Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Kohtuotsuse põhjendused KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 1, 2 järgi ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Eelkõige tuleks lähtuda sellistest tõenditest, mis kajastavad sündmustikku reaalselt ja on salvestanud juhtunu asjaolud sõltumata kellegi subjektiivsest arvamusest või hinnangust. Ütluste tõelevastavuse otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige tuvastatud faktidest. Oluline on ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Kohus peab tõendite hindamisel eelkõige lahendama küsimused, kas kõik kohtule esitatud tõendid on lubatavad, kas tõendite kogumisel on või ei ole rikutud menetlusnorme ning millised vastuolulistest ütlustest on usaldusväärsed. Kohtu hinnangul ei ole tõendite kogumise korda kuriteo toimepanemise asjaolude tõendamiseks rikutud ning kohtule esitatud tõendid saab lugeda lubatavaks. Kaitsja poolt osundatud küsitavust seonduvalt tsiviilhagi tõendatusega (puuduvad panga kinnitused konto väljavõtete kohta) analüüsib kohus tsiviilhagi osas seisukohta võtmise juures. Järgnevalt analüüsib kohus, mil määral toetavad esitatud tõendid süüdistuse sisu. Vaidlus puudub selles, et süüdistuses näidatud ajal viibisid nii kannatanu S K, süüdistatav Aleksei Dudin kui ka tunnistajad V K, E P, L K, M K ja A A xxx asuva suvila territooriumil, kus tekkis konflikt kannatanu ja süüdistatava vahel. Vaidlus puudub selleski, et konflikti käigus tõi süüdistatav kirve ning kannatanu käsi sai kahjustatud just süüdistatava käes olnud kirve tõttu. Sellekohaseid ütlusi on andnud kannatanu ja tunnistajad V K, E P, L K, M K, A A ning kirve kätte võtmist ei ole eitanud ka süüdistatav ise. Samuti langevad isikuliste tõendiallikatega kokku sündmuskoha vaatlusprotokollid ja asitõendi vaatlusprotokollid, milles on kajastatud verekahtlase määrdumise olemasolu. Vastavalt 07.08.2021 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollile oli sündmuskoht xxx. Uurimistoimingu algus 23:21, lõpp 23:33. Hoone sissepääsu ees avatud ukse vastas tool, mille ümbruses terrassi põrandal verekahtlane määrdumus. Tooli ümbruses erinevad toidupakendid, millel verekahtlane määrdumus. Terrassi tagumises piirkonnas aiamööbli ümbruses põrandal verekahtlane määrdumus, nähtaval kohal purunenud toidunõud ja ümberpaiskunud laud. Terrassi piirdel näha verekahtlane määrdumus. Vastavalt 11.08.2021 sündmuskoha vaatlusprotokollile tuvastati vaatlusega, et terrassi esi- ja vasakpoolsel külgedel on puidust piirded. Piirde ja maapinna kõrguse vahe on 130 cm. Visuaalsel vaatlusel terrassi vasakpoolsel küljel põrandal, piirdel, kardinal, kuntslille lehtedel, katusevoodril, tugitooli kattel ja laual oleval lillepotil tuvastati verekahtlased määrdumised, millest võeti puuteproovid, võetud proovid andsid verepositiivsed tulemused (pakendid 1-10). Asitõendite vaatlusprotokollides on vaadeldud A. Dudinil käes olnud kirvest ning A. Dudini ja S. Ki riideid. Kohus toob neist välja olulisema, s.o eelkõige leitud verekahtlased määrdumised, mis on seostatavad antud sündmusega läbi eksperdiarvamuse. S Kil seljas olnud riideid (musta värvi pusa, halli värvi vest, tumesinist värvi jalanõud /Crocs/, tumesinist värvi T-särk, musta värvi dressipüksid) vaadeldi 21.08.2021 asitõendi vaatlusprotokollis, verekahtlast määrdumist või plekki leiti kõikidelt riietelt ja jalanõudelt. Vastavalt 19.08.2021 koostatud asitõendi vaatlusprotokollile on kirve kiili pikkus ca 100 mm, kirvetera on pikkusega ca 150 mm ning kirve kogupikkus on ca 510 mm. Visuaalsel vaatlusel kirvetera mõlemal poolel, kirvevarrel ja kiili põsel tuvastati verekahtlase määrdumised, mis tähistati numbritega 1.1.-1.8 ja 1.10.-1.14. Aleksei Dudinil 07.08.2021 seljas olnud riided saadi vastavalt 18.08.2021 koostatud vaatlusprotokollile E P elukoha vaatluse käigus. Nimelt E P lubas vabatahtlikult siseneda tema elukohta vaatluse eesmärgil, et näidata, kus asuvad riided, mis olid seljas temal ja tema elukaaslasel Aleksei Dudinil 07.08.2021. E P andis vabatahtlikult politseiametnikule üle A. Dudini riided: sinist

värvi T-särk, halli-musta värvi jope, halli-musta värvi püksid ning halli värvi jalanõud roheliste paeltega. Eelnimetatud riideesemeid ja jalanõusid vaadeldi 01.09.2021 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis. Vaatlusprotokolli kohaselt spordisärgil verekahtlaseid jälgi ei tuvastatud. Vere olemasolule andsid positiivse tulemuse pükste vasakpoolse reie esiküljel tekkinud helendus ja pükste parempoolse reie siseküljel tekkinud helendus (pakendid 3.1 ja 3.2). Samuti oli verekahtlaseid määrdumisi näha mõlema jalatsi pealmisel osal ja külgedel ning puuteproovid võeti vasaku jalatsi pealmiselt osalt sisekülje poolt (pakend 6.1), vasaku jala jalatsi pealmiselt osalt väliskülje poolt (pakend 6.2), parema jala jalatsi pealmiselt osalt sisekülje poolt (pakend 6.3) ja parema jalatsi pealmiselt osalt väliskülje poolt (pakend 6.4). DNA-ekspertiisaktis nr 21E-GE1178 p 1 antud eksperdiarvamuse kohaselt saadi proovidest verekahtlastest määrdumistest terrassi piirdel (pakend 1), terrassi põrandal (pakendid 2 ja 4), tugitooli kattel (pakend 6), kardinal (pakend 7), kirveteral (pakend 1.6), vasaku jala jalatsi pealmisel osalt, sisekülje poolt (pakend 6.1), vasaku jala jalatsi pealmiselt osalt, väliskülje poolt (pakend 6.2), parema jala jalatsi pealmiselt osalt, sisekülje poolt (pakend 6.3) ja parema jala jalatsi pealmiselt osalt, väliskülje poolt DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on kokkulangevad S Ki DNA-profiiliga. Eksperdiarvamuse p 4 kohaselt verekahtlasest määrdumisest kirveteral võetud proovist (pakend 1.11) saadi DNA-analüüsil osaline profiil ning kõik selles DNA-profiilis ilmsiks tulnud alleelid on leitavad S Ki DNA-profiilis, kuid mitte Aleksei Dudini DNA-profiilis. Seega toetavad eeltoodud tõendid fakti, et S. K ja A. Dudin viibisid sündmuskohal ning S Ki käsi sai kahjustada just asitõendiks esitatud kirve läbi. Kahtluse alla ei ole seatud ka S. Ki tervise kahjustamise ulatust ning seda kinnitavad ka vastavad ravidokumendid. Kiirabikaardist nähtuvalt oli kiirabi sündmuskohal 07.08.2021 kell 21:24, patsiendiks S K. Kaebusena märgitud, et tüli käigus sai löögi kirvega vas. küünarvarre pk-da lateraalselt. KA saabudes istub tooli peal, kaltsmärg, teadvusel, adekvaatne, kontaktne. Diagnoosiks lahtine küünarvarrehaav, küünarvarre muude osade lahtine haav. S K hospitaliseeriti haiglasse (Põhja-Eesti Regionaalhaigla). S Ki ravidokumentidest nähtub, et S. K saabus EMOsse 07.08.2021 21:54 ja lahkus EMOst 07.08.2021 kell 23:29. Põhihaigusena märgitud küünra lahtine haav. Staatusena on märgitud, et patsiendi üldseisund on stabiilne, vitaalparameetrid korras, suurt verejooksu ei ole. Alkoholijoobes. Vasaku küünarvarre ulnaarsel sisepinnal u.15 cm lahtine haav, mille põhjas näha veritsevad lihased ja üks vigastatud/rebenenud kõõlus, pulss a.radialisel palpeeritav. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljavõttes S Ki haigusloost on märgitud, et S K viibis ravil 07.08.09.08.2021 PERH ortopeedia osakonnas. Patsiendil vasaku küünarvarre volaarsel-ulnaarsel pinnal raiehaav, keskmises kolmandikus, haavast arteriaalverejooks. Operatsioonidena märgitud jäsemete arterite õmblus trauma korral, perifeerse närvi vigastuse primaarne õmblus ja küünarvarre kõõluste õmblus. Kuigi kaitsja hinnangul ei näita sündmuskoha vaatlusprotokollid isikute asetsemist sündmuskohal ega ka seda, kus kohast kirvele järele mindi (pildid sündmuskohast ei ole tehtud protokolli tegemise käigus, puuduvad mõõtmised, skeemid, välja arvatud piirde ja maapinna kõrguse vahe), on kohtu hinnangul eelviidatud tõendid kogumis piisavad selleks, et osundada süüdistatava ja kannatanu kohalolekule ning kannatanu tervise kahjustamisele süüdistatava tegevuse tõttu. Sündmuskoha detailine mõõtmata jätmine ei takista antud juhul kuidagi hinnata sündmuskohal viibivate isikute ütlusi süüdistatava ja kannatanu käitumise, aga ka nende asetuse kohta kannatanu käe vigastamise ajal. Kaitsja hinnangul puudus Aleksei Dudinil tahtlus kehavigastuste tekitamises. Kaitsja selgituste kohaselt läks A. Dudin kirvega sündmuskohta vaid selleks, et lõpetada kannatanu ja V Ki agressiivne

tegevus ning kindlasti ei teinud Aleksei Dudin kirvega tugevat lööki ülevalt alla kannatanu pea suunas. Seega vaidlus on tõusetunud teo kvalifikatsioonis KarS § 118 lg 1 p 1,2 järgi. Selleks, et kindlaks teha A. Dudini tegelik käitumine sündmuskohal, hindabki kohus esmalt sündmuskohal viibinud isikute ütluste usaldusväärsust, kõrvutab neid seejärel teiste sündmust kajastavate ja seostavate tõenditega ning lõpuks annab hinnangu võimalikule põhjuslikule seosele süüdistatava tegevuse ja kannatanul tuvastatud tervisekahjustuste vahel. Nagu kohus juba eespool märkis, ei eitanud keegi sündmuskohal viibinud isikutest konflikti süüdistatava ja kannatanu vahel. Samuti nähtub nii kannatanu, süüdistatava kui ka tunnistajate V Ki, E P, L K, M K ja A A ütlustest, et kannatanu tervise kahjustamisele eelnes konflikt V Ki ja E P vahel. On loogiline ja usutav, et tavapäraselt püüavad konfliktis osalenud isikud näidata ennast nö paremas valguses ning konflikti tegeliku põhjustajana nimetatakse vastaspoolt. Nii ka antud juhul. Kuna V Ki abikaasa on S K ning E P abikaasa Aleksei Dudin, on loogiline seegi, et mõlemad naisterahvad annavad vastaspoole käitumise kohta just enda abikaasaga sarnaseid ütlusi. Kannatanu S Ki ja tunnistaja V Ki ütlustest nähtuvalt sai tüli alguse, kui S K palus noortel (A. Dudinil ja E. Pl) koju minna ning E hüppas üle laua V Kile kallale. Kannatanu ütluste kohaselt kui E läks tema naisele kallale, siis tema naine hakkas ka kuidagi vastu andma ning kui naisterahvad rüselesid, siis mingid lauad kukkusid maha, mingi segadus seal juhtus. Tunnistaja V Ki ütluste kohaselt tuli E talle kallale, lihtsalt hüppas üle laua, peksis kätega igale poole. Tunnistaja E P ütlustest nähtuvalt ei eitanud ta, et võis V Kit sõnadega solvata (ütles, et S naine on nagu nähvits, kes jookseb siin ringi), kuid tema ütlustest nähtub seegi, et pärast seda lõi V K teda pudeliga, löömise hetkel oli oma laua poole peal, sellega kukutas kogu laua maha, kõik kukkus maha. Samuti nähtub ütlustest, et konfliktile eelnes S Ki ja V poolt ebameeldiv suhtlus nendega. Ka süüdistatava Aleksei Dudini ütluste kohaselt viskas V Et pudeliga, tabades nägu, V läks Ele kallale ning lauad ja toolid, klaasid kukkusid maha, V üritas L juustest sikutada, tõugata, lüüa. Järelikult leiavad S K ja V K, et füüsilise konflikti algatajateks olid Aleksei Dudin ja E P ning vastupidi, Dudin ja P peavad konflikti algatajaks Kit. Kuivõrd tunnistajad M K, A A ja L K kahe naisterahva vahel aset leidnud konflikti kohta täpsemalt midagi ei rääkinud, on kohtu hinnangul kellegi ütluste eelistamine, seejuures juhtumi üksikasjalik taastamine, keeruline. Samas leiab kohus, et esitatud tõendid on piisavad selleks, et kinnitada mõlema naisterahva agressiivset meelestatust ning üleolevat suhtumist vastaspoolde. Siinjuures arvestab kohus, et tunnistaja E P ei eitanud konflikti sõnalist algatamist, kannatanu ei eitanud, et tema naine hakkas ka kuidagi vastu andma ning tunnistaja A A ütluste kohaselt võttis V pudeliga hoogu L suunas. Ka tunnistaja M K ütlustest nähtuvalt oli kaklus kahe naise vahel. Kannatanu ja süüdistatava ütlustest saab aga välja lugeda, et nad püüdsid alguses naiste konflikti lõpetada, s.o neid kaklusest eemaldada. Ka tunnistaja E P ütluste kohaselt kui ta kätega vastu vehkis, siis tema mees haaras tema käest kinni ja ütles, et peab ära lõpetama. Kohtu hinnangul on loogiline, et olukorras, kus üks naisterahvas ei oleks soovinud kakluses osaleda, oleks tema abikaasal õnnestunud ta ka kaklusest eemale viia, mis sündmuse edasist käiku arvestades aga ei õnnestunud. Järelikult oli mõlemal naisterahval aktiivne roll vastastikusel kaklusel ning rääkida ühest naisterahvast kui kannatavast poolest ning teisest naisterahvast kui süüdlasest puudub alus. Mõlema naisterahva osalust vastastikusel kaklusel toetavad ka prokuratuuri loal kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määrus ja neil tuvastatud tervisekahjustused (16.11.2021 koostatud prokuratuuri loal kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määrusest nähtuvalt lõpetati E P suhtes menetlus KarS § 121 lg 1 tunnustel). AS Lääne-Tallinna Keskhaigla poolt 09.08.2021 V Ki kohta antud tervisekaardist nähtuvalt oli V K rahuldavas üldseisundis, on väikesed hematoomid kogu kehal, neist kõige suuremad alalõual vasakul

pool (3*3), vasakul õlavarrel ja küünarvarrel, vasakul rindkere pool kaena alt, paremal küünarvarrel, paremal labakäel IV sõrm valutab, turseline, hematoom (1*1). V Ki suhtes on 11.08.2021 koostatud ka isiku läbivaatuse protokoll, milles on kuriteojälgede kirjeldusena märgitud järgmised hematoomid: isiku vasakul käel küünarvarrel ja labakäe vahelisel alal, vasakul õlavarrel, vasakul pool kaena all, paremal küünarvarrel, paremal käel küünarvarre ja labakäe vahelisel alal, alalõual vasakul pool, vasaku labakäe 4. sõrm paistes. E P suhtes on 07.08.2021 koostatud isiku läbivaatuse protokoll, milles on kuriteojälgede kirjeldusena märgitud, et visuaalsed välised vigastused puuduvad. E P suhtes on isiku läbivaatuse protokoll koostatud ka 17.08.2021 ning kuriteojälgede kirjeldusena on märgitud, et vasakpoolsel õlavarrel on nahavärvist tumedam ovaalse kujuga laik, parempoolsel õlavarrel on horisontaalselt asetsev punakat tooni vananenud kriimustus. Kohus arvestab, et 07.08.2021 toimus üksnes E P visuaalne vaatlus, mis ei välistanud kuidagi riiete alla jäävaid kergeid kahjustusi, kriimustusi vms. Nii toimuski 17.08.2021 juba isiku põhjalikum ülevaatus, kus tuvastati ka võimalikud rüselusest tekkinud jäljed. Kuigi naisterahvaste vahel aset leidnud konflikt ei ole käesoleva kuriteo esemeks, oli sellel peatumine oluline sündmuse kui terviku hindamisel. Just naisterahvaste vahel aset leidnud konflikti tõttu sattusid omakorda vastastikku rüselusse kannatanu S K ja süüdistatav Aleksei Dudin. Kannatanu ütlustest nähtuvalt läksid nad naiste konflikti vahele, temal ja Alekseil oli juba mingi haare. Rüseluse käigus kukkus koos Alekseiga maha. Astus enda naise kaitseks välja, võimalik, et kasutas ka vandesõnu. Süüdistatava Aleksei Dudini ütluste kohaselt kõndis S žestikuleerides E poole ja rääkides tema naise kohta roppe sõnu. Kui V ründas juba teda, siis läks kett katki. V ründas ja samal ajal S ründas teda. Kui V jättis E rahule ja ründas teda, siis V ütles, et paneb ta istuma (vanglasse). S ka ründas teda, mõlemad vajusid ta peale. Ka tunnistaja E P ütlustest nähtuvalt läksid tema mehele kallale nii kannatanu S K kui ka V K. Tiris V jopest eemale, tuli A ja ütles, et las mehed klaarivad ära, tulge eemale. Aleksei tõukas ennast Sst lahti ja siis V tuli talle jälle selle pudeliga vastu, aga A jõudis temalt selle pudeli ära võtta. Samas ei nähtu tunnistaja E P ütlustest, et teda oleks hakanud ründama S K nagu väitis süüdistatav. E P ütlustest nähtuvalt haaras küll S K ta käest kinni ja ütles, et peab ära lõpetama, kuid seda ajal, mil toimus naisterahvaste omavaheline konflikt. E P ütlustest saab küll välja lugeda sedagi, et kui Aleksei ära läks, kõndisid S ja V tema poole, kuid puuduvad sellekohased andmed, et sel ajal oleks S kuidagi agressiivne tema vastu olnud või kuidas S. Ki kõndimine terrassil teda ohustas. Seega mõjuvad Aleksei Dudini vastupidised ütlused otsitud põhjendustena näidata sündmust nö rohkem tema ja E P kahjuks, kui see tegelikult oli. Siinjuures arvestab kohus, et ei tunnistajate L K, M K, A A ega V K ütlustest ei nähtu, et kannatavaks osapooleks oleks olnud just Aleksei Dudin ja E P. Ometi olid just viidatud tunnistajad sündmuskohal viibivateks isikuteks, kes nägid nelja inimest rüselemas ehk oskavad kõrvaltvaatajana anda edasi kõige objektiivsema olukorra. Tunnistaja L K ütluste kohaselt oli rüselus V, S, Aleksei ja L vahel, vehkisid kätega. Tunnistaja V K ütluste kohaselt S ja Aleksei lükkasid üksteist kätega, õlgadesse tõukasid ning tema arusaamist mööda oli see vastastikune. Tunnistaja A A ütlustest nähtuvalt oli tema isikuks, kes püüdis konflikti vaigistada, võttes V käest pudeli ära. Kuna ka tunnistaja E P ütlustest nähtuvalt jõudis A. A Vlt pudeli ära võtta ning A. A ütles, et las mehed klaarivad ära, tulge eemale, on usutav, et A A nägi omavahel rüselemas ka A. Dudinit ja S. Ki ning ei leidnud, et üks osapool oleks olnud nö nõrgemas positsioonis. Kuigi tunnistaja M K ütluste kohaselt on tal mälu halb, andis ta ütlusi, mille kohaselt oli terrassi peal kaklus, alustas Aleksei, pärast S ka. Kohus arvestab nimetatud ütlusi osas, mis on haakuvad teiste isikuliste tõendiallikatega. Antud juhul toetavad need sündmust kui tervikut, st rüselus toimus kahe võrdse meesterahva vahel ning puudus nö kakluse nõrgem osapool. A. Dudini ja S. Ki mõlema rolli rüseluses toetavad ka neil tuvastatud tervisekahjustused.

Aleksei Dudini suhtes on koostatud isiku läbivaatuse protokoll 07.08.2021 ning kuriteojälgede kirjeldusena on märgitud: vasaku ja parema käe randme piirkonnas verekahtlane määrdumus, paremal kaela piirkonnas erinevad marrastused ja punetus, vasakul rinnaku piirkonnas punetus, vasaku ja parema käe nukkide piirkonnas punetus ja verekahtlane määrdumus. S Ki läbivaatuse protokoll koostati 11.08.2021 ning läbivaatusega tuvastatud kuriteojälgede kirjeldusena on märgitud: alumise huule all punast värvi täpp, vasakul käsivarrel sidemed, vasakul õlavarrel marrastused, paremal käsivarrel küünarnuki siseküljel verevalum, paremal käsivarrel randme piirkonnas käe sisekülje punetus. Seega kokkuvõtvalt leiab kohus, et enne süüdistuses kirjeldatud tegu toimus sündmuskohal vastastikune rüselus/kaklus, kus üheks osapooleks olid S K ja V K ning teiseks osapooleks Aleksei Dudin ja E P. Kaitsja väide, justkui ei olekski konflikti saanud teisiti lahendada kui kirve võtmisega, tundub antud situatsiooni arvestades ilmselgelt ülepaisutatud. Eelnimetatut toetab fakt, et Aleksei Dudinil oli võimalus konfliktist eemalduda, minna terrassilt ära ja võtta kirves. On eluliselt usutav, et isik, kes tunneb ohtu enda elule või tervisele, püüab ohust eemalduda ning selle õnnestumisel jääb ohutusse kaugusesse ja helistab politseisse. Aleksei Dudin küll eemaldus kannatanust, aga mitte selleks, et kaitsta enda elu ja tervist või helistada õiguskaitseorganitele, vaid selleks, et võtta kirves, minna tagasi kannatanu juurde ja demonstreerida sellega enda üleolekut ja võimu. Seejuures ei kinnita A. Dudini enda ütlused ka võimalust, et A. Dudin eemaldus konfliktist, kuna tajus ohtu enda abikaasale. Nii andis A. Dudin kohtuistungil ütlusi, et mõlemad (S. K ja V. K) vajusid ta peale. Lähtudes süüdistatava sellistest ütlustest oli järelikult ka E Pl võimalus konfliktist eemalduda (kui mõlemad vastaspoolel olevad isikud väidetavalt ründasid A. Dudinit). Puuduvad andmed, et E. P oleks seda võimalust kasutanud. Samuti andis tunnistaja L K ütlusi, et kui Aleksei läks terrassilt ära, siis olid kisa ja lärm, aga keegi ei kakelnud enam. Seega kohtu hinnangul püüdsid mõlemad osapooled ennast teise osapoole suhtes kehtestada ning eesmärgiks oli konflikti nö võidukas lõpetamine läbi teise osapoole alistumisele sundimise. Kirve võtmisega ja sellega kannatanu suunas liikumisega näitaski A. Dudin selgelt, et tema kaotusega ei lepi ning teise poole alistamiseks on ta valmis kasutusele võtma ka mõjusamad meetmed. Samas möönab kohus, et pelgalt kirve võtmine ja sellega konflikti keskmesse saabumine ei tähenda automaatselt, et A. Dudin tahtiski sellega kannatanut lüüa. Võib-olla oli tema soov tõesti vaid vastaspoolt hirmutada nagu väitis A. Dudin ise. Sündmuse objektiivseks hindamiseks ongi oluline esmalt analüüsida süüdistatava ja kannatanu kui juhtunus vahetult osalenud isikute ütlusi ning seejärel kõrvutada neid asjas kogutud teiste tõenditega. Süüdistatava Aleksei Dudini ütluste kohaselt hüppas ta piirde alt läbi ja tahtis S peatada, et ei kõnniks. Hoidis kirvest paremas käes, võib-olla kirvepea oli tema õla kõrgusel. Arvas, et hirmu tõttu kui inimene näeb tema käes teravat eset, peatub ja läheb eemale ja rahunevad maha. Midagi sellist ei juhtunud. S samamoodi kõndis tema peale, üritades teda parema käega lüüa. Temal ei olnud plaanis kirvega lüüa. Võimalik, et tabas kätt, kuna oli ka šokis juhtunust, oli reflektoorne kaitsereaktsioon, kuna parem käsi rusikaga lendas tema poole. Kirve võtmise eesmärk oli kaitsta ennast ja abikaasat nende inimeste eest ja olukorda maha rahustada. Kui ta käsipuu alt verandale läks, siis esimesena pöördus S poole ja tõukas teda abikaasast eemale. Siis S pööras tähelepanu temale ja üritas teha löögi parema käega. Kogu selle aja jooksul hoidis kirvest nii, et selle pea oli õla kõrgusel, kohtueelses menetluses antud ütlustes võib olla viga selle tõlkimise tõttu. S löök teda ei tabanud. Ei teinud kirvega lööki ülevalt alla, vaid nagu käest ja otse. S on umbes tema pikkune. Kohtueelses menetluses andis ütlusi, et löök oli pigem ülevalt alla, sest S oli kasvult temast lühem, kuna talle avaldati survet. S libastus, kuna kõik pudelid, laud oli maas. Sai aru, et kirves tabas Sd, kui nägi verd. Nägi verd siis, kui hakkas üles tõusma. Kannatanu ütlustest nähtuvalt oli ta terrassil ja läks mööda terrassi, et kontrollida, kuhu Aleksei läks (käed olid vesti taskus). Mingisugust füüsilist kontakti kellegi vahel seal ei olnud enam. Aleksei võttis

kirve ja hakkas tema poole tulema. Kirves asus puuhalgude peal (puuhalud on seal, kus pildi peal olid telliskivid maja juures). Aleksei alguses tuli ja siis hüppega hüppas talle otsa, Aleksei justkui kõndis, aga pärast juba hüppega, kui hüpe toimus, oli Aleksei väga lähedal. Ei suuda meenutada, kuidas Aleksei kirvest hoidis (kas käsi oli üleval või all), käes hoidis. Aleksei võttis hoogu ja kirves juba lendas, tema pani käe ette. Lihtsalt läks üks löök ja kõik. Aleksei tõstis parema käe üles, võttis hoogu, tegi liigutuse ettepoole. Tõstis enesekaitseks pea ette vasaku käe. Kirves liikus tema pea või rinna suunas. Edasi hakkas tema käest verd purskama, mispeale L ja V karjusid, et veri, kiiresti kiirabisse. Kui Aleksei kirve järel käis, jõudis ta terrassini, terrassi peal teda ei olnud, kirvelöök toimus väljaspool terrassi. Seega on süüdistatava ja kannatanu ütlused vastuolulised ning oluline on tuvastada, kas süüdistatav tõstis parema käe üles ja võttis löömiseks hoogu, kas kannatanu püüdis eelnevalt süüdistatavat lüüa ning kas kannatanu sai kirvelöögi vastu vasakut kätt kui selle enesekaitseks ette tõstis või libastus kannatanu, kuna asjad (pudelid, laud vms) olid maas ning võimalik, et A. Dudin tabas kannatanu kätt. Tunnistajate E P ja A A ütlustest nähtuvalt nad kirvega löömise momenti ei näinud. Tunnistaja E P ütluste kohaselt ütles keegi, et veri ja käsi, tema ei näinud, kuidas see veri tekkis. Kui nägi Sl verd, oli S terrassi lõpus, terrassi piirete nurga lähedal, kus on valge kardin, rohkem välispiirde ja posti pool nurgas, A oli tema suunas ja S kõndis V taga, sel hetkel ta Alekseid ei näinud. Sl oli vigastus vasaku käe peal. Põhimõtteliselt nägi, kuidas Aleksei läks maja taha ja järgmine hetk, nägi, kui Aleksei juba vööd ära võttis. Tunnistaja A A ütluste kohaselt kui pööras ennast ringi, siis nägi, et Sl on käe peal veri, S seisis V kõrval tema poole seljaga, tema oli konditsioneeri kõrval. V ja S olid tema poole seljaga, Aleksei ja E seisid terrassi otsa juures, S ja V seisid rohkem tema pool. S vist seisis. Erinevalt E Pst ja A Ast nägid aga sündmust pealt tunnistajad V K, L K ja M K. Tunnistaja V Ki ütluste kohaselt Aleksei lahkus kuskile ja tema mees läks vaatama, kuhu Aleksei läks. Aleksei lihtsalt astus alla ja läks kuskile, mees läks terrassi ääre peale ja seal oli Aleksei juba kirvega. Kui märkas Alekseid kirvega, oli Aleksei terrassi piirde taga. Tema mees oli terrassi peal, aga Aleksei oli allpool, ei olnud terrassi peal. Siis lõi A. Dudin meest kirvega, tegi löögi hooga, võttis hoogu ja lõi. Nagu hüppega lõi, nagu põnts ja veri purskas kogu terrassi peale. Nägi lihtsalt kirvest ja verd. Oli oma mehest meeter või rohkem kaugel, nägi löögi tegemist. Nägi seda lendavat kirvest ja ei mõelnud enam millestki, et kuhu ta läheb. Tema mees blokeeris ära, kui ei oleks seda teinud, siis löök oleks võinud tabada rinda või pähe. Mehe käsi asus silme ees. Sündmuskohale jõudis esimesena politsei ning Aleksei karjus, et kõik on purjus ja mees ise kukkus kirve otsa. Tunnistaja L K ütluste kohaselt astus Aleksei pärast rüselust terrassi pealt alla, läks küttepuude suunas, võttis kirve. Nägi, kui kirves oli juba käes, nägi, kui Aleksei oli kirvega terrassi taga. Mingi hetk oli löök, lõi Sd, kes asus terrassi nurga peal. Kui Aleksei ilmus tema vaatevälja, hoidis Aleksei kirvest üleval, mõtles, et lihtsalt ehmatab. See oli sekund ja ei oska öelda, kuidas ta selle kirveliigutuse tegi, löök oli kiire, käsi kirvega liikus kannatanu poole. Nägi, et löök tabas kätte. Aleksei sihtis ja S tõstis käe, et kirves ei lendaks südamesse. Ei oska öelda, kas kirve tera oli südame kõrgusel, kuna seisis S taga. Löögi nägemise hetke teda miski ei takistanud, Dudin oli kohe ees. Seega erinevalt süüdistatavast Aleksei Dudinist räägivad tunnistajad V K ja L K, kuidas Aleksei Dudin kirvega S Kit lõi ehk annavad sarnaseid ütlusi kannatanu S Kiga. Lähtudes ütluste sarnasusest puudub kohtul alus ka neis kahelda. Tunnistaja V K kirjeldab sarnaselt kannatanuga, kuidas A. Dudin võttis löömiseks hoogu ning mõlemad tunnistajad kirjeldasid sarnaselt kannatanuga, kuidas S K blokeeris kirvelööki, st tõstis kaitseks kirvelöögi eest ette käe. Kohtu hinnangul toetab L K ütlusi ka tema poolt Häirekeskusele tehtud kõne. Vastavalt 13.07.2021 koostatud asitõendi vaatlusprotokollile helistas L K 07.08.2021 kell 20:52:07 Häirekeskuse numbrile

112 ning teatas, et verd voolab ojana, kiirabi vajab meesterahvas, keda löödi kirvega vastu kätt. Vastuseks küsimusele, et kes lõi, vastab L. K, et kõrval seisev meesterahvas, palub kiiremini kohale sõita. L. K tehtud kõnest saab välja lugeda seda, et kahtlust lööjas ega löögiriistas tal ei olnud. Seega kaitsja väidet, justkui ei oleks helistaja häirekeskusele helistades lööjat näinud, peab kohus kontekstist välja rebituks. Kohus arvestab, et L K lause: oi, ma ei näinud, ma seisin kõrval, ma ei näinud, tähendab antud juhul seda, et L K ei näinud sündmust detailselt. Nimetatut kinnitab ka L K järgmine lause, mille kohaselt ei näinud seda kõike. On usutav ja loogiline, et raskelt vigastatud isikule abi kutsudes keskendutakse kannatanule ja tema vigastusele ning konkreetseid ütlusi sündmuse kui terviku osas antakse juba menetlejale (mitte häirekeskusele). Usutav on seegi, et kirvelöögist tekkinud vererohkuse tõttu oli helistaja šokis ning tema eesmärgiks oli kannatanule kiirelt abi saada, mitte keskenduda süüdlase ja sündmuse üksikasjalikule kirjeldusele. Ka tunnistaja M K nägi, kuidas S sai vigastuse: S oli terrassi peal, istus, tõstis käe ülespoole, kui kirves lendas, kirves oli Aleksei käes, oli hoo võtmine, tõstis käe üles ja siis tegi ettepoole liigutuse. Löögi ajal oli Aleksei seal, kus on grill, veranda taga. Tema ise oli löögi ajal veranda taga, kus on pink. Alguses oli toas, pärast läks territooriumi taha, oli terrassi taga. Kuigi tunnistaja M K ütlustest nähtuvalt oleks S löögi ajal justkui istunud, siis lähtudes teiste tunnistajate, kannatanu ja süüdistatava ütlustest ei kahtle kohus, et kirvega juhtunu ajal seisis kannatanu terrassi lõpus piirde lähedal. Seda enam, et nagu kohus juba eespool märkis, mainis M. K kohtuistungil enda halba mälu ning tema ütluste kohaselt oli ta löögi hetkel veranda taga, kus on pink, mistõttu ei pruukinud ta kõike ka detailselt märgata. Siinjuures arvestab kohus tunnistaja A A ütlusi, mille kohaselt ilmus M välja perioodiliselt. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, justkui ei saaks kellegi teise ütlusi peale süüdistatava ja E P tõsiselt võtta, kuna kõik olid purjus, kirvega lööki ei näinud ning võimaliku juhtunu tuletasid üksnes järeldusest, et Dudini käes oli kirves ja Ki käest jooksis verd. Kohus möönab, et alkoholi tarvitanud isikud ei pruugi tajuda sündmust sama adekvaatselt kui alkoholi mittetarvitanud isikud, kuid antud juhul on kannatanu ja tunnistajate V Ki, L K ja M K ütlused ka eluliselt usutavad ning haakuvad kannatanul tuvastatud vigastusega. Kohtu hinnangul on ebaloogilised A. Dudini ütlused, et ta hoidis kirvepead õla kõrgusel ning tegi löögi justkui otse. Esiteks on sellisel viisil kirve käes hoidmine ebamugav ja ebaloomulik ning teiseks jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik sellisel viisil käes oleva kirvele kirvele nö otsa kukkuda/libastuda või siis muul viisil kannatanut tabada ning saada seejuures veel süüdistuses kirjeldatud tervisekahjustus. Seda ka siis, kui A. Dudin oleks tema enda sõnade kohaselt teinud kirvega nagu löögi otse ette (mitte ülevalt alla). On loogiline, et libastumisel vastu kirvest või juhuslikult kannatanu kirvega tabamisel oleks S Ki vigastus olnud märkimisväärselt kergem, pigem pindmine ning on küsitav, kas tunnistajad L Kd ja V K oleksid rääkinud vere rohkusest ning püüdnud leida võimalusi selle peatamiseks. Vere rohkus on nähtav ka sündmuskohal talletatud fotodel ning on igati usutav, et A. Dudin hoidis kirvega kätt üleval, võttis hoogu ning lõi sellega kannatanut. Praegusel juhul kinnitab S Ki vigastuse asetus ning selle raskus ka kannatanu ja tunnistajate V Ki ja M K ütlusi, kuidas S K tõstis kaitseks kirvelöögi eest ette käe. Kohtu hinnangul suutiski S. K reageerida teda ohustavale tegevusele vaid käe kaitseks tõstmisega ning just selline tegevus on kooskõlas esitatud tõenditega. Isiku kohtuarstlikust ekspertiisiaktist nr 21E-AOI0162 nähtuvalt sedastati S Kil 07.08.2021 SA Põhja Eesti Regionaalhaiglas vasaku küünarvarre raiehaav keskmise kolmandiku kõrgusel eesmis-sisemisel (volaar-ulnaarsel) pinnal koos küünarluuarteri, küünarluunärvi ning küünarmise randmepainutaja lihase-kõõluse vigastus. S Kil sedastatud raievigastus on eluohtlik tervisekahjustus, kuna ohustab kannatanu elu tervisekahjustuse tekitamise ajal või selle järel, olenemata arstiabi osutamisest, haiguse kulust ja lõpptulemusest (küünarluuarteri vigastus põhjustab reeglina verekaotusšoki tekke ja lõpeb surmaga, mille antud juhul hoidis ära õigeaegne žguti asetamine vasakule õlavarrele. Tervisekahjustuse (küünarluunärvi vigastuse) paranemise kestus ületab 4 kuud. Tervisekahjustus võib olla tekitatud lühikest aega enne kannatanu hospitaliseerimist ekspertiisimäärusel märgitud ajal,

s.o 07.08.2021. Tervisekahjustus võib olla tekitatud terava vägivalla toimel ekspertiisimäärusel näidatud viisil, s.o löögist raievahendiga (näiteks kirvega) vasaku küünarvarre piirkonda. Sellise vigastuse saamine kirve otsa kukkumise tagajärjel on ebatõenäoline. Ei saa välistada võimalust, et S Kil sedastatud vasaku küünarvarre raievigastus võib olla saadud enesekaitse käigus elutähtsasse piirkonda (pähe, kaela, kehatüvesse) suunatud löögi pareerimisel. Isiku kohtuarstlikust täiendekspertiisiaktist nr 21E-AOI0246 nähtuvalt ületab S Kil tuvastatud tervisekahjustuse (küünarluunärvi vigastuse) paranemise kestus nelja kuud. Seega kaitsja ja A. Dudini versiooni juhtunust on ebatõenäoliseks pidanud ka kohtuarst-ekspert ning kaitsja seisukoht, justkui vigastuse iseloom kinnitab suhteliselt õrna kokkupuudet terava kirve ja käe väga pehme osa vahel, ei ole kooskõlas eelviidatud ekspertiisiaktis tuvastatuga. Juhul, kui tegemist oleks olnud tõesti vaid õrna kokkupuutega, ei oleks kohtu hinnangul alust rääkida ei tekitatud vigastuse eluohtlikkusest ega selle paranemise kestusest üle nelja kuu. Kuivõrd vastavalt eespool viidatud DNA-ekspertiisaktile nr 21E-GE1178 tuvastati kannatanu vere olemasolu muuhulgas terrassi piirdel ja kardinal, on kohtu hinnangul ka usutav, et süüdistatav tabas kannatanu kätt just terrassi piirde juures, kus asub valge kardin (nt foto 10). Samuti haakub see tunnistajate V Ki ja L K ütlustega kannatanu ja süüdistatava asetuse kohta. Kuigi süüdistatava ütlustest nähtuvalt oli ta kirvega juba verandal, siis vere olemasolu terrassi piirdel kinnitab kannatanu versiooni juhtunust, st kirvelöögi ajal ei olnud A. Dudin terrassil. Arvestades, et terrass on maapinnast kõrgemal, on loogilised ka kannatanu ja tunnistaja V Ki ütlused, mille kohaselt toimus löök justkui hüppega. Süüdistatava ja kannatanu erinevatel tasapindadel olemine võis löögi jõudu vähendada, kuna süüdistatav pidi tähelepanu pöörama ka tasakaalule, sihtimisele vms. Arvestades süüdistatava ja kannatanu asetust löömise ajal on ebausutavad ka süüdistatava ütlused, justkui oleks kirvelöögile eelnenud kannatanu poolt süüdistatava suunas tehtud parema käe löök. Olukorras, kus kannatanu on terrassil ja süüdistatav piirde taga, jääb selgusetuks, miks oleks kannatanu pidanud süüdistatavat üldse tahtma lüüa ning sellekohaseid ütlusi ei ole andnud ka keegi sündmuskohal viibinud isikutest. Seega kokkuvõtlikult leiab kohus, et kohtule esitatud tõendite pinnalt saab jaatada süüdistatava poolt kannatanu löömist süüdistuses kirjeldatud viisil ning löömisest põhjustatud tagajärgi, s.o KarS § 118 lg 1 p 1,2 objektiivse koosseisu täitmist. Selleks aga, et kvalifitseerida isiku tegevus KarS § 118 lg 1 p 1,2 järgi, on oluline tuvastada, kas süüdistataval oli kannatanut lüües tahtlus tekitada talle tervisekahjustus ning et just see tervisekahjustus, mille põhjustamine oli süüdistatava tahtlusega kaetud, viis eluohtliku ja vähemalt neli kuud kestva tervisekahjustuseni (nt Riigikohtu lahend 1-17-105 p 15, kus selgitati KarS § 118 lg 1 p 7 koosseisu täitmist). Eelviidatud lahendis on välja toodud seegi, et tahtluse kindlakstegemisel tuleb arvestada senises kohtupraktikas kinnistunud põhimõtetega, mh arvestada teo välise avaldumisega, sh löögi suuna, sellesse rakendatud jõu, löögijälgede olemasolu või puudumisega jne. Lahendis 3-1-1-46-15 p-s 10.2 selgitas Riigikohus, et pärast 1. jaanuari 2015 toime pandud tervisekahjustuse tekitamise eest on võimalik KarS § 118 lg 1 p 1-6 järgi süüdi tunnistada ka isik, kes tekitas kannatanule tervisekahjustuse küll tahtlikult, kuid suhtus tervisekahjustusega põhjustatud raskesse tagajärge kas kergemeelselt (KarS § 18 lg 2) või hooletult (KarS § 18 lg 3). Tahtluse olemasolu hindamisel tuleb muu hulgas arvestada teo välise avaldumisega, sh löögi suuna, sellesse rakendatud jõu, löögijälgede olemasolu või puudumisega jne (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-17-105/35, p 15). Selleks, et jaatada antud asjas süüdistatava vastutust raske tervisekahjustuse tekitamise eest, tuleb järelikult kindlaks teha, kas A. Dudin pidas vähemalt võimalikuks ja möönis, et kirvelöök toob kaasa enamohtlike tagajärgedeni viinud tervisekahjustused, s.o vasaku küünarvarre raiehaava koos küünarluuarteri, küünarluunärvi ning küünarmise randmepainutaja lihase-kõõluse vigastusega.

Antud asjas leidis tuvastamist, et A. Dudin eemaldus konfliktist vaid selleks, et võtta kirves ning minna sellega sündmuskohta tagasi. Tõstes kirve üles ning lüües sellega hooga kannatanu suunas, on kohtu hinnangul üheselt mõistetav, et A. Dudini eesmärgiks oli kannatanu tervise kahjustamine. Kirves on tõsine teralöögiriist ning puudub igasugune loogika väita, et lööja saaks eeldada teisel isikul vigastuste mitte tekkimist. On eluliselt usutav, et kirvega teise isiku hooga tabamisel tekib alati vigastus, kui mitte surm ning selline arusaam on igal tavalisel keskmisel täisealisel isikul, seega ka A. Dudinil. Antud juhul ei olnud aga kirvelöögi tagajärjeks mitte surm, vaid raske tervisekahjustuse tekitamine. Lüües kannatanut kirvega tema elutähtsate kehaosade suunas (kannatanu pea ja ülakeha) ei saanud A. Dudin enda tehtud löögi tagajärgi kuidagi alahinnata. Iga keskmine mõistlik inimene mõistab kirve kasutamise tagajärgi, löögi tugevust näitab raiehaava sügavus. Haava sügavus kinnitab ühemõtteliselt tahtlikku jõulist lööki, arvestades kirve raskust ja omadusi. Siinkohal on kohatu rääkida nö kukkumisest kirve otsa, sest kirve peale kukkumisel vajub kirves külili, raievigastus saab tekkida ainult sihipärasest löögist, kus kasutatakse jõudu teatud löögi suunas. Löögi tugevust iseloomustab ka asjaolu, et kannatanul esines haav pikkusega 15cm, kirve kiili pikkus oli aga 10cm. Kohus ei kahtle, et sellise intensiivse ründega pidas süüdistatav vähemalt võimalikuks ja möönis, et kannatanu võib enesekaitseks käe tõsta ning kirves võib kannatanu muude kehaosade asemel tabada kätt. Seda enam, et käe enesekaitseks tõstmine on täiesti ootuspärane olukorras, kus isik näeb tema näo/ülakeha suunas liikuvat kirvest. A. Dudini ütlusi, justkui temal ei olnud plaanis kirvega lüüa ning võimalik, et tabas kätt, kuna oli ka šokis juhtunust, oli reflektoorne kaitsereaktsioon, kuna parem käsi rusikaga lendas tema poole, ei pea kohus usutavaks. Esmalt on loogiline, et juhul, kui isik oleks tahtnud tõesti vaid kirvega hirmutada, ei oleks ta läinud A. Dudinile lähedale, vaid näidanud kirvest eemalt. Kuivõrd S Ki veri oli eksperdiarvamusest nähtuvalt A. Dudinil jalas olnud jalatsite pealmistel osadel, ei ole kahtlust selleski, et S. Ki käevigastuse hetkel viibis A. Dudin S. Kile väga lähedal. Samuti oleks loogiline, et isik, kes soovib kirvega vaid hirmutada, astub pigem sammu tagasi, kui temale lähenetakse või hoiab kirvepead eemal, mitte ei tõsta kirvest üles ega tee sellega kannatanu suunas lööki. Lüües kannatanut kirvega vallandas A. Dudin enda teadliku ja ohtliku tegevusega kausaalahela kulgemise ning sellise tegevusega kiitis ta löögist tekkinud tagajärjed vähemalt kaudse tahtlusega heaks. Puuduvad sellised andmed, millele tuginedes saaks väita, et süüdistatava üldist elukogemust arvestades ei olnud ta võimeline ette nägema põhjuslikku seost kannatanu löömise ja saabunud tagajärje vahel. Nimetatut toetab fakt, et koheselt pärast kannatanu löömist ei jäänud A. Dudin sündmuskohale kannatanut abistama ega tundnud huvi kannatanu seisundi vastu, vaid otsis võimalust hoopis kirvest vabanemiseks. Nii kirjeldas kannatanu, kuidas Aleksei tahtis kirve auto pakiruumi panna, mille peale karjus ta Lle, et tee pilt, lindista, L võttis kirve ära, teda aitasid kuni kiirabi tulekuni E, V, L. Kohtul ei ole alust kannatanu sellekohastes ütlustes kahelda, kuna sarnaselt kirjeldas süüdistatava teojärgset käitumist ka tunnistaja L K, kelle ütluste kohaselt niikaua, kui kutsus kiirabi, ütles S, et Aleksei tahab kirve autosse viia, läks Alekseile järele, ütles, et pane kirves sinna, kus sa selle võtsid, Aleksei vaikis, Aleksei tahtis selle autosse panna, ütles uuesti, et pane see oma kohale tagasi. Ka süüdistatav ise ei eita kirvega lahkumist, selgitades, et tahtis kirve kuskile ära visata, kuna sai aru, et nemad kõik on sõbrad rohkem kui 10 aastat ja niikuinii on tema kõiges süüdi, L keelas kirve äraviskamist, esimesel korral ignoreeris, teisel korral võttis kirve, et tehku pilti, jõudis kirvega aia taha. Kuriteo toimepanemise vahendi äraviimine, peitmine vms näitab kohtu hinnangul selgelt, et isik on enda teo ulatusest ja selle tagajärgedest teadlik ning tema eesmärgiks on leida võimalusi enda vastutuse vähendamiseks. Lähtudes kannatanu ja tunnistajate ütlustest abistasid kannatanut esmalt sündmuskohal viibinud A A, V K ja E P, mitte süüdistatav. Süüdistatav küll abistas kannatanut, andes enda püksirihma kannatanu käele žguti tegemiseks, kuid seda alles siis, kui tal kirvest vabanemine ei õnnestunud. Ka Häirekeskuse numbrile 112 helistas vastavalt 02.08.2021 koostatud asitõendi vaatlusprotokollile L K, mitte A. Dudin.

Seega antud juhul ei ole tuvastatud ühtegi konkreetset asjaolu, millele tuginevalt võis süüdistatav loota, et tema poolt tehtud kirvelöök ei põhjusta kannatanule raskeid tagajärgi KarS § 118 lg 1 p 1,2 kohaselt. Kuna süüdistatava tegevuse ja kannatanul tuvastatud raske tervisekahjustuse vahel on põhjuslik seos, on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 118 lg 1 p 1,2 järgi. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Hinnates kogutud tõendite pinnalt sündmust kui tervikut on kohus veendunud, et süüdistuses näidatud ajal ja kohas ei olnud Aleksei Dudin ka hädakaitse seisundis. Esmalt toetab seda juba eespool märgitu, et A. Dudinil õnnestus konfliktist eemalduda, S Ki juurde tagasi läks ta vabatahtlikult ning puudusid sellised tõendid, mis oleksid kinnitanud kannatanust lähtuvat ohtu temale või tema abikaasale. Tsiviilhagi KrMS § 310 lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte lõike 4 järgi peab isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS §-le 1045 lg 1 p 2 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kuna käesoleva otsusega mõistab kohus süüdistatava kannatanule raske tervisekahjustuse tekitamises süüdi, on kahju kannatanule tekkinud järelikult süüdistatava õigusvastase tegevuse tagajärjel ning süüdistatav vastutab tema poolt tekitatud kahju eest. Antud asjas on kannatanu esitanud tsiviilhagi, milles palub süüdistatavalt välja mõista kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks 1797,32 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamiseks 8500 eurot. Varaline kahju. Esitatud tsiviilhagi kohaselt koosneb varaline kahju saamata jäänud tulust töövõimetuslehel viibitud aja eest ja kuludest ravimitele. Enne vigastuste saamist oli kannatanu keskmine kuupalk OÜ-s XXX 1200 eurot, mis on rohkem kui kannatanu haiguslehel viibimise aeg ja selle eest saadud töövõimetushüvitis. Töövõimetushüvitist sai kannatanu kolme kuu eest 1827,92 eurot, kuid tema palk selle aja jooksul töötamisel oleks olnud 1200 eurot. Seega saamata jäänud tulu on 1772,08 euro. Lisaks pidi kannatanu ostma vigastuse tõttu ravimeid, millele kulus 25,24 eurot. Seega kokku on kannatanule põhjustatud varalise kahju suuruseks 1797,32 eurot. Esitatud on Coop Panga ja Swedbanki konto väljavõtted, samuti xxx apteegi 09.08.2021 arve summas 8,74 eurot, xxx apteegi 10.09.2021 arve summas 4,75 eurot ja xxx apteegi 31.08.2021 arve summas 11,75 eurot. Kohtuistungil jäi kannatanu esitatud tsiviilhagi juurde. S Ki ütluste kohaselt tal väike sõrm ei paindu täielikult, ei saa sõrme sirgeks, käevarres tõmbab midagi ja koheselt ei saa töö juures kindaid kätte panna. Töötab xxx ja juhtub, et kui teeb midagi, siis ei tunne pöidla juures olevat kohta, pöidla ja nimetissõrme vahel on nõrk koht. Pärast neid sündmusi ei saa oma tööülesandeid endisel viisil täita, kuna väike sõrm segab. Tõsta saab, aga kui lööb väikese sõrme millegi vastu, siis tekib valu. Oli töövõimetuslehel, ostis tablette. Töövõimetushüvitus oli väiksem kui tema palk oleks olnud. Hagisumma ongi moodustunud selle hüvituse ja saadava palga vahest. Konto väljavõtte Coop pangast koostas uurija, andis uurijale oma telefoni ja telefonis vaatas, samuti koostas uurija Swedbanga

väljavõtte, esitas selle ja uurija printis välja. Vanasti oli tal arve Swedbangas ja Haigekassas ta seda ei parandanud. Konto väljavõtte valiku tegi koos uurijaga ja esitas uurijale. Süüdistatava Aleksei Dudini ütluste kohaselt on ta tsiviilhagi mingil määral hüvitanud. On nõus tablettide, valuvaigistitega ja seal veel mingisuguste protseduuridega. On võimalik, et tema arvates ei saanud ta paar päeva tööl käia, peab põhjendatuks 800 eurot. Nõustub kogusummaga 825,24 eurot. Süüdistatava kaitsja selgitas, et Aleksei Dudin on hüvitanud otsese varalise kahju ja lisaks ka eeldatava saamata jäänud tulu. Tsiviilhagi esitatud moel ei ole kohtul võimalik rahuldada, sest väidetava saamata jäänud tulu osas on ainsate tõenditena esitatud menetleja poolt koostatud „pangadokumendid“. Ei usu, et isikul kahes pangas hästi pika ajavahemiku jooksul ongi olnud ainult sellised maksed, ei näe, et siin oleks viiteid kasutatud filtrite kohta või kuidas on tekkinud selline dokument. Puudub igasugune panga kinnitus. On lihtsalt üks paber, kus ei ole allkirju ega pitsateid ega kinnitusi. Sellisel kujul ei saa välistada varianti, et tegelikkuses on isikule ka hiljem või vahepeal rohkem makstud. Kuna kannatanu poolt esitatud tõendid sissetulekute vähendamise kohta ei vasta kirjalikele tõenditele esitatud nõuetele, siis ei saa kohus nende põhjal teha arvutusi saamata jäänud tulu kindlakstegemiseks. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et „väljavõttest“ nähtuvalt pidi kannatanu augustis minema puhkusele ja sai selle eest 05.08. nii palga kui ka 10.08. puhkuseraha, seetõttu ei saa ka pädeda loogika, et saamata jäänud tulu on palgaraha miinus saadud haigekassa hüvitis ehk augusti palga oli ta juba ettemaksuna saanud. Võib ka oletada, et pangaväljavõtteid ei esitatud seetõttu, et nendest nähtuvalt ei olnuks põhjust väita, et sissetulek on üldse või oluliselt vähenenud, samuti võib olla kahju hüvitatud kindlustusseltsi poolt. Seega leiab, et kohus ei saa tsiviilhagi rahuldada ja kahju vabatahtlikku hüvitamist saab arvestada lisaks puhtsüdamlikule kahetsusele, karistust kergendava asjaoluna. Kohtu seisukoht varalise kahju nõudes. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Vastavalt sama sätte lõikele 3 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kohus leiab, et esitatud tõendid on piisavad varalise kahju hüvitamiseks tsiviilhagis osundatud ravimitele kogusummas 25,24 eurot. Nimetatud summa on tõendatud arvetega xxx apteegist 09.08.2021 (8,74 eurot), xxx 10.09.2021 (4,75 eurot) ja xxx apteegist 31.08.2021 (11,75 eurot). Tsiviilhagis osundatud saamata jäänud tulu kindlaks tegemisel töövõimetuslehel viibitud aja eest arvestab kohus Coop Panga konto väljavõttega ajavahemikul 01.03.-31.08.2021 ja Swedbank AS konto väljavõttega ajavahemikul 01.09.2021-08.12.2021. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et osundatud konto väljavõtetega ei saa saamata jäänud töötasu kindlaks teha, kuna puudub igasugune panga kinnitus ning ei ole usutav, et isikul ongi kahes pangas hästi pika ajavahemiku jooksul olnud ainult sellised maksed, ei näe, et siin oleks viiteid kasutatud filtrite kohta või kuidas on tekkinud selline dokument. Kohus arvestab, et mõlema konto väljavõttel nähtuvad panga rekvisiidid ning kannatanu ei koostanud neid ise, vaid esitas menetleja kaudu. Puuduvad igasugused loogilised põhjendused, miks peaks kannatanu esitama andmeid moonutatult. Coop Panga väljavõttest nähtub selgelt, et laekumiste kogusumma perioodil 01.03.-31.08.2021 on 7290,64 eurot ning nimetatud summa koosneb OÜ xxx poolt ülekantud palgast ja puhkusetasudest. Väljavõttest nähtuvalt on S Ki

palk 1200 eurot kuus ning ajal, mil ta on olnud puhkusel, on ta saanud järgmine kuu töötasu vähem. Näiteks 05.05.2021 on S. K saanud palka 1200,60 eurot ja 17.05.2021 puhkusetasu 551,04 eurot. Samas ei ole esitatud väljavõtted siiski piisavad, et kindlaks teha saamata jäänud töötasuna kannatanu poolt osundatud 1772,08 eurot. Muid hagiavaldust tõendavaid dokumente aga esitatud ei ole. Kohus arvestab, et 05.08.2021 on S. K saanud palka 1200,08 eurot ning 10.08.2021 puhkusetasu. Puuduvad andmed selle kohta, kas septembris 2021 oli S. Kil tööandja poolt laekumisi ning millise perioodi eest on Haigekassa 13.09.2021 kandnud S Kile töövõimetushüvitist summas 617,54 eurot. Ei ole välistatud, et Haigekassa poolt 13.09.2021 kantud töövõimetushüvitis 617,54 oli kantud ka augusti eest ning seega rääkida augustis 2021 sissetuleku vähenemisest puuduks alus. Samuti ei ole esitatud tõendeid selle kohta, mis perioodi eest on Haigekassa poolt hüvitatud 14.10.2021 summas 741,05 eurot ja 29.10.2021 summas 469,33 eurot. Ilmselgelt pidi aga S. Ki töövõimetusleht lõppema juba enne oktoobri lõppu, et Haigekassa saaks hüvitist üldse tasuda. Arvestades, et S. Ki vigastus tekkis 07.08.2021 ja juba 29.10.2021 sai S. K töövõimetushüvitise, on selge seegi, et S. K ei viibinud haiguslehel 3 kuud ning puudub alus arvestada saamata jäänud töötasu hagiavalduses näidatud viisil (hagisumma moodustus kolme kuu hüvitise ja saadava palga vahest). Selgust tegeliku töölt viibimise ajaperioodi osas ei anna ka kannatanu tööandja poolt antud tõend. xxx OÜ poolt 02.11.2021 koostatud tõendist nähtuvalt töötab S K firmas xxx OÜ alates 01.09.2006, hetkel on ta xxx. Tema töökohustused on juhendada tootmisprotsesse ja toorainete kätte saamine, kui tootmises tekib tööjõu puudus, siis S asendab neid inimesi. 09.08.2021 S K läks põhipuhkusele, puhkuse ajal S on saanud käevigastuse ja sellest ajast on ta haiguslehel. Seoses vigastusega S ei ole võimeline teostada tema füüsilisi töökohustusi, kuid juhtimise töö teostamist vigastus otseselt ei sega. Eelviidatud tööandja tõend ei ole kooskõlas Haigekassa poolt tehtud viimase töövõimetushüvitise maksena (tööandja tõendi kohaselt oleks S. K haiguslehel justkui veel 02.11.2021, kuid Haigekassa poolt toimus viimane hüvitamine 29.10.2021). Samuti on selgusetu, kas S. K täitis siiski mingil perioodil juhtimisega seotud tööülesandeid või mitte. Saamata jäänud töötasu suuruse kindlakstegemisel arvestab kohus VÕS § 127 lõikes 6 sätestatut, mille kohaselt juhul, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kohus arvestab ka Riigikohtu seisukohta (3-2-1-81-02 p 16), et kahju hüvitamise nõue ei pea muude kahju hüvitamise eelduste tuvastamisel jääma rahuldamata ainuüksi põhjusel, et kahju täpset suurust ei ole kahju kandnud isikul võimalik tõendada. Kohtu hinnangul kuulub antud juhul saamata jäänud töötasuna hüvitamisele 1221,04 eurot. Kohus arvestab eespool selgitatud ebakõla 10.08.2021 välja mõistetud puhkusetasu 551,04 euro ja Haigekassa poolt 13.09.2021 välja mõistetud 617,54 euro osas ning leiab, et puhkusetasuna 551,04 eurot tuleb hagiavalduses näidatud summast maha arvata (1772,08-551,04 = 1221,04). Nimetatud summa maha arvamine on kooskõlas esitatud tõenditega (S. K ei viibinud haiguslehel 3 kuud) ning välistab võimaluse, et S. K sai augusti eest nii töötasu kui ka töövõimetushüvitist. Kohtule esitatud andmetel on Aleksei Dudin hüvitanud 825,24 eurot. Kuna kannatanul tekkinud varaline kahju oli vahetus põhjuslikus seoses süüdistatava poolt kahju tekitamisega – kulu ei oleks tekkinud, kui süüdistatav ei oleks kannatanut löönud, on kohtu hinnangul põhjendatud mõista süüdistatavalt kannatanu kasuks välja varaline kahju kogusummas 1246,28 eurot, millest tuleb maha arvata süüdistatava poolt tasutud 825,24 eurot. Mittevaraline kahju. Mittevaralise kahjuna taotleb kannatanu süüdistatavalt välja mõista kahju hüvitis summas 8500 eurot. Hagiavalduse kohaselt väljendub moraalne kahju selles, et käesoleva ajani ei ole vasak käsi täielikult taastunud, sellega ei saa tõsta raskusi ega teha raskemaid füüsilisi töid. Käel on arm ja käsi valutab

siiani ning töötab halvasti. Vasaku käe väike sõrm seisab nagu omal kohal, on jäik ja käes on pidevalt suremise tunne (nagu väikesed nõelad oleksid käe sees). Endiselt on häiritud igapäevased toimetused, nt kindaid on raske kätte panna ning osasid toimetusi tuleb teha ainult ühe käega. Kuriteo toimepanemine oli suur üleelamine, kuivõrd vahetult pärast kartis kannatanu oma elu pärast ja kartis, kas saab õigeaegselt arstiabi. Seega on kannatanu elu muutunud raskemaks ja elukvaliteet oluliselt halvenenud. Kohtuistungil jäi kannatanu esitatud tsiviilhagi juurde. S Ki ütluste kohaselt kartis, et sureb ära. Talle tundus, et kiirabi sõidab väga kaua, veri purskas väga tugevasti, ei teadnud, kas saab sellest kirvest mürgistuse või mitte. Käsi oli valus, ootas kiirabis kaua analüüse. Kulutas oma aega, närve. E karjus, et põletab maha nii L kui nende suvilad. Hirm oli. Süüdistatav Aleksei Dudin vaidleb mittevaralisele kahjule vastu, kuna teda rünnati esimesena. Teda ei ole keegi niimoodi 32 eluaasta jooksul alandanud, teda sõimanud, tema perekonda ja ema. V tegi ta keti katki, ütles, et paneb ta vanglasse istuma. Aleksei Dudini kaitsja vaidles hagile vastu, leides, et moraalset kahju ei ole nõuatavalt põhjendatud. Hagi sõnastuse kohaselt- „kuriteo toimepanemine oli suur üleelamine, kuivõrd vahetult pärast kartis kannatanu oma elu pärast ja kartis, kas ta saab õigeaegselt arstiabi....“. Kohtusaalis vaadatud videosalvestused selliseid üleelamisi ja hirme ei kinnitanud ning need ei saaks ka olla moraalse kahju väljamõistmise õiguslikuks aluseks. Arvestama peab kannatanu enda käitumisega, sellega, et ta oli raskes joobes ja just tema koos oma elukaaslasega ohustasid teisi. Oluline asjaolu on süüdistatava enda poolne soov kannatanut abistada. Kui Dudin ei oleks andnud žgutina kasutamiseks püksirihma ja oleks tegutsenud häirekeskuse väärate juhtnööride järgi, olnuks tagajärjed olnud hullemad või fataalsed. Samas vigastus võinud ehk jääda kergemaks, kui kiirabi saabunuks koos politseiga, mitte oluliselt hiljem. Kohtu seisukoht mittevaralise kahju nõudes. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. 11.11.2021 lahendis 1-20-3535 p-s 18 selgitas Riigikohus, et isiku tervise kahjustamisest tekkinud mittevaralise kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb VÕS § 134 lg 2 kohaselt maksta kahjustatud isikule hüvitiseks mõistlik rahasumma. Hüvitise suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja § 134 lg 5 ning KrMS § 381 lg 6 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Seejuures tuleb järgida põhimõtet, et mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, ja seda ka sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18. veebruari 2015. a otsus asjas nr 3-2-1-159-14, p 16). Arvestades kannatanul kindlaks tehtud tervisekahjustust ja selle ulatust puudub kohtul kahtlus, et süüdistatava õigusvastase tegevuse tagajärjel pidi kannatanu tundma füüsilist valu ja psüühilisi üleelamisi ning taastumine traumast võis olla ka vaimselt kurnav. Samas ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et psüühilised üleelamised ja füüsilised kannatused oleksid olnud niivõrd pikaaegsed ja vaevalised, et kannatanu oleks täiendavalt vajanud näiteks psüühilist abi, jätkuvat taastusravi vms. Ka ei ole kannatanu enda ütlustes toonud välja kestvat märkimisväärset elukvaliteedi langust. Nii hagiavaldusest kui ka kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt oli kannatanul kõige suurem üleelamine just vahetult pärast kirvehoopi. Kohus arvestab, et selline intensiivne hirm ja üleelamine olid siiski lühiajalised ning rääkida pikaajalisest kestvast hingelisest traumast puudub alus. Kohtule ei ole esitatud ka tõendeid selle kohta, et kannatanu sõrm oleks jäädavalt kahjustunud vms ning tema igapäevaste ülesannete täitmine oleks seetõttu siiani raskendatud. Sellest järeldab kohus, et peale

tervisekahjustuse tekkimist saadud ravi ning abi on olnud tulemuslik ning isik on saanud naasta endise elukorralduse juurde. Lähtudes eelviidatud Riigikohtu lahendist 1-20-3535 arvestab kohus praegusel juhul ka kannatanu enda käitumisega sündmuskohal. Esitatud tõendite kohaselt ei olnud kannatanu nö juhuslikult sündmuskohta sattunud isik, vaid aktiivne osaleja juhtunule eelnenud konfliktis, kus osapoolteks olid kannatanu ja süüdistatav ning nende abikaasad. On usutav, et varasema konflikti rahumeelne lahendamine ning sõbralik suhtumine süüdistatavasse ja tema abikaasasse ei oleks kaasa toonud hilisemat kannatanu tervise kahjustamist. Kõike eelnevat arvestades, sealhulgas hinnates kannatanule tekitatud vigastuse raskust ning kannatanule põhjustatud üleelamisi, aga ka siiani kestva ravivajaduse puudumist, et õiglaseks mittevaralise kahju hüvitiseks on 2000 eurot. Karistuse mõistmine KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-1811, p 8.1). Samuti võivad süü suurust iseloomustada koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, samuti kannatanu isik ja tema käitumine teo toimepanemise ajal (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-76-12, p 7). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (RKKKo 3-1-1-58-13 p 7). Süüdistatav Aleksei Dudin pani toime KarS § 118 lg 1 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Nimetatud kuriteo toimepanemise eest on seadusandja näinud ainsa karistusliigina ette vangistuse 4-12 aastat. Karistuse keskmiseks määraks on seega 8 aastat. Aleksei Dudini süü suuruse hindamisel kohus arvestab, et süüdistatava teo olemus, s.o kannatanu suhtes tarvitatud vägivalla intensiivsus (löök kirvega pea ja ülakeha suunas) ning ulatuslik tervisekahjustus annaksid piisava aluse mõista karistuse vähemalt sanktsiooni keskmises määras. Samas arvestab kohus, et lööke oli üks ning konflikt, mis kahetsusväärselt lõppes kirvelöögiga, ei saanud alguse A. Dudinist, vaid süüdistatava ja kannatanu abikaasade omavahelisest tülist, mida A. Dudin läks koos kannatanuga lahendama. Arvestades aga kergendavate asjaoludena süüdistatava poolt avaldatud kahetsust ja kahju vabatahtlikku osalist hüvitamist, leiab kohus, et süüdistatavale on võimalik mõista karistus sanktsiooni keskmäära ja alammäära vahelises suuruses, so 5 aastat vangistust. Kuigi A. Dudin on toime pannud esimese astme kuriteo, leiab kohus, et antud juhul ei ole vangistuse täies ulatuses koheselt ärakandmine vältimatult vajalik. Kohus nõustub prokuröri tähelepanekuga, et A. Dudinit on varasemalt küll kriminaalkorras karistatud, kuid tegemist oli 2015. aasta otsusega ning pärast kohtuotsuse kuulutamist on A. Dudin üldjoontes õiguskuulekalt käitunud. Seda, et A. Dudin oleks välja kujunenud käitumismustriga kurjategijaga, kelle hoiakute muutmiseks oleks vaja teda kindlasti ühiskonnast pikaks ajaks eemaldada, ei kinnita ka karistusregister. Tähelepanuta ei saa jätta ka prokuröri poolt avaldatut, et vähemalt prokuratuurile teadaolevalt ei ole A. Dudin pärast täna kõne all olevat sündmust rohkem olukordi vägivallaga lahendama asunud. Kohus asub seisukohale, et karistuse eesmärkide saavutamiseks on võimalik jätta vangistus osaliselt täitmisele pööramata: koheselt peaks Dudin ära kandma 6 kuud vangistust, ülejäänud vangistust 4

aastat ja 6 kuud ei pöörata täitmisele, kui A. Dudin ei pane 5-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid elukohajärgse kriminaalhooldaja järelevalve all. 5-aastane ehk maksimaalne katseaja tähtaeg on vajalik, et hinnata A. Dudini püüdlusi käituda vabaduses õiguskuulekalt ning hoiduda õigusvastasest tegevusest Kohtu hinnangul vastab nimetatud karistus isiku süü suurusele, arvestab õiguskorra kaitsmise huve ning on kooskõlas karistuse üld- ja eripreventiivsete eesmärkidega. On oluline, et A. Dudin mõistaks oma käitumise ohtlikkust ja tagajärgi ning kannaks ka tehtu eest vastutust. Mõistetud karistus annab ühiskonnale selge signaali, et inimelu tuleb väärtustada ning igale kuriteole järgneb sellele vastav karistus. Kuna KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka ning A. Dudin viibis eelvangistuses 17.08.-07.10.2021, s.o 1 kuu ja 20 päeva, on koheselt ära kantavaks vangistuseks 4 kuud ja 10 päeva. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3, 9 kohaselt: ekspertiisitasud ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Käesolevas kriminaalasjas on teostatud isiku kohtuarstlik ekspertiis maksumusega 84 eurot, isiku kohtuarstlik täiendekspertiis maksumusega 97 eurot ja DNA-ekspertiis 21E-GE1178 maksumusega 2736 eurot. Süüdistatavalt tuleb täies ulatuses välja mõista isiku kohtuarstlik ekspertiis maksumusega 84 eurot ja isiku kohtuarstlik täiendekspertiis maksumusega 97 eurot. DNA-ekspertiisiakti 21E-GE1178 alusel kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele 1197 eurot. Seda põhjusel, et ekspertiisiaktist nähtuvalt oli ekspertiisiobjekte 21 ning 21 x 57 on 1977. Kohtuekspertiisiseaduse § 273 kohaselt on DNA-ekspertiisi hind ühe analüüsiobjekti kohta 57 eurot. DNA-ekspertiisitasude väljamõistmisel süüdistatavatelt arvestab kohus lisaks nende asjakohasusele ka Riigikohtu lahendis 3-1-1-120-12 p-s 6.2 väljendatud seisukohta, mille kohaselt kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, aga seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. Seega sõltub DNA-ekspertiisi eest väljamõistetav summa ekspertiisiobjektide arvust. Seega süüdistatavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõistetav ekspertiisitasu kogusumma on 1378 eurot ning ülejäänud DNA-ekspertiisiakti 21E-GE1178 summa 1539 euro ulatuses jätab kohus riigi kanda. Lisaks tuleb süüdistatavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista riigituludesse esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1635 eurot. Arvestades menetluskulude kogusumma suurust ning tsiviilhagi tasumise kohustust, leiab kohus, et menetluskulud kogusummas 3013 eurot võib KrMS 180 lg 3 alusel tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Asitõenditeks ja muudeks kriminaalmenetluses äravõetud objektideks vastavalt esitatud süüdistuaktile on:

Kolm CD-plaati – lisatud kriminaalasja materjalide juurde; - Proovid sündmuskohalt (pakendid nr 3, 5, 9, 10) – asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn - Proovid sündmuskohalt (pakendid nr 1, 2, 4, 6-8) – kasutatud ekspertiisi käigus ära ning pakendid hävitatud; - S. K võrdlusproov – kasutatud ekspertiisi käigus ära ning pakendid hävitatud; - V. K võrdlusproov – asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn - S. Ki pusa, vest, jalatsid Crocs, T-särk, dressipüksid (pakendid nr 1-3, 5-6) – asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; - Proovid S. Ki riietelt (pakendid nr 1.1-1.4, 2.1-2.7, 3.1-3.5, 5.1-5.2, 6.1-6.3) – asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; - S. Ki nokamüts, sokid (pakendid nr 4, 7) – asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; - Kirves (pakend nr 1) – asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; - Kiud kirvevarrelt (pakend nr 2) – asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; - Proovid kirvelt (pakendid nr 1.1-1.3, 1.9, 1.10, 1.12-1.14) – asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; - Proovid kirvelt (pakendid nr 1.4-1.8, 1.11) – kasutatud ekspertiisi käigus ära ning pakendid hävitatud; - E. P mobiiltelefon Samsung – tagastatud E. Ple; - A. Dudini jope, T-särk, püksid, jalatsid (pakendid nr 1-3, 6) – asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; - Proovid A. Dudini riietelt (pakendid nr 2.1-2.2, 3.1-3.3, 6.1-6.4) – kasutatud ekspertiisi käigus ära ning pakendid hävitatud; - A. Dudini dressipüksid, pusa (pakendid nr 4-5) – tagastatud E. Ple; - A. Dudini mobiiltelefon Samsung koos SIM.kaardiga ning sularaha 110 eurot – tagastatud A. Dudinile. Kohtuistungil palus prokurör: - Kolm CD-plaati – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas asuvad asitõendid: - Proovid sündmuskohalt (pakendid nr 3, 5, 9, 10) – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel; - V. K võrdlusproov – hävitada KrMS § 100 lg 6 alusel kohtuotsuse jõustumisel; - S. Ki pusa, vest, jalatsid Crocs, T-särk, dressipüksid (pakendid nr 1-3, 5-6) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel S. Kile; - Proovid S. Ki riietelt (pakendid nr 1.1-1.4, 2.1-2.7, 3.1-3.5, 5.1-5.2, 6.1-6.3) – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel; - S. Ki nokamüts, sokid (pakendid nr 4, 7) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel S. Kile; - Kirves (pakend nr 1) – tagastada kohtuotsuse jõustumisel L. Kle; - Kiud kirvevarrelt (pakend nr 2) – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel; - Proovid kirvelt (pakendid nr 1.1-1.3, 1.9, 1.10, 1.12-1.14) – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel; - A. Dudini jope, T-särk, püksid, jalatsid (pakendid nr 1-3, 6) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel A. Dudinile. Kuna kohtumenetluse pooled ei vaielnud eeltoodud prokuröri seisukohale vastu, leiab kohus, et prokuröri ettepanek on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §§ 175, 179, 180, 309 lg 3, 315, 318, 319 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada Aleksei Dudin KarS § 118 lg 1 p 1,2 järgi ja mõista talle põhikaristuseks vangistus 5 aastat. KarS § 74 lg 2 kohaselt vangistust osaliselt ei pöörata täitmisele: koheselt tuleb Aleksei Dudinil ära kanda 6 kuud vangistust ja ülejäänud 4 aastat 6 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Aleksei Dudin 5-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid elukohajärgse kriminaalhooldaja järelevalve all. KarS § 68 lg 1 alusel arvata koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 17.08.-07.10.2021, s.o 1 kuu ja 20 päeva, seega koheselt tuleb Aleksei Dudinil karistusest ära kanda 4 kuud 10 päeva vangistust. KarS § 78 p 1 alusel on katseaja alguseks 30.08.2022.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel, mil Aleksei Dudinil tuleb asuda koheselt ärakandmisele kuuluvat vangistust (4 kuud 10 päeva) kandma. KrMS § 310 lg 1 ning VÕS § 1043 ja 1045 alusel rahuldada tsiviilhagi varalise kahju ja mittevaralise kahju hüvitamiseks osaliselt: Välja mõista Aleksei Dudinilt S Ki kasuks tekitatud varalise kahju katteks 1246,28 eurot (millest süüdistatav on hüvitanud 825,24 eurot) ja mittevaralise kahju katteks 2000 (kaks tuhat) eurot. Nimetatud summad kanda kannatanu S Ki poolt esitatud arveldusarvele xxx Coop Pank AS. KrMS § 175 lg 1 p 3,9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Aleksei Dudinilt riigieelarve tuludesse menetluskulud: ekspertiisitasu kogusummas 1378 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1635 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda ekspertiisitasu summas 1539 eurot. Menetluskulud kogusummas 3013 eurot võib tasuda ositi 12 kuu jooksul (igakuiselt vähemalt 251 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, või EE401700017002872300 Luminor Pank. Maksekorraldusele on kohustuslik märkida viitenumber 99922700028057. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid kohtuotsuse jõustumisel: - CD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas asuvad asitõendid: - Proovid sündmuskohalt (pakendid nr 3, 5, 9, 10) – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; - V. K võrdlusproov – hävitada KrMS § 100 lg 6 alusel; - S. Ki pusa, vest, jalatsid Crocs, T-särk, dressipüksid (pakendid nr 1-3, 5-6) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel S. Kile; - Proovid S. Ki riietelt (pakendid nr 1.1-1.4, 2.1-2.7, 3.1-3.5, 5.1-5.2, 6.1-6.3) – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; - S. Ki nokamüts, sokid (pakendid nr 4, 7) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel S. Kile; - Kirves (pakend nr 1) – tagastada L. Kle; - Kiud kirvevarrelt (pakend nr 2) – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; - Proovid kirvelt (pakendid nr 1.1-1.3, 1.9, 1.10, 1.12-1.14) – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; - A. Dudini jope, T-särk, püksid, jalatsid (pakendid nr 1-3, 6) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel A. Dudinile. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda

kohtuotsusega ning vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati 30.08.2022.a. Kui on esitatud apellatsiooniteade, siis kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav 12.09.2022.a. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Rahvakohtunikud

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.