1-20-1041/157 - Avaliku usalduse vastased süüteod - Dokumendi võltsimine ja kahjustamine - Viru Maakohus Narva kohtumaja

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest § 311, 313, 314 ja 315 maakohus otsustas: Mõista Alar Seppern prokuröri süüdistusest loobumise tõttu õigeks: - rahapesusüüdistuses (KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3) ja - F OÜ (pankrotis) võltsitud arvete kasutamises (KarS § 345 lg 1). Mõista Alar Seppern õigeks: - riigihanke „Vastseliina päästekomando ehitustööd“ pakkumuse dokumentide võltsimisele kihutamises (KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 2) ja võltsitud dokumendi kasutamises (KarS § 345 lg 1); - riigihanke „Ravimite lahustamiskeskuse ehitus“ pakkumuse dokumentide võltsimisele kihutamises (KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 2) ja võltsitud dokumendi kasutamises (KarS § 345 lg 1); - F OÜle (pankrotis) esitatud arvete võltsimisele kihutamises (KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 2). Tunnistada Alar Seppern süüdi KarS § 209 lg 1 ja KarS § 345 lg 1 järgi, s.o riigihanke „Tartu Lasteaed Maarjamõisa katuse rekonstrueerimine“ episoodis, ning kohaldades KarS § 63 lg 1, mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. Tunnistada Alar Seppern süüdi KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 4, KarS § 344 lg 1 ja § 349 järgi, s.o sünnitus- ja vanemahüvitise väljapetmise episoodis, ning kohaldades KarS § 63 lg 1, mõista talle karistuseks vangistus 3 (kolm) aastat ja 2 (kaks) kuud. Tunnistada Alar Seppern süüdi KarS § 3891 lg 1 järgi, s.o maksukuriteos, ja mõista talle karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat ja 5 (viis) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Alar Seppernile liitkaristuseks vangistus 3 (kolm) aastat ja 10 (kümme) kuud. KarS § 73 lg-te 1-3 alusel määrata, et koheselt kuulub ärakandmisele vangistus 5 (viis) kuud. Ülejäänud osa mõistetud karistusest, s.o vangistus 3 (kolm) aastat ja 5 (viis) kuud, jääb täitmisele pööramata, kui Alar Seppern ei pane 4 (neli) aasta pikkuse katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 68 lg 1 alusel arvata koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 18 (kaheksateist) päeva, s.o 22.03.2017 kuni 06.04.2017 ja 02.05.2018 kuni 03.05.2018. Koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja pikkuseks on

1-20-1041 KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta Ksenia Seppernile mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Ksenia Seppern ei pane 2 (kahe) aasta ja 1 (ühe) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 19.04.2021. Jätta Maksu- ja Tolliameti (rg-kood XXX) avalik-õiguslik nõudeavaldus läbi vaatamata. Rahuldada Eesti Vabariigi Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Haigekassa kaudu Ksenia Sepperni vastu esitatud avalik-õiguslikud nõudeavaldused. Mõista Ksenia Seppernilt: - Sotsiaalkindlustusameti (rg-kood XXX) kasuks välja 19 794 (üheksateist tuhat seitsesada üheksakümmend neli) eurot ja 48 senti. Nimetatud summa tuleb kanda Sotsiaalkindlustusameti arvelduskontole ASis SEB Pank XXX või ASis SWEDBANK XXX; selgitusse tuleb märkida „Ksenia Seppern, ik 49411163735, vanemahüvitis“; - Eesti Haigekassa (rg-kood XXX) kasuks välja 15 335 (viisteist tuhat kolmsada kolmkümmend viis) eurot ja 04 senti. Nimetatud summa tuleb kanda Eesti Haigekassa arvelduskontole ASis SEB Pank XXX või ASis SWEDBANK XXX; selgitusse tuleb märkida „Ksenia Seppern, ik 49411163735, ajutise töövõimetuse hüvitis“. Muuta Tartu Ringkonnakohtu 13.09.2019 kohtumäärusega kinnistusraamatu kinnistu registriossa XXX (aadress XXX, katastritunnus 25301:002:0196; omanik Ksenia Seppern) IV. jao 7ndale järjekohale Eesti Vabariigi kasuks konfiskeerimise asendamiseks seatud kohtuliku hüpoteegi suurust ja tagatavat nõuet. Tehtava muudatusega suurendada kohtuliku hüpoteegi suurust ja seada 19 794,48 euro suurune kohtulik hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks, Sotsiaalkindlustusameti kaudu esitatud avalik-õigusliku nõude täitmise tagamiseks. Muuta Tartu Ringkonnakohtu 13.09.2019 kohtumäärusega kinnistusraamatu kinnistu registriossa XXX (aadress XXX, katastritunnus 25301:002:0196; omanik Ksenia Seppern) IV. jao 7ndale järjekohale Eesti Vabariigi kasuks konfiskeerimise asendamiseks seatud kohtuliku hüpoteegi suurust ja tagatavat nõuet. Tehtava muudatusega suurendada kohtuliku hüpoteegi suurust ja seada 15 335,04 euro suurune kohtulik hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks, Eesti Haigekassa kaudu esitatud avalik-õigusliku nõude täitmise tagamiseks. Kustutada kohtuotsuse jõustumisel Viru Maakohtu 10.07.2019 kohtumääruse 1-19-5554 alusel kinnistusraamatu registriossa XXX (omanikud L S ja A S, asukoht XXX, katastritunnus 80206:001:0297) III. jakku Eesti Vabariigi kasuks seatud käsutamise keelumärge. Asitõendid: - toimikus asuvad elektroonilised andmeandjad, s.o plaadid – jätta kriminaaltoimiku juurde; - OÜ B (pankrotis) kontoris aadressil XXX läbiotsimisel ära võetud raamatupidamise

1-20-1041 3 748 eurot, jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel peab Olga Kron temalt väljamõistetud riiginõude kogusummas 3 252 (kolm tuhat kakssada viiskümmend kaks) eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Väljamõistetud riiginõue tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700017593 ning selgitus „Olga Kron, 1-20-1041, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mõista Ksenia Seppernilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot; - osa riigi õigusabi kulust, s.o 445 (nelisada nelikümmend viis) eurot ja 80 senti. Ülejäänud osa riigi õigusabi kulust, s.o 445,80 euro, jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel peab Ksenia Seppern temalt väljamõistetud sundraha summas 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) kuu jooksul. Väljamõistetud sundraha tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700017580 ning selgitus „Ksenia Seppern, 1-20-1041, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mõista Eesti Vabariigilt Ksenia Seppern kasuks välja 3 290,80 eurot valitud kaitsjatele makstud tasu katteks. Ülejäänud valitud kaitsja õigusabikulu jätta Ksenia Seppern enda kanda. Tasaarvestada süüdistatava ja riigi menetluskulu (riigi õigusabi kulu) hüvitamise nõuded ning mõista Eesti Vabariigilt Ksenia Seppern menetluskulu katteks välja 2 845 (kaks tuhat kaheksasada nelikümmend viis) eurot. Edasikaebamise kord Otsust on võimalik vaidlustada/apelleerida Tartu Ringkonnakohtus. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 19. aprillist 2021. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis hiljemalt 30. aprillil 2021. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdimõistetul on KrMS § 315 lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul (KrMS § 315 lg 6). Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, s.o KrMS 15.

56.A. Seppern, olles ajavahemikul 19.01.2010-26.10.2016 BB ainuisikuline juhatuse liige ja tegutsedes äriühingu majanduslikes huvides ning varalise kasu saamise eesmärgil, esitas 15.06.2016 kella 18.34 ajal interneti vahendusel, kasutades enda e-posti aadressi XXX, Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna ehitusteenistuse vanemspetsialisti I H e-posti aadressile XXX varem raamatupidaja O. Kroni poolt võltsitud ja A. Seppernile edasi saadetud garantiiaegse tagatise dokumendid, s.o kindlustusettevõtte ERGO Insurance SE plankidel garantiilepingu nr 731230 ja garantiikirja vormi-garantiiaegne tagatis garantiikirja nr 731230. Samuti võltsis O. Kron AS SEB Panga maksekorraldust nr 1158, millele kandis andmed selle kohta, et BB on tasunud kindlustusettevõttele ERGO Insurance SE garantiilepingust tuleneva makse 2 220 eurot ning edastas selle BB juhatuse liikmele A. Seppernile. A. Seppern esitas võltsitud maksekorralduse Tartu Linnavalitsuse esitatud nõude alusel 27.06.2016 kella 18.32 ajal, interneti vahendusel e-posti aadressi XXX selle kohta, et maksja BB on kandnud saajale (kindlustusandjale) ERGO Insurance SE üle summa suurusega 2 220 eurot. Võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiks oli tõendada ERGO Insurance SE ja BB vahel 15.06.2016 sõlmitud garantiilepingu nr 731230 kehtivust. Teadvalt võltsitud dokumentide esitamisega viis A. Seppern Tartu Linnavalitsuse esindaja I. H eksimusse, luues talle tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse sellest, et BB on täitnud 10.02.2016 Tartu Linnavalitsuse ja BB vahel „Tartu Maarjamõisa lasteaia katuse rekonstrueerimiseks“ sõlmitud ehituse töövõtulepingust nr ET 16/23 alapunktist 4.2.2. tulenevad tingimused ja sõlminud kindlustusettevõttega ERGO Insurance SE lepingu objektile garantiiaegse tagatise saamiseks ning maksnud selle eest. Tartu Linnavalitsuse esindaja I. H, olles saanud 15.06.2016 ja 27.06.2016 BB juhatuse liikmelt A. Seppernilt võltsitud dokumentidega kinnitused 10.02.2016 sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr ET 16/23 alapunktist 4.2.2. tulenevate tingimuste täitmise kohta ning viidud sellega eksimusse, andis Tartu Linnavalitsusele loa viimase ehitusjärgse makse ja viimase osamakse tegemiseks. Tartu Linnavalitsus tegi 28.06.2016 viimase ehitusjärgse makse BB poolt soovitud saajale C OÜ arvelduskontole, summas 55 767,84 eurot, mis sisaldas ehituse töövõtulepingu alapunktis 4.2.2. märgitud viimast 20% osamakset, s.o 20 964 eurot. Kogu lepingu maksumus oli 104 820,02 eurot. O. Kron sai aru, et AS SEB Pank maksekorralduse nr 1158 näol on tegemist võltsitud

60.Peale selle süüdistatakse A. Sepperni KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, olles ajavahemikul 19.01.2010-26.10.2016 BB ainuisikuline juhatuse liige ja tegutsedes äriühingu majanduslikes huvides, esitas 07.10.2016 kella 10.57 ajal e-riigihangete keskkonnas hankemenetluses „Vastseliina Päästekomando ehitustööd“ pakkumuse nr 114684 koosseisus teadvalt võltsitud dokumendid: - Swedbank ASi nimel koostatud pakkumuse tagatise garantiikirja, mille allkirjastas 07.10.2016 digitaalselt BB töötaja H P. Dokumendi sisust nähtuvalt garanteeris Swedbank AS esindaja H. P BB esitatud pakkumuse täitmise tagamiseks 8000 euro suuruse summa tasumise. Garantiikirjal on H. P märgitud Swedbank ASi kinnisvara ja ehituse osakonna suurkliendihaldurina. Tegelikkuses ei ole krediidiasutus Swedbank AS märgitud garantiikirja kunagi väljastanud ning dokumendile alla kirjutanud H. P ei tööta ega ole töötanud Swedbank ASis, ja - Swedbank ASi nimel koostatud kinnituskirja nr. B06.10-220(486)-07/620, mille allkirjastas 07.102016 digitaalselt BB töötaja H. P, milles Swedbank AS kinnitas, et panga hinnangul on tema kliendi BB finantsseis hea ja et hankemenetluses „Vastseliina Päästekomando ehitustööd“ BB edukaks tunnistamise korral väljastab Swedbank AS pakkumuse täitmise tagatiseks garantiikirja 80 000 euro suuruse summa ulatuses. Kinnituskirjal on H. P märgitud Swedbank ASi kinnisvara ja ehituse osakonna suurkliendihaldurina. Tegelikkuses ei ole dokumentidele alla kirjutanud H. P kunagi töötanud Swedbank ASis. Teadvalt võltsitud dokumentide kasutamisega soovis BB juhatuse liige A. Seppern, tegutsedes äriühingu huvides, omandada õigust riigihankel osalemiseks ja vabaneda kohustusest BB majandus- ja finantsseisundi tõendamiseks. Seega pani A. Seppern toime teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise, eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, s.o KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Riigihankega “Ravimite lahustamiskeskuse ehitus” seotud süüdistus

63.Peale selle süüdistatakse A. Sepperni KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, olles ajavahemikul 19.01.2010-26.10.2016 BB ainuisikuline juhatuse liige ja tegutsedes äriühingu majanduslikes huvides, esitas 22.12.2016 kella 09.19 ajal e-riigihangete keskkonnas hankemenetluses „Ravimite lahustamiskeskuse ehitus“ pakkumuse nr 122671, mille koosseisus olevad dokumendid oli 22.12.2016 digitaalselt allkirjastanud BB juhatuse liige A. Seppern. Samuti esitas A. Seppern hankijale teadvalt võltsitud dokumendid, s.o 1) hankija tingimustest moodustatud ja hankija poolt üles laetud Vormil 9 ehituse projektijuhi CV, millel on võltsitud B B, sünd XXX, käsikirjaline allkiri ja 2) hankija tingimustest moodustatud ja hankija poolt üles laetud Vormil 8 ehituse objektijuhi CV, millel on võltsitud V B, sünd XXX, käsikirjaline allkiri. Tegelikkuses ei ole B. B ja V. B andnud oma allkirju pakkumuses esitatud projektijuhi CVle. BB ei ole pakkunud B. B ja V. B tööd riigihanke „Ravimite lahustamiskeskuse ehitus“, viitenumber 181151 objektiks olevate ehitustööde teostamiseks ning B. B ja V. B ei olnud teadlikud, et BB on kasutanud nende isikuandmeid ja nende haridust tõendava diplomi koopiat 22.12.2016 hankemenetluses „Ravimite lahustamiskeskuse ehitus“ pakkumuse nr 122671 koosseisus hankijale saadetud ehituse projektijuhi CVl. Kohtueelses menetluses on tuvastatud, et 22.12.2016 hankemenetluses „Ravimite lahustamiskeskuse ehitus“ pakkumuse nr 122671 koosseisus hankijale saadetud Vormil 9 koostatud ehituse projektijuhi CV-l oleva B. B käsikirjalise allkirja ning sama pakkumuse koosseisus hankijale saadetud Vormil 8 koostatud ehituse objektijuhi CV-l oleva V. B käsikirjalise allkirja võltsis BB töötaja O. Kron. Teadvalt võltsitud dokumentide kasutamisega omandas BB juhatuse liige A. Seppern õiguse osaleda riigihankel „Ravimite lahustamiskeskuse ehitus“ ja tõendades hankijale BB vastavust kõikidele hanketeates märgitud pakkuja kvalifitseerimise tingimustele. Seega pani A. Seppern toime teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi, s.o KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1-20-1041 maksukohustus, sh tulumaksukohustus summas 697,94 eurot, sotsiaalmaksukohustus 1 194,60 eurot, töötuskindlustusmakse kohustus summas 86,88 eurot ja kohustusliku kogumispensioni maksmise kohustus summas 72,40 eurot. 11.12.2017 kell 18.45 tühistati V. Š ID-kaarti kasutades A. Sepperni 13.06.2017 kell 16.26 esitatud deklaratsioon ja TSD lisas 1 deklareeriti K. Sepperni aprilli 2017 brutotöötasuna 5 445 eurot. Deklaratsiooni kohaselt tekkis osaühingul S 3 086,23 euro suurune maksukohustus, sh tulumaksukohustus summas 1 049,80 eurot, sotsiaalmaksukohustus 1 196,85 eurot, töötuskindlustusmakse kohustus summas 130,68 eurot ja kohustusliku kogumispensioni maksmise kohustus summas 108,90 eurot. 2017 mai kuu TSD esitati V. Š ID-kaarti kasutades 11.12.2017 kell 18.22, selles deklareeriti töötasu vaid K. Seppernile summas 5 100 eurot. Nimetatud deklaratsioon tühistati V. Š IDkaarti kasutades 11.12.2017 kell 18.22 ja TSD lisas 1 deklareeriti K. Seppernile töötasu väljamakset 5 100 euro suuruses summas. Deklaratsiooni kohaselt tekkis osaühingul S 3 086,23 euro suurune maksukohustus, sh tulumaksukohustus summas 2 784,60 eurot, sotsiaalmaksukohustus 1 683 eurot, töötuskindlustusmakse kohustus summas 0 eurot ja kohustusliku kogumispensioni maksmise kohustus summas 102 eurot. 2017 septembri TSD esitati V. Š ID-kaarti kasutades 11.12.2017 kell 18.46, kui TSD lisal 1 deklareeriti K. Sepperni brutotöö väljamaksena 4 120 eurot. Deklaratsiooni kohaselt tekkis osaühingul S 2 335,22 euro suurune maksukohustus, sh tulumaksukohustus summas 794,34 eurot, sotsiaalmaksukohustus 1 359,60 eurot, töötuskindlustusmakse kohustus summas 98,88 eurot ja kohustusliku kogumispensioni maksmise kohustus summas 82,40 eurot. 2017 oktoobri TSD esitati V. Š ID-kaarti kasutades 11.12.2017 kell 18.47, kui TSD lisal 1 deklareeriti K. Sepperni brutotöötasu väljamaksena 5 980 eurot. Deklaratsiooni kohaselt tekkis osaühingul S 3 389,46 euro suurune maksukohustus, sh tulumaksukohustus summas 1 152,94 eurot, sotsiaalmaksukohustus 1 973,40 eurot, töötuskindlustusmakse kohustus summas 143,52 eurot ja kohustusliku kogumispensioni maksmise kohustus summas 119,60 eurot. 2017 novembri TSD esitati V. Š ID-kaarti kasutades 11.12.2017 kell 18.48, kui TSD lisal 1 deklareeriti K. Sepperni brutotöötasu väljamaksena 5 760 eurot. Deklaratsiooni kohaselt tekkis osaühingul S 3 264,77 euro suurune maksukohustus, sh tulumaksukohustus summas 1 110,53 eurot, sotsiaalmaksukohustus 1 900,80 eurot, töötuskindlustusmakse kohustus summas 138,24 eurot ja kohustusliku kogumispensioni maksmise kohustus summas 115,20 eurot. 2017 detsembri TSD esitati V. Š ID-kaarti kasutades 11.12.2017 kell 18.48, kui TSD lisal 1 deklareeriti K. Sepperni brutotöötasu väljamaksena 3 700 eurot. See aga tühistati V. Š IDkaarti kasutades hetk hiljem ehk 11.12.2017 kell 18.50 ja TSD lisal 1 deklareeriti K. Sepperni detsembri kuu 2017 brutotöötasu väljamaksena 16 000 eurot. Deklaratsiooni kohaselt tekkis osaühingul S 8 812,96 euro suurune maksukohustus, sh tulumaksukohustus summas 3 124,16 eurot, sotsiaalmaksukohustus 5 280 eurot, töötuskindlustusmakse kohustus summas 88,80 eurot ja kohustusliku kogumispensioni maksmise kohustus summas 320 eurot.

1-20-1041 RaKS § 55 lg 1 kohaselt lähtub haigekassa kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel Maksuja Tolliameti esitatud kindlustatud isikule arvestatud või makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu andmetest ja RaKS § 5 lg 2 p-des 1 ja 5 nimetatud isikute esitatud hüvitise saamise õigust tõendavatest andmetest. RaKS § 55 lg 2 kohaselt võrdub RaKS § 5 lg 2 p 1 alusel kindlustatud isiku kalendripäeva keskmine tulu töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isikule arvestatud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega. RaKS § 55 lg 5 kohaselt võrdub RaKS § 5 lg 2 p 5 alusel kindlustatud isikute kalendripäeva keskmine tulu töövõimetuslehel märgitud § 5 lg 2 p-s 5 nimetatud lepingust tulenevate töökohustuste täitmisest või majandus- või kutsetegevusest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isiku eest või tema poolt makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega. RaKS § 55 lg 6 kohaselt võrdub kalendripäeva keskmine tulu sotsiaalmaksuseaduse §-s 2 1 sätestatud kuumäära ja arvu 30 jagatisega, kui RaKS § 5 l-g 2 p 5 alusel kindlustatud isiku eest kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel aluseks oleval kalendriaastal ei makstud sotsiaalmaksu. Kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel lähtutakse töökohustuste täitmisest või majandus- või kutsetegevusest vabastuse päevale eelnenud päeval kehtinud sotsiaalmaksuseaduse §-s 2 1 sätestatud kuumäärast. RaKS § 55 lg 8 kohaselt arvutatakse kalendripäeva keskmine tulu kindlustatud isiku jaoks soodsamal alusel, kui kindlustatud isikul on samaaegselt õigus ajutise töövõimetuse hüvitisele rohkem kui ühel käesoleva paragrahvi lg-tes 2, 5 ja 51 nimetatud alusel. RaKS § 58 lg 1 kohaselt on rasedal õigus sünnituslehe alusel saada sünnitushüvitist 140 kalendripäeva, kui ta on jäänud rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 30 kalendripäeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnitamiskuupäeva.

1-20-1041 TuMS § 41 p 1 ja 3 kohaselt peetakse tulumaks kinni residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustamisele kuuluvalt palgalt ja muudelt tasudelt (§ 13 lõige 1), füüsilisele isikule töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasult (§ 13 lõige 11). TuMS § 13 lg 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale, sealhulgas palk, lisatasu, juurdemakse, puhkusetasu, töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis, kohtu või töövaidluskomisjoni väljamõistetud hüvitis või viivis, haigushüvitis ning riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu. TuMS § 13 lg 1-1 maksustatakse tulumaksuga ka töövõtu-, käsundusvõi muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasu. Vastavalt TuMS § 48 lg 1 maksab tööandja tulumaksu töötajale tehtud erisoodustuselt. Lõike 2 kohaselt on tööandjaks lõike 1 tähenduses residendist juriidiline või füüsiline isik. TuMS § 48 lg 3 kohaselt on töötajaks lõike 1 tähenduses töölepingu alusel töötav isik ja ka juhtimis- või kontrollorgani liige, samuti füüsiline isik, kes müüb tööandjale kaupu pikema aja jooksul kui kuus kuud. Töötajaks lõike 1 tähenduses loetakse ka töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötavat või teenust osutavat füüsilist isikut. TuMS § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt nimetatud seaduse §-dele 48–50. TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud kuludeks ka väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. TuMS § 54 lg 2 ja 4 kohaselt on residendist juriidiline isik ja §-s 53 nimetatud mitteresident kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni §-des 49–53 nimetatud kulude ja väljamaksete ning §-des 50, 502 ja 53 sätestatud maksukohustust mõjutavate asjaolude kohta eelmisel kalendrikuul. Maksumaksja on kohustatud kandma §-de 48–53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks.

485.Kohus kuulas tunnistajatena ära ka A G, I L, P S, G Y ja A T, kes kõik avaldasid, et töötasid BBs298. A. G avaldatu kohaselt töötas ta BBs ligikaudu 5 aastat tagasi. Tööle sai tuttavate vahendusel ja töö läbirääkimisi pidas ta vist A. T. A. G sõnul teostas ta elektrimontaaži töid Kiviõlis, Vene kooli objektil. Peamiselt tulid töökorraldused A. T. Tema töötasu suuruseks oli umbes 1 000 eurot kuus ja seda vaatamata asjaolule, et tema tööpäevad oli 12 h pikkused. Palk laekus talle pangaülekandega, kuid milliselt arvelt, seda ta ei mäleta. Küll teab ta öelda, et üks või kaks korda laekus palgaraha talle tundmatutelt arvetelt. Sularahas palka ta ei saanud; samuti ei ütle talle midagi UAB T. I. L vastuste kohaselt töötas ta töötas BBs, kuid ei mäleta millal see aset leidis. Tööle asumise kokkuleppe sõlmis ta A. T ja tema tööülesandeid seisnesid Jõhvi Töötukassa ehitusel ja koolis elektrimontaaži tööd tegemises. Tööülesanded sai ta A. T. Töötasu suurust ta ei mäleta, kuid saab kinnitada, et töö tasustamine toimus vastavalt varasemalt kokku lepitule. Tema palgaraha kanti vist pangakontole, ent palgaraha sai ta ka sularahas. Sularahas andis talle palgaraha üle A. T. Raha kättesaamist kinnitas ta omakäelise allkirjaga. Ettevõte nimetusega UAB T on talle võõras. P. S selgituste kohaselt töötas ta BBs, kuid täpselt aega avaldada ei oska. Töölepingu sõlmis ta objektijuhiga, kelle nime ta ei mäleta. Samuti ei mäleta ta töötasu suurust. Küll oskab ta öelda, et 3-4 korral kanti palgaraha panka, kuid hiljem toimus palgaraha maksmine ka sularahas. Kes talle sularaha üle andis, ta ei mäleta, kuid allkirju ta raha saamise kohta ei andnud. G. Y sõnul töötas ta BBs 2016 aastal suvel 1,5 kuu pikkuse perioodi jooksul objektijuhina. Töö läbirääkimisi pidas ta BB juhi, s.o A. Sepperniga. Läbirääkimistel lepiti kokku, et tema sissetuleku suuruseks on miinimumpalk. Ühel korral sai ta palgaraha pangakontole, ühel korral aga sularahas. Tema mäletamist mööda kinnitas ta sularahas palgaraha saamist oma allkirjaga. UAB T nimi ei ütle talle midagi.

495.L L ütluste308 kohaselt on ta BBs töötanud kahel korral: 2016 aastal kahe kuu jooksul Remnikul ja siis 2017 Vinnis. Tööle asumise läbirääkimisi pidas ta A. Sepperniga, kes temaga ka töölepingu sõlmis. Remnikul oli tema tööülesanneteks meistri töö, s.o korralduste andmine, nende täitmise kontroll ja lisaks ka transpordi osutamine. Tööülesanded tulid projektist endast ja ka A. Seppernilt. Tema palga suuruseks oli miinimumpalk. Remnikul töötamise ajal toimus palga maksmine tema pangakontole. Tunnistaja ei mäleta, kas ta sai palgaraha sularahas või mitte, pigem kaldub ta arvama, et pole palgaraha sularahas saanud. UABga T seotult märkis tunnistaja, et kui teda kohtusse kutsuti, siis võttis ta välja pangakonto väljavõtte ning nägi sellest nime T. Sellest ettevõttest polnud ta varem kuulnud, kuid ta oskab öelda, et UABst T laekusid talle rahalised vahendid isikliku transpordi kasutamise eest. Küsimusele, kes talle raha transpordi kasutamise eest maksis, vastas tunnistaja, et A. Seppern, vist ei oska täpselt vastata. Seejärel selgitas tunnistaja, et Vinni objektile tööle asudes sai kokku lepitud, et ta transpordib BB töötajaid. Selle kohta pidi koostama ka aruandluse, kuid sinnani ei jõutud. Hinnates tunnistaja ütlusi, siis kohus hindab tunnistaja ütlused usaldusväärseks vaid osaliselt. St, et UABga T seotud ütlused jätab kohus ebausaldusväärsena kõrvale. Tunnistaja ütluste kohaselt sai ta UABst T teadlikuks alles enne kohtusse tulekut. Märgitut arvesse võttes ei ole kohtu jaoks mõistuspärane tunnistaja selgitus, et UABst T laekus talle transpordikulu. Kui ühel või teisel isikul on kellegagi mingit liiki või laadi lepingulised suhtes, siis ollakse neist suhetest teadlikud siis, kui lepingud/kokkulepped sõlmitakse. Kuna tunnistajal tekkis oma lepingu või koostööpartneri kohta teadlikkus 2016/2017 aastal aset leidnud koostöö kohta alles 2021 aastal, siis ei kõla see kohtu jaoks veenvalt ega usutavalt ning kohus jätab sellekohased ütlused kõrvale.

1-20-1041 tellinguid, ent kohtueelsel menetlusel andis ütlusi töö tegemise kohta. Tunnistaja selgitas täiendavalt, et ka ülekuulamisel oli ta öelnud, et müüs A. Seppernile tellingud. Täiendavalt tunnistaja ülekuulamisel antud vastust millegagi selgitada ei osanud, pidades võimalikuks, et ta andis allkirja tema poolt läbi lugemata ülekuulamise protokollile. Kujundades seisukohta tunnistaja kohtumenetluses antud ütluste osas, asub kohus seisukohale, et tunnistaja ütlused UABlt T raha laekumise põhjenduste osas tuleb hinnata ebausaldusväärseks. Seetõttu on tunnistaja kohtumenetluses antud ütlused kasutatavad vaid osaliselt ehk osas, milles need ei puuduta UABlt T saadud ülekande põhjuseid. On fakt, et UABlt T ülekandega saadud rahaliste vahendite saamise põhjuseid avaldas tunnistaja erinevates menetlusstaadiumites sootuks erinevalt: kohtueelsel menetlusel nimetas tunnistaja ülekande põhjuseks palgaraha saamise; kohtumenetluses nimetas ta ülekande põhjuseks emalt päritud tellingute müügi (A. Seppernile). Kohtupraktika ei välista kohtumenetluses antud ütluste usaldusväärsust, kui ütlused erinevad kohtueelsel menetlusel antud ütlustest, ent ütluste muutmiseks esinevad/esinesid mõistuspärased, eluliselt usutavad ja adekvaatsed põhjendused. Arutataval juhul jäi tunnistaja oma ütluste muutmise põhjendustega selgelt ebakindlaks ja -määraseks. Võttes aluseks tema kohtueelse menetluse ütluste detailsuse, siis osutuvad tema kohtumenetluses antud selgitused ütluste muutmisse puutuvalt sisutühjaks ja täiesti arusaamatuks. Nagu viidatud, selgitas tunnistaja ütluste muutmist abstraktselt kusagil varasemal ajal aset leidnud töötamisega, s.h töötamisele kusagil A. Sepperniga mitte seotud ettevõttes; väidetavalt oli ta seda avaldanud juba kohtueelsel menetlusel. Kuna kohtumenetluses osaliselt avaldatud tunnistaja kohtueelse menetluse ütlusest ühes uurimiseasutuse küsimusega nähtub, et nii küsimus kui selle vastus olid kõrge detailsuse astmega - selgelt oli määratletud nii Leedu pangast saadud ülekande aeg kui ka summa, ent ka vastus selles, kas tegemist oli töötasuga, sh vastas tunnistaja esitatud küsimusele märkimisväärselt laiemalt/ulatuslikumalt, kui küsimusele vastamine eeldas, siis ei saanud tunnistajal tekkida uurija küsimusest eksimust või arusaamatust, mis oleks kaasa toonud ebatäpse vastuse ja mis eeldaks või võimaldaks nüüd, s.o kohtumenetluses, varasemas menetluses antud vastuse korrigeerimist. Kohtu veendumusel olid nii uurimisasutuse küsimus kui sellele antud vastus formuleeritud ammendavalt. Lisaks pole tunnistaja kohtueelsel menetlusel avaldanud uurimisasutusele, et raha ülekande põhjuseks oli tellingute müük. Kuna tunnistaja ütluste muutmiseks puudub igasugune usutavuse, selguse ja adekvaatsuse aspekt, siis toobki see kaasa järelduse tema ütluste osalise ebausaldusväärsuse kohta. Et kohtu arutluskäik oleks tunnistaja kohtumenetluses antud ütluste osalise ebausaldusväärsuse kohta ammendav, siis selgitab kohus täiendavalt, et tunnistaja kohtumenetluses antud ütluste täielikku usaldusväärsust ei too kaasa ka mõttekäik, et tunnistaja allkirjastas kohtueelsel menetlusel läbi lugemata protokolli, mistõttu läks oluline informatsioon kaduma. Esiteks – nagu toodud – oli uurimisasutuse tunnistajale esitatud küsimus kõrge detailsuse astmega ja tunnistaja vastas talle esitatud küsimusele samuti konkreetselt, sh märkimisväärselt ulatuslikumalt, kui küsimus eeldas. Teiseks, menetlusõiguslikult ei toodud kohtu ette asjaolusid, mis viitaks võimalusele, et tunnistaja ülekuulamisel rikuti asjassepuutuvaid menetlusseadustiku norme – KrMS § 68 lg-d 1 ja 2, § 74 lg-d 1 ja 4 koostoimes KrMS §-ga 146, sh protokolli tutvustamise nõuet (KrMS § 146 lg 6 p 2) ja KrMS §-ga 152, mis reguleerib menetlustoimingu protokolli tutvustamist. Kuna asjaolusid, mis tõstataks kahtluse, et kohtueelsel menetlusel rikkus uurimisasutus tunnistaja ülekuulamisel menetlusseadustikus sätestatud protokolli tutvustamise nõudeid (KrMS § 152), kohtu ette adekvaatses ja kontrollitavas vormis ei toodud, siis pelk viide võimalusele, et kohtueelsel menetlusel jäi mingi osa tunnistaja avaldatust protokollimata, on hüpeteetiline. Kohtul puudub seadusest tulenev kohustus käsitleda kohtuotsuse tegemisel hüpoteetilist laadi küsimusi, sestap ei pea kohus vajalikuks osutatut täiendavalt ka käsitleda.

503.M B avaldas316 kohtuistungil, et ta on teadlik ettevõttest BBst, sest töötas seal abitöölisena. Töötamise aega tunnistaja määratleda, seda isegi mitte aasta ega kuude lõikes, ei osanud, sest töötamisest on möödunud pikk aeg. Palgaraha saamisega seoses avaldas tunnistaja, et töötasu laekus talle pangaülekandega. Kelle arvelt ülekanne teostati, seda tunnistaja ei tea, sest teda see ei huvitanud. Ettevõte nimetusega UAB T ei ütle talle midagi. Menetluse käigus esitati M. B küsimusi sellegi kohta, kas talle tehti töötasu väljamakseid sularahas. Antud küsimusele vastas M. B eitavalt, mistõttu avaldati kohtumenetluses ütluste usaldusväärsuse kontrolliks (KrMS § 289 lg 1). Osaliselt avaldatud kohtueelse menetluse ütlustest nähtub, et kohtueelsel menetluses kinnitas M. B palgaraha saamist ka sularahas. Uurija küsimusele, kas ta sai BBst sularaha maksena 377 eurot, vastas M. B, et „Ta arvab, et nad tegid augustis ületunnitööd ja said selle eest lisatasu sularahas“. On ilmne, et erinevatel menetlusstaadiumitel on M. B andnud vastandlikke ütlusi sularahas palgaraha saamise kohta. Ütluste diametraalset erisust selgitas M. B asjaolude mittemäletamisega. Samuti on M. B ütlustes mõningased erisused vastustes, kes teda BBsse tööle võttis. Eelnevale menetlusõiguslikku hinnangut andes asub kohus seisukohale, et M. B kohtumenetluses antud ütlused on kasutatavad osaliselt ehk osas, milles need ei käsitle sularahas palgaraha saamist ja teda tööle võtnud isikut. Viidatud aspektides on tunnistaja ütlustes erinevused, millede tekkimist selgitas tunnistaja asjaolude mitte mäletamisega. Kohtu jaoks ei evi kaalu, kas isik annab erinevates menetlusstaadiumites ütlusi asjaolude mittemäletamise või mõne muu põhjuse tõttu. Ütluste ebajärjepidevuse õiguslikuks tagajärjeks üldjuhul ütluste täielik või osaline ebausaldusväärsus, mis toob kaasa kohtumenetluses antud ütluste täieliku või osalise lubamatuse, nende kõrvale jätmise. Kokkuvõtteks hindab kohus M. B ütlused osaliselt lubamatuks, jättes need osaliselt – eelnevalt määratletud osas - kõrvale.

518.Arutataval juhul pole põhjust aga juhatuse liikmete omavahelisest kokkuleppest ka rääkida. A. Sepperni ütluste kohaselt oli A. Kron võrdväärne partner, kes tegeles finantspoolega. Ta kontrollis objektide kulusid – kui palju midagi oli läinud, millised objektid olid kasumlikud. Samuti tegeles ta töölistega, kust odavamat tööjõudu leida. A. Sepperni mälu järgi tegeles A. Kron ka majandusaasta aruannetega. Ta vaatas majandusaasta aruande üle, andis resolutsiooni, kuid majandusaasta aruande allkirjastamiseks oli volitatud tema ise. O. Kron selgitas A. Kroniga seotult, et peale pikka aega kaevanduses töötamist ja tööst ilma jäämist asus A. Kron tegelema ettevõtlusega – ta ostis ja müüs midagi garaažides, mingeid ehitusmaterjale. Notaris viibimise ajal tutvus ta A. Sepperniga ja üks pakkus teisele oma teenuseid. Lisaks avaldas O. Kron, et A. K käis kasiinos ja tal olid suured võlad. Temal oli sellest häbi rääkida ja tal oli piinlik saada abi ka A. Seppernilt, kuid ta palus A. Seppernilt abi, et A. Seppern ta tööle võtaks. Prokuröri küsimusele, mida tegi A. K BBs, vastas O. Kron, et A. K ta koos ei elanud, sest viimane tarvitas alkoholi ja mängis kasiinos ning läks ära teise naise juurde. Kuid A. K käis tihti tema juures ja ta aitas A. K teha faktooringu dokumente ja BB bilansse selleks, et BB saaks sõlmida lepinguid K-Rauta ́ga, Bauhofiga, Bauhaus ́iga. Analüüsides eelnevalt, siis ei pea kohus eluliselt usutavaks, et O. Kroni kirjeldatud A. K oleks tegelenud BB juhtimisega. Välja toomist väärib seegi, et menetluses on uuritud erinevaid kirjalikke tõendeid ja kuulatud ära suur hulk tunnistajaid, ent ükski neist tunnistajatest pole maininud ega märkinud A. K nime. Samuti ei kajastu A. K ühelgi krediidiasutuse vastuses, mis on puutumuses BBga. Kõrvutades siia juurde ka O. Kroni selgitused, et juhatuse liikmeks astumise ajal oli A. K raskelt haigestunud, siis viivad need tõdemuseni, et A. K BB juhtimisega ei tegelenud ja A. Seppern kaasas A. K BB juhatusse vaid talle teadaolevatel, ent BB juhtimisega mitteseotud, põhjustel. Kirjeldatud argumentatsiooni järeldusena hindab kohus A. Sepperni ütlused A. K puutuvas osas ebausaldusväärseks ja jätab need kõrvale. Samuti tähendab see, et vaatamata A. K juhatuse liikmeks olekule, teostas BB faktilist juhtimist A. Seppern. Seega vastutas just A. Seppern deklaratsioonide õigsuse, maksuarvestuse ja maksukohustuse nõuetekohase täitmise eest.

564.KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Kriminaalasjas on kohtueelses menetluses teostatud üks ekspertiis, käekirjaekspertiis (25.04.2018, ekspertiisiakt nr 18E-DK0020365). Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele366. KES § 26 lg 5 kohaselt kannab kohus, uurimisasutus, prokuratuur või kohtuväline menetleja ekspertiisikulud menetluskuludesse ja need nõutakse sisse või jäetakse sisse nõudmata menetlusseadustes ettenähtud korras. Ekspertiisiaktile nr 18E-DK0020 lisatud õiendi367 kohaselt on ekspertiisimaksumus 1 128 eurot. KES § 261 kohaselt on ekspertiisiasutuses tehtud ekspertiisi maksumuseks käesoleva seadusega kehtestatud ekspertiisi hind või ekspertiisi käigus uuritud ekspertiisiobjektide arvu ja käesoleva seadusega kehtestatud ühe ekspertiisiobjekti ekspertiisi hinna korrutis või toksikoloogiaekspertiisi käigus kasutatud metoodikate maksumuse summa ja ekspertiisiobjektide arvu korrutis. KES § 272 p 9 kohaselt on käekirjaekspertiis ühe isiku kohta 282 eurot. Ekspertiisiks esitati võrdlusmaterjalina nelja isiku (O. Kron, A. G (K), V. B, B. B) võrdlusmaterjal. KES § 26 lg 2 sätestab, et ekspertiisikulude arvestus peab olema arusaadav, õige, detailne ja järjepidev. KrMS § 106 lõike 2 punkti 4 ja § 107 lõike 1 punkti 6 kohaselt esitatakse ekspertiisiobjektide andmed ekspertiisimääruses ja -aktis. Konkreetse ekspertiisi maksumus kujuneb uuritud objektide ja objekti hinna korrutisena. Käekirjaekspertiis nr 18E-DK0020 olid kuriteo avastamise seisukohast vajalik, kuna selle tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid ning tuvastati O. Kron käitumises ka kuriteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiistulemused toetavad süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb nimetatud ekspertiisikulu jätta süüdistatava kanda. Seejuures leiab kohus, et kuivõrd mõlemad ekspertiis puudutab vaid O. Kron süüküsimust, ekspertiisiobjektiks olnud dokumenti kasutati kuriteo toimepanemisel, tuleb ekspertiisikulu välja mõista O. Kronilt. Seega on kulu tekkimise põhjuseks süüdistatava käitumine, mis põhjustas menetluse ja sellega kaasneva kulu. Kohus leiab, et menetlusega tekkinud kulud on olnud põhjendatud ja vajalik ning on hinnatav menetluskuludena KrMS § 175 lg 1 p 1, 3, 4 ja 9 mõttes, mis vastavalt KrMS § 180 lg 1 sätetele peab hüvitama süüdimõistetu.

Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK

162,90 XXX

17 700,00 XXX

20 000,00 XXX

10 000,00 XXX

199,20 XXX

12 901,11 XXX

117 675,00 XXX

15 288,82 XXX

255,50 XXX

12 105,00 XXX

KOKKU

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

U. K.

4 400,00 XXX_SEB

162,90 XXX_SEB

17 700,00 XXX_SEB

4 464,37 XXX_SEB

3 760,00 XXX_SEB

UAB T

20 000,00 XXX_SEB

10 000,00 XXX_SEB

199,20 XXX_SEB

12 901,11 XXX_LHV

117 675,00 XXX_LHV

8 825,00 XXX_LHV

15 288,82 XXX_LHV

255,50 XXX_LHV

12 105,00 XXX_LHV

150,00 Š K

1 500,00 Š K

819 Š K XXX

1 500,00 Š K

500,00 Š K

400,00 Š K

831 Š K XXX SULARAHA ARUANNE

350,00 Š K

162,90 N OÜ

500,00 ALAR SEPPERN

430,00 ALAR SEPPERN

TARTU

RUB(32.61

EUR+1%)

YLIOPISTON

APTEEKKI

K/SANKT-PETERS/RUS

1 000,00 ALAR SEPPERN

750,00 ALAR SEPPERN

RUB(147.91

EUR+1%)

SPORTMASTER

RUB(3.10

EUR+1%)

SWAROVSKI

AEROP.ALICAN/BARCELONA/ESP

10 000,00 Z OÜ

1 000,00 ALAR SEPPERN

ESTEST

ESTEST

ESTEST

ESTEST

ESTEST

400,00 ALAR SEPPERN

ESTEST

ESTEST

ESTEST

ESTEST

15 288,82 Z OÜ

ESTEST

1 000,00 ALAR SEPPERN

1 000,00 ALAR SEPPERN

1 000,00 ALAR SEPPERN

ESTEST

ESTEST

ESTEST

ESTEST