Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1-22-227 3. aprill 2023 Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett ja Juhan Sarv Kriminaalasi Sandro Õunpuu süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 2 ning § 199 lg 2 p-de 7 ja 8 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 10. augusti 2022. a otsus Sandro Õunpuu kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa, kassatsioon Prokuratuur, esindaja Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rainer Amur 1. veebruar 2023, kirjalik menetlus
Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 10. augusti 2022. a otsus osas, millega jäeti maakohtu mõistetud karistus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
Saata kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt.
Jätta Sandro Õunpuule kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest OÜ-le Advokaadibüroo Natalia Lausmaa määratud 388 eurot 80 senti riigi kanda.
Sandro Õunpuu anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 215 lg 2 p 2 ning § 199 lg 2 p-de 7 ja 8 järgi. Süüdistuse kohaselt tungis ta 2020. a Kuressaares koos kahe alaealisega bussi ning kasutas seda omavoliliselt. Süüdistatav oli bussis soojas ning sõitis kaasreisijana kaasa. Kuna bussiga tehti mitu avariid, tekkis kannatanul kahju 8506 eurot 98 senti. Lisaks tungis S. Õunpuu 2021. a Kuressaares koos kahe alaealisega perearstikeskusesse ning varastas sealt seifi ja ratastooli. Varastatu väärtus oli 1976 eurot 13 senti.
Alaealiste kaastäideviijate suhtes lõpetati menetlus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 alusel.
Pärnu Maakohtu 8. juuni 2022. a otsusega tunnistati süüdistatav süüdi ja teda karistati KarS § 215 lg 2 p 2 järgi vangistusega 1 aastaks ja 6 kuuks ning § 199 lg 2 p-de 7 ja 8 järgi vangistusega 2 aastaks 6 kuuks. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Pärnu Maakohtu 21. juuni 2019. a otsusega mõistetud kandmata 4 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistuse võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti vangistus 6 aastat 11 kuud.
Esimese astme kohtu hinnangul oli süüdistatava süü keskmine. Kohus võttis karistust mõistes arvesse, et puudusid karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, süüdistataval oli üks kehtiv kriminaal- ja neli kehtivat väärteokaristust ning ta pani uued kuriteod toime katseajal.
Maakohtu otsuse vaidlustas kaitsja, kes taotles T. Õunpuu õigeksmõistmist KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, karistuse kergendamist, vangistuse asendamist üldkasuliku tööga ning süüdistatava karistusest tingimisi vabastamist käitumiskontrollile allutamisega.
Tallinna Ringkonnakohtu 10. augusti 2022. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ning apellatsioon rahuldamata. Teise astme kohus leidis, et maakohus on kummagi kuriteo eest karistust mõistes arvestanud toime pandud tegude kõiki tehiolusid, mis mõjutavad süü suurust. Maakohus ei teinud selliseid vigu, mis annaksid alust väita, et mõistetud üksikkaristused ei vasta kuritegude raskusele ja süüdistatava isikule.
Ringkonnakohtu otsuse vaidlustas kaitsja, kes taotleb süüdistatava õigeksmõistmist KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, tema karistamist KarS § 215 lg 2 p 2 järgi 4 kuu ja KarS § 199 lg 2 p 7 järgi 5 kuu pikkuse vangistusega, uue liitkaristuse mõistmist ning karistuse osaliselt tingimisi kohaldamata jätmist koos käitumiskontrollile allutamisega. Kassatsioonis leitakse, et süüdistatava süü oli väike, sest ta polnud kuritegude algataja ning tema teopanus oli marginaalne.
Prokuratuur märgib kassatsioonivastuses, et karistus vastab süü suurusele ning kohtud on seda mõistes arvestanud kõiki asjaolusid.
S. Õunpuu süüditunnistamist puudutavas osas on kohtuotsused seaduslikud ning põhjendatud. Kohtud on veenvalt kummutanud kaitsja väited, et vargust ei pandud toime sissetungimisega. Kolleegium peab kassaatori põhjendeid selle kohta, miks tuleks süüdistatav KarS § 199 lg 2 p 8 järgi õigeks mõista, ilmselgelt alusetuks ning jätab need KrMS § 363 lg 4 p-st 1 juhindudes üksikasjalikult käsitlemata.
Tähelepanu väärivad aga kohtute vead karistuse mõistmisel. Maakohus jättis kehtivat kohtupraktikat eirates arvestamata, et süü suurust hinnates tuleb keskenduda teole, mitte süüdistatava isikule (vt nt RKKK 20.02.2007, 3-1-1-99-06, p 14; 10.03.2016, 3-1-1-20-16, p 14). Ringkonnakohus seda viga ei kõrvaldanud.
Maakohus leidis, et süüdistatava süü on keskmine, põhjendades oma hinnangut sisuliselt sellega, et süüdistataval on üks kehtiv kriminaal- ja neli kehtivat väärteokaristust ja et süüdistatav pani kuriteod toime katseajal. Need asjaolud ei iseloomusta aga mitte süüdistatava kuritegusid, vaid tema isikut. Seega saab neid arvestada alles pärast süü suurusele vastava karistuse kindlakstegemist selle korrigeerimisel eripreventiivsetel kaalutlustel. Samas jäid kuritegusid iseloomustavad asjaolud maakohtul sootuks tähelepanuta. Näiteks ei võtnud kohus
2(3)
süü suuruse hindamisel seisukohta, missugune oli grupis toime pandud kuritegudes süüdistatava teopanus. Maakohus küll nentis, et S. Õunpuu pani kuriteod toime koos alaealistega, kuid alaealised ei olnud S. Õunpuu mõju all, samuti polnud tal grupis juhtivat rolli. Kuidas niisugune järeldus mõjutas S. Õunpuu süü suurust, otsusest ei nähtu. Asja omavolilise kasutamise puhul pole arvestatud asjaoluga, et süüdistatav ise bussi ei juhtinud, vaid oli üksnes kaassõitja. Samuti on varavastaste kuritegude puhul süü suuruse hindamisel mh oluline süüteo objektiks oleva vara väärtus ja/või kahju suurus (vt nt RKKK 26.01.2021, 1-19-4150/132, p 28). Sellelegi pole karistust mõistes tähelepanu pööratud. Kui vargus pannakse toime sissetungimisega, võib süü suurus sõltuda muu hulgas asjaolust, kas siseneti nt elu- või äriruumi (vrd vastavalt KarS § 266 lg-tega 1 ja 2).
Pärast süü suuruse ja sellele vastava karistuse kindlaks määramist korrigeerib kohus seda eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest lähtuvalt. Karistuse mõistmise selles staadiumis hinnatakse eripreventsiooni vaatepunktist, kas arvestades süüdistatava isikut (näiteks tema karistustundlikkust või tuvastatud asjaolude põhjal tehtud prognoosi tema edasise käitumise suhtes), on vajadus teosüü suurusele vastavat karistust karmistada või leevendada. Üldpreventsiooni eesmärgil korrigeeritakse karistust juhul, kui seda nõuavad erandlikult õiguskorra kaitsmise huvid (vt nt RKKK 17.06.2013, 3-1-1-58-13, p 10; 20.03.2017, 3-1-1-617, p 18). Kummalisel moel sisustas maakohus üldpreventiivset eesmärki asjaoluga, et põhiseaduse § 32 järgi tuleb omandi puutumatust kaitsta, jättes aga tähelepanuta, et asjakohaste kuriteokoosseisude (KarS §-d 199 ja 215) kaitstavaks hüveks ongi omand.
Kokkuvõtvalt on kohtud teinud S. Õunpuu süü suuruse hindamisel ja sellest tulenevalt ka karistuse mõistmisel kaalutlusvea, mis on käsitatav materiaalõiguse (KarS § 56 lg 1) ebaõige kohaldamisena (vt ka RKKK 21.06.2021, 1-20-1108/94, p 16). Kuivõrd eksiti üksikkaristuste mõistmisel, ei võta kolleegium eraldi seisukohta liitkaristuse moodustamise kohta. Kuigi rikkumine sai alguse maakohtust, peab kolleegium praegusel juhul vajalikuks, et uue hinnangu S. Õunpuu süü suurusele ning teistele tema karistust mõjutavatele teguritele annaks ringkonnakohus.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 1, tühistab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 10. augusti 2022. a otsuse osas, millega jäeti maakohtu otsus karistuse osas muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Kriminaalasi tuleb tühistatud osas saata uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Muus osas jääb ringkonnakohtu otsus muutmata. Kaitsja kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt. Asja uuel arutamisel tuleb apellatsioonikohtul lahendada uuesti üksnes süüdistatavale mõistetava karistuse küsimus.
Riigikohtu 10. novembri 2022. a määrusega arvati menetluskulude hulka süüdistatava kaitsjale kassatsioonimenetluses määratud riigi õigusabi tasu summas 388 eurot 80 senti. Kuna kolleegium teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 6 nimetatud lahendi, jääb see menetluskulu KrMS § 186 lg 1 alusel riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.