Artur Boiko süüdistuses KarS § 217 lg 2 p 3, § 120 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 1. juuni 2022. a otsus
Apellatsiooni esitaja
süüdistatav Artur Boiko (ik: 36503070322; elukoht:
XXX, XXX)
RESOLUTSIOON
Jätta Artur Boiko apellatsioon Harju Maakohtu 1. juuni 2022. a otsuse peale menetluskulude osas läbi vaatamata. Muus osas jätta süüdistatava Artur Boiko apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 1. juuni 2022. a otsusega tunnistati Artur Boiko kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 217 lg 2 p 3 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. Artur Boiko tunnistati süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 alusel loeti karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 23.07.2021, s.o 1 päev ja ärakandmata karistus 2 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg-le 2 kuulus koheselt ärakandmisele 4 kuud vangistust. Ülejäänud osa vangistusest, s.o 2 aastat 7 kuud 29 päeva, ei pöörata täitmisele tingimusel, et Artur Boiko ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja
1-22-1608 täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 7 alusel on Artur Boiko kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte suhtlema R-ga, A-ga ja L-ga, st Artur Boiko ei võta nendega ühendust ise ega kolmandate isikute vahenduselt. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on Artur Boiko kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Koheselt kandmisele kuuluva vangistuse algust arvestada Artur Boiko kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 15.03.2022. Artur Boikole valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt kandmisele kuuluva vangistuse ärakandmiseni, olenevalt sellest, milline asjaolu saabub esimesena.
2.Sama kohtuotsusega mõisteti Artur Boikolt riigi tuludesse välja sundraha 981 eurot ja kaitsjatasu kogusummas 1536 eurot. Kokku menetluskulud summas 2517 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et väljamõistetud menetluskulud kuuluvad tasumisele 12 kuu jooksul ositi igakuiste maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest arvates.
3.Artur Boiko esitas apellatsiooni, milles märgib, et ei ole rahul kaitsja tööga, kuna kaitsja ei teinud oma tööd kohusetundlikult ja hoolsalt. Leiab, et kaitsja poolt märgitud tasu ei vasta tehtud tööle ja kvaliteedile. Artur Boiko leiab, et kuna tema maksab kaitsja teenete eest, siis on tal õigus korrigeerida tasu vastavalt osutatud teenuste reaalsele mahule. Artur Boiko palub LISA 1 - 194,40 asendada 97,20, LISA 2 - 226,80 asendada 129,60, LISA 4 - 97,20 asendada 48,60, LISA 5 – 130,80 asendada 65,40, LISA 6 - 194,40 asendada 82,80, LISA 3 – 448,80 asendada 189,60. Kaitsja käitumisest ei paista, et ta töötas viis tundi. PROKURÖRI SEISUKOHT JA VASTUVÄITED KrMS § 322 lg 3 ALUSEL:
4.Riigiprokurör palub jätta esitatud apellatsioon KrMS § 326 lg 3 alusel ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata. Prokurör märgib, et vastavalt Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 01.06.2022.a otsusele nr 122-1608 mõisteti Artur Boikolt süüdimõistva kohtuotsusega välja sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ning määratud kaitsja tasu kogusummas 1 536,00 eurot. KrMS § 245 lg 1 näeb ette kokkuleppes märgitavad nõutavad elemendid, sh KrMS § 245 lg 1 p 12 sedastab, et kokkuleppes märgitakse võimaluse korral süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud absoluutsummana. KrMS § 245 lg 1 p-s 12 kasutatav sõnastus, et võimaluse korral märgitakse hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud absoluutsummana on mõistetav, kuivõrd riigi poolt määratud kaitsjal on lubatud esitada tasutaotlusi kuni kohtu nõupidamistuppa suundumiseni, siis ei ole üldjuhul riigi poolt määratud kaitsja tasude lõpliku suuruse kajastamine ajaliselt varem sõlmitud kokkuleppes võimalik. Käesolevas asjas oli kohtuotsuse tegemise aluseks prokuratuuri, süüdistatava Artur Boiko ja tema kokkuleppel kaitsja vahel 17.05.2022.a kohtuistungi eel allkirjastatud kokkulepe, mille punktist 7 nähtuvalt kohustus Artur Boiko kokkuleppe kohaselt tasuma määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasud kogusummas 860,40 eurot ning määratud kaitsjale kohtumenetluse eest makstav tasu. 17.05.2022.a toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et süüdistatav Artur Boiko kinnitas kohtuistungil kohtu küsimustele vastates, et ta on prokuratuuri ja kaitsjaga sõlmitud kokkuleppes kokku leppinud, et temalt mõistetakse välja menetluskulud, mis moodustuvad kohtueelses menetluses kaitsja kuludest ühes asjas 471,60 eurot ning teises asjas 388,80 eurot, samuti sundraha summas 981,00 eurot ning kohtumenetlusega seotud õigusabi kulud. Kohtuistungi protokollist nähtub seegi, et kohtuistungite osas lisandub kaitsja kinnitusel menetluskuludena 643,20 eurot, s.o kaitsja ei olnud enne kokkuleppe sõlmimist kohtule esitanud kõiki tasu taotlusi, ent avaldas kogusumma kohtuistungil suuliselt. Seega ei olnud kaitsja tasude kogusumma süüdistatavale üllatuslik. Riigikohus on lahendis 3-1-1-47-16 2(5)
1-22-1608 jaatanud võimalust täpsustada kokkulepet kohtuistungil protokolliliselt. Käesoleval juhul nähtubki kohtuistungi protokollist, et kõik osapooled aktsepteerisid kaitsja Madis Mahlapuu kohtuistungil avaldatud kaitsjakulude täpsustatud suurust, süüdistataval täiendavaid küsimusi ega taotlusi ei olnud ning enne kohtu nõupidamistuppa otsust tegema minemist keegi osapooltest, sh Artur Boiko sõlmitud ning kohtuistungil avaldatud kokkuleppest ei loobunud. Süüdistatava seisukoht prokuröri vastusele
5.Kaitsja poolt täiendavalt taotletud summa 643.20 eurot ei ole kaitsja kohtus käimise kulu lepingu kehtivuse arvestamise. Kaitsja oli nendest kuludest lepingu sõlmimise ajal teadlik, kuid ei palunud lepingut muuta. Need asjaolud olid kohtule ilmsed. Seega muutis maakohus omal algatusel lepingu tingimusi menetluskulude hüvitamise osas. Artur Boiko ei vaidlusta tingimusi, millega lepingut allkirjastades nõustus, vaid vaidlustab pärast lepingu allkirjastamist kohtu poolt tehtud muudatusi. Kohus küsis 17.05.2022, kas tal on lepingu kohta mingeid küsimusi. Sellele vastuseks väljendas kohtule muret menetluskulude pärast, kuna ütles, et “kuidas ma maksan selliseid menetluskulusid, kuna mul on nii palju võlgu”. Seega, väljendas ta oma rahulolematust menetluskulude tõusuga. Lisaks märgib, et 01.06.2022.a tunnustas maakohus minu õigust vaidlustada kaitsja menetluskulud. Prokuröri viide Riigikohtu lahendile 3-1-1-47-16 ei ole asjakohane, kuna seal käsitletakse KrMS § 180 lg 3 kohaldamise asjaolusid. Ma palun alandada kaitsja teenuste maksumust mitte minu halva majandusliku olukorra (KrMS § 180 lg 3), vaid kohustuse ebaausa täitmise tõttu kaitsja poolt (KrMS § 47 lg 2 rikkumine ). Kaitsja tegevusega rikuti Euroopa konventsiooni artiklist 6 tulenevad võrdsuse võimaluste põhimõtet. Pooltel on õigus ja peaks olema võimalus teada ja kommenteerida kogu tõendite hulka, kuid kaitsjal ei ole võimalik mind asjaga kurssi, kuna ta ei saa asja tõlkida. Eesti riik süüdistab mind kriminaalkuriteos ja tema ei saa end õigustada, sest kaitsja ignoreerib teda ja temal pole muud võimalust end õigustada - välja arvatud kaitsja kaudu. Leiab, et puudub alus kohaldada KrMS § 326 lg 3.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et Artur Boiko apellatsioon, mis puudutab menetluskulusid tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.
7.Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 11. veebruari 2016. a määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale, et 29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas.
8.Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29. märtsist 2015 kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste
3(5)
1-22-1608 lahendamisel − KrMS § 248 lg-st 1. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 p-de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (RKKKm nr 3-1-1-7-16).
9.Artur Boiko, ei ole viidanud menetluskulude osas ühelegi kokkuleppemenetlust reguleeriva kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele, mistõttu tuleb Artur Boiko kaebus menetluskulude osas jätta läbi vaatamata.
10.Artur Boiko, tema kaitsja ja prokuröri vahel ning tõlgi osavõtul on sõlmitud kokkulepe (III kd, tl 50-52 pöördel), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad menetluskulud ja nende ositi hüvitamine KrMS § 180 lg 3 alusel. Kokkuleppes on üheselt märgitud, et välja mõistetavad kohtueelse menetluse kulud on 860,40 eurot, millele lisanduvad riigi poolt määratud kaitsjale vandeadvokaat Madis Mahlapuule kohtumenetluses osalemise eest makstav tasu ning sundaraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 981,00 eurot. Seega on Artur Boiko nõustunud, et lisaks 860,40 eurole lisanduvad veel kaitsjale kohtumenetluses osalemise eest makstav tasu. Artur Boiko kinnitas enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga. Seega on nii prokurör, süüdistatav kui ka kaitsja menetluskulude osas jõudnud kokkuleppele.
11.Kokkulepe on teist korda avaldatud kohtuistungil, kus Artur Boiko kinnitas, et ta on kokkuleppest aru saanud, nõustub sellega ja jääb kokkuleppe juurde (III kd, tl 53-55). Ühtlasi on süüdistatav kohtule märkinud, et tal on arusaadav, et kaitsja kuludele 471,60 eurot ja 388,80 eurot (kokku 860,40 eurot) kaasnevad ka õigusabi kulud, mis on juba seotud kohtumenetlusega. Süüdistatava küsimus seoses menetluskuludega oli ainult nende täitmise järjekorraga seoses. Kaitsja on märkinud, et menetluskuludena kohtumenetluses lisandub 643,20 eurot. Süüdistataval pärast kaitsja poolt nimetatud menetluskulude summat täiendavaid küsimusi ega taotlusi ei olnud, kuigi kohus seda küsis. Lisaks lisandus kaitsja kuludena 32,40 eurot kohtuotsuse kuulutamisel osalemine 1. juuni 2022 toimunud kohtuistungil. Seega on maakohus teinud otsuse vastavalt kokkuleppes märgitule ning kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused.
12.Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3 jätab ringkonnakohus Artur Boiko apellatsiooni menetluskulude osas läbi vaatamata.
13.Artur Boiko ei ole apellatsioonis viidanud küll ühelegi kokkuleppemenetlust reguleeriva kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele, kuid apellatsiooni sisust võib teha järelduse, et Artur Boiko viitab asjaolule, et justkui oleks rikutud tema kaitseõigust, kuna kokkuleppemenetluses ei teinud kaitsja oma tööd kohusetundlikult ja hoolsalt.
14.Kolleegium, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on selles osas ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
4(5)
1-22-1608 Kohtupraktika kohaselt on ilmselt põhjendamatu apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik ka juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti.
15.Kolleegiumilt tuleb märkida, et ei ole alust väita, et Artur Boiko poolt väljendatud kokkuleppe sõlmimise tahe oleks kujunenud õigusvastaste mõjutuste tulemusena või ta oli eksimuses kokkuleppe sisust või selle õiguslikest tagajärgedest, seoses kaitsja puuduliku tööga.
16.Kohtupraktika kohaselt süüdistatava kokkuleppe sõlmimise tahet ei saa pidada KrMS § 247 lg 2 teise lause mõttes tõeliseks esmajoones siis, kui süüdistatav on eksimuses kokkuleppe sisu või õiguslike tagajärgede osas; kui süüdistatavat on mõjutatud kokkulepet sõlmima pettuse, ähvarduse või muu vägivallaga või kui süüdistatav (kahtlustatav) polnud kokkulepet sõlmides otsustusvõimeline. Muudel juhtudel ei ole tähtsust, millistel sisemistel kaalutlustel süüdistatav kokkuleppe sõlmimisega nõustub (vt nt RKKKo nr 3-1-1-81-11, p 26.1). Süüdistatav Artur Boiko ei ole märkinud ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, mis võiks seada kahtluse alla kokkuleppe sõlmimisel väljendatud tahte tõelisuse seoses kaitsja puuduliku tööga. Piisab sellest, kui süüdistatav nõustub kokkuleppega, sh temale süüksarvatud kuriteo kvalifikatsiooniga ning seeläbi asjaoluga, et kokkuleppemenetluses tehtava süüdimõistva kohtuotsuse korral käsitatakse teda kokkuleppes märgitud kuriteo toimepanemises süüdi olevana. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda KrMS 9. peatüki 2. jao rikkumiseks (vt ka RKKKo nr 3-1-1-79-05). Seejuures on sõlmitud kokkuleppest võimalik loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Selline kolleegiumi seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-11-81-11 p 27 tooduga. Süüdistatav ei märkinud kordagi kohtuistungil, et ei ole rahul kaitsja tööga kohtueelses menetluses või kohtumenetluses. Seega puudub alus asuda seisukohale, et kaitsja ei ole kohusetundlik või on teinud oma tööd hooletult ja jätnud süüdistatava ilma kaitseõigusest.
17.Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätab ringkonnakohus süüdistatava Artur Boiko apellatsiooni selles osas kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.