamme Auto vahelist hoonestusõiguse lepingut (KoTo, tõendite köide 12, tl 59-64), millele on viidatud 01.08.2012 sõlmitud notarilepingu punktis 1.16. Kohus nõustub kaitsjatega, et 10.09.2012 e-kirjast ei saa teha järeldust, et K. Namm soovis M. M lt maksmist tõendavat dokumenti. Kohus peab igati põhjendatuks arvata, et K. Namm pikaaegselt praktiseerinud vandeadvokaadina kasutab ka e-kirja teel suheldes juriidilisi termineid korrektselt. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Ilmselgelt kinnituskiri raha saamise kohta sellisele definitsioonile ei vasta. Põhjendatud on ka kaitsjate seisukoht, et 26.03.2003 AS Kalotexi ja OÜ T.R. Tamme Auto vaheline hoonestusõiguse leping oli Aseri sadama kinnistute ost-müügi lepingu sõlmisel asjassepuutuv, sest 01.08.2012 notariaalses lepingus on sellele viidatud.
27.12.2013 on K. Namm saatnud M. M le e-kirja, milles on palunud M saata notariaalne müügileping leping, millega muuhulgas omandasid Kalotexilt Aseris hoonestusõiguse ja kogu muu kraami ka. (KoTo, tõendite köide 7, tl 81). Kohus leiab, et isegi juhul kui K. Namm küsis 27.12.2013 e-kirjaga just nimelt seda sama 26.03.2003 AS Kalotexi ja OÜ T.R. Tamme Auto vaheline hoonestusõiguse lepingut, ei välista see, et ta ei võinud seda küsida juba varem 10.09.2012 e-kirjaga.
Seega leiab kohus, et on tõendatud sündmuste käik, mille kohaselt Roodevälja Terminal OÜ vahetult pärast T.R. Tamme Auto OÜ-lt laenu saamist omandas Kalotex AS-ilt 11 kinnistut
1-22-7314 ning seejärel müüs kinnistud edasi Aseri Sadam OÜ-le. Süüdistuse kohaselt toimus selline kinnistute ost-müük kokkuleppel Toomas Tamme ja Küllike Nammiga. Kalotex AS ning Roodevälja Terminal OÜ vahelise kinnistu müügilepingu tingimuste kooskõlastamisega on tegelenud Küllike Nammi büroo. Seda kinnitab juba eelnevalt väljatoodud e- kirjavahetus. T.R. Tamme Auto OÜ arvelduskontode 25.02.2021 vaatlusprotokollist saab järeldada, et T.R Tamme Auto OÜ on pikaajaline Küllike Nammi Advokaadibüroo klient (KoTo, tõendite köide 1, tl 62-63). Samas ka Roodevälja Terminal OÜ arvelduskontode 25.01.2021 vaatlusprotokollist tuleneb, et Roodevälja Terminal OÜ on ajavahemikul 2012-2017 maksnud Advokaadibüroole Küllike Namm mitmeid arveid (KoTo, tõendite köide 1, tl 78). Seega Roodevälja Terminal OÜ on olnud samuti Küllike Nammi Advokaadibüroo kliendiks, mistõttu Kalotex AS-iga seonduva lepingu tingimustega tegelemine justnimelt Küllike Nammi büroo poolt ei ole midagi erakordset.
Kohus ei tuvasta ka seda, et lepingu tingimuste kooskõlastamisel on jäetud Roodevälja Terminal OÜ huvid kuidagi kaitseta või lähtutud kellegi teise huvidest. 31.07.2012 K J e-kirjast nähtub, et Küllike Nammi advokaadibüroost on tulnud ettepanek lisada lepingusse punkt 1.28.12 – Müüja esindajad kinnitavad: Esitavad 3 (kolme) päeva jooksul arvates Lepingu sõlmimisest Viru Maakohtule avalduse hagist loobumiseks tsiviilasjas nr 2-11-19686. (KoTo, tõendite köide 6, 91105). Tsiviilasjas nr 2-11-19686 on vaidlus toimunud Kalotex AS ja Kiviõli Keemiatööstuse OÜ vahel. Hagejaks on olnud Kalotex AS, keda on vaidluses esindanud S R ja Kiviõli Keemiatööstuse OÜ esindajaks on olnud Küllike Nammi Advokaadibüroost Kristiina Lee. (KoTo, tõendite köide 2, tl 150-188). Seega saab jaatada, et Roodevälja Terminal OÜ tsiviilasjaga nr 2-1119686 seotud ei olnud. Samas kui süveneda tsiviilasja nr 2-11-19686 sisusse, siis kohtuvaidlus puudutas S raudteelõigu kinnistut (registriosa nr XXX ) koormanud isikliku kasutusõiguse lõpetamist. Selle kinnisasja omandas Roodevälja Terminal OÜ 01.08.2012 müügilepinguga (lepingu ese 9). Kohus nõustub kaitsjatega, et kuivõrd 01.08.2012 lepingu osapool oli AS Kalotex kui ka vastava menetluse hageja, siis oli ilmselgelt mõlema osapoole, s.o nii endise kui ka uue kinnistu omaniku huvides vastava omandatavat kinnisasja puudutava kohtuvaidluse lõpetamine, sh potentsiaalsete menetluskulude aspektist. Soov mitte sattuda kinnistu omandamisel kohtuvaidlustesse on ka ostja huvides.
Advokaadibüroo Küllike Namm seos Roodevälja Terminal OÜ poolt 01.08.2012 ostetud kinnistutega ei piirdu aga ainult õigusalase konsultatsiooni osutamisega. Tuginedes Äriregistri andmetele, siis OÜ Aseri Sadama (äriühing, kellele Roodevälja Terminal OÜ kinnistud 11.09.2012 edasi müüs) ainsaks juhatuse liikmeks 2012 aastal oli Küllike Namm ja osanikuks Advokaadibüroo Küllike Namm. OÜ Aseri Sadam on loodud 09.08.2012. (KoTo, tõendite köide 8, tl 16-18). 03.02.2012 vaatlusprotokollist, millega on vaadeldud OÜ Aseri Sadama arvelduskonto väljavõtet, nähtub, et 14.09.2012 on Aseri Sadam OÜ saanud OÜ-lt Advokaadibüroo Küllike Namm laenu summas 97 314 eurot. (KoTo, tõendite köide 1, tl 99-100). 27.01.2021 läbiotsimise protokolli ning 22.03.2021 vaatlusprotokolli, millega on läbiotsimisel leitud dokumente vaadeldud, kohaselt leiti Toomas Tamme elukoha läbiotsimise käigus Toomas Tamme Šveitsi pangakonto väljatrükk. Väljatrükilt on näha, et kontolt on kantud 12.09.2012 OÜ Advokaadibüroo Küllike Namm kontole 100 003,31 eurot. (KoTo, tõendite köide 1, tl 50-54, köide 2, tl 108-114). Seega saab pidada võimalikuks, et Toomas Tamme poolt Advokaadibüroo Küllike Namm kontole kantud raha kandis Advokaadibüroo Küllike Namm omakorda Aseri Sadam OÜ-le. 03.02.2012 vaatlusprotokollist, millega on vaadeldud OÜ Aseri Sadama arvelduskonto väljavõtet, nähtub, et Toomas Tamm on hiljem eraisikuna korduvalt laenanud Aseri Sadam OÜ-le raha ning raha on Aseri Sadam OÜ-le laenanud ka T.R Tamme Auto OÜ. (KoTo, tõendite köide 1, tl 99-100). T. Tamme poolt Aseri Sadam OÜ-le raha laenamist kinnitab ka 25.01.2021 vaatlusprotokoll, millega
1-22-7314 on vaadeldud T. Tamme arvelduskontode väljavõtet (KoTo, tõendite köide 1, tl 81-83). Eelnev viitab Toomas Tamme huvile Aseri sadama kinnistutega seoses. Seda, et T. Tamm on olnud Aseri Sadam OÜ investor on T. Tamm kinnitanud ka tsiviilasja 2-17-10142 raames tunnistajana ütlusi andes.(KoTo, tõendite köide 2. kd, tl 126-148). T. Tamme huvi olemasolule Aseri sadama kinnistute ostmise vastu on viidanud tunnistaja T V . Kohus on T. V ütlused osas, mis puudutavad Aseri sadama kinnistute ostmisprotsessi 2012. aastal lugenud ebausaldusväärseteks. Samas pidanud võimalikuks arvestada ütlustega, mis on T. Vanamölder andnud tuginedes talle Toomas Tamme poolt avaldatule. Nimelt Toomas Tamm avaldas, et soovib osta Aseri sadama kinnistuid O L firmalt. Kuna nad ei olnud just heades suhetes O. L ga, siis oli vaja kedagi teist, kes ostaks oma nimele ja kellelt saaks Toomas ära osta. Selline jutt oli 2007/2008. Möödus aeg ja siis üks kord T. Tamm ütles, et ta leidis lahenduse, et sõber M saab aidata. Toomase jutu järgi M ostab ära O käest, O ei tunne M , M ei tunne O ja ei teki mingit kahtlust, siis peale seda ostab M käest ära T. Tamm. Tehingut pidi rahastatama osa ülekandega ja osa sulas. Summana oli juttu 300 000 eurost. Summast võis jutt oli kuskil 2009 kas enne või pärast, kui ta veel töötas Kiviõli Keemiatööstuses. Tema töösuhe lõppes 2010 suvel, kevadel saadeti ta pikale puhkusele. Seega tuleneb T. V ütlustest, et Toomas Tammel oli aastaid enne kui Roodevälja Terminal OÜ omandas Aseri sadama kinnistud soov kinnistute omandamiseks, kuid halva läbisaamise tõttu O. L ga ei olnud T. Tammel võimalust kinnistuid ise omandada.
Seda, et O L ning Toomas Tamme suhted olid halvad kinnitab 11.01.2012 kohtuotsus, millega O. L on süüdi tunnistatud KarS § 320 lg 1 - § 22 lg 2 ning § 316 järgi. Süüdistus puudutas muuhulgas seda, et 2009 septembris-oktoobris otsis O L I A kaudu inimest, kes raha eest annaks teadvalt valeütluse, mille kohaselt Toomas Tammega äriasjade tõttu konfliktis olev N R oli tellinud Toomas Tamme tapmise. (KoTo, tõendite köide 3, tl 113-117). Lisaks kinnitab ka tunnistaja I. P , et Toomas Tamme ning O L vahel oli konflikt. Kohus võttis vastu tunnistaja I P kohtueelses menetluses antud ütlused poolte kokkuleppel KrMS § 2911 alusel ning tunnistaja ütlustest nähtub, et Toomas Tammel ja O L l oli 2011 tõsine konflikt ja Toomas Tammele sadama müümine ei tulnud seetõttu kõne alla. (KoTo, tõendite köide 8, tl 42-44).
Seega leiab kohus, et on tõendatud, et Toomas Tammel konflikti tõttu O. L ga oli raskendatud Kalotex AS-ilt kinnistuid osta ning vähemalt aastaid enne Roodevälja Terminal OÜ poolt Kalotex AS-ilt kinnistute ostmist oli huvi kinnistute ostu vastu T. Tammel olemas. Samas leiab kohus, et on tuvastatav ka Roodevälja Terminal OÜ huvi kinnistutega seoses. Nimelt on pärast kinnistute soetamist 02.08.2012 e-postile XXX saabunud e-kiri, milles selgitatakse toetuse saamise võimalusi. 09.08.2012 on edastatud e-kirjad, millega on saadetud AS Kalotex Sadama maa- ala kinnistu, Reeskalda tee ja Kalvi tee äärse tootmismaa detailplaneering ning AS Kalotex terminal Aseris tehiniline projekt. (KoTo, tõendite köide 6, tl 125-127). Lisaks on ca 2 nädalat pärast Aseri sadama kinnistute soetamist AS-lt Kalotex M. M Roodevälja Terminal OÜ esindajana asunud korraldama raiet ühel Kalotex AS-lt omandatud kinnistutest (Satsu raudteelõik). Nii on M M edastanud raietööde teostajale R R Rivalte Grupp OÜ-st 13.08.2012 e-kirjaga Roodevälja Terminal OÜ andmed veoselehtede jaoks. 16.08.2012 edastas M M R R e-kirjaga ettemaksu arve summas 8616.00 eurot. 03.09.2012 edastas R R M M le e-kirjaga kokkuvõtte tabeli ja metsamaterjali akti. 05.09.2012 saatis M M vastuseks e-kirjale arve summas 20 149,56 eurot. Samuti 05.09.2012 e-kirjaga saatis M M R R digiallikirjastatud metsamaterjali akti. 07.09.2012 e-kirjaga on saadetud Rivalte Transport OÜ transpordi arve summas 12896,08 eurot. 02.11.2012 R R M M le saadetud e-kirjast nähtuvalt on raietööd kinnistul jätkunud ning edastatud on kokkuvõte tehtud tööde osas. 06.11.2012 on M M R R edastanud allkirjastatud
1-22-7314 metsamaterjali akti (KoTo, tõendite köide 15, tl 58-76). Ettemaks nimetatud kinnistult raiutava metsa eest laekus Roodevälja Terminal OÜ arvele 21.08.2012, teine makse 10.09.2012 ning kolmas makse 18.12.2012. Kannatanule raiutud materjali eest teostatud maksed olid järgmised: 21.08.2012 – Rivalte Grupp OÜ 8616.00 eurot (selgitus ettemaksuarve XX); 10.09.2012.a – Rivalte Grupp OÜ 11 533.56 eurot (selgitus arve XX); 18.12.2012.a Rivalte Grupp OÜ 10 035.72 eurot (selgitus arve XX) kokku seega 30 185.28 eurot. Roodevälja Terminal OÜ tehtud kulutused olid järgmised: 10.09.2012 Rivalte Transport OÜ 6450.08 eurot (selgitus arve nr XX osaline tasumine); 18.12.2012 Rivalte Transport OÜ 10 042.52 eurot (selgitus arve XX lõplik tasumine, arve XX osaline tasumine); 31.12.2012 Rivalte Transport OÜ 1800.00 eurot (selgitus arve XX lõplik tasumine) kokku 18 292.6 eurot. (KoTo, tõendite köide 17, tl 35). Eelnevast nähtub, et Roodevälja Terminal OÜ teenis teostatud raieõiguse müügilt 11 892.68 eurot (koos käibemaksuga 18%) tulu.
Seega Roodevälja Terminal OÜ mitte ainult ei asunud pärast kinnistute omanikuks saamist uurima võimalusi kinnistute arendamiseks vaid teenis ka tulu. Kohtu hinnangul seab see kahtluse alla süüdistuse versiooni, et Roodevälja Terminal OÜ omandas Kalotex AS-ilt kinnistud Toomas Tamme huvides ning kokkuleppega kinnistud pärast ostu vormistada Küllike Nammi poolt loodud äriühingu nimele. Roodevälja Terminal OÜ käitumine läbi tema esindaja M M näitab üheselt, et pärast kinnistute omandamist käitus Roodevälja Terminal OÜ kui kinnistute omanik, mitte kui isik, kes tegutseb kellegi teise huvides ning kellel on soov kinnistud võõrandada.
Lisaks ei sisaldu M. M kasutuses olevates e-postkastides ühtegi viidet selle kohta, et M. M on vahetult pärast kinnistute omandamist 01.08.2012 teavitanud T. Tamme või Küllike Nammi või Nammi Advokaadibürood (isikuid, kelle huvides ta väidetavalt tegutses), et tehing on toimunud ning edastanud sõlmitud lepingu. Ilmselgelt on selline teavitamine, sh ka sõlmitud lepingu edastamine, vajalik väidetava kokkuleppe edasiseks täitmiseks. M M on küll edastanud e-kirjaga Küllike Nammile Kalotex AS-i ja Roodevälja Terminal OÜ 01.08.2012 sõlmitud lepingu, kuid seda alles 08.09.2012, s.o vahetult enne kinnistute võõrandamist Aseri Sadam OÜ-le ning rohkem kui kuu aega pärast seda, kui Roodevälja Terminal OÜ oli kinnistud Kalotex AS-ilt omandanud. (KoTo, tõendite köide 6, tl 128). Samas on M. M 06.08.2012 e-kirjaga edastanud sõlmitud lepingu Aseri vallavanemale K O . (KoTo, tõendite köide 15, tl 49). Kohus leiab, et see asjaolu kinnitab, et M M on soovinud kolmandatele isikutele teada anda, et Roodevälja Terminal OÜ on kinnistud omandnud. Tegevus, mis oleks täiesti tarbetu juhul kui oleks eksisteerinud eelnev kokkulepe kinnistud võõrandada K. Nammi poolt loodud äriühingule.
Kohus märgib sedagi, et kui eesmärgiks oli varjata O. L eest asjaolu, et Roodevälja Terminal OÜ ostab Aseri sadama kinnistud T. Tamme jaoks, siis sai selline varjamisvajadus olla aktuaalne kuni tehingu toimumiseni. Kohus leiab, et juhul kui T. Tamm soovis Aseri sadama kinnistuid osta, kas endale või temale kuuluvatele äriühingutele oli tal selleks võimalus juba siis kui Roodevälja Terminal OÜ oli kinnistud endale saanud ning vajadus veel täiendavalt oma huvi kinnistute vastu varjata, puudus. Samuti leiab kohus, et see varjamissoov O. L eest, ei mõjutanud kuidagi M. M , T. Tamme ning K. Nammi vaheliste kokkulepete vormistamise võimalusi. Kui esines kokkulepe, et M. M Roodevälja Terminal OÜ seadusliku esindajana ostab Kalotex AS-ilt Aseri sadama kinnistud T. Tamme huvides edasise kohustusega need K. Nammi poolt loodud äriühingule võõrandada, siis puudusid takistused sellise kokkuleppe vormistamiseks juriidiliselt korrektsel kujul. Kohus leiab, arvestades vaidlusaluseid summasid, et iga mõistlik inimene peab sellise kokkuleppe vormistamist vajalikuks vähemalt kirjalikult taasesitavas vormis. Käesoleval juhul sellist kirjalikku kokkuleppet, isegi mitte e-kirja, ei eksisteeri.
1-22-7314 Seega on kohus seisukohal, et ei ole tõendatud, et eksisteeris eelnev kokkulepe Roodevälja Terminal OÜ poolt AS-lt Kalotex omandatud kinnistute võõrandamiseks Aseri Sadam OÜ-le. Seda ei väära ka asjaolu, et kinnistute võõrandamisel Aseri Sadam OÜ-le ei eelnenud pikki läbirääkimisi. Nagu kohus varem on välja toonud, siis M. M on olnud K. Nammi advokaadibüroo klient, ilmselt on suhted nende vahel olnud head, mida võib pidada piisavaks, et lepingu läbirääkimised pole vajanud pikka kirjavahetust.
M. M kasutuses olnud postkastidest on tuvastatav, et ka pärast kinnistute võõrandamist Aseri Sadam OÜ-le on M. M suhted K. Nammiga olnud head ning ta on jätkuvalt olnud seotud Aseri sadama kinnistutega. Nimelt on ta olnud osaline e-kirjavahetuses (mai 2013-juuli 2013) seoses kinnistul oleva reostusega ning M. M on reostuse likvideerimisega tegelenud. (KoTo, tõendite köide 6, tl 156- 174). Lisaks on K. Namm e-kirjaga teavitanud M. M t ning ka T. Tamme Aseri Sadam OÜ-le kuuluvate kinnistute ostusoovist J S poolt. (KoTo, tõendite köide 6, tl 176178) ning pakkunud M M le võimalust võimaliku ostjaga suhelda (KoTo, tõendite köide 6, tl 197199, 214-221).
Tuvastatav on seegi, et Roodevälja Terminal OÜ ning T.R. Tamme Auto OÜ vahelised suhted ei piirdunud ainult 23.07.2012 laenulepinguga ning pärast laenulepingu sõlmimist on T.R. Tamme Auto OÜ olnud lühiajaliselt Roodevälja Terminal OÜ osanikuks. Roodevälja Terminal OÜ äriregistri väljatrükist nähtub, et 05.09.2013-16.10.2013 on olnud äriühingu üheks osanikuks T.R. Tamme Auto OÜ ja 16.09.2013-13.12.2013 üheks juhatuse liikmeks Toomas Tamm. (KoTo, tõendite köide 8, tl 9-14). 05.09.2013 on sõlmitud OÜ Roodevälja Terminal osa jagamise ja müügileping. Nimetatuga M. M jagas temale kuuluva osaühingu osa kaheks osaks ja müüs osa nimiväärtusega 16 000 eurot T.R. Tamme Auto OÜ-le.( KoTo, tõendite köide 6, tl 206-208). Kuid koostöö Roodevälja Terminal OÜ ja T.R. Tamme Auto vahel ei laabunud, e-kirjavahetusest nähtub, et üheks probleemiks oli T.R. Tamme Auto poolt Roodevälja Terminali kinnistule ehitatud ehitis ning teiseks M M panus Roodevälja Terminali. Koostöö mitte laabumine päädis T.R Tamme Auto poolt osaühingu osa müügilepingust taganemisavalduse esitamisega 16.10.2013 (KoTo, tõendite köide 7, tl 1-14). T.R. Tamme Auto OÜ ning Roodevälja Terminal OÜ on tegelenud nii hoonestusõiguse lepingu (2013.a) kui ka reaalservituudi lepingu sõlmimisega (2014.a) (KoTo, tõendite köide 7, t.l 15-46, 49-63, 93-102) ning Roodevälja Terminal OÜ on pakkunud T.R. Tamme Auto OÜ-le oma terminali teenuseid (24.09.2014). (KoTo, tõendite köide 7, tl 105-106).
Nagu kohus varem märkis, siis kinnistute võõrandamisest saadud 95 000 eurot kandis Roodevälja Terminal OÜ T.R. Tamme Auto OÜ-lt saadud laenu osalise tagastusena 14.09.2012 T.R. Tamme Auto OÜ kontole. Seejärel on 31.12.2013 allkirjastatud OÜ Roodevälja Terminal ja T.R. Tamme Auto OÜ vahel tasaarvestusleping, millega loetakse T.R. Tamme Auto poolt intresside osas esitatud arve summas 10 175,26 eurot tasutuks. Roodevälja Terminal OÜ poolt on lepingu allkirjastanud M M ning T.R. Tamme Auto poolt T T . (KoTo, tõendite köide 9, tl 190191). Rohkem makseid ja tasaarveldusi toimunud ei ole.
Ajavahemikul 11.11.2013- 05.01.2016 oli T.R. Tamme Auto OÜ juhatuse liikmeks T T (KoTo, tõendite köide 8, tl 6). T. T kohtus tunnistajana antud ütluste kohaselt juhatuse liikmena vastutas ta ka raamatupidamise eest. Tema võttis välja raamatupidamislikud laenud, tegi nendele saldoteatised, lasi raamatupidajal teha ja kinnitas. Rohkem ta ei mäleta. T. Tammega tal laenude osas mingeid juhiseid või ettekirjutusi ei olnud, sellega ta tegeles kui juhatuse liige.
23.07.2012 laenulepingus oli laenusumma tagasimakse lõpptähtjaks märgitud 30.06.2014. M. M kasutuses olnud e-postkastidest nähtub, et aktiivset laenu tagasimaksmise nõudmist ei
1-22-7314 toimunud ning kuna laenu tagasimakse lõpptähtjaks oli 30.06.2014, siis ei olnud sellel enne lõpptähtaja saabumist ka põhjust. 09.02.2015 esitatakse Küllike Nammi Advokaadibüroost e-kirja teel Roodevälja Terminal OÜ-le pankrotihoiatus Küllike Nammi poolt OÜ T.R. Tamme Auto nimel (KoTo, tõendite köide 7, tl 151-155).
Tunnistaja vandeadvokaat J L ütluste kohaselt pöördus M M tema poole 2014. aasta päris viimastel päevadel või jaanuari alguses 2015 seonduvalt Roodevälja Terminali laenulepinguga T.R Tamme Autoga. M. M temale antud selgituste kohaselt tegelikult oli see laenuleping vormistatud vaid raamatupidamislikeks eesmärkideks ja tegelik majanduslik sisu oli hoopis midagi muud. J. L ütluste kohaselt kuna tema tehingute tegemise juures ei olnud, ei saa ta ei saa kinnitada, kas need asjad nii olid või ei olnud, tema sai võtta ainult kliendi versiooni teadmiseks. Lühikest aega pärast seda kui M. M oli tema poole pöördunud saabus M M le pankrotihoiatus ning tunnistaja võttis ühendust Küllike Nammiga ning tegi ettepaneku kokkusaamiseks. J. L ütluste kohaselt kohtuti vähemalt kahel korral ning seejuures ühel kohtumisel osalesid nii Küllike Namm, Toomas Tamm kui ka M M . Sisulist käsitlemist, kuidas laenu ei maksta tagasi, ei toimunud, vaid otsiti muul moel nende probleemide lahendamist. Põhiline mida esitleti oli see, et Toomas Tamm soovib Roodevälja Terminali ära osta ja küsimus oli, mida see reaalselt väärt on ja, et selles osas tuleks teha hindamine. M versiooni osas, et tegelikult seda laenu ei kasutatud mitte Roodevälja Terminali majanduslikes huvides, vaid eelkõige selleks, et Kalotexilt osta kinnistuid, mis asusid Aseri Sadam piirkonnas, eesmärgiga need Toomas Tamme kontrolli all olevale ettevõttele edasi müüa, diskusiooni ei olnud. Ainukene moment oli see, et Toomas Tamm korduvalt ütles, et miks M M tasus O. L le 300 000 sularahas. Tunnistajale jäi mulje, et raha maksmise osas vaidlust ei ole, sealhulgas selle raha kasutamise suhtes Toomas Tamme, kas otseste, kaudsete ärihuvide realiseerimiseks. Otsiti lahendusi, kuidas neid asju nii raamatupidamislikult kui õiguslikult vormistada ja õhku jäi variant, et kui saadakse Roodevälja Terminali hinnas kokkuleppele, siis lahendatakse sellega üheaegselt nii M M isiklik võlgnevus kui ka Roodevälja Terminali võlgnevus. Toimunud kohtumise kohta koostas J. L ka ekirja, mille hiljem esitas tsiviilkohtumenetluse käigus kohtule.
Tunnistaja J. L ütlusi kinnitavad ka e-kirjad. Nii on 23.01.2015 J. L saatnud M. M le kirja Riigikohtu lahendi viitega (KoTo, tõendite köide 9, tl 23). 26.01.2015 M. M saatnud J L e-kirja, milles edastab infot tehingute kohta (KoTo, tõendite köide 7, tl 130). 30.01.2015 on M. M saatnud J. L e-kirja, milles edastab infot T. T toimunud suhtluse kohta (KoTo, tõendite köide 7, tl 132). 01.02.2015 edastab J. L M. M le e-kirja Aseri sadama võimaliku hinna kohta (KoTo, tõendite köide 7, tl 133). 01.02.2015 edastab J. L M. M le e-kirja vaikiva seltsingu sättega VÕSist (KoTo, tõendite köide 9, tl 24). 05.02.2015 edastab J. L Küllike Nammile e-kirja Roodevälja Terminali müügiga seoses, millele K. Namm 05.02.2015 vastab, et nende poolt pakutud summa on 500 000, J. L edastab selle e-kirjavahetuse samal päeval M. M le (KoTo, tõendite köide 7, tl 141). Veebruari lõpus 2015 suhtlevad J. L ja K. Namm e-kirja teel leppimaks kokku kohtumist ning J. L edastab Roodevälja Terminali hindamisakti 2010. aastast (KoTo, tõendite köide 7, tl 167-168). 16.03.2015 edastab J. L K. Nammile e-kirja ettepanekuga kohtumiseks Roodevälja Terminal OÜ ja T. Tamme ettevõtete vaheliste suhete lahendamiseks (KoTo, tõendite köide 7, tl 171) ning samal päeval edastab J. L kohtumise kohta e-kirja M. M le (KoTo, tõendite köide 7, tl 173). 17.03.2015 edastab M. M J L e-kirjaga nõudeõiguse loovutamise lepingu KKT Varad OÜ Roodevälja Terminal OÜ vahel (KoTo, tõendite köide 7, tl 174-177). 19.03.2015 edastab K J Nammi Advokaadibüroost M. M le ja J. L e-kirjaga vastuse tasaarvelduse avaldusele ja korduva nõude. (KoTo, tõendite köide 7, tl 179-182). Märtsi lõpus 2015 ja aprillis suhtlevad K. Namm, J. L ja M. M aktiivselt e-kirja teel lahendamaks Roodevälja Terminal OÜ hindamise küsimust, arutakse
1-22-7314 ekspertiisi teostamist ning e-kirjadest nähtub, et M. M leidis hindajaks Kohimo AS-i, kes M. M edastatud info kohaselt määras esialgse hinnangu kohaselt väärtuseks 2,5 või 3 miljonit eurot (KoTo, tõendite köide 7, tl 184-189, 192-195, 199-202). 02.05.2015 teatab J. L M. M le e-kirjaga, et K. Namm teavitas, et Tamm ei soovi terminali osta, igal juhul mitte selle hinnaga ning tuleb läbi käia, kuidas Aseri sadama küsimustele joon alla tõmmata (KoTo, tõendite köide 7, tl 203-204). Seega nähtub nii tunnistaja J. L ütlustest kui ka e-kirjadest, et laenu tagasi maksmise küsimused muutusid aktuaalseks 2015. aasta alguses, s.o pärast seda kui oli saabunud laenu tagasimaksmise tähtaeg ning M. M pöördus õigusalase nõu saamiseks J. L poole. Kohtu hinnangul on tõendatud, et laenu tagasimaksmise asemel püüti leida muid lahendusi ning selles pole iseenesest midagi tavatut. Olukorras, kus laenu täies mahus tagastatud ei ole ning laenu on tagasi nõutud, on igati mõistlik kaaluda ka teisi võimalusi. Lisaks nähtub 16.03.2015 e-kirjast, et just J. L tegi ettepaneku kohtumiseks ning seda Roodevälja Terminal OÜ ja T. Tamme ettevõtete vaheliste suhete lahendamiseks. Seega kohtumise eesmärk oligi lahenduste leidmine.
J. L tunnistaja ütlustes viidatud kohtumine M. M , K. Nammi ja T. Tamme vahel toimus 17.03.2015. Kohtumise kohta edastas J. L esialgse projekti 07.05.2015 e-kirjaga M. M le ülevaatamiseks. 08.05.2015 vastas M. M , et kiri on väga hea ning samal päeval edastas J. L ekirjaga ettepaneku K. Nammile. Ettepanekus on märgitud järgmist: 23.07.2012 vormistati T.R. Tamme Auto OÜ kui Laenuandja ja OÜ Roodevälja Terminal kui Laenusaaja laenulepingu, mille alusel kanti OÜ Roodevälja Terminalile 400 000.00 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et tegemist ei ole majanduslikus seisus laenulepinguga, vaid T.R. Tamme Auto OÜ rahastas vastavalt Toomas Tamme juhistele Aseri sadamas asuvate kinnisasjade ostu AS-lt Kalotex. T.R. Tamme Auto OÜ ja Toomas Tamme ei saanud vahetult suheldes kokkuleppele AS-ga Kalotex ja seetõttu osutas OÜ Roodevälja Terminal M M isikus vahendajana abi eeltoodud kinnistute soetamisel. Osapooled pidasid vajalikuks ühises majanduslikus eesmärgis Aseri sadama ja seda ümbritseva ala arendamist vajalike sadama teenuste osutamiseks. M M ülesandeks plaanisid osapooled eelkõige infrastruktuuri planeerimise ja rajamise, sh võimaliku raudteeühenduse loomise. Olukorras, kus AS Kalotex ei soovinud talle kuuluvaid kinnisasju võõrandada Toomas Tammega seotud ettevõtetele, pidid osapooled tegutsema varjatult, et saavutada osapoolte eesmärk. Pärast kinnisasjade omandamist oli eesmärk täidetud ja OÜ Roodevälja Terminal teeb ettepaneku varjamise eesmärgil vormistatud õigussuhted vormistada vastavusse tegelike majandussuhetega. Arvestades, et 14.12.2012. a andis OÜ Roodevälja Terminal omandi AS-lt Kalotex omandatud kinnistute suhtes üle spetsiaalselt selleks loodud äriühingule OÜ Aseri Sadamad, siis tuleb vormistada ka 23.07.2012. a vormistatud laenuleping ümber kui T.R. Tamme Auto OÜ või Toomas Tamme rahalise panusena seltsingusse, summas 305 000.00 eurot. Esialgsest finantseerimissummast 400 000.00 eurot tuleb maha arvata 95 000.00 eurot, mis tasuti 04.09.2012. a OÜ Aseri Sadamad poolt OÜ-le Roodevälja Terminal. 17.03.2015. a toimunud läbirääkimistel kinnitas ka Toomas Tamme, et nii T.R. Tamme Auto OÜ, kui OÜ Aseri Sadamad kaudu toimunud tegevus on finantseeritud tema poolt või tema korralduste alusel. OÜ Roodevälja Terminal OÜ ja M M soovivad selget seisukohta, kas osapooled jätkavad Aseri sadama kinnisvara projekti arendamist või konsensuse puudumisel tuleb seltsing lõpetada. (KoTo, tõendite köide 7, tl 216224).
19.05.2015 vastas K. Namm ettepanekule, et kirjas on õigesti märgitud, et 23.07.2012 vormistati T.R. Tamme Auto OÜ kui laenuandja ja OÜ Roodevälja Terminal kui laenusaaja laenulepingu, mille alusel kanti OÜ Roodevälja Terminalile 400 000 eurot. Ülejäänud kirjas esitatud faktiväited on T.R. Tamme Auto OÜ jaoks üllatuslikult ja kohati isegi fantaasia valdkonda kalduvad. T.R. Tamme Auto OÜ-le küll põhjendati Roodevälja Terminal OÜ laenutaotlust, kuid mingil juhul ei ole pooltevahelist laenusuhet võimalik käsitleda seltsingulepinguna. T.R. Tamme
1-22-7314 Auto OÜ andis OÜ-le Roodevälja Terminal laenu, millise kohta pooled vormistasid laenulepingu. Laenusaaja kasutas rahasummat (osaliselt) kinnisasjade ostmiseks. Seejärel võõrandas laenusaaja kinnisasjas kolmandale isikule ja sai selle eest raha. Pooltel ei ole olnud mingisugust ühist eesmärki, samuti oleks Teie käsitluse korral seltsingusse panustanud üksnes T.R. Tamme Auto OÜ. T.R. Tamme Auto OÜ on valmis laenusaajaga pidama läbirääkimisi laenu tagastamise tingimuste osas. Ettepanek peab käsitlema laenu tagastamise tingimusi, mitte uusi üllatuslikke konstruktsioone pooltevahelise koostöö osas (KoTo, tõendite köide 7, tl 228-230). Eelnevast järeldub, et K. Nammi arusaam 17.03.2015 kohtumisel toimunust erines oluliselt J. L omast. Seetõttu leiab kohus, et J. L koostatud ettepanekut ei saa pidada täpseks 17.03.2015 toimunud kohtumise kajastuseks. Kohus märgib, et kuigi J. L osales ise 17.03.2015 kohtumisel, siis ettepanek oli M. M ga kooskõlastatud. Tegemist ei olnud vahetult pärast kohtumist koostatud ning kõigi osalejate poolt heakskiidetud kokkuvõttega kohtumisest, vaid kokkuvõte koostati hiljem kui juba oli teada, et T. Tamm Roodevälja Terminal OÜ-d osta ei soovi ning Roodevälja Terminal OÜ pidi seoses tagasinõutava laenuga leidma muu lahenduse. Kohus märgib sedagi, et kuigi J. L oma ütlustes kinnitas, et T. Tamm korduvalt kohtumisel ütles, miks M. M tasus O. L le 300 000 eurot sularahas, pole sellest ettepanekus mitte sõnagi. Seega ilmselgelt ei kajasta ettepanek kõiki kohtumise asjaolusid ning ei saa seetõttu olla usaldusväärseks tõendiks kohtumise asjaolude osas. Lisaks peab kohus vajalikuks välja tuua, et J. L ettepanekus märgitud seltsingu konstruktsioon oli J. L tõlgendus M. M poolt talle selgitud asjaoludest. Seda on J. L oma ütlustes ka kinnitanud, väites, et talle teatavaks saanud asjaolude najal ta ei välistanud, et antud õigussuhet võiks kvalifitseerida seltsinguna. J. L M. M le 01.02.2015 edastatud e-kiri (KoTo, tõendite köide 9, tl 24), milles on viidatud seltsingu sätetele, kinnitab, et idee seltsingu osas tuli J. L .
Seltsingule viiteid varasematest kirjavahetustest ei nähtu ning 19.04.2017 e-kirjast, mille L E on edastanud M. M le on L. E märkinud, et M M jutt on nagu hiina keel. Seltsing ja puha. Raamatupidamine midagi sellist ei kajasta. (KoTo, tõendite köide 9, tl 25).
Ajavahemikul 09.02.2017- 06.04.2020 oli L E T.R Tamme Auto OÜ juhatuse liige (KoTo, tõendite köide 8, tl 6). L E ütluste kohaselt tema ülesandeks oli tegeleda T.R. Tamme Auto OÜ poolt Roodevälja Terminal OÜ territooriumil asuva tsehhi ehitusega. Juhatuse liikmena allkirjastas ta Roodevälja Terminal OÜ vastu nõude müügi T.R. Tamme Auto OÜ poolt. Majandusaasta aruannete ega raamatupidamisega ta kokku ei puutunud, aga nõude loovutamise allkirjastas ta sellepärast, et bilanss puhtamaks ja ilusamaks saaks, see on tunnistaja väitel ettevõttele väga tähtis. Nõude loovutamine oli seotud ka Roodevälja Terminaliga, kellega ta asju ajas. T. Tamm oli nõude loovutamisest teadlik. Harilikult sellised dokumendid tehti K. Nammi büroos, kas ka nõude loovutamise dokument tuli K. Nammi büroost, tunnistaja ei mäleta. Nõude eest tasumist arutas tunnistaja M. M ga siis, kui oli aktsiisilao hangete rendi küsimus, me võiks ju teha lepingu, töötame, maksame raha ehk tasaarveldame nõuded. M. M oli tasarveldamisega nõus, aga T. Tammele see ettepanek ei meeldinud. Tunnistaja ütluste kohaselt vist M. M poolt oligi see idee, et meil on siin üks asi lahendada rahaline, et teeksime siis selle raames selle tasaarvelduse, kõik rahul üks saab raha hakata teenima, teine saab hakata tasaarveldust tegema.
Seda, et L. E on juhatuse liikmena tegelenud T.R. Tamme Auto OÜ ja Roodevälja Terminal OÜ laenu küsimustega kinnitab L. E 11.04.2017 e-kiri M M le, milles L. E palub lepingut täita. (KoTo, tõendite köide 9, tl 208-209, köide 12, tl 23).
30.05.2017 on koostatud nõude loovutamise teatis, mille on allkirjastanud L E . Teatises on teatatud Roodevälja Terminal OÜ-le, et OÜ T.R. Tamme Auto OÜ ja Roodevälja Terminal OÜ vahel 23.07.2012 sõlmitud laenulepingust ja selle lisadest tulenevad nõuded (sh kõik kõrvalnõuded
1-22-7314 ning võimalikud tulevikus tekkivad ja tingimuslikud nõuded) OÜ Roodevälja Terminal vastu on loovutatud MV Finantseeringud OÜ-le (KoTo, tõendite köide 4, tl 21). Loovutamise teatise edastas L. E M. M le e-kirja teel 30.05.2017 (KoTo, tõendite köide 9, tl 210-211). Süüdistuse kohaselt oli nõude loovutamise teatise koostajaks K. Namm. Nagu nähtub L. Eespäeva ütlustest, siis kuigi L. E oli nõude loovutamise allkirjastajaks, siis ei koostanud ta seda ise, harilikult sellised dokumendid tehti K. Nammi büroos, kuid kas ka see dokument koostati Nammi büroos, L. E ei mäleta. Nõude loovutamise teatisel viited K. Nammi büroole puuduvad, ei ole kasutatud Advokaadibüroo K. Namm planki. 23.05.2017 M. Greinomani e-kirjast MV Finantseeringud OÜ e-posti aadressile nähtub, et nõude loovutamise projekt on edastatud MV Finantseeringud OÜ-le M. Greinomani poolt. (KoTo, tõendite köide 17, tl 147-148). Seega leiab kohus, et ei ole tõendatud, et L. E poolt allkirjastatud nõude loovutamise teatise on koostanud K. Namm.
Pärast nõude loovutamist on L. E 16.10.2017 e-kirjaga M. M le veel täiendavalt selgitanud, et nõue on loovutatud. T.R. Tamme Auto ei soovinud vaidlust M ettevõttega, kuid ei saanud maksuõiguslikult lubada nõude nö mahakandmist. (KoTo, tõendite köide 9, tl 212-214, köide 12, tl 26-27). Selgitus on vastuseks M. M 09.10.2017 ettepanekule, mille kohaselt on M. M soovinud, et lõpetatakse MV Finantseeringute, M M ja Roodevälja Terminal OÜ vaheline kohtuvaidlus. (KoTo, tõendite köide 12, tl 24-25).
Äriregistrist nähtuvalt on MV Finantseeringud OÜ loodud Kalev Kanguri poolt 10.05.2017. Kalev Kangur on äriühingu ainuke juhatuse liige ja osanik (KoTo, tõendite köide 8, tl 19-21). K. Kangur keeldus kohtuistungil ütluste andmisest, mistõttu võttis kohus KrMS § 294 p 1 alusel vastu K. Kanguri kohtueelses menetluses antud ütlused. Ütluste kohaselt on K. Kangur MV Finantseeringud OÜ ainuomanik ja asutaja alates ettevõtte loomisest, mis toimus aastal 2017. Ettevõtte tegevusalaks on õigusprojektid. Ettevõte loodi selleks, et tegeleda ettevõtlusega. Ettevõte üks projekt on tsiviilasi 2-17-10142. Kuna tal on ka põhitöö, siis rohkem projekte ei ole vahepeal olnud, nüüd hiljuti ostis ta veel ühe nõude. Tsiviilasi 2-17-10142 on M M , kui füüsilise isiku vastu laenulepingust tulenev nõue ja nõue Roodevälja Terminal OÜ vastu. Üks nõude loovutaja oli T.R. Tamme Auto OÜ ja teine nõude loovutaja oli KKT Varad OÜ. T.R. Tamme Auto OÜ nõue oli Roodevälja Terminal OÜ vastu ja KKT varad OÜ oli M M vastu. K. Kangur ei mäleta täpselt kellega tal oli juttu T.R. Tamme Auto OÜ-st nõude loovutamisest, aga see võis olla Toomas Tammega. See võis olla ka nii, et kui Toomas Tamm talle kurtis selle nõudega seoses probleemi, siis tegi ta Toomas Tammele ettepaneku, et loovuta nõue mulle, ta menetleb seda küsimust. K. Kangur täpselt ei mäleta, millal nõue talle loovutati, aga see pidi olema enne hagi esitamist, seega 2017 aasta teises kvartalis. Selleks ajaks, kui T.R. Tamme Auto OÜ oma nõude talle loovutas, selleks ajaks oli tal ettevõte MV Finantseeringud OÜ juba loodud. Nõude loovutamisest teavitas Roodevälja Terminal OÜ-d T.R. Tamme Auto OÜ-st keegi juhatuse liige ja see võis olla L E . Kirjalikku lepingut T.R. Tamme Auto OÜ ja MV Finantseeringud OÜ vahel ei sõlmitud. Nõude loovutamise eest ta mingit tasu maksnud ei ole. K. Kangur ei ole kindel, aga see võis olla Toomas Tamm, kellega tal oli kokkulepe, et kui kohtu vaidlus on läbi, siis nad arutavad, kui palju ja kas selle eest tasumine toimub. Kohtuvaidlus sai läbi 31.07.2019. Kuna käesoleval hetkel raha veel ei ole siis T.R. Tamme Auto OÜ-ga hetkel nõude loovutamise tasust juttu ei ole olnud. T.R. Tamme Auto OÜ andis koos nõude loovutamisega üle laenulepingu Roodevälja Terminal OÜ ja T.R. Tamme Auto OÜ vahel, saldokinnituse võla kohta, 2014 aasta jaanuaris laenulepingu muudatuse, milles intressi on vähendatud, T.R. Tamme Auto OÜ maksekorralduse laenusumma ülekandmise kohta. Need dokumendid andis K. Kangurile üle T.R. Tamme Auto OÜ raamatupidamine, need saadeti meili teel. Kuna kostja esitas vastulause ja seal olevad väiteid oli vaja kontrollida, siis sai dokumente juurde kogutud. Osa dokumente sai ta Rakvere notar K P arhiivist, osa sai ta |T.R.
1-22-7314 Tamme Auto raamatupidajalt T L ja Küllike Nammilt. Küllike Nammi poolt talle üle antud dokumentide hulgas oli ka M M poolt käsikirjaliselt kirjutatud dokument, kus on kirjas, et M M on 01.08.2015 kohustatud maksma O L le 40 000 eurot. Kalev Kangur ei tea, kuidas nimetatud käsikirjaline paber on seotud selle nõudega aga M M väitis kohtus, et on maksnud O L le 350 000 eurot sularahas. K. Kangur sai Küllike Nammilt selle käsikirjalise dokumendi, kus on näha, et M M hoopis kohustub maksma 40 000 eurot O L le. (KoTo, tõendite köide 17, tl 65-68). Kohtu hinnangul puudub alus kahelda K. Kanguri ütlustes. K. Kangur on kinnitanud, et tunneb T. Tamme pikka aega. Ka 16.09.2021 jälitusprotokollist nähtub, et T. Tamm hindab K. Kangurit väga, sealt tuleneb, et T. Tamm ütleb, Kalev annab mulle palju paremat nõu, kui need advokaadid (KoTo, tõendite köide 8, tl 53-56). Seega on igati usutav, et T. Tamm kurtis K. Kangurile T.R Tamme Auto OÜ nõudega Roodevälja Terminal OÜ vastu tekkinud muret, mis päädis nõude loovutamisega MV Finantseeringud OÜ-le. Kohtule esitatud e-kirjavahetus kinnitab, et K. Kangur on saanud dokumendid tema poolt ütlustes antud viisil (KoTo, tõendite köide 13, tl 1-59, köide 17, 119-143).
Kuu aega peale nõude loovutamist, s.o 30.06.2017 esitas MV Finantseeringud OÜ lepinguline esindaja Maksim Greinoman Viru Maakohtule hagiavalduse kostja 1 M M ja kostja 2 Roodevälja Terminal OÜ vastu. Viru Maakohus võttis hagi 04.07.2017 menetlusse tsiviilasjas nr 2-17-10142, kohtunik Ifret Mamedguseinov. 12.09.2018 Viru Maakohtu otsusega MV Finantseeringud OÜ hagi rahuldati ning mõisteti OÜ-lt Roodevälja Terminal välja võlgnevus summas 634 416,75 eurot. (KoTo, tõendite köide 4, tl 133-149). Roodevälja Terminal OÜ esitas oma lepingulise esindaja J L kaudu Viru Maakohtu otsusele 12.10.2018 apellatsioonkaebuse (KoTo, tõendite köide 4, tl 170-188). Tartu Ringkonnakohtu (koosseisus Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks ja Triin Uusen-Nacke) 26.02.2019 kohtuotsusega rahuldati Roodevälja Terminal OÜ apellatsioonkaebus maakohtu poolt välja mõistetud menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu otsus OÜ-lt Roodevälja Terminal võlgnevuse summas 634 416,75 eurot välja mõistmise osas jäi muutmata. (KoTo, tõendite köide 4, tl 150-169). Roodevälja Terminal OÜ esitas oma lepingulise esindaja J L kaudu 28.03.2019 Tartu Ringkonnakohtu otsusele kassatsioonkaebuse (KoTo, tõendite köide 4, tl 189-198). Riigikohus kaebust menetlusse ei võtnud.
JA
Süüdistuse kohaselt MV Finantseeringud OÜ 30.06.2017.a Viru Maakohtule esitatud hagiavaldus Roodevälja Terminal OÜ vastu oli esitatud näilises nõudes ning tsiviilasjas nr 2-1710142 varjasid Küllike Namm, Toomas Tamm, Kalev Kangur ja MV Finantseeringud OÜ äriühingu advokaadist esindaja vahendusel teadvalt kohtu eest hagi aluseks olevaid tegelikke asjaolusid ja viisid kohtu eksimusse lahendi koostamisel. Süüdistusest nähtuvalt lõid Küllike Namm, Toomas Tamm ja Kalev Kangur M. Greinomani vahendusel Viru Maakohtule ja Tartu Ringkonnakohtule teadvalt vale ettekujutuse tehingutest ning said kohtuotsusena täitedokumendi, mis võimaldas asuda sisse nõudma näilikust laenulepingust tulenevat nõuet OÜ Roodevälja Terminal arvel. Seega süüdistuse kohaselt panid Küllike Namm, Toomas Tamm ja Kalev Kangur toime kelmuse.
KarS § 209 näeb ette karistuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Koosseisutüübilt on kelmuse näol tegemist spetsiifilise teokirjeldusega tagajärjedeliktiga. Objektiivne koosseis on petmine– tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse ehk eksimuse loomine, mistõttu kannatanu teeb varakäsutuse ja saab varalist kahju. Süüdistusest nähtub, et
1-22-7314 eksimusse viidi kohus, mistõttu saab kõne alla tulla kolmnurkkelmus Kolmnurkkelmusena käsitatakse õigusteoorias olukorda, kus petetu (varakäsutuse tegija) ja isik, kelle arvel toimub varalise kasu saamine, ei lange kokku. See tähendab, et petetu ei tee varakäsutust mitte enda, vaid kolmanda isiku arvel. Nii tavapärase kelmuse kui ka kolmnurkkelmuse puhul tuleb tuvastada petmine, mis on võimalik ainult tegelike asjaolude moonutamise kaudu. Tegelik asjaolu, milles ebaõiget ettekujutust on võimalik luua, saab olla fakt ehk objektiivselt tuvastatav sündmus, olukord või seisund, mis puudutab minevikku või olevikku ning mille tõesust on võimalik tõestada või ümber lükata. Seega tegelikuks asjaoluks ei saa olla hinnang, seda enam õiguslik hinnang õigussuhtele või seaduse tõlgendamisele. Tsiviilkohtumenetluses kehtib Eestis võistleva menetluse printsiip, mis tähendab, et kummalgi poolel on kohustus leida ja esitada oma tõendeid ja seisukohti. Seejuures on täiesti loomulik, et poolte seisukohad õigusliku hinnangu andmisel erinevad. Tihti polegi vaidlus faktilistes asjaoludes, vaid selles milline õiguslik hinnang tuleb asjaoludele anda või kuidas üht või teist seaduse sätet tõlgendada. Lõpliku õigusliku hinnangu andmine on kohtu ülesanne, seejuures ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike hinnangutega (iura novit curia – kohus tunneb seadust).
Süüdistusest nähtub, et hagi esitati näiliku laenulepingu alusel. Kohus nõustub kaitsjatega, et lepingu näilikkus ei ole mitte faktiline asjaolu vaid kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid arvesse võttes kohtu poolt antav õiguslik hinnang, mis eeldab TsÜS § 89 kohaldamist. Nii Viru Maakohus oma 12.09.2018 otsuses kui ka Tartu Ringkonnakohus oma 26.02.2019 otsuses on oma õigusliku hinnangu lepingu näilikkuse osas andnud ja leidnud, et tegemist ei olnud näiliku lepinguga (vt maakohtu otsuse p 60 ja ringkonnakohtu otsuse p 17 - KoTo, tõendite köide 4, tl 148, 165-166).
Mis puudutab süüdistuses märgitud asjaolusid, et T.R. Tamme Auto OÜ ja OÜ Roodevälja Terminal vahel sõlmitud laenulepingu alusel Roodevälja Terminal OÜ-le üle kantud 400 000 eurot ei olnud laen Roodevälja Terminal OÜ-le, vaid sihtotstarbeline summa Roodevälja Terminal OÜ poolt Kalotex AS-ilt Toomas Tamme huvides Aseri sadama kinnistute võõrandamiseks ning nimetatud kohustuse oli M M täitnud, siis kohus sarnaselt tsiviilkohtuga ei tuvastanud, et tegemist ei oleks olnud laenuga ning et poolte vahel oleks eksisteerinud kokkulepe, et laenu ei tule tagasi maksta. Samuti leidis kohus, et ei ole tõendatud, et M. M andis O. L le kinnistute eest sularahas 300 000 eurot, mistõttu ei ole võimalik rääkida kohustuse täitmisest, seda enam, et lepingulised suhted olid Roodevälja Terminal OÜ ning T.R Tamme Auto OÜ vahel mitte M M ja T.R. Tamme Auto OÜ vahel. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida ka seda, et süüdistuse kohaselt andis M M O L le kinnistute ostmise eest sularahas 300 000 eurot. Tsiviilasjas esitatud seisukohtades ning M. M vande all antud ütlustes tsiviilkohtus on aga väidetud, et sularahas andis M. M O. L le 350 000 eurot. Tsiviilkohtule ei ole esitatud ega arutatud asjaolu, et sularahas maksti 300 000 eurot. Seega süüdistuses väljatoodud asjaolu tsiviilkohtus arutatud ei ole.
Süüdistuse kohaselt eksitati kohut ka hageja esindaja esitatud arvamustega: 04.10.2017. a; 16.11.2017. a; 04.02.2018. a; 01.03.2018. a; 30.04.2018. a; 08.05.2018. a ja 08.08.2018. a ning kohtuliku arutamise käigus istungitel 19.02.2018. a, 23.07.2018. a ja 14.08.2018. a avaldatud positsiooni ning seeläbi ebaõigete andmetega seoses hagi aluseks olevate asjaoludega.
04.10.2017 on MV Finantseeringud OÜ lepinguline esindaja esitanud oma vastuväited kostja 14.09.2017 vastusele. 04.10.2017 vastuses on märgitud, et on tõendamata ja väär kostja väide, et 23. juuli 2012.a laenuleping on näilik ja varjab teist tehingut, mille sõlmimise asjaolu ja tingimusi kostja 2 välja tuua ei oska. Nii laenulepingu sõlmimisel, kui ka hilisemal saldeerimisel ja lepingutingimuste muutmisel on pooled käsitlenud seda kehtiva laenulepinguna Lisaks esitatakse hageja vastuses seisukohad kostja esitatud tõendite lubatavuse osas, viidates, et on tegemist
1-22-7314 advokaadi õigusteenuse osutamist puudutava dokumentatsiooniga. (KoTo, tõendite köide 4, tl 3033). Kohus on seisukohal, et 04.10.2017 vastuses on esitatud õiguslikud vastuväited kostja vastusele, mitte ei ole moonutatud faktilisi asjaolusid. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluses kehtivast võistlevuse printsiibist, siis kostjal oli kohustus oma väiteid tõendada ning hagejal oli õigus neile vastu vaielda. Antud juhul on hageja oma õigust kasutanud, leidnud, et kostja väited on tõendamata (andnud oma õiguslik hinnangu) ning esitanud oma seisukoha, mille kohaselt on lepingut käsitletud kehtiva laenulepinguna. Seda, et pooled on laenulepingut käsitlenud kehtiva laenulepinguna on leidnud ka käesolev kohtukoosseis. Tõendi lubatavuse osas seisukoha andmine on kohtu hinnangul samuti õigusliku hinnangu andmine, mitte faktiline asjaolu. Seega ei tuvasta kohus, et 04.10.2017 vastuses oleks moonutatud faktilisi asjaolusid.
16.11.2017 on MV Finantseeringud OÜ esindaja esitanud vastuse, milles esitatakse vastuväiteid tunnistaja Toomas Tamme ülekuulamise põhjendatuse kohta. Märgitud on, et ülekuulamine on ressursimahukas, kuna tunnistaja elukoht on XXX, kus on tunnistajale kutse edastamine raskendatud ning see tooks kaasa menetluse aeglustamise. Samuti esitatakse vastuväiteid Küllike Nammi ülekuulamise taotlusele, viidates, et ei ole arusaadav, mille kohta saaks anda Küllike Namm ütluseid. (KoTo, tõendite köide 4, tl 40-46). T. Tamm on ka käesoleva menetluse raames märkinud oma elukohaks XXX ning kohus leiab, et viitamisel, et Toomas Tamme alaline elukoht on XXX ei ole esitatud valeväiteid. Kohus leiab sedagi, et sarnaselt tõendi lubatuse osas seisukoha andmisega ka tunnistaja ülekuulamise põhjendatuse osas seisukoha andmisel on tegemist hinnanguga mitte faktilise asjaoluga. Kostjal taotledes tunnistajate ülekuulamist oli kohustus põhjendada, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks tunnistajate ülekuulamine vajalik on. Hagejal oli igati õigus tunnistajate ülekuulamisele vastu vaielda ning pidades tunnistajate ülekuulamist põhjendamatuks ning kostja seisukohti arusaamatuteks ei ole moonutatud faktilisi asjaolusid vaid esitatud hinnang.
04.02.2018 on MV Finantseeringud OÜ lepingulise esindaja esitanud kohtule arvamuse, milles vaidlustatakse kostja taotletud tõendite asjakohasust, rõhutatakse, et Toomas Tamme elukoht on XXX ja tema ülekuulamine seoses talle kohtukutse edastamise keerukusega venitaks menetlust. (KoTo, tõendite köide 4, tl 52). Hageja vastus on antud seoses kostja taotluste rahuldamata jätmisega. Vastuses on viidatud, et kostja esitatud väited kohtu poolsest põhjendamiskohustuse rikkumisest taotluse rahuldamata jätmisel ei vasta tõele ning et kostja ei ole jätkuvalt toonud välja konkreetseid asjaolusid, mida ta tunnistaja ütlustega tõendada soovib. Seega on jätkuvalt esitatud vaid menetluslikud vastuväited ehk õiguslikud hinnangud, mitte ei ole moonutatud faktilisi asjaolusid.
19.02.2018. a toimus Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas kohtuistung, millel osalesid hageja lepinguline esindaja Maksim Greinoman ja kostja lepinguline esindaja J L . Istungil oli muuhulgas arutusel 350 000 euro sularaha üleandmise kinnituse olemasolu küsimus. Hageja lepinguline esindaja väitis, et sellist dokumenti hageja käes ei ole ning ta ei ole kindel, et selline dokument üldse eksisteeris. Kostja lepinguline esindaja leidis, et hageja lepinguline esindaja ei pruugi olla teadlik kõikidest asjaoludest ning väidet dokumendi osas saab kinnitada ainult seadusjärgne esindaja (KoTo, tõendite köide 4, tl 53-57). Seega nähtub kohtuistungi protokollist, et kostja esindaja jaoks ei olnud hageja esindaja kinnitus sularaha üleandmist puudutava dokumendi osas piisav põhjusel, et hageja esindaja ei pruugi teada kõiki asjaolusid ning kostja soovis saada kinnitust hageja seadusjärgselt esindajalt. Selline kinnitus hiljem ka esitati ning see ühtis hageja lepingulise esindaja kohtule väidetuga.
1-22-7314 01.03.2018 on kohtule edastatud Kalev Kanguri allkirjastatud kinnitus, milles K. Kangur kinnitab, et 19.02.2018.a istungil antud kohtu korralduse täitmiseks kinnitab MV Finantseeringud OÜ, et tema valduses ei ole dokumenti ASi Kalotex nimelt, milleks figureeriks summa 350 000 eurot. (KoTo, tõendite köide 4, tl 58). Tegemist oli sama kinnitusega, mille nõudmist kostja kohtult taotles. Nimelt nõuda välja 01.08.2012 vormistatud dokument, milles on kinnitus Roodevälja Terminal OÜ juhatuse liikme poolt 350 000 euro üleandmise O L le kui AS-i Kalotex juhatuse liikmele. (KoTo, tõendite köide 4, tl 53-57). Kohus on varasemalt tuvastanud, et sellist dokumenti ei ole kunagi eksisteerinud, mistõttu ei saanud ka MV Finantseeringud OÜ-l sellist dokumenti olla ning K. Kanguri 01.03.2018 esitatud kinnitus vastas tegelikele asjaoludele. Ühtlasi tähendab see, et tegelikkusele vastas ka 19.02.2018 istungil hageja lepingulise esindaja esitatud seisukoht, et hagejal sellist dokumenti ei ole.
Lisaks oli 19.02.2018 istungil arutlusel T. Tamme tunnistajana ülekuulamise küsimus, millele hageja lepinguline esindaja jätkuvalt vastu vaidles, viidates, et kui tunnistaja ei ilmu, on vaja kohaldada sundtoomist ning selleks peab kutse olema faktiliselt ja seaduslikult kätte toimetatud. Kohtu initsiatiivil võeti telefoni teel ühendust T. Tammega, et kooskõlastada T. Tamme ülekuulamise aeg, selles osas pooltel vastuväiteid ei olnud. T. Tamm edastas telefoni teel oma e-posti aadressi, kuhu saata talle kutse ning nõustus tunnistajana kohtusse ilmuma. (KoTo, tõendite köide 4, tl 53-57). Seega kuigi hageja lepinguline esindaja vaidles T. Tamme tunnistajana ülekuulamisele vastu ning need vastuväited olid seotud T. Tamme XXX elamisega, ei olnud tal vastuväiteid kohtu ettepanekule, et kohus võtab T. Tammega telefonitsi ühendust, et kooskõlastada T. Tamme ärakuulamine T. Tamme Eestis viibimise ajal.
24.04.2018 edastab Küllike Namm tsiviilasja menetlevale kohtunikule Ifret Mamedguseinovile e-kirja, milles teatab, et arvestades seda, et ta on Toomas Tamme lepinguline esindaja (notariaalne volikiri lisatud), siis pöördus T. Tamm tema poole, et ta teavitaks kohut, et T. Tamme tervislik seisund on käesoleval ajal selline, et ei võimalda tal kohtumenetluses osaleda. Ühtlasi teavitas K. Namm kohut, et T. Tamme elukoht on XXX. E-kirjas palub K. Namm kohtul TsMS § 253 lg 1 alusel teha määrus, mille kohaselt T. Tamm annab oma ütlused kirjalikult. (KoTo, tõendite köide 4, tl 59).
30.04.2018 on hageja lepinguline esindaja esitanud kohtule arvamuse K. Nammi 24.04.2018 e-kirja osas. Arvamus on pealkirjastatud kui hageja arvamus T. Tamme abikaasa 24.aprilli 2018.a kirja kohta kohtuasjas nr 2-17-10142. Arvamuses on viidatud, et tunnistaja T. Tamm käis XXX. Hageja palub kuulata T. Tamm kirjalikult üle ja anda pooltele tähtaeg küsimuste esitamiseks ( TsMS § 253 lg 3 esimene lause). (KoTo, tõendite köide 4, tl 60-61).
TsMS § 253 lg 1 võimaldab kohtul määrusega kohustada tunnistajat kirjalikult vastama esitatud küsimusele kohtu määratud tähtaja jooksul, kui tunnistaja kohtusse ilmumine on tunnistajale ebamõistlikult koormav ja kirjaliku ütluse andmine on kohtu arvates küsimuse sisu ning tunnistaja isikut arvestades tõendamiseks piisav. 24.04.2018 e-kirjas on palutud kohtul teha TsMS § 253 lg 1 alusel määrus, et T. Tamm annaks oma ütlused kirjalikult, samale §-le on viidatud ka 30.04.2018 hageja lepingulise esindaja arvamuses. Mõlemal juhul on põhjendusena välja toodud T. Tamme tervislik seisund. Süüdistusest nähtub, et kohut ei ole eksitatud asjaoluga, et väited T. Tamme tervisliku seisundi kohta ei vastanud tõele. 15.03.2018 on T. Tamm kohtule ekirjaga edastanud oma perearsti tõendi, millest nähtub, et T. Tamm viibib töövõimetuslehel alates 12.03.2018 kuni XXX 10.04.2018 (KoTo, tõendite köide 2, tl 116-117). XXX taastumine on vaieldamatult aeganõudev ning arvestades ka T. Tamme kõrget iga (s. 1949.a), siis pikemaajalise puhkerežiimi vajadus pärast operatsiooni arusaadav igale mõistlikule inimesele. Seetõttu kohus leiab, et isiku tervislikust seisundist lähtuvalt esitatud menetlusliku taotluse esitamine kohtule ei
1-22-7314 saanud ega saa olla eksitav. K. Nammi 24.04.2018 e-kirjale lisatud notariaalses volikirjas on märgitud, et K. Namm on T. Tamme abikaasa ning vaidlust ei ole, et see ei vasta tegelikkusele. Kuna K. Nammile on eraldi esitatud süüdistus ka teadvalt võltsitud volikirja kasutamises eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, siis võltsitud volikirja temaatikal peatub kohus põhjalikumalt allpool seoses KarS § 345 lg 1 alusel esitatud süüdistusega. Puutuvalt 24.04.2018 kohtule edastatud ekirjaga kelmuse süüdistuse kontekstis märgib kohus, et kuigi sõna abikaasa sisaldub kohtule edastatud volikirjas, siis e-kirja enda tekstis kohtule K. Namm ei ole viidanud endale kui abikaasale, vaid kui T. Tamme lepingulisele esindajale, kelle poole on seetõttu T. Tamm pöördunud, et K. Namm teavitaks kohut. Seejuures on e-kirjale lisatud volikirjast üheselt selge, et nimetatud volikiri ei ole antud esindamaks T. Tamme konkreetse tsiviilasja nr 2-17-10142 raames. Tegemist on üldvolikirjaga, mis on antud oluliselt varem (02.01.2018) kui K. Namm kohtu poole pöördus. Kuna T. Tamm tsiviilasjas nr 2-17-10142 oli tunnistaja, siis kohus on seisukohal, et sellist volikirja tunnistaja esindamiseks ei olnud võimalik ka anda, sest TsMS ei näe tunnistajale esindajat ette. Õigust tunnistajale lepinguliseks esindajaks olla, ei saanud anda ka abikaasa staatus, sest TsMS § 218 lg 1 p 5 sätestatud esindusõigus puudutab menetlusosalise lepingulist esindajat. Tunnistaja ei ole menetlusosaline (menetlusosalised on sätestatud TsMS § 198).
Samal seisukohal on olnud ka tsiviilasja lahendav kohtunik, kes vastuseks K. Nammi ekirjale on 09.05.2018 T. Tammele e-kirjaga teatanud, et kuna TsMS ei näe võimalust tunnistajaga läbi lepingulise esindaja suhtlemist, siis palub kohus Toomas Tammel vastata. (KoTo, tõendite köide 2, tl 149). Samuti on tunnistajana üle kuulatatud asja lahendanud kohtunik I. Mamedguseinov kinnitanud, et tsiviilkohtumenetluses või arutatud asjas sellel volikirjal mingit tähendust asja lahendamise seisukohalt ei ole olnud.
Lisaks TsMS kohaselt ei ole võimalik jätta tsiviilasjas ühte isikut tunnistajana üle kuulamata ainult põhjusel, et ta on samas asjas teise tunnistajana välja kutsutud isiku abikaasa. Tunnistaja ütlustest andmise keeldumise alused on loetletud TsMS § 257, menetluslikke privileege tunnistaja abikaasale ei kohaldu.
Volikirjas sisalduvast sõnast abikaasa on lähtunud hageja lepinguline esindaja M. Greinoman. Nimelt on M. Greinoman oma 30.04.2018 vastuse kohtule pealkirjastanud kui arvamus tunnistaja Toomas Tamme abikaasa 24.04.2018 kirja kohta ning märkinud, et T. Tamme abikaasa teatas, et T. Tamme tervislik seisund ei võimalda istungil osaleda (KoTo, tõendite köide 4, tl 60-61). Sarnaselt on M. Greinoman oma 08.05.2018 vastuses kohtule märkinud, et T. Tamm on abikaasa vahendusel pöördunud kohtu poole (KoTo, tõendite köide 4, tl 62-66). M. Greinomani selline abikaasale viitamine on kummaline, kuna e-kirjas on K. Namm viidanud endale kui lepingulisele esindajale ning vandeadvokaadile. Kohus leiab, et M. Greinomanil ei saanud jääda tähelepanuta K. Nammi staatus vandeadvokaadina ning asjas on esitatud ka M. Greinomani hilisemalt K. Nammile edastatud e-kiri, kus ta on pöördunud K. Nammi kui kolleegi poole (KoTo, tõendite köide 17, tl 149). Kohtule ei ole teada, kas M. Greinoman oli teadlik, kes on K. Nammi või T. Tamme abikaasa, selle kohta tõendeid esitatud ei ole. Seega ei ole tuvastatud, kas M. Greinoman võis olla volikirjas märgitud viitest eksimuses või oli tal mingi muu motiiv kasutada K. Nammile seoses 24.04.2018 e-kirjaga viitamisel just sõna abikaasa mitte aga vandeadvokaat. Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille kohaselt oleks sõna abikaasa M. Greinoman kasutanud, kas K. Nammi, T. Tamme või K. Kanguri palvel. M. Greinomani 30.04.2018 ja 08.05.2018 vastustest nähtub seegi, et M. Greinoman hageja esindajana on küll viidanud, et K. Namm T. Tamme abikaasana on teatanud T. Tamme tervislikust seisundist, kuid ei ole teinud mingeid menetluslikke järeldusi sellest, et K. Namm ja T. Tamm on abikaasad (ei ole
1-22-7314 asunud väitma, et seetõttu ei ole võimalik K. Nammi üle kuulata tunnistajana või just seetõttu tuleks T. Tamm üle kuulata kirjalikult). Seega leiab kohus, et kuigi nii K. Nammi kohtule edastatud e-kirjale lisatud volikirjas kui ka 30.04.2018 ja 08.05.2018 hageja lepingulise esindaja esitatud arvamuses sisaldub sõna abikaasa, ei olnud sellel menetluslikult ega ka asja sisulisel lahendamisel mingit tähtsust ning kohut ei ole eksitatud.
08.05.2018 on hageja lepinguline esindaja esitanud kohtule vastuse Viru Maakohtu kohtunõudele, millega kohus kohustas hagejat vastama kostja 02.05.2018 esitatud taotlusele, milles kostjate esindaja taotles kohtul pöörduda Toomas Tamme poole, et ta esitaks kohtule andmed, millal tema tervislik seisund võimaldaks kohtusse ilmuda või alternatiivselt määrata asja arutamiseks uus kohtuistung, väljastades tunnistajale vastav kutse. Hageja lepinguline esindaja on kostja taotlusele vastu vaielnud, viidates jätkuvalt nii T. Tamme tervislikule seisundile kui tema XXX asuvale elukohale. Lisaks on vastuses viidatud, et kostja ei ole välja toonud, miks ei ole piisavad kirjalikud ütlused. Vastuses on esitatud põhjendused, miks on asjaolud, mille osas kostja soovib tunnistaja ülekuulamist, tuvastatavad ka muude andmete alusel (Kalotex AS majandusaasta aruanne, Roodevälja Terminal OÜ majandusaasta aruanded, saldokinnitus). Välja on toodud, et T. Tamm sularaha üleandmise juures ei viibinud. (KoTo, tõendite köide 4, tl 62-66). Seega on vastuses esitatud nii menetluslikke vastuväiteid (kostja poolne põhjendamiskohustuse täitmata jätmine) kui ka viidatud tõenditele, millega on võimalik tõendada asjaolu, et Kalotex AS-ile ei ole tasutud kinnistute veel täiendavalt 350 000 eurot sularahas. Kohus leiab, et viitamine nii Kalotex AS-i kui ka Roodevälja Terminal OÜ majandusaasta aruannetele kui ka asjaolule, et T. Tamm sularaha üleandmise juures ei viibinud, on asjakohane ning sellega ei ole kohut kuidagi eksitatud ega faktilisi asjaolusid moonutatud. Kohus kordab veelkord, et ka kriminaalmenetluses ei ole kohus tuvastanud, et Kalotex AS-ile tasuti kinnistute eest veel 350 000 eurot sularahas.
23.07.2018 kuulati Toomas Tamm Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas tunnistajana tsiviilasjas nr 2-17-10142 üle. Süüdistuse kohaselt kinnistasid Toomas Tamm, Küllike Namm ja Kalev Kangur ühiselt ja kooskõlastatult jätkuvalt Viru Maakohtu kohtunik Ifret Mamedguseinovi eksimuses olemist Toomas Tamme teadvalt valeütluste andmisega. Ütlustes kinnitas Toomas Tamm vande all, et temale ei ole teada, et OÜ Roodevälja Terminal tasus AS Kalotex juhatuse liikmele O L le 01.08.2012. a kinnistute müügilepingu (AS Kalotex ja OÜ Roodevälja Terminal) alusel osa kokkulepitud summast sularahas, kinnitas, et ei ole nimetatud makse kohta koostatud dokumente näinud, kinnitas, et tema ei ole seotud tehinguga, mille käigus Aseri Sadam OÜ soetas kinnistuid Roodevälja Terminal OÜ-lt ja tehingu ajal ei olnud ta enda sõnul Aseri Sadam OÜ investor. Lisaks ei ole Toomas Tamm enda sõnul andnud M M le korraldust soetada Aseri sadama kinnistuid äriühingult AS Kalotex. Süüdistuse kohaselt viidi sellega kohtunik kavatsetult eksimusse 23.07.2012. a sõlmitud laenulepingu alusel võlgnevuse esinemise ja võla ulatuse osas, olles teadlikud, et tegelikku laenusuhet ei eksisteeri ning M M on oma kohustused kokkuleppel Toomas Tamme ja Küllike Nammiga täitnud, võõrandades Aseri sadama kinnistud Aseri Sadam OÜ-le.
T. Tammele on eraldi esitatud süüdistus ka teadvalt valeütluste andmises ning T. Tamme valeütluste temaatikal peatub kohus põhjalikumalt allpool seoses KarS § 320 lg 1 alusel esitatud süüdistusega. Kelmuse kontekstis märgib kohus järgmist. Kostja 2 lepingulise esindaja 01.02.2018 vastuväite kohaselt on kostja 2 välja toonud, et 23.07.2012 laenulepingu alusel kostjale 2 ülekantud 400 000 eurot kasutati OÜ T.R. Tamme Auto omaniku T. Tamme juhiste kohaselt kinnisasjade omandamiseks. Hageja on selle vaidlustanud ning kostja 2 välja toonud asjaolud, mis võimaldavad T. Tamme ülekuulamisel neid asjaolusid tuvastada. (KoTo, tõendite köide 4, tl 47176.
1-22-7314 49). 19.02.2018 kohtuistungil on kostja lepinguline esindaja täpsustanud, et T. Tamme ütlustega tahavad tõendada, et sellise laenu andmise korraldas tema, näidates ära, millisest talle kuuluvast ärist välja makstakse, et raha on kasutatud eesmärgil, mida T. Tamm soovis ehk kinnistute omandamiseks. (KoTo, tõendite köide 4 tl 53-57). Seega nähtub, et kostja 2 T. Tamme tunnistajana ülekuulamise eesmärk oli tõendada laenu andmise korraldamist ning asjaolu, et raha on kasutatud T. Tamme soovi/juhiste kohaselt kinnistute omandamiseks. Tulenevalt 23.07.2018 kohtuistungi protokollist ongi T. Tammelt küsitud, kas talle on teada laenu andmisest Roodevälja Terminal OÜ-le T.R. Tamme Auto poolt ning T. Tamm on vastanud, et ta on sellega kursis. Kuidas ta laenust teadlik oli, ta ei mäleta. T. Tamm on seejuures viidanud oma vanusele ning läbi tehtud operatsioonidele. T. Tammelt on küsitud ka Aseri Sadam OÜ kohta ning T. Tamm on vastanud, et tema seos Aseri Sadam OÜ-ga on passiivne investor, ta on sinna raha paigutanud. Ta on kuulnud, et Aseri Sadam OÜ omandas Roodevälja Terminal OÜ-lt Aseri sadamas asuvaid kinnisasju, aga täpselt ei mäleta, tehinguga ta seotud ei ole. Sel ajal kui tehing tehti, ta investor ei olnud. Ta ei ole M M le andnud ülesannet läbi rääkida Kalotex AS-iga kinnistute omandamiseks. Küsimusele, kas M M on talle rääkinud, et omandas 400 000 euro eest Kalotex AS-ilt kinnisasju, vastas T. Tamm, et ei mäleta, võibolla on rääkinud võibolla ei ole. Küsimusele kas talle on teada, et Roodevälja Terminal kinnistute tasumisest O. L le tasus osa sularahas, vastas T. Tamm, et ei ole teada. Küsimusele, et kas te olete näinud dokumenti selle kohta, et Roodevälja Terminal OÜ andis O. L le sularaha üle, vastas T. Tamm, et ei ole. Kohtu küsimusele, et isik väidab, et ei pidanud laenu tagastama ning varjatult oli kokkulepitud raha eest kinnistute omandamine, vastab T. Tamm, et nisukest asja küll ei ole olnud. (KoTo, tõendite köide 2, tl 126-148).
Vaidlust ei ole, et T. Tamm ei viibinud O. L le sularaha üleandmise juures. Seega T. Tamme teadmine sularaha üleandmise kohta ei tuginenud tema enda poolt vahetult tajutud sündmusele, vaid talle vahendatud infole. Kohtu hinnangul mäletavad inimesed paremini pigem ise vahetult läbielatud sündmusi kui vahendatud informatsiooni, mistõttu mitte mäletamine või ebaõigesti mäletamine võib olla vahendatud informatsiooni osas kergem tekkima. Kohus leiab, et tunnistaja J. L ütluste ja tema koostatud ettepanekuga (KoTo, tõendite köide 7, tl 222-224) on tõendatud, et 17.03.2015 toimus kohtumine, kus osalesid K. Namm, M. M ning T. Tamm ning kohtumisel oli jutuks ka L le sularaha andmine. Seega tuleb jaatada, et alates 17.03.2015 oli T. Tamm teadlik, et M. M oli oma sõnade kohaselt andnud O. L le sularaha. T. Tammelt 23.07.2018 kohtuistungil küsiti aga mitte M. M kohta, vaid kas Roodevälja Terminal OÜ on andnud O. L le sularaha üle. Samuti leiab kohus, et tsiviilasjas nr 2-17-10142 ei olnud oluline tõendada T. Tamme teadmist, mille ta oli saanud 17.03.2015 kohtumisel. Oluline oli tõendada, millised kokkulepped olid poolte vahel 23.07.2012 laenulepingu sõlmimisel. 14.09.2017 vastuses hagile on kostja 2 lepinguline esindaja selgitanud, et 11 kinnisasja omandamise eest lepiti notariaalses lepingus kokku, et antud lepingu alusel tasutakse müüjale 50 000 eurot. Antud kinnistute võõrandamise eest tasus Roodevälja Terminal OÜ Kalotex AS-ile sularahas 350 000 eurot, mille kohta andis Kalotex AS juhatuse liige O. L kirjaliku kinnituse. Kalotex AS-i poolt seatud tingimus oli, et antud summat ei näidata kinnisasjade võõrandamise lepingus. OÜ T.R. Tamme Auto OÜ ja äriühingu omanik T. Tamm oli teadlik ostuhinnast, mida kinnitab ka 400 000 eurone ülekanne kostjale (KoTo, tõendite köide 4, tl 22-29). Seega kostja 2 seisukohast tulenevalt oli ostuhind ja sularahas maksmine T. Tammele teada juba laenusumma ülekandmisel, mistõttu oli oluline tuvastada just see teadmine aastast 2012 kui sõlmiti laenuleping, mitte aga teadmine, mille T. Tamm on saanud aastaid hiljem.
17.03.2015 kohtumise asjaolude välja selgitamine ei olnud ka kostja poolt T. Tamme tunnistaja ülekuulamise eesmärgiks. Nagu kohus varem märkis, siis 19.02.2018 kohtuistungil oli
1-22-7314 kostja 2 seaduslik esindaja selgitanud, et T. Tamme ülekuulamise eesmärk oli tõendada laenu korraldamist T. Tamme poolt ning asjaolu, et raha oli kasutatud T. Tamme soovi kohaselt kinnistute ostmiseks. Laenu andmise osas kinnitas T. Tamm, et on laenu andmisega kursis, aga kuidas sellest teadlik on, seda ei mäleta. T. Tamme ülekuulamise teine eesmärk oli tõendada asjaolu, et raha on kasutatud T. Tamme soovi järgi kinnistute ostmiseks. Selles osas on tsiviilasja lahendanud kohtunik T. Tammelt otse küsinud et isik väidab, et ei pidanud laenu tagastama ning varjatult oli kokkulepitud raha eest kinnistute omandamine, millele vastab T. Tamm, et nisukest asja küll ei ole olnud. Seega on T. Tamm vande all kinnitanud, et kostja versioon, et oli kokkulepitud raha eest kinnistute ostmine, ei vasta tõele, mistõttu asjaolu, et T. Tamm oli 17.03.2015 saanud teadlikuks, et M. M sõnade kohaselt on ta O. L le andnud seoses kinnistute ostmisega üle sularaha, ei olnud tõendamisese asjaolude osas oluline ning T. Tamme ütlus, et talle ei ole teada, et Roodevälja Terminal OÜ on tasunud O. L le kinnistute eest osaliselt sularahas ei saanud olla kohut eksitav. Kohus peab siinkohal vajalikuks välja tuua, et T. Tamme ütlust, et sellist kokkulepet ei olnud, et laenu ei pidanud tagastama ja varjatult oli kokkulepitud raha eest kinnistute omandamine, süüdistuses kohtu eksitamiseks ega valeütluseks loetud ei ole. Kohus märgib sedagi, et kohus ei ole tuvastanud, et Roodevälja Terminal OÜ tasus Kalotex AS-ile kinnistute eest sularahas, mistõttu ei ole ka sel põhjusel võimalik kohtu eksitamine T. Tamme ütlustega, et ta ei ole teadlik, et OÜ Roodevälja Terminal tasus AS Kalotex juhatuse liikmele O L le 01.08.2012. a kinnistute müügilepingu (AS Kalotex ja OÜ Roodevälja Terminal) alusel osa kokkulepitud summast sularahas.
Kohus on varem lugenud tõendatuks, et 12.01.2021 toimunud T. Tamme elukoha läbiotsimisel fotografeeriti majapidamisruumi saunaahjus olnud katki rebitud pabereid. Ühel paberil on märgitud, et O L on saanud M M lt kinnistu müügilepingu eest 01.08.2012 300 000 eurot, allkiri. (KoTo, tõendite köide 1, tl 32). Kohus peab esmalt vajalikuks rõhutada, et kohtuistungil küsiti T. Tammelt, et kas ta on näinud paberit, et Roodevälja Terminal on O. L le sularaha üle andnud. Paberil, mis leiti 12.01.2021 läbiotsimisel oli sularaha üleandjaks M M . Kohus peab vajalikuks välja tuua ka seda, et T. Tamm andis tsiviilkohtumenetluses vande all ütlusi 23.07.2018, seega aastaid enne seda, kui tema elukohast leiti paber sularaha üleandmise kohta. O. L , kes oli dokumendile märgitud sularaha saajana, oli selleks (läbiotsimine) ajaks juba ammu surnud, T.R. Tamme Auto OÜ nõude Roodevälja Terminal OÜ vastu loovutanud ning tsiviilvaidlus MV Finantseeringud OÜ ja Roodevälja Terminal OÜ vahel lõppenud. Kohus leiab, et juhul kui T. Tamme valduses oli dokument, mis oli süüdistusest nähtuvalt niivõrd olulise tõendusliku tähendusega ning mille olemasolu varjati, siis kurjategija seisukohast oleks igati mõistlik selline dokument esmajoones hävitada, mitte aastaid alles hoida. Kohus peab kummaliseks kokkusattumuseks, et olenemata asjaolust, et kinnitus sularaha üleandmise kohta on koostamise kuupäevaga 01.08.2012, siis otsustas T. Tamm paberi puruks rebida ja lauale jätta just vahetult enne seda kui tema elukohas toimus läbiotsimine 2021. aastal.
Kohus on KrMS § 294 p1 alusel vastu võtnud T. Tamme kohtueelses menetluses antud ütlused. 05.04.2021 ülekuulamise protokollile on T. Tamm lisanud oma kirjalikud selgitused, mille kohaselt ta ei olnud tsiviilkohtus olles näinud ühtegi dokumenti, millest oleks pidanud aru saama, et M M ga seotud ettevõte OÜ Roodevälja Terminal on tasunud sularahas 350 000 eurot O L le (või AS-le Kalotex). Vastava paberi (koos teise paberiga) tõi ümbrikus 2021. aasta alguses Käbi talu postkastist majahoidja V P , millest saab Toomas Tamm järeldada, et selle paberi eesmärk oli talle just nimelt ebameeldivuste põhjustamine. Kuivõrd T. Tamm sai aru, et see paber oli saadetud tema ärritamiseks, siis rebis ta selle mäletamist mööda neljaks tükiks ning jättis lauale, kust majahoidja selle saunaahju viskas ning ilmselt hiljem ka põletas.( KoTo, tõendite köide 17, tl 8387). Kohus leiab, et selline versioon on ka eluliselt usutav. Eeltoodust lähtuvalt on kohus
1-22-7314 seisukohal, et paberi olemasolu T. Tamme elukohas 2021. aastal ei kinnita asjaolu, et see paber oli T. Tammel olemas ning ta oli seda näinud juba tema tsiviilkohtumenetluses ütluste andmise ajal, mistõttu on ainetu rääkida kohtu eksitamist. Puutuvalt T. Tamme ütlustega, et tema ei ole seotud tehinguga, mille käigus Aseri Sadam OÜ soetas kinnistuid Roodevälja Terminal OÜ-lt ja tehingu ajal ei olnud ta enda sõnul Aseri Sadam OÜ investor, märgib kohus, et kohus on varasemalt leidnud et ei ole tõendatud, et eksisteeris eelnev kokkulepe Roodevälja Terminal OÜ poolt AS-lt Kalotex omandatud kinnistute võõrandamiseks Aseri Sadam OÜ-le. Seega ei saanud hilisem kinnistute võõrandamine Aseri Sadama OÜ-le mõjutada laenulepingu sõlmisel kokkuleppitut. Kohtu hinnangul lepingu sõlmimise ajaks pidi olema üheselt selge, milline on poolte tegelik tahe, mis tähendab seda, et isegi juhul kui jaatada versiooni, et leping ei kajastanud poolte tegelikku tahet, pidi tegelik tahe siiski olema poolte enda jaoks selge ning kokkulepitud. Kuna mingit eelnevat kokkulepet kinnistute võõrandamiseks Aseri Sadam OÜ-le kohus ei tuvastanud, siis T. Tamme ütlused Aseri Sadam OÜ ja Roodevälja Terminal OÜ vahelise lepinguga seotuse või mitte seotuse ning Aseri Sadam OÜ investoriks olemise või mitte olemise osas ei olnud olulise tähtsusega tsiviilasja tõendamiseseme asjaolude mõttes ning ei saanud olla ka kohut eksitavad.
Puutuvalt süüdistuses märgitud Toomas Tamme ütlustega, et T. Tamm enda sõnul ei ole andnud M M le korraldust soetada Aseri sadama kinnistuid äriühingult AS Kalotex, märgib kohus esmalt et kohtuistungil ei ole küsitud T. Tammelt korralduste andmise kohta. Kohtuistungil on küsitud, kas T. Tamm on M M le teinud ülesandeks AS Kalotex läbi rääkida kinnistute omandamise, millele T. Tamm on vastanud, et tema ei ole mingisuguseid ülesandeid andnud. Kohtu hinnangul eeldab nii korralduste kui ka ülesannete andmine alluvussuhet, korralduste, ülesannete andjal teatud volituste olemasolu, mis üldse võimaldab korraldusi või ülesandeid anda. Alluvussuhet T. Tamme ning M. M vahel tuvastatud ei ole, mistõttu T. Tammel ei olnud võimalust M. M le korraldusi ega ülesandeid andagi ning sellega ei saanud T. Tamm oma ütlustega kohut eksitada. Samas on T. Tamm vande all kinnitanud, et kostja versioon, et oli kokkulepitud raha eest kinnistute ostmine, ei vasta tõele ning süüdistuse kohaselt selle kinnitusega T. Tamm valeütlusi andnud ei ole.
23.07.2018 T. Tamme tunnistaja ülekuulamise juures viibis kohtuistungil pealtvaatajana Küllike Namm, kes süüdistuse kohaselt olles teadlik tsiviilkohtumenetluse 2-17-10142 aluseks oleva 23.07.2012. a T.R. Tamme Auto OÜ ja OÜ Roodevälja Terminal vahel sõlmitud laenulepingu näilikkusest ja Toomas Tamme poolt valeütluste andmisest, ei avaldanud kohtusaalis tehingu tegelikke asjaolusid ja süvendas tegevusetusega Viru Maakohtu kohtunik Ifret Mamedguseinovi eksimuses olekut.
Kohus rõhutab veelkord, et lepingu näilikkus ei ole mitte faktiline asjaolu vaid kohtu poolt antav õiguslik hinnang. K. Namm ei olnud tsiviilasjas 2-17-10142 ei menetlusosaline, nende esindaja ega ka tunnistaja. K. Namm osales 23.07.2012 kohtuistungil pealtvaatajana ning tema õiguslik hinnang, s.o seisukoht, kas laenuleping oli näilik või mitte, ei saanud mitte kuidagi olla kohtule otsuse tegemisel relevantne.
Kohus ei ole ka tuvastanud, et K. Namm oleks olnud osaline 23.07.2012 laenulepingu sõlmimise protsessis. M. M pidas e-kirjavahetust laenulepingu sõlmimiseks T.R. Tamme Auto OÜ raamatupidajaga ning ei nähtu, et ta oleks laenulepingu sõlmimisel pöördunud juriidilise abi saamiseks K. Nammi või tema advokaadibüroo poole. K. Nammi büroo ning K. Namm on abistanud M M t kui Roodevälja Terminal OÜ esindajat seoses Roodevälja Terminal OÜ ning Kalotex AS-i vahel 01.08.2012 sõlmitud lepinguga. E-kirjavahetusest M. M ning K. Nammi
1-22-7314 büroo ja K. Nammiga ei tulene, et Roodevälja Terminal OÜ lepingu sõlmimisel Kalotex AS-iga vabaneb kohustusest jätta tagastamata T.R. Tamme Auto OÜ-lt võetud laen. Nagu märgitud, siis 23.07.2018 kohtuistungil viibis K. Namm pealtvaatajana. Kohtuistungil korra tagamiseks praktikas pealtvaatajatel kohtuistungisse sekkumine ei ole lubatud. Seda enam ei ole lubatud pealtvaatajatel teha märkusi tunnistajate ülekuulamise ajal, sest see segab tunnistajatel ütluste andmist ning sellega on võimalik ütluste andmist mõjutada. Seda on oma ütlustega kinnitanud ka tsiviilasja 2-17-10142 läbi vaadanud kohtunik I. Mamedguseinov, kes on öelnud, et üldiselt tunnistaja ülekuulamisse sekkumist kohus ei luba ja tavaliselt kohus reageerib sellele, kas hoiatusega või eemaldab. K. Nammi ei ole süüdistatud tunnistaja T. Tamme ütluste andmise mõjutamises. Kuigi prokurör on oma süüdistuskõnes viidanud K. Nammi köhimisele T. Tamme ütluste andmise ajal, ei ole süüdistust selles esitatud, mistõttu kohus K. Nammi köhatustel ei peatu.
K. Nammi süüdistatakse 23.07.2018 kohtuistungil tegevusetuses. KarS § 13 lg 1 kohaselt isik vastutab tegevusetuse eest, kui ta oli õiguslikult kohustatud tegutsema. Sama on rõhutatud ka kohtupraktikas: tegevusetuse eest saab vastutada vaid selline isik, kes on õiguslikult tegutsemiseks kohustatud (garant) (vt nt RKKK 29.01.2024, 1-20-3847/398). Kohtupraktikas on leitud sedagi, et tegevusetuse korral peab süüdistuses olema sisustatud garandikohustus koos õigusliku aluse ja nõutava, kuid tegemata jäetud tegevusega. Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada. Seda sõltumata kriminaalasjas kogutud tõendite sisust (vt RKKK 01.04.2024, 1-22-2429).
Küllike Nammile esitatud süüdistus ei sisalda tema garandikohustust ning selle õiguslikku alust. Prokurör on süüdistuskõnes asunud garandikohustust sisustama isikutevahelise lähisuhtega, mis tähendab tihedat vastastikku seost ja ulatub kaugemale tavalisest lepingusuhtest. Täpsemalt on antud juhul prokurör lähisuhtena mõistnud advokaadi ja tema kliendi suhet. Kohus nõustub prokuröriga, et Roodevälja Terminal OÜ on olnud K. Nammi advokaadibüroo klient (sellele on kohus juba varem viidanud, tuginedes Roodevälja Terminal OÜ-le advokaadibüroo poolt esitatud arvetele), samamoodi on K. Nammi advokaadibüroo kliendiks olnud T.R. Tamme Auto OÜ. Ilmselgelt ei ole võimalik, et üks advokaadibüroo osutab õigusteenust ainult ühele äriühingule või väga kitsale isikute ringile. On paratamatu, et advokaadibürood osutavad õigusteenust paljudele erinevatele isikutele erinevates asjades ning ei ole võimalik ette näha, kas klientidel võib tekkida omavahelisi õigusvaidlusi. Kohtu hinnangul ei saa sellest tuletada huvide konflikti, sh ei ole keeldu, et advokaat ei tohi osutada õigusteenust mitmele isikule ka samas asjas, seni kuni ei esine huvide konflikti. Samuti on võimalik, et kõik isikud nõustuvad sellega, et advokaat osutab samas asjas õigusteenust ka teistele klientidele. Kohus juba märkis, et seoses 23.07.2012 lepinguga K. Namm ega tema advokaadibüroo Roodevälja Terminal OÜ-le õigusteenust osutanud ei ole. K. Namm ja tema büroo on osalenud Kalotex AS ja Roodevälja Terminal OÜ lepingu ettevalmistamise protsessis. Milline täpne kliendisuhe oli K. Nammi ning Roodevälja Terminal OÜ vahel, milliste täpsete õigusteenuste osutamiseks, ei ole tuvastatud. Tuvastatud on, et tsiviilasja nr 2-17-10142 materjalidest ei nähtu, et Roodevälja Terminal OÜ (ega ka mõni muu isik) oleks andnud kirjaliku nõusoleku K. Nammi kutsesaladusest vabastamiseks AdvS § 45 lg 2 alusel, mistõttu oli K. Namm õigusteenuse osutajana seotud kutsesaladuse hoidmise kohustusega. Kohus märgib sedagi, et süüdistuses endas ei ole kordagi mainitud, et K. Nammi ning Roodevälja Terminal OÜ vahel oli advokaadi ja kliendi suhe.
Eelnevast lähtuvalt leiab kohus, et olenemata prokuröri süüdistuskõnes välja toodule, ei ole süüdistustes endas märgitud, K. Nammi garandikohustust ning seda millisest õigusnormist tulenevalt oli K. Nammil kohustus 23.07.2018 toimunud kohtuistungisse, sh T. Tamme ütluste
1-22-7314 andmisesse sekkuda. Kohtul ei ole võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada. 08.08.2018 esitas hageja lepinguline esindaja seisukoha kostjate 06.08.2018 seisukoha kohta ning taotlused. Hageja lepinguline esindaja palus rahuldada taotlus tunnistaja H M ülekuulamiseks, jätta kostjate taotlus H M ülekuulamiseks seoses kostjate osundatud asjaoludega rahuldamata ning tühistada kohtu protokolliline määrus M M vande all ülekuulamiseks. Seejuures on seisukohas viidatud TsMS sätetele ning Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandele (KoTo, tõendite köide 3, tl 162-165). Kohus ei tuvasta 08.08.2018 seisukohast, et selles oleks faktilisi asjaolusid moonutatud ning seejuures rõhutab kohus, et kuigi süüdistuses on märgitud, et 08.08.2018 arvamusega on kohut eksitatud, siis eksituse täpsem sisu on jäetud avamata.
Sarnaselt eelnevaga on jäetud täpsemalt avamata ka 14.08.2018 istungil kohtu eksimuse kinnistamine. 14.08.2018 kohtuistungil toimus M M ülekuulamine ning kohtuvaidlused, milles hageja lepinguline esindaja jäi hagi juurde ja palus see rahuldada. (KoTo, tõendite köide 4, tl 198206, 207-222)
Kohus kordab veelkord, et sarnaselt Viru Maakohtu 12.09.2018 otsuses tsiviilasjas 2-1710142 väljatooduga, on ka käesolev kohtukoosseis seisukohal, et tõendamata on laenukohustuse tagasimaksmise mittetekkimine. Seega ei saanud 14.08.2018 kohtuistungil hagi juurde jäämine ning selle rahuldamise taotlemine olla kohut eksitav.
12.09.2018 Viru Maakohtu otsusega rahuldati MV Finantseeringud nõue ja mõisteti OÜ Roodevälja Terminalilt välja 634 416 eurot ja 75 senti (KoTo, tõendite köide 4, tl 133-149). Kohus peab vajalikuks välja tuua, et Viru Maakohtu kohtuotsuses on eraldi analüüsitud ka võimalikku O. L le kinnistute eest sularahas tasumist ning seda, kas selline sularahas tasumine mõjutas Roodevälja Terminal OÜ laenukohustust. Kuigi tsiviilkohtunik on jõudnud järeldusele, et O. L le sularahas 350 000 eurot kinnistute ees tasumine on tõendamata, on kohtuotsuses märgitud, et isegi kostja 2 väiteid uskudes hüpoteetiliselt järeldada, et M M tasus AS-i Kalotex eest O L le sularahas 350 000 eurot, ei saaks seda lugeda kostja 2 poolt kinnistute omandamise eest AS-ile Kalotex tasutud rahaks ega OÜ T.R Tamme Auto eest laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks. Kostja 2 seaduslikku esindajat ei ole võimalik lugeda kostjaks 2. Seega isegi kui M M oleks väidetavalt oma arveldusarvelt võetud rahalised vahendid kellelegi maksnud, ei oleks seda võimalik kostja 2 poolt täidetud kohustuseks lugeda. Menetluses ei ole väidetud, et kostja seadusliku esindaja tasutud isiklike rahaliste vahendite tagasinõudmise õigus on üle läinud kostjale
Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et ainetu on süüdistuses märgitud kohtu eksitamine sellega, et M M on oma kohustused kinnistute võõrandamisega täitnud. Laenuleping oli sõlmitud Roodevälja Terminal OÜ ning T.R Tamme Auto OÜ vahel, mistõttu oluline oli Roodevälja Terminal OÜ poolt kohustuste täitmine.
Roodevälja Terminal OÜ esitas oma lepingulise esindaja J L kaudu Viru Maakohtu otsusele 12.10.2018 apellatsioonkaebuse (KoTo, tõendite köide 4, tl 170-188). Tartu Ringkonnakohtus menetlesid antud tsiviilasja ajavahemikul 01.02.2019. a kuni 26.02.2019. a Tartus Kalevi 1 Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium, koosseisus Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks ja Triin Uusen-Nacke. Kohtuistung asja arutamiseks toimus 29.01.2019. Süüdistuse kohaselt kinnistati esitatud hagi, seisukohtade ja Toomas Tamme antud ütluste ning Tartu Ringkonnakohtule esitatud hagi vastuväidete ning 29.01.2019. a kohtuistungil ringkonnakohtu
1-22-7314 eksimuses olekut ning loodi ebaõige ettekujutuse tsiviilasja 2-17-10142 MV Finantseeringud OÜ hagi OÜ Roodevälja Terminal vastu aluseks olevate asjaolude kohta. Hagi, seisukohtade ja Toomas Tamme antud ütluste osas on kohus juba oma seisukohad varasemalt esitanud. Kohus märgib veelkord, et õiguslike hinnangute ning menetluslike vastuväidete esitamist ei saa pidada kohtu eksitamiseks.
29.01.2019 kohtuistungi protokollist nähtub, et M.V Finantseeringud OÜ lepinguline esindaja on taaskord viidanud majandusaasta aruannetele ja saldokinnitusele ning leidnud, et millised õigussuhted ka eksisteerisid muude isikute vahel, ei puuduta see hageja õigusesse tagasi saada raha. Kostja lepinguline esindaja on avaldanud seisukohta, et tegemist on seltsingulaadse lepinguga. Igal juhul vaieldamatult vahendusleping. Kohtuistungil on kohtu eesistuja korduvalt palunud viidata tõendile, mille alusel laenu tagasimaksmise kohustus puudus. Kostja lepinguline esindaja on viidanud tehingu majanduslikule sisule ning M. M sellele, et materjalidest on puudu paber 350 000 euro maksmise kohta. (KoTo, tõendite köide 4, tl 224-227). Seega nähtub kohtuistungi protokollist, et 29.01.2019 kohtuistungil esitasid pooled oma õigusliku hinnangu 23.07.2012 lepingu osas ning istungil on ringkonnakohus eelkõige keskendunud küsimusele, kuidas kostja 2 tõendab asjaolu, et puudub laenu tagasimaksmise kohustus. Faktiliste asjaolude moonutamist hageja poolt kohus ei tuvasta.
Kohus peab vajalikuks rõhutada, et Tartu Ringkonnakohus 26.02.2019 otsuses on võtnud seisukoha nii laenulepingu näilisuse kui ka võimaliku seltsingulepingu olemasolu osas, st andnud oma õigusliku hinnangu kostja II poolt kohtule esitatud asjaoludele. Ringkonnakohtu otsuse p 17 on märgitud, et kostja II ei ole menetluses esile toonud asjaolusid, mis viitaksid laenulepingu näilisusele. Laenuleping on näilik eelkõige siiski siis, kui tehtud tahteavalduste eesmärgiks ei ole laenulepingule omaste tagajärgede saabumine, pooled ei soovi olla lepingu tagajärgedega õiguslikult seotud. Üldjuhul on laenuleping näiline, kui laenuvõtja ei pea poolte tahteavalduse järgi olema kohustatud laenusummat tagasi maksma. Kostja II ei ole menetluses selliseid asjaolusid esile toonud. Ka hageja väidetud seltsinguleping eeldas seda, et kostja II saab laenulepinguga raha. Kostja II esindaja väitel sai ta raha selleks, et tema suhtleks O. L ga. Kostja II selgituste kohaselt kasutati OÜ T.R. Tamme poolt üleantud raha AS Kalotex ja OÜ Roodevälja Terminal vahelise 1. augusti 2012 tehingu täitmiseks. Raha, mis OÜ T.R. Tamme Auto 23. juuli 2012 lepingu alusel üle kandis, kasutati AS-i Kalotex poolt võõrandatud kinnisasjade omandamiseks. Läbirääkimised tehingu tingimustes toimusid M M ja AS-i Kalotex juhatuse liikme O L vahel. Tasumine toimus OÜ Roodevälja Terminal poolt kahe maksena – 50 000 eurot ülekandega ja 350 000 sularahas. 14. septembril 2012 võõrandas OÜ Roodevälja Terminal omandi AS-ilt Kalotex omandatud kinnistute suhtes üle spetsiaalselt selleks loodud äriühingule OÜ Aseri Sadamad. Ringkonnakohus leiab, et kostja II väited viitavad üheselt sellele, et ta oli enda poolt kirjeldatud tehingute tegemisel isikuks, kelle sooritus pidi tooma kasu kolmandale isikule, seega variisikuks. Kui on tegemist variisikuga sõlmitud laenulepinguga, ei too see kaasa laenulepingu tühisust. Sellistel juhtudel on lepinguga kaasnev õiguslik tulemus - laenulepingu sõlmimine variisikuga, nii laenuandja kui laenuvõtja poolt soovitud. Ainuüksi tehingu majanduslik vastutus lepinguga kaasnevate kohustuste täitmise eest on sisesuhtes variisiku ja tema „selja taga“ oleva isiku vahel „ümber jaotatud“. Laenulepingujärgses välissuhtes laenuandja ja variisiku vahel on variisik lepingupartner. Variisikuga sõlmitud lepinguga on tegemist siis, kui tehinguga saadud raha antakse üle kolmandale isikule. Variisik on lepingujärgsete kohustustega seotud ka siis, kui laenuandja nendest asjaoludest teadis. Praegusel juhul on kostja II väitel isikuks, kelle majanduslikke huve tehingud teenisid, Toomas Tamm, kes ei saanud enda äriühingute kaudu O L ga „äri ajada“. Ka kostja II väidetav M M poolne „vahendusteenuse“ osutamine talle kuuluvate äriühingute kaudu Toomas Tammele viitab välissuhtes kehtivale laenulepingule. Apellatsioonkaebuses väidetud
1-22-7314 seltsingulepingule omaseid tunnuseid: seltsinglased ei kohustu mitte vastastikusteks sooritusteks, vaid sooritusteks, mis on suunatud ühise eesmärgi saavutamisele, ei ole kostja II menetluses esile toonud. Seltsingut iseloomustab majanduslik risk, kui seltsingul läheb majanduslikult hästi, siis on võimalik jaotada saadud kasumit, kui halvasti, tekib katmist vajav kahjum. Seltsingulepingu sätteid ei ole alust kohaldada kostja II kirjeldatud asjaoludele: poolte vahel oli seltsing, kus Toomas Tamm enda äriühingute kaudu finantseeris enda kontrolli all olevate äriühingute kaudu kinnistute ostmist AS-ilt Kalotex. (KoTo, tõendite köide 4, tl 150-168). Eeltoodust lähtuvalt on Tartu Ringkonnakohus analüüsinud kostja 2 esitatud versiooni ning leidnud, et isegi kui kõik toimus selliselt nagu kostja 2 on selgitanud, siis hageja nõue kuulub ikkagi rahuldamisele.
Kohus märgib ka seda, et Roodevälja Terminal OÜ on sarnastel asjaoludel nagu käesoleva süüdistuse alus esitanud 19.03.2019 kuriteokaebuse. Kriminaalmenetlust nr 19259000215 ei alustatud ja kaebemenetlus oli edutu: Tartu Ringkonnakohtu 12.08.2019 määrusega nr 1-19-5653 jäeti Roodevälja Terminal OÜ kaebus rahuldamata. (KoTo, tõendite köide 9, tl 53-181). Kaebuse rahuldamata jätmisel Tartu Ringkonnakohus 12.08.2019 asjas nr 1-19-5653 leidis sarnaselt käesoleva kohtukoosseisuga, et Roodevälja Terminal OÜ versiooni on tsiviilkohtus juba hinnatud. Tartu Ringkonnakohtu 12.08.2019 määruse nr 1-19-5653 kohaselt: nimelt on Roodevälja Terminal OÜ poolt esitatud versioonid tsiviilkohtus juba hinnatud. Selles leiti kokkuvõtlikult, et laenulepingu tühisust variisikuga ei too kaasa laenuandja ja laenuvõtja poolt soovitud tehing. Teisisõnu ei mõjutaks praegu kaebaja poolt välja toodud asjaolu, et tehingute tegelikuks finantseerijaks oli T. Tamm, tsiviilkohtus praegu lõpule jõudnud vaidluse tulemust. Kaebaja väide, mille kohaselt tuleks T. Tamm vastutusele võtta seoses kohtu eksitamisega ei tingi samuti Riigiprokuratuuri määruse tühistamist. Esiteks nähtub tsiviilkohtus tehtud lahenditest, et kohtud ei ole tuginenud T. Tamme ütlustele vaid hinnanud tõendeid kogumis, sh Roodevälja Terminal väited ja tsiviilasjas esitatud tõendeid, millega Roodevälja Terminal soovib eelduslikult T. Tamme süüd tõendada süüteomenetluses.(vt määruse p 12, KoTo, tõendite köide 9, tl 180).
Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et ei ole täidetud kelmuse objektiivse koosseisu tunnus - eksimuse loomine. Seega ei pea kohus vajalikuks peatuda varalise kahju tekkimisel ega ka kaastäideviimisel ning vahendlikul täideviimisel. Samuti ei peatu kohus teo subjektiivsetel tunnustel. Eelnev tähendab ka seda, et kohus ei analüüsi neid tõendeid ja seisukohti, mis on esitatud justnimelt eelpool märgitud asjaoludega seoses (kaastäideviimine, vahendlik täideviimine, subjektiivsed tunnused). Kuna kelmuse koosseis ei ole täidetud, siis tuleb K. Namm, T. Tamm ja K. Kangur süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 3,4 järgi õigeks mõista.
KÜLLIKE NAMMILE ESITATUD SÜÜDISTUS KARS § 345 LG 1 JÄRGI
02.01.2018 tõestas Rakvere notar I R volikirja nr X, milles oli märgitud, et Toomas Tamm volitab oma abikaasat Küllike Nammi. Tegemist oli üldvolikirjaga (KoTo, tõendite köide 1, tl 55). Vaidlus puudub, et volikirjas sisalduv viide, et T. Tamm ja K. Namm on abikaasad, on ebaõige. Volikirja valmistas ette notari abi Ü K . Ü K ütluste kohaselt koostas ta dokumendi 2017. aastal. Enne volikirja põhja koostamist ta kindlasti kontrollib volitaja osas Rahavastikuregistrit, perekonnaseisu ja kehtiva isikut tõendava dokumendi olemasolu. Ta kasutab volikirjade ettevalmistamisel dokumendi põhjasid. Sellel oli dokumendi põhjades sees „abikaasale“ ja see jäi lihtsalt sisse. Tavapäraselt volitab abikaasa abikaasat. Keegi temal ei palunud sõna abikaasa volikirja lisada. Siseministeeriumi 05.02.2021 vastuses päringule nähtub, et ajavahemikul 23.12.2017-02.01.2018 on teinud päringu Toomas Tamme rahvastikuregistrisse kantud andmete kohta läbi e-notari infosüsteemi Ü K . (KoTo, tõendite köide 8, tl 66-67). Seega Ü. K tõepoolest
1-22-7314 kontrollis volikirja ettevalmistamisel T. Tamme rahvastikuregistris olevaid andmeid. Notar I R tunnistajana antud ütluste kohaselt tavaliselt volikirja soovimisel volikiri registreeritakse sekretäri juures, sekretär otsib talle aja, annab materjalid edasi ettevalmistajale ja selleks kellaajaks ei ole teisi tehinguid kunagi planeeritud, on määratud selle tehingu tegemise aeg ja dokument tuuakse notari tuppa. Antud volikirja valmistas ette Ü K . Viide volikirjas nagu oleks T. Tamm volitanud oma abikaasat K. Nammi oli täiesti inimlik eksitus. Volikiri on ühepoolne tehing mitte kahepoolne ja notar suhtleb kõige rohkem volitajaga, sest peab selgitama tema isiku, tema tahte, kontrollima tema isiku dokumenti tegelikult inimesega ja keda ta volitab. I. R ütluste kohaselt jäi ilmselt kahe silma vahele selle tõttu, et volikiri oli tema teada mitte lähisugulasele tehtud. Ta keskendus volikirja tekstile, kas ta on läbi mõelnud, kas see volitus ei ole liiga suur. Kuidas see lause sinna jäi, ta ei märganud. Volikirjade jaoks on põhjad arvutis olemas ning viide nagu oleks T. Tamm K. Nammi abikaasa tuli põhjalt. Üldvolikirju põhimõtteliselt teevadki lähedased. Volikirja andis T. Tammele lugeda ja luges sõnasõnalt ette. Luges kuupäeva, ütles ma olen Rakvere notar I R , tõestan volikirja, tänasel kuupäeval, volitaja, see isik, isikukood, elukoht ja volitatu K. Namm. Isik, keda volitatakse ja ka tema andmed, tema ei tuvasta ju seda isikut, keda volitatakse, tema tuvastab volitajat ja siis tõesti keskendus sellele volikirjale, sest volikirja sisu ta rea realt luges ette. I. Rahnu on teadlik, kes on K. Nammi abikaasa ning selleks ei ole T. Tamm. Ei K. Namm ega T. Tamm ei nõudnud, et volikirjas oleks märgitud abikaasa. See lause ei tekita ei abielusuhteid ega tekita ka volikirja kehtetust. Kui talle tuli info, et see abikaasa viide ei ole õige, siis võttis ta oma originaal dokumendi välja ja tegi selles dokumendis parandusi ja helistas ka kliendile, et on vaja kahepoolselt teha. Tõmbas maha oma abikaasa, läbi kriipsutatud õige.
Seega nähtub nii Ü. K kui ka notar I. R ütlustest, et viide abikaasale sattus 02.01.2018 volikirja inimliku eksituse tõttu. Mingit tahtlust sõna abikaasa volikirja lisamiseks ei olnud ei Ü. K ega notaril. Samuti ei palunud sõna abikaasa volikirja lisamist ei K. Namm ega T. Tamm. Inimlikku eksimust kinnitab ka asjaolu, et 27.09.2021 määrusega on kriminaalmenetlus notar I. R osas KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel lõpetatud. Määrusest nähtub, et I. R oli esitatud kahtlustus KarS § 299 lg 1 järgi. Lõpetamine on vormistatud põhistamata määrusega, mistõttu täpsemaid põhjendusi, mis tingisid kriminaalmenetluse lõpetamise notari suhtes, esitatud ei ole. (KoTo, tõendite köide 8, tl 62-63).
24.04.2018 edastab Küllike Namm tsiviilasjas nr 2-17-10142 kohtunik Ifret Mamedguseinovile e-kirja, mille lisaks on 02.01.2018 volikiri nr X. E-kirjas teatab K. Namm, et arvestades seda, et ta on Toomas Tamme lepinguline esindaja, siis pöördus T. Tamm tema poole, et ta teavitaks kohut, et T. Tamme tervislik seisund on käesoleval ajal selline, et ei võimalda tal kohtumenetluses osaleda. E-kirjas palub K. Namm kohtul TsMS § 253 lg 1 alusel teha määrus, mille kohaselt T. Tamm annab oma ütlused kirjalikult. E-kirja lõppu on K. Namm märkinud austusega Toomas Tamm`e lepinguline esindaja Küllike Namm vandeadvokaat (KoTo, tõendite köide 4, tl 59). Seega K. Namm esitas kohtule volikirja, mis sisaldas notari inimliku eksimuse tõttu ebaõigeid andmeid.
Süüdistuse kohaselt pani K. Namm eelnimetatud volikirja kohtule edastamisega toime teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest.
Võltsitud dokumendi kasutamise all mõeldakse selle esitamist ehtsa pähe vastavalt ehtsa dokumendi otstarbele. Dokument esitatakse isikule, kellest petja arvates oleneb kasutamise eesmärk – õiguse omandamine või kohustusest vabanemine. Kasutamine on lõpule viidud juba dokumendi esitamisega mitte aga alles esitamisel silmas peetud eesmärgi saavutamisega. (vt
1-22-7314 Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne komm 4.1). Intellektuaalse võltsimisega on tegemist juhul, kui dokumendi koostajana näidatud ja selle koostamiseks õigustatud isik kannab formaalselt autentsesse dokumenti sisult ebaõigeid andmeid (vt RKKKo 10.09.2001 nr 3-1-1-82-01). Nagu eelnevalt märgitud, siis K Nammi kohtule edastatud dokument sisaldas ebaõigeid andmeid, kuid ebaõiged andmed olid dokumenti sattunud inimliku eksimuse tõttu ning notari suhtes, kes volikirja tõestas, kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Seega volikirja võltsimist notari poolt ei tuvastatud. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne seob KarS § 345 puhul võltsitud dokumendi mõiste §-ga 344 (vt Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne § 345 komm 3). Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et olukorras, kus dokumendi võltsimist notari poolt ei ole tuvastatud, siis ei ole võimalik ka võltsitud dokumendi kasutamine KarS § 345 lg 1 mõttes.
Isegi kui jaatada sellisel kujul võltsitud dokumendi kasutamist, siis kohtu hinnangul on täitmata KarS § 345 subjektiivne koosseis. Nimelt võltsitud dokumendi kasutamine subjektiivsest küljest eeldab koosseisuliselt seda, et isik peab teadma (otsene tahtlus tähenduses), et tegemist on võltsitud dokumendiga. Lisaks peab kasutama dokumenti eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest (kavatsetus). Võltsitud dokumendi kasutamine, kui sellega ei kaasne eesmärki omandada õigusi või vabaneda kohustustest, ei ole § 345 järgi karistatav (vt karistusseadustiku kommenteeritud väljaannet komm 6).
K. Namm on kohtuistungil ütluste andmisest keeldunud ning kohus on KrMS § 294 p 1 alusel võtnud vastu tema kohtueelses menetluses antud ütlused. Nende ütluste kohaselt väljastati 02.01.2018 volikiri põhjusel, et eelneval analoogilise volikirja viieaastane tähtaeg lõppes. Volikirjas olnud viide abikaasale oli notari inimlik eksimus, mida ka tema kahetsusväärselt ei märganud. Notar I R tunneb ta enam kui 30 aastat väga hästi ja notar teab, et tema abikaasa on A N . Taotluse kirjalike ütluste andmiseks tegi Toomas Tamme palvel tulenevalt tema tervislikust seisundist ja elukohast väljaspool Eestit. Ta ei kooskõlastanud seda taotlust eelnevalt ei hageja ega tema esindajaga (KoTo, tõendite köide 17, tl 34-41).
Nagu kohus varasemalt tuvastas, siis volikirjas olev viide abikaasale oli tõepoolest notar I R inimlik eksitus. Seejuures on arusaamatu, miks olukorras, kus I. R kui dokumendi tõestaja ei pannud tähele volikirjas olevat eksitust ja seda ei pannud tähele ka dokumendi koostanud Ü K , pidi seda tähele panema K. Namm. Kohus on seisukohal, et ei saa kuidagi välistada, et K. Namm võis samamoodi kahetsusväärselt nagu teised enne teda viidet abikaasale mitte märgata. Volikirjas on oluline seal sisalduv volituste ulatus, mistõttu on arusaadav, et just see osa volikirjast on kõrgendatud tähelepanu all ning muus osas võib tähelepanu hajuda.
K. Nammi ütlusi selles osas, et ta ei märganud volikirjas olevat viidet abikaasale, kinnitab ka tema enda kohtunikule edastatud e-kiri, millest nähtub, et K. Namm ei ole volikirjas olevat viidet abikaasale oma e-kirjas välja toonud (KoTo, tõendite köide 4, tl 59). Tunnistaja J. L ütluste kohaselt ei Küllike Namm ega Toomas Tamm ei püüdnud volikirjas olevale väidetavale abikaasa staatusele mingisuguseid juriidilisi argumente rajada ega nõuda mingeid õigusi. Tunnistaja ütluste kohaselt oli tegemist selgelt näpuveaga ning ta ei ole kuskil sellele asjaolule tuginenud.
J. L on ekslikuid andmeid sisaldava volikirja edastanud 26.04.2018 e-kirjaga M. M le, kes on omakorda volikirja edastanud e-kirja teel T V , I S ning ajakirjanikele (KoTo, tõendite köide 12, tl 51-56).
Süüdistuse kohaselt soovis Küllike Namm volikirja esitamisega saada õiguse esindada
1-22-7314 Toomas Tamme TsMS § 218 lg 1 p 5 sätestatud alustel kui tunnistaja Toomas Tamme abikaasa. Võltsitud volikirja esitamisega omandas ta teadlikult õiguse esindada Toomas Tamme, kui tunnistaja abikaasa tsiviilasjas nr 2-17-10142 ning see võimaldas tal teha Toomas Tamme volitatud esindajana kohtule ettepanek vältida tunnistaja Toomas Tamme vahetut ülekuulamist, taotledes selle asendamist kirjalike selgituste andmisega. Lisaks soovis Küllike Namm valeandmeid sisaldava volikirja esitamisega luua endale kohtumenetluses seaduslik alus vabaneda Toomas Tamme abikaasa ja tunnistaja esindajana tsiviilasjas nr 2-17-10142 ütluste andmisest. TsMS ei näe tunnistajale esindajat ette. Seega kohtule esitatud volikiri ei saanud mitte kuidagi anda selle esitajale Küllike Nammile õigust tunnistaja T. Tamme esindamiseks tsiviilasjas nr 2-17-10142. Kohus rõhutab veelkord sedagi, et 02.01.2018 volikirjast nähtub, et tegemist oli üldvolikirjaga ning selles puudus igasugune seos tsiviilasjaga nr 2-17-10142. TsMS § 218 lg 1 sätestab, kes võib olla kohtus lepinguliseks esindajaks. Seejuures tuleb TsMS § 218 vaadelda koostoimes TsMS §-ga 217. TsMS § 217 sätestab, et menetlusosalised võivad kohtumenetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu. Tunnistaja ei ole menetlusosaline (menetlusosalised on sätestatud TsMS § 198). TsMS § 218 lg 1 p 5 kohaselt võib kohtus lepinguliseks esindajaks olla menetlusosalise abikaasa. T. Tamm oli tsiviilasjas tunnistaja, seega ei olnud tegemist menetlusosalisega ning tal ei saanud olla lepingulist esindajat, sh ei saanud lepinguliseks esindajaks olla ka tema abikaasa. Seega ei olnud võimalik volikirjaga, kuhu oli märgitud, et T. Tamm on K. Nammi abikaasa, omandada õigust tunnistaja T. Tamme esindamiseks kohtus ning sellist õigust ei ole K. Namm ka omandanud. Tsiviilasja lahendanud kohtuniku ütlustest tuleneb üheselt, et kohtunik oli algusest peale arvamusel, et tunnistajal esindajat olla ei saa ning K. Nammi T. Tamme esindajana ta aktsepteerinud ei ole. Tunnistaja ütluste kohaselt kohus on neile öelnud, et seal selles menetluses ei saa ta esindaja olla ja ta istungil ei olnud esindaja staatuses. Sama kinnitab ka 09.05.2018 e-kiri, millega kohtunik vastuseks K. Nammi e-kirjale on T. Tammele e-kirjaga teatanud, et kuna TsMS ei näe võimalust tunnistajaga läbi lepingulise esindaja suhtlemist, siis palub kohus Toomas Tammel vastata. (KoTo, tõendite köide 2, tl 149).
Seega ei saa nõustuda, et võltsitud volikirja esitamisega omandas K. Namm teadlikult õiguse esindada Toomas Tamme, kui tunnistaja abikaasa tsiviilasjas nr 2-17-10142. Ei saa nõustuda sellegagi, et see võimaldas K. Nammil teha Toomas Tamme volitatud esindajana kohtule ettepanek vältida tunnistaja Toomas Tamme vahetut ülekuulamist, taotledes selle asendamist kirjalike selgituste andmisega. K. Nammi e-kirjast kohtule nähtub, et kohtu poole pöördumise põhjuseks oli T. Tamme palve teavitada kohut tema tervislikust seisundist. Seda on K. Namm kinnitanud ka oma ütlustest. Kohtu hinnangul oli eelkõige T. Tamme tervislik seisund see, mis oli aluseks ettepaneku tegemiseks, et T. Tamm annaks ütlused kirjalikult, teine põhjus oli elukoht välismaal. Kohus leiab sedagi, et kohtuga suhtlemine kui selline ei ole keelatud ja ei sõltu sellest, kas on esitatud volikiri või mitte. Praktikas ei ole midagi erakordset selles, et menetlusosalise või tunnistaja haigestumisest teavitab kohut mitte haigestunud isik ise, vaid keegi teine. Seetõttu leiab kohus, et K. Nammil oli võimalus ka ilma volikirjata, mis sisaldas viidet abikaasale, kohtule kirjutada ning mingit täiendavat õigust volikirjas sisalduv viide abikaasale K. Nammile ei andnud ega saanudki anda.
Kohus ei nõustu ka sellega, et volikirja esitamisega K. Namm sai luua endale kohtumenetluses seaduslik aluse vabaneda Toomas Tamme abikaasa ja tunnistaja esindajana tsiviilasjas nr 2-17-10142 ütluste andmisest. Esmalt märgib kohus, et volikiri ei ole kohane tõend selleks, et tõendada isikute vahelist abielu. Volikirja eesmärk on tõendada esindusõigust, mitte abielulisi suhteid. Teiseks tunnistaja ütlustest andmise keeldumise alused on loetletud TsMS § 257. Sellest nähtub, et tunnistaja lähedastel ei ole menetluslikke privileege. Seega isegi T. Tamme seaduslikul abikaasal ei oleks olnud õigust ütluste andmisest keelduda. Eeltoodust lähtuvalt ei
1-22-7314 saanud sellist õigust mitte kuidagi tekkida ka K. Nammil. Seega notari eksimuse tõttu volikirjas sisalduv viide abikaasale ei andnud K. Nammile tsiviilasjas nr 2-17-10142 mitte ühtegi tegelikku või oletatavat menetluslikku õigust ja ei saanud teda vabastada kohustusest tunnistajana ütlusi anda. Kohus leiab, et ei ole tuvastatud, et K. Namm on olenemata sellest, et õiguslikult ei olnud üldse võimalik 02.01.2018 volikirja esitamisega omandada õigust tunnistaja esindamiseks ning vabaneda kohustusest enda tunnistajana ülekuulamiseks, ikkagi esitas kohtule volikirja just eelmainitud eesmärkidel. Kohus juba märkis varasemalt, et K. Namm ei püüdnud tsiviilkohtumenetluses volikirja esitamisel volikirjas sisalduvast abikaasa staatusest lähtuvalt mingisuguseid õigusi nõuda ning ta ei viidanud kohtule edastatud e-kirjas endale kui abikaasale.
Eluliselt ei ole ka usutav, et vandeadvokaadina, kelle puhul võib eeldada, et ta on teadlik TsMS sätetest ja sellest, et volikirja esitamisega, mille kohaselt on ta tunnistaja (T. Tamme) abikaasa, ei saa omandada ei õigust tunnistaja esindamiseks ega vabaneda kohustustest ise tunnistajana ütlusi anda, otsustas K. Namm sellise volikirja ja just nendel eesmärkidel ikkagi kohtule esitada. Seda enam, et volikirja esitas K. Namm Rakvere kohtumaja kohtunikule, s.o kohtumajja, mis asub võrreldes Tallinnaga väikeses linnas. Linnas, kus asub K. Nammi enda advokaadibüroo ning linnas, kus on keskmisest suurem tõenäosus, et kohtumenetluse käigus võib asja menetlusega seotud olla mõni kohtutöötaja, kes on teadlik, kes on tegelik K. Nammi abikaasa. Kohus nõustub kaitsjaga, et volikiri on eelduslikult e-kirjale lisatud seetõttu, et näidata kohtunikule, et K. Nammil oli õigus ametiasutustega suhelda T. Tamme nimel.
Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et KarS § 345 lg-s 1 sätestatud koosseis ei ole täidetud ning K. Namm tuleb süüdistuses KarS § 345 lg 1 järgi õigeks mõista.
TOOMAS TAMMELE ESITATUD SÜÜDISTUS KARS § 320 LG 1 JÄRGI
Toomas Tamm andis 23.07.2018 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas tsiviilasjas nr 2-1710142 tunnistajana ütlusi. Enne ütluste andmist hoiatati T. Tamme TsMS § 262 lg 2 alusel teadvalt vale ütluse andmise eest, mille kohta andis T. Tamm oma allkirja. Nimelt allkirjastas T. Tamm järgneva sisuga hoiatuse: mind on TsMS § 262 lg 2 tulenevalt hoiatatud vastutusest seadusliku aluseta ütluse andmisest aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest, samuti sama teo eest, kui sellega on kaasnenud tõendite kunstlik loomine (KarS § 318 ja 320 lg 1, 2 järgi) (KoTo, tõendite köide 3, tl 151).
Süüdistuse kohaselt andis T. Tamm 23.07.2018 kohtuistungil teadvalt järgmised valeütlused: a) temale ei ole teada, et OÜ Roodevälja Terminal tasus AS Kalotex juhatuse liikmele O L le 01.08.2012. a kinnistute müügilepingu (AS Kalotex ja OÜ Roodevälja Terminal) alusel osa kokkulepitud summast sularahas ja kinnitas, et ei ole nimetatud makse kohta koostatud dokumente näinud, b) tema ei ole seotud tehinguga, mille käigus Aseri Sadam OÜ soetas kinnistuid Roodevälja Terminal OÜ-lt ja tehingu ajal ei olnud ta enda sõnul Aseri Sadam OÜ investor, c) tema ei ole andnud M M le korraldust soetada Aseri sadama kinnistuid äriühingult AS Kalotex, d) tema ei ole M M ga ühiselt ühtegi projekti arutanud, mis seostuks Aseri sadamaga ja temale ei ole kunagi saadetud ühtegi kirja, mis on seostatavad Aseri sadama keskkonnaprobleemidega.
KarS § 320 objektiivne külg seisneb süüteomenetluses menetlustoimingule allutatud kannatanu või tunnistaja valeütluse andmises, samuti tsiviilkohtu- või halduskohtumenetluses teadvalt vale ütluse andmises või menetlusosalise poolt vande all teadvalt vale seletuse või vande
1-22-7314 all teadvalt vale vara nimekirja või sissetulekute või kulude arvestuse andmises. Valeütlus seisneb tõendamisel tähtsate asjaolude moonutamises. Tõe moonutamise all mõistetakse ütluste andmisel tegelikkusele mittevastavate asjaolude avaldamist. (vt KarS kommenteeritud väljaanne § 320, komm 3.1 ja 3.2). 23.07.2018 kohtuistungil vastas T. Tamm küsimusele, kas talle on teada, et Roodevälja Terminal kinnistute tasumisest O. L le tasus osa sularahas, vastas T. Tamm, et ei ole teada. Küsimusele, et kas te olete näinud dokumenti selle kohta, et Roodevälja Terminal OÜ andis O. L le sularaha üle, vastas T. Tamm, et ei ole. (KoTo, tõendite köide 2, tl 126-148). Kohus on T. Tamme neid ütlusi juba eelnevalt seoses T. Tammele esitatud kelmuse süüdistusega käsitlenud ja märgib täiendavalt järgmist. Tunnistaja J. L ütlused koos tema koostatud ettepanekuga (KoTo, tõendite köide 7, tl 222-224) tõendavad, et 17.03.2015 toimus kohtumine, kus osalesid K. Namm, M. M ning T. Tamm ning kohtumisel oli jutuks ka L le sularaha andmine. J. L ütluste kohaselt T. Tamm korduvalt kohtumisel ütles, miks M. M tasus L le 300 000 eurot sularahas. Seega alates 17.03.2015 oli T. Tamm teadlik, et M. M oli oma sõnade kohaselt andnud O. L le sularaha, kuid kohus peab vajalikuks rõhutada, et T. Tamme sellekohane teadmine põhines M. M sõnadel. Vaidlust ei ole, et T. Tamm ise sularaha üleandmise juures ei viibinud. Kohtu hinnangul on oluline, et 23.07.2018 kohtuistungil küsiti T. Tammelt, kas talle on teada, et Roodevälja Terminal OÜ kinnistute tasumisest O. L le tasus osa sularahas. T. Tammelt ei küsitud M. M kohta. Kas küsimusele on võimalik vastata „jah“ või „ei“. Kohus leiab, et T. Tammelt kui eakalt, äsja südameoperatsioonist taastunud ning kohtumenetlusega igapäevaselt mitte kokku puutuvalt isikult, ei saanud eeldada, et ta omaalgatuslikult oleks pidanud asuma täpsustama, et kas antud küsimusega on mõeldud lisaks Roodevälja Terminal OÜ-le ka M M t. Vajadusel oli võimalus esitada täpsustav küsimus Roodevälja Terminal OÜ esindajal või kohtul. Võimalus oli küsida: kas T. Tammele on teada, et M M on O. L le kinnistute eest midagi sularahas tasunud. Sellist täpsustavat küsimust ei esitatud. Roodevälja Terminal OÜ-d esindas kohtus tsiviilvaidluses lepingulise esindajana vandeadvokaat J. L . Tegemist on kogenud advokaadiga, tunnistaja enda ütluste kohaselt on ta advokaadina töötanud 32 aastat. Seega ei pidanud kogenud advokaat täpsustamist vajalikuks ning samamoodi ei pidanud täpsustavalt vajalikuks eraldi M M sularaha üleandmise kohta küsida kohus.
Puutuvalt T. Tamme ütlustega, et ta ei ole näinud dokumenti, et Roodevälja Terminal OÜ andis O. L le sularaha, märgib kohus, et sarnaselt küsimusega sularaha üleandmisest teadmise kohta, on kohtuistungil küsitud dokumendi kohta, millega O. L le andis sularaha üle Roodevälja Terminal, mitte M M . Asjas kogutud tõendites nähtub, et T. Tamme läbiotsimisel fotografeeritud rebitud paber kinnitab sularaha üleandmist M M poolt O. L le, mitte Roodevälja Terminal OÜ poolt O. L le. Taaskord sarnaselt sularaha üleandmisest teadmise küsimusega, ei ole keegi pidanud kohtuistungil vajalikuks T. Tammelt täpsustada, et kas T. Tamm on näinud dokumenti, mille kohaselt M. M on O. L le sularaha üle andnud. Lisaks on kohus juba varasemalt leidnud, et rebitud paberi olemasolu T. Tamme elukohas 2021. aastal ei kinnita asjaolu, et see paber oli T. Tammel olemas ning ta oli seda näinud juba tema tsiviilkohtumenetluses ütluste andmise ajal 23.07.2018. Kohus on varasemalt ka tuvastanud, et ei ole tõendatud, et Roodevälja Terminal OÜ on tasunud O. L le kinnistute eest sularahas. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et T. Tamme ütlused Roodevälja Terminal OÜ poolt O. L le sularaha maksmise ning selle kohta dokumendi nägemise osas ei moonutanud tegelikkust.
Kohtuistungil on T. Tammelt küsitud, kas Teile on teada, et Aseri Sadamad omandas Roodevälja Terminalilt Aseri Sadamas olevaid kinnisasju. T. Tamm on vastanud, et midagi on võib olla kuulnud, täpselt ei mäleta, tema selle tehinguga seotud ei ole. J. L täpsustavale küsimusele, mida T. Tamm kuulnud on, vastas T. Tamm, et ta on kuulnud, et Aseri Sadamad on
1-22-7314 selle tehingu teinud, tema sel ajal seal veel mingi investor ei olnud, kui ta polnud sinna midagi raha investeerinud, kui ta polnud sellega absoluutselt seotud. (KoTo, tõendite köide 2, tl 126-148). Roodevälja Terminal OÜ ja Aseri Sadam OÜ vahel sõlmiti kinnistute müügileping 11.09.2012 (KoTo, tõendite köide 3, tl 61-73). 03.02.2021 vaatlusprotokollist, millega on vaadeldud Aseri Sadam OÜ arvelduskonto väljavõtet nähtub, et T. Tamme kontolt on Aseri Sadam OÜ-le esimest korda laekunud raha 23.10.2012 (KoTo, tõendite köide 1, tl 99-100). Seega rohkem kui kuu aega pärast seda, kui toimus tehing Aseri Sadam OÜ ning Roodevälja Terminal OÜ vahel. 12.09.2012 on T. Tamm OÜ Advokaadibüroo Küllike Namm kontole kandnud 100 003,31 eurot (KoTo, tõendite köide 1, tl 50-54, köide 2, tl 108-114) ning OÜ Advokaadibüroo Küllike Namm on 14.09.2012 kandnud Aseri Sadam OÜ-le 97 314 eurot (KoTo, tõendite köide 1, tl 99-100). Kõrvutades rahade liikumist saab pidada võimalikuks, et Toomas Tamme poolt Advokaadibüroo Küllike Namm kontole kantud raha kandis Advokaadibüroo Küllike Namm omakorda Aseri Sadam OÜ-le. Kohtu hinnangul aga ei ole tõendatud, et K. Nammil ja T. Tammel oli kokkulepe, et T. Tamm K. Nammi Advokaadibüroole raha kandmisega investeerib Aseri Sadam OÜ-sse. Kohus ei näe mõistlikku põhjendust, miks juhul kui T. Tamm soovis investeerida Aseri Sadam OÜ-sse ei saanud ta raha kanda kohe Aseri Sadam OÜ kontole, seda enam kui veidi rohkem kui kuu aja pärast T. Tamm sinna raha kandis.
Seda, et T. Tammel Aseri Sadam OÜ-ga hilisemalt üldse mingi seos puuduks, T. Tamm oma ütlustes väitnud ei ole. Vastupidi T. Tamm on kohtuistungil oma ütlustes kinnitanud, et ta teab sellist äriühingut Aseri Sadamad OÜ ning ta on raha investeerinud sinna äriühingusse, ta on passiivne investor. Seega leiab kohus, et T. Tamme ütlused tehingu tegemise ajal Aseri Sadam OÜ investor mitte olemise kohta peegeldasid tegelikku olukorda. T. Tamm ei ole Aseri Sadam OÜ-le laenu andnud tehingu ajal ning oma seost Aseri Sadam OÜ-ga hilisemalt passiivse investorina T. Tamm eitanud ei ole.
Kohus ei ole ka tuvastanud, et Aseri Sadam OÜ ning Roodevälja Terminal OÜ vahel lepingu sõlmimisse või lepingu eelsetesse läbirääkimistesse oleks olnud kaasatud T. Tamm. Notariaalaktis osalejateks olid K. Namm Aseri Sadam OÜ esindajana ning M. M Roodevälja Terminal OÜ esindajana. Lepingu eelseid läbirääkimisi pidasid e-kirja teel K. Namm ja M. M . Mingit eelnevat kokkulepet, et Kalotex AS-ilt omandatud kinnistud Roodevälja Terminal OÜ võõrandab Aseri Sadam OÜ-le kohus ei tuvastanud. Seega ei saa kohtu hinnangul ka T. Tamme kinnitust, et ta tehinguga seotud ei olnud, pidada tegelikkust moonutavaks.
Süüdistuse kohaselt on T. Tamm andnud teadvalt valeütlusi sellega, et tema ei ole andnud M M le korraldust soetada Aseri sadama kinnistuid äriühingult AS Kalotex. Kohtuistungil ei ole T. Tammelt küsitud M. M le korralduse andmise kohta. Kohtuistungil on küsitud T. Tammelt, kas T. Tamm on M M le teinud ülesandeks AS Kalotex läbi rääkida kinnistute omandamise, millele T. Tamm on vastanud, et tema ei ole mingisuguseid ülesandeid andnud. Kohus leiab, et korralduse ja ülesande andmist saab pidada samaväärseks tegevuseks, kuid nii korralduse kui ülesande andmine eeldab vastava aluse olemasolu, millele tuginevalt saab üldse teisele isikule korraldusi ja ülesandeid anda. Sellist alust, mis oleks T. Tammele andnud õiguse M. M le korraldusi ja ülesandeid anda, kohtu ette toodud ei ole. Kohus on seisukohal, et ei ole tõendatud, et T. Tamm andis M. M le ülesande, korralduse kinnistute soetamiseks, mistõttu on tõendamata ka T. Tamme ütluste tegelikkusele mittevastavus.
Süüdistuse kohaselt on T. Tamm andnud valeütlusi ka sellega, et tema ei ole M M ga ühiselt ühtegi projekti arutanud, mis seostuks Aseri sadamaga ja temale ei ole kunagi saadetud ühtegi kirja, mis on seostatavad Aseri sadama keskkonnaprobleemidega. Kohtuistungil ei ole T.
1-22-7314 Tammelt kordagi küsitud M M lt ühiselt seoses Aseri sadamaga projektide arutamise kohta ning T. Tamm ei ole kohtuistungil ütlustes öelnud, et tema ei ole M M ga ühiselt ühtegi projekti arutanud, mis seostuks Aseri sadamaga. Prokuröri süüdistuskõnest võib aru saada, et süüdistuses on mõeldud kohtuistungil esitatud küsimust, kas Te olete koos M M ga ühiselt mingisuguseid projekte arendanud, mille peale T. Tamm on vastanud, et ei ole. Mingisuguseid projekte pole arendanud. Kui sõnade „korraldus“ ja „ülesanne“ osas leidis kohus, et saab rääkida nende sõnade sarnasest tähendusest, siis „arutamine“ ning „arendamine“ on kohtu hinnangul kaks täiesti erineva tähendusega mõistet ning nende vahele ei saa panna võrdusmärki. Eesti Keele Instituudi Eesti keele seletava sõnaraamatu veebiversiooni kohaselt tähendab arutama järgmist: aru pidama, kaalutlema, läbi või järele mõtlema.( https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=arutama&F=M ). Arendama tähendab järgmist: paremaks, täiuslikumaks, kvaliteetsemaks muutma, kõrgemale tasemele viima. ( https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=arendama&F=M ). Kuna ühiste projektide arutamise kohta T. Tamm 23.07.2018 kohtuistungil ütlusi andnud ei ole, siis ilmselgelt on süüdistus selles osas ainetu. Projektide arendamise kohta ütluste andmise osas T. Tammele süüdistust esitatud ei ole ning kohus on seotud süüdistuse piiridega, mistõttu sellel, kas T. Tamme ütlused M M ga ühiste projektide arendamise osas vastasid tegelikkusele või mitte, kohus ei peatu. Kohtuistungil on T. Tammelt küsitud, kas temaga on peetud kirjavahetust seoses sellega, et Aseri sadamas on ilmnenud keskkonnaprobleemid, millele T. Tamm on vastanud, minuga küll mitte, vaevalt küll, ma ei mäleta küll. Meil on Aseri sadamas kaks juhatuse liiget, võib olla nendega. Süüdistuses on T. Tammele valeütlustena etteheidetud seda, et T. Tamm on teadvalt andnud valeütlusi, et temale ei ole kunagi saadetud ühtegi kirja, mis seonduvad Aseri sadama keskkonnaprobleemidega. Esmalt peab kohus taas tõdema, et süüdistuses välja toodud etteheide ei ühti päris sellega, mida T. Tamm kohtuistungil on avaldanud. T. Tamm ei ole andnud ütlusi, et talle ei ole kunagi saadetud ühtegi kirja seoses Aseri sadama keskkonnaprobleemidega. T. Tamm on vastanud seoses kirjavahetusega, seejuures ei ole vastus olnud kategooriline. Esmalt on T. Tamm vastanud kirjavahetuse osas, et temaga küll mitte, kuid siis kohe oma vastust parandanud, et vaevalt küll, ta ei mäleta küll. Seega leiab kohus, et T. Tamm ei ole tegelikult mäletanud, kas tal on olnud kirjavahetust Aseri sadama keskkonnateemadel või mitte. Süüdistuse kohaselt on T. Tamm 18.10.2017-07.05.2018 osalenud ühe osapoolena kirjavahetuses, milles on arutatud Aseri sadama keskkonnaprobleeme ja nende likvideerimist. Ühelt poolt on tegemist sündmustega, millest viimane leidis aset veidi rohkem kui kaks kuud tagasi arvestades ütluste andmise aega 23.07.2018. Teisalt oli T. Tamm taastumas südameoperatsioonist, mis perearsti tõendi kohaselt oli 10.04.2018 (KoTo, tõendite köide 2, tl 116-117). Seega on eluliselt usutav, et T. Tamm ei mäletanudki, nii nagu ta vastas, talle saadetud Aseri sadama keskkonnaprobleemidega seotud ekirju ning mitte mäletamist ei saa pidada tegelikkuse moonutamiseks.
Kohus rõhutab veelkord sedagi, et valeütlus saab seisneda üksnes tõendamisel tähtsate asjaolude moonutamises (vt KarS kommenteeritud väljaanne § 320, komm 3.2). Tsiviilasjas nr 217-10142 arutati 23.07.2012 laenulepingust tulenevat võlanõuet ning kohtu hinnangul ei omanud tõendamisel tähtsust Aseri sadama keskkonnanõuete osas toimuv kirjavahetus aastatel 2017-2018. Tsiviilvaidluses kostja 2 (Roodevälja Terminal OÜ) peamine väide oli selles, et T.R. Tamme Auto OÜ ja Roodevälja Terminal OÜ vaheline leping oli näilik. Viru Maakohtu 12.09.2018 otsusest nähtub, et kohus on leidnud, et ei ole tõendatud, et leping oli näilik ning tõendamata on laenu tagasimaksmise kohustuse mittetekkimine (vt otsuse p 60). Otsusest nähtuvalt on Viru Maakohus viidanud T. Tamme ütlustele osas, milles T. Tamm on kinnitanud, et tunneb M. M t, kuid laenu andis T.R. Tamme Auto OÜ, mille juhatuse liige T. Tamm ei olnud, laen anti vastavalt lepingule ning kostja 2 peab laenu vastavalt lepingule tagastama (vt otsuse p 59) (KoTo, tõendite köide 4, tl 133-149). Seega on Viru Maakohus T. Tamme ütlustest pidanud oluliseks laenu tagastamise
1-22-7314 asjaolusid, mille kohta T. Tamm on kinnitanud, et laenu pidi vastavalt lepingule tagastama. Kohus rõhutab, et T. Tamme ütlust, et sellist kokkulepet ei olnud, et laenu ei pidanud tagastama ja varjatult oli kokkulepitud raha eest kinnistute omandamine, süüdistuses valeütluseks loetud ei ole. See, et antud tsiviilvaidluses oli keskseks küsimuseks ning tõendamise asjaolude osas oluliseks tagasimaksmise kohustuse olemasolu või selle puudumine nähtub ka Tartu Ringkonnakohtu 29.01.2019 kohtuistungi protokollist. Kohtu eesistuja on korduvalt palunud viidata tõendile, mille alusel laenu tagasimaksmise kohustus puudus (KoTo, tõendite köide 4, tl 224-227). Tartu Ringkonnakohus on 26.02.2019 otsuses asunud seisukohale, et kostja 2 ei ole menetluses esile toonud asjaolusid, mis viitaksid laenulepingu näilisusele. Tartu Ringkonnakohus on hinnanud ka kostja 2 väiteid seoses võimaliku seltsinguga ning leidnud, et seltsingulepingu sätteid ei ole alust kohaldada kostja 2 kirjeldatud asjaoludele. Tartu Ringkonnakohtu otsusest nähtub, et kohus on hinnanud kostja 2 poolt välja toodud asjaolusid ning ei ole tuginenud T. Tamme ütlustele. (KoTo, tõendite köide 4, tl 150-168). Eeltoodust lähtuvalt ei olnud tõendamisese asjaoludesse puutuvalt ilmselgelt oluline keskkonnateemadel kirjavahetuse pidamine T. Tammega 2017-2018 aastal ega ka muud asjaolud, mis ei olnud seotud laenu tagasimaksmise kohustuse olemasolu või puudumisega ning millele Viru Maakohus ja Tartu Ringkonnakohtus oma otsustes ei tuginenud.
Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et KarS § 320 lg 1 objektiivse kooseisu tunnused ei ole täidetud, mistõttu T. Tamm tuleb süüdistuses KarS § 320 lg 1 järgi õigeks mõista.
Toomas Tamme kaitsjate Kristiina Lee ja Martin Triipani taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel kahju hüvitamiseks Kaitsjad Kristiina Lee ja Martin Triipan esitasid 02.12.2024 Viru Maakohtu kriminaalasja nr 1-22-7314 menetluses taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadusel alusel kahju hüvitamiseks. Kaitsjad palusid rahuldada taotlused ja mõista Eesti Vabariigilt Toomas Tamme kasuks välja: a) SKHS § 7 lg 1 või alternatiivselt SKHS § 5 lg 1 p 5 ja § 10 lg 1 alusel kahju hüvitis sularaha summas 110 800 eurot arestimise eest perioodil 27.01.2021 kuni 02.06.2022 kuus protsenti (6%) aastas summas 8961,14 eurot; b) suurendada SKHS § 7 lg 1 alusel välja mõistetavat kahju hüvitist 8961,14 eurot vara arestimisega põhjustatud inflatsioonikahju võrra summas 21 497 eurot ning mõista riigilt Toomas Tamme kasuks välja SKHS § 7 lg 1 alusel kahju hüvitis kokku 30 458,14 eurot või alternatiivselt suurendada SKHS § 5 lg 1 p 5 ja § 10 lg 1 alusel välja mõistetavat kahju hüvitist 8961,14 eurot SKHS § 9 lg 2 alusel vara arestimisega põhjustatud inflatsioonikahju võrra summas 21 497 eurot ning mõista riigilt Toomas Tamme kasuks välja SKHS § 5 lg 1 p 5, § 10 lg 1 ja § 9 lg 2 alusel kahju hüvitis kokku 30 458,14 eurot; c) punktile b alternatiivselt tunnistada SKHS põhiseaduse §-dega 14, 15 lg 1, 25 ja 32 lg 1 vastuolus olevaks tulenevalt asjaolust, et see ei võimalda inflatsioonikahju hüvitamist; d) SKHS § 7 lg 1 ja § 11 lg 2 alusel õigusvastaste sideandmete kogumise, jälitustoimingu ja konfidentsiaalsesse teabesse sekkumise eest tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena 16 500 eurot või alternatiivselt kohtu äranägemisel õiglases summas. Taotluste rahuldamisel palusid kaitsjad kanda Rahandusministeeriumil nimetatud summad Toomas Tamme arveldusarvele nr XXX.
SKHS § 7 lg 1 sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Kahju hüvitamise nõude jaatamiseks tuleb seega tuvastada menetleja poolt menetlusnormi süüline rikkumine ja kahju tekkimine ning
1-22-7314 põhjuslik seos nende vahel. Kohus nõustub taotluses tooduga, et vara arestimise õigusvastasuse on tuvastanud Riigikohus 02.06.2022 kohtumäärusega asjas 1-21-7774, milles märgiti, et kohtud jätsid järgimata ettenähtud menetluskorra ning hindamata tagamise abinõu kohaldamise alused, millega rikuti oluliselt menetlusõigust KrMS § 339 lg 2, aga ka TsMS § 695 ja § 669 lg 1 p 5 mõttes (RKKKm 1-21-7774, p 38), s.t kohaldatud meede (arest) oli õigusvastane. Seega on menetleja poolt menetlusnormi süüline rikkumine tuvastatud.
Toomas Tammele tekkis ka õigusvastase tegevuse tõttu kahju, kuna sularaha summas 110 800 eurot võeti kriminaalmenetluses ära 27.01.2021, arestiti maakohtu 17.11.2021 määrusega ning see vabastati aresti alt Riigikohtu 02.06.2022 määrusega. Nimetatud ajaperioodi jooksul ei saanud Toomas Tamm sularaha summas 110 800 eurot kasutada, seega tekkis talle majanduslik kahju. Lisaks leiab kohus, tekkinud majanduslik kahju on põhjuslikus seoses menetleja süülise rikkumisega, kuna kui sularaha poleks arestitud, siis oleks saanud Toomas Tamm seda selle ajaperioodi jooksul kasutada.
Kohus nõustub, et Toomas Tammel oli võimalus nõuda kahju hüvitamist alternatiivselt ka SKHS § 5 lg 1 p 5 ja § 10 lg 1 alusel, kuid kuna vara arestiti süüliselt menetlusõigust rikkudes, siis tuleks samaväärne summa välja nõuda SKHS § 7 alusel. Seega peab kohus põhjendatuks rahuldada Toomas Tamme kaitsjate taotlus SKHS § 7 lg 1 alusel ning välja mõista kahju hüvitis sularaha summas 110 800 eurot arestimise eest perioodil 27.01.2021-02.06.2022 summas 8961,14 eurot, mis vastab sularaha summalt arvestatud intressile kuus protsenti aastas (tuginedes https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt ).
Kuivõrd kohus rahuldas taotluse SKHS § 7 lg 1 alusel ning kaitsjad palusid alternatiivselt kahju hüvitamist SKHS § 5 lg 1 p 5 ja § 10 lg 1 alusel, siis jätab kohus alternatiivse taotluse läbi vaatamata.
Kaitsjad taotlesid ka SKHS § 7 lg 1 alusel välja mõistetava kahju hüvitise 8962,14 eurot suurendamist vara arestimisega põhjustatud inflatsioonikahju võrra summas 21 497 eurot. Kaitsjad palusid mõista riigilt Toomas Tamme kasuks välja SKHS lg 1 alusel kahju hüvitis kokku 30 458,14 eurot. Kohus leiab kohtupraktikale (TlnRnm 1-24-2554, p 48) tuginedes, et inflatsioonikahju saab käsitleda otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg 3 mõttes. Seejuures saab inflatsioonikahju suuruse määramisel lähtuda tarbijahinnaindeksist lähtuvast Statistikaameti ostujõu kalkulaatorist (https://www.stat.ee/et/ostujou-kalkulaator). Kohus nõustub kaitsjate taotluses esitatud Statistikaameti ostujõu kalkulaatori arvutustega ning leiab, et kalkulaatori järgi oli perioodil 2021. aasta jaanuar kuni 2022. aasta juuni tarbijahinnaindeks 25,7 protsenti tõusnud. Statistikaameti ostujõu kalkulaatori kohaselt on 2021. aastal T. Tammelt äravõetud ja arestitud summa 110 800 eurot 2022. aastal samaväärse ostujõuga summas 132 297 eurot. Ostujõu muutus on seega 21 497 eurot nagu seda on kaitsjad välja toonud. Kohus leiab, et Toomas Tammel on tekkinud varaline kahju nimetatud ulatuses ning seega rahuldab kohus taotluse SKHS § 7 lg 1 alusel välja mõistetud kahju hüvitise 8961,14 eurot suurendamiseks vara arestimisega põhjustatud inflatsioonikahju võrra summas 21 497 eurot ning mõistab Eesti Vabariigilt Toomas Tamme kasuks välja SKHS § 7 lg 1 alusel kahju hüvitise kokku summas 30 458,14 eurot. Välja mõistetud kahju hüvitis SKHS § 7 lg 1 alusel kokku summas 30 458,14 eurot kanda Toomas Tamme arveldusarvele nr XXX. Kuivõrd kohus nimetatud taotluse rahuldas, siis jätab kohus alternatiivsed taotlused läbi vaatamata.
Toomas Tamme kaitsjad esitasid ka taotluse SKHS § 7 lg 1 ja § 11 lg 2 alusel õigusvastaste
1-22-7314 sideandmete kogumise, jälitustoimingu ja konfidentsiaalsesse teabesse sekkumise eest tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena 16 500 euro või alternatiivselt kohtu äranägemisel õiglases summas välja mõistmiseks. Kohus leiab, et esitatud taotlus tuleb jätta rahuldamata. Toomas Tamme e-postkasti sisule täieliku ligipääsu taotlemisega oli menetleja rikkunud SKHS § 11 lg 2 tulenevat õigust eraelu puutumatuseks ja sõnumi saladuseks. Ometi tuleb rõhutada, et mittevaraline kahju hüvitatakse rahas ulatuses, milles see ei ole heastatav muude vahenditega, sealhulgas eksimuse tunnistamise ja vabandamisega. Kohus leiab, et tekkinud kahju on heastatav sellega, et kohus on kogutud teabe tõendikogumist välja arvanud ning sellega ei arvesta. Seega leiab kohus, et süüdistatavale on tekkinud mittevaraline kahju hüvitatud muude vahenditega. Seega on küll rikkumine tuvastamist leidnud, kuid see ei anna alust hüvitise välja mõistmiseks rahas.
Kohus märgib sedagi, et kuigi T. Tamme e-postkasti sisu on prokuratuur esitanud tõendina käesoleva kriminaalasja raames, siis päring, mille tulemusena T. Tamme õigusi rikuti, on tehtud teises kriminaalasjas.
Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata Toomas Tamme kaitsjate Kristiina Lee ja Martin Triipani taotluse SKHS § 7 lg 1 ja § 11 lg 2 alusel õigusvastaste sideandmete kogumise, jälitustoimingu ja konfidentsiaalsesse teabesse sekkumise eest tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena 16 500 eurot või alternatiivselt kohtu äranägemisel õiglases summas.
Küllike Nammi kaitsja Norman Aasa taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel kahju hüvitamiseks Küllike Nammi kaitsja Norman Aas esitas 08.12.2024 taotluse mõista Eesti Vabariigilt SKHS § 7 lg 1 ja § 11 lg 2 alusel Küllike Nammi kasuks välja hüvitis K. Nammi perearsti ebaseadusliku ülekuulamise eest kohtu äranägemisel õiglases summas ja K. Nammile põhjendamatu süüdistuse esitamise eest kohtu äranägemisel õiglases summas. Väljamõistetud hüvitised palutakse kanda Osaühing Küllike Namm Advokaadibüroo (registrikood XXX) pangakontole SEB pangas (kontonumber XXX).
Kaitsja on taotluses selgitanud, et Küllike Namm oli kriminaalasjas nr 21740000007 kutsutud kahtlustatavana ülekuulamisele 20.05.2021. K. Nammi perearst K. V väljastas 20.05.2021 tõendi, mille kohaselt ei olnud K. Namm seoses tervisliku seisundi halvenemise tõttu võimeline osalema menetlustoimingutel 20.05.2021 – 04.06.2021. Perearst pikendas tõendi kehtivusaega kaks korda kokkuvõttes kuni 19.07.2021. Kõik tõendid saadeti edasi Kaitsepolitseiameti uurijale Kadri Kuusikule, kelle menetluses oli kõnealune kriminaalasi. Kriminaalmenetluse käigus selgus, et hiljem kuulati tunnistajana üle süüdistatava Küllike Nammi perearst K. V . Viru Maakohtu 27.06.2022 määrusega tunnistati Küllike Nammi õiguste rikkumist seoses menetleja ja prokuröri tegevusega perearsti ülekuulamisel.
Vastavalt SKHS § 7 lg 1, kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati.
Kohus leiab, et Viru Maakohtu 27.06.2022 määrusega on tuvastatud menetlejate süüline menetlusõiguse rikkumine ning kuivõrd menetlejale sai teatavaks selle tulemusena patsiendisaladusega kaitstud teave, siis kahjustati sellega Küllike Nammi õigusi, mis tõi kaasa mittevaralise kahju. SKHS § 11 lg 3 kohaselt mittevaraline kahju hüvitatakse rahas ulatuses, milles
1-22-7314 see ei ole heastatav muude vahenditega, sealhulgas eksimuse tunnistamise ja vabandamisega. Hüvitise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka Riigikohtu sedastatuga, mille kohaselt kui kahju on tekitatud süüliselt õigusvastase menetlustoiminguga on sellisel juhul hüvitis üldjuhul suurem (3-1-1-34-16, p 15). Kaitsja on taotluses rõhutanud, et uurimisasutus ega prokuratuur ei ole antud juhul rikkumist tunnistanud ega vabandanud ning seda tuleks hüvitise määramisel arvestada. Kohus arvestab hüvitise määramisel, et süülise rikkumise tulemusena on menetleja teada saanud Küllike Nammi konfidentsiaalseid terviseandmeid ning kahtlemata on selle rikkumise tulemusena tekitatud Küllike Nammile hingelisi üleelamisi. Ometi on oluline, et kuigi nimetatud andmed on teatavaks saanud, siis on nende andmetega tutvunud isikute ring piiritletud, mis mõningal määral vähendab rikkumise raskust. Kuid kahtlemata on tegu olnud isikutega, kelle arvamusi Küllike Nammist võis terviseandmete kohta saadud info edaspidi mõjutada ning seegi omakorda võis tekitada Küllike Nammile ebamugavust ja omada negatiivset mõju. Seega peab kohus põhjendatuks mittevaralise kahju hüvitamist rahas ning leiab, et ainuüksi rikkumise tuvastamine ei ole käesoleval juhul piisav.
Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Küllike Nammi kaitsja Norman Aasa taotluse SKHS § 7 lg 1 ja 11 lg 2 alusel mõista välja kahju hüvitis Küllike Nammi perearsti ebaseadusliku ülekuulamise eest ja seda summas 1000,00 eurot. Kahju hüvitis SKHS § 7 lg 1 alusel summas 1000 eurot tuleb kanda Osaühing Küllike Namm Advokaadibüroo (registrikood XXX) pangakontole SEB pangas (kontonumber XXX).
Küllike Nammi kaitsja Norman Aas on samuti esitanud taotluse Küllike Nammile põhjendamatu süüdistuse esitamise eest kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel õiglases summas. Taotluse kohaselt ei vastanud süüdistus süüdistusstandardile, kuna prokurörid rikkusid süüliselt hoolsuskohustust ning selle tulemusel kahjustati süüliselt Küllike Nammi eraelu puutumatust ja teotati au ning head nime. Rikkumine tõi Küllike Nammile kaasa mittevaralise kahju, mis tuleb kaitsja hinnangul hüvitada rahas.
Kohus leiab, et kuigi Küllike Namm mõisteti esitatud süüdistuses etteheidetavas kuriteos õigeks, siis ei tähenda see, et esitatud süüdistus oleks olnud ilmselgelt põhjendamatu. Kohus on juba eelnevalt välja toonud, et menetluse jooksul on kaitsja korduvalt taotlenud süüdistusakti tagastamist, kuid kohus taotlust rahuldanud ei ole. Kohu hinnangul olid süüdistuses esitatud faktilised asjaolud esitatud piisava täpsusega asja menetlemiseks ning kohtumenetluse käigus jõuti järeldusele, et süüdistus ei ole põhjendatud. Riiklik süüdistaja kujundab oma arvamuse vastavalt kogutud tõenditele ning süüdistust esitades annab oma õigusliku hinnangu. Kohus leiab, et iga süüdistus ei saa ega peagi viima süüdimõistva kohtuotsuseni, sest vastasel juhul puuduks kohtul sisuline roll õigusmõistmisel.
Seega jätab kohus rahuldamata Küllike Nammi kaitsja Norman Aasa taotluse SKHS § 7 lg 1 ja 11 lg 2 alusel hüvitise välja mõistmiseks Küllike Nammile põhjendamatu süüdistuse esitamise eest.
KrMS § 126 lg 3 p 1-6 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; kaubandusliku
1-22-7314 väärtusega asitõend, mille omanikku või seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud, antakse riigi omandisse; äärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber; kuriteo matkimiseks kasutatud objekt tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; uriteoga saadud vara, mille tagastamist seaduslik valdaja ei taotle, antakse riigi omandisse või võõrandatakse tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse katteks. Notaribüroo I R läbiotsimisel 15.03.2021. a võeti ära volikiri nr X, mis käesoleval ajal asub kriminaalasja materjalide juures. Kohus on seisukohal, et asitõend tuleb jätta hoiule kriminaaltoimiku juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel.
Kriminaalasja materjalide juures asub CD- ja DVD-plaate, mis on vaatlusprotokollide ja jälitustoimingute lisadeks. Kohus leiab, et kõnealusel CD-plaadid ja DVD-plaadid tuleb jätta hoiule kriminaaltoimiku juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel.
Kaitsepolitsei andmehoidlas asuvad 29.01.2021. a vaatlusprotokollis nimetatud tõmmis ja koopiafailid ning 16.02.2021. a vaatlusprotokollis nimetatud tõmmis ja koopiafailid. Kohus on seisukohal, et nimetatud asitõendid tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel.
Kriminaalasja materjalide juures asub süüdistatav Kalev Kanguri poolt 05.02.2021. a Kaitsepolitseiametile üle antud A4 paber, millel käsikirjalised märkmed. Asitõend on märgistatud turvakleebisega XXX. Kohus on seisukohal, et asitõend tuleb tagastada M M le, kuna Kalev Kanguril puudub selle dokumendi hoidmiseks õiguslik alus ja dokument on vormistatud M M poolt KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel.
Kaitsepolitseiametis asuvad Toomas Tamme elukoha läbiotsimisel 27.01.2021. a ära võetud dokumendid. Nimelt Toomas Tamme ja Kalev Kanguri vahel sõlmitud notariaalne leping XX, 11-lehel – turvaplomm XXX; erinevad dokumendid, 59-lehel – turvaplomm XXX; erinevad dokumendid, 18-lehel – turvaplomm XXX; erinevad dokumendid, 65-lehel – turvaplomm XXX; 6-puruks rebitud pabertükki käsikirjaliste märkmetega – turvakleebis nr XXX; erinevad dokumendid, 27-lehel – turvaplomm XXX; erinevad dokumendid, 59-lehel – turvaplomm XXX; dokument 1-lehel – turvakleebis XXX; märkmepaberileht käsikirjaliste märkmetega – turvakleebis XXX). Kohus on seisukohal, et nimetatud asitõendid tuleb tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel Toomas Tammele.
Kaitsepolitseiametis asuvad Toomas Tamme elukoha läbiotsimisel 27.01.2021. a ära võetud elektroonilised seadmed(s.o mobiiltelefon NOKIA (IMEI kood: XXX) – turvakleebis nr XXX; mobiiltelefon NOKIA (IMEI kood: XXX) – turvakleebis nr XXX; sülearvuti HP (nr XXX). – turvaplomm XXX; osadeks võetud kõvaketas – turvakleebis XXX). Kohus on seisukohal, et nimetatud asitõendid tuleb tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel Toomas Tammele.
Kriminaalasja materjalide juures asub mälupulk M M meilpostkastide tõmmiskoopiaga. Kohus on seisukohal, et nimetatud asitõend tuleb jätta hoiule kriminaaltoimiku juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel.
KrMS § 306 lg 1 p-st 14 tulenevalt peab kohus kriminaalasjas otsuse tegemisel otsustama, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Vastavalt KrMS § 181 lg-le 1 hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, arvestades KrMS §-s 182 sätestatud
1-22-7314 erandeid. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks on menetluskulud. Kulud, mis võivad olla menetluskuludeks, on välja toodud KrMS §-s 175. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks tunnistaja sõidukulud (KrMS § 175 lg 1 p 2, § 178 lg 1 p 3), ekspertiisikulu (KrMS § 175 lg 1 p 3) ning valitud kaitsjatele makstud mõistliku suurusega tasu (KrMS § 175 lg 1 p 1).
Kohus märgib, et KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluna käsitatav valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulu hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada ka selle hüvitamist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31. mai 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-108-12, p 29). Taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja vastavuses kriminaalasja mahukuse ning keerukusega ja kas küsitud tunnitasu on mõistliku suurusega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. mai 2020. a otsus nr 1-18-4590/82, p 46). Seejuures tasu, mis makstakse advokaadibüroo pidajale juristi sellise töö eest, mis vähendab eelduslikult vähemalt ligilähedaselt samas mahus advokaadist kaitsjal õigusteenuse osutamiseks kuluvat aega, on käsitatav tasuna KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes ja see tuleb mõistlikus ulatuses menetluskulu hulka arvata. (Riigikohtu kriminaalkolleegium 09. mai 2021. a otsus nr 1-20-2473, p 8).
Analüüsides valitud kaitsja mõistlikku tunnitasu suurust, siis on põhjendatud järeldada, et see on asjas suurenenud. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda (RKTKm nr 2-17-13164/62, p 10). Mõistlik tunnihind määratakse, arvestades asja mahtu ja keerukust, osutatud õigusabi aega ja kvaliteeti ning ka üldist hinnatõusu (vt nt RKKKm nr 1-21-8988/133, p 41 ja RKKKo nr 1-20-2473/58, p 9). Näiteks on Riigikohus leidnud, et mõistlikud kaitsjate tunnitasud on 170, 180 eurot ja 190 eurot (RKKK 16.05.2023 otsus nr 4-22-3288, p 30; RKKK 09.06.2023 otsus nr 1-22-5272, p 49). Samuti on põhjendatuks peetud nt 200, 205, 58 ja 220 eurost tunnihinda ilma käibemaksuta (vt nt RKTK 216-3785, p 31.4, RKTK 2-21-1824, p 13, Viru MK 1-22-3200 lk 9). Õigusabi keskmise mõistliku tunnihinnaga seoses on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-115-14 (p 14) selgitanud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajadust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi.
Tuginedes asjakohasele kohtupraktikale nendib kohus, et kliendil ja kaitsjal ei ole keelatud kokku leppida õigusteenuse osutamise kindlas tasus (AdvS § 61 lg 1 p 2), kuid esitades kohtule valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamise taotluse, peab see võimaldama kohtul analüüsida osutatud õigusteenuse põhjendatust KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses, s.t eelkõige töötunni hinna ja tööaja adekvaatsust. Käesolevas kohtuasjas peab kohus arvestades õigusteenuse kvaliteeti, asja mahtu ja keerukust ning üldist hinnatõusu mõistlikuks õigusteenuse tunnihinda, mis on lepinguliste kaitsjate puhul maksimaalselt 250 eurot(sh käibemaks) ja juristi puhul 150 eurot(sh käibemaks).
Tunnistaja kulud Käesoleval juhul on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 2 kohaselt tunnistajale KrMS § 178 kohaselt makstavad summad. Vastavalt KrMS § 178 lg-le 1 kannatanule, tunnistajale, koosseisuvälisele tõlgile ning eksperdile ja asjatundjale, kes ei tööta riiklikus ekspertiisiasutuses, hüvitatakse seoses kriminaalmenetlusega tekkinud järgmised kulud: 1) saamata jäänud sissetulek käesoleva paragrahvi lõike 4 järgi; 2) päevaraha; 3) sõidu- ja ööbimiskulud. Viru Maakohtu 20.02.2024 määrusega rahuldas kohus tunnistaja L E avalduse sõidukulude hüvitamiseks. Kohus
1-22-7314 pidas põhjendatuks hüvitada Viru Maakohtu eelarvest tunnistaja L E kriminaalmenetlusega nr 122-7314 tekkinud transpordikulud summas 20,60 eurot, mille kohus arvas menetluskulude hulka. Kuna kohus langetas süüdistatavate osas õigeksmõistva kohtuotsuse, siis jääb see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. Ekspertiisikulud KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riikliku ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Käesolevas menetluses on riiklikul ekspertiisiasutusel seoses käekirja ekspertiisi (ekspertiisiakt nr XXX) teostamisega tekkinud kulu summas 282,00 eurot. Kuna kohus langetas süüdistatavate osas õigeksmõistva kohtuotsuse, siis jääb seegi menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.
Kannatanu Roodevälja Terminal OÜ lepingulise esindaja kulud Kannatanu Roodevälja Terminal OÜ lepinguliste esindajatena osalesid kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses vandeadvokaadid Tarmo Pilv ja Kaire Hänilene. 13.03.2025 esitasid vandeadvokaadid menetluskulude nimekirja kriminaalasjas nr 1-22-7314 osutatud õigusabi osutamise kohta. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kannatanu menetluskulud kokku 36 000 eurot, mis koosnevad 36 000 euro(koos käibemaksuga) ulatuses esindajakuludest(kaitse kohtueelses menetluses ja maakohtus uurimistoimingutel, kriminaalasja toimikuga tutvumine, ettevalmistus kohtuistungiteks, osalemine kohtuistungitel). Menetluskulude nimekirjale oli lisatud ka arve nr XX.
Kohus on menetluskulude nimekirjale lisatud arvest nr XX tuvastanud, et tekkinud kulud moodustavad kokku 36 600 eurot(koos käibemaksuga). Seejuures on osutatud õigusabi 200 tunni ulatuses ja seda tunnihinnaga 150 eurot. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirja märgitud 36 000 euro näol on tegemist ilmselge eksimusega ning kaitsjad on silmas pidanud 36 6000 eurot, mis on märgitud ka lisatud arvele nr 47.
KrMS § 182 lg 4 kohaselt tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata jätmise korral õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise või kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu kannab tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisest tingitud kulud riik. Tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse muudel põhjustel läbi vaatamata jätmise korral jaotab kohus tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisega tekkinud kulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu ja riigi vahel. Arvestades, et kohus jättis Viru Maakohtu 30.08.2022 määrusega läbi vaatamata 30.04.2021 hagiavalduses ning 17.12.2021 hagiavalduse täienduses esitatud nõuded, siis peab kohus põhjendatuks vähendada põhjendatud menetluskulusid taotlusest märgitust 20 tunni võrra. Seega peab kohus põhjendatuks õigusteenuse osutamist 180 tunni ulatuses, mis vastab 32 940 eurole(sh käibemaks).
Kohus on seisukohal, et arvestades kannatanu lepinguliste esindajate rolli, asja mahukust, kuulub esitatud taotlus rahuldamisele osaliselt ning peab põhjendatuks mõista välja KrMS § 181 lg 1, § 182 alusel Eesti Vabariigilt kannatanu kasuks menetluskulud summas 32 940 eurot(sh käibemaks). Kannatanu esindajal tuleb esitada kohtule arvelduskonto number, kuhu välja mõistatud menetluskulud kohtuotsuse jõustumisel tasumisele kuuluvad.
Süüdistatavate kaitsjate kulud
1-22-7314 Süüdistatava Küllike Nammi lepingulise kaitsja Norman Aasa kulud KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel on praeguses asjas menetluskuludeks ka kokkuleppel kaitsja Norman Aasale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kaitsja Norman Aas esitas kohtule 17.03.2025 taotluse koos 41 lisaga. Taotluses palus kaitsja Küllike Nammi poolt kantud menetluskulude hüvitamist summas 148 449,2 eurot (ilma käibemaksuta). Nimetatud summale lisandub 17.03.2025 kohtuistungi kulu arvestades kohtuistungi tegelikku kestust keskmise tunnihinnaga 253,55 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulud tasuda Osaühing Advokaadibüroo Küllike Namm (registrikood XXX) pangakontole SEB pangas (XXX).
Taotluses on märgitud, et osutatud õigusabile kulunud aja osas tuleb tähele panna, et esialgu menetleti kriminaalasja nr 21740000007 eraldiseisvalt, 01.04.2022 ühendati see aga prokuratuuri määrusega kriminaalasjaga 20221000034 ühiseks menetluseks. Kõnealused kriminaalasjad eraldati uuesti kohtu määrusega 28.11.2022. Eeltoodud põhjustel ei ole võimalik täpselt eristada kriminaalasjade vahel menetluskulusid, mis on tekkinud perioodil 01.04.202228.11.2022. Seetõttu on arvestatud, et sellel perioodil 50% osutatud õigusabile kulunud ajast on seotud käeoleva kriminaalasjaga.
Taotluses on kaitsja välja toonud, et süüdistava õigusabikulud kokku on summas 148 449,2 eurot (ilma käibemaksuta, sealhulgas esindaja kulu 147 679,35 eurot, transpordikulud 766,85 eurot asja registrite päringud 3 eurot). Süüdistatavale on kokku osutatud õigusabi 591,2 tunni ulatuses. Teenust osutas Advokaadibüroo Sorainen OÜ: vandeadvokaat Norman Aas 574,8 tundi, keskmise tunnihinnaga 253,55 eurot (ilma käibemaksuta); jurist 16,4 tundi, keskmise tunnihinnaga 118,22 eurot (ilma käibemaksuta).
Esmalt märgib kohus, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on 10.10.2019 otsuses selgitanud, et valitud kaitsjale makstud tasu kui KrMS § 175 lg 1 p-s 1 nimetatud menetluskulu saab tekkida üksnes kaitsealusel ja tuleb hüvitada kaitsealusele. Ei ole välistatud, et riik täidab süüdistatava menetluskulude hüvitamise nõude mõne muu isiku pangakontole. Selleks tuleb esitada konkreetne taotlus, mida saab teha üksnes hüvitise saamiseks õigustatud isik (või tema seaduslik esindaja). Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kaitsealune K. Namm oleks esitanud taotluse välja mõistetava mõistliku kaitsjatasu tasumiseks osaühing Küllike Namm Advokaadibüroo pangakontole. Eeltoodust lähtudes ei pea kohus põhjendatuks menetluskulude hüvitamist osaühing Küllike Namm Advokaadibüroo kontole.
N. Aasa taotluse kohaselt oli süüdistatavale kokku osutatud õigusabi 591,2 tunni ulatuses (vandeadvokaat N. Aas – 574,8 tundi, jurist 16,4 tundi). Kohus on kontrollinud Norman Aasa poolt esitatud tundide arvestust menetluskulude nimekirjale lisatud lisast 1, mille kohaselt moodustas tundide koguarv 588,8 tundi. Lisades nr 2-40 on täpsustatud lisas 1 olevaid andmeid. Kohus peab seega Norman Aasa lisadele tuginedes põhjendatuks 588,8 töötundi, millest 572,4 tundi on osutanud õigusabi Norman Aas ja 16,4 tundi jurist, nagu on märgitud menetluskulude nimekirjas.
Menetluskulude ulatuse määramisel lähtub kohus sellest, et peab põhjendatuks Norman Aasa puhul tunnitasu 250 eurot ning juristi puhul 150 eurot. Seega leiab kohus, et töötundide osas on põhjendatud menetluskulud summas 145 560(572,4x250+16,4x150) eurot, millele lisandub 17.03.2025 toimunud kohtuistungi 6,5 tunni eest 1625 eurot.
Kohtu hinnangul on käesolevas asjas põhjendatud transpordikulude hüvitamine summas
1-22-7314 766,86 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o 935,557 eurot, kuna advokaadibüroo SORAINEN AS asukohaks on Tallinn linn ning istungid toimusid Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas. Samuti on põhjendatud päring summas 3 eurot, millele käibemaks ei lisandu. Seega peab kohus põhjendatuks rahuldada süüdistatava Küllike Nammi lepingulise kaitsja Norman Aasa menetluskulude hüvitamise taotlus osaliselt ning välja mõista KrMS § 181 lg 1 alusel Eesti Vabariigilt Küllike Nammi kasuks menetluskulud summas 148 123,557(145 560+1625+935,557+3) eurot(sh käibemaks). Küllike Nammil tuleb esitada kohtule arvelduskonto number, kuhu välja mõistatud menetluskulud kohtuotsuse jõustumisel tasumisele kuuluvad.
Süüdistatava Toomas Tamme lepingulise kaitsja Kristiina Lee kulud Kaitsja Kristiina Lee esitas kohtule 17.03.2025 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on õigusteenust osutatud ajaliselt kokku 668,45 tunni ulatuses ja summaliselt 150 065,31 eurot, milles lisandub käibemaks. Kaitsja Kristiina Lee hinnangul on tunnitasu suurused olnud mõistliku suurusega ning kooskõlas kohtupraktikaga. Tunnitasu on õigusteenuse osutamisel on olnud 2021. aastal 180 eurot, 2022. aastal 180 eurot ja 160 eurot, 2023.-2025. aastal 190 eurot. Nimetatud summadele lisandub käibemaks. Menetluskulude nimekirjaga on esitatud lisad 1-32, mis kajastavad menetluskulude nimekirjas nimetatud arveid. Kaitsja on eraldi tähelepanu juhtinud, et mõningatel arvetel on kajastatud ka muud Toomas Tammele osutatud õigusteenused, kuid taotluse esitamisel on arvestatud üksnes kohtueelses menetluses nr 21740000007 Toomas Tammele osutatud õigusteenusega, s.o ülejäänud õigusteenuse osa on arve tekstis kaetud. Kohus on kõiki nimetatud arveid kontrollinud ja veendunud, et teiste õigusteenuste osutamisega seotud kulutusi ei ole taotlusesse märgitud.
Kohus leiab, et kaitsja nimetatud menetluskulusid ei saa arvata menetluskulude hulka täies ulatuses. Nimelt oli süüdistatav Toomas Tammel kaks lepingulist kaitsjat, kes mõlemad on kohtule esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks taotluse. KrMS § 175 lg 2 sätestab, et kui menetlusosalisel on mitu kaitsjat või esindajat, arvatakse menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale või esindajale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu. Osutatud sätte mõtte kohaselt ei saa ühe ja sama kaitseülesande täitmise eest mitmele kaitsjale makstud tasu menetluskulu hulka arvata suuremas ulatuses kui see, mida oleks võimalik pidada ühele kaitsjale või esindajale sama ülesande täitmise eest makstavaks mõistlikuks tasuks (RKKK 21.06.2013, 3-1-1-63-13, p 23). Teisisõnu välistab KrMS § 175 lg 2 võimaluse hüvitada süüdistatavale mitmele kaitsjale sisuliselt samade kaitseülesannete täitmise ehk teineteise töö dubleerimise eest makstud tasu (RKKK 19.04.2022, 1-18-158/266, p-d 89-90 ja 95). Seega ei ole kogu taotluses märgitud summa menetluskulu hulka arvamine KrMS § 175 lg 2 kohaselt lubatav ning kohus peab põhjendatuks vähendada menetluskulude hulka poole võrra.
Seega peab kohus põhjendatuks süüdistatava Toomas Tamme lepingulise kaitsja Kristiina Lee menetluskulude hüvitamise taotlus rahuldada osaliselt ning välja mõista KrMS § 181 lg 1 alusel Eesti Vabariigilt Toomas Tamme kasuks menetluskulud summas 75 032,66 eurot(sh käibemaks). Toomas Tammel tuleb esitada kohtule arvelduskonto number, kuhu välja mõistatud menetluskulud kohtuotsuse jõustumisel tasumisele kuuluvad.
Süüdistava Toomas Tamme lepingulise kaitsja Martin Triipani kulud Kaitsja Martin Triipan esitas kohtule 17.03.2025 taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Kaitsja palub mõista Eesti Vabariigilt KrMS § 181 lg 1 ja § 183 lg 1 alusel Toomas Tamme kasuks välja kriminaalasja nr 1-22-7314 menetlusega kaasnenud menetluskulud summas 279 302,57
1-22-7314 eurot(koos käibemaksuga). Taotluses on kaitsja märkinud, et kulude arvestuse osas täpsustab kaitsja, et taotlusele lisatud arved sisaldavad ka kaitsja tööd Viru Maakohtu 17. novembri 2021. a ja Tartu Ringkonnakohtu 11. jaanuari 2022. a määruse vaidlustamisega seoses(vara arestimise asjas). Riigikohtu 02.06.2022 määruseset asjas 1-21-7774(p 41 ja 33) nähtub, et sellega on juba ära lahendatud kaitsja M. Triipani õigusabikulude taotlusi 2479,56 eurot ja 2063,88 euro ulatuses. Seega on põhjendatud lahutada taotlusele lisatud arvete kogusummast 283 846,01 eurot(koos käibemaksuga) 4543,44 eurot. Seega taotleb kaitsja nimetatud põhjustel justnimelt 279 302,57 euro mõistmist põhjendatuks menetluskuluks.
Kohus on tuvastanud, et seoses Riigikohtu 02.06.2022 määrusega palus kaitsja mitte arvestada menetluskuludena summat 4543,44(2479,56+2063,88) eurot, mis vastab 8,27 ja 6,88 tunnile. Seega ei arvesta kohus kõnealust 15,15 tundi õigusteenuse osutamise eest.
Kohus märgib, et arvete nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX kohaselt on kokku osutatud õigusteenust 359,18 tundi, millest 97,3 tundi jurist ja 261,88 tundi advokaadid.
Kohus märgib, et arvetel nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX ja nr XXX ei ole märgitud isiku täpsusega, kes õigusteenust osutas, seega kohus eeldab, et seda tegi kaitsja Martin Triipan. Kokku on nimetatud arvetelt võimalik tuvastada, et Martin Triipan on osutanud õigusteenust 278,86 tundi.
Järgnevalt on arved nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX ja nr XXX koostatud selliselt, et nendes ei ole märgitud osutatud õigusteenuste osutamiseks kulunud täpseid tunde. Kohus tuginedes teistele täpsematele arvetele, tunnitasudele ja kogemusele eeldab, et Martin Triipan on esitanud arved kokku 210 tunni õigusteenuse osutamise eest.
Eeltoodud arvete põhjalt on kohus tuvastanud, et kokku on osutatud õigusteenust 97,3 tundi jurist ning 750,74(261,88+278,86+210) tundi advokaadid. Nimetatud tundidest palus kaitsja mitte arvestada Riigikohtu 02.06.2022 määrusega seoses 15,15 tundi, seega lõplikult on kaitsja esitanud arved 97,3 tunni juristi poolt tehtud töö eest ning 735,59 tunni advokaatide poolt tehtud töö eest. Nagu kohus eelnevalt välja tõi siis peab kohus põhjendatuks tunnihinda 150 eurot(sh käibemaks) juristi puhul ja 250 eurot(sh käibemaks) advokaadi puhul. Kaitsja Martin Triipani esitatud arvetel ületavad tunnitasud nimetatud määrasid. Seega moodustavad osutatud õigusteenuse tunnid arvestades kohtu poolt aktsepteeritavaid tunnitasusid kokku 198 492,5 eurot, kuna 97,3x150eurot(14 595 eurot) +735,59x250eurot(183 897,5 eurot).
Nimetatud kuludele lisandusid arvete alusel ka muud kulud päringute, majutuse ja välisnõustaja abi eest kokku summas 1294,05 eurot. Seega kõik kulud kokku moodustavad 199 786,55(198 492,5+1294,05) eurot.
Nagu kohus tõi välja ka kaitsja Kristiina Lee puhul, siis nimetatud menetluskulusid ei saa arvata menetluskulude hulka täies ulatuses. Nimelt oli süüdistatav Toomas Tammel kaks lepingulist kaitsjat, kes mõlemad on kohtule esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks taotluse. KrMS § 175 lg 2 sätestab, et kui menetlusosalisel on mitu kaitsjat või esindajat, arvatakse menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale või esindajale
1-22-7314 tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu. Osutatud sätte mõtte kohaselt ei saa ühe ja sama kaitseülesande täitmise eest mitmele kaitsjale makstud tasu menetluskulu hulka arvata suuremas ulatuses kui see, mida oleks võimalik pidada ühele kaitsjale või esindajale sama ülesande täitmise eest makstavaks mõistlikuks tasuks (RKKK 21.06.2013, 3-1-1-63-13, p 23). Teisisõnu välistab KrMS § 175 lg 2 võimaluse hüvitada süüdistatavale mitmele kaitsjale sisuliselt samade kaitseülesannete täitmise ehk teineteise töö dubleerimise eest makstud tasu (RKKK 19.04.2022, 118-158/266, p-d 89-90 ja 95). Seega ei ole kogu taotluses märgitud summa menetluskulu hulka arvamine KrMS § 175 lg 2 kohaselt lubatav ning kohus peab põhjendatuks vähendada menetluskulude hulka poole võrra. Seega peab kohus põhjendatuks süüdistatava Toomas Tamme lepingulise kaitsja Martin Triipani menetluskulude hüvitamise taotlus rahuldada osaliselt ning välja mõista KrMS § 181 lg 1 alusel Eesti Vabariigilt Toomas Tamme kasuks menetluskulud summas 99 893,28 eurot(sh käibemaks). Toomas Tammel tuleb esitada kohtule arvelduskonto number, kuhu välja mõistatud menetluskulud kohtuotsuse jõustumisel tasumisele kuuluvad.
Süüdistatava Kalev Kanguri lepingulise kaitsja Dmitri Teplõhhi kulud Kaitsja Dmitri Teplõhh palus määrata kindlaks ja riigilt välja mõista Kalev Kanguri kasuks menetluskulu kogusummas 134 524,70 eurot. 17.03.2025 toimunud kohtuistungil esitas kaitsja kantud kulude kohta arved, millel oli kajastatud tööde täpsem loetelu. Kohus on kontrollinud esitatud arveid ning tuvastanud, et nende kogusumma moodustab 134 524,70 eurot nagu on kaitsja esitatud taotluses märkinud. Kokku on õigusteenust osutatud 691 tundi. Esitatud arvete kohaselt on Dmitri Teplõhhi tunnitasuks on olnud peamiselt 170 eurot ning kohus peab seda mõistlikuks. Samuti on teiste isiku poolt abistavate teenuste osutamine olnud mõistlikult hinnastatud. Kohtu hinnangul on nimetatud tööülesannetele kulutatud töötunnid olnud põhjendatud, seega peab kohus põhjendatuks tekkinud õigusabi kulusid ning arvab need menetluskulude hulka.
Seega peab kohus põhjendatuks rahuldada süüdistatava Kalev Kanguri lepingulise kaitsja Dmitri Teplõhhi menetluskulude hüvitamise taotlus ning välja mõista KrMS § 181 lg 1 alusel Eesti Vabariigilt Kalev Kanguri kasuks menetluskulud summas 134 524,70 eurot(sh käibemaks). Kalev Kanguril tuleb esitada kohtule arvelduskonto number, kuhu välja mõistatud menetluskulud kohtuotsuse jõustumisel tasumisele kuuluvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Jaanika Kõrgmaa Kohtunik
Viru MK 12.05.2025 kohtuotsus on osaliselt tühistatud 05.12.2025 Tartu Ringkonnakohtu otsusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.