Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 21.10.2015.a.; kahtlustatavana kinnipidamine 20.10.-21.10.2015.a.

Kaitsjad

Andrey Kuzyakin’i kaitsja Alar Neiland, Marek Kase kaitsja Viktoria Ivanova, Georgi Abuladze kaitsja Argo Küünemäe, Urmas Vels’i kaitsja N. Lausmaa, Aap Vels’i kaitsja Sven Sillar, Paavo Vels’i kaitsja Arri Tooming, Maarjo Kalda kaitsja Kadi Sitska

RESOLUTSIOON

Õigeks mõista Paavo Vels süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi. Paavo Velsi suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse kuulutamisel. Lugeda Paavo Vels kriminaalmenetluses kahtlustatavana kinnipeetuks 26.01.2016.a kuni 27.01.2016.a, s.o 2 (kaks) päeva. Hüvitada Paavo Velsile süüteomenetluses tekitatud kahjuna kahtlustatavana kinnipidamisel viibitud aja (perioodil 26.01.2016.a kuni 27.01.2016.a), s.o 2 päeva eest mittevaralise kahjuna summas 92,80 eurot SHKS § 5 lg 1 p 2, § 18 lg 2 alusel, hüvitis kanda Paavo Velsi arveldusarvele EE882200221022387328. KrMS § 181 lg 1 alusel jätta riigi kanda menetluskulud: - määratud kaitsja tasud kogusummas 17 733,84 eurot

Süüdi tunnistada Andrey Kuzyakin KarS § 256 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 10 (aastat) aastat. Süüdi tunnistada Andrey Kuzyakin KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ja karistada teda vangistusega 8 (kaheksa) aastat. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks 10 (kümme) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 06.10.2015.a karistusaja hulka ja karistusaja algust arvestada Andrey Kuzyakin’i kinnipidamisest, s.o alates 06.10.2015.a. Andrey Kuzyakin’i suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Andrey Kuzyakin’ilt riigituludesse: - sundraha 2,5 palga alammääras – 1460 eurot; - kaitsjatasu summas 16 002 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena võrdsetes osades. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu ülejäänud osas, s.o summas 2160 eurot riigi kanda. Kaitsja Alar Neilandi taotlus süütemenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata. KarS § 832 lg 1 ja KarS § 256 lg 2 p 2 alusel konfiskeerida Andrey Kuzyakin’ilt: -mootorsõiduk Volkswagen Touareg reg nr XXX. Nimetatud sõiduk on arestitud 13.01.2016.a Harju Maakohtu ja 10.02.2016 a Tallinna Ringkonnakohtu määrusega (asub Politsei- ja Piirivalveameti parklas, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn). Välja mõista Andrey Kuzyakin’ilt KarS § 832 lg 1; § KarS § 84 ja KarS § 256 lg 2 p 2 alusel kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja 46 499 (nelikümmend kuus tuhat nelisada üheksakümmend üheksa) eurot. Vabastada aresti alt kinnistu nr XXX (katastritunnus XXX) asukohaga XXX, väärtusega ca 46 314 eurot, mis on arestitud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 21.03.2016.a määrusega nr 116-1753 (milline jäeti muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 11.04.2016.a määrusega).

Süüdi tunnistada Marek Kase KarS § 255 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 7 (seitse) aastat. Süüdi tunnistada Marek Kase KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ja karistada teda vangistusega 6 (kuus) aastat. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks 7 (seitse) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 06.10.2015.a karistusaja hulka ja karistusaja algust arvestada Marek Kase kinnipidamisest, s.o alates 06.10.2015.a. Marek Kase suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Marek Kase’lt riigituludesse: - sundraha 2,5 palga alammääras – 1460 eurot; - kaitsjatasu summas 11 326,56 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena võrdsetes osades. Kaitsja Viktoria Ivanova taotlus süütemenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata. KarS § 832 lg 1 ja KarS § 255 lg 2 p 2 alusel konfiskeerida Marek Kase’lt:

-

sularaha summas 950 eurot, mis on arestitud Harju Maakohtu 13.01.2016.a määruse nr. 1-15-10560 alusel laiendatud konfiskeerimise tagamiseks;

Välja mõista Marek Kase’lt KarS § 832 lg 1; § KarS § 84 ja KarS § 255 lg 2 p 2 alusel kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja 34 159 (kolmkümmend neli tuhat ükssada viiskümmend üheksa) eurot. Harju Maakohtu 16.03.2016 määrusega nr 1-16-1754 arestitud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa numbriga XXX (katastritunnused XXX, XXX, XXX ja XXX) neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulik hüpoteek Marek Kase ́le kuuluvale kinnistule Harju maakonnas Rae vallas Veneküla külas summas 34 159,00 eurot - jätta muutmata kuni asenduskonfiskeerimisnõude täitmiseni ja hüpoteek kustutada pärast nimetatud nõude tasumist.

Süüdi tunnistada Georgi Abuladze KarS § 255 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 6 (kuus) aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 06.10.2015.a karistusaja hulka ja karistusaja algust arvestada Georgi Abuladze kinnipidamisest, s.o alates 06.10.2015.a. Georgi Abualdze suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Georgi Abuladze’lt riigituludesse: - sundraha 2,5 palga alammääras – 1460 eurot; - kaitsjatasu summas 10 945,20 eurot - tunnistajale T. M. makstud sõidukulud summas 30,90 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena võrdsetes osades. Jätta Georgi Abuladze kaitsja Argo Küünemäe taotlus lepingulise kaitsjate õigusabi kulude hüvitamiseks rahuldamata. Kaitsja Argo Küünemäe taotlus süütemenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata. KarS § 832 lg 2 p 1 ja KarS § 255 lg 2 p 2 alusel konfiskeerida X OÜ’lt: - X OÜ nimele registreeritud xxx asuval kinnistul nr xxx asunud spordisaali varustus (arestitud Harju Maakohtu 13.01.2016.a määrusega nr 1-15-10447). Välja mõista Georgi Abuladze’lt KarS § 832 lg 1; § KarS § 84 ja KarS § 255 lg 2 p 2 alusel kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja 29 149,69 (kakskümmend üheksa tuhat ükssada nelikümmend üheksa eurot ja kuuskümmend üheksa euro senti).

Õigeks mõista Urmas Vels süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi 2014.a suve lõpp – 28.10.2014.a B kinnistult V vallale kuuluva traataia koos postidega varguses seotud kuriteoepisoodis. Õigeks mõista Urmas Vels süüdistuses KarS § 214 lg 2 p 4 järgi 31.07.2013.a kannatanuga W. N. seotud kuriteoepisoodis. Süüdi tunnistada Urmas Vels KarS § 202 lg 2 p 2 järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud. Süüdi tunnistada Urmas Vels KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistada teda vangistusega 2 (kaks) aastat. Süüdi tunnistada Urmas Vels KarS § 214 lg 2 p 4 järgi (kannatanuga K. K. seotud kuriteoepisood) ja karistada teda vangistusega 6 (kuus) aastat. Süüdi tunnistada Urmas Vels KarS § 255 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 8 (kaheksa) aastat. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 06.10.2015.a karistusaja hulka ja karistusaja algust arvestada Urmas Vels’i kinnipidamisest, s.o alates 06.10.2015.a. Urmas Velsi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Urmas Vels’ilt riigituludesse: - sundraha 2,5 palga alammääras – 1460 eurot; - kaitsjatasu summas 11 423,63 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena võrdsetes osades. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu ülejäänud osas, s.o summas 3263,89 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta liiklustrassoloogiaekspertiis nr 15E-LT0121 summas 413 eurot riigi kanda. Kaitsja N.a Lausmaa taotlus süütemenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata. KarS § 832 lg 1 ja KarS § 255 lg 2 p 2 alusel konfiskeerida Urmas Vels’ilt: - mootorsõiduk Mercedes Benz G300 reg nr XXX (asub Politsei- ja Piirivalveameti parklas Tallinn, Rahumäe tee 6). Välja mõista Urmas Velsi’lt KarS § 832 lg 1; § KarS § 84 ja KarS § 255 lg 2 p 2 alusel kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja 11 060 (üksteist tuhat kuuskümmend) eurot.

Õigeks mõista Aap Vels süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, 4; KarS § 349 järgi kannatanuga I. L. seotud kuriteoepisoodides. Õigeks mõista Aap Vels süüdistuses KarS § 121 (alates 01.01.2015.a. KarS § 121 lg 2 p 3) järgi 30.01.2014.a kannatanuga K.P. ja 14.07.2014.a kannatanuga A. B. seotud kuriteoepisoodides. Õigeks mõista Aap Vels süüdistuses KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi 31.07.2013.a kannatanuga W. N. seotud kuriteoepisoodis. Süüdi tunnistada Aap Vels KarS § 122 (alates 01.01.2015.a. KarS § 121 lg 2 p 3) järgi (kannatanuga R. R. seotud kuriteoepisood) ja karistada teda vangistusega 3 (kolm) aastat. Süüdi tunnistada Aap Vels KarS § 121 (alates 01.01.2015.a. KarS § 121 lg 2 p 3) järgi (kannatanutega R. R., A.-L. K.seotud kuriteoepisoodides) ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud. Süüdi tunnistada Aap Vels KarS § 133 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 3 (kolm) aastat. Süüdi tunnistada Aap Vels KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ja karistada teda vangistusega 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud. Süüdi tunnistada Aap Vels KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi (kannatanuga H. T. seotud kuriteoepisood) ja karistada teda vangistusega 3 (kolm) aastat. Süüdi tunnistada Aap Vels KarS § 209 lg 2 p 1, 4, § 349 järgi ja karistada teda KarS § 63 lgst 1 lähtuvalt KarS § 209 lg 2 p 1, 4 alusel vangistusega 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud. Süüdi tunnistada Aap Vels KarS § 212 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud. Süüdi tunnistada Aap Vels KarS § 214 lg 2 p 1, 4, 5 järgi ja karistada teda vangistusega 4 (neli) aastat. Süüdi tunnistada Aap Vels KarS § 255 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 4 (neli) aastat 5 (viis) kuud 9 (üheksa) päeva. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks 4 (neli) aastat 5 (viis) kuud 9 (üheksa) päeva vangistust. KarS 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 31.07-02.08.2013.a.; 01.04.201506.09.2019.a. s.o 4 (neli) aastat 5 (viis) kuud 9 (üheksa) päeva vangistust karistusaja hulka ja karistus lugeda kantuks. Aap Vels’i suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine, mis on asendatud elektroonilise valvega – tühistada kohtuotsuse kuulutamise järgselt. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Aap Vels’ilt riigituludesse:

-

sundraha 2,5 palga alammääras – 1460 eurot; kaitsjatasu summas 13 098,24 eurot 1/3 isiku ekspertiisiakti nr 15E-IDI0024 ekspertiisikulust summas 61 eurot, s.o. 20,33 eurot; 1⁄2 kiuekspertiisi nr 15E-AK0003 ekspertiisikulust summas 100 euro, s.o 50 eurot; isiku ekspertiisakti nr 15E-AK0003 ekspertiisikulu 61 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena võrdsetes osades. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu ülejäänud osas, s.o summas 3274,56 riigi kanda. Kaitsja Sven Sillari taotlus süütemenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata. KarS § 832 lg 2 p 1 ja KarS § 255 lg 2 p 2 alusel konfiskeerida M. M.’ilt: - M. M.’i nimele registreeritud sõiduauto Toyota Land Cruiser reg nr XXX koos varuosadega (arestitud Harju Maakohtu 13.01.2016.a määrusega nr 1-15-10387, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti garaažis Tallinn, Süsta 15); - M. M.’i nimele registreeritud sõiduauto BMW 750 reg nr XXX (arestitud Harju Maakohtu 13.01.2016.a määrusega nr 1-15-10387, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti parklas Tallinn, Rahumäe tee 6).

Õigeks mõista Maarjo Kalda süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi 30.08-31.08.2014.a kannatanuga B OÜ ja 2014.a suve lõpp – 28.10.2014.a B kinnistult V vallale kuuluva traataia koos postidega varguses seotud kuriteoepisoodides. Süüdi tunnistada Maarjo Kalda süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi (kannatanutega R OÜ ja P. S. seotud kuriteoepisoodid) ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 20-21.10.2015.a s.o 2 (kaks) päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 11 kuud 28 päeva vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 13.03.2020.a. Maarjo Kalda suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse kuulutamisel. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Maarjo Kalda’lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 876 eurot; - kaitsjatasu summas 8681,52 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena võrdsetes osades.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu ülejäänud osas, s.o summas 5787,68 riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta tulirelvaekspertiis nr 15E-TB0111 summas 420 eurot riigi kanda. Kaitsja Kadi Sitska taotlus süütemenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta tunnistajale H. T. makstud sõidukulud summas 32,40 eurot riigi kanda.

Tulenevalt KrMS § 159 lg-st 3 edastatakse käesolevas asjas väljamõistetavate summade (kriminaalmenetluse kulude, konfiskeerimise asendamise korras väljamõistetavate summade) tasumiseks vajalikud andmed (sh pangakontod ja viitenumbrid) eraldi dokumendina süüdistatavatele (A. Kuzyakin, M. Kase, G. Abuladze, U. Vels). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Tsiviilhagid:

otsusega nr 1-18-1004 süüdi mõistetud R.Õ. ja Harju Maakohtu Tallina kohtumaja 07.05.2019.a otsusega nr 1-19-2585 süüdi mõistetud S. T., kellelt on sama hagi välja mõistetud samal alusel.

•

•

-

-

•

kriminaalasja materjalide juurde lisatud andmekandjad (CD-plaadid, DVD-plaadid) – jätta kriminaalasja materjalide juurde. 06.10.2015.a Andrey Kuzyakini elukohas xxx kinnistu läbiotsimise käigus ära võetud 11 padrunit (asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas/relvalaos, Rahumäe tee 6, Tallinn) – konfiskeerida KarS § 83 lg 4 alusel ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 06.10.2015.a Andrey Kuzyakini elukoha xxx läbiotsimise käigus ära võetud: oranž salvrätik, millele sinise värviga kirjas esimene kirje 700 ja vene keeles „linn“ (asuvad Politsei ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas, Tööstuse 52, Tallinn) - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; musta värvi kummist ümbrise sees, mobiiltelefon Samsung, mille IMEI-kood nr xxx ja sees Elisa SIM-kaart nr EExxx (asuvad Politsei ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas, Tööstuse 52, Tallinn) – saata Tallinna Vanglasse Andrey Kuzyakin’i isiklike asjade juurde lisamiseks kohtuotsuse jõusumisel; 06.10.2015.a Marek Kase elukohas xxx läbiotsimise käigus ära võetud: mobiiltelefon CAT mudel B 100 IMEI koodiga xxx, Tele2 sim kaart nr xxx (asuvad Politsei ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas, Tööstuse 52, Tallinn) – saata Tallinna Vanglasse Marek Kase isiklike asjade juurde lisamiseks kohtuotsuse jõustumisel; 06.10.2015.a Georgi Abuladze kasutuses oleva sõiduauto BMW 530D reg.nr XXX läbiotsimise käigus ära võetud: teleskoopnui (asub Politsei ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas, Tööstuse 52, Tallinn) – konfiskeerida KarS § 83 lg 4 alusel ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 06.10.2015.a Urmas Velsi elukoha xxx läbiotsimise käigus ära võetud: teleskoopnui; elektrišokirelva taoline ese (TW-10) vutlaris (asuvad Politsei ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas, Tööstuse 52, Tallinn) – konfiskeerida KarS § 83 lg 4 alusel ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel;

•

•

•

-

-

-

-

-

-

-

-

-

A4 formaadis dokumendid, 9-l lehel, millel on trükitud tekst, s.o N. D. ja H. A. G. vaheline vestlus (asub Politsei ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas, Tööstuse 52, Tallinn) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; mobiiltelefon Samsung IMEI-kood nr: xxx, SIM-kaart xxx (asub Politsei ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas, Tööstuse 52, Tallinn) - saata Tallinna Vanglasse Urmas Velsi isiklike asjade juurde lisamiseks kohtuotsuse jõustumisel; suusamask (asub Politsei ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas, Tööstuse 52, Tallinn) – konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 06.10.2015.a Urmas Velsi viibimiskoha xxx läbiotsimise käigus ära võetud: 05.05.2015 raieleping nr 50515 kolmel lehel E. L. ja AS M (esindaja M. K.) vahel; 05.05.2015 AS M kassa väljamineku order summale 400 eurot ühel lehel; musta-punast-valget värvi kaantega 2013.a. kalender märkmik (asuvad Politsei ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas, Tööstuse 52, Tallinn) – saata Tallinna Vanglasse Urmas Velsi isiklike asjade juurde lisamiseks kohtuotsuse jõustumisel; 06.10.2015.a Aap Velsi elukoha xxx läbiotsimise käigus ära võetud: 1. BMW 750LI rm xxx müügileping – jätta kriminaalasja materjalide juurde; 20.04.2014.a Audi A8 rm xxx vaatluse käigus ära võetud: ekspertiisist tagastatud karvad, mis asusid Audi A8 rm xxx küljes (asuvad Politsei ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas, Tööstuse 52, Tallinn) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 01.08.2013.a Aap Velsi kasutuses olnud sõiduki BMW reg nr xxx läbiotsimisel ära võetud: 1. tabletipurk Stanozolol, milles 83 tabletti (asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Ida Politseiprefektuuri asitõendite hoidlas) – tagastada Aap Velsile kohtuotsuse jõustumisel; 06.10.2015.a Urmas Velsi elukoha xxx läbiotsimise käigus ära võetud:– 1. tumesinist värvi kombinesoon (asub Politsei- ja Piirivalveameti Ida Politseiprefektuuri asitõendite hoidlas) – saata Tallinna Vanglasse Urmas Velsi isiklike asjade juurde lisamiseks kohtuotsuse jõustumisel; 20.10.2016.a Maarjo Kalda viibimiskoha xxx läbiotsimise käigus ära võetud: kaks 60 liitrist kanistrit; kas sinist värvi vaati; kaks vaati ja 9 kanistrit; kahe rattaga käru (asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Ida Politseiprefektuuri asitõendite hoidlas) – konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 04.08.2015.a xxx läbiotsimise käigus ära võetud: 18 karpi DNA-proovidega (asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri asitõendite hoidlas) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 06.10.2015.a Urmas Velsi viibimiskoha xxx läbiotsimise käigus ära võetud: kütuse käsipump; elektriline kütusepump; elektriline tööriist x (asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Ida Politseiprefektuuri asitõendite hoidlas) – konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 20.04.2015.a xxx sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud: sõiduki esitange ja stange tükid; sõiduki iluliistud; porikaitse (asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri asitõendite hoidlas) ning mootorsõiduk Audi A8 reg nr xxx (asub X OÜ parklas xxx) – konfiskeerida KarS § 83 lg 1, lg 3 p 2 alusel; 20.04.2014.a Audi A8 reg nr xxx vaatluse käigus ära võetud: turvapadi (asub Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri asitõendite hoidlas) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel;

-

mootorsõiduk Mercedes-Benz reg nr xxx (asub Politsei- ja Piirivalveameti parklas Rahumäe tee 6, Tallinn) – tagastada kohtuotsuse jõustumisel kas Marek Kase’le, tema poolt volitatud isikutele või sõiduki registreerimistunnistusel nimetatud omanikule või kasutajatele.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Kolmas isik võib esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates 13.03.2020. Apellatsioon esitatakse Tallinna ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, s.o alates 13.03.2020. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 (viieteistkümne) päeva jooksul.

Kohtuotsuse ülevaatlikuse ja parema jälgitavuse tagamiseks on süüdistatavatele esitatud süüdistused kajastatud kohtuotsuse alajaotuses: kohtu järeldused koos konkreetsele süüdistusele vastavate tõendite analüüsi ja kohtu järeldustega.

I MENETLUSE KÄIK

Käesolevas kriminaalasjas ei tunnistanud ennast süüdi süüdistatavad Andrey Kuzyakin, Marek Kase, Georgi Abuladze, Urmas Vels, Aap Vels, Paavo Vels. Süüdistatav Maarjo Kalda tunnistas ennast süüdi üksnes ATV varguse toimepanemises, ülejäänud süüdistustes ta end süüdi ei tunnistanud. Süüdistatavate ütlusi on edaspidiselt kohtuotsuses refereeritud.

Kohtuliku uurimise käigus uuriti järgmisi tõendeid: ristküsitluse vormis kuulati üle: tunnistajad: K.K., V. S., H. T., R. A., T. P., S.P., T. M., K. A., Ü. T., H. A. G.(endine A.), A.R., M. R., J. T., G. I., J. N., E. M., R. J., A.K., K.O., N. B., I. L., K. K., P. G., A. V., V.L. (keeldus ütluste andmisest), O. J., T. L., E. L., K. K., G. K., M.T., T. R., A. P., P. K., V. T., K. A., E. R., A. L., J. P., H. K., K.P., R. K., S. T., K. B., K. R., R. K., S. K., A. K., V. R., A. O., K. L., E. K., A. N., R. B., A. K., J. K., J.M., A. N., U. R., M. M., M. M., S.N., M.E., A. F., A.

K., SA. B., M. M., O. K.;

kannatanud: R.Õ., W. N., H. T., V valla seaduslik esindaja R. V., S. P., B OÜ seaduslik esindaja B. B., K. E., E. S., P. S., M. K., R. R., R. R., OÜ X volitatud esindaja K. V., X OÜ esindaja I. M.-V., E AS volitatud esindaja A. A., B AS volitatud esindaja M. K., AS K esindaja A. P., X volitatud esindaja I. M.-V., P OÜ volitatud esindaja P. M., A.-L.K.; kolmandad isikud: M. M., N. D., I.V..

Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua KrMS § 312 p-d 1-3 ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-1-1-22-10, 26.05.2010.a.).

Prokurör taotles A. Kuzyakin’i süüditunnistamist KarS § 256 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning tema karistamist vangistusega 11 aastat, KarS § 214 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning tema karistamist vangistusega 8 aastat ning KarS § 64 lg 1 alusel suurendades mõistetavatest üksikkaristustest osaliselt raskeimat taotles lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistust 12 aastat, karistusaja alguseks lugeda vastavalt KarS § 68 lg-le 1 06.10.2015.a, s.o päev, mil Andrey Kuzyakin peeti kahtlustatavana kinni ja tema suhtes kohaldati tõkendit vahistamine. KarS § 256 lg 2 p 2, § 832 lg 1 alusel taotles konfiskeerida kohtuotsusega Andrey Kuzyakini poolt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varana temale kuuluv sõiduauto Volkswagen Touareg (reg.nr XXX, väärtusega ca 8300,00 eurot) ning lisaks mõista süüdistatav Andrey Kuzyakinilt juhindudes KarS § 256 lg 2 p 2, § 832 lg 1, § 84 sätete alusel laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja 46 499,00 eurot (s.o 54 799,00 eurot, millest on maha arvatud sõiduauto Volkswagen Touaregi ligikaudne väärtus ca 8300 eurot). Süüdistatava Andrey Kuzyakin’i kaitsja Alar Neiland taotles süüdistatava õigeks mõistmist ning leidis, et A. Kuzyakin’i suhtes laiendatud vara konfiskeerimise kohaldamine oleks ilmselt põhjendamatu. Ka taotles kaitsja süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel A. Kuzyakin’i õigeksmõistmise korral (ka osalisel õigeksmõistmisel) seoses vahistamisega temale tekitatud mittevaralise (moraalse) kahju hüvitamist. Ka taotles kaitsja SKHS § 7 lg 1 alusel A. Kuzyakin’ile tekitatud moraalse kahju hüvitamist rahaliselt ja kohtu äranägemisel, seoses kriminaalasja ebamõistlikult kaua kestnud menetlusajaga. Süüdimõistva kohtuotsuse korral taotles vähendada riigi õigusabi osutamisega seotud menetluskulusid 50 % võrra. Süüdimõistmise korral taotles kaitsja mõista A. Kuzyakin’ile kergem karistus ja mõlemas kuriteos süüdimõistmisel taotles karistuste liitmisel piirduda raskema karistusega, mida prokurör taotles.

Süüdistatav Andrey Kuzyakin end süüdi ei tunnistanud ning. Ta rõhutas, et oli talupidaja ja ta sissetulekud olid legaalsed.

Prokurör taotles M. Kase süüditunnistamist KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning tema karistamist vangistusega 8 aastat, KarS § 214 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning tema karistamist vangistusega 8 aastat ning KarS § 64 lg 1 alusel suurendades mõistetavatest üksikkaristustest osaliselt raskeimat taotles lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistust 10 aastat, karistusaja alguseks lugeda vastavalt KarS § 68 lg-le 1 06.10.2015.a, s.o päev, mil Marek Kase peeti kahtlustatavana kinni ja tema suhtes kohaldati tõkendit vahistamine. KarS § 255 lg 2 p 2, § 832 lg 1 alusel taotles konfiskeerida kohtuotsusega Marek Kase poolt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varana sularaha summas 950,00 ning lisaks mõista süüdistatav Marek Kase ́lt juhindudes KarS § 255 lg 2 p 2, § 832 lg 1, § 84 sätete alusel laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja 34 159,00 eurot (s.o 35 109,00 eurot, millest on maha arvatud tema valdusest leitud sularaha summas 950,00 eurot), millise nõude täitmiseni jätta tühistamata Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja eeluurimiskohtunik Eha Popova 16.03.2016.a määruse nr 1-16-1754 alusel laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa numbriga XXX (katastritunnused XXX, XXX, XXX ja XXX) neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulik hüpoteek Marek Kase ́le kuuluvale kinnistule Harju maakonnas xxx summas 34 159,00 eurot. Süüdistatava Marek Kase kaitsja Viktoria Ivanova taotles M. Kase õigeks mõista KarS § 255 lg 1 ja KarS § 214 lg 2 p 4 järgi. Ka taotles ta jätta kõik menetluskulud riigi kanda ning rahuldada kohtule esitatud taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Süüdistatav Marek Kase end süüdi ei tunnistanud, märkis, et ta ei ole toime pannud neid kuritegusid, milles teda süüdistatakse ning palus end õigeks mõista.

Prokurör taotles U. Velsi süüditunnistamist KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning tema karistamist vangistusega 8 aastat 6 kuud, KarS § 214 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning tema karistamist vangistusega 9 aastat 6 kuud, KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning tema karistamist vangistusega 1 aasta 6 kuud, KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning tema karistamist vangistusega 3 aastat ning KarS § 64 lg 1 alusel suurendades mõistetavatest üksikkaristustest osaliselt raskeimat taotles lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistust 12 aastat, karistusaja alguseks lugeda vastavalt KarS § 68 lg-le 1 06.10.2015.a, s.o päev, mil Urmas Vels peeti kahtlustatavana kinni ja tema suhtes kohaldati tõkendit vahistamine. KarS § 255 lg 2 p 2, § 832 lg 1 alusel taotles konfiskeerida kohtuotsusega Urmas Velsi poolt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varana sõiduauto Mercedes Benz G300 reg.nr XXX, kuid arvestada seejuures, et tegemist on jäätmega (st vanarauaga), millel puudub turuväärtus, ka taotles mõista süüdistatavalt juhindudes KarS § 255 lg 2 p 2, § 832 lg 1, § 84 sätete alusel laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja 11 060,00 eurot. Süüdistatava U. Velsi kaitsja N. Lausmaa leidis, et Urmas Vels’i kuulumine kuritegelikku ühendusse või ka nn. „Rakvere haru’’ juhtimine tema poolt ei ole kohtulikul uurimisel

usaldusväärselt tõendamist leidnud, seega süü KarS § 255 lg 1 järgi esitatud süüdistuses ei ole tõendamist leidnud ja U. Vels tuleb antud süüdistuses õigeks mõista. Seonduvalt K. K. episoodiga taotles kaitsja U. Velsi õigeks mõista või alternatiivselt kvalifitseerida tema poolt toimepandu KarS § 202 lg 2 p 2 järgi. W. N. episoodiga seonduvalt taotles kaitsja U. Velsi täielikult õigeks mõista. Seonduvalt KarS § 202 lg 2 p 2; KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritavate kuritegudega taotles kaitsja U. Velsi õigeks mõista. Puutuvalt R tsiviilhagi kohta märkis kaitsja, et esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata või läbi vaatama. Puutuvalt prokuröri poolt taotletud karistusesse märkis kaitsja, et prokuröri poolt küsitud karistuse suurus ei vasta objektiivselt nendele asjaoludele, isegi kui kohus mõnes episoodis leiab, et U. Velsi süü mingis osas on tõendatud. Konfiskeerimise osas märkis kaitsja, et mingit alust konfiskeerimiseks ei ole. Kohtumenetluses esitas kaitsja taotluse hüvitada U. Velsile süüteomenetluses tekitatud kahju (alusetu vabaduse võtmisega tekitatud kahju) ja määrata hüvitis kõigi isiku kinnipidamise ja vahi all olemise päevade eest, millal isikult oli ebaseaduslikult vabadus võetud. Süüdistatav Urmas Vels end süüdi ei tunnistanud, ta tunnistab ennast süüdi omavolis, mis seisneb selles, et ta kasutas K. K. raha oma äranägemise järgi. Ka märkis süüdistatav, et tal esines legaalne sissetulek, ta tegeles loomakasvatuse, kinnistute müügi ja küttepuude äriga.

Prokurör taotles G. Abuladze süüditunnistamist KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning tema karistamist vangistusega 6 aastat 6 kuud, karistusaja alguseks lugeda vastavalt KarS § 68 lg-le 1 06.10.2015.a, s.o päev, mil Georgi Abuladze peeti kahtlustatavana kinni ja tema suhtes kohaldati tõkendit vahistamine. KarS § 255 lg 2 p 2, § 832 lg 2 p 1 alusel taotles konfiskeerida kohtuotsusega Georgi Abuladze poolt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varana kolmanda isiku L OÜ kasutuses olnud spordisaalist ja nimetatud äriühingule registreeritud spordisaali varustus (koguväärtusega ca 20 140,00 eurot), mis on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja eeluurimiskohtunik Eha Popova 13.01.2016.a määruse nr 1-15-10447 alusel laiendatud konfiskeerimise tagamiseks arestitud, ning lisaks mõista süüdistatavalt Georgi Abuladzelt juhindudes KarS § 255 lg 2 p 2, § 832 lg 1, § 84 sätete alusel laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja 29 149,69 eurot. Süüdistatava Georgi Abuladze kaitsja Argo Küünemäe taotles süüdistatava õigeks mõistmiseks, kuna tema seisukoha kohaselt süüdistuses teokirjeldus on puudulik ning selle alusel ei ole KrMS § 268 lg 1, lg 5 nõudeid järgides võimalik tuvastada KarS §-s 255 sätestatud karistusõigusliku vastutuse eeldusi. Ka taotles kaitsja hüvitada süüteomenetlusega tekitatud kahju ja määrata hüvitis kõigi isiku kinnipidamise ja vahi all olemise päevade eest, millal isikult oli võetud vabadus; hüvitada süüdistatava lepingulise kaitsja õigusabikulud ja juhul kui kohus peaks mingil põhjusel asuma seisukohale, et G. Abuladze on sooritanud talle etteheidetava süüteo, siis vähendada riigi õigusabi kulusid vähemasti 50% võrra. Süüdistatav Georgi Abuladze end süüdi ei tunnistanud ning märkis ning taotles kohtul end õigeks mõista; hüvitada temale käesolevas menetluses tehtud õigusabikulud; hüvitada temale süüteomenetlusega tekitatud kahju ning määrata kogu vahi all viibitud perioodi eest hüvitis seaduses ettenähtud määras. Ka märkis süüdistatav, et kui kohus peaks asuma seisukohale, et ta on süüdi talle süüks pandavas kuriteos, palub ta talle mõista leebem karistus, kui seda taotles prokurör ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka asjaolu, et tal puuduvad kehtivad kriminaalkaristused, ka palus arvestada asjaolu, et ta on viibinud vahi all 4 aastat ning olnud eelvangistuses ei ole võrreldavad 4-aastase karistuse kandmisega tavalises süüdimõistetute eluosakonnas. Ka taotles süüdistatav tema süüdimõistmise korral vähendada riigi õigusabi osutamise eest väljamõistetavaid kulusid vähemalt 50% võrra.

Prokurör loobus kohtuvaidluste ajal süüdistusest A. Velsi osas I. L. seotud episoodides. Kohtumenetluse kestel loobus prokurör süüdistusest A. Velsi osas ka seonduvalt K.P.ga seotud episoodis KarS § 121 järgi (alates 01.01.2015.a. KarS § 121 lg 2 p 3) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Prokurör taotles A. Velsi süüditunnistamist KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning tema karistamist vangistusega 6 aastat, KarS § 214 lg 2 p 1, 4, 5 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning tema karistamist vangistusega 9 aastat, KarS § 133 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning tema karistamist vangistusega 4 aastat, KarS § 209 lg 2 p 1, 4 ja KarS § 349 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning KarS § 63 lg 1 alusel tema karistamist KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi vangistusega 3 aastat 6 kuud, KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning tema karistamist vangistusega 2 aastat 6 kuud, KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning tema karistamist vangistusega 3 aastat, KarS § 121 lg 2 p 4 (teo toimepanemise ajal vastavalt KarS § 122 ning KarS § 121) järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning tema karistamist vangistusega 3 aastat ning KarS § 64 lg 1 alusel suurendades mõistetavatest üksikkaristustest osaliselt raskeimat taotles lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistust 12 aastat, KarS § 68 lg-le 1 arvata eelvangistuse hulka Aap Velsi poolt eelvangistuses viibitud aeg, s.o 3 ning karistusaja alguseks lugeda 01.04.2015.a, mil tema suhtes kohaldati tõkendit vahistamine. KarS § 255 lg 2 p 2, § 832 lg 2 p 1 alusel taotles konfiskeerida kohtuotsusega Aap Velsi poolt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varana, kuid Maanteeameti Liiklusregistris kolmanda isiku M. M. nimele registreeritud sõiduauto Toyota Land Cruiser (reg.nr XXX) koos varuosadega (väärtusega ca 18 700,00 eurot) ning sõiduauto BMW 750 (reg.nr XXX) (väärtusega ca 11 350,00 eurot), mis on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja eeluurimiskohtunik Eha Popova 13.01.2016.a määruse nr 1-15-10387 laiendatud konfiskeerimise tagamiseks arestitud. Süüdistatava Aap Velsi kaitsja Sven Sillari oli seisukohal, et A. Vels kuulub õigeksmõistmisele KarS § 349 järgi. K episoode puutuvalt märkis kaitsja, et mõistlik menetlusaeg on möödunud ja need kuuluvad lõpetamisele või karistus vähendamisele, kaitsja seisukohalt kuulub A. Vels KarS § 255 järgi kuulub õigeksmõistmisele. KarS § 214 episood, M. K.i episoodis kuulub A. Vels õigeksmõistmisele. N.i episoodtuleks kaitsja hinnangul kvalifitseerida KarS § 121 järgi ja kuna see on toime pandud üle 6 aasta tagasi, siis kuulub see menetlus lõpetamisele mõistliku menetlusaja ületamise tõttu. Kaitsja märkis, et kõik muud süüdistused, mis on teise astme kuriteod (kelmused, vargused, kindlustuspettus) need kuuluvad lõpetamisele mõistliku menetlusaja ületamise tõttu või kuuluvad karistused vähendamiseni miinimumini, seaduses ettenähtud miinimumini, mis on 30 päeva vangistust. Ka esitas kaitsja kohtumenetluses süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse. Süüdistatava Aap Vels end süüdi ei tunnistanud ja märkis, et ta loodab, et kohtusaalis valitseb õiglus ning et kohus teeks õige otsuse.

Prokurör taotles M. Kalda süüditunnistamist KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ning tema karistamist vangistusega 1 aasta 8, millisest tuleb maha arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 aasta 7 kuud 28 päeva vangistust, mis jätta KarS § 73 lg 1, 3 alusel täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Süüdistatava Maarjo Kalda kaitsja Kadi Sitska taotles õigeks mõista M. Kalda ning juhul, kui kohus peaks leidma, et M. Kalda on mingis teos süüdi, siis on mõistlik menetlusaeg M. Kalda episoodides möödas ning kaitsjatasud peaksid jääma riigi kanda. Ka esitas kaitsja kohtumenetluses süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse. Süüdistatav Maarjo Kalda tunnistas end süüdi ATV varguses, kuid traktori, aia ning kütusevarguseid pole ta toime pannud. Süüdistatav palus end neis õigeks mõista. Kannatanud vaidluste korras sõna ei soovinud.

II KOHTU JÄRELDUSED

Kohus, viinud läbi kohtulike tõendite uurimise, uurinud, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis siseveendumuse kohaselt leiab järgmist: Kohus ehitab kohtuotsuse üles järgnevalt: esmalt käsitletakse kuriteoepisoode, millised on kajastatud eraldiseisva kriminaalasja 15240100036 süüdistusaktis (1-15-7760), mis liideti käesoleva kriminaalasjaga nr 14221000134 (1-16-2411) ja seejärel kajastatakse süüdistusi käesoleva põhiasja süüdistusakti raames. Käesolevas peatükis kohus käsitleb esitatud süüdistuste analüüsi. Kohtu järeldused menetluse mõistliku aja, jälitustoimingute seaduslikkuse, karistuse, tõkendite, arestitatud vara suhtes kohaldatavate meetmete, süüteomenetluses tekitatud kahjude, tsiviilhagide, menetluskulude ja asitõendite osas esitatakse eraldi peatükkidena.

SÜÜDISTUSE OSA

Antud süüdistusakti kohaselt süüdistati kolme isikut A. Velsi, S. T. ja R. Õ. erinevates kuritegudes ning nendest oli Harju Maakohtusse kriminaalasja jõudmisel juba eraldatud R. Õ. eraldi menetlusse (01.06.2016.a Viru Maakohtu määrusega). Käesolev kohtukoosseis eraldas S. T. 29.03.2019.a määrusega eraldi menetlusse ning S. T. osas on kuulutatud Harju Maakohtu poolt lahend 07.05.2019.a (kokkuleppemenetlus), milline on jõustunud.

Prokurör loobus kohtus A. Velsi süüdistusest K.P.d puudutavas episoodis 15.03.2018.a toimunud kohtuistungil (t kd 26 lk 152-153), mistõttu KarS § 121 (alates 01.01.2015.a. KarS § 121 lg 2 p 3) alusel kuulub selles episoodis A. Vels õigeksmõistmisele. Korrektsuse huvides kohus märgib, et A. Velsile oli esitatud süüdistus selle kohta, et tema 30.01.2014 kell 22.25 paiku Rakveres XXX asuvas söögikohas „X“ tungis kallale K.P.le, kellele lõi kaks korda rusikaga näo piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu. Kuna K. P.d puudutavas episoodis mõistetakse A. Vels õigeks on kohtul kohustus anda hinnang käesoleva süüdistusakti raames A. Velsi tegevusele seoses kannatanut M. K.i, kannatanuid A.L. K.t, R. R.i puudutavas episoodis (samal kuupäeval ja osaliselt samas asukohas toimepandud), seejärel A. B.i puudutavas episoodis, samuti ka R. R. puudutavas episoodis.

Süüdistusaktist nähtuvalt: Aap Vels ́i süüdistatakse KarS § 214 lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. 31.03.2015 öösel vastu 01.04.2015 helistas S. T. kannatanu M. K. ́ile ja leppis temaga

kokkusaamise xxx, V vallas A. A. maja juures. Kokkusaamisel kella 24.00 paiku S. T., Aap Vels ja R.Õ. nõudsid M. K. ́i valduses oleva s/a Volvo S80 reg.nr XXX ja võtmete üleandmist. Kannatanu keeldumise peale hakkas S. T. teda riietest rebima, mille tagajärjel kannatanu kukkus pikali ja S. T. peksis teda A.Velsi ja R.Õ. juuresolekul käte ja jalgadega korduvalt keha, näo ja alakeha piirkonda. Peale seda S. T., Aap Vels ja R.Õ. kasutasid oma arvulist ja füüsilist ülekaalu ning survestasid kannatanut tema võimalikku vastupanu mahasurudes ütlema, kus asuvad autovõtmed. Peale seda, kui kannatanu oli avaldanud autovõtmete asukoha, sundisid nad kannatanut istuma A.Velsi poolt juhitava s/a Volkswagen tagaistmele, millega võtsid temalt tahte vastaselt vabaduse. Kannatanul puudus võimalus vabtahtlikult lahkuda sündmuskohalt ja arvestades teda rünnanud isikute ülekaalu, ei olnud tal ka võimalik neile füüsiliselt vastu hakata. Seejärel viisid A.Vels, R.Õ. ja S. T. A.Velsi poolt juhitud s/a Volkswageniga kannatanu elukohta, aadressile XXX, kust M. K. võttis sõiduki Volvo S80 võtmed ning varasemalt tema suhtes kasutatud vägivalla tulemusena andis need A.Velsi või S. T. kätte. Peale seda A.Vels, S. T. ja R.Õ. sundisid kannatanut istuma sõiduautosse Volkswagen ja sõidutasid Haljala valla, xxx garaažide juurde (kus asus s/a Volvo). Sõidu ajal, A.Velsi ja R.Õ. juuresolekul, nõudis S. T. kannatanult mõnitaval ja üleoleval toonil 200 eurot ning kannatanu vaikimise peale, lõi S. T. kannatanut vähemalt kahel korral, rusikaga näo piirkonda, millega tekitas kannatanule valu. 01.04.2015 kella 02.00 paiku A. Vels, S. T.ja R. Õ. võtsid kannatanu käest ära xxx garaažide juures asunud s/a Volvo S80 reg.nr XXX. A.Vels, S. T.ja R.Õ. pukseerisid s/a Volvo S80 A.Velsi maasturiga Haljalas asuvasse tanklasse, kus S. T. istus s/a Volvo S80 reg.nr XXX rooli. Vastavalt isiku ekspertiisiaktile nr 15E-IDI0024 tuvatati M. K.il haiglasse pöördumisel ja kohtuarstlikul läbivaatusel järgmised kehavigastused: haav parema kulmupealse piirkonnas, verevalumid vasaku rangluu piirkonnas, vasaku reie sisepinnal ja vasaku küünarvarre sisepinnal, vasaku kodarluu kinnine killunenud murd . Eksperdi arvamuse kohaselt olid need vigastused (käevarre luumurd, parema kulmu haav, hematoomid/verevalumid ja valu üle keha), mis olid tekitatud peksmise tulemusel. Süüdistuse kohaselt Aap Vels koos R.Õ. ja S. T. (tegutsedes grupis), nõudes M. K.ilt sõiduauto Volvo üleandmist, kasutades oma ebaseadusliku tahtmise saamiseks vägivalda ja võttes M. K.ilt vabaduse, pani toime varalise kasu üleandmise nõudmise, kui on kasutatud vägivalda, ja selline tegevus on toime pandud grupis ning vabaduse võtmisega – ehk KarS § 214 lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Aap Vels ́i süüdistatakse KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema ajavahemikul 12.12.2014 kella 23.00 kuni 13.12.2014 kella 07.00 LääneVirumaal xxx korteris tungis kallale R. R. ́le, lüües viimast korduvalt käte ja jalgadega näo ning keha piirkonda, mille tagajärjel tundis kannatanu järjepidevat ja suurt valu. A.Vels tekitas R. R. peksmisega tollele järgmised kehavigastused: verevalumid näol, peas, vasakul pool seljal, marrastused kaelal, rangluu piirkonnas, paremal pool rindkere eespinnal, ninaluude kinnine murd, parema kõrva kuulmekile rebend, mis tekkisid eksperdiarvamuse kohaselt kõva tömbi eseme toimel. Kolm haava paremal pool peas tekkisid terava lõikevahendi toimel. Süüdistuse kohaselt põhjustades R. R.ile järjepidevat ja suurt valu, pani A. Vels toime teisele inimesele järjepideva ja suure valu põhjustamise ehk KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on alates 01.01.2015 kehtima hakanud KarSi järgi kvalifitseeritav kui teisele inimesele valu tekitav korduv kehaline väärkohtlemine ehk KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Antud süüdistuses prokurör kohtuliku menetluse käigus muutis A. Velsi süüdistust, esitades täiendatud süüdistuse teksti, milline on järgnev:

Aap Velsi süüdistatakse KarS § 122 järgi (alates 01.01.2015.a kehtiva karistusseadustiku redaktsiooni järgi § 121 lg 2 p 3) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et Aap Vels ründas varem korduvalt kehalisi väärkohtlemisi toime pannud isikuna uuesti 12.12.2014.a õhtust kuni 13.12.2014.a varahommikuni Rakvere linnas erinevates kohtades - nii Tallinna x asuvas x pubis kui ka xxx asuvas R. K. korteris järjepidevalt R. R. viimast alandades. Nimelt ründas Aap Vels 12.12.2014.a õhtul Rakvere linnas x baaris R. R., kes oli jäänud Aap Velsi täpselt tuvastamata tuttavale täpselt tuvastamata rahasumma võlgu ning millist võlga Aap Vels üritas R. R.ilt kätte saada. Nimelt lõi Aap Vels baaris R. R. põlvega ja rusikaga vastu näo piirkonda ning üritas ühtlasi ka R. R.i kägistada. x baari turvamehed lahutasid Aap Velsi ja R. R.i ning juhatasid viimase x baari tagauksest välja, ent Aap Vels järgnes R. R.ile xxx A.-L. K. venna R. K. korterisse ning jätkas seal R. R. ründamist. Eelnevalt aastaid võistluskunstiga professionaalsel tasemel tegelenud Aap Vels ründas korteri elutoas R. R.iga kahekesi jäädes teda uuesti käte ja jalgadega erinevatesse kehapiirkondadesse. Elutuppa sisenenud Anna-Liisa K. üritas Aap Velsi takistada, ent Aap Vels tõukas A.-L. K. eemale ja jätkas R. R.i peksmist käte ja jalgadega ka pärast seda kui R. R. oli elutoa põrandale kukkunud ja teadvuse kaotanud. Lisaks jalgade ja kätega peksmisele viskas Aap Vels joogiklaasi vastu R. R.i pead puruks ning tekitas sellega R. R.i peapiirkonda ka erinevaid lõikevigastusi. Südaöö paiku ilmus politseipatrull kortermaja ette ning koputas ka xxx korteri uksele, mille peale sattus Aap Vels paanikasse ja käskis kõigil korteris olijatel vait olla ning talutas ise R. R.i korteri vannituppa peitu. Pärast seda kui politsei oli andnud korteri omanikule R. K.le korralduse vaiksemalt olla ning lahkunud, jätkas Aap Vels vannitoas R. R.i peksmist, seejuures mõnitades ja alandades R. R.i, millise tegevusega väljendas Aap Vels erilist põlgust R. R.i suhtes - nimelt ähvardas Aap Vels peksmise ajal R. R.i, et laseb viimase korralikult läbi ni**uda ja lubas kõrva pea küljest ära lõigata ning R. R.i suhtes erilise põlguse väljendamiseks urineeris Aap Vels korteri vannitoa põrandal lebavale R. R.ile peapiirkonda. R. R. pöördus enda õe K. R.i abil 13.12.2014.a hommikul Rakvere haigla traumapunkti, kus tal tuvastati kella 12:36 ajal peksmise tulemusena objektiivselt pea ja keha piirkonnas ulatuslikud kinnised ja lahtised hulgihaavad, mille osas teostati loktaalanasteesias üksikõmblused: pea piirkonnas rohked pindmised vigastused, nina turse, vasaku kõrvalesta ülaosas sinine hematoom, kõrvast tagapool tumepunased väikesed hematoomid (parema kõrva kuulmekäigus helepunane veri, kuulmekile perforeerinud), otsmikul mõlemal kulmul umbes 2x2 cm punased hematoomid, paremal oimu-kiirupiirkonnas kolm sirgete servade ja teravate nurkadega tumepunaste koorikutega kaetud haavad pikkusega a 1 cm ja neid ümbritsevad nahaalused verevalumid, kukla piirkonnas kolm pikliku kujuga kitsast hematoomi (pikkusega 2-3 cm), paremal pool kaela alaosas kriimustused umbes 5 cm, vasakul rangluu ümbruses kolm marrastust a 2 cm, vasakul õlavarrel sarnane marrastus, paremal pool rindkere eesseinal V-VI roide kõrgusel rangluu keskjoonel marrastus umbes 2 cm, vasakul pool selja alaosas kolm ümarat punast verevalumit umbes 1,5 cm millest lähtuvad lülisamba poole roosat värvust piklikud hematoomid, lülisambast paremal ulatuslikud erineva suunaga hematoomid ja marrastused, selja ülaosas tumeroosa hematoom, uriinid punalibled. Lisaks tuvastati R. R.il traumapunktis pindmine rindkerevigastus, rindkerepõrutus ja ninaluude kinnine murd. R. R. hospitaliseeriti 16.12.2015.a ninaluude paigalduseks, 2014.a detsembris tuvastati tal parema kuulmekile tagumises osas perforatsioon (05.03.2015.a täiendava järelkontrolli käigus tuvastati, et perforatsioon on viimase kuuga, s.o pärast eelmist 05.02.2015.a toimunud järelkontrolli paranenud). Kokkuvõttes tekitas Aap Vels ööl vastu 13.12.2014.a nii Rakveres xxx asuvas x pubis kui ka xxx korteri erinevates ruumides R. R.i peksmisega, tehes aeg-ajalt peksmises pause, jätkates R. R.i peksmist ka pärast seda kui ta oli R. R.i teadvusetuks peksnud, ning joogiklaasi vastu pead puruksviskamisega viimasele ulatuslikud kehavigastused: verevalumid näol, peas, vasakul pool

seljal, marrastused kaelal, rangluu piirkonnas, paremal pool rindkere eespinnal, ninaluude kinnine murd, parema kõrva kuulmekile rebend, mis tekkisid eksperdiarvamuse kohaselt kõva tömbi eseme toimel. Kolm haava paremal pool peas tekkisid terava lõikevahendi toimel, millised fikseeriti 13.12.2014.a kella 12:36 ajal Rakvere haigla traumapunktis. Täiendatud süüdistuse teksti kohaselt pani Aap Vels varem kehalise väärkohtlemise toime pannud isikuna R. R.ile järjepidevat ja suurt valu tekitades toime KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on alates 01.01.2015 kehtima hakanud karistusseadustiku redaktsiooni järgi kvalifitseeritav kui teisele inimesele valu tekitav korduv kehaline väärkohtlemisena ehk KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteona. Süüdistusakti kohaselt Aap Vels ́i süüdistatakse KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb järgnevas:

-

Ajavahemikul 12.12.2014 kella 23.00 kuni 13.12.2014 kella 07.00 lükkas Aap Vels xxx korteris A.-L. K. vastu televiisorit, mille tagajärjel A.-L. K. tundis valu. Lükkamise tagajärjel purunes televiisor maksumusega 500 eurot.

-

22.11.2013 kell 04.00 paiku aadressil Tallinn, xxx asuva pubi „L“ ees lõi Aap Vels ühe korra rusikaga näo piirkonda R. R., tekitades kehavigastuse ja füüsilist valu.

-

14.07.2014 kell 23.55 ajal Lääne-Virumaal xxx asuva x hotelli ees olevas parklas omavahelise sõnavahetuse käigus tõukas kätega ja lõi kaks korda vastu nägu A. B.i, tekitades A. B.ile tervisekahjustuse – sarnaluu põrutuse ja ägeda stressireaktsiooni.

Süüdistuse kohaselt lüües korduvalt teisi inimesi ja tekitades neile valu ja kahjustades nende tervist, pani Aap Vels toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk teise inimese tervise kahjustamise. Alates 01.01.2015 hakkasid kehtima Karistusseadustiku muudatused, mille kohaselt on käesoleval ajal Aap Velsi teod kvalifitseeritavad KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, so korduvalt teiste isikute tervisekahjustamise ning valu tekitava kehaline väärkohtlemine, isiku poolt, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise.

1.1 Süüdistus seonduvalt kannatanu M. K.iga (KarS § 214 lg 2 p 4, 5). Aap Vels ́i süüdistatakse KarS § 214 lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Süüdistatav A. Vels end nimetatud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ja selgitas ristküsitluse käigus, et M. K. oli ta tuttav (t kd 36 lk 46), S. T. müüs A. Velsile sõiduauto Volvo S80 ja hiljem müüs selle edasi M. K.ile. Kuna enne oli auto müüdud A. Velsile, tahtis ta seda tagasi saada ning ta helistas K. H., kes oli M. K.i sõber, et uurida auto kohta (t kd 36 lk 49). Ta ütles H., et kui M. K. annab auto tagasi, siis S. T. või V. T. maksavad talle 500 eurot. A. Vels selgitas kohtus, et tahtis autot heaga tagasi saada. S. T. väitis talle, et M. K. on nõus auto tagasi andma ja võib autole järele minna (t kd 36 lk 52). Kohtumisele M. K.iga sõitis ta ise roolis olles sõiduautoga, R. Õ. oli ta kõrval ja S. T. istus taga. S. T. väljus autost ja rääkis M. K.iga, väljas oli pime ja A. Vels ei tea, mis seal toimus, hiljem selgus, et nende vahel oli kaklus. S. T. ja M. K. istusid autosse. A. Vels M. K.it ei löönud ega ähvardanud. Nad sõitsid M. K.i korterisse,

kust M. K. võttis autovõtmed, andis need S. T.e kätte, edasi sõideti autole järele, poolel teel nõudis S.T. M.K.ilt 200 eurot ja seejuures autos peksis M. K.it. Sõideti garaažiboksi, kust S. T. auto välja ajas, autol sai kütus otsa ja seejärel panid auto köiega teise auto külge ja A. Vels vedas auto x tanklasse, kus seda tangiti. Kuna ta nägi, et M. K.il on nägu paistes, kulm paistes, nägu verine, siis viis ta M. K.i traumapunkti (t kd 36 lk 58) . Kohus ei pea A. Velsi poolt antud ütlusi käesoleva kuriteo kohta usutavaks ja neid tõendina ei arvesta ja seda põhjusel, et need on vastuolus teiste kohtus uuritud ja omavahel riimuvate ja usaldusväärsete tõenditega. Nii kinnitas kohtus kannatanuna ülekuulatud (kuulati üle 06.02.2018.a) M. K. (t kd 23 lk 4), et antud auto ostis ta 3 aastat tagasi V. T.e käest ja maksis selle eest 500 eurot. Tal tekkis hirm, et see auto võetakse temalt ära, ta paigutas auto garaaži. Hirm tekkis seetõttu, et tema juurde tulid 3 aastat tagasi, 01.04 kella 12 paiku öösel S. T., A. Vels ja keegi kolmas isik ja ütlesid, et tahavad seda autot ilma rahata tagasi. Kannatanu väitis, et ta tahab selle auto eest raha, kuna ta on selle auto eest tasunud. Kohtumisele tulid need 3 meest autoga, mille roolis oli A. Vels. M. K.i sooviga saada auto eest raha tagasi ei olnud saabujad nõus (t kd 23 lk 153), nii A. Vels, kui S. T. nõudsid autot (t kd 23 lk 154 ). Enne seda olid olnud ka telefonikõned sel teemal. Auto võeti temalt ära ilma rahata. A. Vels vastas M. K.ile selle peale, kui M. K. auto eest raha soovis, et :„...mida sa haugud’’ (t kd 23 lk 156) ning S. T.lõi ta käeluu katki ja peksis teda autost väljas, peksis igale poole. Põgeneda ta kartis, sest teadis, et ta nagunii leitakse üles, sest Rakvere on väike koht (t kd 23 lk 158). Pärast tema peksmist sõitis ta koos A. Velsi, S. T.e ja kolmanda isikuga autole järele ning kuna ta käeluu oli katki, pidi ta minema kaasa. Ta oli vägivalla tõttu hirmul (t kd 23 lk 159). Ta tõi ka kodunt auto võtmed. Põgeneda puudus mõte, kuna nad oleksid ta nagunii kätte saanud. Auto sõidu ajal peksis S.T. teda veel, nõudis 200 eurot ja lõi teda rusikaga näkku. M K. andis neile garaažis oleva auto üle, kuid kuna autol puudus kütus, pandi auto A. Velsi poolt juhitud autole sleppi, hiljem viis A. Vels ta haiglasse, teda opereeriti ja paigaldati kätte poldid. Kohtule kinnitas M. K., et ta kartis auto äravõtjaid (t kd 23 lk 174). Kannatanu M. K.i ütlused riimuvad kohtus üle kuulatud süüdistatava S. T. ütlustega, kes kohtus kinnitas, et tõepoolest pakkus ta antud autot A. Velsile müüa, aga mingisugustel põhjustel Aap kohale ei jõudnud ja seetõttu müüs ta sellel M. K.ile. M. K. oli auto ära ostnud, kuid siis väitis A. Vels, et auto tuleb talle ära anda. A. Velsi ja M. K. suhted ei olnud head, A.Vels nimetas M. K.it kitseks (t kd 30 lk 13-14), kuna ta oli politseis mingeid asju välja rääkinud ning sellisel juhul ei tohigi isik midagi öelda, vaid minnakse ja võetakse auto ära (t kd 30 lk 14), A. Velsile ei julgenud enamus inimesi Rakveres vastu hakata, kuna ta lihtsalt läks ja peksis läbi. M. K.i juurde mindi kolmekesi, tema, A. Vels ja R. Õ. ning Aap alustas jutuajamist, nõudis autot ja autovõtmeid (t kd 30 lk 14-15). A. Vels rääkis üleolevalt. M K. vastas, et tahab oma raha tagasi ja siis annab oma auto. Eelnevalt oli A. Vels T.le rääkinud, et auto tuleb minna ja ära võtta ja ta helistas talle korduvalt samal teemal (t kd 30 lk 16) ning S. T. vastusena prokurörile vastas ,,mis mul muud üle jäi’’. R. Õ. olid Aapil sellised suhtes, et kui A. Vels ütles, et lähed ja teed, siis ta tegi, isegi ei vaielnud vastu (t kd 30 lk 20). Vastusena küsimusena prokurörile, kas M. K. andis auto vabatahtlikult ära, vastas S. T. eitavalt (t kd 30 lk 21). S. T. selgitas, et tema ja A. Vels nõudsid M. K.ilt auto võtmeid. Ta kinnitas, et A. Vels rääkis üleoleva tooniga, oli agressiivne ning M. K.il tekkis arusaam, et muud üle ei jää, kuna S. T. oli teda eelnevalt peksnud. S. T. lõi teda jalaga autost väljapoole. Samuti nõudis ta temalt autos laenu 200 eurot ja lõi teda uuesti. Seejärel võeti garaažist M. K.i auto, mindi tanklasse, tangiti autot ning A. Vels ja M. K. sõitsid kuskile ära ja hiljem ta kuulis, et Aap viis ta haiglasse (t kd 30 lk 25). Kaitsjad korduvalt rõhutasid, et peavad S. T. ütlusi ebausaldusväärseks. Kohtul puudub põhjus antud isiku ütlustes kahelda. Nagu kohus eelnevalt märkis, on need täielikult kooskõlas kannatanu M. K.i poolt kohtus antud ütlustega, samuti on need riimuvad jälitustoimingu

protokollis kajastatud telefonide salajase peatkuulamise käigus kogutud teabega. Kohus kuulas kõned kohtuistungil üle vahetult. Antud M. K.i episoodis kinnitavad kohtu poolt uuritud telefonikõned M. K.i ja S. T. kohtus antud ütluste paikapidavust ja usaldusväärsust. Nii nt. 01.09.2015.a. jälitustoimingu protokollis olev kõne 29.03.2015.a kell 18:25 A. Velsi ja S. T. vahel A. Vels esmalt uurib, kas sõiduauto Volvo on alles ning väidab, et ta võtab selle tagasi (t kd 24 lk 55). Kõne sisust nähtuvalt A. Vels väidab, et teda ei huvita, ta tahab auto kätte saada ja S. T. peab selle ära võtma. Ka nimetab ta M. K.it kitseks (t kd 24 lk 56), milline väide riimub süüdistatava S. T. kohtus antud sellekohase ja eelrefereeritud ütlusega. Samuti kinnitavad S. T.e ja M. K.i ütluste õigsust ka samas jälitustoimingu protokollis fikseeritud ja kohtus kuulatud kõne 31.03.2015 kell 13:49 S. T.e ja M. K.i vahel, millises S. T. selgitab M. K.ile, et Aapil ,,on pohui, ta tahab seda autot tagasi saada ja teda ei huvita’’ (t kd 24 lk 59), M. K. püüab selgitada, et ta on ju selle auto ostnud. Samuti telefonikõne 31.03.2015 kell 14:46 S. T.e ja V. T. vahel, millises S. T. kinnitab, et ta koos Aapiga läheb võtab selle auto ära (t kd 24 lk 60). Samuti 31.03.2015 kell 23:44 S. T.e ja M. K.i vaheline telefonikõne, millises S. T. lepib kohtumise M. K.iga kokku (t kd 24 lk 64). Kohtus kinnitas ka tunnistaja V.T., et ta müüs oma sõiduki M. K.ile, aga lepingut vormistada ei jõutud, M. K. tasus selle eest sularahas samal päeval (t kd 23 lk 181-183). Ta ei ole A. Velsilt selle sõiduki eest mingit raha saanud, ega seda talle müünud. Lisaks eelkäsitletud tõenditele (süüdistatava S. T., kannatanu M. K.i, tunnistaja V. T. ütlused, 01.09.2015.a jälitustoimingu protokollist eelkäsitletud kõned) kinnitavad süüdistatava A. Velsi süüd antud kuriteos ka päring Rakvere Haigla EMO osakonda M. K.i osas (t kd 23 lk 241-242) ja vastus päringule (t kd 23 lk 243-247), millest nähtuvad isikule tekitatud vigastused, nende raskus ja tekkemehhanism, lokalisatsioon, millised kattuvad samuti S. T. ja kannatanu M. K.i ütlustega. Samuti kinnitab A. Velsi süüd päring SA X xxx osakoda M. K.i osas (t kd 23 lk 248-249) ja vastus päringule, väljavõte haigusloost, (t kd 23 lk 250-260), millest nähtuvad samuti eelnimetatud asjaolud. Samuti 06.04.2015.a ekspertiisimäärus (t kd 24 lk 1-2) ja 23.04.2015.a isiku ekspertiisiakt nr 15E-IDI0024 (t kd 24 lk 3-10), millest nähtuvalt sedastati M. K.il haiglasse pöördumisel ja kohtuarstlikul läbivaatusel järgmised kehavigastused: haav parema kulmupealse piirkonnas, verevalumid vasaku rangluu piirkonnas, vasaku reie sisepinnal ja vasaku küünarvarre sisepinnal, vasaku kodarluu kinnine killunenud murd, mis tekkisid kõva tömbi eseme toimel võimalik, et korduvates inimese sooritatud löökidest rusikate või kängitsetud jalaga vastu pea piirkonda, rindkeret, üla-ja alajäsemeid määruses ja kannatanu poolt kirjeldatud ajal ning asjaoludel. Vasaku kodarluu kinnine murd ja verevalum vasaku küünarvarre sisepinnal tekkisid üheaegselt ja ei põhjusta eluohtlikku tervisekahjustust ning tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega üle nelja nädala, kuid mitte rohkem kui neli kuud. Haav parema kulmupealise piirkonnas, verevalumid vasaku rangluu piirkonnas, vasaku reie sisepinnal ei põhjusta eluohtlikku tervisekahjustus eluohtlikku tervisekahjustust ning tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega mitte rohkem, kui neli nädalat (3-5 päeva). Samuti kinnitavad süüdistatava süüd kohtus uuritud 20.04.2015.a asitõendi vaatlusprotokoll ja selle lisaks olev DVD-plaat (t kd 23 lk 210-219), milline on salvestatud Haljalas,xxx asuvas xxx tankla juures, millest nähtuvalt on M. K. ja S. T. ütlused kooskõlas asjaoluga, et tanklasse sõidavad 2 sõiduautot, esimene sõiduauto on tumedat värvi maastur, mille taga on trossiga teine sõiduauto valget värvi Volvo ning Volvol põlevad ohutuled, võetakse ära vedamisköis ning auto juures on 3 inimest, samuti nähtub fototabelilt (lk 210), et kannatanu on ilmsete peksmisjälgedega (verine nägu), samuti 01.04.2015.a äratundmiseks esitamise protokollidega (t kd 23 lk 204-207), millises kannatanu M. K. tundis ära S. T., kui isiku, kes teda peksis ja ta

käeluu jalalöögiga murdis ning temalt sõiduki Volvo S80 ära võttis, samuti tundis ta ära auto ära võtnud isikuna A. Velsi ja kohtus ta selgitas, et tundis süüdistatava ära näo järgi (t kd 23 lk 151). Samuti tõendab süüdistatava süüd 03.04.2015.a ütluste ja olustiku seostamise protokoll (t kd 23 lk 220-226), milline kohtus avaldati ja mis kattub M. K. kohtus antud ütlustega, millistel olid fotodel kajastatud maja, kus ta elas, garaaž, kus asus Volvo ning samuti tankla, kuhu nad läksid. Samuti kohtus uuritud 01.04.2015.a isiku läbivaatuse protokoll, fotod (t kd 23 lk 228240), millised on tehtud kannatanust peale operatsiooni. Kohtus isik selgitas, et käevigastus tekkis peksmise ajal, näovigastused tekkisid samuti peksmisest. Samuti kinnitavad süüdistatava süüd kohtus ülekuulatud R. Õ.(süüdistusakti kohaselt antud episoodis süüdistatav ning käesolevaks hetkeks antud kuriteos süüdimõistetud isik) ütlustega selle kohta, et kuna ta oli A. Velsile võlgu, pidi ta A. Velsil aitama kuritegusid toime panna ja siis arvestati tema võlast summasid maha (t kd 17 lk 82). Kohus ei nõustu kaitsjate seisukohaga osas, et R. Õ. ütlusi ei saa pidada usaldusväärseteks, kuna ka need riimuvad eelkäsitletud S. T. ütlustega (väitis, et R. Õ. pidi A. Velsi korraldusi täitma vastuvaidlematult) ja kohtul puudub alus neis kahelda. Antud episoodis prokurör ega kaitsjad R. Õ. täpsemalt ristküsitleda ei soovinud. Samuti kinnitavad süüdistatava süüd kohtus üle kuulatud tunnistaja K. A. ütlused, kes ristküsitlusel selgitas, et tema oli 01.04.2015.a tööl Haljala tanklas, xxx klienditeenindajana ja ta mäletab ähmaselt verist meest, kes tuli tanklasse (t kd 23 lk 188), ning samuti tunnistajana ülekuulatud V. T. ütlused selle kohta, et tema oli algselt sõiduauto Volvo omanik, aga ta müüs selle maha M. K.ile, kes andis auto eest raha. Müügilepingut vormistada ei jõutud. Ta ei mäleta, et ta oleks seda müügiks pakkunud A. Velsile ning isiklikult ei ole ta seda A. Velsile müüa pakkunud (t kd 23 lk 181-183). Samuti kinnitas ta, et ajal, mil ta müüs auto K.ile, pidas tema ennast auto omanikuks (t kd 23 lk 186-187). R. Õ. ja S. T.on jõustunud kohtulahenditega antud kuriteos süüdi mõistetud. R. Õ.05.10.2016.a. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kohtuotsusega 1-16-4869 ja S. T .Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 07.05.2019 otsusega 1-19-2585.

Antud kuritegu on süüdistusaktis kvalifitseeritud KarS § 214 lg 2 p 4, 5 järgi kohtus leidis tema süü tõendamist. Eelkäsitletud tõenditest nähtus, et isikud tegutsesid grupis (R. Õ., A. Vels, S. T.). Isikud tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult, igaüks neist valitses tegu ja neil oli ühine eesmärk sõiduki valduse üleminekuks ning igaüks neist täitis koosseisu kuriteo realiseerumisel (RKKK 3-1-1-57-09). Isikud tegutsedes grupis nõudsid M. K.ilt sõiduauto üleandmist ning asjaolu, et selline nõue oli ebaseaduslik nähtus esmalt S. T. ütlustest, kes väitis, et ta müüs temale kuuluva sõiduki just M. K.ile ja M. K. oli selle eest tasunud, S. T. kinnitas, et A. Vels selle sõiduki eest ei olnud talle raha maksnud, ka ei tasunud ta selle eest M. K.ile sõidukit ära võttes, samuti kannatanu M. K.i ütlustega selle kohta, et ta oli sõiduki eest tasunud ja see kuulus talle. Tegelikult nähtub nõude ebaseaduslikkus ka A. Velsi poolt ristküsitlusel prokurörile poetatud vastus, milline riimub eelnimetatud tõenditega, mistõttu selle lause usaldusväärsuses ei ole alus kahelda, nimelt prokurörile vastates ütles ristküsitluse käigus A. Vels, et ta M. K.ile Volvo eest ei maksnud (t kd 36 lk 126). Küsimusi tekitas A. Velsi kaitsjas asjaolu, et isikute tegevus on kvalifitseeritud ka M. K.ilt vabaduse võtmisega toimepandud kuriteona, kuid kuna kannatanu M. K. kohtus ka selgitas, et ta käeluu löödi katki, ta pidi kaasa minema ning ta oli vägivalla tõttu hirmul (t kd 23 lk 159) ei olnud kaasminemine isiku vaba tahe, vaid sunnitud tegevus, mis baseerus hirmul, ka selgitas ta, et põgenemisel oleks ta nagunii kätte saadud (t kd 23 lk 158, 160), mistõttu on A. Velsi tegevus ka selles osas õigesti kvalifitseeritud.

Kohtus leidis tõendamist, et isikud ühise kavatsusega (seda iseloomustab ka asjaolu, et tegevust planeeriti, eelnevalt tehti kannatanule mitmeid telefonikõnesid), nad kasutasid oma ebaseadusliku tahtmise saamiseks vägivalda ning panid toime varalise kasu üleandmise nõudmise vägivallaga, milline pandi toime grupis ja vabaduse võtmisega. Tegu oli toimepandud etteplaneeritult, kavatsetult, eesmärgiks oli sõiduki saamine enda valdusesse, isikud soovisid teo tagajärge ja tegutsesid selle nimel. Asjaolu, et A. Vels ise vägivalda ei kasutanud, ei oma tähtsust, kuna eelpool kajastatud tõenditest nähtus, et A. Velsi eesmärk oli vahendeid valimata sõiduk enda valdusse saada ja sel eesmärgil ka tegutseti grupis. Sellist seisukohta avaldas A. Vels korduvalt tõendiks olevates ja eelrefereeritud kõnedes. Kohus ei nõustu kaitsja S. Sillari seisukohaga selles, et isik kuulub õigeksmõistmisele, kuna A. Velsil oli subjektiivne õigus nõuda sõiduki valduse üleandmist. Kohus eelnevalt ka selgitas, et selline asjaolu kohtus tõendamist ei leidnud. Kohus leidis tuvastamist asjaolu, et A. Vels viis M. K.i ise haiglasse, ilmselgelt tegi ta seda soovist vältida olukorda, kus M. K. läheb politseisse. Sellist seisukohta toetavad ka jälitustoimingu protokollis kajastatud kõned 30.03.2019.a kell 18:10 A. Velsi ja K. H. vahel (t kd 24 lk 57), kus A. Vels tunneb muret, et juhul, kui vastu hambaid saab võib isik menti joosta. Asjaolu, et M. K. ilmselgelt kartis A. Velsi nähtub ka antud protokollis kajastatud ka kohtus uuritud 01.04.2015.a kell 01:23:42 M. K. poolt saadetud sõnumist A. Velsile (t kd 24 lk 64), millises ta kannab A. Velsile ette, et käeluud hakatakse kokku panema, edasi saadab M. K. sõnumi kell 03:14:49, et tal operatsioonile minek ning nendevahelisest kõnest 01.04.2015 kell 16:02 (t kd 24 lk 65), millises A. Vels tunneb muret, miks ’’mendid’’ M. K.it otsisid. Samuti nende omavahel 01.04.2015 kell 16:07 toimunud kõnest (t kd 24 lk 66), kus A. Vels ütleb „vaata, et sa seal midagi ei pane!’’. Asjaolu, et A. Vels kannatanu haiglasse viis, saab arvestada karistuse mõistmisel arvestatava tuvastatud tehioluna, mitte aga ei muuda see A. Velsi tegevuse kvalifikatsiooni. Kohus ei tuvastanud A. Velsi süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus hiljem kohtuotsuses lk. 74 selgitab, millisel põhjusel kuulub A. Velsi tegevus kvalifitseerimisele KarS § 214 lg 2 p 1, 4, 5 järgi.

Tsiviilhagi antud episoodis ei esitatud.

1.2 Kannatanut R. R. puudutav episood Käesoleva episoodi puhul juhib kohus tähelepanu asjaolule, et antud süüdistuses prokurör kohtuliku menetluse käigus muutis A. Velsi süüdistust, esitades täiendatud süüdistuse teksti 02.10.2018.a kohtuistungil (t kd 35 lk 39), milline asub kohtutoimikus (t kd 35 lk 71). Menetlusosalistel oli piisav aeg sellega tutvuda ning süüdistatav A. Vels kuulati käesoleva muudetud süüdistuse osas üle alles 30.10.2018.a (t kd 36 lk 68). Muudetud süüdistuses A. Vels end KarS § 121 lg 2 p 3 järgi (varasem kvalifikatsioon KarS § 122) süüdi ei tunnistanud ja ristküsitlusel selgitas, et R. R. on tema K. vend, kellega tal olid head suhted. R. R. hüüdnimeks oli „x (t kd 36 lk 69). A. Vels selgitas istungil, et kuna kannatanu oli T. R.le võlgu, aga kokkuleppe oli, et ta pidi selle raha A. Velsile üle kandma, mida ta aga ei

teinud, siis kannatanu Eestisse saabumisel nad kontakteerusid. A. Vels oli Rakveres x baaris 13.12.2014.a, nägi seal kannatanut, tekkis konflikt. Hiljem kutsus R. K. õde A.-L. K. neid ühte korterisse, A. Vels läks sinna, seal tarbiti alkoholi. Korteris tekkis sõnavahetus ja rüselus. Vastates ristküsitluse käigus küsimustele selgitas A. Vels, et teab, et oli koos kannatanuga pikali maas, kuid teda ei peksnud, pudeliga ei löönud, kannatanu lõi ilmselt ise pea vastu lauda ära, pea oli katki ja A.-L. K. tuli neile vahele ja lahutas nad. Kõnedes, kus ta ise räägib R. R.i peksmisest, ta lihtsalt lõõpis ja uhkustas. Kohus ei pea A. Velsi ütlusi R. R.i suhtes toimepandu osas usaldusväärseks ja neid tõendina ei arvesta, kuna need ütlused ei riimu teiste kriminaalasjas kogutud, kohtus uuritud ja omavahel riimuvate ja usaldusväärsete tõenditega, kohus rõhutatult märgib ka seda, et oluliselt erinevad süüdistatava poolt kohtus antud ütlused A. Velsi poolt jälitustoimingu protokollis kajastatud ja kohtus kuulatud telefonikõnedes väidetust. Käesolevas episoodis on kohtus andnud ütlusi R. K., A.-L. K., K. R. ja R. R. ning kohus on vahetult üle kuulanud antud intsidenti puudutavad jälitustoimingu protokollis kajastatud telefonikõned. Tõsi, kannatanu R. R.i kohtus ristküsitlemine olulist selgust sündmusesse ei andnud, ta väitis kohtus, et sel päeval eelnevalt oli ta x baaris ja teab, et hiljem viibis ühes korteris, mis vist kuulus R. K.le. Ta oli võlgu T. R.le ja seetõttu olid tal probleemid. Kannatanu kinnitas, et tema hüüdnimeseks oli „xxx. Kannatanu väitis kohtus, ei mäleta, mis korteris juhtus, teab, et sattus haiglasse ja et tal fikseeriti traumapunktis vigastused. Ta kinnitas, et tema pikkuseks oli 176 cm ja kaalub 62 kg, võitlussporti pole ta kunagi teinud, küll aga teab ta, et A. Vels oli poksija. Ta selgitas, et ta ei soovinud enda peksmise tõttu politseisse minna, kuna ta ei tahtnud sekeldusi (t kd 25 lk 206). Kohus ei saa välistada, et isik kehavigastuste laadi ja lokalisatsiooni tõttu sündmusi täies mahus ei mäleta. Selline versioon riimub kohtus tunnistajana üle kuulatud tunnistaja K. R.i ütlustega selle kohta, et ta kuulis A.-L.K.lt, kes viibis sündmuskohal, et ajal, kui A. Vels maas lamavat R. R.i peksis, oli kannatanu maas „nokkis“ (ehk teadvusetu) (t kd 25 lk 172). Selline asjaolu tuleneb ka 01.09.2015.a koostatud jälitustoimingu protokollis kajastatud telefonikõnedest, millises 13.12.2014.a kell 06:12 toimunud kõnes A. Velsi ja tundmatu vahel A. Vels kinnitab kannatanu kohta, et „...lõin ta magama..“ (t kd 25 lk 87). Antud kõnes kasutatakse kannatanu suhtes nime X ning kohtus kinnitas nii kannatanu ise (t kd 25 lk 202) kui ka tunnistaja A.-L. K.(t kd 27 lk 58), samuti ka A. Vels ise R. R.i suhtes sellise hüüdnime kasutust. Kohus leiab, et süüdistatava süü temale inkrimineeritavas on kohtus leidnud tõendamist ja seda esmalt eelrefereeritud kannatanu ütlustega selle kohta, et antud kuupäeval ta tõesti X baaris ja antud korteris viibis ja peksa sai ja traumapunkti sattus, samuti ka jälitustoimingu protokollides kajastatud kõneeristustega, milliseid kõnesid kohus ise vahetult uuris, kus A. Vels ise erinevatele isikutele sündmust üksikasjalikult ja kõigis kõnedes kokkulangevalt kirjeldab. Nii tõendavad A. Velsi süüd eelnimetatud jälitustoimingu protokollis fikseeritud ja kohtus vahetult kuulatud kõned: 13.12.2014.a kell 06:12 toimunud kõne, millises A Vels praalib, et „...X tapsin ära praegust!’’,,,..vedeleb vereloigus ja kusesin pähe ka veel’’, mh ütleb A. Vels ’...ütlesin, et lõikan sul kõrvad ka peaküljest ära veel’’(t kd 25 lk 86-87). Ka nähtub antud kõnest, et A. Vels pidas kannatanut süüdiolevaks ühes võlas ning samuti nähtub asjaolu, et eelnevalt X baaris tekkis neil juba konflikt. Ka väidab A. Vels, et „...lõin ta magama, lõin pudeli ka veel pähe puruks, tampisin vähe kuradi jalaga vastu pead...’’. Samuti on A. Velsi süü tõendatud samas jälitustoimingu protokollis kajastatud teise telefonikõnega, millises 13.12.2014.a kell 10:46 (T. R. ja A. Velsi vaheline kõne) A. Vels samuti väidab, et ta kuses

R.ile pähe, lõi talle pudeli pähe puruks, samuti kõne samast jälitustoimingu protokollist 13.12.2014.a kell 16:13 (kõne A. Velsi T. R. vahel), kus A. Vels selgitas, et ta pidas R. kitseks, võttis tal alguses kõrist kinni, kägistas ning hiljem „jõhkralt tampis’’. Samuti kirjeldab ta, et ta lõi kannatanut pudeliga vastu pead, kui ta maas korises, tõi ta vannituppa, kuses talle pähe. Sama väidab A. Vels ka veel ühes kõnes (telefonikõne 13.12.2014.a kell 16:43, kõne A. Velsi ja T. M. vahel) ning samuti telefonikõnes samast kuupäevast 13.12.2014 kell 20:39 tuvastamata isikuga, kus ta üksikasjalikult kirjeldab R.i peksmist, seda, et sai „X“ kätte, lõi ta ,,krogiks’’, kuses talle pähe. Ka selgitab ta, et nägi teda enne X baaris, kuid kannatanu pani sealt jooksu, ta sai ta kätte, võttis talt kõrist kinni, edasi kohtuti korteris, kus ta „käis jalgadega raisast üle, retsis täiega“. A. Vels kirjeldab: “...pea oli jumala lõhki, võtsin klaasi vaata oli seal maas, viskasin klaasiga vastu pead. Klaas läks puruks. Türa vereloik oli selline normaalne. Mingi eit tuli mulle kallale viskasin selle telekasse...’’. Antud episoodis on oluline, et jälitustoimingu protokollis kajastatud kõnedest joonistuvad välja A. Velsi selleaegsed väärtushoiakud, suhtumine teise inimesesse, tema elusse ja tervisesse. Nimelt 13.12.2014.a kell 06:12 (varem käsitletud) kõnes mh väidab A. Vels nagu kinnitas ka kannatanu, et tal esines mingi võlg R.le. A. Velsi sõnul kõnes pidi tema ära maksma kannatanul olnud võla, mida ta kannatanult aga tagasi ei saanud, siis võlg tingis vägivalla ning kõnes 13.12.2014.a kell 16:13 (t kd 25 lk 89) selgitab A. Vels, et „...nüüd ongi alla lastud, enam pole midagi rääkida. Nüüd ongi võlg tasa. Sealt rahasid nagunii ei saa, sai vähemalt midagi vot’’. Ehk sellest nähtuvalt A. Velsi väljakujunenud hoiaku pinnalt oligi tema jaoks normaalne ja uhkustamist vääriv tema selline käitumine- võla lahendus vägivallaga, sellise vägivallaga ja küünilise käitumisega uhkustamine ja kõikides eelnimetatud kõnedes oli ta uhke oma vägivalla ja küünilise tegevuse üle (peksmine, pähe urineerimine) ja A. Vels pidaski seda normaalseks Kogu A. Velsi tegevus, mis kohtus tuvastamist leidis ja R. R.i suhtes toime pandi, oli kannatanu suhtes äärmiselt alandav. Samuti kõnedes sellise tegevusega uhkeldamine oli küüniline. Kõik eelnevalt käsitletud telefonikõned kirjeldavad sündmusi ühetaoliselt ning pole alus kahelda nende sisus, kuna need riimuvad kohtus kogutud teiste tõenditega. Esmalt riimuvad kõned (A. Velsi poolt kõnedes enda tegevuse kirjeldamine kannatanu suhtes) kannatanu kehavigastusi ja nende lokalisatsiooni ja tekkemehhanismi fikseerivate tõenditega: isiku ravidokumentidest nähtub, et R. R. pöördus Rakvere haigla traumapunkti 13.12.2014.a kell 12:36 (t kd 25 lk 103-106, 112-114, 119-123), tal tuvastati hulgi kinnised ja lahtised haavad, erinevates kehaosades, sh kolju- ja näoluude murd, ninaluude murd, kinnine ning A. S Rakvere haigla epikriisist (t kd 25 lk 107, 111) nähtuvalt hospitaliseeriti kannatanu ninaluude paigaldamiseks. Tema kehavigastused on kajastatud ka tõendiks olevas isiku ekspertiisiaktis 15E-IDI0070 (t kd 25 134-139), millest nähtuvalt olid tal verevalumid näos, peas, vasakul pool seljal, marrastused kaelal, rangluu piirkonnas, paremal pool rindkeere eespinnal, ninaluude kinnine murd, parema kõrva kuulmekile rebend, mis kõik oli tekitatud kõva tömbi eseme toimel. Ka leiti tal 3 haava paremal pool peas, mis tekkisid terava lõikevahendi toimel. Ekspert jõudis järeldusele, et eelnimetatud vigastused võisid tekkida 13.12-13.12.2014.a sündmuse ajal. Seega A. Velsi kõnes esitatud väited isiku igale poole sh pähe peksmisest ja teda ka pudeliga (klaasiga) pähe löömisest riimuvad täielikult antud ekspertiisaktis tuvastatuga (nii tömp trauma kui ka terava lõikega haavad, tekkemehhanismi ja lokalisatsiooniga). Kohus taas märgib, et ei saa välistada, et nende vigastuste tõttu kannatanu võib-olla tõesti ei mäleta kogu sündmust, kuna talle tekitati ilmselgelt suurt valu, vigastusi ja üleelamisi ja ta võis olla ka hiljem mingi aja teadvusetu. Küll aga on kohtul alus arvata ka seda, et R. R. jätkuvalt kardab A. Velsi, aluse seda arvata annab kohtule esmalt kannatanu R. R.i poolt kohtus ristküsitluse käigus antud vastus, et politseisse ta ei teinud avaldust, kuna ei tahtnud sekeldusi, S. T. eelmise episoodi refereeritud ütlused, et Rakveres kõik kartsid A. Velsi. Samuti annab selles tunnistust kohtus tunnistajana ülekuulatud K. R.i väide selle kohta, et ta arvab, et ta vend

ei teinud politseisse avaldust, kuna ta kartis A. Velsi (t kd 25 lk 173). Ka kohtus käitus kannatanu moel, mis andis aluse teha järeldusi hirmust (vältis A. Velsiga silmsidet). Süüdistatava A. Velsi süüd toimepandus tõendavad lisaks eelnimetatud tõenditele ka tunnistaja R. K. poolt kohtus antud ütlused, mille kohaselt tema korteris antud õhtul viibis seltskond, kuhu kuulusid ka R. R. ja A. Vels, samuti viibis seal A.-L. K., tarbiti alkoholi. Tema läks suitsetama, arvab, et oli suitsetamas 5-10 minutit (t kd 25 lk 194), teab, et A. Vels ja R. R.i vahel oli alanud sõnelus, mis läks hiljem üle rüseluseks, kuna ta seal kõrval ei viibinud ei tea ta, mis toimus. Ta ei tea, kas vannitoas R. R.i peksti (t kd 25 lk 196). Kaklus lahutati. Ta ei näinud ise pealt, et R. R. oleks kusagile vastu kukkunud (t kd 25 lk 182). Ta kinnitas, et R. pea oli verine, ta ulatas R.le ka rätiku, R. käis ka vannitoas pesemas (t kd 25 lk 186). Ta teab, et R. R. pole tegelenud võitlusspordiga, küll aga on A. Vels tegelenud kikkpoksiga. Ka rääkis R. talle hiljem, et ta sai A. Velsi käest peksa, samuti kohtus tunnistajana ülekuulatud K. R.i ütlused selle kohta, et tema meelest oli R. kellelegi võlgu ja seetõttu ajas A. Vels teda taga. Talle helistas ühel hommikul R. R. ja ütles, et ta on R. K. juures ja sai peksa. Ta läks vennale järgi, ta teadis, et seoses T. R.ga on vennal mingi jama ja ta ütles ka, et hoidku nad R.st eemale. R. tuli korterist koos R. K.ga välja, ta ei saanud kõndidagi, ta talutati autosse. Pea oli tal nagu pall, riided olid verest läbi imbunud ja ta viis venna kohe traumapunkti (t kd 25 lk 171). Tema kuulis sündmustest A.-L. K.kaudu, kes väitis talle, et juba X baaris oli tekkinud R. R.il ja A. Velsil tüli ja kui ta vend oli K. korteris, A. Vels sinna saabudes kohe lõi ta venda, kes kukkus maha põrandale, kui teda peksti. Vend oli maas „nokkis’’, kuid A. Vels peksis teda edasi ja A.-L. K.oli heitnud lausa A. Velsile peale, et A. Vels teda rohkem peksta ei saaks. A. Vels oli tassinud R. vannituppa, kuna kartis, et politsei tuleb. Ta arvab, et vend ei läinud politseisse ega teinud avaldus, kuna ta kartis A. Velsi (t kd 25 lk 173), samuti A.-L. K. kohtus antud ütlused selle kohta, et 12 või 13 detsember 2014.a xxx tema venna (R. K.) korteris, peksis A. Vels kannatanut. Seal viibisid ka R. K., Ä. P.. Ta teab, et A. Vels tuli sinna X baarist. Mingil ajal algas R. R.i ja A. Velsil vahel kaklus. Tunnistaja üritas sellesse sekkuda, aga ta tõugati eemale. A. Velsil ei näinud ta mingeid vigastusi, küll aga oli R. R. verine, verised olid nägu ja pea (t kd 27 lk 52-53). Ta arvab, et ta rääkis ka R. õele peksmisest (t kd 27 lk 56, 60). Ka antud isik kinnitas, et R. R.i kutsuti x, ka kinnitas ta, et ta täpseid sündmusi ei mäleta, kuna need juhtusid ammu (t kd 27 lk 60). Kuna tunnistaja K. kinnitas, et viibis korterist ka eemal, ei pruugi ta olla kursis kogu toimunud peksmise kuluga. Prokurör jõudis järeldusele, et A. Vels põhjustas R. R.ile järjepidevat ja suurt valu, mistõttu pani toime KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis alates 01.01.2015 on kvalifitseeritud kui teisele inimesele valu tekitav, korduv kehaline väärkohtlemine, ehk KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Kohtus leidis tõendamist, et kõik prokuröri poolt süüdistuses nimetatud kehavigastused tekitas A. Vels. Kehaline väärkohtlemine moodustab koosseisu juhul, kui see põhjustas valu ning kuigi ei ole hetkel teada, millises peksmise staadiumis kannatanu võis teadvuse kaotada, on tõendatud, et tema suhtes kasutas A. Vels vägivalda juba X baaris, edasi jätkus peksmine korteris ja on ilmne, et kuna algselt tunnistajate K.de ütlustest tulenevalt R. oli teadvusel (rüseles maas, pühkis verd), siis järelikult oli ta teadvusel ja tundis valu pikemat aega. Löök, mille tagajärjel võib kaduda teadvus, peab olema eriti tugev. A. Vels ise oma kõnedes kinnitas, et peksis maas lamavat kannatanut jalgadega pähe, milline asjaolu riimub peas tuvastatud vigastustega ja tuvastatud tekkemehhanismiga. A. Velsi tegevus R. R.i suhtes on õigesti kvalifitseeritud kehalise väärkohtlemisena, mis käesoleval ajal on valu tekitav korduv kehaline väärkohtlemine (episood X baaris ja korteris) ja see on õigesti kvalifitseeritud. Kannatanu R. R. tsiviilhagi ei esitanud, ka ei esine antud episoodiga seoses asitõendeid.

Kohus leiab, et süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. A. Vels kohtus enese õigustamiseks märkis esmalt, et R. R. sai vigastused muul moel. Algselt väitis ta, et R. R.il olid varem vigastused saadud muu kakluse käigus (t kd 36 lk 72), hiljem väitis, et R. R. kukkus trepist alla (t kd 36 lk 73). Nagu kohus juba eelnevalt väitis, kohus A. Velsi ütlusi R. R.i suhtes toimepandud usaldusväärseks ei pea ning ei kannatanu ise ega ka mitte keegi tunnistajatest ei kinnitanud kohtus, et isik oleks eelnevalt vigastusi omanud. Meditsiinidokumentidest nähtuvalt tekitati kõik tuvastatud vigastused antud sündmuse ajal. Asjaolu, et A. Vels ühes kõnes T. M. (telefonikõne 13.12.2014.a kell 16:34) on maininud, et X lõi ka teda lahtise käega, ei muuda A. Velsi tegevuse kvalifikatsiooni. Vägivalda kasutas ta kannatanu suhtes nii baaris kui ka korteris. Isegi, kui kannatanu teda vahepeal lahtise käega lõi, tuleb silmas pidada, et kohus veendus, et kannatanu oli õbluke ja hirmunud noormees, kes ka endi sõnul on 176 cm pikk ja kaalub 62 kg ja kes pole kunagi poksinud ega mingi võitluspordiga tegelenud, A. Vels oli aga füüsiliselt tugev, enda ja teiste sõnul kikkpoksiga aastaid tegelenud ja sel alal ka võistelnud noormees, mistõttu ei oleks pidanud A. Vels mingit vägivalda kasutama ründe tõrjumiseks, veel vähem põhjendamatult isikut järjepidevalt ja tugevalt peksma, seda ka ajal, mil kannatanu lamas ja oli teadvusetu. Asjaolu, et kannatanu end mingil moel kaitsta püüdis ei muuda A. Velsi tegevuse kvalifikatsiooni. Ka ei leidnud tuvastamist, et kannatanu oleks olnud võlgu A. Velsile. Kuna A.Velsi tegevuse ajendiks oli pahameel „võla`` mittetasumise osas ja ta läks X baarist edasi korterisse, kus kannatanu viibis ilmselgelt kätte maksma, oli kuritegu pandud toime kavatsetult. Seda kinnitavad ka eelkäsitletud kõnede sisust tulenev. A. Velsi eesmärk oli kannatanu üles leida ja teda karistada võla mittetasumise eest nagu nähtus uuritud tõenditest, seega oli kuritegu toime pandud kavatsetult. Algselt oli kuritegu kvalifitseeritav KarS § 122 järgi, alates 01.01.2015.a. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi.

1.3 Kannatanut A.-L. K. puudutav episood A. Velsile on esitatud süüdistus samal kuupäeval samas korteris, ka A.-L.K. suhtes toimepandud vägivallateos, selles, et ta lükkas ta vastu televiisorit, mille tagajärjel isik tundis valu ja televiisor purunes. A. Vels end ka nimetatud episoodis süüdi ei tunnistanud ja andis ütlusi selle kohta, et A.- L.le polnud valu tekitamine tahtlik, kuna A.-L. tiris Aapi eemale, siis nad kukkusid koos ning temale teadaolevalt ei ole A.-L. kurtnud, et ta valu sai. Kannatanu K. kohtus selgitas, et kuna R. R. ja Aap rüselesid, läks ta neile vahele ning Aap lükkas teda (t kd 27 lk 53). Kuigi ta sellel hetkel valu ei tundnud, oli tal järgmine päev käe peal sinikas. Teler purunes selle tõttu ning Aap või tema vend hiljem maksis teleri kinni. Kuna kannatanu ütlustest nähtuvalt oli A. Vels see, kes teda tõukas ning ka oli järgmisel päeval tema käe peal sinikas, kahjustati tema tervist ning ilmselgelt tekitab sinikas ka valu, mistõttu on A. Velsi tegevusele antud õige juriidiline hinnang. Kohtul ei ole põhjust kannatanu ütlustes kahelda, küll aga kohus juba eelnevalt selgitas, miks A. Velsi ütlused antud kuupäeval toimunu kohta usaldusväärsed ei ole ja miks kohus neid tõendina ei arvesta. Ka nähtus varem kohtuotsuses käsitletud jälitustoimingu protokollis fikseeritud ja kohtus vahetult kuulatud kõnest 13.12.2014 kell 20:39 tuvastamata isikuga A. Velsi süü, kõnes A. Vels muuhulgas märgib “...Mingi eit tuli mulle kallale, viskasin selle telekasse’’, seega riimuvad kannatanu ütlused antud tõendiga. Kannatanu ütlustega, samuti tunnistaja K. R.i ütlustega selle kohta, et

kannatanu K. rääkis talle, et A. Vels lükkas teda (t kd 25 lk 173), samuti eelkäsitletud telefonikõnega on A. Velsi süü tõendamist leidnud. Antud kuriteoepisood on toime pandud kaudse tahtlusega, kuna A. Vels tõugates A.-L. K. pidi möönma, et kannatanu võib haiget saada. Tema oli sportlik ja tugev noormees, A-L.K. naisterahvas. Tsiviilhagi antud episoodis ei esitatud ja asitõendid puuduvad. Kohus ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

1.4 Kannatanut A. B.i puudutav episood Süüdistuse kohaselt süüdistatakse A. Velsi A.B.i suhtes 14.07.2014.a sõnavahetuse käigus käega tõukamises ja käega kaks korda näkku löömises, mis põhjustasid ägeda stressireaktsiooni ja sarnaluu põrutuse. Süüdistatav A. Vels end süüdi ei tunnistanud, selgitas, et S. B. on tema venna P. tüdruk, A. B. on S. B.i õde, antud päeval tarvitasid tüdrukud Aqva Spa juures alkoholi. A. Vels koos venna P. Velsiga sõitsid sinna, Paavo läks autost välja oma tüdruku juurde. Tema peale karjus A. B. ja üritas pudeliga ta venda lüüa (t kd 36 lk 12-13). Kuna A. Vels nägi, et inimene oli agressiivne ja ründas tema venda, läks ta autost välja, karjus A. B.i peale, neil läks vaidluseks, mingil hetkel A. B. üritas ka teda lüüa pudeliga. A. Vels sai käed ette, A. Vels teda löönud ei ole ning ta ei tea sarnaluu põrutusest midagi (t kd 36 lk 14). Kohus kuulas üle Paavo Velsi, Aap Velsi venna, kes väitis samuti, et nemad olid A. Velsiga kained, naised mitte, A. B. oli agressiivne, ründas teda siidripudeliga ja hiljem ründas A. Velsi ka, A. Vels blokeeris löömist, pudel purunes ja A. B. kukkus (t kd 36 lk 200-202). Kohtus kuulati tunnistajana üle tunnistaja SA. B., kes selgitas, et ta on P. Velsi elukaaslane, väitis, et 14.07 tarbisid nad alkoholi koos sõbrannadega ja A. B. ning sellesse asukohta (parkla) saabusid autoga ka P. Vels ja A. Vels. A. B. jooksis Paavo juurde ja ’’... hakkas seal tõmblema või hüppas talle kättpidi kallale...’’ (t kd 43 lk 46). Tema sõnade kohaselt A.l oli siidripudel käes, Paavo võttis A.lt käest kinni. Sel ajal istus A. Vels autos ja A. jäi ka eemale, hiljem ta kuulis, kuidas A. karjus. Ta ei tea, mis nende vahel juhtus, küll aga nägi, et A. oli pikali maas (t kd 43 lk 48). Prokuröri taotlusel avaldati vastuolude tõttu tunnistaja poolt varem antud ütlused (t kd 43 lk 50), millest nähtuvalt on tunnistaja väitnud, et „...mind isegi ei üllatunud, et ta (Aap) A.t lõi’’. Vastuolu ütlustes tunnistada selgitada ei osanud. Samuti avaldati tema varem antud ütlused (t kd 43 lk 55), millises varem tunnistaja väitis, et Aap istus autosse ja ütles, et vaadaku, et nad politseisse avaldust ei tee, kuid kohtus selgitas, et keegi ei keelanud politseid kutsuda sel päeval. Ka seda vastuolu ei osanud ta selgitada. Kohus nimetatud tunnistaja ütlusi usaldusväärseteks ei pea vastuolude tõttu neis ja tõendina ei arvesta. Tunnistajal on ka põhjus ebaobjektiivsuseks (on A. Velsi venna P. Velsi elukaaslane). Samuti kuulas kohus üle tunnistaja K. B.’i (t kd 25 lk 156-166), kes vastas peaaegu igale prokurörile küsimusele, et ta ei mäleta midagi. Ka ei tea ta, mis põhjusel tekkis A. B.il sinikas. Prokurör taotles avaldada tema kohtueelses antud ütlused vastuolude tõttu (t kd 25 lk 160), menetlusosalistel vastuväiteid ei olnud, kohus avaldas antud ütlused, millises ta varem väitis, et nägi, kuidas A. Vels lõi ühe korra lahtise käega A. B.’i näkku. Vastuolusid tunnistaja selgitada ei osanud. Kohtus selgitas ta vaid seda, et seal toimus üldine rüselemine ja kõik tüdrukud olid purjus. Samuti väitis ta, et A. B. oli ise agressiivne. Ka antud tunnistaja ütlusi ei saa lugeda usaldusväärseteks neis sisalduvate vastuolude tõttu, milliseid isik põhjendada ei suutnud.

Kohus kuulas tunnistajana üle ka S. T., kes väitis, et ta seisis vahepeal eemal ja ta ei jälginud tüli, ta ei mäleta, kuidas kõik täpselt oli, arvab, et Aap tõukas A. eemale (t kd 25 lk 28-29), mistõttu ei ole tema ütlused tõendina kasutatavad. Ta rõhutas vastusena kohtule, et ta ei mäleta käesolevaks hetkeks sellest õhtust mitte midagi (t kd 25 lk 33). Kannatanut ennast kustusid kohtusse nii prokurör kui ka kaitsja ning kaitsja palvel edastas kohus isikule edastamiseks ka vormikohase kutse, kuid kumbki menetluspool isikut kohtuistungile ei saanud ning kaitsja sõnul puudus kannatanul soov ja tahe osaleda, ka oli ta esmalt sünnituspuhkusel, hiljem väikese lapsega kodus ja ilmselgelt vältis kannatanu istungit. Kohus avaldas 12.03.2018.a kohtuistungil (t kd 25 lk 26) kannatanu ütlused, kaitsja vastu ei vaielnud. Kannatanu kohtueelsel uurimisel (t kd 25 lk 130) väitis, et A. Vels tõukas teda kahe käega, sõimas teda ja A. Vels lõi teda käega vastu nägu. Kannatanu kukkus, silme eest läks mustaks. Kohtul ei õnnestunud kannatanut küsitleda ja tema väiteid kontrollida ja kohus kohtueelsel uurimisel väidetut tõendina ei arvesta. Kohtule esitati prokuröri poolt asitõendi vaatlusprotokoll (t kd 25 lk 66-76), millisele oli lisatud DVD-plaat antud sündmuste kohta, millist kohus ka istungil vaatles (t kd 25 lk 77). Antud videosalvestisel on oluliselt nähtavust takistavaks asjaoluks pime aeg, DVD salvestisel on halb kvaliteet ja vaatevälja ees asub ka puu, pildi suurendamine tulemusi ei andnud, mistõttu ei olnud võimalik selgusele jõuda, kes isikutest on kes ja mis täpselt aset leidis. Meesterahvaste isikud ei ole tuvastatavad (ei tea, kes on kes) , ka naisterahvaste isikud mitte, on näha vaid agressiivsust nii meesterahvaste kui ka naisterahvaste poolt. Salvestiselt on näha küll ühe mehe ja ühe naise vaheline konflikt, kuid seal lööb naisterahvas meest jalaga, midagi sellist kannatanu ütlustes aga ei kirjeldanud. Kohus märgib, et ei ole kahtlust, et A. B.il vigastused tekkisid, kuna esitati kiirabikaart (t kd 25 lk 78), kuid kohtul puuduvad tõendid selle kohta, et neid oleks tekitanud A. Vels, mistõttu antud episoodis (14.07.2014.a) kuulub A. Vels õigeksmõistmisele. Selles episoodis ei ole põhjust vendade Velside ütlustes kahelda, need on riimuvad, neid ümber lükkavaid usaldusväärseid tõendeid kohtul ei ole ning ei ole välistatud, et kannatanu sai vigastused enda agressiivsusest ja kukkumisest tulenevalt. Tsiviilhagi käesolevas episoodis ei esitatud, asitõendid puuduvad.

1.5 R. R. puudutav episood Muuhulgas süüdistatakse A. Velsi selles, et tema 22.11.2013.a kella 04:00 paiku pubi ,,X’’ ees lõi ühe korra rusikaga näo piirkonda R. R., tekitades kehavigastusi ja füüsilist valu. Süüdistatav A. Vels ennast nimetatud episoodis süüdi ei tunnistanud ja väitis, et ta seisis antud baari ees sõpradega (S.P., M. M.) ja ootas millal tema sõber (R. L.) baarist väljuks. Tema poole tuli tundmatu noormees (kannatanu), kes karjus ja lihtsalt vehkis kätega ning automaatselt tõmbas A. Vels käe ette. Ta ei tea, kas tema käsi läks kannatanule vastu nägu või mitte. Tahtlikult ei ole ta kedagi löönud. Kohus ei pea süüdistatava ütlusi R. R. suhtes toimepandus usaldusväärseks ja tõendina ei arvesta, kuna need on vastuolus teiste kogutud, kohtus uuritud ja omavahel riimuvate tõenditega, milliseid kohus peab usaldusväärseteks. A. Velsi kaitsja S. S. taotlusel kuulati üle tunnistaja M. M., kes väitis, et 22.11.2013.a käis ta koos S. P. ja A. Velsiga Tallinnas pidutsemas. Kui nad viibisid baari X ees astus üks noormees

A. Velsile ligi, tegi mingeid perversseid liigutusi (näitlikult esitas neid istungil). Kui A. Vels küsis, miks ta nii teeb, siis ta tõukas A. Velsi. Antud tunnistaja vastates prokurörile märkis, et ta mäletab detaile, lausa kellaaegu, samas hiljem väitis, et ta sellest päevast palju ei mäleta (t kd 43 lk 89). Prokuröri küsimusele, millest on tingitud valikuline mälu, vastas ta, et see oli ere intsident, kuid kohtule ta seda, milles seisnes ammu aset leidnud ja tema väidetud „sündmuse eredus“ ega miks esineb valikuline mälu, selgitada ei osanud (t kd 43 lk 106). Ka kinnitas ta kohtule, et kogu aeg ta A. Velsi tegevust ei näinud, kuna keerutas ennast (t kd 43 lk 107). Seega ei ole tema ütlused usaldusväärsed ja kohus neid tõendina ei arvesta. Kohtus kuulati üle tunnistaja S.P., kes A. Velsi sõnul sama sündmuse juures osales, kuid antud episoodiga seonduvalt ei prokurör ega kaitsja S. talle küsimusi ei esitanud. Kohtul puudub alus kahelda kohtus ristküsitletud kannatanu R. R. ja tunnistajate E. R., A. L., J. P. poolt ristküsitlusel antud ütlustes, kuna need on omavahel riimuvad ja riimuvad ka isiku läbivaatuse akti ja meditsiinilise dokumentatsiooniga. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et tunnistajatest E. R. ja A. L. olid kannatanu sõbrad, kuid tunnistaja J. P. oli baari X turvamees, seega isik, kel puudub igasugune põhjus ebaobjektiivsuseks, kuna ta ei tundnud ei A. Velsi, ega

R. R..

Tunnistaja J. P. ütlused (t kd 24 lk 137-141) riimusid täielikult kannatanu ja tunnistajate (E. R., A. L.) ütlustega, mille kohaselt ta nägi, kuidas üks noormees lõi teist, tunnistaja võttis lööja koheselt kinni, kannatanu palus kutsuda politsei, tal oli parema silma all veri. Kinnipeetu põgenes. Tõsi, antud isik ei tundnud A. Velsi kohtus ära, sest ta ütles, et A. Vels oli sel ajal kandnud ka mütsi ja aega on palju möödunud, kuid tunnistajate E. R.i ja A. L.a ütlustest tulenevalt oli lööjaks A. Vels ja turvamehe poolt kinni peeti samuti A. Vels ning A. Vels ise ei eita, et ta peeti kinni ja ta põgenes kinnipidamisel, ka oli R. R. see, kel tuvastati vigastused, seega on tõendamist leidnud, et isik, kellele viitab turvatöötaja kui lööjale, oli A. Vels. Seega A. Velsi süü on leidnud tõendamist kannatanu R. R. ütlustega, mille kohaselt soovis ta minna sõpradega (A. L., E. R.) pubisse X, ta oli kaine. Tema jaoks tundmatu noormees (A. Vels) oli baariukse peal, lärmas, kannatanu tegi talle märkuse, et ei ole vaja karjuda. Seepeale A. Vels vastas „mis sa mölised’’ ja lõi. Tema ei ole A. Velsi suunas mingeid ähvardavaid lööke teinud, ka ei osanud ta A. Velsi lööki oodata. A. Vels lõi teda vastu paremat kulmu, tekkis verejooks, ka tundis ta valu (t kd 24 lk 118). Turvamees sekkus, A. Vels põgenes tema haardest. Ka kinnitavad süüdistatava süüd kannatanu ütlustega kooskõlas olevad tunnistaja E. R.’i ütlused selle kohta, et ta nägi momenti, kus turvamees sekkus A. Velsi ja R. R. konflikti, mis toimus Xi ees. Konflikti ajal oli ta baaris, seda ta ei näinud. Kui ta välja tuli oli R. R. parem kulm katki, ta nägi, kuidas A. Vels turvamehe haardest põgenes (t kd 24 lk 127). Ka kinnitavad süüd tunnistajana kohtus üle kuulatud A. L. ütlused selle kohta, et kui nemad liikusid baari suunas, siis A. Vels oli tänaval baari ees, lärmas, tüütas võõraid. R. R. kutsus teda korrale. A. Vels vastas midagi stiilis ’’ kes sa siin oled, et hakkad siin mölisema’’. R. hakkas midagi vastama, aga poole sõna pealt A. Vels lõi teda rusikaga vastu kulmu (t kd 24 lk 133). Samuti kinnitavad süüdistatava süüd isiku läbivaatuse protokoll (t kd 24 lk 150-154) koos fototabelitega, millise alusel on isiku parem silm paistes ja hematoom paremal pool, samuti epikriis (t kd 24 lk 155), millise alusel isikul tuvastati antud vigastused, samuti on oluline indikaatorvahendi kasutamise protokoll (t kd 24 lk 156), millist nähtuvalt R. R.oli kaine, milline asjaolu riimub tema poolt kohtus väidetuga. Asjaolu, et kohtus leidis kannatanu ja tunnistajate (E. R., A. L., J.P.) ütlustega tõendamist, et A. Vels põgenes (seda A. Vels ei eita) ja turvamehe J. P. ütlustest tulenevalt oli kannatanu see isik, kes palus politsei kutsuda, on oluline ka elulise usutavuse aspekt (nt RKKKo 3-1-1-74-05,

p 15; 3-1-1-61-08, p 16.6; 3-1-1-3-10, p 13). Põgeneb reeglina isik, kes on süüdi ning politseid taotleb sündmuskohale elulise usutavuse aspektist isik, kes on kannatanu. Süüdistatava tegevusele antud episoodis on antud õige juriidiline hinnang, kuna kannatanule tekitati kehavigastusi ja ta kinnitas kohtus, et ta tundis valu. Antud kuritegu pandi A. Vels poolt toime kaudse tahtlusega, kuna isikut antud piirkonda lüües, pidi ta möönma kehavigastuse ja valu tekitamise võimalikkust. Süüd- ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtus ei leidnud tõendamist, et A. Velsil oleks esinenud põhjus isiku löömiseks, et tegemist oleks olnud vajadusega rünnet tõrjuda. Eeltoodust tulenevalt märgib kohus, et A. Velsi tegevus R. R.i suhtes tuleb kvalifitseerida KarS § 121 lg 3 p 2 järgi ja mõista eraldi karistus KarS § 5 lg 1, 2 põhimõtetest tulenevavalt, ja A.L. K., R. R.suhtes toimepandu kvalifitseerida KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista eraldi karistus, kuna kuritegude toimepanemise ajal oli KarS § 121 järgi karistuse maksimaalmäär 3 aastat, KarS § 122 järgi 5 aastat. Nüüd on KarS § 121 lg 2 p 3 karistusmäära maksimum 5 aastat. Tsiviilhagi ei esitatud, asitõendid puuduvad.

KAJASTATUD SÜÜDISTUSE OSA

Järgnevalt käsitleb kohus süüdistusi, millised on kajastatud süüdistusaktis 1-16-2411 (kriminaalasi nr. 14221000134) ja kohus jätkab tõendite analüüsi A. Velsile esitatud süüdistusetest. Neis kuritegudes, millised on A. Velsi süüdistuste kohaselt toime pandud koos teiste süüdistatavatega (kaastäideviimine), käsitleb kohus paralleelselt peale A. Velsi ka teistele süüdistatavatele sama kuriteosündmusega seoses esitatud süüdistusi. Kui kuritegu pandi toime kuritegeliku ühenduse raames (sisaldub ka KarS § 255 lg 1, KarS § 256 lg 1 süüdistustes), analüüsib kohus paralleelselt kuritegelikule ühendusele viitavaid tõendeid, lisaks käsitleb kuritegeliku ühenduse tõendeid ka hiljem, resümeerituna hinnates KarS § 256 lg 1 ja KarS § 255 lg 1 järgi esitatud süüdistuste tõendatust.

A. Velsi järgselt käsitleb kohus teiste isikute süüdistusi sama põhimõtte alusel.

2.1 A. Velsi süüdistus KarS § 133 lg 1 järgi. Aap Vels ́i süüdistatakse selles, et ta asetas R.Õ. olukorda, kus viimane oli sunnitud töötama tavapäratutel tingimustel, pidi toime panema kuritegusid ja täitma teisi vastumeelseid kohustusi, ning kõike eelnevat seetõttu, et Aap Vels ähvardas R.Õ. ́t vägivallaga ning kasutas ka reaalselt vägivalda. Nimelt tekkis R.Õ. ́l täpselt tuvastamata ajal enne 2014 aastat konflikt eeluurimisel tuvastamata Aap Velsi tuttavatega, mille käigus tekkis R.Õ. ja tuvastamata isikute vahel kaklus. Järgmisel päeval pöördus Aap Vels R.Õ. poole ja kutsus R.Õ. Rakveres asuva metsa juurde. Nimetatud kohtumisel selgitas Aap Vels, et kuna R.Õ. oli eelmisel päeval peksnud läbi Aap Velsi sõbrad, siis nüüd on R.Õ. selle teo eest võlgu 4000-5000 eurot. R.Õ. võlgnes eelnimetatud summa Aap Velsile, kes määras ka summa suuruse. Seejärel käskis Aap Vels R.Õ.l hakata tema jaoks tööd

tegema ning vastuhakkamise korral kasutas Aap Vels R.Õ. suhtes füüsilist vägivalda ja ähvardas kasutada pidevalt vägivalda. Sealjuures Aap Vels mõnitas ja alandas R.Õ., kutsudes teda hulluks, orjaks ja neegriks, et allutada R.Õ. enda tahtele. Aap Vels sundis R.Õ. tegema füüsilist tööd, milleks oli koristamine ja kivide vedamine Aap Velsi kodus xxx. R.Õ. pidi tööd tegema selleks, et teenida tasa võlg, mille Aap Vels oli talle määranud. T talus pidi R.Õ. tegema tavapärasest pikemaid tööpäevi ja Aap Vels tasus R.Õ.le aeg-ajalt 10 - 20 eurot, et R.Õ. saaks endale toitu osta. Samuti oli R.Õ. sunnitud tegema tööd Aap Velsi elukaaslase M. M.i kodus aadressil xxx, mis seisnes ahju kütmises. Seejärel, olles R.Õ. enda tahtele allutanud, käskis Aap Vels R.Õ. panna toime erinevaid kuritegusid. Kui R.Õ. keeldus kuritegusid toime panemast, siis Aap Vels ähvardas ja lõi R.Õ. tekitades talle valu. Samuti ähvardas Aap Vels R.Õ. võlasummat suurendada, kui R.Õ. ei täida täpselt tema käskusid. Kui R.Õ. tegi midagi teisiti, kui Aap Vels oli käskinud, siis suurendas Aap Vels R.Õ. võlga.

Ähvardades vägivalla ja võla suurendamisega ning kasutades R.Õ. suhtes füüsilist vägivalda Aap Vels käskis R.Õ.l toime panna järgnevad kuriteod: -

Aap Velsi korraldusel pidi R.Õ. koos temaga varastama ajavahemikul september 2014.a kuni aprill 2015.a kütust xxx külast territooriumil asuva firma R OÜ kütusemahutist. Aap Velsi korraldusel ja juhendamisel pidi R.Õ. varastama: xxx asuva B OÜ-le kuuluvast farmist ajavahemikul 30.08.2014 kell 19.00 kuni 31.08.2014.a kell 14.00 traktori MTZ952 rm XXX (väärtusega 5000 eurot) Samuti pidi R.Õ. Aap Velsi korraldusel varastama ajavahemikul 2014.a suve lõpp kuni 28.10.2014.a, Lääne-Virumaal V vald xxx B kinnistult V vallale kuuluva traataia koos postidega.

Samuti pidi R.Õ. Aap Velsi korraldusel ja juhendamisel 21.03.2015.a-l xxx toimepanema sõidukiga Audi A8 (reg.nr XXX) kindlustuskelmuse, mis on kvalifitseeritav KarS § 212 lg 1 järgi. Lisaks eeltoodule käskis Aap Vels R.Õ. võtta liisingusse M OÜ–st sõiduk BMW ja võtta Viru Laenu pandimajast laenu. Kuna R.Õ. laenu ei antud, siis suurendas Aap Vels R.Õ. võlasummat ning käskis tal otsida isikuid, kelle nimele saaks vormistada järelmaksuga erinevaid kaupasid. Aap Velsi korraldusel pöördus R.Õ. Lääne-Virumaal K. E., T. L. ja E. L.se poole. R.Õ. seejärel pani Aap Velsi korraldusel korduvalt toime KarS § 209 lg 2 p 1 p 4 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid. Süüdistusaktist tulenevalt (SA toimik lk 123-124) inimese asetamisega olukorda, kus ta on sunnitud töötama tavapäratutel tingimustel, panema toime kuritegusid ja täitma muud vastumeelset kohustust, samuti inimese sellises olukorras hoidmisega kui see on toime pandud vägivallaga, pani Aap Vels toime KarS § 133 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sama süüdistus on kajastatud ka A. Velsi süüdistuses KarS § 255 lg 1 järgi, kuna süüdistuse kohaselt pani ta antud kuriteod toime kuritegeliku ühenduse raames Rakvere haruliikmena.

Käesolevas kriminaalasjas on oluline roll jälitustoimingu protokollides kajastatud kõnedes, milliseid on peetud erinevatel aastatel, milliseid pidasid omavahel kuritegeliku ühenduse liikmed, samuti milliseid nad pidasid teiste isikutega ning pealtkuulamise aja valdavas osas süüdistatavad ei kahtlustanud pealtkuulamist ja olid oma väljendustes vabad (hiljem, umbes novembris 2014, tekkis neil antud kahtlus ja kohus seda ka antud otsuses täpsemalt käsitleb), siis kohtul puudub igasugune alus kahelda nende endi poolt kõnedes räägitus. Kohus kuulas jälitustoimingu protokollides käsitletud telefonikõned üle vahetult kohtuistungitel. Kõnede sisu oli omavahel riimuv ja annab selge pildi antud ühenduse struktuurist, ka riimub kõnedest tulenev kohtus uuritud paljude teiste, omavahel kokkulangevate tõenditega. Antud süüdistuses (KarS § 133 lg 1) A. Vels end süüdi ei tunnistanud ja kohtus ristküsitlusel selgitas, et ta ei ole R. Õ.le mingit rahalist nõuet „peale pannud’’ (t kd 36 lk 63). Ta väitis, et R. Õ. tõepoolest töötas tema ema talus -ehitas, aitas saepuru visata ja tegi muud (t kd 36 lk 64), kuid ta andis talle selle eest ka raha, 10-20 eurot. Ta ei ole teda orjastanud, kui telefonis ka selliseid termineid kasutati, oli see nali (t kd 36 lk 63, t kd 35 lk 60). A. Vels väitis, et R. Õ. oli kriminaalsete põhimõtetega inimene. Ta ei ole kunagi A. Velsi juures ööbinud, ka oli tal probleeme alkoholiga. Ta ei ole R. Õ. suhtes vägivalda kasutanud, see on R. Õ. fantaasia (t kd 36 lk 65). Ka ei ole ta käskinud R. Õ.l ühtegi kuritegu toime panna, ega teda käskinud (t kd 36 lk 65). Kohus ei pea A. Velsi ütlusi antud süüdistuse kohta usaldusväärseteks ja neid tõendina ei arvesta, kuna need on vastuolus teiste kogutud, kohtus uuritud ja omavahel riimuvate tõenditega. Kohtuistungil üritas A. Vels kohtule selgitada, et R. Õ., kohtu poolt ülekuulatud isik, valetab kohtule ning selle kinnituseks soovis ta tõendina lisada R. Õ. poolt vanglas talle saadetud kirju, millest oleks pidanud selguma, et nad olid R. Õ. hoopis sõbrad. Ka kuulati kaitsja taotlusel üle kohtus tunnistaja A. F., kes väitis et ta viibis vanglas koos R. Õ. ning R. Õ. väitis talle, et ta on A. Velsi parem sõber (t kd 43 lk 5), R. Õ. väitis talle vanglas, et jutt orjastamisest on jama (t kd 43 lk 6). Kohus ei pea ka antud tunnistaja, A. F.i, ütlusi usaldusväärseteks ja neid tõendina ei arvesta. Antud tunnistaja usaldusväärsuses annavad põhjuse kahelda väga mitmed asjaolud: tunnistaja vastused prokurörile, millest nähtuvalt on teda kohtulikult karistatud korduvalt, sh valeandmete esitamises erinevatele ametnikele (t kd 43 lk 30), seega ei ole tegemist sugugi mitte alati õiguskuuleka ega tõtt rääkiva isikuga, samuti kinnitas tunnistaja kohtus, et ka nüüd kohtuistungi eel tarvitas ta unerohtu ja rahustit (t kd 43 lk 18), mistõttu ei saa välistada, et ta ei pruukinud olla adekvaatne, samuti kinnitas ta vastuseks kohtule, et seoses antud kriminaalasjaga on ta ka A. Velsiga kirjavahetuses olnud ning A. Vels on talle väitnud, et olukord on keeruline (t kd 43 lk 30), mistõttu ei saa ka välistada, et A. Vels on eelnevalt tunnistajat mõjutanud. Kohtus leidis tõendamist (käsitletud kohtu määrustes 29.03.2017.a; 23.05.2017), et A. Vels vaatamata piirangutele (kirjavahetuse keeld) üritas tunnistajaid mõjutada. Eelnevast tulenevalt kohus antud tunnistaja ütlusi usaldusväärseks ei pea ja tõendina ei arvesta. Lisaks eeltoodud põhjustele, miks need ei ole usaldusväärsed, on tema ütlused vastuolus ka kohtu poolt järgnevalt käsitletavate ja omavahel riimuvate tõenditega. Kohus märgib ka, et kohus ei pidanud võimalikuks tõendina vastu võtta A. Velsi poolt kohtule kriminaalasja materjalidele lisamiseks esitatud vanglas saadud R. Õ. kirju, kuna A.Vels soovis esitada vaid üksikud kirjad, millised saadeti kirjavahetuse piirangut rikkudes, mitte kogu kirjavahetust (A. Velsi enda vastuseid R. Õ. ta kohtule esitada ei soovitud), mistõttu puudus võimalus saada kirjavahetusest tervikpilt ja üksikud kirjad võisid olla kontekstist väljuvad ja luua vale ettekujutuse. Ka oli võimalus kõigil menetlusosalistel ise kohtus vahetult küsitleda kannatanut R. Õ., seega oli kohtul võimalus lähtuda arvamuse kujundamisel otsesest tõendi A. .

Kohtus andis kannatanuna ütlusi R. Õ., kes kohtus kinnitas, et ta oli A. Velsile võlgu ning pidi hakkama võlga tagastama 2014.a, kõik tekkis selle tõttu, et kusagil baaris läks ta A. Velsi tuttavatega kaklema, järgmisel päeval A. Vels sai temaga kokku ja hakkas nõudma utoopilisi rahasummasid, 4000-5000 eurot ning ütles, et need tuleb maksta A. Velsile. Kuna tal raha ei olnud, pidi ta hakkama koos temaga kuritegusid toime panema (t kd 17 lk 79-80), samuti pidi ta tema heaks töötama. Töölepingut tal A. Velsiga ei olnud, ta tegi tema kodus Kulinal erinevaid töid ning tasu seisnes selles, et „tema võlga“ vähendati. Süüa sai ta kasinalt (t kd 17 lk 81) ning A. Vels pidevalt alandas ja mõnitas teda, nimetades teda „hulluks ja orjaks’’. Ka demonstreeris ta oma poksioskusi ning lõi teda korduvalt (t kd 17 lk 82). Kaitsja Sillar üritas R. Õ. ütlusi kahtluse alla seada, kuid olulisi vastuolusid tema varem antud ütlustes ei esinenud, ka suutis isik üksikutes detailides esinenud vastuolude põhjuseid igati mõistetavalt selgitada (t kd 17 lk 37). On oluline, et kannatanu ütlused riimuvad teiste tõenditega- jälitustoimingu protokollis kajastatud ja kohtu poolt vahetult kuulatud telefonikõnede sisuga, mistõttu puudub alus kannatanu ütlustes kahelda. Nii nt 11.01.2016.a jälitustoimingu protokollis olevas kõnes 04.02.2015.a kell 13:40 R. Õ. ja A. Velsi vahel (t kd 9 lk 247), väidab A. Vels, et R. on tema jooksupoiss, samuti 04.02.2015.a kell 10:17 (t kd 9 lk 242) A. Velsi ja M. Kalda vahelises kõnes A. Vels väidab, et R. on tema ori. Samuti tuleneb antud kõnest asjaolu, et tema ja R. poolt toimepandud kuritegude eest pidi ta Vanamehele (U. Vels) maksma (t kd 9 lk 242), milline asjaolu kajastas A. Velsi rahalist kohustust kuritegeliku ühenduse ees. Samuti riimuvad kannatanu ütlustega 26.01.2015.a A. Velsi ja R. Õ. vaheline kõne kell 14:26 (11.01.2016.a jälitusprotokoll, t kd 12 lk 90), millises A. Vels sõimab R. Õ.t ning ähvardab talle „...vastu hambaid panna’’. Samuti väidab A. Vels kõnes muuhulgas:. „...saad lõuga mu käest ka kindlasti, arvesta noh’’. Ta kasutab selles kõnes R. Õ. suhtes inetuid väljendeid nagu „debiilik, värdjas, ajukääbik, raisk’’ jne. Samuti kinnitab asjaolu, et R. Õ. oli tema poolt kirjeldatud staatuses ka telefonikõne 12.03.2015.a kell 14:08 R. Õ.ja A. Velsi vahel, millises A. Vels jagab R. Õ.le korraldusi ja nimetab teda „rotiks’’ (11.01.2016.a jälitusprotokolli t kd 12 lk 173-174). Asjaolu, et A. Vels R. Õ. sõimab ja ähvardab ilmneb ka 17.03.2015.a kell 15:06 A. Velsi ja R. Õ. vahelises telefonikõnes, kus muuhulgas A. Vels nimetab R. Õ. „ahviks“ (t kd 12 lk 205). Samuti kinnitab asjaolu, et A. Vels jagas R. Õ.le korraldusi 11.01.2016.a jälitustoimingu protokollis fikseeritud kõnes 06.12.2014.a kell 18:34 (t kd 9 lk 72-76) A. Velsilt R. Õ.le, millises A. Vels tunneb muret, et R. Õ. soovitakse tunnistajana ülekuulata ning kuna ta leiab, et R. Õ. on valesti käitunud sõimab ta teda „lambaks, tondiks’’ ning mh ütleb A. Vels R. Õ.le ka ’’...miks sa ei ütelnud neid asju, mis sa ütlema pidid...’’ (t kd 9 lk 74). Samuti tõendavad antud kuriteo (KarS § 133 lg 1) toimepanemist lisaks eelkäsitletud omavahel riimuvatele tõenditele ka 28.12.2015.a jälitustoimingu protokollis sisalduv telefonikõne 20.11.2014.a kell 21:57 R. Õ. ja A. Velsi vahel (t kd 11 lk 231), kus A. Vels taas jagab korraldusi R. Õ.le ning ütleb: ’’...roni välja türa, vaata mis kell on, ma olen maja ees juba’’, samuti korraldus : ’’...tee kähku’’, R. Õ. on vastustes alandlik. Samuti telefonikõnes 08.12.2014.a kell 20:40 M. Kalda ja A. Velsi vahel, millises A. Vels nimetab R. Õ. „x“ (t kd 11 lk 239), kõnes 08.12.2014.a kel 20:44 A. Vels annab R. Õ.le korralduse koju minna ja hiljem tulla tema juurde (t kd 11 lk 240). Ka on A. Vels edastanud 23.01.2015.a kell 16:52 (11.01.2016.a jälitustoimingu protokoll, t kd 9 lk 195) R. Õ.’le mitmeid samas stiilis SMS, näiteks ’’ahv ma löön su puruks’’, kell 16:55 SMS’i ’’ma ütlesin võta vastu’’, samuti SMSi ’’saad aru, ära aja mind närvi’’, 23.01.2015.a kell 16:57 ’’Ma löön su lõuad puruks, kui sa kohe vastu ei võta, saad aru’’, kell 17:02 ’’ma löön su värdja maha’’. Kõikides eelkäsitletud kõnedest ning R. Õ. ütlustest nähtub, et A. Vels jagas R. Õ.le korraldusi, ähvardas vägivallaga, R. Õ. oli suhetes alandlik, A. Vels ka teistele isikutele andis mõista, et R. Õ. on nn orja staatuses ja on tema jooksupoiss, seda rõhutas A. Vels ka oma kõnedes R. Õ.le endale.

Antud asjaolu, mis nähtub telefonikõnedest ja kannatanu R. Õ. poolt kohtus antud ütlustest, riimub ka süüdistatava S. T. poolt kohtus antud ütlustega selle kohta, et R. Õ. kartis A. Velsi, kartis talle vastu hakata ja võla tõttu tegi tema kinnistul tööd. Samuti nähtus kohtus asjaolu, et A. Vels andis R. Õ.le korraldusi ja karjus tema peale ka tunnistajate A.K. ja K.O. kohtus antud ütlustest. Tunnistaja A. K. andis ütlusi selle kohta, et ta teab, et R. Õ. oli A. Velsile võlgu (t kd 20 lk 36) ning ta on R. Õ. mõned korrad Aapi koduhoovis töötanud, ta ei näinud, et R. Õ. oleks tasu saanud. Ka on A. Vels tema kuuldes „kõvema häälega’’ R. Õ. korrale kutsunud ning öelnud, et hakaku ta liigutama, ärgu magagu niisama (t kd 20 lk 39). Asjaolu, et A. K. ei ole näinud A. Velsi poolt R. Õ. osas vägivalla tarvitamist, ei oma tähendust, kuna tunnistaja sõnul tõi A. Vels talle sageli alkoholi ning ta ei olnud täiesti kaine (t kd 20 lk 44), ka vastas ta, et R. Õ. kohta ei oska ta suurt vastata, kuna ta ei tea, kus ta käis või mida ta tegi (t kd 20 lk 48). Samuti väitis kohtus tunnistaja K. O., et ta oli R. elukaaslane ning ta sai aru, et R. Õ. on mingid probleemid, kuid kui ta küsis, siis R. Õ. vastas, et mida vähem ta teab seda parem ja ta sai aru, et R. Õ. on Aapile võlgu ning ka on R. Õ. talle väitnud, et ta kardab Aapi ja ta tahtis, et naine koos lapsega korraks ära koliks, kuna kartis (t kd 20 lk 56). Samuti rääkis R. Õ. talle, et Aap on andnud talle vastu lõugu (t kd 20 lk 56). Kuna R. Õ. keeldus kuhugi minemast vist midagi varastamast (t kd 20 lk 57). Kohtus leidis tõendamist, et A. Velsi korraldusel pidi R.Õ. lisaks töötamisele ka koos Aap Velsiga panema toime erinevaid kuritegusid, ta ka loetles kohtus antud kuriteod (t kd 17 lk 88) ja kohus käsitleb neid kuritegusid järgnevalt ükshaaval, kuna need seonduvad mitte ainult KarS § 255 lg 1 ja KarS § 133 lg 1 järgi A. Velsile esitatud süüdistustega, vaid ka KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi A. Velsile esitatud süüdistustega, millistes on esitatud süüdistused ka U. Velsile ja M. Kaldale, samuti A. Velsile esitatud süüdistusega KarS § 212 lg 1; KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi.

Kohus järgnevalt käsitleb eraldi tõendeid iga eelnimetatud kuriteo kohta, mida R. Õ. oli kohustatud KarS § 133 lg 1 raames A. Velsi käsul toime panema ning kohus asja ülevaatlikkuse huvides käsitlebki nagu varem märgitud paralleelselt kõiki teiste isikute süüdistusi, mis konkreetse kuriteoga haakuvad. Asjaolu, et A. Velsi poolt toimepandud ja KarS § 133 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu pandi toime kuritegeliku ühenduse huvides ja selle liikmena, on tõendamist leidnud 11.01.2016.a koostatud jälitustoimingu protokollis sisalduvate kõnedega. Varem kohus juba viitas kõnele 04.02.2015.a kell 10:17 (t kd 9 lk 242) A. Velsi ja M. Kalda vahel, kus kõnes A. Vels väitis, et R. on tema ori ja tema ja R. poolt toimepandud kuritegude eest pidi ta Vanamehele (U. Vels) maksma (t kd 9 lk 242). Samuti sama jälitustoimingu protokollis sisalduvas kõnes 04.02.2015.a kell 12:58 U. Velsi ja A. Velsi vahel avaldub väga ilmekalt A. Velsi roll kuritegelikus ühenduses. Nimelt U. Vels (t kd 9 lk 246) ütleb A. Velsile ’’...oled ahvide pealik või ei ole siis? Pane oma ahvid paika ja kõik’’. R. Õ. sõnade kohaselt A. Vels teda muuhulgas ka ahviks nimetas, nähtub ka varem kohtuotsuses märgitud A. Velsi poolt R. Õ.le edastanud SMS-st 23.01.2015.a kell 16:52 (11.01.2016.a jälitustoimingu protokoll, t kd 9 lk 195) ’’ahv ma löön su puruks’’. A. Velsi käsutada oli teatud isikute ring, kelle eest ta kuritegeliku ühenduse ees vastutas. Ka ütleb U. Vels samas kõnes 04.02.2015.a kell 12:58 A. Velsile: „..probleem ongi selles, kui sina teenid ahvide pealt minu asjaga raha, siis sa klaarid minuga kõigepealt ära ja ongi teema lukus’’ (t kd 9 lk 245). Kõne tõendab ka A. Velsi rahalist kohustust kuritegeliku ühenduse ees. Kohtus leidis ka teiste tõenditega tõendamist, et A. Vels oli kohustatud tema ja tema käsutuses olevate isikute poolt (R. Õ.) toimepandud kuritegude eest kuritegelikule ühendusele raha tasuma. Nii nähtub 11.01.2016.a jälitustoimingu protokollis olevast telefonikõnest 04.02.2015.a kell 10:17 (t kd 9 lk 242) A. Velsi ja M. Kalda vahel et „Vanamees“ (A. Vels ise

ja ka U. Vels kinnitasid kohtus, et nii kutsuti U. Velsi) küsib, kus R. Õ. on ning kõnest tuleb välja, et U. Vels leiab, et A. Vels on vastutav R. Õ. eest, kuna R.on tema (A. Velsi) ori. Ka tuleb kõnest välja, et kuritegudest saadud raha jagamine toimus U. Velsiga, see nähtub näiteks ka kõnedest, millised A. Vels pidas oma ema I. Velsiga. Kohtul puudub alus kahelda antud kõnedes lisaks sellele, et need riimuvad teiste tõenditega ka põhjusel, et A. Vels kinnitas kohtus, et ta on emaga väga lähedane ja sama tulenes tema ema, tunnistaja I. Velsi poolt kohtus väidetust ning antud väite tõele vastavuses ei ole kohtul põhjust kahelda, kuna ka kõnedest tulenes Aapi hingeline lähedus emaga ja teineteise hoidmine ja asjaolu, et ema ta usaldas, seega rääkis emale tõtt. Mitmes kõnes emaga kurdab A. Vels, et peab raha jagama isa U. Velsiga, kes peab ennast „pealikuks“. Nii nt 11.01.2016.a jälitustoimingu protokollis kajastatud kõnedes 27.03.2015.a kell 20:29 (t kd 10 lk 136-137) ja 27.03.2015.a kell 17:11 (t kd 10 lk 138-139). Väga oluline tõend on ka telefonikõne, millises A. Vels ise kirjeldab tema poolt kuritegelikule ühendusele makstava summa tekkimise aluseid ehk kuritegeliku ühenduse liikme maksustamisprintsiipi. Nimelt 11.01.2016.a jälitustoimingu protokollis olevas kõnes 27.03.2015.a kell 17:31 T. M. (t kd 10 lk 140-143) selgitab A. Vels, et ’’katlasse’’ tuleb visata juhul, kui tegemist ei ole ametliku asjaga, ka kasutab ta terminit ’’enda omad’’ (need, kellele makstakse ehk kuritegelik ühendus, kuhu ta kuulus). Kohus teisi süüdistusi käsitledes hiljem esitab sarnaseid näitest kõnedest veel, kus A. Vels ise kinnitab kuritegelikku ühendusse kuulumist ja maksmiskohustust. Kohus järgnevalt käsitleb ükshaaval kuritegusid, milliseid süüdistuse kohaselt sundis A. Vels R. Õ.t toime panema koos tema ja vahest ka teiste süüdistatavatega.

2.1.1 R OÜ kütusevargust ja varastatud kütuse omandamist puudutavad süüdistused Kannatanu R. Õ. ristküsitlusel kohtus loetles A. Velsi käsul toime pandud kuriteona kuritegu, kus A.Velsi korraldusel pidi ta koos A. Velsiga varastama ajavahemikul september 2014.a kuni aprill 2015.a kütust Lääne-Virumaal V vallast T.iku külast territooriumil asuva firma R OÜ kütusemahutist. Antud episoodis on süüdistus esitatud ka M. Kaldale ja A. Velsile ning samuti U. Velsile ja temale sel perioodil süüteo tulemusena saadud vara omandamises (500 l kütust) ja ka M. Kaldaga isikute grupis korduvalt perioodil aprill kuni oktoober 2015 3800 l diiselkütuse varguses. Kuna kõik antud süüdistused on pandud toime ühe kannatanu suhtes (R OÜ) ja tõendite kogumilt ja tehioludelt riimuvad, on asja tervikliku käsitlemise aspektist vajalik neid käsitleda koos. Süüdistuse kohaselt KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo raames süüdistatakse A. Velsi selles, et tema uuesti, tegutsedes isikute grupis koos Maarjo Kaldaga ja R.Õ. varastas korduvalt, ajavahemikul 2014 september kuni 2015 aprill xxx külast aadressil asuvast R OÜle kuuluvast kütusemahutist erimärgistusega diiselkütust. Kokku varastasid Aap Vels, Maarjo Kalda ja R.Õ. 6200 liitrit erimärgistusega diiselkütust väärtusega 5208 eurot. Peale varguse sooritamist jättis Aap Vels osa varastatud kütusest endale, osa kütusest said endale Maarjo Kalda ja R.Õ.. Osa varastatud kütusest andsid isikud edasi Urmas Velsile. Maarjo Kalda ́t süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 4, 7 raames selles, et tema, tegutsedes isikute grupis koos Aap Velsiga ja R.Õ. varastas korduvalt, ajavahemikul 2014 september kuni 2015 aprill Lääne-Virumaal V vallast x külast aadressil asuvast R OÜ-le kuuluvast kütusemahutist erimärgistusega diiselkütust. Kokku varastasid Aap Vels, Maarjo Kalda ja R.Õ. 6200 liitrit erimärgistusega diiselkütust väärtusega 5208 eurot. Peale varguse sooritamist jättis Aap Vels

osa varastatud kütusest endale, osa kütusest said endale Maarjo Kalda ja R.Õ.. Osa kütusest andsid isikud edasi Urmas Velsile. Samuti süüdistatakse Maarjo Kalda ́t selles, et tema, tegutsedes isikute grupis koos Urmas Velsiga, varastas korduvalt, ajavahemikul aprill 2015.a kuni oktoober 2015.a, V vallast x külast aadressil asuvast R OÜ-le kuuluvast kütusemahutist erimärgistusega diiselkütust. Urmas Vels ja Maarjo Kalda varastasid eelnimetatud kohast kokku 3800 liitrit erimärgistusega diiselkütust väärtusega 5208 eurot. Oma teoga tekitasid Urmas Vels ja Maarjo Kalda varalise kahju ettevõttele R OÜ-le. Seonduvalt antud kütusega on esitatud süüdistused ka U. Velsile, keda süüdistatakse selles, et tema omandas uuesti isikuna, kes on varem toime pannud väljapressimise ja süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, ajavahemikul alates 2014.a septembrist kuni 2015.a aprillini Aap Velsi, Maarjo Kalda ja R.Õ. poolt R OÜ-st varastatud vähemalt 500 liitrit erimärgistusega diiselkütust, pannes toime KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Urmas Vels ́i KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 raames selles, et tema uuesti, tegutsedes isikute grupis koos Maarjo Kalda ́ga, varastas korduvalt, ajavahemikul aprill 2015.a kuni oktoober 2015.a, V vallast x külast aadressil asuvast R OÜ-le kuuluvast kütusemahutist erimärgistusega diiselkütust. Urmas Vels ja Maarjo Kalda varastasid eelnimetatud kohast kokku 3800 liitrit erimärgistusega diiselkütust väärtusega 5208 eurot. Oma teoga tekitasid Urmas Vels ja Maarjo Kalda varalise kahju ettevõttele R OÜ-le. Süüdistatav A. Vels end nimetatud kuriteos süüdi ei tunnistanud ja kinnitas, et ta ei ole koos R. Õ. ega ka eraldi mingit kütust varastanud. Ta ei ole sundinud R. Õ. kuritegusid toime panema. Ta selgitas, et kohtus kuulatud jälitustoimingu protokollides kajastatud telefonikõnedes, kui räägiti „kohvi joomisest“, oligi just sellega tegemist, mitte kütuse vargusega. Kohus ei pea A. Velsi ütlusi usaldusväärseteks ja neid tõendina ei arvesta, kuna need on vastuolus teiste kogutud, kohtus uuritud ja omavahel riimuvate ja otsuses järgnevalt käsitletavate tõenditega. Süüdistatav M. Kalda väitis kohtus samuti, et ta ei ole kütust varastanud, vaid käis seda antud territooriumil ostmas umbes 5-6 korda (t kd 36 lk 221). Kohus ei pea ka süüdistatava M. Kalda ütlusi usaldusväärseteks ja ei arvesta neid tõendina, kuna ka need on vastuolus teiste kogutud, kohtus uuritud ja omavahel riimuvate tõenditega, samuti esinesid M. Kalda enda ütlustes vastuolud võrreldes eeluurimisel väidetuga. Kohus avaldas prokuröri taotlusel tema varem antud ütlused (t kd 36 lk 240-243), millises ta on üksikasjalikult vargust kirjeldanud, ta on märkinud, et tema ja A. Vels teadsid, et R territooriumil on traktorid, kahel korral võeti kütust traktori paagist ning hiljem varastati mahutist. Ta märkis kohtueelsel uurimisel, et ta võttis Aapiga kütust koos umbes 5-l korral (vaata t kd 36 lk 242), edasi käis Aap seal vargil koos R. Õ., mõned korrad käidi ka kolmekesi. Kui kõnedes kutsus Aap teda kütust varastama kasutas ta terminit „kohvile minema’’. Süüdistatav andis eeluurimisel üksikasjalikke ütlusi varguse detailide ja varastatud kütuse mahu osas. Kohtus isik vastuolude põhjust selgitada ei suutnud, mistõttu tuleb tema ütlused jätta tõendina kõrvale, kui mitteusaldusväärsed. Süüdistatava M. Kalda ja A. Velsi kohtus antud ütlused on vastuolus ka teiste tõenditega, mida kohus uuris ja millised olid usaldusväärsed: esmalt kohtus uuritud ütluste olustikuga seostamise protokolliga, millisega kaasnes videosalvestus (faili nr 20151021143437 DVD-plaadilt), mida kohus istungil vaatles, kus süüdistatav M. Kalda juhatas menetlejad R juurde ning näitas kohta, kuhu varastama minnes sõiduk jäeti, ka selgitas ta kuidas ja mil viisil kütust varastati, kuidas see kätte saadi mahutist jne (t kd 37 lk 115-116, dvd t. kd 37 lk 116a). Protokoll ütluste seostamise kohta olustikuga riimub R. Õ. poolt kohtus antud ütlusega selle kohta, et koos A. Velsiga varastas ta umbes 6000-10 000 l kütust ühe farmi tünnist (t kd 17 lk 88), kütus veeti ära A. Velsi

bussiga, kütus läks A. Velsi kodus olevasse mahutisse ja mõni kord andis A. Vels talle umbes 20 l kütust. Kohtul puudub alus R. Õ. ütlustes kahelda, see riimub protokolliga ütluste seostamise kohta olustikuga. Kohus märgib, et ka R. Õ. on antud kuriteoo toimepanemises süüdi mõistetud (jõustunud Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 19.02.2018.a otsusega 1-181004). Samuti riimuvad R. Õ. ütlused ka jälitustoimingu protokollides kajastatud ja kohtus kuulatud paljude telefonikõnedega. Kütusevargust kinnitavad nii näiteks jälitustoimingu protokollis 28.12.2015.a. jälitustoimingu protokollis kajastatud 05.11.2014.a kell 18:58 kõne M. Kalda A. Velsi vahel, millises esmalt M. Kalda nimetab A. Velsi ülemuseks (milline asjaolu riimub varem nimetatuga, et A. Vels omakorda omas seltskonda: R. Õ., M. Kalda ja teised, keda kureeris) ning jutt käib ’’kohvi joomisest’’ (t kd 11 lk 216), telefonikõnes 08.11.2014.a kell 18:47 samade isikute vahel on taas jutt ’’kohvi joomisest’’ ning räägitakse 1000 liitrist. Asjaolu, et tegelikkuses on juttu kütusest, mitte kohvist, tõendab jutt kogusest- 1000 liitrist, samuti ka asjaolu, et kõnedes räägitakse paagi täis panemisest (t kd 11 lk 223). Otsene seos termini „küte’’ ja „kohvi’’ vahel ehk asjaolu, et meelega kasutati teist terminit, tuleb välja ka nt kõnes 08.12.2014.a kell 14:15, kus M. Kalda teeb ettepaneku kohvile minna (t kd 11 lk 237) ning A. Vels vastab sellele, et paak on tühi ja küte otsas, samuti kõnes 27.12.2014.a kell 22:00 teeb M. Kalda ettepaneku minna kohvile mäe peale ning A. Vels kurdab, et põllu peale ei saa ligi, kuna põldu on lükatud ja M. Kalda kurdab, et bussile tuleb vaadata uus starter ning räägitakse A. Velsi poolt ka kütusehindadest ja tonnist kütusest (t kd 11 lk 248). Kõik eelnimetatud tõendid on A. Velsi, M. Kalda süüd kinnitavad. Samuti on süüdistatavate süüd kinnitav jälitustoimingu protokollis sisalduv telefonikõne 11.11.2014.a kell 14:41 M. Kalda ja A. Velsi vahel, millises jagatakse omavahel liitreid ja toimub arvutamine ning vaidlus sel teemal, kus A. Vels on rahulolematu, et kuna asja tehakse „tema bussi asjadega’’, pole ta jaotusega rahul (t kd 11 lk 228). See kõne riimub samuti protokolliga ütluste seostamise kohta olustikuga, selles M. Kalda väidetust, et vargil käidi U. Velsi bussiga. Samuti on A. Velsi, M. Kalda ja U. Velsi süüd tõendavaks tõendiks kõnest 18.11.2014.a kell 17:02 nähtuv asjaolu, et M. Kalda teeb ettepaneku minna ’’kohvi jooma’’ ning edasi kell 20.11.2014.a kell 21:48 annab A. Vels kõnes R. Õ.le korralduse välja tulla (t kd 11 lk 230). Kõnes 24.11.2014.a kell 19:05 M. Kalda ja A. Velsi vahel küsib A. Vels, millal jälle kohvile minnakse, samuti kõnes 25.12.2014.a kell 13:54. Samuti tõendab süüdistatavate süüd ka kohtus uuritud läbiotsimisprotokoll (t kd 40 lk 24-26), millest nähtuvalt andis M. Kalda vabatahtlikult oma elukohas välikäimlast välja need tünnid, millega kütust varastati ning 2 nendest olidki 60 l, nagu nähtus ka ütluste seostamisel olustikuga väidetust ning eelnevalt kajastatud telefonikõnedest (M. Kalda arvestustest, et andis kolm 60 l „Vanamehele“). Eelkäsitletud tõenditega on A. Velsi ja M. Kalda süü tõendamist leidnud KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi, kuna tegutseti grupis ja isikud on eelnevalt toime pannud vargused. Kohtuistungil süüdistatav U. Vels väitis, et ta ei ole antud OÜ-lt kütust varastanud, ka ei ole ta teadvalt varastatud kütust omandanud. Kohus ei pea ka U. Velsi ütlusi antud kütusega seonduvalt usaldusväärseks ja neid tõendina ei arvesta, kuna need on vastuolus teiste kogutud, kohtus uuritud ja omavahel riimuvate tõenditega. Eelkäsitletud jälitustoimingu protokollis kajastatud 28.12.2015.a kõnes 11.11.2014.a kell 14:28 M. Kalda ja A. Velsi vahel A. Vels küsib, kui palju M. Kalda „Vanamehele“ kütust andis ja M. Kalda täpsustab, et 180 l, lisab, et kolm 60 l kanistrit. A. Vels ja U. Vels ei eitanud, et U. Velsi kutsuti „Vanameheks“. Samuti riimub antud kõne protokolliga ütluste seostamise kohta olustikuga (t kd 37 lk 115-116a) M. Kalda selgitas, et just kanistritega varastamas käidigi ja selgitas ka kuidas ja kust kütust täpselt võeti ja kätte saadi, kus buss pargiti, ka kinnitas kohtus R. Õ., et varastati 60 l kanistritega (t 17 lk 115, t kd 11 lk 224-225). Seega on tõendatud, et U. Vels omandas antud kütust. U. Velsi

teadlikkust vargusest kinnitab varem käsitletud kõne 04.02.2015.a kell 10:17 (t kd 9 lk 242) A. Velsi ja M. Kalda vahel, kus kõnes A. Vels väitis, et R. on tema ori ja tema ja R. poolt toimepandud kuritegude eest pidi ta Vanamehele (U. Vels) maksma (t kd 9 lk 242). Seega on U. Velsi tegevusele KarS § 202 lg 2 p 2 järgi antud õige juriidiline hinnang ja tema süü eelkäsitletud tõenditega on tõendamist leidnud. Kuna käesolevas kohtuotsuses leiab tõendamist, et U. Vels oli isikuks, kes oli toime pannud enne väljapressimise (K. suhtes), on tegevusel õige kvalifikatsioon. Tõendatud on ka ajavahemikul aprill kuni oktoober 2015 kütusevarguse toimepanemine. Kohus vaatles ka jälitustoimingu protokolli 11.01.2016.a ja videosalvestist (t kd 11 lk 207-213), millisel oli kajastatud videos kütuse vargused 2015 R territooriumilt. Kohus möönab, et videod olid halva kvaliteediga, ka mõnel juhul kasutasid isikud maske, kuid seal kasutati sõidukit Peugeot XXX milline oli U. Velsi kasutuses (ei ole eitanud seda, see nähtub ka läbiotsimisprotokollist t kd 5 lk 32-35), ka oli U. Vels oma kehaehituse ja kõnnaku poolest kohtule äratuntav. Antud vargus pandi toime pärast A. Velsi kinnipidamist (01.04.2015), mistõttu on mõistetav, miks M. Kaldaga koos pani selle toime U. Vels. Samuti nõustub kohus prokuröriga osas, et tähtsust omab ka U. Velsi süü tuvastamisel modus operandi, milline näitab, et kuna M. Kalda jätkas sama käitumismustriga kütusevargusi ka pärast A. Velsi kinnipidamist, tegutses ta edasi tema isa U. Velsiga sama käitumismustri alusel. Seega on tõendamist leidnud ka U. Velsi poolt kütuse varguse toimepanemine isikute grupiga ja korduvalt. Samuti tõendavad süüdistatavate süüd 22.01.2018.a kohtuistungil kannatanu esindaja J. N. ütlused selle kohta, et kokku varastati 6200 l kütust perioodil 2014-2015. Selline kütusekogus riimus R. Õ. ütlustega, et varastati umber 6000-10000l (kd 17 lk 114). Eelanalüüsitud tõenditega on tõendamist leidnud nii A. Velsile kui ka M. Kaldale ja U. Velsile esitatud süüdistused seonduvalt R OÜ-le kuulunud kütusevargusega ja U. Velsil ka teadvalt varastatud kütuse omastamises. Eelanalüüsitud tõenditega on tõendamist leidnud ka see, et antud kuritegu sundis A. Vels ka R. Õ. toime panema. Kuna kohtus leidis tõendamist, et vähemalt alates novembrist 2014 kartis A. Vels pealtkuulamist (kõne M. Kaldaga 20.11.2014 kell 21:57, t kd 11 lk 231), 28.12.2015.a jälitustoimingu protokoll, millises A. Vels M. Kaldale väidab: „Meil on jälgimine peal“. Sellest tulenevalt kasutas A. Vels palju nn kodeeritud teksti ja see on ka põhjus, miks näiteks kasutatakse terminit „kohvi jooma“. Kohtus kuulati üle tunnistajana ka S.N., isik, kes M. Kalda osas uurimistoiminguid läbi viis, et kõrvaldada kahtlused osas, et M. Kalda ́t mõjutati (seda M. Kalda ise kohtus väitis). Antud tunnistaja küsitluse järgselt ei tekkinud kohtul arvamust, et süüdistatavat oleks mingilgi moel uurimise ajal mõjutatud. Ka kohus eelnevalt analüüsis ulatuslikult tõendeid, millised on usaldusväärsed ja lükkavad ümber M. Kalda poolt kohtus väidetu. Kohus vaatles videosalvestust ütluste seostamisest olustikuga ja M. Kalda käitus seal loomulikult, rääkis vabas kõnes kõigest ilma suunisteta, mingit survet ei esinenud. Kohus märgib siinkohal M. Kalda iseloomustamiseks veel üht asjaolu- M. Kalda hilisemalt kohtumenetluse käigus hakkas väitma, et ta ei oska lugeda ja seoses sellega ei mõistnud sel ajal kohtueelsel menetlusel enda õigusi. Hiljem aga kohtus väitis, et oskab lugeda, aga aeglaselt. Ütluste seostamisel olustikuga rääkis M. Kalda vabatahtlikult kõigest oma sõnadega, sel puudub seos kirjutamisoskusega, ka ei ole eluliselt usutav, et selles vanuses isik, kes on igati toimiv (töötanud, K.s käinud) ei ole suuteline lugema. Kui kohus esitas talle algselt allkirjastamiseks õiguste deklaratsiooni jm dokumente, ei märkinud ta kordagi, et ei oska lugeda, sellise kaitseverisooni lõi ta hiljem.

Kõik isikud, nii A. Vels, U. Vels kui ka M. Kalda tegutsesid kütuse varguse puhul kavatsetult, seadsid kütuse vargus eesmärgiks ja realiseerisid selle eesmärgi, tegevust valmistati eelnevalt ette (kanistrite otsimine jm ettevalmistav tegevus). Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Varastatud kütuse omastamises tegutses U. Vels kaudse tahtlusega. Tegevus on õigesti kajastatud ka A. Velsi ja U. Velsile kuritegeliku ühendusega seotud süüdistustes, kuna kuriteod pandi toime selle huvides. R OÜ on esitanud käesoleva kriminaalmenetluse ajal hagi varstatud kütuse maksumuses summas 6500 eurot. Tsiviilhagi osas esitab kohus seisukoha alajaotuses tsiviilhagid. 2.1.2 B OÜ-le kuulunud traktori MTZ952 rm XXX vargusega seonduv A. Velsi süüdistatakse Kars § 133 lg 1 raames ka selle, et ta sundis R. Õ. panema toime ka antud traktori vargus. Aap Velsi korraldusel ja juhendamisel pidi R.Õ. varastama: xxx asuva B OÜle kuuluvast farmist ajavahemikul 30.08.2014 kell 19.00 kuni 31.08.2014.a kell 14.00 traktori MTZ952 rm XXX (väärtusega 5000 eurot) Samuti on antud traktoriga seoses esitatud süüdistus Aap Velsile, selles, et tema isikute grupis (koos R. Õ. ja M. Kaldaga) pani toime antud traktori varguse (süüdistusakt lk 125) Aap Velsi süüdistatakse selles, et tema pani uuesti toime isikute grupis koos R.Õ. ja Maarjo Kaldaga toime xxx asuva B OÜ-le kuuluvast farmist ajavahemikul 30.08.2014 kell 19.00 kuni 31.08.2014.a kell 14.00 traktori MTZ952 (reg.nr XXX; väärtusega 5000 eurot) varguse, mis seisnes selles, et 2014 aastal käisid Aap Vels, Maarjo Kalda ja R.Õ. varastamas kütust, mille käigus Aap Vels märkas xx asuva B OÜ-le kuuluvas farmis traktorit MTZ952 (reg.nr XXX). Peale seda andis Aap Vels R.Õ.le ja Maarjo Kaldale korralduse nimetatud traktori varastamiseks. Selleks sõidutas Aap Vels Maarjo Kalda ja R.Õ. B OÜ farmi juurde, kus Maarjo Kalda käivitas traktori MTZ952 rm XXX ning seejärel Maarjo Kalda ja R.Õ. sõitsid traktoriga B OÜ farmi territooriumilt minema. Peale seda peitsid Aap Vels ja R.Õ. traktori MTZ952 rm XXX xxx kinnistu lähedale metsa. 01.10.2014.a teostati politsei poolt Lääne-Virumaa, V vald, xxx juures metsas traktori MTZ952 (reg.nr XXX) asitõendi vaatlus, mille käigus traktorit vaadeldi ja tagastati kannatule. Maarjo Kaldat süüdistatakse (süüdistusakt lk 134) selles, et tema pani toime isikute grupis koos R.Õ. ja Aap Velsiga toime xxx asuva B OÜ-le kuuluvast farmist ajavahemikul 30.08.2014 kell 19.00 kuni 31.08.2014.a kell 14.00 traktori MTZ952 rm XXX (väärtusega 5000 eurot) varguse, mis seisnes selles, et 2014 aastal käisid Aap Vels, Maarjo Kalda ja R.Õ.varastamas kütust, mille käigus Aap Vels märkas xxx asuva B OÜ-le kuuluvas farmis traktorit MTZ952 rm XXX. Pärast seda andis Aap Vels R.Õ.le ja Maarjo Kaldale korralduse nimetatud traktori varastamiseks. Selleks sõidutas Aap Vels Maarjo Kalda ja R.Õ. B OÜ farmi juurde, kus Maarjo Kalda käivitas traktori MTZ952 rm XXX ning seejärel Maarjo Kalda ja R.Õ.sõitsid traktoriga B OÜ farmi territooriumilt minema. Peale seda peitsid Aap Vels ja R.Õ.traktori MTZ952 rm XXX Lääne-Virumaa, V vald, xxx kinnistu lähedale metsa. 01.10.2014.a teostati politsei poolt Lääne-Virumaa, V vald, L küla T tee juures metsas traktori MTZ952 rm XXX asitõendi vaatlus, mille käigus traktorit vaadeldi ja tagastati kannatule.

Süüdistatav A. Vels end traktori varguses süüdi ei tunnistanud. Kohus eelnevalt refereeris A. Velsi ütlusi ka KarS § 133 lg 1 osas, selles, et ta ei sundinud R. Õ. kuritegusid toime panema ja kohus motiveeritult selgitas, miks kohus ei pea neid usaldusväärseteks ning samuti kohus otsuses motiveeris, miks on usaldusväärsed R. Õ. kohtus antud ütlused. Kannatanu R. Õ. kohtus

andis ütlusi selle kohta, et A.Vels käskis tal kuritegusid toime panna võla katteks ja antud traktori osas R. Õ. märkis, et see on üks neist kuritegudest ja traktor varastati A. Velsi korraldusel Lehola külast, varguse plaan tekkis A. Velsil (t kd 17 lk 91), R. Õ. ülesandeks jäeti traktoriga sündmuskohalt ära sõita. A. Vels viis tema ja ühe isiku veel varguse kohale autoga ja ise sõitis ära. A. Vels pani traktori kusagile tema kodukoha lähedale ja see leiti sealt hiljem. A. Vels lihtsalt kuriteo toimepanemise eest vähendas R. Õ. võlga A. Velsi ees (t kd 17 lk 91). R. Õ. on antud kuriteos ka Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 19.02.2018 otsusega 1-18-1004 süüdi mõistetud. Kannatanu R. Õ. ütlused traktori osas (see, et traktor paigutati tema ütluste kohaselt varguse järgselt A. Velsi elukoha lähedusse) riimuvad 01.10.2014.a vaatlusprotokolliga (t kd 20 lk 95-101), millise kohaselt leiti traktor T kinnistu metsatukast ja tagastati kannatanule. Antud asjaolu kinnitab R. Õ. väidete usaldusväärsust. Süüdistatavate A. Velsi süüd traktori osas tõendavad ka kohtus kannatanu esindaja B. B. poolt antud ütlused selle kohta, et traktor kuulus B Oü-le ja varastati süüdistuses nimetatud ajal, see leiti metsast hiljem ja tagastati politsei poolt (t kd 20 lk 4-6). Kannatanu R. Õ. kinnitas kohtus, et varguses osales ka keegi kolmas väiksemat kasvu mees, kuid ta ei tunne teda ära ja ei saa kindel olla, kas see oli M. Kalda. Prokurör märkis kõnes, et R. Õ. justkui kinnitas kohtus, et see oli sama mees, kes nendega kütust varastas (M. Kalda), kuid tegelikult seda kannatanu R. Õ. kohtus sõnaselgelt ei kinnitanud. Ta väitis, et see oli ammu aega tagasi ja ta ei ole kindel (t kd 17 lk 91). Kohtus on tõendamist leidnud eelkäsitletud tõenditega A. Velsi süü seonduvalt antud traktoriga (nii KarS § 133 kui ka § 199 mõttes). A. Vels pani traktori varguse toime kavatsetult, kuna R. Õ. ütlustega leidis tõendamist, et A. Vels märkas autosõidul traktorit, soovis seda varastada ja koostas plaani ja realiseeris selle. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Ka kajastub antud episood A. Velsile esitatud kuritegeliku ühenduse süüdistusega seotud tekstis ning kuna käesolevas kohtuotsuses analüüsitud tõenditega on tõendamist leidnud, et A. Vels tegutses kuritegeliku ühenduse huvides, on see korrektne. Süüdistatava M. Kalda osas märgib kohus järgmist: M. Kalda väitis kohtus, et ta teab, et (t kd 36 lk 223) R. Õ. varastas L mingi traktori, kuid mitte tema ega Aap. Prokuröri taotlusel avaldati vastuolude tõttu tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused (t kd 36 lk 96), millises ta väitis, et traktori vastastasid R. Õ. ja A. Vels ja A. Vels ka näitas talle seda traktorit metsas ja palus sel õlitoru vahetada. Vastuolude tõttu kohus M. Kalda ütlusi tõendina ei arvesta ja usaldusväärseks ei pea, kuid oluline on, et M. Kalda ei ole kunagi end antud traktori osas süüdi tunnistanud. Ka kohtus ei leidnud tema süü selles kuriteos tõendamist, ka R. Õ. ei kinnitanud kohtus, et kolmandaks isikuks, kes varguses osales, oli just M. Kalda, mistõttu kohtul puuduvad tõendid selle kohta, et M. Kalda oleks osalenud antud kuriteos. M. Kalda kuulub antud kuriteos (traktori vargus) õigeksmõistmisele, A. Velsi süü eelanalüüsitud tõenditega leidis tõendamist seoses antud traktoriga. Kuna traktor leiti ja tagastati, loobus tsiviilhagi esitaja esindaja tsiviilhagist.

2.1.3 B kinnitult traataia vargus Süüdistuse kohaselt üheks kuriteoks, millise pidi samuti R.Õ. Aap Velsi korraldusel toime panema oli ajavahemikul 2014.a suve lõpp kuni 28.10.2014.a, Lääne-Virumaal V vald xxx B

kinnistult V vallale kuuluva traataia ja postidega vargus, milline süüdistus sisaldub A. Velsile Kars § 133 lg 1 esitatud süüdistuses ning milline pandi toime samuti kuritegeliku ühenduse raames.

Aap Vels ́i süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud väljapressimise, pani toime isikute grupis koos Urmas Velsi, Paavo Velsi, R.Õ. ja Maarjo Kaldaga, ajavahemikul 2014.a suve lõpp kuni 28.10.2014.a, xxx B kinnistult V vallale kuuluva traataia koos postidega (väärtusega 6815 eurot) varguse, mis seisnes selles, et Urmas Velsil, Aap Velsil ja Paavo Velsil oli vaja T talu ümber aeda, milleks leiti xxx asuva B kinnistu, mille ümber asus keevisvõrgust piirdeaed. Kuriteo sooritamiseks andis Urmas Vels teiste kasutusse oma sõiduki MercedesBenz Sprinter. Seejuures Aap Vels andis R.Õ.le korralduse tulla kaasa traataeda varastama. Seejärel Aap Vels, Paavo Vels, R.Õ. ja Maarjo Kalda tegutsedes isikute grupis varastasid B kinnistult ära traataia koos postidega ning toimetasid selle T talu kõrval asuvale kinnistule. Hiljem toimetas Urmas Vels varastatud traataia tema kasutuses olnud xxx, xxx, xxx, xxx, kus kohast see 04.08.2015.a läbiotsimise käigus ära võeti - kokku 7 rulli rohelist värvi võrkaeda. Samuti süüdistatakse sama varguse raames Maarjo Kalda ́t selles, et tema pani toime isikute grupis koos Aap Velsi, Paavo Velsi, R.Õ. ja Urmas Velsiga, ajavahemikul 2014.a suve lõpp kuni 28.10.2014.a, Lääne-Virumaal V vald xxx B kinnistult V vallale kuuluva traataia koos postidega (väärtusega 6815 eurot) varguse, mis seisnes selles, et Urmas Velsil, Aap Velsil ja Paavo Velsil oli vaja T talu ümber aeda, milleks leiti xxx asuva B kinnistu, mille ümber asus keevisvõrgust piirdeaed. Kuriteo sooritamiseks andis Urmas Vels teiste kasutusse oma sõiduki Mercedes-Benz Sprinter. Seejuures andis Aap Vels R.Õ.le korralduse tulla kaasa traataeda varastama. Seejärel Aap Vels, Paavo Vels, R.Õ. ja Maarjo Kalda tegutsedes isikute grupis varastasid B kinnistult ära traataia koos postidega ning toimetasid selle T talu kõrval asuvale kinnistule. Hiljem toimetas Urmas Vels varastatud traataia tema kasutuses olnud xxx, xxx, xxx, xxx, kus kohast see 04.08.2015.a läbiotsimise käigus ära võeti - kokku seitse rulli rohelist värvi võrkaeda. Samuti süüdistatakse Urmas Vels ́i selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud väljapressimise, pani toime isikute grupis koos Aap Velsi, Paavo Velsi, R.Õ. ja Maarjo Kaldaga, ajavahemikul 2014.a suve lõpp kuni 28.10.2014.a, Lääne-Virumaal V vald xxx B kinnistult V vallale kuuluva traataia koos postidega (väärtusega 6815 eurot) varguse, mis seisnes selles, et kuivõrd Urmas Velsil, Aap Velsil ja Paavo Velsil oli vaja T talu ümber aeda, siis selleks leiti xxx asuva B kinnistu, mille ümber asus sobiv keevisvõrgust piirdeaed. Kuriteo sooritamiseks andis Urmas Vels teiste kasutusse oma sõiduki Mercedes-Benz Sprinter. Seejuures andis Aap Vels R.Õ.le korralduse tulla kaasa traataeda varastama. Seejärel Aap Vels, Paavo Vels, R.Õ.ja Maarjo Kalda tegutsedes isikute grupis varastasid B kinnistult ära traataia koos postidega ning toimetasid selle T talu kõrval asuvale kinnistule. Hiljem toimetas Urmas Vels varastatud traataia tema kasutuses olnud xxx, xxx, xxx, xxx, kus kohast see 04.08.2015.a läbiotsimise käigus ära võeti - kokku seitse rulli rohelist värvi võrkaeda. Paavo Vels ́i süüdistatakse selles, et tema pani ajavahemikul 2014.a suve lõpp kuni 28.10.2014.a-ni grupis koos Urmas Velsi, Aap Velsi, R.Õ.ja Maarjo Kalda ́ga Lääne-Virumaal V vald xxx B kinnistult V vallale kuuluva traataia koos postidega (väärtusega 6815 eurot) varguse, mis seisnes selles, et Urmas Velsil, Aap Velsil ja Paavo Velsil oli vaja T talu ümber aeda ning selleks otsisid isikud välja xxx asuva B kinnistu, mille ümber asus keevisvõrgust piirdeaed. Kuriteo sooritamiseks andis Urmas Vels teiste kasutusse oma sõiduki MercedesBenz Sprinter. Aap Vels andis R.Õ.le korralduse tulla kaasa traataeda varastama. Seejärel Aap Vels, Paavo Vels, R.Õ. ja Maarjo Kalda tegutsedes isikute grupis varastasid B kinnistult ära

traataia koos postidega ning toimetasid T talu kõrval asuvale kinnistule. Hiljem toimetas Urmas Vels varastatud traataia tema kasutuses olnud xxx, xxx, xxx, Ida-Virumaa. 04.08.2015.a võeti Urmas Velsi kasutuses olnud xxx, xxx, xxx, Ida-Virumaa läbiotsimise käigus ära kokku seitse rulli rohelist värvi võrkaeda. Kohus märgib, et Paavo Velsi osas loobus prokurör süüdistusest, mistõttu kuulub P. Vels õigeksmõistmisele antud kuriteos. Kohus märgib, et R. Õ. on antud kuriteos Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 19.02.2018.a. jõustunud kohtuotsusega 1-18-1004 süüdi mõistetud. Kohus ka selles episoodis märgib, et eelnevalt kohus on selgitanud, miks R. Õ. ütlused on usaldusväärsed, tema kohtus antud ütlustest nähtus, et ka antud traataia ja postide vargus oli üheks kuriteoks, mida A. Vels teda toime panema sundis võla katteks ja kohus ka eelnevalt selgitas, miks puudub alus tema ütlustes kahelda. Kannatanu R. Õ. väitis kohtus, et A. Velsi korraldusel varastas ta Veepuhastusjaama ümbert traataia koos postidega. Pundi, kes vargile läksid, pani kokku A. Vels, sinna kuulusid Aap, R. Õ. ja keegi kolmas, keda R. Õ. nimetada ei osanud (t kd 17 lk 93). Aed toimetati Aapi elukohta Kulinale. Varguse pani R. Õ. toime samuti põhjusel, et eelnevalt oli teda A. Velsi poolt alandatud, väärkoheldud, vägivallaga ähvardatud (t kd 17 lk 93), milline asjaolu kohtus ka eelnevalt käsitletud tõenditega tõendamist leidis. Oma sõnul ta kartis A. Velsi, oli hirmul. R. Õ. sõnul traataed varastati umbes samal ajal, mil pandi toime teisedki vargused. Kannatanu R. Õ. ütlused on kooskõlas kannatanuna kohtus üle kuulatud V Vallavalitsuse esindaja R. V. ütlustega (t kd 19 lk 48), kes kinnitas, et 2013.a paigaldati B kinnistusel 492 meetrit traataeda ja 2014.a oktoobri lõpus ilmnes, et 375 meetrit on varastatud. Nagu eelnevalt märgitud A. Vels ei tunnistanud end süüdi ei R. Õ. sundimises kuritegusid toime panema ega ka mitte traataia varguses ja väitis, et ei ole seda toime pannud. Süüdistatav U. Vels väitis, et tema ei ole vargust toime pannud, teab, et xxx talust, milline oli tema kasutuses (seda asjaolu kinnitasid kohtus ka tunnistaja M. T. ütlused) leiti traatvõrk, kuid selle ostis ta R. Ü. käest. Antud versiooni kohus kontrollida ei saanud, kuna nimetatud isik oli kohtuistungi ajaks surnud. Süüdistatav M. Kalda kohtus eitas antud varguse toimepanemist, ka seda, et A.Vels oleks talle sellekohase ettepaneku teinud, kuid nagu eelnevates episoodides, ka selles avaldati vastuolude tõttu tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused, millistes ta väitis, et A.Vels 2014 suvel tuli ta juurde ja väitis, et on vaja minna aeda varastama kusagile, aga ta keeldus sellest (t kd 36 lk 248). Vastuolude tõttu ei ole M. Kalda ütlused tõendina kasutatavad ega usaldusväärsed. Kohus uuris tõendina ka 04.08.2015.a läbiotsimise protokolli (t kd 23 lk 100-115), millest tulenevalt U. Velsi kasutuses olevalt kinnistult traataed leiti. Kohus hinnanud tõendeid kogumis leiab, et R. Õ. eelrefereeritud ütlustega, kannatanu esindaja R. V. ütlustega ja läbiotsimisprotokolliga, jõustunud kohtuotsusega R. Õ. osas on leidnud tõendamist, et A. Vels sundis teda KarS § 133 lg 1 raames ka seda kuritegu toime panema, ka on kindlaks tehtud, et R. Õ. ja A. Vels ja ka keegi kolmas isik antud varguse ka toime panid, küll aga puuduvad tõendid U. Velsi ja M. Kalda osalusest, ka puuduvad tõendid selle kohta, et kuriteo sooritamiseks andis U. Vels teiste kasutusse oma sõiduki Mercedes-Benz Sprinter, mistõttu traataia varguses tuleb U. Vels ja M. Kalda õigeks mõista. R. Õ. kohtus muuhulgas kinnitas, et traataia vargusel A. Vels ka lõi teda traataia postiga, sundis teda kuritegusid toime panema (t kd 17 lk 110), mis ilmekalt iseloomustab R. Õ. osas A. Velsi poolt sunni kasutamist ja tõendab seda.

Süüdistatava A. Velsi süü leidis eelanalüüsitud tõenditega tõendamist. Isik pani kuriteo toime kavatsetult, selgitas R. Õ.le, et vajab seda aeda, planeeris varguse ja pani selle isikute grupis toime. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kogumis on A.Velsi tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi. Tsiviilhagi osas esitab kohus sisukoha alajaotuses: Tsiviilhagid.

2.1.4 Süüdistus seonduvalt M OÜ-st sõiduki BMW liisimisega Süüdistatav A. Velsile KarS § 133 lg 1 järgi esitatud süüdistus hõlmab ka ühe kuriteona, mida A. Vels käskis R. Õ. toime panna kuritegu, mille alusel R. Õ.l kästi võtta liisingusse M OÜ’st sõiduk BMW ja võtta Viru Laenu pandimajast laenu. Kuna R.Õ.le laenu ei antud, suurendas A. Vels tema võlasummat. Süüdistatav A. Vels ei tunnistanud ennast süüdi ka selles kuriteos, A. Vels selgitas, et ta ei ole R. Õ.l käskinud mitte ühtegi kuritegu toime panna. Kohus juba eelevalt selgitas, et ta ei pea A. Velsi ütlusi usaldusväärseks ja tõendina ei arvesta ja seda ka antud episoodis, kuna A. Velsi selline väide on vastuolus kohtus uuritud, omavahel riimuvate teiste tõenditega, ka selgitas kohus korduvalt, miks on põhjendatud pidada usaldusväärseks R. Õ. poolt kohtus väidetut. Kannatanu R. Õ. andis kohtus ütlusi selle kohta, et A. Vels palus kellelgi teha R. Õ. nimele kontoväljavõte, et võtta läbi M liisingust auto BMW, see jäi samasse aega, kui eelnevad kuriteod, kuna R. Õ.l oli aga maksehäire, ei saanud ta Mst laenu, kuigi üritas seda teha 2-3-l korral ja käis seal korra ka kohal. BMW, mis oleks saadud, oleks laiali lammutatud ja osad teise auto peale ümber tõstetud (t kd 17 lk 97-98). Kannatanu R.Õ.ütlused riimuvad täielikult süüdistatav S. T. poolt kohtus antud ütluste kohta, et A.Velsi plaan oli selline, et M’st võetakse R. Õ. nimele järelmaksuga auto. Hiljem pidi A.Vels selle kuskile „ümber tõstma’’ (t kd 30 lk 98). Eelanalüüsitud tõendid riimuvad ka 11.01.2016.a jälitustoimingu protokollis kajastatud, kohtu poolt kuulatud kõnedega, millises kõnes 16.03.2015.a kell 09:27 S. T. küsib A.Velsilt, kas jutt käib M asjast ning A. Vels ütleb, et see oleks vaja ära teha ja ta ei taha sellest rohkem telefoni teel rääkida (t kd 12 lk 198-199). Kohus eelnevalt on juba märkinud, et antud ajaks A.Vels kahtlustas pealtkuulamist, mistõttu oli oma väljaöeldus ettevaatlik. Samuti telefonikõnes 20.03.2015 kell 08:38 (t kd 12 lk 209) uurib A. Vels, kas väljavõte on juba ära tehtud ning S. T. kohtus selgitas, et jutt käib M jaoks tehtud väljavõttest (t kd 30 lk 96-97). Samuti tõendavad A. Velsi süüd järelpärimine ja M OÜ vastus (t kd 15 lk 190-199) selle kohta, et R. Õ. esitas M OÜ’le 2 laenutaotlust, kuid M OÜ keeldus sellest. Eelkäsitletud tõenditega on A. Velsi süü antud süüdistuses tõendamist leidud, tema tegevusele on antud õige juriidiline hinnang. Kohus ei tuvastanud A. Velsi süüd- ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Tsiviilhagi ei ole nimetatud episoodis esitatud. Asjaolu, et ka antud episoodid olid seotud kuritegeliku ühenduse huvides toimepanduga on tõendatud R. Õ. juba eelanalüüsitud ütlustega, et kõikide kuritegude pealt tuli maksta protsenti kuritegelikule ühendusele, samuti S. T. ütlustega selle kohta, et toime pandud kelmuste pealt tuli tasuda (t kd 30 lk 97). Süüdistuse kohaselt A. Vels käskis ka R. Õ.l otsida isikuid, kelle nimele saaks vormistada järelmaksuga erinevaid kaupasid. Aap Velsi korraldusel pöördus R.Õ. Lääne-Virumaal K. E.,

T. L. ja E. L. poole. R.Õ. seejärel pani Aap Velsi korraldusel korduvalt toime KarS § 209 lg 2 p 1 p 4 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid.

Järgnevalt käsitleb kohus eraldi tõendeid antud kuritegude osas.

2.1.5 K. E., T. L.’i, E. L. ́ ja I. L. suhtes toimepandud kuriteod.

Samuti süüdistatakse Aap Vels ́i selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, väljapressimise, pani toime KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et 2014 aasta lõpus andis Aap Vels S. T. ja R.Õ.le korralduse otsida isikuid, keda saaks ära kasutada kelmuste toimepanemisel st kelle nimele osta järelmaksuga erinevaid kaupasid ning võtta laenusid. S. T., saanud Aap Velsilt korralduse, pani 2015 aasta märtsis, isikute grupis koos Aap Velsiga, korduvalt toime kelmusi, kasutades selleks I. L. ́i nimele väljastatud isikutunnistust luues teisele osapoolele (kauplejale/teenuse pakkujale) ebaõige ettekujutuse, et teostab tehingu I. L.. Peale tehingute tegemist ja kauba/teenuste kätte saamist jätsid S.T. ja Aap Vels kaupade/teenuste eest tahtlikult tasumata. Kuriteo toimepanemiseks saatis S.T. I.L. Rakvere politseijaoskonda uut isikutunnistust taotlema ning hiljem võttis I. L. käest isikutunnistuse enda kätte. Eelnimetatud viisil I. L. ́i isikutunnistust kasutades ning kolmandate isikute ees I. L. esinedes pani S. T. toime järgmised kuriteod: - 03.03.2015.a sõlmis S. T. X OÜ-ga laenulepingu nr 2101568216 ja võttis I. L. nimel 300 euro suuruse laenu. Antud tegevusega tekitas S. T. X OÜ-le varalise kahju 403 eurot; - 04.03.2015.a sõlmis S. T. B AS-iga krediidilepingu nr SL15-01-1227142 ja võttis I. L. nimel 400 euro suuruse laenu. Antud tegevusega tekitas S. T. B AS-ile varalise kahju 400 eurot; - 05.03.2015.a ostis S. T. H OÜ-st järelmaksuga teleri „SAMSUNG Smart TV UHD“ maksumusega 1418,99 eurot ning sõlmis teleri eest maksmiseks laenulepingu K OÜga. Antud tegevusega tekitas S. T. varalise kahju 2838,15 eurot KOÜ-le; - 06.03.2015.a ostis S. T. A AS-st järelmaksuga sülearvuti Lenovo B50-45E1 maksumusega 269,90 eurot. Antud tegevusega tekitas S. T. varalise kahju 275,80 eurot A AS-le; - 09.03.2015.a sõlmis S.T. E AS-ga järelmaksu lepingu nr 19565summas 800 eurot, millest 215 eurot kulutas S. T. ära Tartu D hotellis (arve nr 12738720-01 summas 215 eurot). Antud tegevusega tekitas S. T. varalise kahju 215 eurot E AS-ile; - 10.03.2015.a ostis S.T. S OÜ-lt murutraktori McCullock M115-07 maksumusega 1399 eurot ning sõlmis murutraktori eest maksmiseks järelmaksulepingu I AS-iga (endine ärinimi C AS). Antud tegevusega tekitas S. T. varalise kahju 1636,18 eurot I AS-ile; - 11.03.2015.a ostis S. T. X AS-st mobiiltelefoni Huawei Ascend Y550. Antud tegevusega tekitas S. T. varalise kahju 298,02 eurot X AS-le. - 12.03.2015.a ostis S. T. S OÜ-st espressomasina „Dual Boiler BES920“ maksumusega 1205,90 eurot ning sõlmis espressomasina eest maksmiseks järelmaksulepingu nr

-

1507641/96tl X OÜ-ga. Antud tegevusega tekitas S. T. varalise kahju 1205,90 eurot X OÜ-le; 12.03.2015.a sõlmis S. T. P OÜ-iga laenulepingu nr 31002172207 ja võttis I. L. nimel 200 euro suuruse laenu. Antud tegevusega tekitas S. T. P OÜ-le varalise kahju 344 eurot

Samal ajal R.Õ., tegutsedes samuti eelnevalt Aap Velsilt saadud korraldusel ja juhistel, pöördus 2014 aasta detsembris K. E. poole. R.Õ. veenis K. E., et ta läheks erinevatesse poodidesse ning võtaks sealt järelmaksuga kaupasid ning annaks need pärast seda R.Õ.le üle. R.Õ. ütles, et tema ja ta sõber (Aap Vels) vajavaid neid asju, aga nad ise ei saa järelmaksuga tooteid osta. R.Õ. lubas peale kaupade kätte saamist K. E. käest nende eest tasuda. Nimetatud tegevusega lõi R.Õ. Aap Velsi korraldusel ja juhendamisel K. E.le teadvalt ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest, et saada varalist kasu. Eelnimetatud viisil ostis K. E. ning andis üle isikute grupis tegutsenud R.Õ.le ja Aap Velsile järgmised esemed: - 26.12.2104.a X AS-st mobiiltelefoni Samsung Galaxy S5, maksumusega 498 eurot; - 27.12.2014.a X Eesti AS-st mobiiltelefoni Samsung Galaxy Ace 4 maksumusega 147,60 eurot; - 27.12.2014.a S OÜ-st autoaudio komplekti maksumusega 473 eurot ning sõlmis kauba eest tasumiseks järelmaksulepingu OÜ-ga K; - 27.12.2014.a V OÜ (Rakvere X kauplusest) televiisor Sharp maksumusega 387,50 eurot ning sõlmis kauba eest tasumiseks järelmaksulepingu OÜ-ga X; - - 23.01.2014.a OÜ X (K kauplusest) televiisori LUXOR Lux 50L244s, maksumusega 429,9 eurot ning sõlmis kauba eest tasumiseks järelmaksulepingu AS C ( As I- uus nimi); - 24.01.2015.a A. S. FIE-lt mootorsae Stihl maksumusega 399 eurot ning sõlmis kauba eest tasumiseks järelmaks lepingu KOÜ-ga; Peale kaupade ostmist, järelmaksude lepingute sõlmimist ja kaupade kättesaamist andis K. E. eelnimetatud esemed R.Õ. kätte, kes müüs esemed maha ostuhinnast poole odavama hinnaga. Kaupade müügist saadud raha andis R.Õ. edasi Aap Velsile. R.Õ. ja Aap Vels tahtlikult jätsid kaupade eest K. E.le tasumata ning tekitasid K. E.le 3699,94 euro suuruse varalise kahju. Seejärel pöördusid S. T., R.Õ. ja Aap Vels 2015 aasta veebruaris isikute grupis E. L. poole, et E. L. annaks oma dokumendi, et osta järelmaksuga teler. Vahetult suhtlesid E. L.ga R.Õ. ja Aap Vels. R.Õ. ja Aap Vels lubasid peale teleri kättesaamist selle eest E. L. le tasuda. Peale E. L. isikutunnistuse kättesaamist tellisid S. T., R.Õ. ja Aap Vels 06.03.2015.a interneti teel X OÜst järelmaksuga teleri Philips 3D Smart UHD maksumusega 822 eurot (kogumaksumus koos järelmaksu intressidega 1222 eurot). Teleri ostmiseks tegi R.Õ. sissemakse oma elukaaslase K. Otsmaa pangakontolt. Televiisori saabumisel viisid Aap Vels ja R.Õ. E.L. xxx postkontorisse kohapeale, et teler kätte saada ning E. L. andis samas teleri üle Aap Velsile ja R.Õ.le. Seejärel müüsid Aap Vels ja R.Õ. teleri Philips 3D Smart UHD maha ning tahtlikult jätsid teleri eest E. L. maksmata. Oma tegevusega tekitasid isikute grupis tegutsenud S. T., R.Õ. ja Aap Vels E. L. varalise kahju 382,63 eurot ja X OÜ-le ligikaudu 1222 eurot. 2015 aasta veebruaris pöördusid S. T., R.Õ. ja Aap Vels T. L. poole, et T. L. annaks neile oma dokumendi. Vahetult suhtlesid T. L.ga R.Õ. ja Aap Vels. Kuivõrd T.L. puudus kehtiv

dokument, siis toimetas 18.02.2015.a R.Õ., Aap Velsi korraldusel, T. L. Rakvere Kreutzwaldi 5a asuvasse Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus ja migratsiooni teenidussaali uut dokumenti taotlema. Raha dokumentide taotlemiseks (s.o riigilõivu eest tasumiseks) andis T. L. Aap Vels. Seejärel Aap Vels ja R.Õ. toimetasid T. L. 20.02.2015.a Tallinnasse Põhja Prefektuuri teenindusse, kus väljastati T. L. isikut tõendav dokument. Peale dokumendi kättesaamist andis T. L. oma dokumendi üle isikute grupis tegutsenud S. T., Aap Velsile ja R.Õ.le. Peale T. L.lt isikutunnistuse kättesaamist S. T., R.Õ. ja Aap Vels 23.03.2015.a tellisid interneti teel X OÜ-st järelmaksuga teleri Philips 3D Smart 4K UHD maksumusega 822 eurot (kogumaksumus koos järelmaksu intressidega 1222 eurot). Teleri ostmiseks tegid S. T., R.Õ. ja Aap Vels sissemakse N. B. pangakontolt. Televiisori saabumisel viisid Aap Vels ja R.Õ. T. L. xxx postkontorisse kohapeale, et teler kätte saada ning T.L. andis teleri üle Aap Velsile ja R.Õ.le. Seejärel müüsid Aap Vels ja R.Õ. teleri Philips 3D Smart UHD maha ning tahtlikult jätsid teleri eest T. L.le maksmata. Oma tegevusega isikute grupis tegutsenud S. T., R.Õ. ja Aap Vels X OÜ-le varalise kahju 1187,00 eurot. Süüdistuse kohaselt teisele isikule varalise kahju tekitamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil isikute grupis isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja väljapressimise, pani Aap Vels toime KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti Aap Vels ́i süüdistatakse selles, et tema kasutas 2015.a märtsis S. T. ja R.Õ. kelmuste toimepanemiseks I. L ́ile ja E. L. ́ele väljastatud isikutunnistusi, s.o tähtsat isiklikku dokumenti. Nimelt andis Aap Vels 2014.a lõpus S. T.ele korralduse otsida isikuid, keda saaks ära kasutada kelmuste toimepanemisel, st isikuid, kelle nimele osta järelemaksuga erinevaid kaupu ning võtta laenusid. Selleks võttis S. T. 2015.a alguses ühendust I. L.ga, kellega ta käis Rakvere politseijaoskonnas uut isikutunnistust taotlemas, misjärel 26.02.2015.a-l väljastati I. L.le ID kaart nr XXX, mille S. T. võttis enda kätte ja kasutas nimetatud temale võõrast tähtsat isiklikku dokumenti ja esines kolmandate isikute eest I. L. ning pani toime erinevaid kelmusi: -

03.03.2015.a sõlmis S. T. X OÜ-ga laenulepingu nr 2101568216 ja võttis I. L. nimel 300 euro suuruse laenu. Antud tegevusega tekitas S. T. X OÜ-le varalise kahju 403 eurot; 04.03.2015.a sõlmis S. T. B AS-iga krediidilepingu nr SL15-01-1227142 ja võttis I. L. nimel 400 euro suuruse laenu. Antud tegevusega tekitas S. T.B AS-ile varalise kahju 400 eurot; 05.03.2015.a ostis S. T. H OÜ-st järelmaksuga teleri „SAMSUNG Smart TV UHD“ maksumusega 1418,99 eurot ning sõlmis teleri eest maksmiseks laenulepingu KOÜ-ga. Antud tegevusega tekitas S. T. varalise kahju 2838,15 eurot KOÜ-le; 06.03.2015.a ostis S.T. A AS-st järelmaksuga sülearvuti Lenovo B50-45E1 maksumusega 269,90 eurot. Antud tegevusega tekitas S. T. varalise kahju 275,80 eurot A AS-le; 09.03.2015.a sõlmis S. T. E AS-ga järelmaksu lepingu nr 19565summas 800 eurot, millest 215 eurot kulutas S. T. ära Tartu D hotellis (arve nr 12738720-01 summas 215 eurot). Antud tegevusega tekitas S. T. varalise kahju 215 eurot E AS-ile; 10.03.2015.a ostis S.T. S OÜ-lt murutraktori McCullock M115-07 maksumusega 1399 eurot ning sõlmis murutraktori eest maksmiseks järelmaksulepingu I AS-iga (endine

-

-

ärinimi C AS). Antud tegevusega tekitas S. T. varalise kahju 1636,18 eurot I AS-ile; 11.03.2015.a ostis S. T. X AS-st mobiiltelefoni Huawei Ascend Y550. Antud tegevusega tekitas S. T. varalise kahju 298,02 eurot X AS-le. 12.03.2015.a ostis S. T. S OÜ-st espressomasina „Dual Boiler BES920“ maksumusega 1205,90 eurot ning sõlmis espressomasina eest maksmiseks järelmaksulepingu nr 1507641/96tl X OÜ-ga. Antud tegevusega tekitas S. T. varalise kahju 1205,90 eurot X OÜ-le; 12.03.2015.a sõlmis S. T. P OÜ-iga laenulepingu nr 31002172207 ja võttis I. L. nimel 200 euro suuruse laenu. Antud tegevusega tekitas S. T. P OÜ-le varalise kahju 344 eurot

Seejärel pöördusid S. T., R.Õ. ja Aap Vels 2015 aasta veebruaris isikute grupis E. L. poole, et E. L. annaks oma dokumendi (isikutunnistuse), et osta järelmaksuga teler. Vahetult suhtlesid E. L. R.Õ. ja Aap Vels. Pärast E. L. isikutunnistuse kättesaamist tellisid S. T., R.Õ. ja Aap Vels 06.03.2015.a interneti teel neile võõrast tähtsat isiklikku dokumenti kasutades X OÜ-st järelmaksuga teleri Philips 3D Smart UHD maksumusega 822 eurot. 2015 aasta veebruaris pöördusid S. T., R.Õ. ja Aap Vels T. L. poole, et T. L. annaks neile oma dokumendi (isikutunnistuse). Vahetult suhtlesid T. L. R.Õ. ja Aap Vels. Kuivõrd T. L.il puudus kehtiv dokument, siis toimetas 18.02.2015.a R.Õ., Aap Velsi korraldusel, T. L. Rakvere Kreutzwaldi 5a asuvasse Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus ja migratsiooni teenidussaali uut dokumenti taotlema. Raha dokumentide taotlemiseks (s.o riigilõivu eest tasumiseks) andis T. L.le Aap Vels. Seejärel Aap Vels ja R.Õ. toimetasid T. L. 20.02.2015.a Tallinnasse Põhja Prefektuuri teenindusse, kus väljastati T. L.le isikut tõendav dokument (isikutunnistus). Peale dokumendi kättesaamist andis T. L. oma dokumendi üle isikute grupis tegutsenud S. T., Aap Velsile ja R.Õ.le, kes kasutasid neile võõrast tähtsat isiklikku dokumenti ja tellisid selle abil 23.03.2015.a interneti teel X OÜ-st järelmaksuga teleri Philips 3D Smart 4K UHD maksumusega 822 eurot (kogumaksumus koos järelmaksu intressidega 1222 eurot). Süüdistuse kohaselt teise isiku nimele välja antud tähtsa isiku dokumendi (isikutunnistuse) kasutamisega eesmärgiga vabaneda dokumendi abil sõlmitud lepingutest tulenevatest võlaõiguslikest nõuetest, pani Aap Vels toime KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör loobus A. Velsile esitatud süüdistustest, millised seondusid kannatanu I. L., mistõttu kuulub antud episoodides A. Vels õigeksmõistmisele (KarS § 209 lg 2 p 1, 4; § 349 järgi toimepandud, I. L.ga seonduvates episoodides).

Süüdistusakti kohaselt A. Vels käskis KarS § 133 lg 1 alusel R. Õ. otsida isikuid, kelle nimele saaks vormistada järelmaksu erinevaid kaupasid ning sellega seoses pöördus R. Õ. K. E., T. L. ja E. L. poole ja pani A. Velsi korraldusel korduvalt toime KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritud kuritegusid. Antud osas on A. Velsile esitatud süüdistus ka KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi, antud süüdistus sisaldub ka kuritegeliku ühenduse süüdistuses. Samuti on A. Velsile esitatud süüdistus KarS § 349 järgi. Nagu kohus on märkinud, A. Vels end süüdi ei tunnistanud ja väitis, et ta ei ole sundinud R. Õ.t mingeid ega ka neid kuritegusid toime panema, ka neid kuritegusid mitte. A. Vels selgitas, et

K. E. oli üldse R. Õ. tuttav ja kelmused pani toime R. Õ. mitte tema (t kd 36 lk 29-30). Talle on tõesti helistanud T. L., kuid ilmselt sai ta R. Õ. käest tema numbri ja ilmselt tahtis ta R. Õ. käest oma ID-kaarti tagasi saada ja ilmselt helistas A. Velsile, kuna tal oli igav (t kd 36 lk 212). A. Vels selgitas, et E. L. ei olnud ID-kaarti ja ta võttis temalt passi ja metsamajandus kava ja tahtis temalt metsa osta. Mingit kuritegu ei ole ta seoses E. L. toime pandud (t kd 35). Kohus ei pea ka antud osas A. Velsi ütlusi usaldusväärseks ja tõendina ei arvesta, kuna need on vastuolus kohtus uuritud ja teiste omavahel riimuvate usaldusväärsete tõenditega. A. Velsi süü kõikides (K. E., T. L., E. L.) episoodides leidis kohtus tõendamist järgnevalt analüüsitavate tõenditega. Asjaolu, et ka antud episoodid olid seotud kuritegeliku ühenduse huvides toimepanduga ja on õigesti kajastatud ka KarS § 255 lg 1, KarS § 256 lg 1 süüdistuse sisus on tõendatud R. Õ. juba eelanalüüsitud ütlustega, et kõikide kuritegude pealt tuli maksta protsenti kuritegelikule ühendusele, samuti S. T. ütlustega selle kohta, et kelmuste pealt tuli tasuda (t kd 30 lk 97). Kannatanu R. Õ. andis ütlusi selle kohta, et A. Velsi nõudel pöördus ta erinevate inimeste, sh K. E., E. L. ja T. L. poole, kuna A. Vels käskis otsida tal ’’puhta lehega’’ inimesi, kellel ei ole maksehäireid, et nende nimele lepinguid teha (t kd 17 lk 123). Süüdistatav S. T. selgitas, et Aap käskis tal ja R.Õ.l otsida ’’lollakaid’’, kelle käest saaks midagi ära võtta, nt T. L. ja E. L. (t kd 30 lk 20). A. Velsi jaoks tehti ID-kaarte ja meiliaadresse (t kd 30 lk 25). Lõkesega seonduvalt puutusid temaga kokku vaid A. Vels ja R. Õ. ja vist oli see seotud teleriga, L.ga käisid koos nad Tallinnas ja tegid talle dokumendid, S. T. oli autojuhiks ning A. Vels oli L.ga kokku leppinud, et ta sõidab Tallinnasse, talle oli vaja teha pass ja IDkaart (t kd 30 lk 8-9). T.andis ütlusi ka selle kohta, et A. Vels teiste isikute kelmuste osas (v.a I. L .) ilmselt A. Velsi initsiatiivil lõi meiliaadressid ja ligipääsu koodid saatis edasi Aapile või Õ.le ning eesmärgiks oli kelmuste toimepanemine (t kd 30 lk 90-91). Kannatanu E. L. andis kohtus ütlusi selle kohta, et tal on vaid 8 klassi haridust ja ta tarbib alkoholi ning teda petsid R. Õ. ja A. Vels (t kd 21 lk 197). 2015.a pakkusid A. Vels ja R. Õ. talle äritehingut, mis seisnses selles, et tema peab võtma järelmaksuga televiisori. Nad võtsid talt ID-kaardi, mida käidi Rakveres tegemas, ta andis ID-kaardi A. Velsi kätte ja A. Vels tegi sellega midagi arvutis (t kd 21 lk180-183). A. Vels allkirjastas tema nimel taotluse teleri saamiseks Rakveres (t kd 21 lk 182), taotlus tehti interneti teel ning kui teler kätte saadi, tõsteti see A. Velsi autosse ja tema telerit endale ei saanud, see jäigi Aapile (t kd 21 lk 184). Tema sai kohustuse tasuda teleri eest koos viivistega 1750 eurot. Talle ei ole kuulunud kunagi meiliaadress xxx (t kd 21 lk 188). A. Vels oli ka see, kes tasus dokumentide eest riigilõivu 50 eurot (t kd 21 lk 190-191). Kohtus tunnistajana ülekuulatud T. L.väitis, et tal on alkoholiprobleemid, tal on algharidus 7klassi (t kd 21 lk 180). R. Õ. käis tema juures ja tõi vahest talle õlut ja suitsu ning ta andis R. Õ. kätte oma isikutunnistuse 2015.a, ise ta arvutit kasutada ei oska ning ta ei ole endale kunagi mingit kodutehnikat ostnud interneti teel. Meiliaadress xxx ei ole tema oma, küll aga on muud teler Philipsi 3d ostu tellimuses esitatud andmed tema omad. Ta ei ole mingit telerit endale saanud (t kd 21 lk 177-179) ja ta möönab, et tema isikutunnistust võidi kasutada teiste isikute poolt teleri ostuks (t kd 21 lk 180). Kohtus kannatanuna ülekuulatud K. E. andis kohtus ütlusi, et tal on alkoholiprobleemid (t kd 20 lk 28), ka on ta invaliid (t kd 20 lk 23) ning tema nimel soetati 2 telerit, 2 mobiiltelefoni, mootorsaag ja ta läks Õ. ja veel mingi mehe õnge, endale ta ühtegi eset ei saanud. R. Õ. trükkis vajalikud dokumendid (t kd 20 lk 24), tema ise ei oska kirjutada (t kd 20 lk 26). Teda meelitati

ja käidi tema juures alkoholi tarvitamas. Ta on kuulnud A. Velsi nime R. Õ.lt, aga A. Velsi ta näinud ei ole (t kd 20 lk 31). Kohtul puudub alus kahelda antud isikute ütlustes ja seda põhjusel, et need riimuvad eelanalüüsitud Õ. ütlustega selle kohta, et R. Õ. sai A. Velsilt korralduse otsida inimesi, kel pole maksehäireid, S. T.e ütlustega selle kohta, et Õ. pidi leidma inimesed, kel on raskusi asjadest arusaamisega ning kõik antud isikud kohtus kinnitasid, et neil on vähene haridus, nad ei oska arvutit kasutada, neil on alkoholiprobleemid ja üks oli neist ka invaliid. Asjaolu, et neid käsitleti nn kerge saagina, rumalatena, on tõendamist leidnud ka 11.01.2016.a jälitustoimingu protokollis kajastatud ja kohtus kuulatud kõnedega, 09.03.2015.a kell 10:41 A. Velsi ja S. T.e vahel, kus terminit „loll“ ka kasutatakse (t kd 12 lk 138), samuti kõnes 13.03.2015.a kell 13:52 R. Õ. ja A. Velsi vahel, kasutab R. Õ. terminit „x’’ (t kd 12 lk 185) ning jutt käib E. L. . Seega otsitigi inimesi, keda on kerge mõjutada ja kelle puhul on kerge neid petta. Nii S. T., R. Õ., kui kannatanute ütlused riimuvad järelpärimise ja AS. X vastusega, mille kohaselt 06.03.2015.a telliti E. L. isikutunnistust kastudes teler Phillips 3D, 23.03.2015.a telliti T. L. isikutunnistust kasutades internti teel veel üks järelmaksuga teler, samuti nähtub kohtus uuritud Rakveres Kreutzwaldi 5a KMA turvasalvestistelt 08.02.2015.a ja 26.02.2015.a vaatlusprotokollidest, et 18.02 T.L. ühe noormehega, käis KMA’s dokumente vormistamas ja jälitustoimingute protokollides kajastatud ja kohtus uuritud telefonikõnedega, 11.01.2016.a koostatud jälitustoimingu protokollis sisalduvate ja kohtus uuritud kõnedega, millest nähtuvalt 09.03.2015.a kell 15:27 S. T., R. Õ. vahel, kus omavahel arutatakse E. L. seotud e-maile ja paroole (t kd 12 lk 140), samuti L.sega seotud taotluste vormistamist 09.03.2015.a kell 15:28 (t kd 12 lk 140), sama nähtub ka R. Õ. ja S. T.e vahelistest sms-idest samal kuupäeval kell 15:30 ja kell 15:34 (t kd 12 lk 140). Samuti kinnitavad A. Velsi süüd samas protokollis 09.03.2015.a kell 18:33 kõned R. Õ., kus räägitakse T. L. juurest läbimineku vajadusest ja A. Vels ütleb, et ta tahab, et R. Õ. seal ära käiks, kuna ta ise ei viitsi temaga rääkida (t kd 12 lk 141). Samuti tõendavad antud kuritegu kõnes 13.03.2015.a kell 13:22 R. Õ. ja T. L. vahel selle kohta, et T. L. kurdab, et tal ei ole isikut tõendavat dokumenti (t kd 12 lk 182), kõne 13.03.2015.a kell 13:42 R. Õ. ja X OÜ vahel, kus R. Õ. helistab nende klienditeenindusse ja väidab, et ta on E. L. (t kd 12 lk 183), telefonikõnes 13.03.2015.a kell 13:45 R. Õ ja A. Velsi vahel, millises R. Õ. ütleb, et tal on ära vaja käia xxx, jutt käib telerist ja A. Vels uurib, kas see on kätte saadud (t kd 12 lk 183-184). Samuti telefonikõnes 13.03.2015.a kell 13:52 A. Velsi ja R. Õ. vahel, millises räägitakse vajadusest sõita debiilikute juurde, räägitakse E. L.sest ning sellele järgneb 13.03.2015.a kell 13:54 R. Õ. kõne E. L., kus öeldakse, et tal jäeti mingi allkiri panema, R. Õ. tuleb ja võtab ta peale, hiljem ta täpsustab, et A. Vels võtab ta peale ning on vaja käia linnas (t kd 12 lk 185). Samuti kõne samal kuupäeval kell 14:02 R. Õ. ja E. L. vahel, kus R. Õ. annab talle korralduse alla minna, kuna auto on maja ees, samal kuupäeval kõnes kell 14:02 A. Vels annab korralduse S. T. kontrollida, kas meilile on tulnud vastust, kõnes 13.03.2015.a kell 18:40 räägivad omavahel T. L. ja A. Vels ning T. L. kurdab, et tema käes ei ole tema isikut tõendavat dokumenti (t kd 12 lk 189), kõnes 14.03.2015.a kell 09:13 R. Õ. ja A. Velsi vahel nimetab Aap T. L.t värdjaks ning väidab, et tal on jama kaelas, kuna L. teda tülitab (t kd 12 lk 193), kõnes 17.03.2015.a kell 17:07 R. Õ. annab korralduse T. L.le välja tulla (t kd 12 lk 206). Lisaks eelnimetatud tõenditele on A. Velsi süü tõendamist leidnud ka kohtus uuritud dokumentidega: järelpärimised ja vastused K. E. poolt ostetud kaupade osas (t kd 21 lk 3-39), dokumendid E. L. poolt X ostetud kauba osas (t kd 22 lk 39-44, 51-66, 70-81), millistest nähtuvad kaupade nimetused, maksumused. A. Velsi tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi, kuna tegutseti isikute grupis, varem oli toime pandud varguse ja väljapressimise ja isikutele loodi tegelikest

asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutus-kannatanud kinnitasid, et nad ei teadnud, et saavad maksekohustuse ja neile tekitati varaline kahju. Samuti uuris kohus asitõendi vaatlusprotokolli (t kd 21 lk 98-100), millisest tulenevalt 18.02.2015.a jälgiti ajavahemikul 13:28-13:45 naisterahvast Rakveres kodakondsus ja migratsiooniaemetis ja 11.01.2016.a. jälitustoimingu protokolli, millest tulenevalt 19.02.2015.a kohtusid Rakveres A. Vels, R. Õ. ja T. L., 20.02 väljusid autost T. L. ja R. Õ. ning pargiti xxx asuvas PPA KMA büroo juures, edasi sõitsid kell 13:19 Sõle KMA büroosse, T. L. käis seal sees ning kell 15:11 oli näha, et juhi kõrvalistuja kohalt väljus A. Vels (t kd 13 lk 81-93). Modus operandit kelmuste osas kinnitavad kohtus tunnistajana ülekuulatud N. B.i ütlused, kes kinnitas, et 3 noormeest küsisid 2015.a temalt dokumenti, ta ei tea, mida sellega tehti, ta ei ole mingit telekat ostnud, noormehed läksid tema dokumendiga poodi, tal on endal alkoholiprobleemid (t kd 21 lk 63-69). Samuti kinnitavad kohtus üle kuulatud tunnistaja K. K. ütlused, et ta tarbis sageli alkoholi, S. T. palvel aitas migratsioonibüroos I. L., kes oli ka alkoholijoobes, isikut tõendavaid dokumente vormistada ja raha selleks andis S. T. ja hiljem käis ta alkoholijoobes dokumentidel järgi, kuna purjus I. L. ei saanud ise minna (t kd 21 lk 86, 87). Kõik eelanalüüsitud tõendid kinnitavad A.Velsi süüd temale KarS §133 lg 1, § 209 lg 2 p 1, 4 ja KarS § 255 lg 1 järgi inkrimineeritavas. Kuna kelmuste toimepanemiseks kasutati teise isiku nimele välja antud tähtsaid isiku dokumente eesmärgiga ise vabaneda võlaõiguslikest nõuetest, on tegevus õigesti kvalifitseeritud ka KarS § 349 järgi. Kohtus uuritud ja eelanalüüsitud tõenditest nähtus, et kõikide isikute puhul oli Aap Velsi poolt toimepandud kuritegudes modus operandi sarnane, A. Vels andis korraldused ja teised (R. Õ., S. T.) täitsid neid ning otsitigi isikuid, keda on lihtne petta ja sealjuures oli oluline asjaolu, et neis tekitati vale ettekujutus, nad ei mõistnud üldse, et neil tekib kohustusi, ka osteti mõjutamiseks alkoholi, et neid mõjutada, mida ka kohtus eelkäsitletud isikud kinnitasid. A. Vels, R. Õ., S. T. tegutsesid kooskõlastatult ja ühiselt ning käesolevas osas S. T. 07.05.2019.a. Harju Maakohtu kohtuotsusega süüdi mõistetud ja R. Õ. on süüdi mõistetud antud kuritegudes 19.02.2018.a. Viru Maakohtu Rakvere Kohtumaja otsusega. KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritavad kuriteod on toime pandud kavatsetult, eelnevalt andis A. Vels korralduse piiratud arusaamisega isikute leidmiseks, tegevus oli läbimõeldud ja planeeritud. KarS § 349 järgi kvalifitseeritav kuritegu pandi toime samuti kavatsetult, kuna dokumendid olid hädavajalikuks tingimuseks kelmuse õnnestumisel. Õigusvastasust- ja süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Kohus eelnevalt on selgitanud, et A. Vels oli kuritegeliku ühenduse liige, ka kannatanu R. Õ. ütlustest nähtus, et ta pani kuritegusid toime põhjusel, et kartis A. Velsi, kes selgitas talle oma seljatagust (kuritegelik ühendus). Ta selgitas, et pani ka selle kuriteo toime sellel põhjusel, et A. Vels teda mõnitas, alandas, kasutas vägivalda ja ta kartis A. Velsi (t kd 17 lk 96). Ka kartis ta põhjusel, et A. Vels rõhutas kogu aeg, et temal on Tallinnas „kõvad poisid’’ ehk seljatagune Tallinnas ja ta väitis, et iga kuriteo eest peab ta Tallinnasse maksma (t kd 17 lk 96). Sama nähtus S. T.e ütlustest. Seega on antud episoodi kajastamine süüdistustes, millised seostuvad kuritegeliku ühendustega süüdistatavate A. Vels, A. Kuzyakin, M. Kase, U. Vels, G. Abuadze puhul korrektne. Asjaolu, et antud kelmused seostusid kuritegeliku ühendusega tõendab ka näiteks see, et G. Abuladze kasutuses olevas spordisaali läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära väline kõvaketas, millisel leiti K. K., N. B. jt isikute pangakonto väljavõtteid (asitõendi vaatlusprotokoll t kd 15 lk 157-167). Teatavasti peale T. L.lt isikutunnistuse kättesaamist S. T., R. Õ. ja A. Vels 23.03.2015.a tellisid interneti teel X OÜ-st järelmaksuga teleri Philips 3D Smart 4K UHD maksumusega 822 eurot (kogumaksumus koos järelmaksu intressidega 1222 eurot). Teleri ostmiseks tegid S. T., R. Õ. ja A. Vels sissemakse N. B. pangakontolt.

G. Abuladze ja A.Vels oma väidete kohaselt olid vaid sõbrad, G. Abuladze ei teadvat kelmustest midagi, antud kõveketta leidmine taaskord tõendab nende väidete paikapidamatust ja seda, et ka kelmused, mida pani toime A.Vels olid seotud kuritegeliku ühendusega ja pandud toime selle huvides. Tsiviilhagide osas esitab kohus seisukoha alajaotuses: Tsiviilhagid.

Järgnevalt käsitleb kohus A. Velsile esitatud süüdistust seoses sõidukiga Audi A8, milline süüdistuse kohaselt pandi samuti toime KarS § 255 lg 1 raames, kuriteona, millisele A. Vels R. Õ. sundis.

Kohus taas märgib, et ka antud kuriteos on R. Õ. juba süüdi mõistetud jõustunud eelnevalt nimetatud kohtuotsusega (Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja otsusega 19.02.2018, 1-181004). Süüdistatav A. Vels selgitas kohtus, et ta ei ole kindlustuspettust toime pannud, ta sõitis sõidukiga Audi, metssiga jooksis ette, ta keeras teelt kõrvale, toimus avarii, millest ta teatas S kindlustusele, autole saadeti järgi puksiir (t kd 35 lk 202-203). A. Vels selgitas, et see oli tema elukaaslase M. M.i auto, millele oli tehtud kaskokindlustus, ta vahel kasutas seda. Ta kutsus M. M.i ka kohale, auto esiosa oli purunenud. Et kindlustus kahju hüvitaks, lõikas ta kääridega mõned karvad elukaaslase isa tapamajas olnud metssea korjustelt ja pani need auto külge (t kd 35 lk 206). Ka selgitas A. Vels seonduvalt KarS § 133 lg 1 järgi esitatud süüdistusega, et R. Õ.l ei olnud mingit seost antud juhtumiga (t kd 36 lk 66). Kohus ei pea A. Velsi ütlusi antud süüdistuste osas usaldusväärseks ja neid tõendina ei arvesta, kuna need on vastuolus teiste kohtus uuritud ja omavahel riimuvate tõenditega, ka ei ole eluliselt usutav asjaolu, et isik, kel tõepoolest oli avarii, peab vajalikuks teadlikult muuta olustikku, hankida metsaseakarvu, kleepida neid autole jne. Eluline usutavus, nagu kohus eelnevalt otsuses ka Riigikohtu lahendile viidates märkis, on teatavasti samuti oluline hindamiskriteerium tõendite usaldusväärsuse hindamisel. Kannatanu R. Õ. andis kohtus ütlusi selle kohta, et ta kartis A. Velsi ja A. Vels sundis teda võla katteks erinevaid kuritegusid toime panema (t kd 17 lk 93-94), antud ütlused on käesolevas otsuses ka varasemalt refereeritud. Kannatanu R. Õ. selgitas, et temale teadaolevalt kuulus Audi A8 A. Velsile, see oli umbes 2006.a väljalase ja A. Vels oli selle ostnud mõned kuud kuni pool aastat tagasi enne kindlustuspettust. Kuna autol olid erinevad rikked mootoris, oleks läinud remont kallimaks, kui auto maha kandmine ning A. Vels tahtis, et kindlustus maksaks auto kinni. R. Õ. roll oli antud autoga teelt väljasõitmine. A. Vels organiseeris selle. A. Vels sõitis talle kuuluva Audi 100-ga R. Õ.le järgi ja R. Õ. läks hiljem A8 rooli. R. Õ. sõitis Audi A8-ga kraavi, pärast käsi valutas. Ta tegi seda A. Velsi näidatud kohas Lääne-Virumaal Tamsalu lähedal. A. Vels helistas kindlustusele, et on metslooma alla ajanud. Sündmuskohalt toimetati R. Õ. kohe mingi teise autoga minema ja A. Vels jäi sündmuskohale teisaldamist ootama. A. Vels andis talle rägastikku sõitmise eest 50 eurot ja temale teadaolevalt sai A. Vels ka selle avarii eest mingit kindlustusraha (t kd 17 lk 95). Ta selgitas, et pani ka selle kuriteo toime sellel põhjusel, et A. Vels teda mõnitas, alandas, kasutas vägivalda ja ta kartis A. Velsi (t kd 17 lk 96). Ka kartis ta põhjusel, et A. Vels rõhutas kogu aeg, et temal on Tallinnas „kõvad poisid’’ ehk seljatagune Tallinnas ja ta väitis, et iga kuriteo eest peab ta Tallinnasse maksma (t kd 17 lk 96). Kohtul puudub alus R. Õ. ütlustes kahelda. Kannatanu R. Õ. ütlused riimuvad täielikult süüdistatava S. T. poolt kohtus antud ütlustega selle kohta, et A. Velsi kardeti (t kd 30 lk 15), A. Vels oli talle rääkinud, et ta kuulub mingisse grupeeringusse (t kd 30 lk 32) ja ka rääkis ta, et linnas on G. ja M., kes on temast suuremad inimesed ja kui tal on probleem pöördub ta sinna (t kd 30 lk 34). Ka selgitas ta, et Aap rääkis talle, et jutt käis mingist 10% maksmisest Tallinnasse (t kd 30 lk 38) ja 10% tõi kaasa talle kaitse (t kd 30 lk 43). Tema meelest oli Audi A8 Aapi ostetud, umbes 3000-4000 euroga (t kd 30 lk 46), kas 2014.a lõpus või 2015.a alguses ning auto „oli omadega läbi’’, ei vahetanud käike (t kd 30 lk 46) ning Aap rääkis talle, et on vaja kindlustusest raha saada ja ütles, et on vaja teha avarii, et kindlustus auto välja maksaks. Avarii pidi toimuma selliselt, et R. Õ. sõidab teelt välja ja kindlustusele väidetakse, et sõitis sigadele otsa (t kd 30 lk 46). Eelnevalt käis A. Vels sündmuskohal ja tegi sinna pidurdusjäljed (t kd 30 lk 49). R. Õ. oli A8 roolis, sest Aap ise ei julgenud teelt välja sõita, Aap ütles, millises kurvis seda teha tuleb (t kd 30 lk 47), Aap lubas R. Õ.le ka selle eest raha. Esmalt mindi Aapi elukaaslase M. juurde, jäeti maha telefonid, võeti auto, R. Õ. istus A8 rooli, sõideti minema. M. juures sõideti ära nii vana Audi, kui ka Audi

A8ga ja viimase roolis oli R. Õ.. Aap andis R. Õ.le 50 eurot väljasõidu eest (t kd 30 lk 49) ja R. Õ.l näpp valutas pärast avariid. Ka teab ta, et Aap helistas M.ile, et ta tuleks sinna kohale ja A. Vels lõikas kääridega karvu metssigadelt, mõni päev hiljem pani kilekotti, viskas avarii kohta maha (t kd 30 lk 50). Süüdistatava S. T.e ütlused ja kannatanu R. Õ. ütlused riimuvad ka detailides, nt ütlused 50 euro saamise kohta, asjaolu kohta, et R. Õ. vigastas avarii käigus kätt jne. Kohtul puudub alus süüdistatava S. T. ja kannatanu R. Õ. omavahel riimuvates ütlustes kahelda ka põhjusel, et antud ütlused riimuvad ka teiste kohtus uuritud tõenditega, millised samuti tõendavad A. Velsi süüd mõlemas kuriteos (KarS § 133 lg 1; KarS § 212 lg 1). Samuti on tõendamist leidnud, et kuritegu pandi toime kuritegeliku ühenduse raames ehk on õige kvalifikatsioon kuritegeliku ühenduse liikmetel ka KarS § 255 lg 1 ja A. Kuzyakinil KarS § 256 lg 1 järgi. Eelnimetatud isikute (R. Õ., S. T.) ütlused riimuvad kohtus kuulatud paljude jälitustoimingu protokollis kajastatud ja kohtus vahetult üle kuulatud telefonikõnede sisuga. Nii näiteks nähtub 11.01.2016.a jälitustoimingu protokollis kajastatud ja kohtus kuulatud telefonikõnest 15.11.2014.a kell 14:46 A. Velsi ja R. Õ. vahel, et A. Vels väidab talle, et ostis sõiduki Audi, et tegemist on Audi A8-ga (t kd 9 lk 26-27) ning järgmisel päeval 16.11.2014.a kell 15:21 telefonikõnes isaga (U. Velsiga) A. Vels samuti ütleb, et ostis Audi ära, maksis raha ära (t kd 9 lk 28-29). Antud kõnedega riimub ka teises jälitusprotokollis, s.o 14.08.2015.a koostatud jälitustoimingu protokollis 18.11.2014.a kell 12:44 peetud kõnega A. Velsi ja T. R. vahel, kus A. Vels selgitab, et ta ostis A8-ga 4800 euroga. Antud kõnes A. Vels kurdab, et juba auto viskas mingi tulukese armatuuri, ehk juba on tehnilised probleemid autoga nagu eelnevalt kohtus kinnitasid ka R. Õ. ja S. T.. Asjaolu, et autoga esines tehnilisi probleeme riimub ka 28.12.2015.a koostaud jälitustoimingu protokollis kajastatud ja kohtus kuulatud 18.11.2014.a kell 17:02 A. Velsi kõnes M. Kaldaga, kus A. Vels kurdab, et autoga on probleemid ja M. Kalda vastab, et ilmselt on diagnostikat vaja (t kd 11 lk 229). Samuti telefonikõnes 24.11.2014.a kell 19:05 M. Kaldaga kurdab A. Vels auto tehnilise seisukorra üle (t kd 11 lk 231). Samuti kinnitab asjaolu, et sõidukiga A8 on tehnilised probleemid ka 11.01.2016.a koostatud jälitustoimingu protokollis telefonikõne 10.03.2015.a kell 12:41 I. Velsiga, kus A. Vels selgitab emale ’’Mul see, kuradi, A8, aga türa, no see on ka jumala putsis no’’ (t kd 10 lk 90). Asjaolu, et sõiduautoga Audi A8 tekkisid koheselt probleemid ning A. Vels juba varakult mõtles sõidukist vabanemisele tõendab ka 28.12.2015.a jälitustoimingu protokollis kajastatud ja kohtu poolt kuulatud kõne 18.11.2014.a kell 11:47 M. Kaldale, kus A. Vels märgib, et Audil on probleemid ABS-iga, piduriklotsidega jne ning lisab, et ’’talve sõidame ära ja rohkem ei ole vaja’’ (t kd 13 lk 29). Seega planeerib juba siis A. Vels kevadel autost vabaneda. Ka lisab ta „ega ma ei ostnudki seda, et sõita temaga igavesti’’(t kd 13 lk 30). Samas kõnes M. Kalda õpetab A. Velsi, et kui ütled, et kits hüppas ette, saad kaskoga raha (t kd 13 lk 25). Asjaolu, et A. Velsil oli juba varasemalt kavatsus Audiga kindlustuskelmus toime panna, tõendab samas jälitustoimingu protokollis kajastatud telefonikõne 09.12.2014.a kell 17:45 M. M.ile, kus Aap taas väidab, et auto on korrast ära ning M. ütleb „aga sa ise räägid, et ei ole mõtet korda teha ju’’ (t kd 13 lk 30). Seega oli A. Vels talle varasemalt väitnud, et puudub mõte autot remontida. Ka samas kõnes räägitakse vastu puud sõitmisest ja kaskokindlustuse hindadest ning visatakse nalja selle üle, et A. Vels kavatseb Audiga midagi sellist ette võtta (t kd 13 lk 41). Asjaolu, et A. Vels juba mõtiskleb selle üle, et auto tehniliste rikete tõttu oleks vajalik kasko, iseloomustab 11.01.2016.a jälitustoimingu protokollis telefonikõne 17.01.2015.a kell 11:51 A. Velsi ja M. Kalda vahel, kus M. Kalda õpetab, et oleks kasulik teha kasko ära, siis makstakse remont kinni (t kd 9 lk 183).

Asjaolu, et süüdistatava A. Velsi puhul oli käitumismustriks endale soetatud sõidukite teiste isikute nimele vormistamine (M. M.) leidis kohtus tõendamist kolmanda isiku M. M.i poolt kohtus antud ütlustega, mille kohaselt Aap palus võtta tal antud auto ajutiselt enda nimele (t kd 20 lk 80), samuti 11.01.2016.a jälitustoimingu protokollis kajastatud 14.02.2015.a kell 18:41 M. M.i poolt A. Velsi saadetud 2 SMS-i, milles ta nõuab tema nimel olevate sõidukite ümberregistreerimist (t kd 10 lk 53-54). Tunnistajana kohtus ülekuulatud M. M. kinnitas ka, et tema sõlmis antud autole kindlustuslepingu, kuid selle eest maksis Aap, kuid tema oli registri järgi auto omanik. A Vels väitis talle, et tal oli autoga avarii ning kindlustusmaksed maksti tema kontole, ta võttis raha välja ja andis raha A. Velsile (t kd 20 lk 74-78). Süüdistatava A. Velsi süüd tõendavad ka eelnimetatud tõenditega riimuvad tunnistaja E. M. ütlused selle kohta, et ta töötas S AS’is ning A. Velsi poolt sõlmitud poliis kohe kahtlusi, kuna kindlustusmakse oli ebaproportsionaalne võrreldes sõiduki hinnaga, kindlustusmakse oli 2400 eurot ja sõiduki maksumus 8000 eurot (t kd 20 lk 9). Kohtus kinnitas M. M., et kindlustustingimused valis A. Vels (t kd 20 lk 79). Isik sõlmis kindlustuslepingu, seejärel teatas avariist. Tunnistaja E. M. käis ise kohapeal ja seal äratas kahtlust, et esistangel olid seakarvad, need olid ühepikkused ja sellisel moel avarii käigus karvu ei jää autole. Kindlustus pöördus politseisse. Samuti äratas kahtlust, et kindlustuspoliis sõlmiti veebruaris, kuu aega enne avariid. Kindlustus maksis kokku 2558 eurot M. M.ile ja ka pöördusid nad politseisse. Samuti tõendavad süüdistatava süüd kohtus uuritud kindlustusleping (t kd 20 lk 131), kaskokindluste kahjuavaldus (t kd 20 lk 132), asitõendi vaatlusprotokoll (t kd 20 lk 138-146), millest nähtuvalt esinevad sõidukil avarii tunnused ning vasakpoolse esitule all esinevad metsloomale sarnased kiud või karvad, samuti liiklusõnnetuse skeem (t kd 20 lk 149-155), milline riimub R. Õ. ja S. T.e poolt kirjeldatud sündmuskohaga ja lavastatud liiklusõnnetuse asjaoludega, samuti on süüd tõendavad ekspertiisimäärus ja ekspertiisiakt nr 15E-AK003 (t kd 20 lk 156-164), millest nähtuvalt ekspertiisiks esitatud karvad olid metssea karvad, mis olid juurteta ja lõigatud otstega ning ekspert leidis, et karvu on tõenäoliselt terariistaga lõigatud. Samuti tõendavad A. Velsi süüd antud kuriteos 28.12.2015.a jälitustoimingu protokollis kajastatud kõne 23.01.2015.a kell 21:06 M. M.ile, kus A. Vels kutsub teda endale järgi kuna oli avarii (t kd 13 lk 45), sama päeva kõne kell 21:08 A. Velsilt Si autoabisse, kus ta väidab, et metssiga jooksis autole ette (t kd 13 lk 45-46). Ei saa omistada tähtsust asjaolule, et A. Vels oma mõnes kõnes sõpradele rääkis, et metssiga jooksis tema sõidukile ette, nii nt 11.01.2016.a jälitustoimingu protokollis kajastatud kõnes 24.03.2015.a kell 19:25 T. R. ja A. Velsi vahel (t kd 10 lk 116). Kuna eelnevalt kohus juba selgitas, et A. Vels 2015.a kartis, et teda kuulatakse pealt, võis antud asjaolu olla põhjuseks, miks ta valetas. Tunnistaja S. T. kohtus ka kinnitas, et A. Vels kartis jälgimist, käskis neil sündmuskohale minnes telefonid maha jätta. Antud põhjusel võis A. Vels ka tunnistaja R. J.’ile meelega jätta vale mulje, kuna tunnistaja J. kinnitas kohtus, et 2015.a pidi ta A. Velsiga ühel päeval sööma minema, aga A. Vels helistas, et ta tegi avarii (t kd 20 lk 16-17). Asjaolu, et A. Vels oli 2015 (alates 2014 novembrist) hirmul kõnede pealtkuulamise pärast leidis tõendamist ka eelnevalt, teistes episoodides kajastatud tõenditega (kütusevargus ja termin „kohvi joomine“). Teadlikku telefonikõnedes valetamist 2015.a. nähtub ka järgnevast: kohtus ilmnes, et A. Velsil tekkis kelmuse plaan suhteliselt kohe peale auto soetamist, kui ilmnesid auto vead ning kohtus uuritud 28.12.2015.a jälitustoimingu protokollis on kajastatud kohtus kuulatud kõne S. T. ja A. Velsi vahel, kus avariiõhtul kell 21:16 A. Vels väidab, et talle jooksis metssiga autole ette. Kuna kohtus on eelnevalt analüüsitud tõenditega, sh S. T. enda ütlustega tõendamist leidnud, et mõlemad kõne osapooled A. Vels – S. T. olid teadlikud, et avariid ei toimunud, see lavastati, ilmestab see väga ilmekalt asjaolu, et A. Vels meelega 2015.a. tekitas kõnedes vale muljet, kuna kartis pealtkuulamist.

Kohus märgib, et kohus ei pea usaldusväärseks tunnistaja M. M. (M. isa) ega ka M. M.i (M. vend) ütlusi, kellest M. M. väitis, et auto kuulus õele ja M. M. vätis, et auto kuulus temale. Sellised ütlused olid vastuolus eelkajastatud süüdistatava S. T., kannatanu R. Õ. aga ka M. M.i ütlustega ja eelkajastatud nende kõnedega, millises A. Vels autot endale kuuluvaks peab ja kinnitab, et selle ostis. Ilmselgelt on tunnistaja ütlused kantud varalise kasu eesmärgist, et vältida sõiduki konfiskeerimist, kuna sõiduk on asitõendiks. M. M. muuhulgas väitis ka, et Aap oli R. Õ. sõber, käesolevas kohtuotsuses on aga tõendamist leidnud, et antud väide samuti tõele ei vasta. Kõikide eelanalüüsitud tõenditega on A. Velsi süü selles, et ta tema juhendamisel ja korraldamisel R. Õ. pidi antud kuriteo toime panema ehk KarS § 133 lg 1 antud episood tõendamist leidnud. Samuti on tõendamist leidnud A. Velsi süü KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ning kohtus leidis tõendamist, et A. Vels täitis mõlemad teo alternatiivid, esiteks kutsus ta esile kindlustusjuhtumi ning seejärel lõi kindlustusjuhtumi toimepanemise kohta ebaõige ettekujutuse kindlustajale. Selle tulemina maksti välja kindlustushüvitis, millise kolmanda isiku M. M.i sõnul A. Vels omandas. Süüdistatav A. Vels tegutses kavatsetult, seda kinnitab kuriteo läbimõeldus, ettevalmistus, teiste juhendamine, varasem pidurdusjälgede loomine sündmuskohale, hilisem metssea karvade kleepimine sõidukile ning isik soovis tehniliselt mitte korras oleva sõiduki eest kindlustuselt saada raha ja ta realiseeris kindlustuspettuse teel selle eesmärgi. Kohus eelnevalt on selgitanud, et A. Vels oli kuritegeliku ühenduse liige, ka tunnistaja R. Õ. ütlustest nähtus, et ta pani kuritegusid toime põhjusel, et kartis A. Velsi, kes selgitas talle oma seljatagust (kuritegelik ühendus). Ta selgitas, et pani ka selle kuriteo toime sellel põhjusel, et A. Vels teda mõnitas, alandas, kasutas vägivalda ja ta kartis A. Velsi (t kd 17 lk 96). Ka kartis ta põhjusel, et A. Vels rõhutas kogu aeg, et temal on Tallinnas „kõvad poisid’’ ehk seljatagune Tallinnas ja ta väitis, et iga kuriteo eest peab ta Tallinnasse maksma (t kd 17 lk 96). Sama nähtus S. T. ütlustest. Seega on antud episoodi kajastamine süüdistustes, millised seostuvad kuritegeliku ühendusega kõikide süüdistatavate (va M. Kalda) puhul korrektne. Selles süüdistuses oli A.Vels täideviijaks. Kohus ei tuvastanud A. Velsi süüd- ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus ei käsitle tunnistaja A. K. ütlusi tõendina, kohtus toodi välja prokuröri poolt palju vastuolusid (t kd 26 lk 15) tema poolt kohtus ja kohtueelsel antud ütluste vahel, ta ei suutnud vastuolusid selgitada ja kohus ei pea tema ütlusi usaldusväärseks.

Tsiviilhagi osas esitab kohus sisukoha alajaotuses: Tsiviilhagid.

2.2 A. Velsi süüdistus KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi H. T.ga seotud süüdistuses Aap Velsi süüdistatakse KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi H. T.ga seotud kuriteos, selles, et ta sai täpselt tuvastamata ajal enne 2014.a juunikuud teada asjaolust, et H. T. ́le kuulub xxx kinnistu (katastritunnusega xxx ja xxx, suurusega 22,5 ha) xxx. Aap Vels soovis eelnimetatud kinnistu koos G. K. pettuse teel H. T. käest kätte saada ja selle vormistada A. K.i nimele ning seejärel kinnistu maha müüa. H. T. eksitamiseks ostis Aap Vels alkoholi ning saatis R.Õ. koos alkoholiga H. T. juurde. R.Õ. ülesandeks oli koos H. T.ga tarbida alkoholi - eesmärgiga, et H.

T. asjadest A. ei saaks ning oleks temale kuuluva kinnistu ümbervormistamisega nõus. G. K.i ülesandeks oli vormistada xxx kinnistu oma ema A. K.i nimele. Kuriteo toimepanemiseks esitledes G. K. ennast A. ́e nimelise isikuna ning viis alates 2014.a maikuust kuni 09.06.2014.a-ni varalise kasu saamise eesmärgil, tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, H. T., kes oli soovinud müüa kasvavat metsa, pettuse teel eksitusse, mille tagajärjel omandas kannatanule kuuluva Xxx kinnistu (katastritunnusega xxx ja xxx, suurusega 22,5 ha) xxx. Nimelt andis G. K., jättes endast mulje kui maksevõimelisest isikust, koos Aap Velsiga 2014 aasta juunikuu alguses H. T. ́le ja tema elukaaslasele J. T. ́le väiksemaid summasid sularahas ning alkoholi, millega lõi teadvalt ebaõige ettekujutuse H. T.le. Nimelt öeldi H. T. ́le, et viimase õde võib temalt kinnistu võõrandada, mille takistamiseks tegid Aap Vels ja G. K. kannatanule ettepaneku kinnistu G. K. nimele vormistada, lubades selle uuesti H. T. nimele tagasi vormistada. Kasutades ära H. T. kergeusklikkust ja lihtsameelsust, viisid G. K. ja Aap Vels kannatanu 08.06.2014.a sõidukiga Audi A6 Avant (reg.nr xxx) Tallinnasse xxx asuvasse T.S. Notaribüroosse, viies eelnevalt H. T. eksitusse ja käskisid tal notarile öelda, et on kinnistu eest 15000 eurot sularahas varasemalt kätte saanud. Notariaalne tehing jäi teostamata G. K. ja Aap Velsi tahtest sõltumata põhjuste, kuna notar keeldus lepingut vormistamast põhjendamatult madala hinna tõttu. Seejärel viisid G. K. ja Aap Vels kannatanu 09.06.2014.a sõidukiga Audi A6 Avant (reg.nr xxx) Tallinnasse xxx asuvasse S. O. Notaribüroosse, viies eelnevalt H. T. eksitusse, käskides tal notarile öelda, et on kinnistu eest 25000 eurot sularahas eelnevalt kätte saanud. Büroos vormistati ostu-müügilepinguga kannatanule kuuluv kinnistu G. K. ema A. K. nimele. Aap Vels ja G. K. lõid jätkuvalt ebaõige kujutuse, kui väitsid H. T. ́le, et vormistavad kinnistu uuesti tema nimele tagasi. G. K. ja Aap Vels jätkasid H. T. ́le viimase tähelepanu hajutamiseks ja saavutatud usaldava suhte hoidmiseks väiksemate sularaha summade andmist ning ostsid kannatanule ja tema elukaaslasele uue rolleri, viies näitliku täitmistahtega kannatanu eksitusse. Erinevalt varasemalt lubatule müüsid G. K. ja Aap Vels vastavalt varasemale plaanile 30.06.2014.a kelmuse toimepanemise tagajärjel omandatud Xxx kinnistu G. I. ́ile ja O. J.ile 40 000,00 euro eest. Kuriteo toimepanemise tagajärjel tekitasid Aap Vels ja G. K. H. T. ́le varalist kahju 40 000,00 eurot. Kinnistu ostis G. I., koos O. J.iga ning kinnistu vormistati G. I.i nimele. Kinnistu ostmiseks võttis O. J. laenu V.L. ́i käest. Xxx kinnistu maha müümisest saadud 40 000,00 eurot jagasid Aap Vels ja G. K. omavahel ära. G. K. maksis saadud kriminaaltulust 2 000,00 eurot Urmas Velsile, mille Urmas Vels pidi andma edasi Tallinna kuritegeliku ühenduse liikmetele nö „ühiskassasse“. Ülejäänud osa, s.o 18 000,00 eurot kuriteo tulemusel saadud varast jagasid G. K. ja Urmas Vels omavahel ära. Urmas Vels sai G. K.i käest 9000 eurot. Aap Vels sai nimetatud kuriteo tulemusel pool kinnistu müügihinnast, s.o 20 000,00 eurot., mille eest ostis Aap Vels endale sõiduki Toyota Land Cruiser 150 (reg.nr xxx), mille vormistas tegeliku omaniku varjamiseks oma tuttava T. M. ettevõtte X OÜ nimele. Erinevalt G. K. Aap Vels, olles samal ajal kuritegeliku ühenduse liige, nimetatud kelmuse toimepanemisest saadud kriminaaltulust endast kuritegelikus ühenduses kõrgemal positsioonil asuvatele liikmetele Andrey Kuzyakinile, Marek Kasele ja Georgi Abuladzele raha ei maksnud. Kui G. K. vahistati ja Xxx kinnistu arestiti, pöördus kinnistu ostmiseks laenu andnud V.L. Aap Velsi poole. V.L. nõudis Aap Velsi käest kinnistu eest makstud raha osalist tagastamist kuna kinnistut ei saanud edasi müüa. Aap Vels pöördus seejärel antud küsimuses oma kuritegeliku ühenduse liikmete poole, mille tulemusel toimus 09.03.2015.a Tallinnas xxx juures asuvas E

kohtumine kuritegeliku ühenduse liikmete Andrey Kuzyakini, Marek Kase, Georgi Abuladze, Urmas Velsi ja Aap Velsi vahel. Seejärel toimus Andrey Kuzyakini ühenduse liikmetel kohtumine M. S., V.L. ja O. J. vahel. Kohtumisel arutati Aap Velsi võlgnevust seoses Xxx kinnistuga V.L.ile ja O. J.ile. Kohtumisel otsustati kuritegeliku ühenduse liikmete poolt, et Aap Vels peab maksma V.L.ile 23 000,00 eurot kuna antud kuriteo sooritamisest saadud tulust ei olnud Aap Vels kuritegeliku ühendusele nn „kassasse“ maksnud. Kuna Aap Vels V.L. ́ile raha maksta ei soovinud, siis otsustasid teised kuritegeliku ühenduse liikmed, s.o Andrey Kuzyakin ja Urmas Vels võtta ära Aap Velsile kuuluvad sõidukid (Toyota Land Cruiser, BMW, Audi A8) ning anda need anda võla katteks V.L.ile, kuid sõidukite äravõtmise vältimiseks lasi Aap Vels sõiduki Toyota Land Cruiser 150 rm xxx vormistada oma elukaasalase M. M.i nimele.

Süüdistatavale A. Velsile on esitatud selles osas süüdistus antud kuriteos ka KarS § 255 lg 1 järgi. Samuti on antud süüdistus esitatud ka A. Kuzyakinile KarS § 256 lg 1 järgi, G. Abuladzele, M. Kasele, U. Velsile KarS § 255 lg 1 järgi esitatud süüdistuses, kuna kuritegu pandi toime kuritegeliku ühenduse raames ja huvides.

Süüdistatav A. Vels end antud kuriteos süüdi ei tunnistanud ja selgitas, et ta ei ole ühtegi kuritegelikku ühendusse kuulunud ega selle raames kuritegusid toime pannud. H. T. tundis 2014.a J. päevast, tutvus temaga läbi R. Õ.. R. Õ. üritas müüa H. T.le kuulunud Xxx kinnistut ja ta teab, et H. T. oli selle alguses lubanud müüa O. J.ile, kes maksis ettemaksu 1000 eurot, aga samas R. Õ. otsis teisi ostjaid. Ükskord viibis ta koos R. Õ. R. Õ. pool, kus oli ka H. T. mees J. ja G. K. ning räägiti kinnistu müügist. Hiljem H. T. kohtus ka G. K., kes nimetas end A. . G. K. küsis A. Velsilt raha laenuks, et kinnistu osta, mille eest maksti O. J.ile 1000 eurot ning A. Velsi meelest sai H. T. 15 000 eurot. Ka käis A. Vels T.ga poes asju ostmas (chopper, külmkapid, alkohol) ning A. Vels leiab, et tema roll kinnistu müügi juures oli see, et ta andis K.ile võlgu raha kinnistu ostmiseks. Ühe korra käis ka ta kaasas Tallinnas notari juures, ootas autos parklas. Kui lõpuks T. kinnistu maha müüdi, andis K. A. Velsile raha ära. A. Velsile teadaolevalt vormistas G. K. kinnistu alguses enda ema A. K.i nimele. A. Vels kirjutas üles ka kulud, mida ta antud kinnistu müügiga seoses tegi (t kd 36 lk 40). Müügi vahendamise eest andis G. K. talle pärast 3000 eurot (t kd 36 lk 40). H. T. oli kergeusklik inimene (t kd 36 lk 42). Kohus ei pea usaldusväärseks ja ei arvesta tõendina A. Velsi ütlusi selle kohta, et ta ei ole antud kuritegu toime pannud. Kohtus leidis tõendamist, et A. Vels pani toime süüdistuses temale inkrimineeritava kuriteo, ka leidis tõendamist, et A. Vels pani kuriteo toime kuritegeliku ühenduse huvides ja raames, selles osas on talle ka süüdistus KarS § 255 lg 1 järgi esitatud. Kohus analüüsib järgnevalt antud süüdistusega seotud tõendeid. Kohtus kuulati kannatanuna üle H. T., kes andis ütlusi selle kohta, et temalt „pressiti välja kinnistu’’ Xxx talu 2014. aastal. Isa pärandas talle selle ning ta elas seal koos oma elukaaslase J. ja lapsega. Temaga käisid sellest kinnistust rääkimas A. Vels, R. Õ. ja ennast A. nimetanud isik, kes osutus hiljem G. K.. Tegelikkuses H. T. ei tahtnud müüa kinnistut, tahtis vaid müüa metsa. A. (G. K.) rääkis, et tuleb minna Tallinnasse notari juurde ja selgitas talle, et Tallinnas tuleb öelda notarile, et ta on nõus kinnistut müüma 15 000 euroga (t kd 18 lk 161). Tegelikult tahtis ta müüa vaid metsa. A. Vels ja R. Õ. ootasid autos. Notar ütles, et selle kinnistu eest on 15 000 eurot väga väike summa ja müük jäi ära. A. (G. K.) vihastas. Järgmine päev mindi teise notari juurde, A. (G. K.) rääkis jälle teepeal, mida T. peab notarile rääkima, see kord rääkis A.

(G. K.), et ta peab notarile ütlema, et saab 20 000 eurot kinnistu eest (t kd 18 lk 163). Kinnistu eest on ta saanud mopeedi, 1000 eurot ja veel 350 eurot, rohkem ei ole. Ta sai teada, et kinnistu müüdi kellelegi teisele edasi. Mets võeti kinnistult maha. Selle eest ei ole ta raha saanud. Kannatanu kinnitas, et R. Õ., G. K. ja A. Vels tõid tema elukaaslasele alkoholi. Ka selgitas ta, et ta on töövõimetus pensionär seoses ajukahjustusega (t kd 18 lk 170). Haridust on tal vaid 9 klassi. Kohtule vastusena selgitas kannatanu, et umbes 5 korda käisid A. Vels, R. Õ. ja G. K. temaga rääkimas, et ta kinnistut müüks (t kd 18 lk 174) ning kuna talle loodi vale ettekujutus asjast, tegi ta tehingu, ka tundus talle, et alkoholiga üritati teda meelitada (t kd 18 lk 175). Kannatanu ütlused riimuvad kohtus ülekuulatud tunnistaja J. T. ütlustega. Kohtus tunnistajana ülekuulatud J. T. kinnitas, et H. T.le kuulus Xxx talu ning A. Vels, R. Õ. ja G. K., kes nimetas end A.seks, käisid nende juures ettepanekuga kinnistut müüa (t kd 18 lk 147). Tegelikkuses tahtsid nemad vaid metsa müüa. Metsa eest tegid nad ettemaksu 1000 eurot, selle andis G. K.. Ka tõid nad alkoholi. Tallinnas notari juures käis H. T. ning hiljem H. T. rääkis, et kirjutas kinnistu A. nimele. Ka teab ta, et H. T. sai A.se käest 350 eurot. Hiljem said nad maamõõtjalt teada, et kinnistu on müüdud. Ta ei tea, milline oli täpselt A. Velsi roll selles asjas, selles osas jääb vastuse võlgu (t kd 18 lk 156). Ta teab, et A. Vels ütles, et H. T. õde võib selle kinnistu muidu ära võtta (t kd 18 lk 157), kui notaris ei käida. Tal endal on raske puue kuulmise ja nägemise tõttu ja H. T. on samuti invaliid. Kannatanu R. Õ., nagu kohus eelnevalt antud otsuses on viidanud, kinnitas kohtus, et A.Vels käskis tal leida isikuid, kes on kergesti mõjutatavad, kohus viitas varasemalt ka jälitustoimingu protokollides kajastatud telefonikõnedele konkreetsete viidetega, kus sama asjaolu kajastus ning R. Õ. ütlused olid usaldusväärsed. R. Õ. ütlused riimuvad eelnimetatud isikute- H. T. ja J. T. ütlustega ja neis kõigis puudub alus kahelda, mõlemad isikud omasid puuet ja neil oli raskusi mõistamaks faktilisi asjaolusid. Kohtus ilmnes A.Velsi tegevuse osas seoses antud kannatanuga taas varem käsitletud modus operandi, mis leidis kohtuotsuses juba ka varasemate süüdistustega seonduvalt käsitlemist (kelmused). Nimelt A. Velsi eesmärgiks oligi leida ja ära kasutada R. Õ. kaasabil puuetega, alkoholiprobleemidega isikuid, neid, kellel oli raskusi olukorra adekvaatse hindamisega. Kohus veendus, et eelnimetatud kannatanu ja tunnistaja olid samuti sellisteks isikuteks. Seda asjaolu kinnitasid lisaks nende endi kohtus esitatud väidetele ka igati objektiivsed tunnistajad, kes ei tundnud A. Velsi ega teisi süüdistatavaid ja seetõttu puudub neil igasugune põhjus ebaobjektiivsuseks. Need olid kohtus üle kuulatud tunnistajad A. R. ja M. R.. Tunnistajana ülekuulatud A.R. andis ütlusi selle kohta, et 2014.a töötas ta Rakvere maavalituses maakorraldajana, teab, et Xxx kinnistu kuulus H. T.le, kes oli vaimse puudega (t kd 18 lk 130) ning ta avastas kinnistusraamatust väljavõtete tegemisel, et kinnistu omanik oli muutunud ja uuris sotsiaalnõuniku käest, milles asi, see oli 2014.a suvel (t kd 18 lk 130). Sotsiaalnõunik M. R. ei teadnud sellest midagi ja koos mindi asja uurima. H. T. selgitas, et tema ei ole midagi võõrandanud ja see on tema kodu (t kd 18 lk 131). Ka selgitas ta, et ta oli Tallinnas notaris käinud, kuid lihtsalt müüs metsa (t kd 18 lk 132), kinnistu uueks omanikuks oli keegi A. K.. Samuti riimuvalt eeltooduga kinnitas kohtus tunnistaja M. R., et H. T.l esinesid vaimsed probleemid, mis ilmnesid juba K.ajal, ta sai töövõimetustoetust, ta ei olnud suuteline otsuseid vastu võtma (t kd 18 lk 136-137). Kui H. T. isa suri sai ta kinnistu endale ja sotsiaaltöötajad jälgisid koguaeg, kuidas see pere toime tuleb. H. T. ei saanud üldse aru, et tema kinnistu on võõrandatud. Ta soovis vaid metsa müüa (t kd 18 lk 139-140). Tema elukaaslane J. T. oli oli samuti probleemne, alkoholilembeline . Seega on kannatanu H. T., tunnistaja J. T. ja R. Õ. ütlused riimuvad ka antud tunnistajate ütlustega. Samuti riimub antud tõendite sisuga asjaolu, et esimene notar keeldus tehingut kinnitamast kuna notari T. S. vastusest tulenes, et tema poole pöörduti sooviga sõlmida Xxx kinnistu võõrandamistehing, seda tehingut ei toimunud kuna notarile tundus, et see võib olla vastuolus heade kommetega (t kd 18 lk 230-232).

Kannatanu R. Õ. kinnitas kohtus sama, mis kannatanu H. T., seda, et tegelikult tahtis H. T. müüa vaid metsa, aga A. Vels teadlikult koos R. Õ. pidi talle looma illusioone ja selgitama, et selleks tuleb kinnistu ümber kirjutada, ka hirmutati H. T.t, et muidu tahtetakse seda kinnistut ära võtta (t kd 17 lk 122). Seda, et sooviti luua pettekujutlust kinnitab ka asjaolu, et kannatanuga suheldes kasutati valenimesid. Kannatanu, tunnistajate ja R. Õ. ütlused riimuvad ka kohtus uuritud äratundmiseks esitamise protokolliga, millest nähtub, et isik, kes esines „A., “ oli tegelikult G. K. (H. T. tundis G. K.i ära äratundmiseks esitamise protokollis (t kd 18 lk 206207). Samuti on kannatanu, tunnistajate ütlused, R. Õ. ütlused kooskõlas ja riimuvad ka kohtus uuritud dokumentidega: kinnistu müügilepingu, asjaõiguslepingu (t kd 18 lk 208-215) ja volikirjaga (t kd 18 lk 216-218), Rakvere notari T. S. kinnitatud kokkulepe lepingu muutmiseks ja asjaõiguslepinguga, mille kohaselt Xxx kinnistu läks üle A. K.ilt G. I.ile (t kd 18 lk 220-225), volikirjaga (t kd 18 lk 226-227), väljavõttega Maaameti kaardiserverist (t kd 18 lk 228-229), samuti Rakvere Vallavalitsuse teatisega, mille kohaselt oli H. T. töövõimekaotusega isik - 80% (t kd 18 lk 223-224), müügileping A. K.i ja G. I. vahel (t kd 18 lk 235-246). Kõik eelanalüüsitud tõendid riimuvad omakorda ka kohtus tunnistajana ülekuulatud G. K.i ütlusega, millised kinnitavad antud kelmuse toimepanemist, aga ka seda, et kuritegu pandi toime kuritegeliku ühenduse raames. Tunnistaja andis kohtus ütlusi selle kohta, et ta tundis U. Velsi, kartis teda, oli saanud tema käest erineval moel nii rahaliselt, kui ka füüsiliselt karistada ning kui ta ei käitunud nagu U. Vels tahtis, pandi talle peale trahv, ka pidi ta kuritegude eest maksma 10% nn „katust“ (t kd 22 lk 185). Algselt oli ’’Tallinna inimeste’’ poolt ehk K. poolt määratud Rakvere juhiks H. A. G., aga kui tema läks vangi, sai selle ülesande U. Vels (t kd 22 lk 188). Ka on ta näinud Tallinnas Kaset, Abuladzet, Kuzyakinit ja U. Vels ütles, et need ongi tema ’’Tallinna inimesed’’ (t kd 22 lk 191). Ka ütles U. Vels talle, et ta kasvatabki poisi (A. Velsi) tööriistaks (t kd 22 lk 192). 2014.a tulid tema juurde A. Vels, R. Õ. ja M. Kalda ja rääkisid algul sellest, et tahetakse metsa müüa mingilt kinnistult. H. T.le räägiti, et on mingi oht, et õde võtab ta kinnistu ära (t kd 22 lk 196) ja temalt osteti kinnistu ära, A. Vels rääkis K.ile, et vanamees (U. Vels) tahab, et ka selle eest Tallinnasse makstakse, kuid ütles, et ta ei kavatse seda teha, kuna see on ’’õige asi’’. U. Velsi hinnangul, aga see ei olnud õige asi ja selle tõttu tuli maksta Tallinnasse protsenti. Ta teab, et 20 000 eurot maksti Tallinnasse, A. Vels sai kasu 18 000-20 000 eurot. U. Vels nõudis A. Velsilt 10% maksmist, aga täpseid asjaolusid ei tea, kuna oli siis vangis. A. Vels rahaga, mille ta endale teenis, ostis Toyota Land Cruiseri. G. K.i ülesandeks oli juua koos H. Tohrvi ja tema mehega, et neid nn masseerida. Notari juures oli kaasas ka A. Vels. Esimene notar keeldus, kuna ta kahtles H. T. mõistuses, hiljem teise notari juures pidi H. T. ütlema, et ta on raha kätte saanud (t kd 22 lk 202) ning tegelikkuses sai H. T. vaid 3000 eurot paari kolme kuu jooksul. Talle maksid nii G. K., kui A. Vels. A. Vels ostis talle näiteks mopeedi. Hiljem müüdi kinnistu edasi. Samuti pidi T. juures käima R. Õ., et teda mõjutada ja tassis H. T.le ja ta elukaaslasele tasuta alkoholi, süüa. Tunnistaja G. K. väitis kohtus, et ta napsas kinnistu O. J.i nina alt ära, kuna A. Vels oli O. J.ilt juba 1000 eurot saanud, lubas ta selle O. J.ile tagasi maksta. Hiljem, kui ta oli kinnistu enda valdusesse saanud, pakkus ta seda uuesti O. J.ile, kes ostis selle 45 000 euroga. Paberite järgi oli ostjaks I.i nimeline isik ja ta teab, et O. J. laenas V.L. käest raha, et kinnistu osta (t kd 22 lk 205-207). Ta teab, et hiljem tekkisid U. Velsil probleemid, kuna antud kinnistu arestiti, ei saanud O. J. sellel metsa teha ja nõuti mingeid rahasid (t kd 22 lk 209). Ta tagastas H. T.le osa Xxx kinnistust. Antud tunnistaja ütlustest ilmneb ilmekalt asjaolu, et antud kuritegu pandi toime kuritegeliku ühenduse huvides ja süüdistused, mis on ses osas esitatud nii A. Velsile, U. Velsile, G. Abuladzele, M. Kasele, A. Kuzyakinile on õiged. Seda kinnitasid ka R. Õ. ütlused, et A. Vels rääkis, et on kohustatud Tallinasse kuritegude eest maksma ja asjaolu, et tegemist oli

kuritegeliku ühenduse raames toime pandud kuriteoga kinnitavad ka jälitustoimingu protokollides kajastatud ja kohtus vahetult kuulatud telefonikõned. Kuna G. K.i ütlused riimusid kõigi eelnevalt käsitletud ja omavahel riimuvate tõenditega, puudub kohtul alus neis kahelda. Ka on need kooskõlas kohtus uuritud jälitustoimingu protokollides kajastatud ja kohtus kuulatud telefonikõnedega ühenduse liikmete vahel. Nii on olulisteks tõenditeks jälitustoimingu protokollides kajastatud ja kohtus kuulatud H. T.le kuulunud kinnistust puudutavates süüdistustes järgenvad kõned: 11.01.2016.a jälitustoimingu protokollis olev telefonikõne 28.01.015.a kell 16:09 G. K.i ja A. Velsi vahel, millest nähtuvalt G. K. on juba vanglas ja räägitakse kinnistu ümbervormistamisest ja kurdetakse, et metsal on peal arest. Antud kõne on kooskõlas tunnistajate G. K.i ja O. J.i poolt antud ja eelanalüüsitud ütlustega. Samuti kurdab antud kõnes A. Vels, et kuna kinnistuga on probleemid, pannakse mingi „prossa“ peale (t kd 9 lk 203). Kohus on käesolevas otsuses analüüsinud ka tõendeid, mis kinnitavad, et kuritegelikus ühenduses juhul, kui kõik ei läinud nii nagu sooviti, järgnesid karistused nn. hagide või protsentide peale panek, ka pidid ühenduse liikmed tasuma protsenti kuritegude pealt. Ka nähtub antud kõnest, et A. Vels on antud kinnistuga seoses saanud kokku V. (L.) ja räägitakse ka O. J. . Samuti ilmneb antud kõnest A. Velsi otsene seos antud kelmusega. A. Vels nimetab antud kõnes Xxx talu esialgseid omanikke ka lollideks (t kd 9 lk 204) ning kohus juba eelnevalt märkis, et A. Velsi eesmärk ja modus operandi oligi just sellistelt inimestelt, keda ta vaimselt piiratuteks pidas, vara välja kelmitada. Ka nähtub antud kõnest, et A. Vels sai 3000 eurot ’’asja korda ajamiseks’’. Samuti räägib A. Vels G. K. antud kinnistust kõnes 04.02.2015.a kell 14:24 (t kd 9 lk 248), kus A. Vels ütleb, et tema oli isikuks, kes viis K. kokku L.ga, teenis 3000 vahelt ning asjaolu, et antud kinnistu müügiga oli seotud ka U. Vels nähtub G. K. poolt öeldust ’’...aga ma helistan Vanamehele (U. Vels), et teda puudutab ka see kuigi palju...Vanamees võtab sinuga ühendust’’. Samuti A. Vels kurdab, et kuna ta on ’’nendega’’, on ta sunnitud maksma (t kd 9 lk 249), milline asjaolu samuti kinnitab kuritegeliku ühenduse olemasolu ja A. Velsi kuuluvust sinna. A. Vels samas kõnes selgitab G. K.ile, et G. K. peab kogu kinnistuga seotud kelmuse enda peale võtma, sest ta ei taha, et talle ’’intressid peale pannakse’’ ja just seetõttu peabki G. K. väitma, et Aapi roll seisnes K. ja L. kokkuviimises, mitte muus (t kd 9 lk 248). Nagu kohus on ka eelnevates episoodides selgitanud, kuritegelikule ühendusele tuli maksta raha juhul, kui tegemist oli kuriteoga ning A. Vels üritas jätta kuritegeliku ühenduse liikmetele muljet, et tegemist polnud A. Velsi poolt kuriteoga. Kõnedest nähtus, et A. Vels teenis nimetatud kelmusega ning oma kõnes G. K. A. Vels väidab (28.01.2015.a kell 16:09), et ta soetab nüüd endale ’’Länkari’’ (Land Cruiser). Kohus märgib, et sellest kuriteoepisoodist hakkas kujunema A. Velsi eemaldumine kuritegelikust ühendusest, kuna ta ei tahtnud neile maksta, milline asjaolu tulenes eelanalüüsitud kõnest G. K. ning selline suhtumine omakorda põhjustas kuritegeliku ühenduse rahulolematuse. Järgnevad telefonikõned tõendavad väga iseloomustavalt seda, et kõik kuritegeliku ühenduse liikmed olid huvitatud A. Velsi poolt kuritegelikule ühendusele maksmisest. Kõnest 09.02.2015.a kell 14:02 (sama jälitustoimingu protokoll, t kd 10 lk 2) nähtub, et A. Vels kurtis, et ’’K.’’ (G. Abuladze) otsib teda ja U. Vels ütleb, et ilmselt soovitakse uurida A. Velsi auto kohta, kuna tahetakse saada raha ja ta õpetab, mida A. Vels võiks rääkida. Asjaolu, et A. Kuzyakin samuti tundis huvi A. Velsi rahaliste vahendite kohta iseloomustab telefonikõne 09.02.2015.a kell 14:35 A. Kuzyakin’i ja U. Velsi vahel (t kd 10 lk 184), kus A. Kuzyakin uurib, kas U. Vels on A. Velsile raha andnud. Asjaolu, et A. Velsil oli rahaline kohustus kuritegeliku ühenduse ees ja ta pidi G. Abuladzele tasuma nähtub ka kõnest 09.02.2015.a kell 14:02, kus U. Vels selgitab, et Kork tahtis Aapiga rääkida ja seal on veel mingid summad üleval (t kd 10 lk 3). Kuna kuritegelik ühendus soovis saada, kas raha või A. Velsi autosid, siis paljudes kõnedes A. Vels ka seda kurdab, nii nt. kõnes 09.02.2015.a kell 14:49 T. R.ga, kell 14:53 U. Velsiga, kell 17:44 kõnes S. P.ga (t kd 10 lk 7). Antud kõnes

nimetatakse Vanameest (U. Vels) pealikuks ning käesoleva kohtuotsusega on tõendamist on leidnud, et U. Vels oligi Rakvere harupealik (t kd 10 lk 9). Telefonikõnes 09.02.2015.a kell 14:49 T. R.ga tundis Aap muret, miks P. rääkis autost G. Abuladzele (t kd 10 lk 4). 01.04.2015.a A. Vels peeti kahtlustatavana kinni ning edasi kuritegelik ühendus tunneb muret selles osas ning enne seda kurtis A. Vels samas jälitustoimingu protokollis kajastatud kõnes 27.03.2015.a kell 12:29 oma emale I. Velsile, et temalt tahetakse autot ära võtta ja A. Vels ütleb ’’...leidsidki, et ohh, et tatikas on nii ülbe, räägib seal Andrjuhaga (A. Kuzyakin) läbi, et tatt on nii ülbe..’’ (t kd 10 lk 136) ning samas kõnes nimetab ka I. Vels U. Velsi pealikuks. Kõnes 27.03.2015.a kell 17:31 T. M.le kurdab A. Vels, et temalt raha nõuab ’’Vanamees’’ (U. Vels) ja A. Vels ütleb, et ütleb „enda omadele’’ head aega ja on edasi üksi. Antud asjaolu kinnitab A. Velsi soovi iseseisvuda, kuritegelikust ühendusest väljuda ning termin ’’enda omadele’’ iseloomustab asjaolu, et seni pidas ta end kuritegeliku ühenduse liikmeks. Seda, et kuritegeliku ühenduse liikmeks pidasid A. Velsi ka teised, nii nt A. Kuzyakin, kinnitab kõne 02.04.2015.a kell 10:33, kus A. Kuzyakin, kelle kohta A. Vels istungil väitis, et ta ei teagi teda ja neil ei ole puutumust (sama väitis A. Kuzyakin ka ise), tunneb muret selle üle, et A. Vels on kinni võetud. Ta kasutab terminit x ning kuna kõne on tehtud 02.04.2015.a ja A. Vels peeti kahtlustatavana kinni 01.04.2015.a on selge, et jutt käib temast ning A. Kuzyakin muretsebki selle tõttu, et kus on A. Velsi Jeep, märgib, et see tuleb ära tuua (t kd 10 lk 208), millest nähtub, et A. Velsil olid rahalised kohustused kuritegeliku ühenduse ees. Süüdistuse kohaselt enne A. Velsi kinnipidamist 09.03.2015.a toimus x kuritegeliku ühenduse liikmete kohtumine, kus osalesid A. Kuzyakin, M. Kase, G. Abuladze, U. Vels ja A. Vels ning seejärel toimus kohtumine M. S., V. L. ja O. J.i vahel ning arutati A. Velsi võlgnevust seoses Xxx kinnistuga V. L.ile ja O. J.ile ja põhjuseks oli asjaolu, et A. Vels ei tahtnud enam tasuda kuritegeliku ühendusele. Antud kohtumise toimumist tõendavad kohtus tunnistajana ülekuulatud G. K.i ütlused selle kohta, et Tallinnasse tasuti 10% katuseraha, kuid kuna A. Vels keeldus kümnist maksmast, taheti temalt ära võtta Toyota Land Cruiserit. Samuti kinnitab antud asjaolu telefonikõne 12.02.2015.a kell 22:46 A. Velsi poolt oma emale, et teda süüdistati kokkusaamisel selles, et ’’ta ei visanud kümnekat katlasse’’. Samuti räägivad katlasse viskamisest kõned 18.02.2015.a kell 14:53 A. Velsi kõne K., 12.02.2015.a kell 22:46 kõne I. Velsiga. Asjaolu, et Tallinnas kohtumine toimus nähtub kõnest 12.02.2015.a kell 22:46 emaga, millises A. Vels kurdab, et Vanamees tahab ’’toljat saada’’ ja A. Vels peab raha jagama (t kd 10 lk 40) ning kurdab, et talle on K.i pärast selga lennatud (t kd 10 lk 41) ja räägib, et isa õpetas teda, mida kohtumisel rääkida ning mingil kohtumisel heideti talle ette, et ta ei visanud raha. Kohtumine toimus seoses G. K. ning V. L. nõudis oma raha ja lendas peale (t kd 10 lk 40-44). Ka rääkis antud kõnes A. Vels tehingu vormistamise üksasjadest, milline asjaolu langeb kokku varem analüüsitud tõenditega (t kd 10 lk 44-46). Ka kurtis ta, et tema autot soovitakse ära võtta võla katteks ja karistuseks selle eest, et ta ei ole tasunud. Samuti antud kõnes viitab A. Vels otseselt A. Kuzyakinile ja kohtumisele, kuna ta kurdab, et Andrjuha (A. Kuzyakin) on isik, kes tahab raha ja autot ning samuti viitab A. Vels vahetult G. Abuladzele (Kork), kuna ka tema soovib autot ära võtta (t kd 10 lk 48-49). Samuti kõnes 13.02.2015.a kell 15:04 T. R.le kurdab A. Vels, et „talle löödi hagi selga“ L. pärast (t kd 10 lk 50-51). Ta kinnitab, et toimus kohtumine, kus oli ka V.L., põhjuseks oli G. K.i kinnistu ja tema käest nõuti raha (t kd 10 lk 51). Ka väitis ta, et kokku oli kohtumisel 6-7 inimest (t kd 10 lk 52). Ka kasutas ta terminid ’’minu omad’’ ja väitis, et tema omad seda raha nõudsidki (t kd 10 lk 52), samuti nähtub sellest, et kohtumisel oli kindlasti G. Abuladze (t kd 10 lk 53). Kõik eelanalüüsitud kõned riimuvad ka R. Õ. poolt kohtus antud ütlustega selle kohta, et A. Velsil tekkisid Tallinnas ’’oma inimestega’’ probleemid, kuna ta mingi hetk neile enam ei maksnud. Tallinnas toimunud kohtumist kinnitavad ka 05.03.2015.a kell 13:07 A. Velsi kõne isaga, kus ta kurdab, et V. L. soovib kohtuda (t kd 10 lk 74). Sellele eelnevalt kell 13:04 oligi toimunud

kõne V. L.ga (t kd 10 lk 73-74). U. Vels koheselt pärast poja A. Velsi kõnet helistas A. Kuzyakinile (t 10 lk 77-78) ning A. Kuzyakin selgitab, et esmaspäeval toimub kohtumine ja A. Kuzyakin selgitab, et see seostub G. K. ja kinnistutega ning teemaks oli ka Toyota sõiduk. Ka märgib A. Kuzyakin, et kohtumisele peavad minema Abuladze ja Marek (tõlge t kd 10 lk 191). Ka antud kõnes on A. Kuzyakin kureeriv ja nõudlik. Ka räägib A. Kuzyakin sellest et A. Vels oleks pidanud M. Kasega rääkima ning U. Vels väidab, et ta saab ’’Melkkiga’’ kokku ja ütleb, et temaga hakatakse teist juttu rääkima, et ta peab rahakoti välja võtma ja ’’meile midagi andma’’ (t kd 10 lk 191-192). Samuti ütleb A. Kuzyakin, et ilmselt A. Vels valetab U. Velsile ning annab U. Velsile korralduse A. Velsi auto ära tuua (t kd 10 lk 192-193). Ka nähtub antud kõnest, et A. Kuzyakin oli väga täpselt kursis H. T. kinnistu üksikasjadega (2 krunti, üks koos metsaga, teine koos majaga t kd 10 lk 189). Ka teab A. Kuzyakin, et A. Vels sai selle eest 3000 eurot (t kd 10 lk 190). Samuti ütleb A. Kuzyakin, et esmaspäeval (09.03.2015) tuleb kohale Marek, Žorik (G. Abuladze), V.jt (t kd 10 lk 191). Samuti on leidnud kõnedega tõendamist G. Abuladze teadlikkus nimetatud kinnistuga seonduvast ja tema roll antud kuritegeliku ühenduse raames selle kinnistuga seonduvast, nii kõnes 05.03.2015.a kell 15:18 G. Abuladze ja A. Velsi vahel räägib G. Abuladze esmaspäeval toimuvast kohtumisest (t kd 10 lk 67). Samuti nähtub antud asjaolu sama kuupäeva kõnest kell 15:29 U. Velsi ja A. Velsi vahel (t kd 10 lk 67), kus A. Vels ütleb, et Kork (G. Abuladze) helistas ja ütles, et välja on ilmunud inimesed, kellega on probleem ja Andrjuha (A. Kuzyakin) vahendusel lepiti kokku kohtumine esmaspäevaks. Samuti räägitakse kohtumises 06.03.2015.a kell 13:34 U. Velsi ja A. Kuzyakini vahel (t kd 10 lk 194196) ning kõnes samade isikute vahel 09.03.2015.a kell 12:17 nähtub, et isikud juba kogunevad kohtumisele (t kd 10 lk 198). Kõnes 13.03.2015.a A. Kuzyakini ja U. Velsi vahel väidab A. Kuzyakin, et vaatamata sellele, et A. Vels on U. Velsi poeg, oleks pidanud teda varem karistama, seni kaitses teda Žorik ilma asjata (t kd 10 lk 200). Samuti kõnes 26.03.2015.a kell 09:58 U. Velsi ja A. Kuzyakini vahel (t kd 10 lk 203) kurdab A. Kuzyakin, et G. K. seoses on kinnistu arestitud ja melkki (A. Vels) ’’keeras sita kokku’’ ning ta loetleb sõidukeid ja leiab, et need tuleks ära võtta (t kd 10 lk 204). Asjaolu, et A. Vels ausus kiiresti oma sõidukeid ümber vormistama tuli eelnevalt kohtuotsuses käsitletud SMS-idest, kõnedest (nt kõne 27.03.2015.a kell 14:40, kell 17:11) M. M.iga ning M. M.i ütlustest. Süüdistuses nimetud asjaolu, et kinnistu ostis G. I. koos O. J.iga ja et selleks võeti laenu V. L.ilt kinnitavad kohtus üle kuulatud tunnistaja G. I. ütlused, kes kinnitas, et möödunud on 4 aastat ja ta ei mäleta eriti midagi (t kd 18 lk 177), kuid kinnitas, et juriidiliseks isikuks, kes andis talle kinnistu ostuks laenu oli Wood Trade team (sama nähtus laenulepingust) ja raha andjaks ja ettevõttega seotud isikuks oli O. J. (t kd 18 lk 181). Nimetatud ütlused riimuvad kohtus tunnistajana üle kuulatud O. J.i ütlustega, kes kinnitas, et kuna ta ise kinnistut osta ei saanud, tal olid maksehäired, palus ta G. I.il vormistada kinnistu enda nimele. Tema ostis kinnistu G. K.ilt, see oli G. K.i ema nimel ja ema volitusega G. K. müüs selle talle. See võis toimuda 2014 esimeses pooles (t kd 21 lk 165-166). Raha kinnistu ostuks sai W OÜ V.L.ilt (t kd 21 lk 168). Varem oli O. J. saanud kinnistu omanikega (mees ja naine) kokkuleppe, et saab seal raieõiguse ja tasus ettemaksu 1000 eurot, aga hiljem olid nad müünud kinnistu K. Kui O. J. sai kinnistu, selgus hiljem, et see on arestitud (t kd 21 lk 171). Antud tunnistaja ütlused riimusid kinnistu müügi ja asjaõiguslepinguga, mida eelnevalt käsitleti, samuti OÜ W teatise, raieõiguse võõrandamise lepingu, metsateatise, raieõiguse loovutamislepinguga nr 0909, laenulepinguga (t kd 22 lk 3-10). Tunnistaja V.L. keeldus ütluste andmisest alusel, et need võivad teda kahjustada, mistõttu avaldati tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused, millistes ta kinnitas, et andis O. J.ile laenu kinnistu ostmiseks (t kd 22 lk 1-2). Kohus nõustub prokuröriga, et tunnistaja V. L.i ütlusi kohus tõendina arvestada ei saa, kuna isik ise kohtus kinnitas, et need on teda kahjustavad, seega on tal põhjus ebaobjektiivsuseks. Sama situatsioon on tunnistaja H. A. G., kes kohtus väitis et ta

on nüüdseks end kuritegelikust maailmast üritanud distantseerida ning kuna oli ilmne, et ütlused tema osas kahjustaksid teda ennast, oli tal alus ebaobjektiivsuseks. Ka kinnitas ta, et ebaobjektiivuseks on põhjuseid teisigi (U. Vels sekkus tema sõnul ta pereellu ja seega esineb põhjus ebaobjektiivsuseks) (t kd 22 lk 71). Kõikidest eelkäsitletud tõenditest, millised riimusid ja milliseid kohus usaldusväärseks pidas ja arvestas nähtub üheselt asjaolu, et A. Vels oli vahetult seotud kuritegeliku ühendusega, omas kohustust neile tasuda kuritegude eest ning kõik kuritegeliku ühenduse liikmed (A. Kuzyakin, G. Abuladze, M. Kase, U. Vels) olid seotud H. T. kinnistuga seotud kuriteoga, milline pandi toime kuritegeliku ühenduse raames ja huvides ja nende tegevusele on antud õige juriidiline hinnang. A. Vels tegutses kelmuses H. T. kinnistuga seotult kavatsetult, kuna eelnes pikk ettevalmistus kannatanu mõjutamiseks (meelehead, vestlustega mõjutamised, ostud kannatanule alkoholi jm näol). Kuna kohtus leidis tõendamist, et A.Vels lõi tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse (H. T. ei mõistnud, et võõrandab kinnistu ja jääb sellest ilma), tekitas varalise kahju ja kogu tegevus kandis varalise kasu eesmärki ja pandi toime isikute grupis ning A. Vels oli varem toime pannud varguse, on tema tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi. Samuti haakub antud süüdistustega ka U. Velsile KarS § 255 lg 1 raames esitatud süüdistus selles, et ta omandas G. K.i käest kelmuse toimepanemise tulemina saadud 11 000 eurot, millest 2000 eurot maksis vastavalt kuritegeliku ühenduse reeglitele ühiskassasse ja ülejäänud osa jättis endale, millisega pani toime KarS § 202 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo (süüdistusakt lk 99, 101-102, 108). Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse Urmas Vels ́i selles, et tema isikuna, kes on eelnevalt toime pannud väljapressimise, omandas G. K. ́i käest kokku 11 000,00 eurot, mille viimane oli teeninud koos Aap Velsiga toime pandud kelmuse teel omandatud H. T.le kuulunud Xxx kinnistu mahamüümisest. Nimelt müüsid G. K. ja Aap Vels 30.06.2014.a kelmuse toimepanemise tagajärjel omandatud Xxx kinnistu maha 40 000,00 euro eest. Xxx kinnistu maha müümisest saadud 40 000,00 eurot jagasid Aap Vels ja G. K. omavahel ära. G. K. maksis saadud kriminaaltulust esmalt 2 000,00 eurot Urmas Velsile, mille Urmas Vels pidi andma edasi Tallinna kuritegeliku ühenduse liikmetele nö „ühiskassasse“, ning ülejäänud osa, s.o 18 000,00 eurot kuriteo tulemusel saadud varast jagasid G. K. ja Urmas Vels omavahel ära. Seega sai Urmas Vels selliselt G. K.i käest süüteo toimepanemise tulemusena saadud varast endale 9 000,00 eurot. Kohtus süüdistatav U. Vels end süüdi ei tunnistanud, ta kohtus märkis, et sai G. K.i käest raha, aga selle oli ta eelnevalt G. K.ile laenanud. Antud ütlusi kohus usaldusväärseteks ei pea ja tõendina ei arvesta, kuna need on vastuolus kohtus tunnistaja G. K.i ütlustega, millistes puudub alus kahelda, kuna need riimuvad paljude kohtuotsuses eelkäsitletud tõenditega ja G. K. väitis, et tema jagas enda kuritegeliku tulu U. Velsiga pooleks, kuna tuli tasuda katust (10 %), millise pidi U. Vels viima Tallinna ühiskassasse. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga selles osas, et G. K.i ütlustes puudub kahelda ka eelmärgitule lisaks põhjusel, et jälitustoimingu protokollidest nähtuvalt juba mitu aastat enne tema kohtus ülekuulamist, on ta kõnedes 2015.a korduvalt märkinud vajadust Tallinnasse „protsenti“ viia (paljud eelkäsitletud kõned, sh näiteks kõne 18.02.2015.a kell 14:53 A. Velsiga). Antud kuritegu pandi toime U. Velsi poolt kavatsetult, kuna kuritegelik ühendus kavatsetult teenis kuriteo pealt tulu. Süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Kõik eelnimetatud tõendid kinnitavad A. Velsi süüd KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, U. Velsi süüd KarS § 202 lg 2 p 2 järgi, ka on episood õigesti kajastatud A. Velsi, U. Velsi, M. Kase ja G. Abuladze süüdistuse tekstis KarS § 255 lg 1 järgi ja A. Kuzyakini süüdistuse tekstis KarS § 256 lg1 järgi. Süüdistatav A. Vels selle kuriteo toimepanemise ajal eelkäsitletud tõenditest tulenevalt kuulus kuritegelikku ühendusse, tõendeid analüüsides kohus selgitas, et ta alles pärast seda kuritegu soovis ta eemalduda, mistõttu oli kõigil süüdistatavate puhul kuritegu toime pandud kuritegeliku ühenduse raames ja huvides. Kannatanu H.T. esitas tsiviilhagi 40 000 euro nõudes Tsiviilhagide soas esitab kohus seisukoha alajaotuses: Tsiviilhagid.

2.3 Kannatanu W. N.iga seotud süüdistused Aap Vels ́i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on eelnevalt toime pannud varguse ja kelmuse, leppis R. R. ja Urmas Velsiga kokku, et Aap Vels ning R. R. saavad kokku W. N.iga ning nõuavad W.ilt R. R. isa U. R. maksmata jäänud töötasu 1000 eurot. R. R., täites Aap Velsi korraldusi, leppis kokku telefoni teel W. N.iga kohtumise, tutvustades ennast inimesena, kes tahab tööd autojuhina. Kohtumine lepiti kokku 31.07.2013 kella 16:30 ajal xxx tanklas. Kella 16:40 ajal helistas W. N. noormehele, kes soovis tööd ning noormees väitis et jääb 10 minutit hiljaks. Kella 17:00 ajal istus W. N. autos, kui tema auto taha parkis teine auto. W. N.i auto juures nimetati tema nime ning W. N. väljus autost jäädes seisma enda auto juhipoolse ukse juurde. W. N.i juurde tuli kolm noormeest (R. R., Aap Vels ning nendega kaasa olnud K. A.) ning üks noormeestest tutvustas ennast W. N.ile U. R. poja R. R.na ning küsis W. N.ilt tema isa U. R. tasumata jäänud töötasu, mille peale W. N. selgitas, et ei ole kellelegi võlgu.

Kui W. N. keeldus täitmast nõuet raha maksta, siis sekkus nõude vaidlusesse Aap Vels, kes ütles kannatanule, olles seejuures vahetult enne seda saanud telefoni teel enda isalt Urmas Velsilt otsese korralduse vajadusel vägivalda kasutada, W. N.i vägivallaga ähvardades, et maksa kohe tonn eurot ära muidu kustutan su siin ära. Aap Vels, olles agressiivselt meelestatud ning kasutades ebatsensuurseid väljendeid, nõudis korduvalt, et W. N. maksaks ära 1000,00 eurot. W. N. selgitas uuesti noormeestele, et ei ole võlgu kellelegi, ning ütles noormeestele, et teeb ühe telefonikõne. Seejärel istus W. N. autosse ning helistas Hädaabinumbrile (abonendile 110) ja andis teada, et temalt pressivad kolm noormeest raha välja. Selle peale avas Aap Vels W. N.i auto ukse ning lõi ühe korra W. N.i rusikaga meelekohta. Löömise hetkel istus W. N. autos juhi koha peal. Aap Vels, olles löönud ühe korra W. N.i, tahtis W. N.i uuesti lüüa, kuid W. N. blokeeris löögid, saades Aap Velsi oma haardesse, ütles W. N. tema haardes olnud Aap Velsile, et rahune maha ning kui maha rahuned lasen lahti. Seejärel rahunes Aap Vels maha ning W. N. vabastas Aap Velsi haardest. Aap Vels üritas W. N.i haardest vabanedes uuesti W. N.i rünnata ning lõhkus seejuures W. N.ile kuuluvad sõiduauto sisemust. Seejärel blokeeris W. N. Aap Velsi rünnaku ning väljus autost. Peale seda lahkusid R. R. ja Aap Vels koos nendega tanklasse kaasa tulnud, kuid toimunut kõrvalt näinud K. A.ga. Süüdistuse kohaselt grupi poolt varalise kasu üleandmise nõudmisega ähvardades isiku vabadust või rikkuda vara ning samuti vägivalda kasutades pani Aap Vels isikuna, kes on

varem toime pannud varguse ja kelmuse, toime KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse ka Urmas Velsi samas kuriteos, selles, et et tema, leppis Aap Velsi ja R. R. ́ga kokku, et R. R. ja Aap Vels saavad kokku W. N.iga ning nõuavad W.ilt R. R. isa U. R. maksmata jäänud töötasu 1000 eurot. Selleks R. R., täites Aap Velsi korraldusi, leppis kokku telefoni teel W. N.iga kohtumise, tutvustades ennast inimesena, kes tahab tööd autojuhina. Kohtumine lepiti kokku 31.07.2013 kella 16:30 ajal x tanklas. Kella 16:40 ajal helistas W. N. noormehele, kes soovis tööd ning noormees väitis et jääb 10 minutit hiljaks. Kella 17:00 ajal istus W. N. autos, kui tema auto taha parkis teine auto. W. N.i auto juures nimetati tema nime ning W. N. väljus autost jäädes seisma enda auto juhipoolse ukse juurde. W. N.i juurde tuli kolm noormeest (R. R., Aap Vels ning nendega kaasa olnud K. A.) ning üks noormeestest tutvustas ennast W. N.ile U. R. poja R. R.na ning küsis W. N.ilt tema isa U. R. tasumata jäänud töötasu, mille peale W. N. selgitas, et ei ole kellelegi võlgu. Kui W. N. keeldus täitmast nõuet raha maksta, siis sekkus nõude vaidlusesse Aap Vels, kes ütles kannatanule viimast vägivallaga ähvardades ja saades seejuures enda isalt Urmas Velsilt telefoni teel juhiseid W. N.i keelduva käitumisega toimetulemiseks füüsilise vägivalla kasutamiseks, et maksa kohe tonn eurot ära muidu kustutan su siin ära. Aap Vels, olles agressiivselt meelestatud ning kasutades ebatsensuurseid väljendeid, nõudis korduvalt, et W. N. maksaks ära 1000,00 eurot. W. N. selgitas uuesti noormeestele, et ei ole võlgu kellelegi, ning ütles noormeestele, et teeb ühe telefonikõne. Seejärel istus W. N. autosse ning helistas Hädaabinumbrile (abonendile 110) ja andis teada, et temalt pressivad kolm noormeest raha välja. Selle peale avas Aap Vels W. N.i auto ukse ning lõi ühe korra W. N.i rusikaga meelekohta. Löömise hetkel istus W. N. autos juhi koha peal. Aap Vels, olles löönud ühe korra W. N.i, tahtis W. N.i uuesti lüüa, kuid W. N. blokeeris löögid, saades Aap Velsi oma haardesse, ütles W. N. tema haardes olnud Aap Velsile, et rahune maha ning kui maha rahuned lasen lahti. Seejärel rahunes Aap Vels maha ning W. N. vabastas Aap Velsi haardest. Aap Vels üritas W. N.i haardest vabanedes uuesti W. N.i rünnata ning lõhkus seejuures W. N.ile kuuluvad sõiduauto sisemust. Seejärel blokeeris W. N. Aap Velsi rünnaku ning väljus autost. Peale seda lahkusid R. R. ja Aap Vels koos nendega tanklasse kaasa tulnud, kuid toimunut kõrvalt näinud K. A.ga. Süüdistuse kohaselt grupi (kuni 01.01.2015.a kuritegeliku ühenduse) poolt varalise kasu üleandmise nõudmisega ähvardades isiku vabadust või rikkuda vara ning samuti vägivalda kasutades pani Urmas Vels toime KarS § 214 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti sisaldub antud episood kõigile kuritegelike ühendusega seotud süüdistatavad esitatud süüdistuse tekstis, kuna väidetavalt antud kuritegu pandi toime kuritegeliku ühenduse raames ja kuritegeliku ühenduse huvides. Süüdistatav A. Vels väitis, et tema ei ole seoses W. N.iga ühtegi kuritegu toime pannud. R. VA.(end R.) ütles talle, et on vaja sõita x tanklast läbi, sest on vaja kellegagi rääkida, see asus V Vallas. R. tuli autost välja, eemal seises Mercedese Jeep, A. Vels oli autos koos A., nad tulid autost välja, rääkisid juttu. VA.rääkis N. ja A. Vels ei teadnud, siis miks nad kohtusid. VA. ja N. rääkisid N. auto lähedal ja mingil hetkel mees, kas lõi või lükkas R.t ja karjus. A. Vels läks vahele ja N. karjus ka talle, kes ta üldse selline on ja mida ta vahib, neil läks sõnavahetuseks ja N. lõi teda rusikaga näkku, A. Vels lükkas ta autosse, N. haaras temast kinni, mingi hetk sekkus A. ja hakkas A. Velsi autost välja tirima, aga N. hoidis A. Velsi kinni. Enne kui VA. ja N.

vestlesid, kuulis Aap, et R. küsis oma isa võlgnevust. Politsei pidas hiljem A. Velsi kinni 48-ks tunniks (t kd 36 lk 19-23,151). Kohtus kuulati tunnistajana üle K. A., kes väitis, et autos sai ta teada, et sõidetakse x tanklasse, autos olid R. ja A. Vels, tema läks tanklasse kohvi ostma, teised jäid välja ja kui ta tagasi tuli, oli seal rüselus. Ta nägi, et A. Vels oli osaliselt N. autos ja ei saanud sealt välja. See mees hoidis A. Velsist kinni ja talle tundus, et A. Vels püüdis vabaneda (t kd 18 lk 37-38). Hiljem nägi ta, et A. Velsil oli näopiirkonnas punane laik ja nägi oli hõõrutud (t kd 18 lk 39), see mees tundus ohtlik, ta oli turske ja oli Aapist üle (t kd 18 lk 40). Kohtus avaldati prokuröri taotlusel ka tema kohtueelsel antud ütlused, millistes väga olulisi vastuolusid ei esinenud, mis olid kooskõlas põhimõtteliselt kohtus väidetuga (t kd 18 lk 42), mõningad vastuolud detailides on selgitatavad asjaoluga, et sündmusest on möödunud aastaid. Antud episoodis on A.Velsi ütlused riimuvad tunnisaja A. ütlustega. Ka riimuvad A.Velsi selles kuriteos antud ütlused kohtus uuritud kahtlustatavana kinnipidamise protokollis fikseerituga, mille kohaselt samal kuupäeval pärast juhtumit kinni peetud A.Velsil oli silma all punane laik ja ta väitis, et teda löödi (t kd 42 lk 45). Seega puudub selles kuriteos kohtul alus selle kuriteo puhul A. Velsi ütlustes kahelda. Süüdistatav R. VA.(end R.) andis ütlusi selle kohta, et tema isa töötas autojuhina W. N. juures kuu aega ja N. talle ei tasunud selle eest, oli üL.lev ja käitus isaga nagu poisikesega. Süüdistatav VA. väitis, et otsib N. üles ja räägib temaga. Mingi päev helistas ta N.le ja lepiti kokku, et saadakse kokku tanklas või helistas N. ka talle. Kuna temaga olid kaasas A. Vels ja A. tulid nad temaga sinna kaasa. VA. läks N. auto juurde temaga rääkima, ta ei jälginud mida tegid A. Vels ja A. . Ta ei mäleta, mida N. täpselt tegi, mäletab, et tundis ohtu, N., kas müksas teda auto uksega ja ta arvab, et tal tuli paanikahoog. Aap tuli talle appi. Ta ei mäleta hästi sündmusi (t kd 37 lk 70-82). Prokuröri taotlusel avaldati vastuolude tõttu süüdistatava poolt varem antud ütlused (t kd 37 lk 86, 89, 90) ning süüdistatav ei osanud kohtus põhjendada ütluste muutmist, ütles vaid, et see oli fantaasia (t kd 37 lk 90). Kohus ei arvesta süüdistatava VA.(end. R.) ütlusi tõendina, kuna R. VA.oli isik, kes pidevalt kohtus ütlusi muutis, ka olid ütlused vastuolus kohtueelsel uurimisel väidetuga, ka rõhus isik sellele, et tal on psüühiline häire (esitas rohkelt meditsiinilist dokumentatsiooni tal esinenud trauma ja järelravi osas, milline sisaldas ka psühhotroopseid aineid) ja rõhutas, et ka istungite ajal tarvitas rohtusid, mis sisaldasid psühhotroopseid aineid, mistõttu ei ole tema ütlused usaldusväärsed. Süüdistatav U. Vels end antud kuriteos süüdi ei tunnistanud ja selgitas, et tema ei ole seoses W. N. üldse kuritegusid toime pannud. Ta kuulis oma poja A. Velsi käest, et N. ründas teda ja käis N. rääkimas, andes talle mõiste, et võib-olla leitakse kokkulepe, et A. Vels läheb vabandab ja maksab sõiduki remondikulud ja N. lubas seda varianti kaaluda (t kd 34 lk 7). Tema lihtsalt isana soovis leida kompromissi ning ta ei ole ühtegi korraldust seoses N. kellelegi andnud (t kd 34 lk 70-71). Kohtus kuulati tunnistajana üle R. VA.isa U. R., kes väitis, et ta töötas autojuhina ühes firmas ja tööle võttis ta N. ning tal tekkis N. telefonis vaidlus töösuhte üle, ta lahkus töölt ja sõitis koju ja arvab, et tal jäi saamata umbes 1000 eurot töötasu (t kd 29 lk 149-162). Kohtus kuulati üle kannatanu W. N., kes väitis, et talle tuli mingi kõne kelleltki, kes soovis väidetavalt tema firmasse tööle tulla, lepiti kokku kohtumine tanklas, tema Mercedese sõiduki taha tuli teine auto, 3 noormeest tulid välja, küsiti, kas tegemist on temaga (N.), R. hakkas rääkima, et ta on tema isale võlgu, N. leidis, et ei ole, kuigi möönis, et isa töötas temaga seotud firmas, kuid palka talle välja ei makstud. A. Vels tuli talle kallale, ta lükkas ta endast eemale, A. Vels ütles, et tonn tuleb ära maksta, muidu kustutatakse ta ära (t kd 18 lk 9). A. Vels ründas teda hiljem, kui ta autos istud (t kd 18 lk 10), ta helistas politseisse ja ütles, et temalt pressitakse raha välja. Ka pöördus ta EMO’sse, kus fikseeriti vigastused. Kohtus avaldati kaitsja Sillari

taotlusel kannatanu eeluurimisel antud ütlused (t kd 18 lk 30-31) vastuolude tõttu. Kohtus väitis kannatanu, et A. Vels lõi teda rusikaga näkku, seejärel istus N. autosse ja helistas politseisse ja kui A. Vels teda veel ründas, siis sai ta haardesse ja Aap lõi teda veel vaid jalaga, kui ta autos istus. Kohtueelsel uurimisel on kannatanu väitnud, et A. Vels lõi teda rusikaga meelekohta, ka väitis ta kohtueelsel uurimisel, et esmalt helistas ta sõbrale (t kd 18 lk 106), ka avaldati tema ütlused kaitsja Sillari taotlusel, kus ta kohtueelsel uurimisel hoopis väitis, et A. Vels kutsus teda võssa kaklema (t kd 18 lk 20). Kannatanu kohtus antud ütlused on vastuolus ka tema poolt häirekeskusesse tehtud telefonikõnedes väidetuga. Nimelt politseile väitis kannatanu, et teda ähvardati relvaga, kohtueelsel uurimisel ja kohtus ei ole ta sellest sõnagi rääkinud. Ka avaldati kaitsja Sillari taotlusel teisedki vastuolud kannatanu ütlustes (t kd 18 lk 18), nii ta tunnistas kohtueelsel uurimisel, et jättis R. R. isale töötasu välja maksmata, kohtus te endal sellist kohustust ei tunnistanud. Seega- eelnimetatud oluliste vastuolude tõttu ei ole kannatanu ütlused usaldusväärsed ega tõendina arvestatavad.

Kohtus tõesti leidis tõendamist, et VA.(end R.) sooviks oli saada tagasi isa töötasu, ta läks seda W. N.lt küsima. Ei ole tõendamist leidnud, et seda oleks nõudnud A. Vels, ka ei ole tõendatud, et sellega seoses oleks U. Vels mingeid korraldusi andnud või rahanõudest enne selle W. N.le esitamist midagi teadnud. Kohtus leidis tõendamist, et A. Velsi ja W. N. vahel leidis aset füüsiline konflikt, kuid ei ole võimalik kindlaks teha, kes seda 2013 aset leidnud füüsilist konflikti alustas ning kuidas N. tervisekahjustused, millistega seotud dokumentatsiooni kohus uuris (patsiendikaarti R245522 t kd 18 lk 91) tekkisid. Ka veendus kohus selles, et N. näol oli tegemist füüsiliselt tugeva ja koguka isikuga, mistõttu ei oma hetkel olulist tähendust kiitsaka A. Velsi kikkpoksi oskused, kuna konflikt tulenevalt A. Velsi, tunnistaja K. A. ütluste kohaselt leidis aset autos, kitsas ruumis kus antud oskused ei võimalda edu saavutada. Kohtul puuduvad tõendid selle kohta, et oleks toimepandud varalise kasu üleandmise nõudmine ähvardades isiku vabadust või rikkuda vara või kasutada vägivalda nagu on väidetud süüdistusaktis. Kohtus leidis tõendamist, et W. N. ei tasunud U. R.le töötasu ja ei ole välistatud, et U. R. poeg seda N.lt küsima läks, kuid ei ole tõendatud A. Velsi teadlikkus võlanõudest eelnevalt ega ka tema poolt nõude esitamine W. N.le. Kohtus leidis tõendamist, et A. Velsi ja W. N. vahel toimus rüselus, kuid ei ole ka välistatud, et W. N. alustas füüsilist konflikti ning W. N.i vigastused võisid tekkida tema enda poolt alustatud rüseluse käigus, kuna A. Vels püüdis tema haardest vabaneda ja rabeles. Ka ei leidnud tõendamist U. Velsi poolt antud kuriteo toimepanemine. Asjaolu, et U. Vels ise tunnistas, et soovis 2013 pärast tema poja ja W. N. vahel juhtunud olukorda ja W. N. politseisse pöördumist olukorda lahendada, on inimlikult mõistetav, kuna sel ajal olid tal pojaga suhted head ja isana ta kaitses poega, kes oli kinnipeetud ning ta teadis, et W. N. pöördus politseisse. Seetõttu kuuluvad W. N. seotud episoodis A. Vels ja U. Vels õigeksmõistmisele. Kohus märgib, et kuigi nagu kohus varasemalt välja tõi, sisaldus antud süüdistus kõigi süüdistatavate süüdistuse tekstis (kuritegeliku ühendusega seonduvalt), ei pea kohus põhjendatuks nende õigeksmõistmist eraldi antud osas kuritegeliku ühenduse süüdistuse osast, kuna KarS § 255 lg 1, KarS § 256 lg 1 on täidetud muul viisil. Tegemist on formaalse deliktiga, mis on täidetud pelgalt kuritegelikku ühendusse kuulumisega või selle loomise ja juhtimisega, mitte aga ühenduse kasuks ja huvides üksikkuritegude vahetu toimepanemisega (RKKKo 1-16-6452, p 34–36). Kohus ei saa nõustuda prokuröri seisukohaga, et süüdistatavate süü W. N.i episoodis on tõendamist leidnud ja seda paljuski M. E. ütlustega selle kohta, et R. VA. rääkis talle kui

uurijale, et ta pani toime väljapressimise koos A. Velsiga ja seda U. Velsi korraldusel. Antud isik oli uurija ning ei ole võimalik kasutada tõendina tema refereeringut kohtueelsel uurimisel antud isiku ütlustest. Kohus juba eelnevalt selgitaks miks VA.ütlused ei ole tõendina arvestatavad. Tegemist oli ebastabiilse isikuga, kes kord väitis kohtus üht, kord teist, rõhutas pidevalt oma vaimset ebastabiilsust ja diagnoose ja seda, et ta tarvitab istungite ajal psüühikat mõjutavaid ravimeid. Ka ei saa kohus nõustuda prokuröri seisukohaga, et selle episoodi puhul saabki kasutada vaid kaudseid tõendeid. Isegi kaudsed tõendid oma kogumis ei anna kohtule alust väita, et 2013 aset leidnud sündmustes on süüdistatavad neile inkrimineeritavas süüdi. Ka erinevalt teistest kuriteoepisoodidest ei ole selle kuriteoepisoodi kohta tõenditena jälitustoimingu protokollides sisaldavaid kõnesid, mis annaksid aluse hinnata isikute tegevust või suhtumist. A. Velsi tegevuse kvalifikatsiooniga seoses märgib kohus järgmist: A. Vels mõisteti käesoleva kohtuotsuse alusel süüdi teises väljapressimise episoodis, see on kannatanu M. K.i suhtes toimepandus ja seal oli tema tegevus kvalifitseeritud KarS § 214 lg 2 p 4, 5 järgi. Käesolevas väljapressimises oli süüdistus KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi. Kuna kohtus leidis tõendamist, et A. Vels enne M. K.i suhtes toime pandud väljapressimist oli toime pannud ka vargusi, on tema tegevus kvalifitseeritav KarS § 214 lg 2 p 1, 4, 5 järgi. Kohus leiab, et kuna isik kohtumenetluses teadis, et teda süüdistatakse ka eelnevates vargustes ja sellele viidati ka väljapressimise süüdistuse raames (W. N.i episood), oli tal oli võimalus end kaitsta, ei esine riivet tema kaisteõigustes ning kohus faktiliselt süüdistust ei raskenda kvalifitseerides korrekstelt tema tegevuse väljapressimisega K.i episoodis KarS § 214 lg 2 p 1, 4, 5 järgi. Kannatanu W. N. on esitanud tsiviilhagi sõidukile tekitatud kahju nõudes. Antud tsiviilhagi jäetakse KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata.

pöördumise korral ähvardas Urmas Vels muuta K. K. elu „põrguks“, st kasutada K. K. suhtes füüsilist vägivalda ja hävitada temale kuuluvat vara. Täpselt tuvastamata ajal 2013 aasta kevadel leppis Urmas Vels kokku kohtumise K. K. ja Andrey Kuzyakini vahel. Kohtumisel Urmas Vels ja Andrey Kuzyakin nõudsid 2013 a kevadel Tallinna linnas K. K. käest 10 000,00 eurot. Väljapressimise tulemusel tasus K. K. Urmas Velsile ja Andrey Kuzyakinile sularahas kokku 3 000,00 eurot. Kokkuleppe kohaselt pidi K. K. tegema tasuta tööd Urmas Vels ́i sõbra A. P. heaks, et tasuda ülejäänud 7 000,00 eurone võlanõue. 2013 aasta suvel teostas K. K. läbi oma ettevõtte X OÜ A. P. seotud ettevõtte jaoks metsa ülestöötamisega seotud töid, mille eest pidi A. P. tasuma otse Urmas Velsile. K. K. poolt tehtud tööde eest maksis A. P. 7 000,00 eurot Urmas Velsile. Urmas Velsi sõnul maksis ta omakorda 7 000,00 eurot Andrey Kuzyakinile, et lahendada K.K. probleem ja tasuda võlg Ü. T.le. Eelnimetatud summa tasumisega ja töö tegemisega pidi K. K. võlg Urmas Vels ́i ja Andrey Kuzyakini ees tasutud olema. 2014.a maikuus Urmas Vels nõudis K. K.lt 5 500,00 euro üleandmist, mis pidi minema Andrey Kuzyakini kätte. Seejärel Urmas Vels ja Andrey Kuzyakin tegutsedes koos isikute grupis nõudsid K. K. käest 2014.a maikuus Tallinna linnas 5 500,00 eurot ning tasumise tähtajaks anti juuli 2014.a. 2014.a aasta suvel jätkas Urmas Vels, Andrey Kuzyakini juhtimisel ja korraldusel, K. K.ilt raha (4 500,00 euro) väljapressimist, ähvardades viimast vägivallaga. Andrey Kuzyakin andis Urmas Velsile korralduse K. K. „pigistada“. Seega Urmas Vels nõudis K. K. käest võlga ning andis mõista, et kui K. K.l ei ole tervet summat tasuda, siis võib ta tasuda väiksemate osade kaupa (näiteks 500,00 euro kaupa). Samal ajal jätkas K. K.ilt raha nõudmist Marek Kase, kes tegutses isikute grupis koos Andrey Kuzyakini ja Urmas Velsiga. 21.08.2014.a Rakvere linnas Urmas Vels nõudis K. K. käest 4 500,00 eurot ning ähvardas viimast vägivallaga kolmandate isikute poolt, kui K. K. peaks abi saamiseks pöörduma politsei poole. Ühtlasi viitas Urmas Vels, et tema puhul on tegemist kuritegeliku ühenduse liikmega, kes peab raha viima Andrey Kuzyakinile. Samuti andis Urmas Vels mõista, et juhul kui K. K.ei maksa raha talle ja Andrey Kuzyakinile kaitse eest, siis võivad tulla isikud, kes peksavad K. K. „jalaluud puruks“. Urmas Vels selgitas, et kui ta poleks K. K. kaitsnud, siis oleks viimasel juba „pea lõhki“. Väljapressimise tulemusel tasus K. K.1 000,00 eurot Urmas Velsile, kandes eelnimetatud summa 27.08.2014.a Urmas Velsi elukaaslase N. D. arvelduskontole. Nimetatud summa andis Urmas Vels edasi Andrey Kuzyakinile. Urmas Vels nõudis eelnimetatud raha K. K. käest Andrey Kuzyakini korraldusel. K. K. poolt raha mitte maksmise korral andis Andrey Kuzyakin Urmas Velsile korralduse K. K. „trahvi peale panemiseks“ ja võlasumma kahekordistamiseks. Isikute grupis tegutsenud kuritegeliku ühenduse liikmed Urmas Vels, Marek Kase ja Andrey Kuzyakin jätkasid K. K. käest raha väljapressimist ka 2015 aastal, nõudes viimaselt raha tasumist. Samuti mainis Marek Kase Urmas Velsile, et raha mitte maksmise puhul lööb ta K. K. pea vastu jääd. Süüdistuse kohaselt grupi (kuni 01.01.2015.a kuritegeliku ühenduse) poolt varalise kasu üleandmise nõudmisega ähvardades isiku vabadust või rikkuda vara ning samuti vägivalda kasutades pani Andrey Kuzyakin toime KarS § 214 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse kuritegeliku ühenduse liiget Marek Kase ́t isikute grupis koos teiste kuritegeliku ühenduse juhi A. Kuzyakini ja kuritegeliku ühenduse liikme Urmas Velsiga kuritegeliku ühenduse raames ja heaks varalise kasu üleandmise nõudmises grupi või kuritegeliku ühenduse poolt, kui on ähvardatud hävitada või rikkuda vara ning kui on ähvardatud vägivallaga. Antud kuriteo panid Marek Kase ja Urmas Vels, Andrey Kuzyakini

juhtimisel ja korraldusel toime ajavahemikul 2012 kuni 2015a. Lääne-Virumaal alljärgnevalt: 2011.a kevadel tekkisid K. K.l rahalised vaidlused Ü. T.ga, kes töötas K. K.le kuuluvas ettevõttes OÜ X Ü. T. nõudis K. K.lt kokku 30 000,00 eurot, mida viimane väidetavalt Ü. T.le võlgnes. Võla kättesaamiseks pöördus Ü. T. H. A. G.(endise nimega H. A.) poole, kes pidi kokkuleppe kohaselt olema vahendajaks. Selle tulemusel maksis K.K. H.A.G.le kokku 8 500,00 eurot, mille H.A.G. pidi edasi andma Ü. T.le. Samal ajal hakkas Ü. T. asemel võlga nõudma ja probleemi lahendamise eest tasu nõudma kuritegeliku ühenduse liige Marek Kase, kes ähvardas K. K. füüsilise vägivallaga. H. A. G.ja Marek Kase nõudsid K. K.käest kokku 10 000,00 eurot, et lahendada Ü. T. võla küsimus. Väljapressimise tulemusel maksis K. K. sularahas kokku 8 500,00 eurot H. A. G. ja kokku 1 500,00 eurot Marek Kasele, millest 600,00 eurot (07.08.2012.a - 200 EUR; 12.09.2012 - 200 EUR; 11.10.2012.a – 200 EUR) kandis K. K. Marek Kase arvelduskontole. Kokku 10 000,00 euro maksmisega pidi K. K. võlg tasutud olema. 2013.aastal hakkas vägivallaga ähvardades eelnimetatud võla väljanõudmisega K. K.ilt tegelema kuritegeliku ühenduse liige Urmas Vels, kes põhjendas võla nõudmist sellega, et eelnevad summad, mis K. K. maksis H. A. G.le ja Marek Kasele ei ole jõudnud nende pealikuni, st kuritegeliku ühenduse juhile Andrey Kuzyakinile. Raha mittemaksmise korral või politseisse pöördumise korral ähvardas Urmas Vels muuta K. K. elu „põrguks“, st kasutada K. K. suhtes füüsilist vägivalda ja hävitada temale kuuluvat vara. Täpselt tuvastamata ajal 2013 aasta kevadel leppis Urmas Vels kokku kohtumise K. K. ja Andrey Kuzyakini vahel. Kohtumisel Urmas Vels ja Andrey Kuzyakin nõudsid 2013 a kevadel Tallinna linnas K. K. käest 10 000,00 eurot. Väljapressimise tulemusel tasus K. K. Urmas Velsile ja Andrey Kuzyakinile sularahas kokku 3 000,00 eurot. Kokkuleppe kohaselt pidi K. K. tegema tasuta tööd Urmas Vels ́i sõbra A. P. heaks, et tasuda ülejäänud 7 000,00 eurone võlanõue. 2013 aasta suvel teostas K. K. läbi oma ettevõtte X OÜ A. P. seotud ettevõtte jaoks metsa ülestöötamisega seotud töid, mille eest pidi A. P. tasuma otse Urmas Velsile. K. K. poolt tehtud tööde eest maksis A. P. 7 000,00 eurot Urmas Velsile. Urmas Velsi sõnul maksis ta omakorda 7 000,00 eurot Andrey Kuzyakinile, et lahendada K.K. probleem ja tasuda võlg Ü. T.le. Eelnimetatud summa tasumisega ja töö tegemisega pidi K. K. võlg Urmas Vels ́i ja Andrey Kuzyakini ees tasutud olema. 2014.a maikuus Urmas Vels nõudis K. K.ilt 5 500,00 euro üleandmist, mis pidi minema Andrey Kuzyakini kätte. Seejärel Urmas Vels ja Andrey Kuzyakin tegutsedes koos isikute grupis nõudsid K. K. käest 2014.a maikuus Tallinna linnas 5 500,00 eurot ning tasumise tähtajaks anti juuli 2014.a. 2014.a aasta suvel jätkas Urmas Vels, Andrey Kuzyakini juhtimisel ja korraldusel, K. K.ilt raha (4 500,00 euro) väljapressimist, ähvardades viimast vägivallaga. Andrey Kuzyakin andis Urmas Velsile korralduse K. K. „pigistada“. Seega Urmas Vels nõudis K. K. käest võlga ning andis mõista, et kui K. K.il ei ole tervet summat tasuda, siis võib ta tasuda väiksemate osade kaupa (näiteks 500,00 euro kaupa). Samal ajal jätkas K. K.ilt raha nõudmist Marek Kase, kes tegutses isikute grupis koos Andrey Kuzyakini ja Urmas Velsiga. 21.08.2014.a Rakvere linnas Urmas Vels nõudis K. K. käest 4 500,00 eurot ning ähvardas viimast vägivallaga kolmandate isikute poolt, kui K. K. peaks abi saamiseks pöörduma politsei poole. Ühtlasi viitas Urmas Vels, et tema puhul on tegemist kuritegeliku ühenduse liikmega, kes peab raha viima Andrey Kuzyakinile. Samuti andis Urmas Vels mõista, et juhul kui K. K. ei maksa raha talle ja Andrey Kuzyakinile kaitse eest, siis võivad tulla isikud, kes peksavad K. K. „jalaluud puruks“. Urmas Vels selgitas, et kui ta poleks K. K. kaitsnud, siis oleks viimasel juba „pea lõhki“.

Väljapressimise tulemusel tasus K. K. 1 000,00 eurot Urmas Velsile, kandes eelnimetatud summa 27.08.2014.a Urmas Velsi elukaaslase N. D. arvelduskontole. Nimetatud summa andis Urmas Vels edasi Andrey Kuzyakinile. Urmas Vels nõudis eelnimetatud raha K. K. käest Andrey Kuzyakini korraldusel. K. K. poolt raha mitte maksmise korral andis Andrey Kuzyakin Urmas Velsile korralduse K.K.ile „trahvi peale panemiseks“ ja võlasumma kahekordistamiseks. Isikute grupis tegutsenud kuritegeliku ühenduse liikmed Urmas Vels, Marek Kase ja Andrey Kuzyakin jätkasid K. K. käest raha väljapressimist ka 2015 aastal, nõudes viimaselt raha tasumist. Samuti mainis Marek Kase Urmas Velsile, et raha mitte maksmise puhul lööb ta K. K. pea vastu jääd. Süüdistuse kohaselt grupi (kuni 01.01.2015.a kuritegeliku ühenduse) poolt varalise kasu üleandmise nõudmisega ähvardades isiku vabadust või rikkuda vara ning samuti vägivalda kasutades pani Marek Kase toime KarS § 214 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse kuritegeliku ühenduse liiget Urmas Vels ́i isikute grupis koos teiste kuritegeliku ühenduse juhi A. Kuzyakini ja kuritegeliku ühenduse liikme Marek Kase ́ga kuritegeliku ühenduse raames ja heaks varalise kasu üleandmise nõudmises grupi või kuritegeliku ühenduse poolt, kui on ähvardatud hävitada või rikkuda vara ning kui on ähvardatud vägivallaga. Marek Kase ja Urmas Vels panid antud kuriteo Andrey Kuzyakini juhtimisel ja korraldusel toime ajavahemikul 2012 kuni 2015a. Lääne-Virumaal alljärgnevalt: 2011.a kevadel tekkisid K. K.l rahalised vaidlused Ü. T., kes töötas K. K.ile kuuluvas ettevõttes OÜ X . Ü. T. nõudis K. K.lt kokku 30 000,00 eurot, mida viimane väidetavalt Ü. T.le võlgnes. Võla kättesaamiseks pöördus Ü. T. H. A. G. (endise nimega H. A.) poole, kes pidi kokkuleppe kohaselt olema vahendajaks. Selle tulemusel maksis K. K. H.A.G.le kokku 8 500,00 eurot, mille H.A.G. pidi edasi andma Ü. T.le. Samal ajal hakkas Ü. T. asemel võlga nõudma ja probleemi lahendamise eest tasu nõudma kuritegeliku ühenduse liige Marek Kase, kes ähvardas K. K. füüsilise vägivallaga. H. A. G. ja Marek Kase nõudsid K. K. käest kokku 10 000,00 eurot, et lahendada Ü. T. võla küsimus. Väljapressimise tulemusel maksis K. K. sularahas kokku 8 500,00 eurot H. A. G. ja kokku 1 500,00 eurot Marek Kasele, millest 600,00 eurot (07.08.2012.a - 200 EUR; 12.09.2012 - 200 EUR; 11.10.2012.a – 200 EUR) kandis K. K. Marek Kase arvelduskontole. Kokku 10 000,00 euro maksmisega pidi K. K. võlg tasutud olema. 2013.aastal hakkas vägivallaga ähvardades eelnimetatud võla väljanõudmisega K. K.ilt tegelema kuritegeliku ühenduse liige Urmas Vels, kes põhjendas võla nõudmist sellega, et eelnevad summad, mis K. K. maksis H. A. G.le ja Marek Kasele ei ole jõudnud nende pealikuni, st kuritegeliku ühenduse juhile Andrey Kuzyakinile. Raha mittemaksmise korral või politseisse pöördumise korral ähvardas Urmas Vels muuta K. K. elu „põrguks“, st kasutada K. K. suhtes füüsilist vägivalda ja hävitada temale kuuluvat vara. Täpselt tuvastamata ajal 2013 aasta kevadel leppis Urmas Vels kokku kohtumise K. K. ja Andrey Kuzyakini vahel. Kohtumisel Urmas Vels ja Andrey Kuzyakin nõudsid 2013 a kevadel Tallinna linnas K. K. käest 10 000,00 eurot. Väljapressimise tulemusel tasus K. K. Urmas Velsile ja Andrey Kuzyakinile sularahas kokku 3 000,00 eurot. Kokkuleppe kohaselt pidi K. K. tegema tasuta tööd Urmas Vels ́i sõbra A. P. heaks, et tasuda ülejäänud 7 000,00 eurone võlanõue. 2013 aasta suvel teostas K. K. läbi oma ettevõtte X OÜ A. P.ga seotud ettevõtte jaoks metsa ülestöötamisega seotud töid, mille eest pidi A. P. tasuma otse Urmas Velsile. K. K. poolt tehtud tööde eest maksis A. P. 7 000,00 eurot Urmas Velsile. Urmas Velsi sõnul maksis ta omakorda 7 000,00 eurot Andrey Kuzyakinile, et lahendada K.K. probleem ja tasuda võlg Ü.

T.le. Eelnimetatud summa tasumisega ja töö tegemisega pidi K. K. võlg Urmas Vels ́i ja Andrey Kuzyakini ees tasutud olema. 2014.a maikuus Urmas Vels nõudis K. K.ilt 5 500,00 euro üleandmist, mis pidi minema Andrey Kuzyakini kätte. Seejärel Urmas Vels ja Andrey Kuzyakin tegutsedes koos isikute grupis nõudsid K. K. käest 2014.a maikuus Tallinna linnas 5 500,00 eurot ning tasumise tähtajaks anti juuli 2014.a. 2014.a aasta suvel jätkas Urmas Vels, Andrey Kuzyakini juhtimisel ja korraldusel, K. K.ilt raha (4 500,00 euro) väljapressimist, ähvardades viimast vägivallaga. Andrey Kuzyakin andis Urmas Velsile korralduse K. K. „pigistada“. Seega Urmas Vels nõudis K. K. käest võlga ning andis mõista, et kui K. K.il ei ole tervet summat tasuda, siis võib ta tasuda väiksemate osade kaupa (näiteks 500,00 euro kaupa). Samal ajal jätkas K. K. raha nõudmist Marek Kase, kes tegutses isikute grupis koos Andrey Kuzyakini ja Urmas Velsiga. 21.08.2014.a Rakvere linnas Urmas Vels nõudis K. K. käest 4 500,00 eurot ning ähvardas viimast vägivallaga kolmandate isikute poolt, kui K. K. peaks abi saamiseks pöörduma politsei poole. Ühtlasi viitas Urmas Vels, et tema puhul on tegemist kuritegeliku ühenduse liikmega, kes peab raha viima Andrey Kuzyakinile. Samuti andis Urmas Vels mõista, et juhul kui K. K. ei maksa raha talle ja Andrey Kuzyakinile kaitse eest, siis võivad tulla isikud, kes peksavad K. K. „jalaluud puruks“. Urmas Vels selgitas, et kui ta poleks K. K. kaitsnud, siis oleks viimasel juba „pea lõhki“. Väljapressimise tulemusel tasus K. K.1 000,00 eurot Urmas Velsile, kandes eelnimetatud summa 27.08.2014.a Urmas Velsi elukaaslase N. D. arvelduskontole. Nimetatud summa andis Urmas Vels edasi Andrey Kuzyakinile. Urmas Vels nõudis eelnimetatud raha K. K. käest Andrey Kuzyakini korraldusel. K. K. poolt raha mitte maksmise korral andis Andrey Kuzyakin Urmas Velsile korralduse K. K. „trahvi peale panemiseks“ ja võlasumma kahekordistamiseks. Isikute grupis tegutsenud kuritegeliku ühenduse liikmed Urmas Vels, Marek Kase ja Andrey Kuzyakin jätkasid K. K. käest raha väljapressimist ka 2015 aastal, nõudes viimaselt raha tasumist. Samuti mainis Marek Kase Urmas Velsile, et raha mitte maksmise puhul lööb ta K. K. pea vastu jääd. Süüdistuse kohaselt grupi (kuni 01.01.2015.a kuritegeliku ühenduse) poolt varalise kasu üleandmise nõudmisega ähvardades isiku vabadust või rikkuda vara ning samuti vägivalda kasutades pani Urmas Vels toime KarS § 214 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks sisaldub antud süüdistus süüdistatavale A. Kuzyakin KarS § 256 lg 1 järgi esitatud süüdistuses ja süüdistatavatele M. Kase, G. Abuladze, U. Velsi, A.Velsi, KarS § 255 lg 1 järgi esitatud süüdistuses. Süüdistatav A. Kuzyakin end antud kuriteos süüdi ei tunnistanud ja tema selgitused olid sisult raskesti mõistetavad, ta selgitas, et U. Vels helistas talle 2013.a veebruari lõpus ja selgitas, et tema sõbral K. K. on mingid probleemid. Toimus ka mingi kohtumine, kus näidati mingeid pabereid, need olid eesti keeles, mida süüdistatav ei oska. Edasi kohtus Kuzjakin U. Velsiga kohvikus ja selgus, et K. on võlgu mingitele eestlastele 30 000- 40 000 eurot ja U. Vels tõlkis selle vene keelse jutu ka kohtumisel olevale K. K.le. 2013.a aprillis tuli U. Vels uuesti A. Kuzyakini juurde, ütles, et K.l ei ole raha ja paluti Kuzyakinilt võlgu 3500 eurot (t kd 30 lk 154, 156). Ta ei ole K. käest raha välja pressinud ega mingeid ’’trahve’’ määranud (t kd 31 lk 8-9). Süüdistava ütlusest ei olnud võimalik A.saada, miks ta üldse antud probleemi oma seletuse kohaselt sekkus.

Süüdistatav M. Kase end samuti antud kuriteos süüdi ei tunnistanud ja selgitas, et ta tutvus K.ga 2012.a, olid lihtsalt tuttavad (t kd 32 lk 81). Ta on kohtunud K. K.ga, kes palus, et aitaks tagasi nõuda tema võlga, milline oli 100 000 krooni, sellele kohtumisele ilmus ka Ü. T. koos kolme inimesega ja nad vaidlesid mingite dokumentide üle ja selle eest, et M. Kase kohtumisel osales sai ta K.lt 1000 eurot. 2013.a helistas K. ja tahtis uuesti kokku saada, kohtuti Mustakivi keskuse juures olevas McDonald's’is, K. K.l oli kaasas U. Vels, sellel kohtumisel oli ka keegi J.M., väideti, et K.K. on võlgu. Kase väitis, et ei ole K. K. ähvardanud ega temalt raha välja pressinud (t kd 32 lk 83-87). Süüdistatav U. Vels end samuti antud kuriteos süüdi ei tunnistanud ja selgitas, et K. K. on tema vana tuttav, 2013.a pöördus K. K.tema poole ja kurtis, et Ü. T. nõuab temalt raha ja ähvardab teda (t kd 34 lk 8). U. Vels helistas A. Kuzyakinile ja palus, et ta saaks kokku T.ga. A. Kuzyakin saigi nendega kokku, aga A. Kuzyakin ütles, et nad peaksid ka ise Tallinnasse tulema ning koos K. K.ga sõitis Ida-Tallinnasse ja Mustakivi keskuse juures kohtuti A. Kuzyakiniga. A. Kuzyakin ütles, et raha, mille K. K. võlgu on, ei ole jõudnud T. ja küsis, kas K. K.le on vastu võetav maksta aasta jooksul ära 10 000, K. K. nõustus ja ütles, et hakkab seda summat vaikselt U. Velsile andma, kes omakorda annab selle T.le, seda U. Vels ka tegi (t kd 34 lk 7-10). Süüdistatav A. Vels väitis, et tema ei ole kuritegelikku ühendusse kuulunud ja temal pole ka selle kuriteoga ka mingit seost. Süüdistatav G. Abuladze kinnitas sama. Süüdistatavate ütlused ei ole usaldusväärsed ja kohus neid tõendina ei arvesta ja seda põhjusel, et need on eluliselt mitteusutavad, neist ei selgu, millistel põhjustel tegelikult sekkuti K. K. ja süüdistatavate väite kohaselt võõra isikute vahelisse võlakohustusse, tehti seda üliinnukalt ning ka on antud ütlused vastuolus teiste kohtus uuritud omavahel riimuvate ja usaldusväärsete tõenditega. Kohus kuulas kohtus üle kannatanu K. K.kelle hirm süüdistatavate vastu oli siiani nii suur, et kohus kasutas ristküsitluse ajal vaheseina (prokuröri taotlus KrMS § 287 lg 5, § 69 alusel, t kd 21 lk 198). Kohus märgib, et kuna K. K. kuulati üle samas kohtusaalis, kus asusid kõik menetlusosalised ning kõik menetlusosalised omasid võimalust teda küsitleda, ei riivatud kellegi kaitseõigust. K. K. palus kohaldada antud meedet oma tervise kaitseks (psüühilised üleelamised ja hirm), avaldus t kd 22 lk 83. Kannatanu K. K.selgitas kohtus, et 2012.a helistati talle ja pakuti müüa ühte metsatükki, ta läks kohtumisele, kuhu ilmusid G. ja T., kes kasutasid sellist väidet saamaks ta kohtumisele ja väitsid, et ta on T.le võlgu 30 000 eurot. See võlg olevat tekkinud seoses X OÜ’ga, mis kuulus K. K.le. T. oli seal töölepingu alusel tööl, sai ka palka, kuid leidis, et tal on õigus saada K.ilt raha. K. ähvardati ja nõuti raha (t kd 21 lk 205). K. helistas G.le, näitas ettevõttega seotud dokumente ja lõpuks hirmu tõttu nõustus maksma 10 000 eurot. Kuna tal oli hirm, tasus ta 7000 eurot alguses, hiljem veel 1500 eurot ja veel 1500 eurot (t kd 21 lk 207). Raha tasus sularahas G.le. Hiljem hakkasid mingid mehed taas raha nõudma, K. kurtis seda G.le. Vahepeal oli vaikus, G. pandi vangi 2013.a (t kd 21 lk 210) ning siis helistas talle 2013.a U. Vels ja ütles, et kuna rahad, mida ta G.le maksis ei jõudnud Tallinnasse, peab ta ikkagi maksma. Ta sai aru, et rahad peavad minema Tallinnasse kellelegi Kuzyale, kuna tema on boss ja pealik (t kd 21 lk 210). Tallinnas toimus tal rahanõudega seoses ka mingi kohtumine U. Velsi ja Kuzyakiniga 2013.a lõpus, U. Vels viis ta oma autoga Rakverest sinna. Kuna K. vene keelt ei oska, siis U. Vels tõlkis A. Kuzyakini teksti ning talle öeldi, et ta peab uuesti maksma 10 000 eurot muidu võivad asjad kehvasti lõppeda, talle anti mõista, et muidu võib midagi juhtuda. Ta leidis, et ta on sundseisus ja hakkas 1500 euro kaupa seda summat nii maksma, et kandis selle summa U. Velsi tolleaegse elukaaslase N. D. arveldusarvele (t kd 21 lk 213-214). Kui tal tekkisid rahalised raskused, väitis U. Vels, et ta peab selle tööga hüvitama ja ta pidi üles töötama A. P.

metsa (t kd 21 lk 215). Ta tegi seda, kuid jälle väideti talle, et raha ei ole jõudnud nendeni ja raha nõuti edasi. U. Vels helistas ja nõudis (t kd 21 lk 216). M. Kase on ühel rahanõudmise kohtumisel samuti viibinud (t kd 21 lk 218). Samuti osales seal G. Abuladze (t kd 21 lk 218). Kohtumine toimus McDonald's’is Mustakivi Selveri juures ja seal käis üks suur karjumine, K.maksis raha edasi, 250 eurot ja 300 eurot iga kuu N. D. arveldusarvele, maksis ka M. Kase arvele. Raha nõudmised lõppesid siis, kui süüdistatavad kinni pandi. Kohtus kinnitas tunnistaja N. D., et tema nimele jõudsid K. K.lt kanded ja ta teatas sellest U. Velsile (t kd 26 lk 50). Kuna antud väide riimub eelkäsitletud tõenditega ja ka panga ülekannetega, on see usaldusväärne ja tunnistajal puudus mõte seda eitada, kuna see oli kontrollitav, ülejäänud tunnistaja ütlusi kohus ei käsitle, kuna tal esineb põhjus ebaobjektiivsuseks, tema enda ja U. Velsi väite kohaselt on ta U. Velsi elukaaslane. Kohtus tunnistajana üle kuulatud H.-A. G.(endine A.) väitis, et Ü. T. ütles talle, et ’’on üks lammas’’, kelle arvelt saab raha teenida ja kutsus G.kaasa, läks K. juurde ja esitas talle rahalise nõude. Ka lubas ta osa sellest rahast anda G.le. Ta nõudis K.lt raha. Kuna G. sai aru, et T. nõuab raha ilmaasjata, põhjuseta, loobus T. abistamisest ja toetas K. K.. Selle võlanõude pärast toimusid mingid kohtumised, üks neist oli ka Tallinnas. K. väitis talle, et peab võla tõttu Tallinnasse sõitma ja G. oli nõus kaasa minema. G. helistas ka Abuladzele, kutsus ka teda kohtumisele, kuna teadis, et Abuladze on vana poksija ja võib minna löömaks (t kd 18 lk 65), kohtumine toimus Mustakivi Selveri juures, seal osales ka M. Kase. Ta ei tea kohtumise tulemust, aga see toimus mitu tundi. Selle eest, et G. osales kohtumisel sai ta K. käest 400 või 500 eurot. Ka andis K. talle mingi raha veel ja ütles, et see läheb „Vanamehele,“(Starik) aga G. ei tea, kellest jutt oli. G. kinnitas kohtus, et ta oli varem nn kuritegelik element, sattus vanglasse ja sealt väljudes püüdis kõigist eelnimetatutest distantseeruda (t kd 18 lk 67, 72). Kohtus tunnistajana üle kuulatud Ü. T. väitis, et tema meelest oli X OÜ nende ühine ettevõte K. K., kuigi juriidiliselt oli ainuomanik K. K. ja T. leidis, et K. K.võlgneb talle 30 000, selle summa võttis ta nö. piltlikult, kuna leidis, et on selles firmas tööd teinud, kuigi talle maksti ka 700 eurot kuus palka (t kd 18 lk 50). Ta kohtus K.ga, et teda veidi hirmutada, kaasas oli tal H. A. ja lootis, et K. tasub selle raha. Kohtumisel lepiti kokku, et K. maksab umbes 10 000 eurot. K. K. käest ei ole tema mingit raha saanud, küll aga sai H. A.lt 2500 eurot (t kd 18 lk 54). Ka toimus antud rahaga mingi kokkusaamine Tallinnas, aga K. kohale ei ilmunud. Kohtumisi võis olla mitu, ühel kohtumisel oli ka kaasas M. Kase (t kd 18 lk 60). Kohtus tunnistajana üle kuulatud A. P. selgitas, et K. K.ga puutus ta kokku U. Velsi kaudu, kuna soovis kedagi appi metsa üles töötama ja U. Vels soovitas talle K. K.. Tööde hind oli umbes 13 000 eurot ning kogu arveldamine toimus läbi U. Velsi, st raha pidi saama U. Vels (t kd 23 lk 65). Mingit juriidilist suhet U. Velsiga tema ettevõttel ei olnud. K. K. aga väitis, et tema ei ole tööde eest raha saanud ja pöördus lausa halduskohtusse ja tunnistaja ettevõte oli kohustatud K.le tasuma (t kd 23 lk 66). Tunnistajate G. ja T. ütluste puhul tuleb arvestada asjaolu, et nad olid ise seotud rahanõudega, G.kinnitas,et K.lit nõuti seda põhjuseta ja T. kinnitas, et ta ka hirmutas K., millised asjaolud on tõendamisaspektist olulised, ka nähtus nende ütlustest, et seoses K.lt rahanõudega toimusid kohtumised Tallinnas, kus osalesid ka Kase ja Abuladze. Ses osas puudub põhjus ütlustes kahelda, kuna need on riimuvad kannatanu K. ütlustega , ka riimuvad jälitusprotokollides kajastatud kõnedega (kohus järgnevalt neil peatub). On mõistetav, et eelnimetud tunnistajad G. ja T. detaile ei avalda, kuna nad on ise antud tegevusega seotud ja võivad end süüstada. Kohtul puudub alus kahelda K. K. ütlustes, kuna need riimuvad teiste usaldusväärsete ja omavaheli riimuvate tõenditega, nii kirjalike tõenditega kui ka jälitusprotokollides fikseeritud kõnede sisuga, jälitusprotokollis fikseeritud sõidukis toimunud vestluse sisuga, panga

väljavõtetega, kirjaliku võlakohustusega, äratundmiseks esitamise protokollidega. Kõik eelnimetatud tõendid kinnitavad süüdistatavate süüd ja süüdistuse paikapidavust. Nii kinnitavad süüdistavate süüd ka äratundmiseks esitamise protokollid, millised riimuvad K. ütlustega, nii tundis K.Kuzyakinis ära isiku, kellega ta pidi kohtuma 2 korda Tallinnas U.Velsi algatusel, ta teab, et isikut kutsuti Andrjuhhaks ja raha pidi minema talle (t kd 22 lk 84-86), samuti äratundmiseks esitamise protokoll, milles K. tundis ära U.Velsi ,kui isiku, kes raha nõudis (t kd 22 lk 87-89). Samuti kinnitavad K. K. ütlusi selle kohta, et ta oli sunnitud tasuma A. Kuzjakinile raha U. Velsi kaudu, kandes raha U. Velsi elukaaslase N. D.i arveldusarvele ja ka M. Kase arveldusarvele kohtus uuritud AS SEB pank laekunud vastused koos kontode väljatrükkidega (t kd 22 lk 164, 168) K. K. ütlusi kinnitavad ka kohtus uuritud Nordea Pank, Swedbank AS väljavõtted ja vastused päringutele (t kd 8 lk 148-178). Samuti kinnitavad K. K. ütlusi ka koopia 08.06.2012.a allkirjastatud kinnitusest, millest nähtuvalt K. K. tasus G. juuresolekul 7000 eurot. Samuti kinnitavad kannatanu K. ütlusi ka 17.06.2014.a kannatanuna ülekuulamise käigus saadud mobiiltelefoni NOKIA 7230 vaatlusprotokoll ja helisalvestise stenogramm (t kd 22 lk 93-96), millisest nähtuvalt on telefonis helifailid K. K. ja U. Velsi omavahelisest vestlusest, millised K. K. salvestas, kust üheselt nähtub, et antud laenu nõudmine on seotud ka Kuzyakiniga. See nähtub U. Velsi mitmest viitest Kuzyakinile (kui Andrjuhhale, K.le, t kd 22 lk 94) ning U. Vels juhendab K. K., et ta peab ütlema, et ta on Andrjuha ehk K. kaitse all (t kd 22 lk 95). Asjaolu, et A. Kuzyakin kureeris K. K.lt sissenõutava summa nõudmist, mis nähtus ka K. kohtus antud ütlustest (maksmine „Tallinnasse“, et rahad peavad minema Tallinnasse kellelegi Kuzyale, kuna tema on boss ja pealik (t kd 21 lk 210). jne) on tõendamist leidnud paljudes jälitusprotokollides kajastatud telefonikõnedes, nii tõendavad antud asjaolu ka näiteks jälitustoimingu protokollis 07.07.2014.a kajastatud kõned, milliseid kohus vahetult kuulas, kus näiteks kõnes 26.06.2014.a kell 14:08 K. K. ja U. Velsi vahel räägib U. Vels, et Anrjuha helistas ja küsis, kuidas on lood K. (K.i) rahanõudega ning U. Vels nõuab K.lt raha tasumist ning ka väidab U. Vels (t kd 22 lk 99), et ta helistas Anrjuhale ja sai teada, et kuu lõpuks on vaja midagi maksta. Samuti tõendab A. Kuzyakini poolt antud raha nõudmise juhtimist ka kõne 26.06.2014.a kell 14:15 U. Velsi ja A. Kuzyakini vahel, millest tulenevalt kohe pärast K. K. peetud vestlust U. Vels helistas Kuzyakinil, kus U. Vels kannab ette, et ta on K.iga just rääkinud ning K. palus ühte nädalat maksmise tähtaega pikendada. Samuti kinnitavad kannatanu ütluste õigusust ja tõendavad süüdistatavate süüd samas jälituse protokollis 27.06.2014.a kell 15:04 K. K. ja U. Velsi vahel, kus K. K. kurdab, et tal ei ole praegu kuskilt raha võtta ja U. Vels nõuab vähemalt 500 euro laekumist. Samuti kõne 28.06.2014.a kell 10:24 U. Velsi ja A. Kuzyakini vahel, millises U. Vels taas kurdab, et ta ei ole K. kätte saanud ning Kuzyakin ütleb, et K.le tuleb vastata, et niigi on juba 2 kuud oodatud ja Kuzyakin nõuab vastust, mida konkreetselt K. vastas. Samuti nähtub antud kõnest, et raha mida K.väitis, et kaduma läks ja Tallinnasse ei jõudnud on tõesti probleemiks kuna U. Vels Kuzyakinile selgitab, et ’’Andrjuha, see on raha, mis läks seal kaduma, Andrjuha üldse ei saanud ’’ (t kd 7 lk 109). Samuti annab Kuzyakin korralduse K. ähvardada ja väidab, et kui ta ei maksa tulevad tema juurde juba teised inimesed ja siis ta ei julge üldse oma majast väljuda (t kd 7 lk 109) ning lõpetuseks ütleb U. Vels, et ta ’’raputab’’ selle raha ikkagi välja. Samuti räägivad antud rahanõudest U. Vels ja K. K. ka 30.06.2014.a kell 18:48 (t kd 7 lk 109-110). samuti kannab kõnes 30.06.2014.a kell 18:55 kannab U. Vels A. Kuzyakinile ette, et K. lubas maksta 500 ning antud kõnest nähtub ka Abuladze seos antud rahanõudega. Kohtus ei ole Abuladze ise, ega teised isikud eitanud, et telefonikõnedes kasutati Abuladze osas ka nime „Zorik’’ ning K. nõudega seoses ütleb Kuzyakin otse antud kõnes, et U. Vels võtaks selle raha ära ja siis tuleb kohtuda Žorikuga, et arutada, mida edasi teha (t kd 7 lk 110). Samuti kõnes 02.07.2014.a kell 11:42 helistab U. Vels Kuzyakinile ja kannab ette, et

300 laekus ja ülejäänud tuleb homme (t kd 7 lk 110-111). Kannatanu ütlusi kinnitavad ja süüdistatavate süüd tõendavad ka teises jälitusprotokollis, 24.07.2014.a sisalduvad kohtus kuulatud kõned: nii nähtub a. Kuzyakini juhtroll antud rahanõudes ka 24.07.2014.a kell 18:37 U. Velsi ja A. Kuzyakini vahelisest kõnest, millises Kuzyakin uurib, kuidas K.iga lood on (K.) ning Kuzyakin ütleb otse ’’aga selle raha saatsid oma konto kaudu’’ ning uurib miks on kontol märge N. (D., U. Velsi elukaaslane), seega on K. K. väide selle kohta, et Kuzyakinile tasumine toimus U. Velsi kaudu ja läbi N. D. pangakonto ka antud tõendiga tõendamist leidnud (t kd 8 lk 39). Samuti tõendavad antud kuritegu 14.07.2014.a kell 08:45 M. Kase ja K. K. vahel, millises M. Kase ütleb, et ta soovib saada ülevaadet kõikidest summadest ning ütleb, et teab, et suheldud on ka Kuzyakiniga (t kd 8 lk 30-31). Antud tõendist nähtub M. Kase roll ja teadlikkus antud väljapressimisest. Samuti tõendavad süüdistatavate süüd samas jälitusprotokollis kõne 14.07.2014.a kell 08:50 M. Kase ja U. Velsi vahel, millises Kase ja U. Vels arutavad omavahel K. rahade laekumist ning U. Vels ütleb, et kõik, mis tuleb läheb Andrjuhale. Samuti kinnitab M. Kase, et osa rahast on kätte saadud. Sama sisu kannab kõne 14.07.2014.a kell 08:52 M. Kase ja U. Velsi vahel. Samuti tõendab M. Kase seotud 14.07.2014.a kell 09:28 M. Kase ja A. Kuzyakini vahel, kus Kuzyakin annab Kasele korralduse K.lt raha saada ning Kase selgitab kuidas raha jaguneb ning Kuzyakini juhtroll ilmneb ka lausest, millises ta näitab, kes on juht. Nimelt ütleb ta Kasele ’’...selle küsimuse lahendasin mina, mitte sina, bljäd, mida sa ronid võõrastesse asjadesse, ma küsin sinu käest’’, ka süüdistatav Kase, et ta ei ole raha jaganud (t kd 8 lk 43). Teatavasti nähtub antud kõnest tulenev asjaolu, et väljapressitavat raha maksti ka M. Kase arvele ka eelpool nimetatud panga ülekannetest. Samuti tõendavad süüdistatavate süüd kõne 14.07.2014.a kell 09:21 A. Kuzyakini ja U. Velsi vahel, kus taas arutatakse K.lt rahalaekumist, kõne 14.07.2014.a kell 16:07 K. K. ja U. Velsi vahel, kus raha nõutakse ning sellest kõnest nähtub samuti Kuzyakini juhtroll, samuti kõne 17.07.2014.a kell 17:05 U. Velsi ja K. K. vahel, ka sellest nähtub Kuzyakini juhtroll ning kõnes 19.07.2014.a kell 14:31 U. Velsi ja A. Kuzyakini vahel nõuab Kuzyakin, et K. peab täielikult summa välja maksma. Samuti nähtub antud kõnest, et M. Kase osaleb rahanõudmistes (t kd 8 lk 47). Samuti tõendavad süüdistatavate süüd ja kinnitavad kannatanute õigust ka 11.08.2014.a jälitustoimingu protokollis kajastatud ja kohtus kuulatud telefonikõned. Nii nt kõnes 28.07.2014.a kell 20:36 U. Velsi ja K. K. vahel, kus U. Vels taas nõuab ka raha laekumise kohta, kõne 31.07.2014.a kell 22:07 A. Kuzyakini ja U. Velsi vahel, millises Kuzyakin ütleb, et kui nädala jooksul täieliku arveldamist ei toimu, korrutatakse summa kahega (t kd 8 lk 60). Antud kõne riimub K. K. väitega selle kohta, et teda ähvardati ’’trahvidega’’. Samuti kinnitab K. K. ütlusi kõne 01.08.2014.a kell 09:30 U. Velsi ja K. K. vahel, millises K. kurdab ka seda, et M. Kase nõuab ka raha (t kd 8 lk 61) ning U. Vels soovitab kõiki rahaülekande pabereid ka Andrjuhale (A. Kuzyakinile) näidata, samuti kõne 01.08.2014.a kell 09:51 U. Velsi ja A. Kuzyakini vahel, kus Kuzyakin ise nimetab raha laekumise tähtajad (07.08) (t kd 8 lk 63), samuti kõne 01.08.2014.a kell 09:59 K. K. ja U. Velsi vahel, millises U. Vels edastab koheselt A. Kuzyakini nimetatud tähtaja K. K.le. Samuti on süüdistatavate süüd tõendavaks tõendiks jälitustoimingu protokoll 10.09.2014.a, millises fikseeriti K. K. ja U. Velsi vaheline vestlus sõidukis ning ka antud tõend kinnitab K. K. poolt kohtus antud ütluste õigusust. Antud vestluses uurib K. K., mida K. arvab, samuti nähtub antud vestlusest M. Kase seotus antud raha nõudega. K. kurdab ka, et ta kardab ise K.ga kokku saada ning U. Vels rõhutab Kuzyakini rolli ja ütleb, et ’’kui K. sind ei päästa, ei suuda sind mitte keegi päästa’’ ning selgitab talle, et siis hakkavad veel kõrvalised isikud raha nõudma (t kd 8 lk 72). Samuti rõhutab U. Vels et asjasse ei tohiks segada ’’mente’’ (t kd 8 lk 73). Ka rõhutab U. Vels, et Kuzyakin on ühenduse juht ning on au asi istuda mingil üritusel tema kõrval (t kd 8 lk 74). Ka ütleb U. Vels, et Kuzyakini nõuete mittetäitmisel on tagajärjed, millisteks

võivad olla see, et tullakse ja lüüakse jalaluud puruks, siis oled haiglas, ei lasta elada (t kd 8 lk 75). Samuti väidab U. Vels, et ta on üritanud K. aidata ja kui teda ei oleks, oleks tal ammu pea lõhki löödud (t kd 8 lk 76). Samuti toob U. Vels näiteid, mis on juhtunud, kui A. Kuzyakini nõudeid ei täideta (t kd 8 lk 77-78). Samuti nähtub U. Velsi öeldust, et kõik rahad, mis on makstud lähevad A. Kuzyakini kätte (t kd 8 lk 79). Ka on oluliseks tõendiks kuritegeliku ühenduse olemasolust U Velsi selgitus:“... vaata, seal üleval nad kõik suhtlevad. Ja kõige kõvem vend on T. . K. saab selle T.iga läbi nagu täpselt niimoodi, nagu T. ütleb, täpselt niimoodi on...“(t kd 8 lk 75). Edasi kirjeldab U. Vels kohtumisi, kus kuritegelikud grupeeringud kohtuvad, ka seda, et Kuzjakin omas kuritegelikus maailmas autoriteeti (t kd 8 lk 75). Oma osa ühenduses kinnitab U. Vels samuti oma selgitustes K.le, kus rõhutab, et ’’konkreetselt käivad asjad läbi minu’’ (t kd 8 lk 70). K. istungil ka selgitas, et sellega püüti teda samuti mõjutada maksma (t kd 22 lk 236), et ta hirmu tunneks ja teaks, kellega tegemist. Samuti on süüdistatavate süüd leidnud tõendamist 19.09.2014.a jälitustoimingu protokollis kajastatud kõnede sisuga, milliseid kõnes vahetult kuulas, millised riimuvad kannatanu K. K. ütlusega. Nimelt kõnes 07.08.2014.a kell 09:26 8t kd 8 lk 89-90) U. Velsi ja K. K. vahel käib taas jutt raha nõudest, kõnes 07.08.2014.a kell 14:24 ( t. kd 8 lk 90) U. Velsi ja A. Kuzyakini vahel uurib Kuzykin taas, kuidas K.il läheb ning selles kõnes ütleb ka Kuzyakin ’’...sikuta seda K.it või bljäd paneme talle trahvid peale’’. Antud kõnest taaskord nähtub Kuzyakini juhtroll antud väljapressimise otsustes. Samuti kõnes 07.08.2014.a kell 14:28 ( t. kd 8 lk 91) U. Velsi ja K. K. vahel kurdab K., et tal ei ole kuskilt raha võtta ning samuti nähtub antud kõnest M. Kase ja Abuladze seotus antud nõudega, U. Vels mainib Abuladzet. Samuti kõnes 07.08.2014.a kell 15:06 U. Velsi ja A. Kuzyakini vahel (t kd 8 lk 111-112) arutatakse antud nõuet ning samuti kõnes 07.08.2014.a kell 15:57 K. K. ja U. Velsi vahel. Sellest kõnest nähtub ka, et Kase nõuab ka kogu aeg raha. Samuti nähtub antud kõnest metsatöödega tasaarveldus, mida väitis istungil ka K. K.. Tõendiks on ka 11.08.2014.a kell 12:16 kõne U. Velsi ja K. K. vahel, millises arutatakse raha tasumist, kõne 11.08.2014.a kell 17:20 A. Kuzyakini ja U. Velsi vahel, kus A. Kuzyakin taas nõuab K.lt raha laekumist, kõnes 12.08.2014.a kell 09:35 K. K. ja U. Velsi vahel, kus on taas jutuks antud raha tasumine ning K. on ärritunud ja teatab, et ta ei ole K.le võlgu ja tal ei ole raha (t kd 8 lk 117). Samuti kõnes 12.08.2014.a kell 10:07 A. Kuzyakini ja M. Kase vahel uurib Kuzyakin, kas Kasel on üle anda K.ilt laekunud raha. See kõne tõendab samuti M. Kase seotust antud väljapressimisega. Kõnes 12.08.2014.a kell 10:24 U. Velsi ja A. Kuzyakini vahel nõuab Kuzyakin aru, mida on Kase K.lt saanud ning Kuzyakin annab korralduse U. Velsile käia K.ga koos selles firmas, kuhu ta metsa andis ja uurida pabereid (t kd 8 lk 118). Samuti vestlevad antud rahas 12.08.2014.a kell 10:30 M. Kase ja A. Kuzyakin ning Kuzyakin ise tunnistab, et K. on pressitud (t kd 8 lk 119). Edasi järgneb samal kuupäeval kõne kell 20:21 U. Velsi ja A. Kuzyakini vahel, kus Kuzyakin nõuab aru, kas käidi K. sõitmas ja kontrolliti tema makse jõulisust ja seda, kas ta valetab, et tal raha ei ole. Samuti on tõendiks kõne 13.08.2014.a kell 10:49 K. K. ja U. Velsi vahel, kus K. uurib, mida K. jälle soovib ning U. Vels edastab Kuzyakini seisukohta (t kd 8 lk 119-122). Samuti kõnes 13.08.2014.a kell 15:00 U. Velsi ja A. Kuzyakini vahel nõuab Kuzyakin taas A.K. rahade kohta. Kõnes 21.08.2014.a kell 14:27 K. K. ja U. Velsi vahel arutletakse kohtumise üle seoses rahadega, kõnes 21.08.2014.a kell 15:38 U. Velsi ja K. K. vahel taas ning kõnes 26.08.2014.a kell 12:51 U. Velsi ja K. K. vahel küsib U. Vels, kas K. K. kannab raha talle üle ning K. ütleb, et U. Vels saadaks talle pangakonto numbri ning sellele järgnebki 26.08.2014.a kell 13:24 U. Velsilt sõnum koos N. D.i arveldusarve numbriga, milline asjaolu kinnitab K. K. kohtus esitatud väidet, et A. Kuzyakinile maksti läbi N. D. pangakonto, 27.08.2014.a kell 14:17 kõne U. Velsi ja K. K. vahel räägitakse samuti antud ülekandest, kell 30.08.2014.a kell 14:32 kõnes U. Velsi ja A. Kzyakini vahel kannab U. Vels ette, et ta on oma töö edukalt teinud ja K.ilt on raha laekunud (t kd 8 lk 126127).

Sama tulenes K. K. ja U. Velsi vestlusest 21.08.2104 (autos), 10.09.2014 jälitustoimingu protokollist, kus U. Vels selgitab, et „Kuzmaga“ aetakse asju läbi tema (t kd 8 lk 70), et tema “töötab omadega“, kinnitab ,et rahad maksab ta läbi D. arve Kuzmale (Kd8 lk.70), selgitab, et ta omapäi ei otsusta asju, vaid kõik arutatakse läbi (lk 70), samas ütleb ka, et tema ei saa Kuzyakinile asju dikteerida (lk 72), nii nagu K. ütleb, nii asjad on (lk 82),ka hirmutab U.Vels K. märkides, et kui K. ütöeb, siis „ tullakse lüüakse jalaluud puruks oled haiglas noh ei lasta elada ja ongi kõik...“( kd t. 8 lk. 75). Ka selgitab ta kuritegeliiku ühenduse olemust K.le- „... kõige kõvem vend on T..... Nagu T. ütleb nii on...“ Edasi selgitab ta, et Kuzyakin on T.i usaldusalune ja neil mida tema ütleb,nii on. Ka mainib U.Vels, et võrreldes Korgiga on tema lihtne inimene t kd 8 lk 76), Korgi (Abuladze) ja Kase kuuluvust ühendusse käsitleb U.Vels antud vestluses pidevalt (nt t kd 8 lk 81), ka rõhutab pidevalt Kuzyakini juhtrolli (t kd 8 lk 75, 82, 86 jt.) McDonald's toimunud kohtumist kinnitavad 11.01.2016 jälitustoimingu protokollis sisalduvad kõned, nii kõnes 07.01.2015 kl 15.54 U. Velsi ja M. Kase vahel räägitakse K., U. Vels mainib ,et tuleb homme (08.01) kohtumisele koos temaga (väljend „ahv“), milline asjaolu samuti lükkab ümber U. Velsi väidet selle kohta,et ta oli K.K.ga heades suhetes ja sõber (t kd 9 lk 123), samuti ajaliselt kinnitavad kohtumise seotust K. K. rahanõudega kõned 07.01.2015 16.20, millisele K. ei vastanud ja järgneb K. sms, et tal ei ole raha (k 9, lk 124), asjaolu,et 08.01.2015 sõidetakse kohtuma kinnitavad kõne 08.01.2015 Kuzjakini ja U. Velsi vahel kl 12.17 (k 9 lk 124), kõne U. Velsi ja M. Kase vahel kl 12.46 (k 9 t.l.125), kõne U.Velsi Kase evahel, et juba ollekse Mc Donalduis (t kd 9 lk 125), kõne A. Kuzjakini ja U.Velsi vahel (tõlge t kd 10 lk 173) 08.01.2015 kell 17:05, kus U. Vels märgib, et saab aru, et Kuzyakin tahab K. tirida enda juurde, Kuzyakin jagab korraldusi ja märgib, kuna raha nõudmine veninud 2 aastat, U. Vels kannab ette, et K. saatis talle sms, varjas end, (lk 174), ka nähtub kõnest, et K. peab oma nn. laenu kustutamiseks metsa tegema. Asjaolu, et raha nõudmine K.lt jätkus 2015 ja seda, et 08.01.2015 selleks kohtuti kinnitavad ka 10.02.2016 jälitusprotokollis sisalduvad kõned: 07.01.2015 kell 15:51 Kuzjakini ja Kase vahel, millistes kõnes 07.01.2015 kell 15:51 annab Kuzjakin Kasele teada, et U.Vels tuleb 08.01.2015 linna ja Kase peab uurima K. kohta( k 6 tl. 59), 11.01.2016 jälitusprotokollis sisalduvad kõned 09.01.2015 kl. 10.25 K. ja U.velsi vahel, kus nõutakse raha K.lt taas (t kd 9 lk 128, 129), samuti 10.02.2016 jälitustoimingu protokollis kajastatud kõned (t kd 6). Sama asjaolu, et raha nõudmine jätkus 2015 ja seda, et kohtumised sel teemal jätkusid kinnitab kõne 10.02.2016 jälitustoimingu protokollist 19.01.2015 kell 15:10 A. Kuzyakini ja M. Kase vahel, kus selgub, et M. Kase peab sõitma järgmisel päeval Rakverre U. Velsiga kohtuma ja tuleb rääkida K.ist, teda „võiks pigistada“, seega A. Kuzyakin annab korralduse taas raha nõudeks vägivallaga või ähvardusega (t kd 6 lk 61). Asjaolu, et M. Kase võttis A. Kuzyakini kõnet, kui korraldust iseloomustab see, et järgnes kõne temalt U. Velsile, kus ta ütleb, et K. peab kuu lõpuks arveldama, muidu „...löön tal selle pea vastu oma kuradi jääd, annan tunda, kui kõvasti see vesi, maa on külmunud (t kd 6 lk 63), 31.01.2015 kell 12:09 kõnes A. Kuzyakini ja M. Kase vahel avaldab A. Kuzjakin, et M. Kasel pole ise vaja K.ga suhelda (t kd 6 lk 76), kõnes 02.02.2015 kell 13:07 samade isikute vahel M. Kase kinnitab A. Kuzyakinile, et on K.ga rääkinud, K. väidab, et on seda raha juba kolm korda maksnud ja M. Kase annab ülevaate nõutavast summast (t kd 6 lk 91-92).

Kõikidest riimuvatest eelanalüüsitud tõenditest nähtuvalt nõudis kuritegelik ühendus, A. Kuzyakini juhedamisel K. K.lt raha, nõudeks seaduslik alus puudus (kinnitas kannatanu K. K., tunnistajate G., kui ka T. ütlustest nähtus sama). Ka nähtus eelanalüüsitud tõenditest, et K. K.s

tekitati hirmu, kasutati vaimset vägivalda ja teda ähvardati füüsilsie vägivallaga. Ta oli sunnitud kandma raha N. D. ja M. Kase arvele ja ta teadis, et see läheb Kuzyakinile, ka ähvardati teda trahvidega, milline asjaolu kõnedes ilmnes, seda juhul, kui maksed venivad. Eelanalüüsitud tõenditega on tõendamist leidnud süüdistatavatele esitatud süüdistused. NendeA. Kuzyakini, M. Kase, U. Velsi tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 214 lg 2 p 4 järgi kui grupi (kuritegeliku ühenduse) poolt varalise kasu üleandmise nõudmine vägivallaga ähvardamisel ja psüühilist vägivalda kasutades. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust- ega süüd välistavaid asjaolusid. Ka kajastub antud süüdistus õigesti kuritegeliku ühendusega seotud süüdistustes. Kohus märgib, et U. Velsi tegevuses on tegelikult jäänud kohtueelsel uurimisel märkimata ja kvalifitseerimata asjaolu, et ta oli varem vargusi toimepannud isik (viide KarS § 214 lg 2 p 1), kuid kuna prokurör kohtus süüdistust ei korrigeerinud ja selles osas U. Vels kohtus end kaitsta ei saanud, siis ei saa kohus süüdistust korrigeerida. Prokurör küll kohtulikes vaidlustes palus U. Velsi süüdi tunnistada KarS § 214 lg 2 p 1, 4, järgi, kuid kohus leiab, et sel moel prokurör süüdistust raskendada ei saa. Kohus nõustub prokuröriga, et tegutseti kavatsetult, ebaseadusliku nõude esitamisega nõuti K.lt aastatel 2012-2115 ähvarduste abil (vaimne vägivald, ähvardus füüsilise vägivallaga) raha suurtes summades. Kaitsja N. Lausmaa viitas oma kõnes mingile kõnele, konkreetset viidet tegemata (kohtuistungi protokoll t kd 21 lk 254), kus väidetavalt U. Vels ütles, et ei viitsi telefoni teel rääkida ja kedagi ei ähvardata ning leidis, et selline asjaolu välistab K. K. ähvarduse. Kohus rõhutab, et ähvardused kajastusid kõnedes, mida kohus ka analüüsis ning eelnevalt on kohus otsuses ka kajastanud asjaolu, et teatud ajast hakkasid süüdistatavad kartma telefonide pealtkuulamist, milline asjaolu muutis nende sõnakasutust ja telefonikõnedes räägitut. Kuna kaitsja ei viita kõne kuupäevale, ei saa välistada, et kõne sellest ajaperioodist pärinebki. Kannatanu K. K. tsiviilhagi ei esitanud.

murutraktori Partner 12107 väärtusega 600 eurot, kohvimasina Boman Espuccino väärtusega 200 eurot, erinevad elektritarvikud koguväärtusega 600 eurot, aiakäru väärtusega 40 eurot,

-

akutrelli väärtusega 40 eurot, elektrilise tööriista Feinmulinmaster väärtusega 350 eurot, ketaslõikuri Würth Master väärtusega 200 eurot, välisukse Jeld-Wen väärtusega 400 eurot, käru õhkkummratas väärtusega 30 eurot, Fiskars töölabidas väärtusega 100 eurot, lambi väärtusega 30 eurot, 5-liitrise bensiini kanistri koos bensiiniga, mille väärtus oli 10 eurot.

Samuti varastas Urmas Vels S. talust ära E. S.le kuuluvad esemed: -

nurgasaag Dewalt väärtusega 300 eurot, Makita ketassae väärtusega 100 eurot, ketaslõikuri väärtusega 10 eurot, liivapaberit väärtusega 40 eurot, tikksae Makita väärtusega 200 eurot, naelapüssi Senco väärtusega 250 eurot, naelapüssi Nailair väärtusega 57 eurot, viimistluspüss Fxa väärtusega 30 eurot, klambripüssi väärtusega 30 eurot, põranda lihvimismasina Örebro väärtusega 6000 eurot, põranda äärelihvija Lägler väärtusega 1500 eurot, kolm Makita akutrelli väärtusega 200 eurot erinevaid tööriistu kastis väärtusega kokku 100 eurot.

04.08.2015.a võeti Urmas Velsi kasutuses olnud xxx läbiotsimise käigus ära osad xxx varastatud esemed. Läbiotsimise käigus võeti ära S. P.le kuulvad esemed: murutraktor Partner 12107, aiakäru ja akutrell Power Super; Läbiotsimise käigus võeti ära E. S.le kuuluvad esemed: nurgasaag Dewalt, ketassaag Makita, valge pappkarp koos lihvimissketastega, karp lihvimisketastega Tyrolit, tikksaag Makita, klambripüstol Nuair, klambripüstol Kitline, klambripüstol FXA, lihvija Örebro, käsihöövel Holzer, lihvimismasin, halli värvi kast – koos akutrell Makita ning erinevate tööriistadega. Süüdistuse kohaselt võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis ja sissetungimisega pani Urmas Vels isikuna, kes on varem toime pannud varguse, omastamise ja väljapressimise, toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Maarjo Kalda ́t selles, et tema, tegutsedes isikute grupis koos Paavo Velsi ja Urmas Velsiga, varastas ajavahemikul 13.05.2015.a kell 20:00 kuni 14.05.2015.a kell 13:00 xxx P. S.ile kuuluva ATV Yamaha rm XXX väärtusega 4000 eurot. ATV varguse pani vahetult toime Paavo Vels, kes sõitis ATV-ga Yamaha rm XXX Reinu talu territooriumilt ära. Seejärel Urmas Vels andis varastatud ATV P. K.ele, vastutasuks sai Urmas Vels P.K. käest ATV Polarise. 26.10.2015.a teostati P. K.e elukohas xxx läbiotsimine, mille käigus võeti ära ATV Yamaha rm XXX. Süüdistuse kohaselt võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute gupis isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, pani Maarjo Kalda toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Antud episood on kajastatud ka KarS § 255 lg 1 järgi esitatud süüdistsues M. Kase, U. Velsi, Abuladze puhul ka KarS § 256 lg 1 järgi A. Kuzyakinile esitatud süüdistuses, kuna need kuriteod pandi toime kuritegeliku ühenduse raames ja huvides.

Paavo Velsi süüdistatakse selles, et tema varastas uuesti 13.05.2015.a kell 20.00 kuni 14.05.2015.a-ni isikute grupis koos Urmas Velsi ja Maarjo Kaldaga xxx P. S.ile kuuluva ATV Yamaha (reg.nr 8658 TA) väärtusega 4 000,00 eurot. ATV varguse pani vahetult toime Paavo Vels, kes sõitis ATV Yamaha (reg.nr xxx) R talu territooriumilt ära. Seejärel Urmas Vels müüs antud ATV P. K., kelle elukohast xxx 26.10.2015.a-l teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti eelnevalt varastatud ATV Yamaha (reg.nr xxx) politseitöötajate poolt üles ja tagastati omanikule. Süüdistuse kohaselt võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute gupis pani Paavo Vels isikuna, kes on varem toime pannud varguse, toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo

2.5.1 Esmalt käsitleb kohus kannatanu P. S.’ile suhtes toimepandud kuuluvat kuritegu Prokurör loobus Paavo Velsi osas süüdistusest, mistõttu kuulub Paavo Vels õigeksmõistmisele antud kuriteos.

Süüdistatav U. Vels end süüdi ei tunnistanud ja selgitas, et tal puudub igasugune puutumus ATV’ga ja ta ei ole seda ka kellelegi edasi müünud (t kd 34 lk 5-6). Süüdistatav M. Kalda tunnistas end kohtumenetluse käigus hiljem antud kuriteo toimepanemises süüdi, kuid selgitas, et ta ei pannud seda kuritegu toime koos U. Velsiga vaid pani selle toime üksi. ATV varastas Reinu talust ja see kandis numbrimärki XXX ja ta vahetas selle ATV P. K.ega teise ATV vastu (t kd 36 lk 224-225). Ka selgitas ta, et kohtueelsel uurimisel andis ta ütlusi U. Velsi kohta, kuid need ütlused suruti talle peale. Süüdistatav M. Kalda on muutnud kohtuistungil ütlusi – esmalt väitis, et pole süüdi üheski kuriteos, ka antud varguses mitte, hiljem väitis, et on süüdi ATV varguses. Ka on tema ütlused vastuolus kohtus prokuröri taotlusel avaldatud isiku varem antud ütlustega (t kd 36 lk 251), millises ta üksikasjalikult kirjeldas, kuidas U. Vels andis korralduse minna ühte ATV’d ära varastama ning selgitas üksikasjalikult U. Velsi rolli, samuti avaldati tema kohtueelsel antud ütlused, millistes ta selgitas, et U. Vels oli isik, kes ajas Rakveres ’’katuse teemasid’’ ja rääkis, et Tallinnas on inimesed, kes on katusega seotud (t kd 36 lk 231-232). Kohus nõustub prokuröriga, et M. Kalda ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuid samas ei ole põhjus kohtul kahelda tema väites, et ta varastas ATV. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi asjaolu miks peaks isik antud varguse põhjendamatult omaks võtma ja selles osas kohtule valetama. Ka tuleb tõendina arvestada Kalda poolt ütluste seostamisel olustikuga väidetut, milline kajastus videolindil (protokoll ja dvd t. kd 37 k 115-116a) lisaks protokollile ja milliseid kohus vaatles,

kus Kalda ütles, et sõiduki roolis oli Urmas. Salvestiselt nähtub ,et ta selgitab kuriteo asjaolusid vabatahtlikult. Süüdistuse kohaselt varastas vahetult ATV P. Vels, kuid prokurör loobus tema osas süüdistusest. P. Vels selgitas kohtus, et ta ei tea antud ATV’st midagi (t kd 36 lk 183). Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle P. K., kes väitis, et U. Vels ja üks teine meesterahvas pakkusid talle antud ATV’d vahetada tema ATV vastu ja nad kohtusid Võsul. Ta pidi saama nende käest võimsama ATV, kui tal endal oli ja see vahetus toimus 2015.a suvel. Temale väideti, et see on mingi firma omanduses ja ta ei kontrollinud ATV kohta saadud informatsiooni, hiljem viis politsei ATV ära, kui varastatud sõiduki. Kohtuistungil ta selgitas, et ta ei mäleta enam, kes viis temale kuulunud ATV ära (t kd 23 lk 85-90). Tunnistaja K. istungil selgitas, et ta ei mäleta enam hästi sündmusi, kuna möödunud on palju aega ja seetõttu avaldati tema kohtueelsel antud ütlused, millistes ta väitis, et tema ATV viis ära U. Vels (t kd 23 lk 91). Kannatanu P. S. selgitas kohtus, et ATV kuulus talle, 2015.a mais see varastati x talu kõrvalhoonest, varguse ajal oli kõrvalhoonel uks ära tõstetud, hiljem said nad 2015.a novembris ATV kätte, see ei olnud enam komplektne – süütelukk oli lõhutud, raamid puudu (t kd 23 lk 56-58). Samuti on käesolevas episoodis tõendiks asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud ATV’d (t kd 23 lk 134-137), antud ATV tagastati P. S.’ile. Kohus uuris ka läbiotsimisprotokolli, millise alusel andis P. K. oma elukohast välja ATV Yamaha (t kd 19 lk 126-128). Prokurör selgitas oma kõnes, et antud juhul on vajalik arvestada modus operandit, kohtus on varasemate varguste puhul leidnud tõendamist toimepanemine isikute grupis ja sel perioodil (2015 pärast A.Velsi vahistamist) tegutses M. Kalda kuritegude toimepanemisel U. Velsiga koos. Kuna kohtus leidis tõendamist M. Kalda ütlustega, et tema varastas ATV ja eelnimetatud protokollist ütluste seostamise kohta olustikuga ja salvestiselt nähtus, et M. Kalda kinnitas, et seal viibis ka U. Vels ja tunnistaja P. K.e ütlustega leidis tõendamist, et ATV-ga edasi tegeles U. Vels, kes seda vahetada soovis, tegutseti ühise eesmärgi nimel ning eelnimetatud ütlused ja eelloetletud läbiotsimise- ja vaatlusprotokollid kinnitavad M. Kalda ja U. Velsi süüd. Nende tegevusele on antud õige juriidiline hinnang, kuna nad tegutsesid isikute grupis võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku võõrandamis eesmärgil. M. Kalda ja U. Vels olid isikud, kes varem oli toimepannud vargusi, on nende tegevus õigesti kvalifitseeritud. Subjektiivsest küljest esines kuritegude toimepanemisel kavatsetus, kuna sel perioodil pandigi nende poolt vargusi toime ja neid eelnevalt planeeriti (hangiti infot varastatu kohta eelnevalt jne). Kohus ei tuvastanud ei U. Velsil ega M. Kaldal õigusvastasust - ja süüd välistavaid asjaolusid.

Tsiviilhagi osas esitab kohus seisukoha alajaotuses: Tsiviilhagid.

2.5.2 Kannatanu S. P.ga varguse episood. Süüdistatav U. Vels selgitas kohtus, et ei ole ta toime pannud S. P. talust vargust. Asjad, mis leiti tema elukohast ja mis väidetavalt kuulusid P.le ostis ta kellegi R.P. käest. (t kd 34 lk 5-6). Kohtuistungil kannatanu S. P. andis ütlusi selle kohta, et S. talu oli tema koduks ja tema vend tõi U. Velsi sinna, U. Vels pakkus abi põlengujärgsel koristusel jne, talle tundus, et U. Vels vaatas ja uuris ümbrust (t kd 19 lk 53-54). 2015.a mais käis ta talus harva, kuna tema peres olid

suured probleemid (ema suri, isa oli koomas). 21.05 helistasid talle talu renoveerivad töömehed, ta ei saanud kõnele vastata ja nad saatsid talle sõnumi, et olid käinud vargad, oli sisse murtud veranda uksest, aken lahti löödud, snepper lukk lõhutud, ära viidud oli erinevaid esemeid, tööriistu, põrandalihvimise masin, kõik süüdistuses nimetatud esemed, sh traktor. Tagasi sai ta hiljem vaid murutraktori (t kd 19 lk 59), tagasi sai selle ilma akuta, ka sai ta tagasi mõned üksikud esemed, ta on andnud ka allkirja esemete kättesaamise kohta (t kd 19 lk 149). Osa varastatud esemeid kuulusid töömeesteele ja töömehele ja osa neist sai ta ka kätte, kui esemed politsei poolt leiti (t kd 19 lk 62). Kannatanu S. P. ütlused riimuvad kohtus kannatanuna ülekuulatud E. S. ütlustega, kes kinnitas, et ta tegi ehitustöid S. P. talus, 2015.a kevadel tööle minnes avastas ta, et on toime pandud vargus, teavitati politseid, hiljem sai ta kätte temale varastatud esemed (t kd 23 lk 49-51). Madise talust leitud traktor kuulus S. P.le (t kd 23 lk 50). Kannatanu P. ütlustega riimuvad ka S. avaldused ja allkirjad selle kohta, et töömeestele kuulunud esemed olid samad, mis x talust leitud ja need said nad tagasi (t kd 23 lk 122). Kohus uuris ka sündmuskoha vaatlusprotokolli, millisest nähtuvalt antud S. P. talus asuvad verandal aknal murdmise jäljed, ühel uksel on lukustus aas kõveraks väänatud, tabalukku pole jne (t kd 19 lk 129-147), seega riimuvad kannatanute ütlused ja eelnimetatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga, mistõttu puudub alus neis kahelda, samuti riimuvad kannatanu S. P. ütlustega selle kohta, et U. Vels oli isikuks, kes võis varguse toime panna, kuna ta eelnevalt kogus informatsiooni jälgides talu ja selle ümbrust ka järgnevad kohtus uuritud tõendid: läbiotsimisprotokoll, millest tulenevalt leiti x talust talust (eelnevalt kohtuotsuses on käsitletud, et nii U. Velsi, kui ka tunnistaja M. T. ütluste kohaselt kasutas seda U. Vels) esemed, millised olid varastatud S. P. talust (t kd 23 lk 100-115). Samuti kinnitavad süüdistatava U. Velsi süüd: 13.01.2016.a jälitustoimingu protokoll (t kd 12 lk 1-3, 4), millest tulenevalt süüdistuse nimetatud kuriteo ajal U. Vels tema kasutuses oleva sõidukiga Peogeot Partner viibis 21.05.2015.a varahommikul xxx läheduses ja sõitis ööl mitmed korral x talu ja x talu vahel ja lõpuks sõitis U. Velsi elukohta x tallu. Kuna tegemist oli kaubikuga, siis antud asjaolu riimub vajadusega vedada varastatuid esemeid. Samuti tõendavad süüdistatava süüd 14.01.2016.a jälitustoimingu protokollis antud perioodil kuulatud telefonikõned, millistes 21.05.2015.a tunneb U. Vels ja P. Vels muret, et ’’mendid’’ passivad antud talu lähedal (t kd 12 lk 18), ka räägitakse varastatud esemetest 06.08.2015.a kell 13:05 (t kd 12 lk 19). Tõsi, antud kõnes U. Vels mainib, et ta on need esemed ostnud, kuid kohus on juba käesolevas kohtuotsuses analüüsinud seda, et selleks hetkeks olid isikud teadlikud, et neid kuulatakse pealt ja kasutasid teadlikult teatud väljendeid (sarnaselt A. Velsi kõnedega Audi A8 kindlustuspettuses jt). Ka riimuvad kõikide eelkäsitletud tõenditega 12.08.2015.a kell 15:02 U. Velsi poolt antud vihje, et oleks vaja üleandmis-vastuvõtmis akti, ehk pabereid ning teatavasti U. Vels kohtule ka ostumüügi lepingu ka esitas. Süüdistatav U. Vels väitis kohtus, et need esemed ostis ta kelleltki R. B. . Antud isikut kohtusse kaitsja ei toimetatud ja kohus teda ülekuulata ei saanud, prokuröri väite kohaselt on ta ammu lahkunud välismaale, asukoht ei ole teada. U. Vels esitas kohtule ostu-müügilepingu, mille osas ta kinnitas, et ta sõlmis selle B. ja ostis antud esemed. Antud väidet B. ülekontrollida ei olnud võimalik, kuid kohus ei pea U. Velsi sellist väidet usaldusväärseks. Tema kasutuses olnud talust leiti suur hulk esemeid, millistest palju esemeid, kui P. talust varastatuid, tundis ära töömes E. S. ning murutraktori tundis ära kannatanu S. P.. Kuna ka kannatanu kinnitas, et just U. Vels oli isikuks, kes antud talu juures eelnevalt olukorda hindas ning varastatud esemed leiti U. Velsi kasutuses olnud talust, on tõendamist leidnud, et varguse pani toime U. Vels, sellele annab kinnitust ka modus operandi, U. Vels sel perioodil tegeleski vargustega ja paigutas asju antud tallu. Antud asjaolu, et U. Vels selle taluga tegeles ja sinna asju paigutas kinnitab ka

13.01.2016.a jälitustoimingu protokoll (t kd 12 lk 5-16), millest tulenevalt U. Vels toimetab Madise talu juures. Kõik eelnevalt analüüsitud tõendid kinnitavad U. Velsi süüd. Tulenevalt kannatanu ütlustest U. Vels varasemalt käitus talus viibides kummaliselt, luusis ringi, uuris, juba antud asjaolu näitab varguse planeerimist. Antud kuritegu oli toime pandud kavatsetult. Antud kuritegude osas on U. Velsi tegevus kogumis kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kui isikute grupis (M. Kaldaga ) toimepandu, ta tegutses võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja sissetungimisega (lukkude lõhkumine S. P. talus, nähtus sündmuskoha vaatlusprotokollist, kannatanu ütlustest), seega pani U. Vels isikuna, kes on varem toime pannud varguse, omastamise ja väljapressimise, toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust - ja süüd välistavaid asjaolusid. Kuna kohtus on tõendamist leidnud, et U. Vels tegutses kuritegeliku ühenduse raames ja tasus kuritegude eest kuritegelikule ühendusele raha, on tegevus õieti kajastatud ka KarS § 255 lg 1 järgi esitatud süüdistuses. Tsiviilhagide osas esitab kohus seisukoha alajaotuses: Tsiviilhagid.

Eelkäsitetud süüdistused: K. K. episood, W. N.i episood, B episood, R episood, S.i episood, P. episood, Õ. suhtes KarS § 133 lg 1 järgi toimepandu, B OÜ episood, Audi A8 episood, M OÜ episood, T. episood E., L., L. episoodid kajastusid ka Kuzyakinile esiatud süüdistuse tekstis KarS § 255 lg 1 järgi ja teistele süüdistatavtele KarS § 256 lg 1 järgi esitatud süüdistuse tekstis. Kui isikud ei olnud täideviijad, kaastäideviijad, ei ole vajalik episoodidele anda eraldi kvalifikatsiooni teel hinnagut, kuna KarS § 256, § 255 puhul on tegemist formaalse deliktiga, kuriteokoosseis on täidetud pelgalt ühenduse juhtimise või sellesse kuulumisega, mitte aga kurietegude vahetu toimepanemisega.

2.6.2 Andrey Kuzyakini süüdistus KarS § 256 lg 1 järgi, Marek Kase, Georgi Abuladze, Urmas Velsi ja Aap Velsi süüdistus KarS § 255 lg 1 järgi. Andrey Kuzyakin ́it süüdistatakse selles, et tema organiseeris eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal enne 2012 aastat vähemalt kolmest või enamast isikust koosneva, püsiva, isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegeliku ühenduse, mis oli loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus oli suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, toimepanemisele ja esimese astme kuritegude toimepanemisele sh väljapressimise isikute grupis koos Marek Kase ja Urmas Velsiga ajavahemikul 2012.a kuni 2015.a K. K. suhtes. Kuritegeliku ühenduse organiseerimine ja juhtimine seisnes Andrey Kuzyakini poolt kuritegeliku ühenduse tegevuse korraldamises, mis seisnes selles, et Andrey Kuzyakin andis vastavalt väljakujunenud käsuliinile kuritegeliku ühenduse liikmetele, s.o Marek Kase ́le, Georgi Abuladze ́le, Urmas Vels ́ile ja Aap Vels ́ile, kategoorilises vormis korraldusi ja ülesandeid.

Andrey Kuzyakini kuritegelikus ühenduses kehtis mitmetasandiline juhtimisstruktuur, kus juhist järgmisel positsioonil olevateks isikuteks olid Marek Kase ja Urmas Vels, kes allusid otseselt Andrey Kuzyakinile. Näiteks Andrey Kuzyakin andis Marek Kasele ja Urmas Velsile korralduse K. K. „pigistada“. Seejärel Marek Kase ja Urmas Vels panid toime väljapressimise K. K. suhtes. Marek Kasele allus kuritegelikus ühenduses Georgi Abuladze, kes sai samas ka otse Andrey Kuzyakinilt korraldusi. Isikutelt võlgade nõudmisega tegeles Marek Kase koos Georgi Abuladzega. Samuti andsid Andrey Kuzyakin, Marek Kase ja Georgi Abuladze 2013 aastal kuritegude toimepanemiseks R. K.le laenu 5000 eurot. R. K.t seejärel karistati kohtuotsusega nr 1-14-2928, mille kohaselt ta mõisteti süüdi KarS § 255 lg 1, KarS § 199 lg 2 p 6, 7, 9 ja KarS § 202 lg 2 p 1, 2 järgi. Kuriteo toimepanemiseks antud laenu nõudsid R. K.lt tagasi kuritegeliku ühenduse liikmed Andrey Kuzyakin, Marek Kase ja Georgi Abuladze. Samuti oli Andrey Kuzyakini ülesandeks kuritegeliku ühenduste liikmete omavaheliste probleemide/tülide lahendamine ning vajadusel ka karistamise otsustamine. Andrey Kuzyakini juhtimine ja organiseerimine seisnes põhiliselt selles, et tema andis endast järgmisel astmetel asuvatele kuritegeliku ühenduse liikmetele, s.o Marek Kasele, Georgi Abuladzele ja Urmas Velsile korraldusi koguda kuritegelikule ühendusele alluvatelt/võlgnikelt raha. Andrey Kuzyakin andis korraldusi kasutada vägivalda võlgade väljanõudmisel. Andrey Kuzyakin nõudis raha kuritegeliku ühenduse liikmetelt iga kuu ning viitas, et antud raha pole ainult tema oma, vaid kõigi kuritegeliku ühenduse liikmete oma. Hierarhia kohaselt liikus kuritegeliku ühenduse poolt kogutud raha Andrey Kuzyakini kätte, kes vastavalt vajadusele jaotas „kassast“ raha ühenduse liikmetele. Andrey Kuzyakini hüüdnimed kuritegelikes ringkondades oli „Kuzja“, „K.“ ja Kuznja“. Vestlustes kuritegeliku ühenduse liikmetega ja väljapool ühendust asuvate isikutega rõhutab ning viitab Andrey Kuzyakin endale, kui juhile, kellele alluvad teised kuritegelikus ühenduses olevad isikud ja kelle korraldusi peavad teised täitma. Andrey Kuzyakini ülesandeks oli tema kuritegeliku ühenduse liikmete esindamine ja läbirääkimised kolmandate isikutega, kellega olid tekkinud tema ühenduse liikmetel probleemid seoses kuritegude toimepanemisega. Andrey Kuzyakin ja tema kuritegeliku ühenduse liikmed Marek Kase, Georgi Abuladze ja Urmas Vels pidasid läbirääkimisi V.L. Aap Velsi suhtes. Andrey Kuzyakin ja tema kuritegeliku ühenduse liikmed Marek Kase ja Georgi Abuladze pidid arutama L. P. R. A. puudutavaid küsimusi/probleeme. Kuritegelikus ühenduses asus Andrey Kuzyakinist aste madalamal positsioonil Marek Kase, kellele Andrey Kuzyakin viitab kui enda „paremale käele“ ja „vanemale“. Marek Kase ülesanne kuritegelikus ühenduses oli Andrey Kuzyakini korralduste ja juhiste tätimine ning omakorda tema enda alluvuses olevate kuritegeliku ühenduse liikmete tegevuse juhtimine ja koordineerimine ning koguda endast madalamal astmetel asuvate kuritegeliku ühenduse liikmetelt ja ühendusele võlgu olevatelt isikutelt rahasid nn „kassasse“. Marek Kase viitab kuritegeliku ühenduse sees ja kolmandate isikutega rääkides endale kui „vanemale“. Marek Kase tegeles ka vangistuses viibivate isikute ja nende lähedaste rahalise toetamisega. Kuritegelikus ühenduses allus Marek Kasele otse Georgi Abuladze, kes kuulus Andrey Kuzyakini poolt juhitud kuritegeliku ühenduse koosseisu vähemalt alates 2013 aastast. Georgi Abuladze põhiülesandeks oli kuritegeliku ühenduse liikmetelt ja neile allutatud isikutelt raha

kogumine ja selle toimetamine vastavalt Marek Kase või siis otse A.Kuzyakini kätte. Samuti pidi G.Abuladze täitma teisi A.Kuzyakini poolt antud korraldusi. Samuti võttis kuritegelik ühenduse liige Georgi Abuladze üle S.P. võla T. M. . Nimetatud võlga tasus S.P. oma elukaaslase A. V. arvelduskontolt Georgi Abuladze tuttava M. H. arvelduskontole. Georgi Abuladzele allus kuritegelikus ühenduses omakorda Aap Vels, kes tegutses ka Urmas Velsi käest saadud korralduste alusel. Georgi Abuladzele allus kuritegelikus ühenduses Aap Vels, kelle käest Georgi Abuladze sai korduvalt raha. Nimetatud raha sai Aap Vels erinevate kuritegude toimepanemisest ning kuritegelikule ühendusele makstav protsent (10%) pidi tagama Aap Velsile, Georgi Abuladze ja ühenduse poolse, kaitse. Samuti oli Georgi Abluladze ülesandeks lahendada Andrey Kuzyakini korraldusel erinevaid probleeme, mis tekkisid seoses Aap Velsi poolt toime pandud kuritegudega (sh H. T. Xxx kinnistu küsimustes V.L. jt kohtumine). Andrey Kuzyakini kuritegelikus ühenduses moodustasid nn Rakvere haru Urmas Vels ja tema poeg Aap Vels, kes panid Lääne-Virumaal toime erinevaid kuritegusid: 2013 aasta kuni 2015 aasta september Urmas Vels olles kuritegeliku ühenduse liige pani Lääne-Virumaal toime erinevaid kuritegusid. Ajavahemikul 2013.a kuni 2015.a pani Urmas Vels isikute grupis koos Andrey Kuzyakini ja Marek Kasega toime väljapressimise K. K. suhtes. Samuti panid Urmas Vels ja Aap Vels ajavahemikul 2013 aasta kuni 2015 aasta september toime erinevaid kuritegusid, mis on kvalifitseeritavad KarS § 199 lg 2 p 4, p 7, p 8 KarS § 202 lg 2 p 2 ja KarS § 214 lg 2 p 4 järgi. Kuritegusid pani Urmas Vels toime üksinda või tegutsedes isikute grupis koos Aap Velsiga. Samuti andis Urmas Vels koos Aap Velsiga kolmandatele isikutele, kes neile allusid, sh R.Õ.le ja S. T., korraldusi panna toime erinevaid kuritegusid. Urmas Vels andis Aap Velsile korralduse S. T. suhtes kasutada füüsilist vägivalda ning tema käest raha nõuda. Urmas Vels ja Aap Vels kogusid Lääne-Virumaal isikute käest raha, mille eest U.Vels ja A.Vels pakkusid isikutele omapoolset kaitset nn „katust“. Nimetatud kuritegude toimepanemisel saadud varast maksis Urmas Vels teatud protsendi (10 %) kuritegeliku ühenduse juhile Andrey Kuzyakinile. Urmas Vels tasus kuritegelikul teel saadud tulu otse Andrey Kuzyakinile sularahas, kui ka kandes raha Andrey Kuzyakini pangakontole, kasutades selleks oma elukaaslase N. D. pangakontot. Nii leppisid Aap Vels ja Urmas Vels R. R. ́ga kokku, et kohtuvad W. N.iga ning nõuavad W.ilt R. R. isa U. R. maksmata jäänud töötasu 1000 eurot. R. R., täites Urmas Velsi ja Aap Velsi korraldusi, leppis kokku telefoni teel W. N. kohtumise, tutvustades ennast inimesena, kes tahab tööd autojuhina. Kohtumine lepiti kokku 31.07.2013 kella 16:30 ajal xxx tanklas. Kella 16:40 ajal helistas W. N. noormehele, kes soovis tööd ning noormees väitis et jääb 10 minutit hiljaks. Kella 17:00 ajal istus W. N. autos, kui tema auto taha parkis teine auto. W. N.i auto juures nimetati tema nime ning W. N. väljus autost jäädes seisma enda auto juhipoolse ukse juurde. W. N.i juurde tuli 3 noormeest ning üks noormeestest tutvustas ennast U. R. pojana R. R. ning küsis W. N.ilt tema isa U. R. tasumata jäänud töötasu. W. N. selgitas, et ei ole kellelegi võlgu. W. N.i keeldumise peale raha maksta sekkus nõude vaidlusesse Aap Vels, kes ütles, et „maksa kohe tonn eurot ära muidu kustutan su siin ära“. Aap Vels olles agressiivselt meelestatud, nõudis korduvalt, et W. N. maksaks ära 1000 eurot. W. N. selgitas noormeestele, et ei ole võlgu kellelegi ning ütles noormeestele, et teeb ühe telefonikõne. Seejärel istus W. N. autosse ning helistas 110-le andes teada, et temalt pressivad 3 noormeest raha välja. Aap Vels avas auto juhiukse ja lõi ühe korra W. N.i rusikaga meelekoha piirkonda. Löömise hetkel istus W. N. autos juhi koha peal. Peale esimest lööki tahtis Aap W. N.i uuesti lüüa, kuid viimane blokeeris löögid ning saades Aap Velsi oma haardesse, ütles Aap Velsile, et kui maha rahuneb laseb lahti.

Seejärel rahunes Aap Vels maha ning W. N. vabastas ta haardest. Aap Vels, vabanedes haardest, üritas W. N.i uuesti rünnata ning lõhkus viimasele kuuluvad sõiduauto sisemust. Seejärel blokeeris W. N. Aap Velsi rünnaku ning väljus autost. Peale seda noormehed lahkusid. Selliselt panid Aap Vels ja Urmas Vels toime KarS § 214 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti omandas Urmas Vels G. K.i käest viimase poolt kuriteo (kelmuse) toimepanemise tulemusena saadud 11 000,00 eurot ning pani selliselt toime KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti varastas Urmas Vels koos Aap Velsi, Paavo Velsi, R.Õ. ja Maarjo Kaldaga ajavahemikul 2014.a suve lõpp kuni 28.10.2014.a, Lääne-Virumaal V vald xxx B kinnistult V vallale kuuluva traataia koos postidega (väärtusega 6815 eurot). Nimelt oli Urmas Velsil, Aap Velsil ja Paavo Velsil vaja T talu ümber aeda, milleks leiti xxx asuva B kinnistu, mille ümber asus keevisvõrgust piirdeaed. Kuriteo sooritamiseks andis Urmas Vels teiste kasutusse oma sõiduki Mercedes-Benz Sprinter. Seejuures Aap Vels andis R.Õ.le korralduse tulla kaasa traataeda varastama. Seejärel Aap Vels, Paavo Vels, R.Õ. ja Maarjo Kalda tegutsedes isikute grupis varastasid B kinnistult ära traataia koos postidega ning toimetasid selle T talu kõrval asuvale kinnistule. Hiljem toimetas Urmas Vels varastatud traataia tema kasutuses olnud xxx, kus kohast see 04.08.2015.a läbiotsimise käigus ära võeti - kokku seitse rulli rohelist värvi võrkaeda. Samuti varastas Urmas Vels koos Maarjo Kaldaga ajavahemikul aprill 2015.a kuni oktoober 2015.a, V vallast T. külast aadressil asuvast R OÜ-le kuuluvast kütusemahutist erimärgistusega diiselkütust. Urmas Vels varastas eelnimetatud kohast kokku 3800 liitrit erimärgistusega diiselkütust väärtusega 5208 eurot. Oma teoga tekitasid Urmas Vels ja Maarjo Kalda varalise kahju ettevõttele R OÜ-le. Samuti varastas Urmas Vels koos Paavo Velsi ja Maarjo Kaldaga ajavahemikul 13.05.2015.a kell 20:00 kuni 14.05.2015.a kell 13:00 xxx P. S.ile kuuluva ATV Yamaha rm XXX väärtusega 4000 eurot. ATV varguse pani vahetult toime Paavo Vels, kes sõitis ATV-ga Yamaha rm XXX Reinu talu territooriumilt ära. Seejärel Urmas Vels andis varastatud ATV P. K., vastutasuks sai Urmas Vels P.K. käest ATV Polarise. 26.10.2015.a teostati P. K.e elukohas xxx talus läbiotsimine, mille käigus võeti ära ATV Yamaha rm XXX. Samuti tungis Urmas Vels ajavahemikul 20.05.2015.a kell 20.30 kuni 21.05.2015 kell 09.00 sisse xxx asuvasse S. tallu, kust ta varastas ära S. P.le kuuluvad esemed: murutraktori Partner 12107 väärtusega 600 eurot, kohvimasina Boman Espuccino väärtusega 200 eurot, erinevad elektritarvikud koguväärtusega 600 eurot, aiakäru väärtusega 40 eurot, akutrelli väärtusega 40 eurot, elektrilise tööriista Feinmulinmaster väärtusega 350 eurot, ketaslõikuri Würth Master väärtusega 200 eurot, välisuks Jeld-Wen väärtusega 400 eurot, käru õhkkummratas väärtusega 30 eurot, Fiskars töölabidas väärtusega 100 eurot, lamp väärtusega 30 eurot, 5 liitrine bensiini kanister koos bensiiniga, mille väärtus oli 10 eurot ning lõhkumisega tekitas varalise kahju 100 eurot. Samuti varastas Urmas Vels S. talust ära E.S.le kuuluvad esemed: nurgasaag Dewalt väärtusega 300 eurot, Makita ketassae väärtusega 100 eurot, ketaslõikuri väärtusega 10 eurot, liivapaberit väärtusega 40 eurot, tikksae Makita väärtusega 200 eurot, naelapüssi Senco väärtusega 250 eurot, naelapüssi Nailair väärtusega 57 eurot, viimistluspüss Fxa väärtusega 30 eurot, klambripüssi väärtusega 30 eurot, põranda lihvimismasina Örebro väärtusega 6000 eurot, põranda äärelihvija Lägler väärtusega 1500 eurot, kolm Makita akutrelli väärtusega 200 eurot ning erinevaid tööriistu kastis väärtusega kokku 100 eurot. 04.08.2015.a võeti Urmas Velsi kasutuses olnud xxx läbiotsimise käigus ära osad S. talust, xxx varastatud esemed.

Läbiotsimise käigus võeti ära S. P.le kuulvad esemed: murutraktor Partner 12107, aiakäru ja akutrell Power Super; Läbiotsimise käigus võeti ära E. S.le kuuluvad esemed: nurgasaag Dewalt, ketassaag Makita, valge pappkarp koos lihvimissketastega, karp lihvimisketastega Tyrolit, tikksaag Makita, klambripüstol Nuair, klambripüstol Kitline, klambripüstol FXA, lihvija Örebro, käsihöövel Holzer, lihvimismasin, halli värvi kast – koos akutrell Makita ning erinevate tööriistadega. Urmas Velsi poeg Aap Vels pani 2013 aasta kuni 2015 aasta aprill Lääne-Virumaal toime erinevaid varavastaseid ja isikuvastaseid kuritegusid, mis on kvalifitseeritavad KarS § 209 lg 2 p 1, 4, § 199 lg 2 p 4, 7, § 133 lg 1, § 212 lg 1 järgi. Aap Vels andis kuritegelikule ühendusele allutatud isikutele, s.o R.Õ.le, S. T. ja Maarjo Kaldale korraldusi kuritegude toimepanemiseks. Kuritegeliku ühenduse liige Aap Vels pani toime KarS § 133 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal 2014 aastal tekkis R.Õ.l konflikt eeluurimisel tuvastamata Aap Velsi tuttavatega, mille käigus tekkis R.Õ. ja tuvastamata isikute vahel kaklus. Järgmisel päeval pöördus Aap Vels R.Õ. poole ja kutsus R.Õ. Rakveres asuva metsa juurde. Nimetatud kohtumisel selgitas Aap Vels, et kuna R.Õ. oli eelmisel päeval peksnud läbi Aap Velsi sõbrad, siis nüüd on R.Õ. selle teo eest võlgu 4000-5000 eurot. R.Õ. võlgnes eelnimetatud summa Aap Velsile, kes määras ka summa suuruse. Seejärel käskis Aap Vels R.Õ.l hakata tema jaoks tööd tegema ning vastuhakkamise korral kasutas Aap Vels R.Õ. suhtes füüsilist vägivalda ja ähvardas kasutada pidevalt vägivalda. Sealjuures Aap Vels mõnitas ja alandas R.Õ., kutsudes teda hulluks, orjaks ja neegriks, et allutada R.Õ. enda tahtele. Aap Vels sundis R.Õ. tegema füüsilist tööd, milleks oli koristamine ja kivide vedamine, tema kodus xxx. Tööd pidi R.Õ. tegema selleks, et teenida tasa võlg, mille Aap Vels oli talle määranud. T talus pidi R.Õ. tegema tavapärasest pikemaid tööpäevi ja Aap Vels tasus R.Õ.le vahest 10 - 20 eurot, et R.Õ. saaks endale toitu osta. Samuti oli R.Õ. sunnitud tegema tööd Aap Velsi elukaaslase M. M.i kodus aadressil xxx, mis seisnes ahju kütmises. Seejärel, olles R.Õ. endale allutanud, käskis Aap Vels R.Õ.l panna toime erinevaid kuritegusid. Kui R.Õ. keeldus kuritegusid toime panemast, siis Aap Vels ähvardas ja lõi R.Õ. tekitades talle valu. Samuti ähvardas Aap Vels R.Õ. võlasummat suurendada, kui R.Õ. ei täida täpselt tema käskusid. Kui R.Õ. tegi midagi teisiti, kui Aap Vels oli käskinud, siis suurendas Aap Vels R.Õ. võlga. Ähvardades vägivalla ja võla suurendamisega ning kasutades R.Õ. suhtes füüsilist vägivalda Aap Vels käskis R.Õ.l toime panna järgnevad kuriteod: - Aap Velsi korraldusel pidi R.Õ. koos temaga varastama ajavahemikul september 2014.a kuni aprill 2015.a kütust Lääne-Virumaal V vallast T. külast territooriumil asuva firma R OÜ kütusemahutist. - Aap Velsi korraldusel ja juhendamisel pidi R.Õ. varastama: xxx asuva B OÜ-le kuuluvast farmist ajavahemikul 30.08.2014 kell 19.00 kuni 31.08.2014.a kell 14.00 traktori MTZ952 rm XXX (väärtusega 5000 eurot); Samuti pidi R.Õ. Aap Velsi korraldusel varastama ajavahemikul 2014.a suve lõpp kuni 28.10.2014.a, LääneVirumaal V vald xxx B kinnistult V vallale kuuluva traataia koos postidega. - Aap Velsi korraldusel ja juhendamisel pidi R.Õ. 21.03.2015.a xxx toimepanema sõidukiga Audi A8 rm xxx kindlustuskelmuse, mis on kvalifitseeritav KarS § 212 lg 1 järgi. - Lisaks eeltoodule käskis Aap Vels R.Õ.l võtta liisingusse M OÜ–st sõiduk BMW ja võtta Viru Laenu pandimajast laenu. Kuna R.Õ.le laenu ei antud, siis suurendas Aap Vels

R.Õ. võlasummat ning käskis tal otsida isikuid, kelle nimele saaks vormistada järelmaksuga erinevaid kaupasid. Aap Velsi korraldusel pöördus R.Õ. Lääne-Virumaal K. E., T. L. ja E. L. poole. R.Õ. seejärel pani Aap Velsi korraldusel korduvalt toime KarS § 209 lg 2 p 1 p 4 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid. Samuti pani Aap Vels toime KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal enne 2014 aasta juunikuud sai Aap Vels teada, et H. T.le kuulub Xxx kinnistu (katastritunnusega xxx ja xxx, suurusega 22,5 ha) xxx. Aap Vels soovis eelnimetatud kinnistu koos G. K. pettuse teel H. T. käest kätte saada ja selle vormistada A. K.i nimele ning seejärel kinnistu maha müüa. H. T. eksitamiseks ostis Aap Vels alkoholi ning saatis R.Õ. koos alkoholiga H. T. juurde. R.Õ. ülesandeks oli koos H. T.ga tarbida alkoholi eesmärgiga, et H. T. asjadest A. ei saaks ning oleks temale kuuluva kinnistu ümbervormistamisega nõus. G. K.i ülesandeks oli vormistada Xxx kinnistu oma ema A. K.i nimele. Kuriteo toimepanemiseks G. K. esitledes ennast A.s ́e nimelise isikuna, varalise kasu saamise eesmärgil, tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, alates 2014 aasta maikuust kuni 09.06.2014.a viis H. T., kes oli soovinud müüa kasvavat metsa, pettuse teel eksitusse, mille tagajärjel omandas kannatanule kuuluva Xxx kinnistu (katastritunnusega 66204:003:0931 ja 66204:003:0932, suurusega 22,5 ha) xxx. Jättes endast mulje kui maksevõimelisest isikust, andis G.K. koos A.Velsiga 2014 aasta juunikuu alguses H. T. ́le ja tema elukaaslasele J. T. ́le väiksemaid summasid sularahas ning alkoholi, millega lõi teadvalt ebaõige ettekujutuse H. T.le. Nimelt öeldi H. T. ́le, et viimase õde võib temalt kinnistu võõrandada, mille takistamiseks tegid A.Vels ja G.K. kannatanule ettepaneku kinnistu G.K.i nimele vormistada, lubades selle uuesti H. T. nimele tagasi vormistada. Kasutades ära H. T. kergeusklikkust ja lihtsameelsust, viisid G.K. ja A.Vels kannatanu 08.06.2014.a sõidukiga Audi A6 Avant, registrimärgiga xxx Tallinnasse xxx asuvasse T. S. Notaribüroosse, viies eelnevalt H. T. eksitusse, käskisid tal notarile öelda, et on kinnistu eest 15000 eurot sularahas varasemalt kätte saanud. Notariaalne tehing jäi teostamata G. K.i ja Aap Velsi tahtest sõltumata põhjustel, kuna notar keeldus lepingut vormistamast põhjendamatult madala hinna tõttu. G.K. ja A.Vels viisid kannatanu 09.06.2014.a sõidukiga Audi A6 Avant, registrimärgiga xxx Tallinnasse xxx asuvasse S. O. Notaribüroosse, viies eelnevalt H. T. eksitusse, käskides tal notarile öelda, et on kinnistu eest 25000 eurot sularahas eelnevalt kätte saanud. Büroos vormistati ostumüügilepinguga kannatanule kuuluv kinnistu G.K.i ema A. K.i nimele. A.Vels ja G.K. lõid jätkuvalt ebaõige kujutuse, kui väitsid H. T. ́le, et vormistavad kinnistu uuesti tema nimele tagasi. G.K. ja A.Vels jätkasid H. T. ́le väiksemate sularaha summade andmist ning ostsid kannatanule ja tema elukaaslasele uue rolleri, viies näitliku täitmistahtega kannatanu eksitusse. Erinevalt varasemalt lubatule müüsid G.K. ja A.Vels 30.06.2014.a kelmuse toimepanemise tagajärjel omandatud Xxx kinnistu maha 40000 euro eest. Kuriteo toimepanemise tagajärjel tekitasid Aap Vels ja G. K. H. T. ́le varalist kahju 40000 eurot. Kinnistu ostis G. I., koos O. J.iga ning kinnistu vormistati G. I.i nimele. Kinnistu ostmiseks võttis O. J. laenu V.L. ́i käest. Xxx kinnistu maha müümisest saadud 40000 eurot jagasid Aap Vels ja G. K. omavahel ära. G. K. maksis 2000 eurot Urmas Velsile, mille Urmas Vels pidi andma edasi Tallinna kuritegeliku ühenduse liikmetele nö „ühiskassasse“. Ülejäänud osa, s.o 18000 eurot kuriteo tulemusel saadud varast, jagasid G. K. ja Urmas Vels omavahel ära. Urmas Vels sai G. K.i käest 9000 eurot ning Aap Vels sai nimetatud kuriteo tulemusel 20000 eurot. Antud kuriteo tulemusel saadud raha eest ostis Aap Vels endale sõiduki Toyota Land Cruiser 150 rm xxx, mille vormistas oma tuttava T. M. ettevõtte X OÜ nimele. Kuritegeliku ühenduse liikmena Aap Vels, antud kuriteo toimepanemisest saadud kasumist,

kõrgemal positsioonil asuvatele liikmetele Andrey Kuzyakinile, Marek Kasele ja Georgi Abuladzele raha ei maksnud. Kui G. K. vahistati ja Xxx kinnistu arestiti, pöördus kinnistu ostmiseks laenu andnud V.L. Aap Velsi poole. V.L. nõudis Aap Velsi käest kinnistu eest makstud raha osalist tagastamist kuna kinnistut ei saanud edasi müüa. Aap Vels pöördus seepeale antud küsimuses oma kuritegeliku ühenduse liikmete poole, mille tulemusel toimus 09.03.2015.a xxx juures asuvas x kohtumine kuritegeliku ühenduse liikmete Andrey Kuzyakini, Marek Kase, Georgi Abuladze, Urmas Velsi ja Aap Velsi vahel. Seejärel toimus Andrey Kuzyakini ühenduse liikmetel kohtumine M. S., V.L. ja O. J. vahel. Kohtumisel arutati Aap Velsi võlgnevust seoses Xxx kinnistuga V.L.ile ja O. J.ile. Kohtumisel otsustati kuritegeliku ühenduse liikmete poolt, et Aap Vels peab maksma V.L.ile 23000 eurot kuna antud kuriteo sooritamisest saadud tulust ei olnud Aap Vels kuritegeliku ühendusele nn „kassasse“ maksnud. Kuna Aap Vels V.L. ́ile raha maksta ei soovinud, siis otsustasid teised kuritegeliku ühenduse liikmed, s.o Andrey Kuzyakin ja Urmas Vels võtta ära Aap Velsile kuuluvad sõidukid (Toyota Land Cruiser, BMW, Audi A8) ning anda need anda võla katteks V.L.ile. Sõidukite äravõtmise vältimiseks lasi Aap Vels sõiduki Toyota Land Cruiser 150 rm xxx vormistada oma elukaasalase M. M.i nimele. Samuti varastas Aap Vels grupis koos R.Õ. ja Maarjo Kaldaga toime Lääne-Virumaal Rakvere vallas Levala külas asuva B OÜ-le kuuluvast farmist ajavahemikul 30.08.2014 kell 19.00 kuni 31.08.2014.a kell 14.00 traktori MTZ952 rm XXX (väärtusega 5000 eurot) varguse alljärgnevalt: - 2014 aastal käisid Aap Vels, Maarjo Kalda ja R.Õ. varastamas kütust, mille käigus Aap Vels märkas xxx asuva B OÜ-le kuuluvas farmis traktorit MTZ952 rm XXX. Peale seda andis Aap Vels R.Õ.le ja Maarjo Kaldale korralduse nimetatud traktori varastamiseks. Selleks sõidutas Aap Vels Maarjo Kalda ja R.Õ.B OÜ farmi juurde, kus Maarjo Kalda käivitas traktori MTZ952 rm XXX ning seejärel Maarjo Kalda ja R.Õ. sõitsid traktoriga B OÜ farmi territooriumilt minema. Peale seda peitsid Aap Vels ja R.Õ. traktori MTZ952 rm XXX Lääne-Virumaa, V vald, L. küla, T kinnistu lähedale metsa. 01.10.2014.a teostati politsei poolt Lääne-Virumaa, V vald, L. küla T tee juures metsas traktori MTZ952 rm XXX asitõendi vaatlus, mille käigus traktorit vaadeldi ja tagastati kannatule. Samuti varastas Aap Vels koos Maarjo Kalda ja R.Õ. ajavahemikul 2014 september kuni 2015 aprill Lääne-Virumaal V vallast T. külast aadressil asuvast R OÜ-le kuuluvast kütusemahutist erimärgistusega diiselkütust. Kokku varastasid Aap Vels, Maarjo Kalda ja R.Õ. 6200 liitrit erimärgistusega diiselkütust väärtusega 5208 eurot. Peale varguse sooritamist jättis Aap Vels osa varastatud kütusest endale, osa kütusest said endale Maarjo Kalda ja R.Õ.. Osa kütusest andsid isikud edasi Urmas Velsile, kes selliselt pani toime KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo kui ta omandas Aap Velsi, Maarjo Kalda ja R.Õ. poolt süüteo toimepanemise tulemusena saadud vähemalt 500 liitrit erimärgistusega diiselkütust. Samuti pani Aap Vels toime KarS § 209 lg 2 p 1, 4 ja § 349 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, mis seisnesid selles, et 2014 aasta lõpus ja 2015 aasta alguses andis Aap Vels R.Õ.le korraldusi otsida isikuid, keda saaks ära kasutada kelmuste toimepanemisel st kelle nimele osta järelmaksuga erinevaid kaupasid ning võtta laenusid. Tegutsedes Aap Velsilt saadud korraldusel ja juhistel pöördus R.Õ. 2014 aasta detsembris K. E. poole. R.Õ. veenis K. E.t, et ta läheks erinevatesse poodidesse ning võtaks sealt järelmaksuga kaupasid ning annaks need pärast seda R.Õ.le üle. R.Õ. ütles, et tema ja ta sõber (Aap Vels) vajavaid neid asju, aga nad ise ei saa järelmaksuga tooteid osta. R.Õ. lubas peale kaupade

kätte saamist K. E. käest nende eest tasuda. Seega Aap Vels koos R.Õ. varalise kasu saamiseks viisid K. E. teadvalt eksiteele, lubades korduvalt ise tasuda järelmaksu, seega lõid tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse. Nimetatud tegevusega lõi R.Õ. Aap Velsi korraldusel ja juhendamisel K. E.le teadvalt ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest, et saada varalist kasu. Eelnimetatud viisil ostis K. E. ning andis üle isikute grupis tegutsenud R.Õ.le ja Aap Velsile järgmised esemed: - 26.12.2104.a X AS-st mobiiltelefoni Samsung Galaxy S5, maksumusega 498 eurot; - 27.12.2014.a X AS-st mobiiltelefoni Samsung Galaxy Ace 4 maksumusega 147,60 eurot; - 27.12.2014.a S OÜ-st autoaudio komplekti maksumusega 473 eurot ning sõlmis kauba eest tasumiseks järelmaksulepingu OÜ-ga K; - 27.12.2014.a V OÜ (Rakvere X kauplusest) televiisor Sharp maksumusega 387,50 eurot ning sõlmis kauba eest tasumiseks järelmaksulepingu OÜ-ga X; - 23.01.2014.a OÜ X (K kauplusest) televiisori LUXOR Lux 50L244s, maksumusega 429,9 eurot ning sõlmis kauba eest tasumiseks järelmaksulepingu AS C ( As I- uus nimi); - 24.01.2015.a A.S. FIE-lt mootorsae Stihl maksumusega 399 eurot ning sõlmis kauba eest tasumiseks järelmaks lepingu KOÜ-ga; Peale kaupade ostmist, järelmaksude lepingute sõlmimist ja kaupade kättesaamist andis K. E. eelnimetatud esemed R.Õ. kätte, kes müüs esemed maha ostuhinnast poole odavama hinnaga. Kaupade müügist saadud raha andis R.Õ. edasi Aap Velsile. R.Õ. ja Aap Vels tahtlikult jätsid kaupade eest K. E.le tasumata ning tekitasid K. E.le 3699,94 euro suuruse varalise kahju. 2015 aasta veebruaris pöördusid isikute grupis tegutsenud R.Õ. ja Aap Vels E. L. poole, et E. L. annaks oma dokumendi, et osta järelmaksuga teler. R.Õ. ja Aap Vels lubasid peale teleri kättesaamist selle eest E. L. tasuda. Seega Aap Vels koos R.Õ. varalise kasu saamiseks viisid E. L. teadvalt eksiteele, lubades korduvalt ise tasuda järelmaksu, seega lõid tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse. Peale E. L. isikutunnistuse kättesaamist tellisid R.Õ. ja Aap Vels 06.03.2015.a interneti teel X OÜ-st järelmaksuga teleri Philips 3D Smart UHD maksumusega 822 eurot (kogumaksumus koos järelmaksu intressidega 1222 eurot). Teleri ostmiseks tegi R.Õ. sissemakse oma elukaaslase K.O. pangakontolt. Televiisori saabumisel viisid Aap Vels ja R.Õ. E. L. Tamsalu postkontorisse kohapeale, et teler kätte saada ning E.L. andis samas teleri üle Aap Velsile ja R.Õ.le. Seejärel müüsid Aap Vels ja R.Õ. teleri Philips 3D Smart UHD maha ning tahtlikult jätsid teleri eest E. L. ja X OÜ-le maksmata. Oma tegevusega tekitasid isikute grupis tegutsenud S. T., R.Õ. ja Aap Vels E. L. varalise kahju 382,63 eurot ja X OÜ-le ligikaudu 1222 eurot (täpne kahjusumma selgitamisel). 2015 aasta veebruaris pöördusid R.Õ.ja Aap Vels T. L. poole, et T. L. annaks neile oma dokumendi. Kuna T.L.l puudus kehtiv dokument, siis toimetas 18.02.2015.a R.Õ., Aap Velsi korraldusel, T. L. Rakvere Kreutzwaldi 5a asuvasse kodakondsus ja migratsiooni teenidussaali uut dokumenti taotlema. Raha dokumentide taotlemiseks andis T. L.le ja R.Õ.le Aap Vels. Seejärel Aap Vels ja R.Õ. toimetasid T.L. 20.02.2015.a Tallinna, Põhja Prefektuuri teenindusse, kus väljastati T.L.le isikut tõendav dokument. Peale dokumendi kättesaamist andis T. L. oma dokumendi üle isikute grupis tegutsenud Aap Velsile ja R.Õ.le. R.Õ. ja Aap Vels lubasid antud dokumendi alusel kontrollida, kas T.L.l on võlgnevusi. Peale T. L.lt isikutunnistuse kättesaamist R.Õ. ja Aap Vels 23.03.2015.a tellisid interneti teel X

OÜ-st järelmaksuga teleri Philips 3D Smart 4K UHD maksumusega 822 eurot (kogumaksumus koos järelmaksu intressidega 1222 eurot). Teleri ostmiseks tegid S. T., R.Õ. ja Aap Vels sissemakse N. B. pangakontolt. Televiisori saabumisel viisid Aap Vels ja R.Õ. T. L. x postkontorisse kohapeale, et teler kätte saada ning T.L. andis teleri üle Aap Velsile ja R.Õ.le. Seejärel müüsid Aap Vels ja R.Õ. teleri Philips 3D Smart UHD maha ning tahtlikult jätsid teleri eest T. L.le ja X OÜ-le maksmata. Oma tegevusega isikute grupis tegutsenud R.Õ. ja Aap Vels X OÜ-le varalise kahju 1222 eurot (täpne kahjusumma selgitamisel). Samuti pani kuritegeliku ühenduse liige Aap Vels toime KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et tema pani toime 21.03.2015.a xxx toime sõidukiga Audi A8 rm xxx kindlustuskelmuse – kindlustusjuhtumi esilekutsumise ja kindlustusjuhtumi kohta toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise. Nimelt soetas Aap Vels 17.11.2014.a sõiduki Audi A8 rm xxx ning vormistas sõiduki oma elukaaslase M. M.i nimele ning sõlmis M. M.i nimel sõidukile Suurkasko kindlustuse S AS-iga ja tasus kindlustusmakseid. Kuna sõiduki Audi A8 rm xxx tehniline seisukord oli halb, otsustas Aap Vels 2015 aastal nimetatud sõidukiga panna toime kindlustuskelmuse, et saada hiljem kindlustuselt S AS kindlustushüvitist. Selleks pöördus Aap Vels kõigepealt S. T. poole, et viimane teeks sõidukiga Audi A8 rm xxx tahtlikult avarii. S. T. keeldus sellest ettepanekust kuna kartis avariid sooritada. Seejärel pöördus Aap Vels temale allutatud R.Õ. poole ja käskis tal Audi A8 rm xxx avarii teha. Avarii tegemiseks sõitsid R.Õ., S. T. ja Aap Vels kahe sõidukiga xxx, kus R.Õ. sõitis Aap Velsilt saadud korralduste alusel sõidukiga Audi A8 rm xxx teelt välja, mille tulemusel sai sõiduki esiosa vigastusi. Peale õnnetust pöördus Aap Vels S AS poole ja esitas autokindlustuse kahjuavalduse. Kahjuavaldusse kirjutas Aap Vels andmed, et tema sõitis sõidukiga Rakverest Tamsalusse ja metsast jooksis siga tee peale ning seejärel sõitis ta teelt välja paremale poole. Et avarii tunduks tõepärasem, siis peale avariid lõikas Aap Vels Urmas Velsile kuuluvate metssigade seljast karvu. Metssea karvad asetas Aap Vels sõiduki Audi A8 rm xxx vigastatud kohale, et jätta mulje nagu oleks avarii käigus toimunud metsseaga kokkupõrge. Aap Velsi poolt esitatud kahjuavalduse alusel maksti osa so 2395 eurot M. M.i arvelduskontole. Nimetatud summa andis M. M. edasi Aap Velsile. Aap Velsi poolt kogutud rahadest ja ülal nimetatud kuritegude toimepanemisel saadud varalisest kasust maksis Aap Vels 10% Georgi Abuladzele, kes omakorda toimetas kogutud kuritegeliku raha Andrey Kuzyakini kätte „kassasse“ paigutamiseks. Georgi Abuladze kaudu rahade maksmine Andrey Kuzyakini „kassasse“ pidi tagama Aap Velsile kuritegeliku ühenduse poolse kaitse. Aap Vels tasus kuritegelikule ühendusele protsendi nendest kuritegudest saadud tulust, millest võis hiljem tulla probleeme ning mille lahendamiseks võis ta abi vajada kuritegeliku ühenduse liikmetelt. Samuti pakkus Aap Vels Lääne-Virumaal raha eest enda poolset „kaitset“, mis seisnes selles, et isikud pidid Aap Velsile maksma „kaitse“ eest igakuiselt raha ja probleemide korral pidi Aap Vels neid lahendama. Süüdistusakti kohaselt: kolmest või enamast isikust koosneva püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega ühenduse (kuni 01.01.2015.a-ni täiendiga mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning) mille tegevus on suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele, loomise ja juhtimisega pani Andrey Kuzyakin toime KarS § 256 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Marek Kase ́t süüdistatakse selles, et tema kuulus vähemalt alates 2012 aastast Andrey Kuzyakini poolt juhitud vähemalt kolmest isikust koosnevasse, püsiva, isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegelikku ühendusse, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus oli suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, toimepanemisele ja esimese astme kuritegude toimepanemisele. Kuritegeliku ühenduse organiseerimine ja juhtimine seisnes Andrey Kuzyakini poolt kuritegeliku ühenduse tegevuse korraldamises. Samuti oli Andrey Kuzyakini ülesandeks kuritegeliku ühenduste liikmete omavaheliste probleemide/tülide lahendamine ning vajadusel ka karistamise otsustamine. Andrey Kuzyakini kuritegelikus ühenduses kehtis mitmetasandiline juhtimisstruktuur, kus juhist järgmisel positsioonil olevateks isikuteks olid Marek Kase ja Urmas Vels, kes allusid otseselt Andrey Kuzyakinile. Näiteks Andrey Kuzyakin andis Marek Kasele ja Urmas Velsile korralduse K. K. „pigistada“. Seejärel Marek Kase ja Urmas Vels panid toime väljapressimise K. K. suhtes. Andrey Kuzyakin andis vastavalt väljakujunenud käsuliinile, kuritegeliku ühenduse liikmetele kategoorilises vormis korraldusi ja ülesandeid. Andrey Kuzyakini juhtimine ja organiseerimine seisnes põhiliselt selles, et tema andis endast järgmisel astmetel asuvatele kuritegeliku ühenduse liikmetele, s.o Marek Kasele, Georgi Abuladzele ja Urmas Velsile korraldusi koguda kuritegelikule ühendusele alluvatelt/võlgnikelt raha. Andrey Kuzyakin on andnud korraldusi kasutada vägivalda võlgade väljanõudmisel. Andrey Kuzyakin nõudis raha kuritegeliku ühenduse liikmetelt iga kuu ning viitas, et antud raha pole ainult tema oma, vaid kõigi kuritegeliku ühenduse liikmete oma. Hierarhia kohaselt liikus kuritegeliku ühenduse poolt kogutud raha Andrey Kuzyakini kätte, kes vastavalt vajadusele jaotas „kassast“ raha ühenduse liikmetele. Andrey Kuzyakini hüüdnimed kuritegelikes ringkondades oli „Kuzja“, „K.“ ja Kuznja“. Vestlustes kuritegeliku ühenduse liikmetega ja väljapool ühendust asuvate isikutega rõhutab ning viitab Andrey Kuzyakin endale, kui juhile, kellele alluvad teised kuritegelikus ühenduses olevad isikud ja kelle korraldusi peavad teised täitma. Andrey Kuzyakini ülesandeks oli tema kuritegeliku ühenduse liikmete esindamine ja läbirääkimised kolmandate isikutega, kellega olid tekkinud tema ühenduse liikmetel probleemid seoses kuritegude toimepanemisega. Näiteks pidasid Andrey Kuzyakin ja tema kuritegeliku ühenduse liikmed Marek Kase, Georgi Abuladze ja Urmas Vels läbirääkimisi V.L. Aap Velsi suhtes; samuti pidid Andrey Kuzyakin ja tema kuritegeliku ühenduse liikmed Marek Kase ja Georgi Abuladze arutama L. P. R. A. puudutavaid küsimusi/probleeme. Marek Kase asus kuritegelikus ühenduse hierarhias Andrey Kuzyakinist aste madalamal positsioonil ning temale viitab Andrey Kuzyakin, kui enda „paremale käele“ ja „vanemale“. Marek Kase ülesanne kuritegelikus ühenduses oli kuritegeliku ühenduse juhi Andrey Kuzyakini korralduste ja juhiste täitmine ning omakorda tema enda alluvuses olevate kuritegeliku ühenduse liikmete tegevuse juhtimine ja koordineerimine ning koguda endast madalamal astmetel asuvate kuritegeliku ühenduse liikmetelt või kuritegelikule ühendusele võlgu olevatelt isikutelt rahasid “kassasse“. Marek Kase viitab kuritegeliku ühenduse sees ja kolmandate isikutega rääkides endale, kui „vanemale“. Marek Kase tegeles ka vangistuses viibivate isikute ja nende lähedaste rahalise toetamisega.

Marek Kasele allus kuritegelikus ühenduses omakorda Georgi Abuladze, kes kuulus Andrey Kuzyakini poolt juhitud kuritegeliku ühenduse koosseisu vähemalt alates 2013 aastast ning kes sai ka ise aeg-ajalt Andrey Kuzyakinilt otse korraldusi. Georgi Abuladze põhiülesandeks oli kuritegeliku ühenduse liikmetelt ja neile allutatud isikutelt raha kogumine ja selle toimetamine vastavalt Marek Kase või siis otse Andrey Kuzyakini kätte. Seejuures tegelesid isikutelt võlgade sissenõudmisega Marek Kase ja Georgi Abuladze koos. Samuti andsid Andrey Kuzyakin, Marek Kase ja Georgi Abuladze 2013 aastal kuritegude toimepanemiseks R. K.le laenu 5000 eurot. R. K.t seejärel karistati kohtuotsusega nr 1-14-2928, mille kohaselt ta mõisteti süüdi KarS § 255 lg 1, KarS § 199 lg 2 p 6, 7, 9 ja KarS § 202 lg 2 p 1, 2 järgi. Kuriteo toimepanemiseks antud laenu nõudsid R. K.lt tagasi kuritegeliku ühenduse liikmed Andrey Kuzyakin, Marek Kase ja Georgi Abuladze. Samuti võttis kuritegelik ühenduse liige Georgi Abuladze üle S.P. võla T. M.. Nimetatud võlga tasus S.P. oma elukaaslase A. V. arvelduskontolt Georgi Abuladze tuttava M. H. arvelduskontole. Georgi Abuladzele allus kuritegelikus ühenduses omakorda Aap Vels, kes tegutses ka Urmas Velsi käest saadud korralduste alusel. Georgi Abuladzele allus kuritegelikus ühenduses Aap Vels, kelle käest Georgi Abuladze sai korduvalt raha. Nimetatud raha sai Aap Vels erinevate kuritegude toimepanemisest ning kuritegelikule ühendusele makstav protsent (10%) pidi tagama Aap Velsile, Georgi Abuladze ja ühenduse poolse, kaitse. Samuti oli Georgi Abluladze ülesandeks lahendada Andrey Kuzyakini korraldusel erinevaid probleeme, mis tekkisid seoses Aap Velsi poolt toime pandud kuritegudega (sh H. T. Xxx kinnistu küsimustes V.L.iga jt kohtumine). Andrey Kuzyakini kuritegelikus ühenduses moodustasid nn Rakvere haru Urmas Vels ja tema poeg Aap Vels, kes panid Lääne-Virumaal toime erinevaid kuritegusid: 2013 aasta kuni 2015 aasta september Urmas Vels olles kuritegeliku ühenduse liige pani Lääne-Virumaal toime erinevaid kuritegusid. Ajavahemikul 2013.a kuni 2015.a pani Urmas Vels isikute grupis koos Andrey Kuzyakini ja Marek Kasega toime väljapressimise K. K. suhtes. Samuti panid Urmas Vels ja Aap Vels ajavahemikul 2013 aasta kuni 2015 aasta september toime erinevaid kuritegusid, mis on kvalifitseeritavad KarS § 199 lg 2 p 4, p 7, p 8 KarS § 202 lg 2 p 2 ja KarS § 214 lg 2 p 4 järgi. Kuritegusid pani Urmas Vels toime üksinda või tegutsedes isikute grupis koos Aap Velsiga. Samuti andis Urmas Vels koos Aap Velsiga kolmandatele isikutele, kes neile allusid, sh R.Õ.le ja S. T., korraldusi panna toime erinevaid kuritegusid. Urmas Vels andis Aap Velsile korralduse S. T. suhtes kasutada füüsilist vägivalda ning tema käest raha nõuda. Urmas Vels ja Aap Vels kogusid Lääne-Virumaal isikute käest raha, mille eest U.Vels ja A.Vels pakkusid isikutele omapoolset kaitset nn „katust“. Nimetatud kuritegude toimepanemisel saadud varast maksis Urmas Vels teatud protsendi (10 %) kuritegeliku ühenduse juhile Andrey Kuzyakinile. Urmas Vels tasus kuritegelikul teel saadud tulu otse Andrey Kuzyakinile sularahas, kui ka kandes raha Andrey Kuzyakini pangakontole, kasutades selleks oma elukaaslase N.D.i pangakontot. Nii leppisid Aap Vels ja Urmas Vels R. R. ́ga kokku, et kohtuvad W. N.iga ning nõuavad W.ilt R. R. isa U. R. maksmata jäänud töötasu 1000 eurot. R. R., täites Urmas Velsi ja Aap Velsi korraldusi, leppis kokku telefoni teel W. N.iga kohtumise, tutvustades ennast inimesena, kes tahab tööd autojuhina. Kohtumine lepiti kokku 31.07.2013 kella 16:30 ajal Piira külas V vallas x tanklas. Kella 16:40 ajal helistas W. N. noormehele, kes soovis tööd ning noormees väitis et jääb 10 minutit hiljaks. Kella 17:00 ajal istus W. N. autos, kui tema auto taha parkis teine auto. W. N.i auto juures nimetati tema nime ning W. N. väljus autost jäädes seisma enda auto

juhipoolse ukse juurde. W. N.i juurde tuli 3 noormeest ning üks noormeestest tutvustas ennast U.R. pojana R. R. ning küsis W. N.ilt tema isa U. R. tasumata jäänud töötasu. W. N. selgitas, et ei ole kellelegi võlgu. W. N.i keeldumise peale raha maksta sekkus nõude vaidlusesse Aap Vels, kes ütles, et „maksa kohe tonn eurot ära muidu kustutan su siin ära“. Aap Vels olles agressiivselt meelestatud, nõudis korduvalt, et W. N. maksaks ära 1000 eurot. W. N. selgitas noormeestele, et ei ole võlgu kellelegi ning ütles noormeestele, et teeb ühe telefonikõne. Seejärel istus W. N. autosse ning helistas 110-le andes teada, et temalt pressivad 3 noormeest raha välja. Aap Vels avas auto juhiukse ja lõi ühe korra W. N.i rusikaga meelekoha piirkonda. Löömise hetkel istus W. N. autos juhi koha peal. Peale esimest lööki tahtis Aap W. N.i uuesti lüüa, kuid viimane blokeeris löögid ning saades Aap Velsi oma haardesse, ütles Aap Velsile, et kui maha rahuneb laseb lahti. Seejärel rahunes Aap Vels maha ning W. N. vabastas ta haardest. Aap Vels, vabanedes haardest, üritas W. N.i uuesti rünnata ning lõhkus viimasele kuuluvad sõiduauto sisemust. Seejärel blokeeris W. N. Aap Velsi rünnaku ning väljus autost. Peale seda noormehed lahkusid. Selliselt panid Aap Vels ja Urmas Vels toime KarS § 214 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti omandas Urmas Vels G. K.i käest viimase poolt kuriteo (kelmuse) toimepanemise tulemusena saadud 11 000,00 eurot ning pani selliselt toime KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti varastas Urmas Vels koos Aap Velsi, Paavo Velsi, R.Õ. ja Maarjo Kaldaga ajavahemikul 2014.a suve lõpp kuni 28.10.2014.a, xxx B kinnistult V vallale kuuluva traataia koos postidega (väärtusega 6815 eurot). Nimelt oli Urmas Velsil, Aap Velsil ja Paavo Velsil vaja T talu ümber aeda, milleks leiti x asuva B kinnistu, mille ümber asus keevisvõrgust piirdeaed. Kuriteo sooritamiseks andis Urmas Vels teiste kasutusse oma sõiduki MercedesBenz Sprinter. Seejuures Aap Vels andis R.Õ.le korralduse tulla kaasa traataeda varastama. Seejärel Aap Vels, Paavo Vels, R.Õ.ja Maarjo Kalda tegutsedes isikute grupis varastasid B kinnistult ära traataia koos postidega ning toimetasid selle T talu kõrval asuvale kinnistule. Hiljem toimetas Urmas Vels varastatud traataia tema kasutuses olnud xxx, kus kohast see 04.08.2015.a läbiotsimise käigus ära võeti - kokku seitse rulli rohelist värvi võrkaeda. Samuti varastas Urmas Vels koos Maarjo Kaldaga ajavahemikul aprill 2015.a kuni oktoober 2015.a, V vallast T. külast aadressil asuvast R OÜ-le kuuluvast kütusemahutist erimärgistusega diiselkütust. Urmas Vels varastas eelnimetatud kohast kokku 3800 liitrit erimärgistusega diiselkütust väärtusega 5208 eurot. Oma teoga tekitasid Urmas Vels ja Maarjo Kalda varalise kahju ettevõttele R OÜ-le. Samuti varastas Urmas Vels koos Paavo Velsi ja Maarjo Kaldaga ajavahemikul 13.05.2015.a kell 20:00 kuni 14.05.2015.a kell 13:00 xxx P. S.ile kuuluva ATV Yamaha rm XXX väärtusega 4000 eurot. ATV varguse pani vahetult toime Paavo Vels, kes sõitis ATV-ga Yamaha rm XXX x talu territooriumilt ära. Seejärel Urmas Vels andis varastatud ATV P. K.ele, vastutasuks sai Urmas Vels P.K.e käest ATV Polarise. 26.10.2015.a teostati P. K.e elukohas xxx talus läbiotsimine, mille käigus võeti ära ATV Yamaha rm XXX. Samuti tungis Urmas Vels ajavahemikul 20.05.2015.a kell 20.30 kuni 21.05.2015 kell 09.00 sisse xxx asuvasse S. tallu, kust ta varastas ära S. P.le kuuluvad esemed: murutraktori Partner 12107 väärtusega 600 eurot, kohvimasina Boman Espuccino väärtusega 200 eurot, erinevad elektritarvikud koguväärtusega 600 eurot, aiakäru väärtusega 40 eurot, akutrelli väärtusega 40 eurot, elektrilise tööriista Feinmulinmaster väärtusega 350 eurot, ketaslõikuri Würth Master väärtusega 200 eurot, välisuks Jeld-Wen väärtusega 400 eurot, käru õhkkummratas väärtusega

30 eurot, Fiskars töölabidas väärtusega 100 eurot, lamp väärtusega 30 eurot, 5 liitrine bensiini kanister koos bensiiniga, mille väärtus oli 10 eurot ning lõhkumisega tekitas varalise kahju 100 eurot. Samuti varastas Urmas Vels S. talust ära E. S.le kuuluvad esemed: nurgasaag Dewalt väärtusega 300 eurot, Makita ketassae väärtusega 100 eurot, ketaslõikuri väärtusega 10 eurot, liivapaberit väärtusega 40 eurot, tikksae Makita väärtusega 200 eurot, naelapüssi Senco väärtusega 250 eurot, naelapüssi Nailair väärtusega 57 eurot, viimistluspüss Fxa väärtusega 30 eurot, klambripüssi väärtusega 30 eurot, põranda lihvimismasina Örebro väärtusega 6000 eurot, põranda äärelihvija Lägler väärtusega 1500 eurot, kolm Makita akutrelli väärtusega 200 eurot ning erinevaid tööriistu kastis väärtusega kokku 100 eurot. 04.08.2015.a võeti Urmas Velsi kasutuses olnud xxx läbiotsimise käigus ära osad S. talust, xxx varastatud esemed. Läbiotsimise käigus võeti ära S. P.le kuulvad esemed: murutraktor Partner 12107, aiakäru ja akutrell Power Super; Läbiotsimise käigus võeti ära E. S.le kuuluvad esemed: nurgasaag Dewalt, ketassaag Makita, valge pappkarp koos lihvimissketastega, karp lihvimisketastega Tyrolit, tikksaag Makita, klambripüstol Nuair, klambripüstol Kitline, klambripüstol FXA, lihvija Örebro, käsihöövel Holzer, lihvimismasin, halli värvi kast – koos akutrell Makita ning erinevate tööriistadega. Urmas Velsi poeg Aap Vels pani 2013 aasta kuni 2015 aasta aprill Lääne-Virumaal toime erinevaid varavastaseid ja isikuvastaseid kuritegusid, mis on kvalifitseeritavad KarS § 209 lg 2 p 1, 4, § 199 lg 2 p 4, 7, § 133 lg 1, § 212 lg 1 järgi. Aap Vels andis kuritegelikule ühendusele allutatud isikutele, s.o R.Õ.le, S. T.ele ja Maarjo Kaldale korraldusi kuritegude toimepanemiseks. Kuritegeliku ühenduse liige Aap Vels pani toime KarS § 133 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal 2014 aastal tekkis R.Õ.l konflikt eeluurimisel tuvastamata Aap Velsi tuttavatega, mille käigus tekkis R.Õ. ja tuvastamata isikute vahel kaklus. Järgmisel päeval pöördus Aap Vels R.Õ. poole ja kutsus R.Õ. Rakveres asuva metsa juurde. Nimetatud kohtumisel selgitas Aap Vels, et kuna R.Õ. oli eelmisel päeval peksnud läbi Aap Velsi sõbrad, siis nüüd on R.Õ. selle teo eest võlgu 4000-5000 eurot. R.Õ. võlgnes eelnimetatud summa Aap Velsile, kes määras ka summa suuruse. Seejärel käskis Aap Vels R.Õ.l hakata tema jaoks tööd tegema ning vastuhakkamise korral kasutas Aap Vels R.Õ. suhtes füüsilist vägivalda ja ähvardas kasutada pidevalt vägivalda. Sealjuures Aap Vels mõnitas ja alandas R.Õ., kutsudes teda hulluks, orjaks ja neegriks, et allutada R.Õ. enda tahtele. Aap Vels sundis R.Õ. tegema füüsilist tööd, milleks oli koristamine ja kivide vedamine, tema kodus T talus, xxx. Tööd pidi R.Õ. tegema selleks, et teenida tasa võlg, mille Aap Vels oli talle määranud. T talus pidi R.Õ. tegema tavapärasest pikemaid tööpäevi ja Aap Vels tasus R.Õ.le vahest 10 - 20 eurot, et R.Õ.saaks endale toitu osta. Samuti oli R.Õ. sunnitud tegema tööd Aap Velsi elukaaslase M. M. kodus aadressil xxx, mis seisnes ahju kütmises. Seejärel, olles R.Õ. endale allutanud, käskis Aap Vels R.Õ.l panna toime erinevaid kuritegusid. Kui R.Õ . keeldus kuritegusid toime panemast, siis Aap Vels ähvardas ja lõi R.Õ. tekitades talle valu. Samuti ähvardas Aap Vels R.Õ. võlasummat suurendada, kui R.Õ. ei täida täpselt tema käskusid. Kui R.Õ. tegi midagi teisiti, kui Aap Vels oli käskinud, siis suurendas Aap Vels R.Õ. võlga. Ähvardades vägivalla ja võla suurendamisega ning kasutades R.Õ. suhtes füüsilist vägivalda Aap Vels käskis R.Õ.l toime panna järgnevad kuriteod: - Aap Velsi korraldusel pidi R.Õ. koos temaga varastama ajavahemikul september 2014.a kuni aprill 2015.a kütust Lääne-Virumaal V vallast T. külast territooriumil asuva firma

-

-

R OÜ kütusemahutist. Aap Velsi korraldusel ja juhendamisel pidi R.Õ. varastama: xxx asuva B OÜ-le kuuluvast farmist ajavahemikul 30.08.2014 kell 19.00 kuni 31.08.2014.a kell 14.00 traktori MTZ952 rm XXX (väärtusega 5000 eurot); Samuti pidi R.Õ. Aap Velsi korraldusel varastama ajavahemikul 2014.a suve lõpp kuni 28.10.2014.a, LääneVirumaal V vald xxx B kinnistult V vallale kuuluva traataia koos postidega. Aap Velsi korraldusel ja juhendamisel pidi R.Õ. 21.03.2015.a Lääne-Virumaal, xxx toimepanema sõidukiga Audi A8 rm xxx kindlustuskelmuse, mis on kvalifitseeritav KarS § 212 lg 1 järgi. Lisaks eeltoodule käskis Aap Vels R.Õ.l võtta liisingusse M OÜ–st sõiduk BMW ja võtta Viru Laenu pandimajast laenu. Kuna R.Õ.le laenu ei antud, siis suurendas Aap Vels R.Õ. võlasummat ning käskis tal otsida isikuid, kelle nimele saaks vormistada järelmaksuga erinevaid kaupasid. Aap Velsi korraldusel pöördus R.Õ. Lääne-Virumaal K. E., T. L. ja E. L. poole. R.Õ. seejärel pani Aap Velsi korraldusel korduvalt toime KarS § 209 lg 2 p 1 p 4 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid.

Samuti pani Aap Vels toime KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal enne 2014 aasta juunikuud sai Aap Vels teada, et H. T. kuulub Xxx kinnistu (katastritunnusega xxx ja xxx, suurusega 22,5 ha) xxx. Aap Vels soovis eelnimetatud kinnistu koos G. K. pettuse teel H. T. käest kätte saada ja selle vormistada A. K.i nimele ning seejärel kinnistu maha müüa. H. T. eksitamiseks ostis Aap Vels alkoholi ning saatis R.Õ. koos alkoholiga H. T. juurde. R.Õ. ülesandeks oli koos H. T.ga tarbida alkoholi eesmärgiga, et H. T. asjadest A.ei saaks ning oleks temale kuuluva kinnistu ümbervormistamisega nõus. G. K.i ülesandeks oli vormistada Xxx kinnistu oma ema A. K.i nimele. Kuriteo toimepanemiseks G. K. esitledes ennast A. ́e nimelise isikuna, varalise kasu saamise eesmärgil, tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, alates 2014 aasta maikuust kuni 09.06.2014.a viis H. T., kes oli soovinud müüa kasvavat metsa, pettuse teel eksitusse, mille tagajärjel omandas kannatanule kuuluva Xxx kinnistu (katastritunnusega xxx ja xxx, suurusega 22,5 ha) xxx. Jättes endast mulje kui maksevõimelisest isikust, andis G.K. koos A.Velsiga 2014 aasta juunikuu alguses H. T. ́le ja tema elukaaslasele J. T. ́le väiksemaid summasid sularahas ning alkoholi, millega lõi teadvalt ebaõige ettekujutuse H. T.le. Nimelt öeldi H. T. ́le, et viimase õde võib temalt kinnistu võõrandada, mille takistamiseks tegid A.Vels ja G.K. kannatanule ettepaneku kinnistu G.K.i nimele vormistada, lubades selle uuesti H. T. nimele tagasi vormistada. Kasutades ära H. T. kergeusklikkust ja lihtsameelsust, viisid G.K. ja A.Vels kannatanu 08.06.2014.a sõidukiga Audi A6 Avant, registrimärgiga xxx Tallinnasse xxx asuvasse T. S. Notaribüroosse, viies eelnevalt H. T. eksitusse, käskisid tal notarile öelda, et on kinnistu eest 15000 eurot sularahas varasemalt kätte saanud. Notariaalne tehing jäi teostamata G. K.i ja Aap Velsi tahtest sõltumata põhjustel, kuna notar keeldus lepingut vormistamast põhjendamatult madala hinna tõttu. G.K. ja A.Vels viisid kannatanu 09.06.2014.a sõidukiga Audi A6 Avant, registrimärgiga xxx Tallinnasse xxx asuvasse S. O. Notaribüroosse, viies eelnevalt H. T. eksitusse, käskides tal notarile öelda, et on kinnistu eest 25000 eurot sularahas eelnevalt kätte saanud. Büroos vormistati ostu-müügilepinguga kannatanule kuuluv kinnistu G.K. ema A. K.i nimele. A.Vels ja G.K. lõid jätkuvalt ebaõige kujutuse, kui väitsid H. T. ́le, et vormistavad kinnistu uuesti tema nimele tagasi. G.K. ja A.Vels jätkasid H. T. ́le väiksemate sularaha summade andmist ning ostsid kannatanule ja tema elukaaslasele uue rolleri, viies näitliku täitmistahtega kannatanu eksitusse. Erinevalt varasemalt lubatule müüsid G.K. ja A.Vels 30.06.2014.a kelmuse toimepanemise tagajärjel omandatud Xxx kinnistu maha 40000 euro eest. Kuriteo toimepanemise tagajärjel tekitasid Aap Vels ja G. K. H. T. ́le varalist kahju

40000 eurot. Kinnistu ostis G. I., koos O. J.iga ning kinnistu vormistati G. I.i nimele. Kinnistu ostmiseks võttis O. J. laenu V.L. ́i käest. Xxx kinnistu maha müümisest saadud 40000 eurot jagasid Aap Vels ja G. K. omavahel ära. G. K. maksis 2000 eurot Urmas Velsile, mille Urmas Vels pidi andma edasi Tallinna kuritegeliku ühenduse liikmetele nö „ühiskassasse“. Ülejäänud osa, s.o 18000 eurot kuriteo tulemusel saadud varast, jagasid G. K. ja Urmas Vels omavahel ära. Urmas Vels sai G. K.i käest 9000 eurot ning Aap Vels sai nimetatud kuriteo tulemusel 20000 eurot. Antud kuriteo tulemusel saadud raha eest ostis Aap Vels endale sõiduki Toyota Land Cruiser 150 rm xxx, mille vormistas oma tuttava T. M. ettevõtte X OÜ nimele. Kuritegeliku ühenduse liikmena Aap Vels, nimetatud kuriteo toimepanemisest saadud kasumist, kõrgemal positsioonil asuvatele liikmetele Andrey Kuzyakinile, Marek Kasele ja Georgi Abuladzele raha ei maksnud. Kui G. K. vahistati ja Xxx kinnistu arestiti, pöördus kinnistu ostmiseks laenu andnud V.L. Aap Velsi poole. V.L. nõudis Aap Velsi käest kinnistu eest makstud raha osalist tagastamist kuna kinnistut ei saanud edasi müüa. Aap Vels pöördus seepeale antud küsimuses oma kuritegeliku ühenduse liikmete poole, mille tulemusel toimus 09.03.2015.a Tallinnas xxx juures asuvas x kohtumine kuritegeliku ühenduse liikmete Andrey Kuzyakini, Marek Kase, Georgi Abuladze, Urmas Velsi ja Aap Velsi vahel. Seejärel toimus Andrey Kuzyakini ühenduse liikmetel kohtumine M. S., V.L. ja O. J. vahel. Kohtumisel arutati Aap Velsi võlgnevust seoses Xxx kinnistuga V.L.ile ja O. J.ile. Kohtumisel otsustati kuritegeliku ühenduse liikmete poolt, et Aap Vels peab maksma V.L.ile 23000 eurot kuna antud kuriteo sooritamisest saadud tulust ei olnud Aap Vels kuritegeliku ühendusele nn „kassasse“ maksnud. Kuna Aap Vels V.L. ́ile raha maksta ei soovinud, siis otsustasid teised kuritegeliku ühenduse liikmed, s.o Andrey Kuzyakin ja Urmas Vels võtta ära Aap Velsile kuuluvad sõidukid (Toyota Land Cruiser, BMW, Audi A8) ning anda need anda võla katteks V.L.ile. Sõidukite äravõtmise vältimiseks lasi Aap Vels sõiduki Toyota Land Cruiser 150 rm xxx vormistada oma elukaasalase M. M.i nimele. Samuti varastas Aap Vels grupis koos R.Õ. ja Maarjo Kaldaga toime xxx asuva B OÜ-le kuuluvast farmist ajavahemikul 30.08.2014 kell 19.00 kuni 31.08.2014.a kell 14.00 traktori MTZ952 rm XXX (väärtusega 5000 eurot) varguse alljärgnevalt: - 2014 aastal käisid Aap Vels, Maarjo Kalda ja R.Õ. varastamas kütust, mille käigus Aap Vels märkas xxx külas asuva B OÜ-le kuuluvas farmis traktorit MTZ952 rm XXX. Peale seda andis Aap Vels R.Õ.le ja Maarjo Kaldale korralduse nimetatud traktori varastamiseks. Selleks sõidutas Aap Vels Maarjo Kalda ja R.Õ. B OÜ farmi juurde, kus Maarjo Kalda käivitas traktori MTZ952 rm XXX ning seejärel Maarjo Kalda ja R.Õ. sõitsid traktoriga B OÜ farmi territooriumilt minema. Peale seda peitsid Aap Vels ja R.Õ. traktori MTZ952 rm XXX Lääne-Virumaa, V vald, L küla, T kinnistu lähedale metsa. 01.10.2014.a teostati politsei poolt Lääne-Virumaa, V vald, L küla T tee juures metsas traktori MTZ952 rm XXX asitõendi vaatlus, mille käigus traktorit vaadeldi ja tagastati kannatule. Samuti varastas Aap Vels koos Maarjo Kalda ja R.Õ. ajavahemikul 2014 september kuni 2015 aprill Lääne-Virumaal V vallast T. külast aadressil asuvast R OÜ-le kuuluvast kütusemahutist erimärgistusega diiselkütust. Kokku varastasid Aap Vels, Maarjo Kalda ja R.Õ. 6200 liitrit erimärgistusega diiselkütust väärtusega 5208 eurot. Peale varguse sooritamist jättis Aap Vels osa varastatud kütusest endale, osa kütusest said endale Maarjo Kalda ja R.Õ.. Osa kütusest andsid isikud edasi Urmas Velsile, kes selliselt pani toime KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo kui ta omandas Aap Velsi, Maarjo Kalda ja R.Õ. poolt süüteo toimepanemise tulemusena saadud vähemalt 500 liitrit erimärgistusega diiselkütust.

Samuti pani Aap Vels toime KarS § 209 lg 2 p 1, 4 ja § 349 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, mis seisnesid selles, et 2014 aasta lõpus ja 2015 aasta alguses andis Aap Vels R.Õ.le korraldusi otsida isikuid, keda saaks ära kasutada kelmuste toimepanemisel st kelle nimele osta järelmaksuga erinevaid kaupasid ning võtta laenusid. Tegutsedes Aap Velsilt saadud korraldusel ja juhistel pöördus R.Õ.2014 aasta detsembris K. E. poole. R.Õ. veenis K. E.t, et ta läheks erinevatesse poodidesse ning võtaks sealt järelmaksuga kaupasid ning annaks need pärast seda R.Õ.le üle. R.Õ. ütles, et tema ja ta sõber (Aap Vels) vajavaid neid asju, aga nad ise ei saa järelmaksuga tooteid osta. R.Õ. lubas peale kaupade kätte saamist K. E. käest nende eest tasuda. Seega Aap Vels koos R.Õ. varalise kasu saamiseks viisid K. E. teadvalt eksiteele, lubades korduvalt ise tasuda järelmaksu, seega lõid tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse. Nimetatud tegevusega lõi R.Õ. Aap Velsi korraldusel ja juhendamisel K. E.le teadvalt ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest, et saada varalist kasu. Eelnimetatud viisil ostis K. E. ning andis üle isikute grupis tegutsenud R.Õ.le ja Aap Velsile järgmised esemed: - 26.12.2104.a X AS-st mobiiltelefoni Samsung Galaxy S5, maksumusega 498 eurot; - 27.12.2014.a X AS-st mobiiltelefoni Samsung Galaxy Ace 4 maksumusega 147,60 eurot; - 27.12.2014.a S OÜ-st autoaudio komplekti maksumusega 473 eurot ning sõlmis kauba eest tasumiseks järelmaksulepingu OÜ-ga K; - 27.12.2014.a V OÜ (Rakvere X kauplusest) televiisor Sharp maksumusega 387,50 eurot ning sõlmis kauba eest tasumiseks järelmaksulepingu OÜ-ga X; - 23.01.2014.a OÜ X (K kauplusest) televiisori LUXOR Lux 50L244s, maksumusega 429,9 eurot ning sõlmis kauba eest tasumiseks järelmaksulepingu AS C ( As I- uus nimi); - 24.01.2015.a A.S. FIE-lt mootorsae Stihl maksumusega 399 eurot ning sõlmis kauba eest tasumiseks järelmaks lepingu KOÜ-ga; Peale kaupade ostmist, järelmaksude lepingute sõlmimist ja kaupade kättesaamist andis K. E. eelnimetatud esemed R.Õ. kätte, kes müüs esemed maha ostuhinnast poole odavama hinnaga. Kaupade müügist saadud raha andis R.Õ .edasi Aap Velsile. R.Õ. ja Aap Vels tahtlikult jätsid kaupade eest K. E.le tasumata ning tekitasid K. E.le 3699,94 euro suuruse varalise kahju. 2015 aasta veebruaris pöördusid isikute grupis tegutsenud R.Õ. ja Aap Vels E. L. poole, et E. L. annaks oma dokumendi, et osta järelmaksuga teler. R.Õ. ja Aap Vels lubasid peale teleri kättesaamist selle eest E. L. tasuda. Seega Aap Vels koos R.Õ. varalise kasu saamiseks viisid E. L. teadvalt eksiteele, lubades korduvalt ise tasuda järelmaksu, seega lõid tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse. Peale E. L. isikutunnistuse kättesaamist tellisid R.Õ.ja Aap Vels 06.03.2015.a interneti teel X OÜ-st järelmaksuga teleri Philips 3D Smart UHD maksumusega 822 eurot (kogumaksumus koos järelmaksu intressidega 1222 eurot). Teleri ostmiseks tegi R.Õ. sissemakse oma elukaaslase K.O. pangakontolt. Televiisori saabumisel viisid Aap Vels ja R.Õ. E.L. x postkontorisse kohapeale, et teler kätte saada ning E.L. andis samas teleri üle Aap Velsile ja R.Õ.le. Seejärel müüsid Aap Vels ja R.Õ. teleri Philips 3D Smart UHD maha ning tahtlikult jätsid teleri eest E. L. ja X OÜ-le maksmata. Oma tegevusega tekitasid isikute grupis tegutsenud S. T., R.Õ. ja Aap Vels E. L. varalise kahju 382,63 eurot ja X OÜ-le ligikaudu 1222 eurot (täpne kahjusumma selgitamisel). 2015 aasta veebruaris pöördusid R.Õ. ja Aap Vels T. L. poole, et T. L. annaks neile oma

dokumendi. Kuna T.L. puudus kehtiv dokument, siis toimetas 18.02.2015.a R.Õ., Aap Velsi korraldusel, T. L. Rakvere xxx asuvasse kodakondsus ja migratsiooni teenidussaali uut dokumenti taotlema. Raha dokumentide taotlemiseks andis T. L.le ja R.Õ.le Aap Vels. Seejärel Aap Vels ja R.Õ. toimetasid T.L. 20.02.2015.a Tallinna, Põhja Prefektuuri teenindusse, kus väljastati T.L.le isikut tõendav dokument. Peale dokumendi kättesaamist andis T. L. oma dokumendi üle isikute grupis tegutsenud Aap Velsile ja R.Õ.le. R.Õ.ja Aap Vels lubasid antud dokumendi alusel kontrollida, kas T.L. on võlgnevusi. Peale T. L.lt isikutunnistuse kättesaamist R.Õ. ja Aap Vels 23.03.2015.a tellisid interneti teel X OÜ-st järelmaksuga teleri Philips 3D Smart 4K UHD maksumusega 822 eurot (kogumaksumus koos järelmaksu intressidega 1222 eurot). Teleri ostmiseks tegid S. T., R.Õ. ja Aap Vels sissemakse N. B. pangakontolt. Televiisori saabumisel viisid Aap Vels ja R.Õ.T. L. x postkontorisse kohapeale, et teler kätte saada ning T.L. andis teleri üle Aap Velsile ja R.Õ.le. Seejärel müüsid Aap Vels ja R.Õ. teleri Philips 3D Smart UHD maha ning tahtlikult jätsid teleri eest T. L.le ja X OÜ-le maksmata. Oma tegevusega isikute grupis tegutsenud R.Õ. ja Aap Vels X OÜ-le varalise kahju 1222 eurot (täpne kahjusumma selgitamisel). Samuti pani kuritegeliku ühenduse liige Aap Vels toime KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et tema pani toime 21.03.2015.a xxx toime sõidukiga Audi A8 rm xxx kindlustuskelmuse – kindlustusjuhtumi esilekutsumise ja kindlustusjuhtumi kohta toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise. Nimelt soetas Aap Vels 17.11.2014.a sõiduki Audi A8 rm xxx ning vormistas sõiduki oma elukaaslase M. M.i nimele ning sõlmis M. M.i nimel sõidukile Suurkasko kindlustuse S AS-iga ja tasus kindlustusmakseid. Kuna sõiduki Audi A8 rm xxx tehniline seisukord oli halb, otsustas Aap Vels 2015 aastal nimetatud sõidukiga panna toime kindlustuskelmuse, et saada hiljem kindlustuselt S AS kindlustushüvitist. Selleks pöördus Aap Vels kõigepealt S. T.e poole, et viimane teeks sõidukiga Audi A8 rm xxx tahtlikult avarii. S. T. keeldus sellest ettepanekust kuna kartis avariid sooritada. Seejärel pöördus Aap Vels temale allutatud R.Õ. poole ja käskis tal Audi A8 rm xxx avarii teha. Avarii tegemiseks sõitsid R.Õ., S. T. ja Aap Vels kahe sõidukiga xxx, kus R.Õ. sõitis Aap Velsilt saadud korralduste alusel sõidukiga Audi A8 rm xxx teelt välja, mille tulemusel sai sõiduki esiosa vigastusi. Peale õnnetust pöördus Aap Vels S AS poole ja esitas autokindlustuse kahjuavalduse. Kahjuavaldusse kirjutas Aap Vels andmed, et tema sõitis sõidukiga Rakverest Tamsalusse ja metsast jooksis siga tee peale ning seejärel sõitis ta teelt välja paremale poole. Et avarii tunduks tõepärasem, siis peale avariid lõikas Aap Vels Urmas Velsile kuuluvate metssigade seljast karvu. Metssea karvad asetas Aap Vels sõiduki Audi A8 rm xxx vigastatud kohale, et jätta mulje nagu oleks avarii käigus toimunud metsseaga kokkupõrge. Aap Velsi poolt esitatud kahjuavalduse alusel maksti osa so 2395 eurot M. M.i arvelduskontole. Nimetatud summa andis M. M. edasi Aap Velsile. Aap Velsi poolt kogutud rahadest ja ülal nimetatud kuritegude toimepanemisel saadud varalisest kasust maksis Aap Vels 10% Georgi Abuladzele, kes omakorda toimetas kogutud kuritegeliku raha Andrey Kuzyakini kätte „kassasse“ paigutamiseks. Georgi Abuladze kaudu rahade maksmine Andrey Kuzyakini „kassasse“ pidi tagama Aap Velsile kuritegeliku ühenduse poolse kaitse. Aap Vels tasus kuritegelikule ühendusele protsendi nendest kuritegudest saadud tulust, millest võis hiljem tulla probleeme ning mille lahendamiseks võis ta abi vajada kuritegeliku ühenduse liikmetelt. Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse Marek Kase ́t KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o kuulumises kolmest või enamast isikust koosnevasse

püsivasse, isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegelikku ühendusse, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus on suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, toimepanemisele, ning esimese astme kuritegude toimepanemisele. Georgi Abuladze ́t süüdistatakse selles, et tema kuulus vähemalt alates 2013 aastast Andrey Kuzyakini poolt juhitud vähemalt kolmest isikust koosnevasse, püsiva, isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegelikku ühendusse, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus oli suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, toimepanemisele ja esimese astme kuritegude toimepanemisele. Georgi Abuladze allus kuritegelikus ühenduses Andrey Kuzyakini „paremale käele“ Marek Kase ́le, ent sai ka korraldusi otse kuritegeliku ühenduse juhilt Andrey Kuzyakinilt, kes organiseeris kuritegeliku ühenduse tegevust ja juhtis seda, st korraldas kuritegeliku ühenduse tegevust ning lahendas kuritegeliku ühenduse liikmete omavahelisi probleeme/tülisid ja vajadusel otsustas ka karistamise küsimusi. Andrey Kuzyakini kuritegelikus ühenduses kehtis mitmetasandiline juhtimisstruktuur, kus juhist järgmisel positsioonil olevateks isikuteks olid Marek Kase ja Urmas Vels, kes allusid otseselt Andrey Kuzyakinile. Näiteks Andrey Kuzyakin andis Marek Kasele ja Urmas Velsile korralduse K. K. „pigistada“. Seejärel Marek Kase ja Urmas Vels panid toime väljapressimise K. K. suhtes.Andrey Kuzyakin andis vastavalt väljakujunenud käsuliinile, kuritegeliku ühenduse liikmetele kategoorilises vormis korraldusi ja ülesandeid. Andrey Kuzyakini juhtimine ja organiseerimine seisnes põhiliselt selles, et tema andis endast järgmisel astmetel asuvatele kuritegeliku ühenduse liikmetele, s.o Marek Kasele, Georgi Abuladzele ja Urmas Velsile korraldusi koguda kuritegelikule ühendusele alluvatelt/võlgnikelt raha. Andrey Kuzyakin on andnud korraldusi kasutada vägivalda võlgade väljanõudmisel. Andrey Kuzyakin nõudis raha kuritegeliku ühenduse liikmetelt iga kuu ning viitas, et antud raha pole ainult tema oma, vaid kõigi kuritegeliku ühenduse liikmete oma. Hierarhia kohaselt liikus kuritegeliku ühenduse poolt kogutud raha Andrey Kuzyakini kätte, kes vastavalt vajadusele jaotas „kassast“ raha ühenduse liikmetele. Andrey Kuzyakini hüüdnimed kuritegelikes ringkondades oli „Kuzja“, „K.“ ja Kuznja“. Vestlustes kuritegeliku ühenduse liikmetega ja väljapool ühendust asuvate isikutega rõhutab ning viitab Andrey Kuzyakin endale, kui juhile, kellele alluvad teised kuritegelikus ühenduses olevad isikud ja kelle korraldusi peavad teised täitma. Andrey Kuzyakini ülesandeks oli tema kuritegeliku ühenduse liikmete esindamine ja läbirääkimised kolmandate isikutega, kellega olid tekkinud tema ühenduse liikmetel probleemid seoses kuritegude toimepanemisega. Näiteks pidasid Andrey Kuzyakin ja tema kuritegeliku ühenduse liikmed Marek Kase, Georgi Abuladze ja Urmas Vels läbirääkimisi V.L. Aap Velsi suhtes; samuti pidid Andrey Kuzyakin ja tema kuritegeliku ühenduse liikmed Marek Kase ja Georgi Abuladze arutama L. P. R. A. puudutavaid küsimusi/probleeme. Marek Kase asus kuritegelikus ühenduse hierarhias Andrey Kuzyakinist aste madalamal positsioonil ning temale viitab Andrey Kuzyakin, kui enda „paremale käele“ ja „vanemale“. Marek Kase ülesanne kuritegelikus ühenduses oli kuritegeliku ühenduse juhi Andrey Kuzyakini korralduste ja juhiste täitmine ning omakorda tema enda alluvuses olevate kuritegeliku ühenduse liikmete tegevuse juhtimine ja koordineerimine ning koguda endast madalamal

astmetel asuvate kuritegeliku ühenduse liikmetelt või kuritegelikule ühendusele võlgu olevatelt isikutelt rahasid “kassasse“. Marek Kase viitab kuritegeliku ühenduse sees ja kolmandate isikutega rääkides endale, kui „vanemale“. Marek Kase tegeles ka vangistuses viibivate isikute ja nende lähedaste rahalise toetamisega. Marek Kasele allus kuritegelikus ühenduses omakorda Georgi Abuladze. Georgi Abuladze põhiliseks ülesandeks oli kuritegeliku ühenduse liikmetelt ja neile allutatud isikutelt raha kogumine ja selle toimetamine vastavalt Marek Kase või siis otse Andrey Kuzyakini kätte. Seejuures tegelesid isikutelt võlgade sissenõudmisega Marek Kase ja Georgi Abuladze koos. Samuti andsid Andrey Kuzyakin, Marek Kase ja Georgi Abuladze 2013 aastal kuritegude toimepanemiseks R. K.le laenu 5000 eurot. R. K.t seejärel karistati kohtuotsusega nr 1-14-2928, mille kohaselt ta mõisteti süüdi KarS § 255 lg 1, KarS § 199 lg 2 p 6, 7, 9 ja KarS § 202 lg 2 p 1, 2 järgi. Kuriteo toimepanemiseks antud laenu nõudsid R. K.lt tagasi kuritegeliku ühenduse liikmed Andrey Kuzyakin, Marek Kase ja Georgi Abuladze. Samuti võttis kuritegelik ühenduse liige Georgi Abuladze üle S.P. võla T. M.ale. Nimetatud võlga tasus S.P. oma elukaaslase A. V. arvelduskontolt Georgi Abuladze tuttava M. H. arvelduskontole. Georgi Abuladzele allus kuritegelikus ühenduses omakorda Aap Vels, kes tegutses ka Urmas Velsi käest saadud korralduste alusel. Georgi Abuladze ́le allus kuritegelikus ühenduses omakorda Aap Vels, kelle käest Georgi Abuladze sai korduvalt raha. Nimetatud raha sai Aap Vels erinevate kuritegude toimepanemisest ning kuritegelikule ühendusele makstav protsent (10%) pidi tagama Aap Velsile, Georgi Abuladze ja ühenduse poolse kaitse. Samuti oli Georgi Abluladze ülesandeks lahendada Andrey Kuzyakini korraldusel erinevaid probleeme, mis tekkisid seoses ühenduse nn Rakvere harusse kuuluva kuritegeliku ühenduse liikme Aap Velsi poolt toime pandud kuritegudega (sh H. T. Xxx kinnistu küsimustes V.L. jt kohtumine). Nagu öeldud, siis Andrey Kuzyakini kuritegelikus ühenduses moodustasid nn Rakvere haru Urmas Vels ja tema poeg Aap Vels, kes panid Lääne-Virumaal toime erinevaid kuritegusid: 2013 aasta kuni 2015 aasta september Urmas Vels olles kuritegeliku ühenduse liige pani Lääne-Virumaal toime erinevaid kuritegusid. Ajavahemikul 2013.a kuni 2015.a pani Urmas Vels isikute grupis koos Andrey Kuzyakini ja Marek Kasega toime väljapressimise K. K. suhtes. Samuti panid Urmas Vels ja Aap Vels ajavahemikul 2013 aasta kuni 2015 aasta september toime erinevaid kuritegusid, mis on kvalifitseeritavad KarS § 199 lg 2 p 4, p 7, p 8 KarS § 202 lg 2 p 2 ja KarS § 214 lg 2 p 4 järgi. Kuritegusid pani Urmas Vels toime üksinda või tegutsedes isikute grupis koos Aap Velsiga. Samuti andis Urmas Vels koos Aap Velsiga kolmandatele isikutele, kes neile allusid, sh R.Õ.le ja S. T., korraldusi panna toime erinevaid kuritegusid. Urmas Vels andis Aap Velsile korralduse S. T. suhtes kasutada füüsilist vägivalda ning tema käest raha nõuda. Urmas Vels ja Aap Vels kogusid Lääne-Virumaal isikute käest raha, mille eest U.Vels ja A.Vels pakkusid isikutele omapoolset kaitset nn „katust“. Nimetatud kuritegude toimepanemisel saadud varast maksis Urmas Vels teatud protsendi (10 %) kuritegeliku ühenduse juhile Andrey Kuzyakinile. Urmas Vels tasus kuritegelikul teel saadud tulu otse Andrey Kuzyakinile sularahas, kui ka kandes raha Andrey Kuzyakini pangakontole, kasutades selleks oma elukaaslase N. D.i pangakontot. Nii leppisid Aap Vels ja Urmas Vels R. R. ́ga kokku, et kohtuvad W. N. ning nõuavad W. R. R. isa U. R. maksmata jäänud töötasu 1000 eurot. R. R., täites Urmas Velsi ja Aap Velsi

korraldusi, leppis kokku telefoni teel W. N. iga kohtumise, tutvustades ennast inimesena, kes tahab tööd autojuhina. Kohtumine lepiti kokku 31.07.2013 kella 16:30 ajal x vallas x tanklas. Kella 16:40 ajal helistas W. N. noormehele, kes soovis tööd ning noormees väitis et jääb 10 minutit hiljaks. Kella 17:00 ajal istus W. N. autos, kui tema auto taha parkis teine auto. W. N.i auto juures nimetati tema nime ning W. N. väljus autost jäädes seisma enda auto juhipoolse ukse juurde. W. N.i juurde tuli 3 noormeest ning üks noormeestest tutvustas ennast U. R. pojana R. R. ning küsis W. N.ilt tema isa U.R. tasumata jäänud töötasu. W. N. selgitas, et ei ole kellelegi võlgu. W. N.i keeldumise peale raha maksta sekkus nõude vaidlusesse Aap Vels, kes ütles, et „maksa kohe tonn eurot ära muidu kustutan su siin ära“. Aap Vels olles agressiivselt meelestatud, nõudis korduvalt, et W. N. maksaks ära 1000 eurot. W. N. selgitas noormeestele, et ei ole võlgu kellelegi ning ütles noormeestele, et teeb ühe telefonikõne. Seejärel istus W. N. autosse ning helistas 110-le andes teada, et temalt pressivad 3 noormeest raha välja. Aap Vels avas auto juhiukse ja lõi ühe korra W. N.i rusikaga meelekoha piirkonda. Löömise hetkel istus W. N. autos juhi koha peal. Peale esimest lööki tahtis Aap W. N.i uuesti lüüa, kuid viimane blokeeris löögid ning saades Aap Velsi oma haardesse, ütles Aap Velsile, et kui maha rahuneb laseb lahti. Seejärel rahunes Aap Vels maha ning W. N. vabastas ta haardest. Aap Vels, vabanedes haardest, üritas W. N.i uuesti rünnata ning lõhkus viimasele kuuluvad sõiduauto sisemust. Seejärel blokeeris W. N. Aap Velsi rünnaku ning väljus autost. Peale seda noormehed lahkusid. Selliselt panid Aap Vels ja Urmas Vels toime KarS § 214 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti omandas Urmas Vels G. K.i käest viimase poolt kuriteo (kelmuse) toimepanemise tulemusena saadud 11 000,00 eurot ning pani selliselt toime KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti varastas Urmas Vels koos Aap Velsi, Paavo Velsi, R.Õ. ja Maarjo Kaldaga ajavahemikul 2014.a suve lõpp kuni 28.10.2014.a, Lääne-Virumaal V vald xxx B kinnistult V vallale kuuluva traataia koos postidega (väärtusega 6815 eurot). Nimelt oli Urmas Velsil, Aap Velsil ja Paavo Velsil vaja T talu ümber aeda, milleks leiti x asuva B kinnistu, mille ümber asus keevisvõrgust piirdeaed. Kuriteo sooritamiseks andis Urmas Vels teiste kasutusse oma sõiduki Mercedes-Benz Sprinter. Seejuures Aap Vels andis R.Õ.le korralduse tulla kaasa traataeda varastama. Seejärel Aap Vels, Paavo Vels, R.Õ. ja Maarjo Kalda tegutsedes isikute grupis varastasid B kinnistult ära traataia koos postidega ning toimetasid selle T talu kõrval asuvale kinnistule. Hiljem toimetas Urmas Vels varastatud traataia tema kasutuses olnud xxx, kus kohast see 04.08.2015.a läbiotsimise käigus ära võeti - kokku seitse rulli rohelist värvi võrkaeda. Samuti varastas Urmas Vels koos Maarjo Kaldaga ajavahemikul aprill 2015.a kuni oktoober 2015.a, V vallast T. külast aadressil asuvast R OÜ-le kuuluvast kütusemahutist erimärgistusega diiselkütust. Urmas Vels varastas eelnimetatud kohast kokku 3800 liitrit erimärgistusega diiselkütust väärtusega 5208 eurot. Oma teoga tekitasid Urmas Vels ja Maarjo Kalda varalise kahju ettevõttele R OÜ-le. Samuti varastas Urmas Vels koos Paavo Velsi ja Maarjo Kaldaga ajavahemikul 13.05.2015.a kell 20:00 kuni 14.05.2015.a kell 13:00 xxx P. S.ile kuuluva ATV Yamaha rm XXX väärtusega 4000 eurot. ATV varguse pani vahetult toime Paavo Vels, kes sõitis ATV-ga Yamaha rm XXX Reinu talu territooriumilt ära. Seejärel Urmas Vels andis varastatud ATV P. K., vastutasuks sai Urmas Vels P.K. käest ATV Polarise. 26.10.2015.a teostati P. K.e elukohas xxx läbiotsimine, mille käigus võeti ära ATV Yamaha rm XXX.

Samuti tungis Urmas Vels ajavahemikul 20.05.2015.a kell 20.30 kuni 21.05.2015 kell 09.00 sisse xxx asuvasse S. tallu, kust ta varastas ära S. P.le kuuluvad esemed: murutraktori Partner 12107 väärtusega 600 eurot, kohvimasina Boman Espuccino väärtusega 200 eurot, erinevad elektritarvikud koguväärtusega 600 eurot, aiakäru väärtusega 40 eurot, akutrelli väärtusega 40 eurot, elektrilise tööriista Feinmulinmaster väärtusega 350 eurot, ketaslõikuri Würth Master väärtusega 200 eurot, välisuks Jeld-Wen väärtusega 400 eurot, käru õhkkummratas väärtusega 30 eurot, Fiskars töölabidas väärtusega 100 eurot, lamp väärtusega 30 eurot, 5 liitrine bensiini kanister koos bensiiniga, mille väärtus oli 10 eurot ning lõhkumisega tekitas varalise kahju 100 eurot. Samuti varastas Urmas Vels S. talust ära Einar S.le kuuluvad esemed: nurgasaag Dewalt väärtusega 300 eurot, Makita ketassae väärtusega 100 eurot, ketaslõikuri väärtusega 10 eurot, liivapaberit väärtusega 40 eurot, tikksae Makita väärtusega 200 eurot, naelapüssi Senco väärtusega 250 eurot, naelapüssi Nailair väärtusega 57 eurot, viimistluspüss Fxa väärtusega 30 eurot, klambripüssi väärtusega 30 eurot, põranda lihvimismasina Örebro väärtusega 6000 eurot, põranda äärelihvija Lägler väärtusega 1500 eurot, kolm Makita akutrelli väärtusega 200 eurot ning erinevaid tööriistu kastis väärtusega kokku 100 eurot. 04.08.2015.a võeti Urmas Velsi kasutuses olnud xxx läbiotsimise käigus ära osad xxx, Lääne-Virumaa varastatud esemed. Läbiotsimise käigus võeti ära S. P.le kuulvad esemed: murutraktor Partner 12107, aiakäru ja akutrell Power Super; Läbiotsimise käigus võeti ära E. S.le kuuluvad esemed: nurgasaag Dewalt, ketassaag Makita, valge pappkarp koos lihvimissketastega, karp lihvimisketastega Tyrolit, tikksaag Makita, klambripüstol Nuair, klambripüstol Kitline, klambripüstol FXA, lihvija Örebro, käsihöövel Holzer, lihvimismasin, halli värvi kast – koos akutrell Makita ning erinevate tööriistadega. Urmas Velsi poeg Aap Vels pani 2013 aasta kuni 2015 aasta aprill Lääne-Virumaal toime erinevaid varavastaseid ja isikuvastaseid kuritegusid, mis on kvalifitseeritavad KarS § 209 lg 2 p 1, 4, § 199 lg 2 p 4, 7, § 133 lg 1, § 212 lg 1 järgi. Aap Vels andis kuritegelikule ühendusele allutatud isikutele, s.o R.Õ.le, S. T. ja Maarjo Kaldale korraldusi kuritegude toimepanemiseks. Kuritegeliku ühenduse liige Aap Vels pani toime KarS § 133 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal 2014 aastal tekkis R.Õ.l konflikt eeluurimisel tuvastamata Aap Velsi tuttavatega, mille käigus tekkis R.Õ. ja tuvastamata isikute vahel kaklus. Järgmisel päeval pöördus Aap Vels R.Õ. poole ja kutsus R.Õ. Rakveres asuva metsa juurde. Nimetatud kohtumisel selgitas Aap Vels, et kuna R.Õ. oli eelmisel päeval peksnud läbi Aap Velsi sõbrad, siis nüüd on R.Õ. selle teo eest võlgu 4000-5000 eurot. R.Õ. võlgnes eelnimetatud summa Aap Velsile, kes määras ka summa suuruse. Seejärel käskis Aap Vels R.Õ.l hakata tema jaoks tööd tegema ning vastuhakkamise korral kasutas Aap Vels R.Õ.suhtes füüsilist vägivalda ja ähvardas kasutada pidevalt vägivalda. Sealjuures Aap Vels mõnitas ja alandas R.Õ., kutsudes teda hulluks, orjaks ja neegriks, et allutada R.Õ. enda tahtele. Aap Vels sundis R.Õ.t tegema füüsilist tööd, milleks oli koristamine ja kivide vedamine, tema kodus xxx. Tööd pidi R.Õ. tegema selleks, et teenida tasa võlg, mille Aap Vels oli talle määranud. T talus pidi R.Õ. tegema tavapärasest pikemaid tööpäevi ja Aap Vels tasus R.Õ.le vahest 10 - 20 eurot, et R.Õ. saaks endale toitu osta. Samuti oli R.Õ. sunnitud tegema tööd Aap Velsi elukaaslase M. M.i kodus aadressil xxx, mis seisnes ahju kütmises. Seejärel, olles R.Õ. endale allutanud, käskis Aap Vels R.Õ.l panna toime erinevaid kuritegusid. Kui R.Õ. keeldus kuritegusid toime panemast, siis Aap Vels ähvardas ja lõi R.Õ. tekitades talle valu. Samuti ähvardas Aap Vels R.Õ. võlasummat suurendada, kui R.Õ. ei täida täpselt tema käskusid. Kui R.Õ. tegi midagi teisiti, kui Aap Vels oli käskinud, siis suurendas Aap Vels R.Õ. võlga.

Ähvardades vägivalla ja võla suurendamisega ning kasutades R.Õ. suhtes füüsilist vägivalda Aap Vels käskis R.Õ.l toime panna järgnevad kuriteod: - Aap Velsi korraldusel pidi R.Õ. koos temaga varastama ajavahemikul september 2014.a kuni aprill 2015.a kütust xxx territooriumil asuva firma R OÜ kütusemahutist. - Aap Velsi korraldusel ja juhendamisel pidi R.Õ. varastama: xxx asuva B OÜ-le kuuluvast farmist ajavahemikul 30.08.2014 kell 19.00 kuni 31.08.2014.a kell 14.00 traktori MTZ952 rm XXX (väärtusega 5000 eurot); Samuti pidi R.Õ. Aap Velsi korraldusel varastama ajavahemikul 2014.a suve lõpp kuni 28.10.2014.a, LääneVirumaal V vald xxx B kinnistult V vallale kuuluva traataia koos postidega. - Aap Velsi korraldusel ja juhendamisel pidi R.Õ.21.03.2015.a xxx toimepanema sõidukiga Audi A8 rm xxx kindlustuskelmuse, mis on kvalifitseeritav KarS § 212 lg 1 järgi. - Lisaks eeltoodule käskis Aap Vels R.Õ.l võtta liisingusse M OÜ–st sõiduk BMW ja võtta Viru Laenu pandimajast laenu. Kuna R.Õ.le laenu ei antud, siis suurendas Aap Vels R.Õ. võlasummat ning käskis tal otsida isikuid, kelle nimele saaks vormistada järelmaksuga erinevaid kaupasid. Aap Velsi korraldusel pöördus R.Õ. Lääne-Virumaal K. E., T. L. ja E. L. poole. R.Õ. seejärel pani Aap Velsi korraldusel korduvalt toime KarS § 209 lg 2 p 1 p 4 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid. Samuti pani Aap Vels toime KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal enne 2014 aasta juunikuud sai Aap Vels teada, et H. T.le kuulub Xxx kinnistu (katastritunnusega xxx ja xxx, suurusega 22,5 ha) xxx. Aap Vels soovis eelnimetatud kinnistu koos G. K. pettuse teel H. T. käest kätte saada ja selle vormistada A. K.i nimele ning seejärel kinnistu maha müüa. H. T. eksitamiseks ostis Aap Vels alkoholi ning saatis R.Õ. koos alkoholiga H. T. juurde. R.Õ. ülesandeks oli koos H. T.ga tarbida alkoholi eesmärgiga, et H. T. asjadest A. ei saaks ning oleks temale kuuluva kinnistu ümbervormistamisega nõus. G. K.i ülesandeks oli vormistada Xxx kinnistu oma ema A. K.i nimele. Kuriteo toimepanemiseks G. K. esitledes ennast A.s ́e nimelise isikuna, varalise kasu saamise eesmärgil, tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, alates 2014 aasta maikuust kuni 09.06.2014.a viis H. T., kes oli soovinud müüa kasvavat metsa, pettuse teel eksitusse, mille tagajärjel omandas kannatanule kuuluva Xxx kinnistu (katastritunnusega xxx ja xxx, suurusega 22,5 ha) xxx. Jättes endast mulje kui maksevõimelisest isikust, andis G.K. koos A.Velsiga 2014 aasta juunikuu alguses H. T. ́le ja tema elukaaslasele J. T. ́le väiksemaid summasid sularahas ning alkoholi, millega lõi teadvalt ebaõige ettekujutuse H. T.le. Nimelt öeldi H. T. ́le, et viimase õde võib temalt kinnistu võõrandada, mille takistamiseks tegid A.Vels ja G.K. kannatanule ettepaneku kinnistu G.K.i nimele vormistada, lubades selle uuesti H. T. nimele tagasi vormistada. Kasutades ära H. T. kergeusklikkust ja lihtsameelsust, viisid G.K. ja A.Vels kannatanu 08.06.2014.a sõidukiga Audi A6 Avant, registrimärgiga xxx Tallinnasse xxx asuvasse T. S. Notaribüroosse, viies eelnevalt H. T. eksitusse, käskisid tal notarile öelda, et on kinnistu eest 15000 eurot sularahas varasemalt kätte saanud. Notariaalne tehing jäi teostamata G. K.i ja Aap Velsi tahtest sõltumata põhjustel, kuna notar keeldus lepingut vormistamast põhjendamatult madala hinna tõttu. G.K. ja A.Vels viisid kannatanu 09.06.2014.a sõidukiga Audi A6 Avant, registrimärgiga xxx Tallinnasse xxx asuvasse S. O. Notaribüroosse, viies eelnevalt H. T. eksitusse, käskides tal notarile öelda, et on kinnistu eest 25000 eurot sularahas eelnevalt kätte saanud. Büroos vormistati ostu-müügilepinguga kannatanule kuuluv kinnistu G.K.i ema A. K.i nimele. A.Vels ja G.K. lõid jätkuvalt ebaõige kujutuse, kui väitsid H. T. ́le, et vormistavad kinnistu uuesti tema nimele tagasi. G.K. ja A.Vels jätkasid H. T. ́le väiksemate

sularaha summade andmist ning ostsid kannatanule ja tema elukaaslasele uue rolleri, viies näitliku täitmistahtega kannatanu eksitusse. Erinevalt varasemalt lubatule müüsid G.K. ja A.Vels 30.06.2014.a kelmuse toimepanemise tagajärjel omandatud Xxx kinnistu maha 40000 euro eest. Kuriteo toimepanemise tagajärjel tekitasid Aap Vels ja G. K. H. T. ́le varalist kahju 40000 eurot. Kinnistu ostis G. I., koos O. J. ning kinnistu vormistati G. I.i nimele. Kinnistu ostmiseks võttis O. J. laenu V.L. ́i käest. Xxx kinnistu maha müümisest saadud 40000 eurot jagasid Aap Vels ja G. K. omavahel ära. G. K. maksis 2000 eurot Urmas Velsile, mille Urmas Vels pidi andma edasi Tallinna kuritegeliku ühenduse liikmetele nö „ühiskassasse“. Ülejäänud osa, s.o 18000 eurot kuriteo tulemusel saadud varast, jagasid G. K. ja Urmas Vels omavahel ära. Urmas Vels sai G. K.i käest 9000 eurot ning Aap Vels sai nimetatud kuriteo tulemusel 20000 eurot. Antud kuriteo tulemusel saadud raha eest ostis Aap Vels endale sõiduki Toyota Land Cruiser 150 rm xxx, mille vormistas oma tuttava T. M. ettevõtte X OÜ nimele. Kuritegeliku ühenduse liikmena Aap Vels, nimetatud kuriteo toimepanemisest saadud kasumist, kõrgemal positsioonil asuvatele liikmetele Andrey Kuzyakinile, Marek Kasele ja Georgi Abuladzele raha ei maksnud. Kui G. K. vahistati ja Xxx kinnistu arestiti, pöördus kinnistu ostmiseks laenu andnud V.L. Aap Velsi poole. V.L. nõudis Aap Velsi käest kinnistu eest makstud raha osalist tagastamist kuna kinnistut ei saanud edasi müüa. Aap Vels pöördus seepeale antud küsimuses oma kuritegeliku ühenduse liikmete poole, mille tulemusel toimus 09.03.2015.a Tallinnas xxx juures asuvas x kohtumine kuritegeliku ühenduse liikmete Andrey Kuzyakini, Marek Kase, Georgi Abuladze, Urmas Velsi ja Aap Velsi vahel. Seejärel toimus Andrey Kuzyakini ühenduse liikmetel kohtumine M. S., V.L. ja O. J. vahel. Kohtumisel arutati Aap Velsi võlgnevust seoses Xxx kinnistuga V.L.ile ja O. J.ile. Kohtumisel otsustati kuritegeliku ühenduse liikmete poolt, et Aap Vels peab maksma V.L.ile 23000 eurot kuna antud kuriteo sooritamisest saadud tulust ei olnud Aap Vels kuritegeliku ühendusele nn „kassasse“ maksnud. Kuna Aap Vels V.L. ́ile raha maksta ei soovinud, siis otsustasid teised kuritegeliku ühenduse liikmed, s.o Andrey Kuzyakin ja Urmas Vels võtta ära Aap Velsile kuuluvad sõidukid (Toyota Land Cruiser, BMW, Audi A8) ning anda need anda võla katteks V.L.ile. Sõidukite äravõtmise vältimiseks lasi Aap Vels sõiduki Toyota Land Cruiser 150 rm xxx vormistada oma elukaasalase M. M.i nimele. Samuti varastas Aap Vels grupis koos R.Õ. ja Maarjo Kaldaga toime xxx asuva B OÜ-le kuuluvast farmist ajavahemikul 30.08.2014 kell 19.00 kuni 31.08.2014.a kell 14.00 traktori MTZ952 rm XXX (väärtusega 5000 eurot) varguse alljärgnevalt: - 2014 aastal käisid Aap Vels, Maarjo Kalda ja R.Õ. varastamas kütust, mille käigus Aap Vels märkas xxx asuva B OÜ-le kuuluvas farmis traktorit MTZ952 rm XXX. Peale seda andis Aap Vels R.Õ.le ja Maarjo Kaldale korralduse nimetatud traktori varastamiseks. Selleks sõidutas Aap Vels Maarjo Kalda ja R.Õ. B OÜ farmi juurde, kus Maarjo Kalda käivitas traktori MTZ952 rm XXX ning seejärel Maarjo Kalda ja R.Õ. sõitsid traktoriga B OÜ farmi territooriumilt minema. Peale seda peitsid Aap Vels ja R.Õ. traktori MTZ952 rm XXX Lääne-Virumaa, V vald, L. küla, T kinnistu lähedale metsa. 01.10.2014.a teostati politsei poolt Lääne-Virumaa, V vald, L. küla T tee juures metsas traktori MTZ952 rm XXX asitõendi vaatlus, mille käigus traktorit vaadeldi ja tagastati kannatule. Samuti varastas Aap Vels koos Maarjo Kalda ja R.Õ. ajavahemikul 2014 september kuni 2015 aprill xxx aadressil asuvast R OÜ-le kuuluvast kütusemahutist erimärgistusega diiselkütust. Kokku varastasid Aap Vels, Maarjo Kalda ja R.Õ.6200 liitrit erimärgistusega diiselkütust väärtusega 5208 eurot. Peale varguse sooritamist jättis Aap Vels osa varastatud kütusest endale, osa kütusest said endale Maarjo Kalda ja R.Õ.. Osa kütusest andsid isikud edasi Urmas

Velsile, kes selliselt pani toime KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo kui ta omandas Aap Velsi, Maarjo Kalda ja R.Õ. poolt süüteo toimepanemise tulemusena saadud vähemalt 500 liitrit erimärgistusega diiselkütust. Samuti pani Aap Vels toime KarS § 209 lg 2 p 1, 4 ja § 349 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, mis seisnesid selles, et 2014 aasta lõpus ja 2015 aasta alguses andis Aap Vels R.Õ.le korraldusi otsida isikuid, keda saaks ära kasutada kelmuste toimepanemisel st kelle nimele osta järelmaksuga erinevaid kaupasid ning võtta laenusid. Tegutsedes Aap Velsilt saadud korraldusel ja juhistel pöördus R.Õ.2014 aasta detsembris K. E. poole. R.Õ. veenis K. E.t, et ta läheks erinevatesse poodidesse ning võtaks sealt järelmaksuga kaupasid ning annaks need pärast seda R.Õ.le üle. R.Õ. ütles, et tema ja ta sõber (Aap Vels) vajavaid neid asju, aga nad ise ei saa järelmaksuga tooteid osta. R.Õ. lubas peale kaupade kätte saamist K. E. käest nende eest tasuda. Seega Aap Vels koos R.Õ. varalise kasu saamiseks viisid K. E. teadvalt eksiteele, lubades korduvalt ise tasuda järelmaksu, seega lõid tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse. Nimetatud tegevusega lõi R.Õ. Aap Velsi korraldusel ja juhendamisel K. E. teadvalt ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest, et saada varalist kasu. Eelnimetatud viisil ostis K. E. ning andis üle isikute grupis tegutsenud R.Õ.le ja Aap Velsile järgmised esemed: - 26.12.2104.a X AS-st mobiiltelefoni Samsung Galaxy S5, maksumusega 498 eurot; - 27.12.2014.a X AS-st mobiiltelefoni Samsung Galaxy Ace 4 maksumusega 147,60 eurot; - 27.12.2014.a S OÜ-st autoaudio komplekti maksumusega 473 eurot ning sõlmis kauba eest tasumiseks järelmaksulepingu OÜ-ga K; - 27.12.2014.a V OÜ (Rakvere x kauplusest) televiisor Sharp maksumusega 387,50 eurot ning sõlmis kauba eest tasumiseks järelmaksulepingu OÜ-ga X; - 23.01.2014.a OÜ X (K kauplusest) televiisori LUXOR Lux 50L244s, maksumusega 429,9 eurot ning sõlmis kauba eest tasumiseks järelmaksulepingu AS C ( As I- uus nimi); - 24.01.2015.a A. S. FIE-lt mootorsae Stihl maksumusega 399 eurot ning sõlmis kauba eest tasumiseks järelmaks lepingu KOÜ-ga; Peale kaupade ostmist, järelmaksude lepingute sõlmimist ja kaupade kättesaamist andis K. E. eelnimetatud esemed R.Õ. kätte, kes müüs esemed maha ostuhinnast poole odavama hinnaga. Kaupade müügist saadud raha andis R.Õ. edasi Aap Velsile. R.Õ. ja Aap Vels tahtlikult jätsid kaupade eest K. E.le tasumata ning tekitasid K. E.le 3699,94 euro suuruse varalise kahju. 2015 aasta veebruaris pöördusid isikute grupis tegutsenud R.Õ. ja Aap Vels E. L. poole, et E. L. annaks oma dokumendi, et osta järelmaksuga teler. R.Õ. ja Aap Vels lubasid peale teleri kättesaamist selle eest E. L. tasuda. Seega Aap Vels koos R.Õ. varalise kasu saamiseks viisid E. L. teadvalt eksiteele, lubades korduvalt ise tasuda järelmaksu, seega lõid tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse. Peale E. L. isikutunnistuse kättesaamist tellisid R.Õ. ja Aap Vels 06.03.2015.a interneti teel X OÜ-st järelmaksuga teleri Philips 3D Smart UHD maksumusega 822 eurot (kogumaksumus koos järelmaksu intressidega 1222 eurot). Teleri ostmiseks tegi R.Õ. sissemakse oma elukaaslase K.O. pangakontolt. Televiisori saabumisel viisid Aap Vels ja R.Õ.E. L. x postkontorisse kohapeale, et teler kätte saada ning E.L. andis samas teleri üle Aap Velsile ja R.Õ.le. Seejärel müüsid Aap Vels ja R.Õ. teleri Philips 3D Smart UHD maha ning tahtlikult jätsid teleri eest E. L. ja X OÜ-le maksmata. Oma tegevusega tekitasid isikute grupis tegutsenud S. T., R.Õ. ja Aap Vels E. L. varalise kahju 382,63 eurot ja X OÜ-le ligikaudu 1222

eurot (täpne kahjusumma selgitamisel). 2015 aasta veebruaris pöördusid R.Õ. ja Aap Vels T. L. poole, et T. L. annaks neile oma dokumendi. Kuna T.L. puudus kehtiv dokument, siis toimetas 18.02.2015.a R.Õ., Aap Velsi korraldusel, T. L. Rakvere Kreutzwaldi 5a asuvasse kodakondsus ja migratsiooni teenidussaali uut dokumenti taotlema. Raha dokumentide taotlemiseks andis T. L.le ja R.Õ.le Aap Vels. Seejärel Aap Vels ja R.Õ. toimetasid T.L. 20.02.2015.a Tallinna, Põhja Prefektuuri teenindusse, kus väljastati T.L.le isikut tõendav dokument. Peale dokumendi kättesaamist andis T. L. oma dokumendi üle isikute grupis tegutsenud Aap Velsile ja R.Õ.le. R.Õ. ja Aap Vels lubasid antud dokumendi alusel kontrollida, kas T.L.l on võlgnevusi. Peale T. L.lt isikutunnistuse kättesaamist R.Õ. ja Aap Vels 23.03.2015.a tellisid interneti teel X OÜ-st järelmaksuga teleri Philips 3D Smart 4K UHD maksumusega 822 eurot (kogumaksumus koos järelmaksu intressidega 1222 eurot). Teleri ostmiseks tegid S. T., R.Õ. ja Aap Vels sissemakse N. B. pangakontolt. Televiisori saabumisel viisid Aap Vels ja R.Õ. T. L. x postkontorisse kohapeale, et teler kätte saada ning T.L. andis teleri üle Aap Velsile ja R.Õ.le. Seejärel müüsid Aap Vels ja R.Õ. teleri Philips 3D Smart UHD maha ning tahtlikult jätsid teleri eest T. L.le ja X OÜ-le maksmata. Oma tegevusega isikute grupis tegutsenud R.Õ. ja Aap Vels X OÜ-le varalise kahju 1222 eurot (täpne kahjusumma selgitamisel). Samuti pani kuritegeliku ühenduse liige Aap Vels toime KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et tema pani toime 21.03.2015.a xxx toime sõidukiga Audi A8 rm xxx kindlustuskelmuse – kindlustusjuhtumi esilekutsumise ja kindlustusjuhtumi kohta toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise. Nimelt soetas Aap Vels 17.11.2014.a sõiduki Audi A8 rm xxx ning vormistas sõiduki oma elukaaslase M. M.i nimele ning sõlmis M. M.i nimel sõidukile Suurkasko kindlustuse S AS-iga ja tasus kindlustusmakseid. Kuna sõiduki Audi A8 rm xxx tehniline seisukord oli halb, otsustas Aap Vels 2015 aastal nimetatud sõidukiga panna toime kindlustuskelmuse, et saada hiljem kindlustuselt S AS kindlustushüvitist. Selleks pöördus Aap Vels kõigepealt S. T.e poole, et viimane teeks sõidukiga Audi A8 rm xxx tahtlikult avarii. S. T. keeldus sellest ettepanekust kuna kartis avariid sooritada. Seejärel pöördus Aap Vels temale allutatud R.Õ. poole ja käskis tal Audi A8 rm xxx avarii teha. Avarii tegemiseks sõitsid R.Õ., S. T. ja Aap Vels kahe sõidukiga xxx, kus R.Õ. sõitis Aap Velsilt saadud korralduste alusel sõidukiga Audi A8 rm xxx teelt välja, mille tulemusel sai sõiduki esiosa vigastusi. Peale õnnetust pöördus Aap Vels S AS poole ja esitas autokindlustuse kahjuavalduse. Kahjuavaldusse kirjutas Aap Vels andmed, et tema sõitis sõidukiga Rakverest Tamsalusse ja metsast jooksis siga tee peale ning seejärel sõitis ta teelt välja paremale poole. Et avarii tunduks tõepärasem, siis peale avariid lõikas Aap Vels Urmas Velsile kuuluvate metssigade seljast karvu. Metssea karvad asetas Aap Vels sõiduki Audi A8 rm xxx vigastatud kohale, et jätta mulje nagu oleks avarii käigus toimunud metsseaga kokkupõrge. Aap Velsi poolt esitatud kahjuavalduse alusel maksti osa so 2395 eurot M. M.i arvelduskontole. Nimetatud summa andis M. M. edasi Aap Velsile. Aap Velsi poolt kogutud rahadest ja ülal nimetatud kuritegude toimepanemisel saadud varalisest kasust maksis Aap Vels 10% Georgi Abuladzele, kes omakorda toimetas kogutud kuritegeliku raha Andrey Kuzyakini kätte „kassasse“ paigutamiseks. Georgi Abuladze kaudu rahade maksmine Andrey Kuzyakini „kassasse“ pidi tagama Aap Velsile kuritegeliku ühenduse poolse kaitse. Aap Vels tasus kuritegelikule ühendusele protsendi nendest kuritegudest saadud tulust, millest võis hiljem tulla probleeme ning mille lahendamiseks võis ta abi vajada kuritegeliku ühenduse liikmetelt.

Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse Georgi Abuladze ́t KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o kuulumises kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse, isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegelikku ühendusse, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus on suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, toimepanemisele, ning esimese astme kuritegude toimepanemisele. Urmas Vels ́i süüdistatakse selles, et tema kuulus vähemalt alates 2013 aastast Andrey Kuzyakini poolt juhitud vähemalt kolmest isikust koosnevasse, püsiva, isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegelikku ühendusse, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus oli suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, toimepanemisele ja esimese astme kuritegude toimepanemisele. Kuritegeliku ühenduse organiseerimine ja juhtimine seisnes Andrey Kuzyakini poolt kuritegeliku ühenduse tegevuse korraldamises. Samuti oli Andrey Kuzyakini ülesandeks kuritegeliku ühenduste liikmete omavaheliste probleemide/tülide lahendamine ning vajadusel ka karistamise otsustamine. Andrey Kuzyakini kuritegelikus ühenduses kehtis mitmetasandiline juhtimisstruktuur, kus juhist järgmisel positsioonil olevateks isikuteks olid Marek Kase ja Urmas Vels, kes allusid otseselt Andrey Kuzyakinile ning kellele Andrey Kuzyakin andis vastavalt väljakujunenud käsuliinile kategoorilises vormis korraldusi ja ülesandeid, milliseid käske täideti vastuvaidlemata. Näiteks Andrey Kuzyakin andis Marek Kasele ja Urmas Velsile korralduse K. K. „pigistada“, misjärel kuritegeliku ühenduse liikmed Marek Kase ja Urmas Vels panid K. K. suhtes toime väljapressimise (KarS § 214 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo). Andrey Kuzyakini juhtimine ja organiseerimine seisnes põhiliselt selles, et tema andis endast järgmisel astmetel asuvatele kuritegeliku ühenduse liikmetele, s.o Marek Kasele ja Urmas Velsile, ent ka Georgi Abuladzele (kes üldjuhul allus otse Marek Kasele) korraldusi koguda kuritegelikule ühendusele alluvatelt/võlgnikelt raha. Andrey Kuzyakin andis ka korraldusi kasutada vägivalda võlgade väljanõudmisel. Andrey Kuzyakin nõudis raha kuritegeliku ühenduse liikmetelt iga kuu ning viitas, et antud raha pole ainult tema oma, vaid kõigi kuritegeliku ühenduse liikmete oma. Hierarhia kohaselt liikus kuritegeliku ühenduse poolt kogutud raha Andrey Kuzyakini kätte, kes vastavalt vajadusele jaotas „kassast“ raha ühenduse liikmetele. Andrey Kuzyakini hüüdnimed kuritegelikes ringkondades oli „Kuzja“, „K.“ ja Kuznja“. Vestlustes kuritegeliku ühenduse liikmetega ja väljapool ühendust asuvate isikutega rõhutab ning viitab Andrey Kuzyakin endale, kui juhile, kellele alluvad teised kuritegelikus ühenduses olevad isikud ja kelle korraldusi peavad teised täitma. Andrey Kuzyakini ülesandeks oli tema kuritegeliku ühenduse liikmete esindamine ja läbirääkimised kolmandate isikutega, kellega olid tekkinud tema ühenduse liikmetel probleemid seoses kuritegude toimepanemisega. Näiteks pidasid Andrey Kuzyakin ja tema kuritegeliku ühenduse liikmed Marek Kase, Georgi Abuladze ja Urmas Vels läbirääkimisi V.L. Aap Velsi suhtes; samuti pidid Andrey Kuzyakin ja tema kuritegeliku ühenduse liikmed Marek Kase ja Georgi Abuladze arutama L.P. R. A. puudutavaid küsimusi/probleeme.

Kuritegelikus ühenduse hierarhias Andrey Kuzyakinist aste madalamal positsioonil asus Marek Kase ning temale viitab Andrey Kuzyakin, kui enda „paremale käele“ ja „vanemale“. Marek Kase ülesanne kuritegelikus ühenduses oli kuritegeliku ühenduse juhi Andrey Kuzyakini korralduste ja juhiste täitmine ning omakorda tema enda alluvuses olevate kuritegeliku ühenduse liikmete tegevuse juhtimine ja koordineerimine ning koguda endast madalamal astmetel asuvate kuritegeliku ühenduse liikmetelt või kuritegelikule ühendusele võlgu olevatelt isikutelt rahasid “kassasse“. Marek Kase viitab kuritegeliku ühenduse sees ja kolmandate isikutega rääkides endale, kui „vanemale“. Marek Kase tegeles ka vangistuses viibivate isikute ja nende lähedaste rahalise toetamisega. Marek Kasele allus kuritegelikus ühenduses omakorda Georgi Abuladze, kes kuulus Andrey Kuzyakini poolt juhitud kuritegeliku ühenduse koosseisu vähemalt alates 2013 aastast ning kes sai ka ise aeg-ajalt Andrey Kuzyakinilt otse korraldusi. Georgi Abuladze põhiülesandeks oli kuritegeliku ühenduse liikmetelt ja neile allutatud isikutelt raha kogumine ja selle toimetamine vastavalt Marek Kase või siis otse Andrey Kuzyakini kätte. Seejuures tegelesid isikutelt võlgade sissenõudmisega Marek Kase ja Georgi Abuladze koos. Samuti andsid Andrey Kuzyakin, Marek Kase ja Georgi Abuladze 2013 aastal kuritegude toimepanemiseks R. K.le laenu 5000 eurot. R. K.t seejärel karistati kohtuotsusega nr 1-14-2928, mille kohaselt ta mõisteti süüdi KarS § 255 lg 1, KarS § 199 lg 2 p 6, 7, 9 ja KarS § 202 lg 2 p 1, 2 järgi. Kuriteo toimepanemiseks antud laenu nõudsid R. K.lt tagasi kuritegeliku ühenduse liikmed Andrey Kuzyakin, Marek Kase ja Georgi Abuladze. Samuti võttis kuritegelik ühenduse liige Georgi Abuladze üle S.P. võla T. M.ale. Nimetatud võlga tasus S.P. oma elukaaslase A. V. arvelduskontolt Georgi Abuladze tuttava M. H. arvelduskontole. Georgi Abuladzele allus kuritegelikus ühenduses omakorda Aap Vels, kes tegutses ka Urmas Velsi käest saadud korralduste alusel. Georgi Abuladzele allus kuritegelikus ühenduses Aap Vels, kelle käest Georgi Abuladze sai korduvalt raha. Nimetatud raha sai Aap Vels erinevate kuritegude toimepanemisest ning kuritegelikule ühendusele makstav protsent (10%) pidi tagama Aap Velsile, Georgi Abuladze ja ühenduse poolse, kaitse. Samuti oli Georgi Abluladze ülesandeks lahendada Andrey Kuzyakini korraldusel erinevaid probleeme, mis tekkisid seoses Aap Velsi poolt toime pandud kuritegudega (sh H. T. Xxx kinnistu küsimustes V.L. jt kohtumine). Andrey Kuzyakini kuritegelikus ühenduses moodustasid nn Rakvere haru Urmas Vels ja tema poeg Aap Vels. Kui Aap Vels sai korraldusi Georgi Abuladze ́lt ja enda isalt Urmas Vels ́ilt, siis Urmas Vels asus kuritegeliku ühenduse hierarhias Marek Kase kõrval otse kuritegeliku ühenduse juhi Andrey Kuzyakini all ning omas seejuures ka luba Andrey Kuzyakiniga otse suhtlemiseks. Andrey Kuzyakini juhitavas kuritegelikus ühenduses moodustasid Urmas Vels ja tema poeg Aap Vels nn Rakvere haru, kes panid Lääne-Virumaal toime erinevaid kuritegusid: 2013 aasta kuni 2015 aasta september Urmas Vels olles kuritegeliku ühenduse liige pani LääneVirumaal toime erinevaid kuritegusid. Ajavahemikul 2013.a kuni 2015.a pani Urmas Vels isikute grupis koos Andrey Kuzyakini ja Marek Kasega toime väljapressimise K. K. suhtes. Samuti panid Urmas Vels ja Aap Vels ajavahemikul 2013 aasta kuni 2015 aasta september toime erinevaid kuritegusid, mis on kvalifitseeritavad KarS § 199 lg 2 p 4, p 7, p 8 KarS § 202 lg 2 p 2 ja KarS § 214 lg 2 p 4 järgi. Kuritegusid pani kuritegeliku ühenduse liige Urmas Vels toime üksinda või tegutsedes isikute grupis koos enda poja Aap Velsiga. Samuti andis Urmas Vels koos Aap Velsiga kolmandatele isikutele, kes neile allusid, sh R.Õ. ja S. T., korraldusi

panna toime erinevaid kuritegusid. Urmas Vels andis Aap Velsile korralduse S. T. suhtes kasutada füüsilist vägivalda ning tema käest raha nõuda. Urmas Vels ja Aap Vels kogusid Lääne-Virumaal isikute käest raha, mille eest U.Vels ja A.Vels pakkusid isikutele omapoolset kaitset nn „katust“. Nimetatud kuritegude toimepanemisel saadud varast maksis Urmas Vels teatud protsendi (10 %) kuritegeliku ühenduse juhile Andrey Kuzyakinile. Urmas Vels tasus kuritegelikul teel saadud tulu otse Andrey Kuzyakinile sularahas, kui ka kandes raha Andrey Kuzyakini pangakontole, kasutades selleks oma elukaaslase N. D. pangakontot. Nii leppisid Aap Vels ja Urmas Vels R. R. ́ga kokku, et kohtuvad W. N.iga ning nõuavad W.ilt R. R. isa U. R. maksmata jäänud töötasu 1000 eurot. R. R., täites Urmas Velsi ja Aap Velsi korraldusi, leppis kokku telefoni teel W. N. kohtumise, tutvustades ennast inimesena, kes tahab tööd autojuhina. Kohtumine lepiti kokku 31.07.2013 kella 16:30 ajal Piira külas V vallas Raktoomi tanklas. Kella 16:40 ajal helistas W. N. noormehele, kes soovis tööd ning noormees väitis et jääb 10 minutit hiljaks. Kella 17:00 ajal istus W. N. autos, kui tema auto taha parkis teine auto. W. N.i auto juures nimetati tema nime ning W. N. väljus autost jäädes seisma enda auto juhipoolse ukse juurde. W. N.i juurde tuli 3 noormeest ning üks noormeestest tutvustas ennast U. R. pojana R. R. ning küsis W. N.ilt tema isa U. R. tasumata jäänud töötasu. W. N. selgitas, et ei ole kellelegi võlgu. W. N.i keeldumise peale raha maksta sekkus nõude vaidlusesse Aap Vels, kes ütles, et „maksa kohe tonn eurot ära muidu kustutan su siin ära“. Aap Vels olles agressiivselt meelestatud, nõudis korduvalt, et W. N. maksaks ära 1000 eurot. W. N. selgitas noormeestele, et ei ole võlgu kellelegi ning ütles noormeestele, et teeb ühe telefonikõne. Seejärel istus W. N. autosse ning helistas 110-le andes teada, et temalt pressivad 3 noormeest raha välja. Aap Vels avas auto juhiukse ja lõi ühe korra W. N.i rusikaga meelekoha piirkonda. Löömise hetkel istus W. N. autos juhi koha peal. Peale esimest lööki tahtis Aap W. N.i uuesti lüüa, kuid viimane blokeeris löögid ning saades Aap Velsi oma haardesse, ütles Aap Velsile, et kui maha rahuneb laseb lahti. Seejärel rahunes Aap Vels maha ning W. N. vabastas ta haardest. Aap Vels, vabanedes haardest, üritas W. N.i uuesti rünnata ning lõhkus viimasele kuuluvad sõiduauto sisemust. Seejärel blokeeris W. N. Aap Velsi rünnaku ning väljus autost. Peale seda noormehed lahkusid. Selliselt panid Aap Vels ja Urmas Vels toime KarS § 214 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti omandas Urmas Vels G. K.i käest viimase poolt kuriteo (kelmuse) toimepanemise tulemusena saadud 11 000,00 eurot, millest 2 000,00 eurot maksis ta vastavalt kuritegeliku ühenduse poolt kehtestatud reeglitele nö ühiskassasse ning ülejäänud osa, s.o 9 000,00 eurot jättis ta endale, ning pani selliselt toime KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti varastas Urmas Vels koos Aap Velsi, Paavo Velsi, R.Õ. ja Maarjo Kaldaga ajavahemikul 2014.a suve lõpp kuni 28.10.2014.a, Lääne-Virumaal V vald xxx B kinnistult V vallale kuuluva traataia koos postidega (väärtusega 6815 eurot). Nimelt oli Urmas Velsil, Aap Velsil ja Paavo Velsil vaja T talu ümber aeda, milleks leiti x asuva B kinnistu, mille ümber asus keevisvõrgust piirdeaed. Kuriteo sooritamiseks andis Urmas Vels teiste kasutusse oma sõiduki Mercedes-Benz Sprinter. Seejuures Aap Vels andis R.Õ.le korralduse tulla kaasa traataeda varastama. Seejärel Aap Vels, Paavo Vels, R.Õ. ja Maarjo Kalda tegutsedes isikute grupis varastasid B kinnistult ära traataia koos postidega ning toimetasid selle T talu kõrval asuvale kinnistule. Hiljem toimetas Urmas Vels varastatud traataia tema kasutuses olnud xxx, kus kohast see 04.08.2015.a läbiotsimise käigus ära võeti - kokku seitse rulli rohelist värvi võrkaeda. Samuti varastas Urmas Vels koos Maarjo Kaldaga ajavahemikul aprill 2015.a kuni oktoober 2015.a, V vallast T.iku külast aadressil asuvast R OÜ-le kuuluvast kütusemahutist

erimärgistusega diiselkütust. Urmas Vels varastas eelnimetatud kohast kokku 3800 liitrit erimärgistusega diiselkütust väärtusega 5208 eurot. Oma teoga tekitasid Urmas Vels ja Maarjo Kalda varalise kahju ettevõttele R OÜ-le. Samuti varastas Urmas Vels koos Paavo Velsi ja Maarjo Kaldaga ajavahemikul 13.05.2015.a kell 20:00 kuni 14.05.2015.a kell 13:00 xxx talust P. S.ile kuuluva ATV Yamaha rm XXX väärtusega 4000 eurot. ATV varguse pani vahetult toime Paavo Vels, kes sõitis ATV-ga Yamaha rm XXX territooriumilt ära. Seejärel Urmas Vels andis varastatud ATV P. K., vastutasuks sai Urmas Vels P.K. käest ATV Polarise. 26.10.2015.a teostati P. K. elukohas xxx läbiotsimine, mille käigus võeti ära ATV Yamaha rm XXX. Samuti tungis Urmas Vels ajavahemikul 20.05.2015.a kell 20.30 kuni 21.05.2015 kell 09.00 sisse xxx asuvasse S. tallu, kust ta varastas ära S. P.le kuuluvad esemed: murutraktori Partner 12107 väärtusega 600 eurot, kohvimasina Boman Espuccino väärtusega 200 eurot, erinevad elektritarvikud koguväärtusega 600 eurot, aiakäru väärtusega 40 eurot, akutrelli väärtusega 40 eurot, elektrilise tööriista Feinmulinmaster väärtusega 350 eurot, ketaslõikuri Würth Master väärtusega 200 eurot, välisuks Jeld-Wen väärtusega 400 eurot, käru õhkkummratas väärtusega 30 eurot, Fiskars töölabidas väärtusega 100 eurot, lamp väärtusega 30 eurot, 5 liitrine bensiini kanister koos bensiiniga, mille väärtus oli 10 eurot ning lõhkumisega tekitas varalise kahju 100 eurot. Samuti varastas Urmas Vels S. talust ära E. S.le kuuluvad esemed: nurgasaag Dewalt väärtusega 300 eurot, Makita ketassae väärtusega 100 eurot, ketaslõikuri väärtusega 10 eurot, liivapaberit väärtusega 40 eurot, tikksae Makita väärtusega 200 eurot, naelapüssi Senco väärtusega 250 eurot, naelapüssi Nailair väärtusega 57 eurot, viimistluspüss Fxa väärtusega 30 eurot, klambripüssi väärtusega 30 eurot, põranda lihvimismasina Örebro väärtusega 6000 eurot, põranda äärelihvija Lägler väärtusega 1500 eurot, kolm Makita akutrelli väärtusega 200 eurot ning erinevaid tööriistu kastis väärtusega kokku 100 eurot. 04.08.2015.a võeti Urmas Velsi kasutuses olnud xxx läbiotsimise käigus ära osad xxx varastatud esemed. Läbiotsimise käigus võeti ära S. P.le kuulvad esemed: murutraktor Partner 12107, aiakäru ja akutrell Power Super; Läbiotsimise käigus võeti ära E. S.le kuuluvad esemed: nurgasaag Dewalt, ketassaag Makita, valge pappkarp koos lihvimissketastega, karp lihvimisketastega Tyrolit, tikksaag Makita, klambripüstol Nuair, klambripüstol Kitline, klambripüstol FXA, lihvija Örebro, käsihöövel Holzer, lihvimismasin, halli värvi kast – koos akutrell Makita ning erinevate tööriistadega. Urmas Velsi poeg Aap Vels pani 2013 aasta kuni 2015 aasta aprill Lääne-Virumaal toime erinevaid varavastaseid ja isikuvastaseid kuritegusid, mis on kvalifitseeritavad KarS § 209 lg 2 p 1, 4, § 199 lg 2 p 4, 7, § 133 lg 1, § 212 lg 1 järgi. Aap Vels andis kuritegelikule ühendusele allutatud isikutele, s.o R.Õ., S. T. ja Maarjo Kaldale korraldusi kuritegude toimepanemiseks. Kuritegeliku ühenduse liige Aap Vels pani toime KarS § 133 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal 2014 aastal tekkis R.Õ.l konflikt eeluurimisel tuvastamata Aap Velsi tuttavatega, mille käigus tekkis R.Õ. ja tuvastamata isikute vahel kaklus. Järgmisel päeval pöördus Aap Vels R.Õ. poole ja kutsus R.Õ. Rakveres asuva metsa juurde. Nimetatud kohtumisel selgitas Aap Vels, et kuna R.Õ.oli eelmisel päeval peksnud läbi Aap Velsi sõbrad, siis nüüd on R.Õ. selle teo eest võlgu 4000-5000 eurot. R.Õ. võlgnes eelnimetatud summa Aap Velsile, kes määras ka summa suuruse. Seejärel käskis Aap Vels R.Õ.l hakata tema jaoks tööd tegema ning vastuhakkamise korral kasutas Aap Vels R.Õ. suhtes füüsilist vägivalda ja ähvardas kasutada pidevalt vägivalda. Sealjuures Aap Vels mõnitas ja alandas R.Õ., kutsudes teda hulluks, orjaks ja neegriks, et allutada R.Õ. enda tahtele.

Aap Vels sundis R.Õ. tegema füüsilist tööd, milleks oli koristamine ja kivide vedamine, tema kodus T talus, L küla, V vald, Lääne-Virumaa. Tööd pidi R.Õ. tegema selleks, et teenida tasa võlg, mille Aap Vels oli talle määranud. T talus pidi R.Õ. tegema tavapärasest pikemaid tööpäevi ja Aap Vels tasus R.Õ.le vahest 10 - 20 eurot, et R.Õ. saaks endale toitu osta. Samuti oli R.Õ. sunnitud tegema tööd Aap Velsi elukaaslase M. M. kodus aadressil xxx, mis seisnes ahju kütmises. Seejärel, olles R.Õ. endale allutanud, käskis Aap Vels R.Õ. panna toime erinevaid kuritegusid. Kui R.Õ. keeldus kuritegusid toime panemast, siis Aap Vels ähvardas ja lõi R.Õ. tekitades talle valu. Samuti ähvardas Aap Vels R.Õ. võlasummat suurendada, kui R.Õ. ei täida täpselt tema käskusid. Kui R.Õ. tegi midagi teisiti, kui Aap Vels oli käskinud, siis suurendas Aap Vels R.Õ. võlga. Ähvardades vägivalla ja võla suurendamisega ning kasutades R.Õ. suhtes füüsilist vägivalda Aap Vels käskis R.Õ.l toime panna järgnevad kuriteod: - Aap Velsi korraldusel pidi R.Õ. koos temaga varastama ajavahemikul september 2014.a kuni aprill 2015.a kütust Lääne-Virumaal V vallast T. külast territooriumil asuva firma R OÜ kütusemahutist. - Aap Velsi korraldusel ja juhendamisel pidi R.Õ. varastama: xxx asuva B OÜ-le kuuluvast farmist ajavahemikul 30.08.2014 kell 19.00 kuni 31.08.2014.a kell 14.00 traktori MTZ952 rm XXX (väärtusega 5000 eurot); Samuti pidi R.Õ. Aap Velsi korraldusel varastama ajavahemikul 2014.a suve lõpp kuni 28.10.2014.a, LääneVirumaal V vald x B kinnistult V vallale kuuluva traataia koos postidega. - Aap Velsi korraldusel ja juhendamisel pidi R.Õ. 21.03.2015.a xxx toimepanema sõidukiga Audi A8 rm xxx kindlustuskelmuse, mis on kvalifitseeritav KarS § 212 lg 1 järgi. - Lisaks eeltoodule käskis Aap Vels R.Õ.l võtta liisingusse M OÜ–st sõiduk BMW ja võtta Viru Laenu pandimajast laenu. Kuna R.Õ.le laenu ei antud, siis suurendas Aap Vels R.Õ.võlasummat ning käskis tal otsida isikuid, kelle nimele saaks vormistada järelmaksuga erinevaid kaupasid. Aap Velsi korraldusel pöördus R.Õ. Lääne-Virumaal K. E., T. L. ja E. L. poole. R.Õ. seejärel pani Aap Velsi korraldusel korduvalt toime KarS § 209 lg 2 p 1 p 4 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid. Samuti pani Aap Vels toime KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal enne 2014 aasta juunikuud sai Aap Vels teada, et H. T.le kuulub Xxx kinnistu (katastritunnusega xxx ja xxx, suurusega 22,5 ha) xxx. Aap Vels soovis eelnimetatud kinnistu koos G. K. pettuse teel H. T. käest kätte saada ja selle vormistada A. K.i nimele ning seejärel kinnistu maha müüa. H. T. eksitamiseks ostis Aap Vels alkoholi ning saatis R.Õ. koos alkoholiga H. T. juurde. R.Õ. ülesandeks oli koos H. T.ga tarbida alkoholi eesmärgiga, et H. T. asjadest A.ei saaks ning oleks temale kuuluva kinnistu ümbervormistamisega nõus. G. K.i ülesandeks oli vormistada Xxx kinnistu oma ema A. K.i nimele. Kuriteo toimepanemiseks G. K. esitledes ennast A. ́e nimelise isikuna, varalise kasu saamise eesmärgil, tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, alates 2014 aasta maikuust kuni 09.06.2014.a viis H. T., kes oli soovinud müüa kasvavat metsa, pettuse teel eksitusse, mille tagajärjel omandas kannatanule kuuluva Xxx kinnistu (katastritunnusega xxx ja xxx, suurusega 22,5 ha) xxx. Jättes endast mulje kui maksevõimelisest isikust, andis G.K. koos A.Velsiga 2014 aasta juunikuu alguses H. T. ́le ja tema elukaaslasele J. T. ́le väiksemaid summasid sularahas ning alkoholi, millega lõi teadvalt ebaõige ettekujutuse H. T.le. Nimelt

öeldi H. T. ́le, et viimase õde võib temalt kinnistu võõrandada, mille takistamiseks tegid A.Vels ja G.K. kannatanule ettepaneku kinnistu G.K.i nimele vormistada, lubades selle uuesti H. T. nimele tagasi vormistada. Kasutades ära H. T. kergeusklikkust ja lihtsameelsust, viisid G.K. ja A.Vels kannatanu 08.06.2014.a sõidukiga Audi A6 Avant, registrimärgiga xxx Tallinnasse xxx asuvasse T. S. Notaribüroosse, viies eelnevalt H. T. eksitusse, käskisid tal notarile öelda, et on kinnistu eest 15000 eurot sularahas varasemalt kätte saanud. Notariaalne tehing jäi teostamata G. K.i ja Aap Velsi tahtest sõltumata põhjustel, kuna notar keeldus lepingut vormistamast põhjendamatult madala hinna tõttu. G.K. ja A.Vels viisid kannatanu 09.06.2014.a sõidukiga Audi A6 Avant, registrimärgiga xxx Tallinnasse xxx asuvasse S. O. Notaribüroosse, viies eelnevalt H. T. eksitusse, käskides tal notarile öelda, et on kinnistu eest 25000 eurot sularahas eelnevalt kätte saanud. Büroos vormistati ostu-müügilepinguga kannatanule kuuluv kinnistu G.K.i ema A. K.i nimele. A.Vels ja G.K. lõid jätkuvalt ebaõige kujutuse, kui väitsid H. T. ́le, et vormistavad kinnistu uuesti tema nimele tagasi. G.K. ja A.Vels jätkasid H. T. ́le väiksemate sularaha summade andmist ning ostsid kannatanule ja tema elukaaslasele uue rolleri, viies näitliku täitmistahtega kannatanu eksitusse. Erinevalt varasemalt lubatule müüsid G.K. ja A.Vels 30.06.2014.a kelmuse toimepanemise tagajärjel omandatud Xxx kinnistu maha 40000 euro eest. Kuriteo toimepanemise tagajärjel tekitasid Aap Vels ja G. K. H. T. ́le varalist kahju 40000 eurot. Kinnistu ostis G. I., koos O. J. ning kinnistu vormistati G. I.i nimele. Kinnistu ostmiseks võttis O. J. laenu V.L. ́i käest. Xxx kinnistu maha müümisest saadud 40000 eurot jagasid Aap Vels ja G. K. omavahel ära. G. K. maksis 2000 eurot Urmas Velsile, mille Urmas Vels pidi andma edasi Tallinna kuritegeliku ühenduse liikmetele nö „ühiskassasse“. Ülejäänud osa, s.o 18000 eurot kuriteo tulemusel saadud varast, jagasid G. K. ja Urmas Vels omavahel ära. Urmas Vels sai G. K.i käest 9000 eurot ning Aap Vels sai nimetatud kuriteo tulemusel 20000 eurot. Antud kuriteo tulemusel saadud raha eest ostis Aap Vels endale sõiduki Toyota Land Cruiser 150 rm xxx, mille vormistas oma tuttava T. M. ettevõtte X OÜ nimele. Kuritegeliku ühenduse liikmena Aap Vels, erinevalt G. K.ist, nimetatud kuriteo toimepanemisest saadud kasumist kuritegelikus ühenduses endast kõrgemal positsioonil asuvatele liikmetele Andrey Kuzyakinile, Marek Kasele ja Georgi Abuladzele raha ei maksnud. Kui G. K. vahistati ja Xxx kinnistu arestiti, pöördus kinnistu ostmiseks laenu andnud V.L. Aap Velsi poole. V.L. nõudis Aap Velsi käest kinnistu eest makstud raha osalist tagastamist kuna kinnistut ei saanud edasi müüa. Aap Vels pöördus seepeale antud küsimuses oma kuritegeliku ühenduse liikmete poole, mille tulemusel toimus 09.03.2015.a Tallinnas xxx juures asuvas x kohtumine kuritegeliku ühenduse liikmete Andrey Kuzyakini, Marek Kase, Georgi Abuladze, Urmas Velsi ja Aap Velsi vahel. Seejärel toimus Andrey Kuzyakini ühenduse liikmetel kohtumine M. S., V.L. ja O. J. vahel. Kohtumisel arutati Aap Velsi võlgnevust seoses Xxx kinnistuga V.L.ile ja O. J.ile. Kohtumisel otsustati kuritegeliku ühenduse liikmete poolt, et Aap Vels peab maksma V.L.ile 23000 eurot kuna antud kuriteo sooritamisest saadud tulust ei olnud Aap Vels kuritegeliku ühendusele nn „kassasse“ maksnud. Kuna Aap Vels V.L. ́ile raha maksta ei soovinud, siis otsustasid teised kuritegeliku ühenduse liikmed, s.o Andrey Kuzyakin ja Urmas Vels võtta ära Aap Velsile kuuluvad sõidukid (Toyota Land Cruiser, BMW, Audi A8) ning anda need anda võla katteks V.L.ile. Sõidukite äravõtmise vältimiseks lasi Aap Vels sõiduki Toyota Land Cruiser 150 rm xxx vormistada oma elukaasalase M. M.i nimele. Samuti varastas Aap Vels grupis koos R.Õ. ja Maarjo Kaldaga toime xxx asuva B OÜ-le kuuluvast farmist ajavahemikul 30.08.2014 kell 19.00 kuni 31.08.2014.a kell 14.00 traktori MTZ952 rm XXX (väärtusega 5000 eurot) varguse, mis seisnes selles, et 2014 aastal käisid Aap Vels, Maarjo Kalda ja R.Õ. varastamas kütust, mille käigus Aap Vels märkas Lääne-Virumaal xxx asuva B OÜ-le kuuluvas farmis traktorit MTZ952 rm XXX. Peale seda andis Aap Vels R.Õ.le ja Maarjo Kaldale korralduse nimetatud traktori varastamiseks. Selleks sõidutas Aap

Vels Maarjo Kalda ja R.Õ. B OÜ farmi juurde, kus Maarjo Kalda käivitas traktori MTZ952 rm XXX ning seejärel Maarjo Kalda ja R.Õ. sõitsid traktoriga B OÜ farmi territooriumilt minema. Peale seda peitsid Aap Vels ja R.Õ. traktori MTZ952 rm XXX Lääne-Virumaa, V vald, L. küla, T kinnistu lähedale metsa. 01.10.2014.a teostati politsei poolt Lääne-Virumaa, V vald, L. küla T tee juures metsas traktori MTZ952 rm XXX asitõendi vaatlus, mille käigus traktorit vaadeldi ja tagastati kannatule. Samuti varastas Aap Vels koos Maarjo Kalda ja R.Õ. ajavahemikul 2014 september kuni 2015 aprill Lääne-Virumaal V vallast T. külast aadressil asuvast R OÜ-le kuuluvast kütusemahutist erimärgistusega diiselkütust. Kokku varastasid Aap Vels, Maarjo Kalda ja R.Õ. 6200 liitrit erimärgistusega diiselkütust väärtusega 5208 eurot. Peale varguse sooritamist jättis Aap Vels osa varastatud kütusest endale, osa kütusest said endale Maarjo Kalda ja R.Õ.. Osa kütusest andsid isikud edasi Urmas Velsile, kes selliselt pani toime KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo kui ta omandas Aap Velsi, Maarjo Kalda ja R.Õ. poolt süüteo toimepanemise tulemusena saadud vähemalt 500 liitrit erimärgistusega diiselkütust. Samuti pani Aap Vels toime KarS § 209 lg 2 p 1, 4 ja § 349 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, mis seisnesid selles, et 2014 aasta lõpus ja 2015 aasta alguses andis Aap Vels R.Õ.le korraldusi otsida isikuid, keda saaks ära kasutada kelmuste toimepanemisel st kelle nimele osta järelmaksuga erinevaid kaupasid ning võtta laenusid. Tegutsedes Aap Velsilt saadud korraldusel ja juhistel pöördus R.Õ. 2014 aasta detsembris K. E. poole. R.Õ. veenis K. E., et ta läheks erinevatesse poodidesse ning võtaks sealt järelmaksuga kaupasid ning annaks need pärast seda R.Õ.le üle. R.Õ. ütles, et tema ja ta sõber (Aap Vels) vajavaid neid asju, aga nad ise ei saa järelmaksuga tooteid osta. R.Õ. lubas peale kaupade kätte saamist K. E. käest nende eest tasuda. Seega Aap Vels koos R.Õ. varalise kasu saamiseks viisid K. E. teadvalt eksiteele, lubades korduvalt ise tasuda järelmaksu, seega lõid tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse. Nimetatud tegevusega lõi R.Õ. Aap Velsi korraldusel ja juhendamisel K. E. teadvalt ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest, et saada varalist kasu. Eelnimetatud viisil ostis K. E. ning andis üle isikute grupis tegutsenud R.Õ. ja Aap Velsile järgmised esemed: - 26.12.2104.a X AS-st mobiiltelefoni Samsung Galaxy S5, maksumusega 498 eurot; - 27.12.2014.a X AS-st mobiiltelefoni Samsung Galaxy Ace 4 maksumusega 147,60 eurot; - 27.12.2014.a S OÜ-st autoaudio komplekti maksumusega 473 eurot ning sõlmis kauba eest tasumiseks järelmaksulepingu OÜ-ga K; - 27.12.2014.a V OÜ (Rakvere x kauplusest) televiisor Sharp maksumusega 387,50 eurot ning sõlmis kauba eest tasumiseks järelmaksulepingu OÜ-ga X; - 23.01.2014.a OÜ X (K kauplusest) televiisori LUXOR Lux 50L244s, maksumusega 429,9 eurot ning sõlmis kauba eest tasumiseks järelmaksulepingu AS C ( As I- uus nimi); - 24.01.2015.a A.S. FIE-lt mootorsae Stihl maksumusega 399 eurot ning sõlmis kauba eest tasumiseks järelmaks lepingu K OÜ-ga; Peale kaupade ostmist, järelmaksude lepingute sõlmimist ja kaupade kättesaamist andis K. E. eelnimetatud esemed R.Õ. kätte, kes müüs esemed maha ostuhinnast poole odavama hinnaga. Kaupade müügist saadud raha andis R.Õ. edasi Aap Velsile. R.Õ. ja Aap Vels tahtlikult jätsid kaupade eest K. E.le tasumata ning tekitasid K. E.le 3699,94 euro suuruse varalise kahju. 2015 aasta veebruaris pöördusid isikute grupis tegutsenud R.Õ. ja Aap Vels E. L. poole, et E. L. annaks oma dokumendi, et osta järelmaksuga teler. R.Õ. ja Aap Vels lubasid peale teleri

kättesaamist selle eest E. L. tasuda. Seega Aap Vels koos R.Õ. varalise kasu saamiseks viisid E. L. teadvalt eksiteele, lubades korduvalt ise tasuda järelmaksu, seega lõid tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse. Peale E. L. isikutunnistuse kättesaamist tellisid R.Õ. ja Aap Vels 06.03.2015.a interneti teel X OÜ-st järelmaksuga teleri Philips 3D Smart UHD maksumusega 822 eurot (kogumaksumus koos järelmaksu intressidega 1222 eurot). Teleri ostmiseks tegi R.Õ. sissemakse oma elukaaslase K.O. pangakontolt. Televiisori saabumisel viisid Aap Vels ja R.Õ. E. L. x postkontorisse kohapeale, et teler kätte saada ning E.L. andis samas teleri üle Aap Velsile ja R.Õ.le. Seejärel müüsid Aap Vels ja R.Õ. teleri Philips 3D Smart UHD maha ning tahtlikult jätsid teleri eest E. L. ja X OÜ-le maksmata. Oma tegevusega tekitasid isikute grupis tegutsenud S. T., R.Õ. ja Aap Vels E. L. varalise kahju 382,63 eurot ja X OÜ-le ligikaudu 1222 eurot (täpne kahjusumma selgitamisel). 2015 aasta veebruaris pöördusid R.Õ. ja Aap Vels T. L. poole, et T. L. annaks neile oma dokumendi. Kuna T.L.l puudus kehtiv dokument, siis toimetas 18.02.2015.a R.Õ., Aap Velsi korraldusel, T. L. Rakvere Kreutzwaldi 5a asuvasse kodakondsus ja migratsiooni teenidussaali uut dokumenti taotlema. Raha dokumentide taotlemiseks andis T. L.le ja R.Õ.le Aap Vels. Seejärel Aap Vels ja R.Õ. toimetasid T.L. 20.02.2015.a Tallinna, Põhja Prefektuuri teenindusse, kus väljastati T.L. isikut tõendav dokument. Peale dokumendi kättesaamist andis T. L. oma dokumendi üle isikute grupis tegutsenud Aap Velsile ja R.Õ.le. R.Õ. ja Aap Vels lubasid antud dokumendi alusel kontrollida, kas T.L. on võlgnevusi. Peale T. L.lt isikutunnistuse kättesaamist R.Õ.ja Aap Vels 23.03.2015.a tellisid interneti teel X OÜ-st järelmaksuga teleri Philips 3D Smart 4K UHD maksumusega 822 eurot (kogumaksumus koos järelmaksu intressidega 1222 eurot). Teleri ostmiseks tegid S. T., R.Õ .ja Aap Vels sissemakse N. B. pangakontolt. Televiisori saabumisel viisid Aap Vels ja R.Õ. T. L. x postkontorisse kohapeale, et teler kätte saada ning T. L. andis teleri üle Aap Velsile ja R.Õ.le. Seejärel müüsid Aap Vels ja R.Õ. teleri Philips 3D Smart UHD maha ning tahtlikult jätsid teleri eest T. L.le ja X OÜ-le maksmata. Oma tegevusega isikute grupis tegutsenud R.Õ. ja Aap Vels X OÜ-le varalise kahju 1222 eurot (täpne kahjusumma selgitamisel). Samuti pani kuritegeliku ühenduse liige Aap Vels toime KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et tema pani toime 21.03.2015.a xxx toime sõidukiga Audi A8 rm xxx kindlustuskelmuse – kindlustusjuhtumi esilekutsumise ja kindlustusjuhtumi kohta toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise. Nimelt soetas Aap Vels 17.11.2014.a sõiduki Audi A8 rm xxx ning vormistas sõiduki oma elukaaslase M. M.i nimele ning sõlmis M. M.i nimel sõidukile Suurkasko kindlustuse S AS-iga ja tasus kindlustusmakseid. Kuna sõiduki Audi A8 rm xxx tehniline seisukord oli halb, otsustas Aap Vels 2015 aastal nimetatud sõidukiga panna toime kindlustuskelmuse, et saada hiljem kindlustuselt S AS kindlustushüvitist. Selleks pöördus Aap Vels kõigepealt S. T. poole, et viimane teeks sõidukiga Audi A8 rm xxx tahtlikult avarii. S. T. keeldus sellest ettepanekust kuna kartis avariid sooritada. Seejärel pöördus Aap Vels temale allutatud R.Õ. poole ja käskis tal Audi A8 rm xxx avarii teha. Avarii tegemiseks sõitsid R.Õ., S. T. ja Aap Vels kahe sõidukiga xxx, kus R.Õ. sõitis Aap Velsilt saadud korralduste alusel sõidukiga Audi A8 rm xxx teelt välja, mille tulemusel sai sõiduki esiosa vigastusi. Peale õnnetust pöördus Aap Vels S AS poole ja esitas autokindlustuse kahjuavalduse. Kahjuavaldusse kirjutas Aap Vels andmed, et tema sõitis sõidukiga Rakverest Tamsalusse ja metsast jooksis siga tee peale ning seejärel sõitis ta teelt välja paremale poole. Et avarii tunduks tõepärasem, siis peale

avariid lõikas Aap Vels Urmas Velsile kuuluvate metssigade seljast karvu. Metssea karvad asetas Aap Vels sõiduki Audi A8 rm xxx vigastatud kohale, et jätta mulje nagu oleks avarii käigus toimunud metsseaga kokkupõrge. Aap Velsi poolt esitatud kahjuavalduse alusel maksti osa so 2395 eurot M. M.i arvelduskontole. Nimetatud summa andis M. M. edasi Aap Velsile. Aap Velsi poolt kogutud rahadest ja ülal nimetatud kuritegude toimepanemisel saadud varalisest kasust maksis Aap Vels 10% Georgi Abuladzele, kes omakorda toimetas kogutud kuritegeliku raha Andrey Kuzyakini kätte „kassasse“ paigutamiseks. Georgi Abuladze kaudu rahade maksmine Andrey Kuzyakini „kassasse“ pidi tagama Aap Velsile kuritegeliku ühenduse poolse kaitse. Aap Vels tasus kuritegelikule ühendusele protsendi nendest kuritegudest saadud tulust, millest võis hiljem tulla probleeme ning mille lahendamiseks võis ta abi vajada kuritegeliku ühenduse liikmetelt. Süüdistuse kohaselt süüdistatakse Urmas Vels ́i KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o kuulumises kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse, isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegelikku ühendusse, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus on suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, toimepanemisele, ning esimese astme kuritegude toimepanemisele. Aap Vels ́i süüdistatakse selles, et tema kuulus vähemalt alates 2013 aastast Andrey Kuzyakini poolt juhitud vähemalt kolmest isikust koosnevasse, püsiva, isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegelikku ühendusse, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus oli suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, toimepanemisele ja esimese astme kuritegude toimepanemisele. Kuritegeliku ühenduse organiseerimine ja juhtimine seisnes Andrey Kuzyakini poolt kuritegeliku ühenduse tegevuse korraldamises. Samuti oli Andrey Kuzyakini ülesandeks kuritegeliku ühenduste liikmete omavaheliste probleemide/tülide lahendamine ning vajadusel ka karistamise otsustamine. Andrey Kuzyakini kuritegelikus ühenduses kehtis mitmetasandiline juhtimisstruktuur, kus juhist järgmisel positsioonil olevateks isikuteks olid Marek Kase ja Urmas Vels, kes allusid otseselt Andrey Kuzyakinile ning kellele Andrey Kuzyakin andis vastavalt väljakujunenud käsuliinile kategoorilises vormis korraldusi ja ülesandeid, milliseid käske täideti vastuvaidlemata. Andrey Kuzyakini juhtimine ja organiseerimine seisnes põhiliselt selles, et tema andis endast järgmisel astmetel asuvatele kuritegeliku ühenduse liikmetele, s.o Marek Kasele ja Urmas Velsile, ent ka Georgi Abuladzele (kes üldjuhul allus otse Marek Kasele) korraldusi koguda kuritegelikule ühendusele alluvatelt/võlgnikelt raha. Andrey Kuzyakin andis ka korraldusi kasutada vägivalda võlgade väljanõudmisel. Andrey Kuzyakin nõudis raha kuritegeliku ühenduse liikmetelt iga kuu ning viitas, et antud raha pole ainult tema oma, vaid kõigi kuritegeliku ühenduse liikmete oma. Hierarhia kohaselt liikus kuritegeliku ühenduse poolt kogutud raha Andrey Kuzyakini kätte, kes vastavalt vajadusele jaotas „kassast“ raha ühenduse liikmetele. Nimetatud „kassa“ raha mitte makstes karistati kuritegeliku ühenduse liikmeid. Andrey Kuzyakini hüüdnimed kuritegelikes ringkondades oli „Kuzja“, „K.“ ja Kuznja“. Vestlustes kuritegeliku ühenduse liikmetega ja väljapool ühendust asuvate isikutega rõhutab ning viitab Andrey Kuzyakin endale, kui juhile, kellele alluvad teised kuritegelikus ühenduses

olevad isikud ja kelle korraldusi peavad teised täitma. Andrey Kuzyakini ülesandeks oli tema kuritegeliku ühenduse liikmete esindamine ja läbirääkimised kolmandate isikutega, kellega olid tekkinud tema ühenduse liikmetel probleemid seoses kuritegude toimepanemisega. Näiteks pidasid Andrey Kuzyakin ja tema kuritegeliku ühenduse liikmed Marek Kase, Georgi Abuladze ja Urmas Vels läbirääkimisi V.L.iga kuritegeliku ühenduse liikme Aap Velsi suhtes, kes eksis kuritegelikus ühenduses kehtestatud kirjutamata reeglite vastu ning ei maksnud kuriteo toimepanemise tulemusena saadud kriminaaltulust nõutud osa teistele kuritegeliku ühenduse liikmetele. Kuritegelikus ühenduse hierarhias Andrey Kuzyakinist aste madalamal positsioonil asus Marek Kase ning temale viitab Andrey Kuzyakin, kui enda „paremale käele“ ja „vanemale“. Marek Kase ülesanne kuritegelikus ühenduses oli kuritegeliku ühenduse juhi Andrey Kuzyakini korralduste ja juhiste täitmine ning omakorda tema enda alluvuses olevate kuritegeliku ühenduse liikmete tegevuse juhtimine ja koordineerimine ning koguda endast madalamal astmetel asuvate kuritegeliku ühenduse liikmetelt või kuritegelikule ühendusele võlgu olevatelt isikutelt rahasid “kassasse“. Marek Kase viitab kuritegeliku ühenduse sees ja kolmandate isikutega rääkides endale, kui „vanemale“. Marek Kase tegeles ka vangistuses viibivate isikute ja nende lähedaste rahalise toetamisega. Marek Kasele allus kuritegelikus ühenduses omakorda Georgi Abuladze, kes kuulus Andrey Kuzyakini poolt juhitud kuritegeliku ühenduse koosseisu vähemalt alates 2013 aastast ning kes sai ka ise aeg-ajalt Andrey Kuzyakinilt otse korraldusi. Georgi Abuladze põhiülesandeks oli kuritegeliku ühenduse liikmetelt ja neile allutatud isikutelt raha kogumine ja selle toimetamine vastavalt Marek Kase või siis otse Andrey Kuzyakini kätte. Seejuures tegelesid isikutelt võlgade sissenõudmisega Marek Kase ja Georgi Abuladze koos. Georgi Abuladzele allus kuritegelikus ühenduses omakorda Aap Vels, kes tegutses ka Urmas Velsi käest saadud korralduste alusel. Kuritegelikus ühenduses Georgi Abuladzele alluv Aap Vels maksis korduvalt Georgi Abuladzele raha. Nimetatud raha sai Aap Vels erinevate kuritegude toimepanemisest ning kuritegelikule ühendusele makstav protsent (10% ehk n-ö kuritegelik kümnis) pidi tagama Aap Velsile, Georgi Abuladze ja laiemalt terve kuritegeliku ühenduse poolse kaitse. Georgi Abuladze kaudu rahade maksmine Andrey Kuzyakini „kassasse“ pidi tagama Aap Velsile kuritegeliku ühenduse poolse kaitse – nimelt tasus Aap Vels kuritegelikule ühendusele kümme protsenti nendest kuritegudest saadud tulust, millest võis hiljem tulla probleeme ning mille lahendamiseks võis ta abi vajada kuritegeliku ühenduse liikmetelt. Nõutava nn kümnise mittemaksmisel oli just Georgi Abluladze isikuks, kelle ülesandeks oli lahendada Andrey Kuzyakini korraldusel erinevaid probleeme, sealhulgas neid, mis tekkisid seoses Aap Velsi poolt toime pandud kuritegudega (sh H. T. Xxx kinnistu küsimustes V.L. jt kohtumine). Andrey Kuzyakini kuritegelikus ühenduses moodustasid nn Rakvere haru Urmas Vels ja tema poeg Aap Vels. Kui Aap Vels sai korraldusi Georgi Abuladze ́lt ja enda isalt Urmas Vels ́ilt, siis Urmas Vels asus kuritegeliku ühenduse hierarhias Marek Kase kõrval otse kuritegeliku ühenduse juhi Andrey Kuzyakini all ning omas seejuures ka luba Andrey Kuzyakiniga otse suhtlemiseks. Urmas Vels ja tema poeg Aap Vels panid kuritegeliku ühenduse nn Rakvere haruna LääneVirumaal toime erinevaid vara- ja isikuvastaseid kuritegusid. 2013 aasta kuni 2015 aasta september Urmas Vels olles kuritegeliku ühenduse liige pani

Lääne-Virumaal toime erinevaid kuritegusid. Ajavahemikul 2013.a kuni 2015.a pani Urmas Vels isikute grupis koos Andrey Kuzyakini ja Marek Kasega toime väljapressimise K. K. suhtes. Samuti panid Urmas Vels ja Aap Vels ajavahemikul 2013 aasta kuni 2015 aasta september toime erinevaid kuritegusid, mis on kvalifitseeritavad KarS § 199 lg 2 p 4, p 7, p 8 KarS § 202 lg 2 p 2 ja KarS § 214 lg 2 p 4 järgi. Kuritegusid pani kuritegeliku ühenduse liige Urmas Vels toime üksinda või tegutsedes isikute grupis koos enda poja Aap Velsiga. Samuti andis Urmas Vels koos Aap Velsiga kolmandatele isikutele, kes neile allusid, sh R.Õ.le ja S. T.le, korraldusi panna toime erinevaid kuritegusid. Urmas Vels andis Aap Velsile korralduse S. T. suhtes kasutada füüsilist vägivalda ning tema käest raha nõuda. Urmas Vels ja Aap Vels kogusid Lääne-Virumaal isikute käest raha, mille eest U.Vels ja A.Vels pakkusid isikutele omapoolset kaitset nn „katust“. Nimetatud kuritegude toimepanemisel saadud varast maksis Urmas Vels teatud protsendi (10 %) kuritegeliku ühenduse juhile Andrey Kuzyakinile. Urmas Vels tasus kuritegelikul teel saadud tulu otse Andrey Kuzyakinile sularahas, kui ka kandes raha Andrey Kuzyakini pangakontole, kasutades selleks oma elukaaslase N. D. pangakontot. Nii leppisid Aap Vels ja Urmas Vels R. R. ́ga kokku, et kohtuvad W. N. ning nõuavad W.ilt R. R. isa U. R. maksmata jäänud töötasu 1000 eurot. R. R., täites Urmas Velsi ja Aap Velsi korraldusi, leppis kokku telefoni teel W. N.iga kohtumise, tutvustades ennast inimesena, kes tahab tööd autojuhina. Kohtumine lepiti kokku 31.07.2013 kella 16:30 ajal Piira külas V vallas x tanklas. Kella 16:40 ajal helistas W. N. noormehele, kes soovis tööd ning noormees väitis et jääb 10 minutit hiljaks. Kella 17:00 ajal istus W. N. autos, kui tema auto taha parkis teine auto. W. N.i auto juures nimetati tema nime ning W. N. väljus autost jäädes seisma enda auto juhipoolse ukse juurde. W. N.i juurde tuli 3 noormeest ning üks noormeestest tutvustas ennast U. R. pojana R. R. ning küsis W. N.ilt tema isa U. R. tasumata jäänud töötasu. W. N. selgitas, et ei ole kellelegi võlgu. W. N.i keeldumise peale raha maksta sekkus nõude vaidlusesse Aap Vels, kes ütles, et „maksa kohe tonn eurot ära muidu kustutan su siin ära“. Aap Vels olles agressiivselt meelestatud, nõudis korduvalt, et W. N. maksaks ära 1000 eurot. W. N. selgitas noormeestele, et ei ole võlgu kellelegi ning ütles noormeestele, et teeb ühe telefonikõne. Seejärel istus W. N. autosse ning helistas 110-le andes teada, et temalt pressivad 3 noormeest raha välja. Aap Vels avas auto juhiukse ja lõi ühe korra W. N.i rusikaga meelekoha piirkonda. Löömise hetkel istus W. N. autos juhi koha peal. Peale esimest lööki tahtis Aap W. N.i uuesti lüüa, kuid viimane blokeeris löögid ning saades Aap Velsi oma haardesse, ütles Aap Velsile, et kui maha rahuneb laseb lahti. Seejärel rahunes Aap Vels maha ning W. N. vabastas ta haardest. Aap Vels, vabanedes haardest, üritas W. N.i uuesti rünnata ning lõhkus viimasele kuuluvad sõiduauto sisemust. Seejärel blokeeris W. N. Aap Velsi rünnaku ning väljus autost. Peale seda noormehed lahkusid. Selliselt panid Aap Vels ja Urmas Vels toime KarS § 214 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti varastas Aap Vels koos enda isa Urmas Velsi, venna Paavo Velsi, enda nö orja R.Õ. ja Maarjo Kaldaga ajavahemikul 2014.a suve lõpp kuni 28.10.2014.a, Lääne-Virumaal V vald x B kinnistult V vallale kuuluva traataia koos postidega (väärtusega 6815 eurot). Nimelt oli Urmas Velsil, Aap Velsil ja Paavo Velsil vaja T talu ümber aeda, milleks leiti xxx asuva B kinnistu, mille ümber asus keevisvõrgust piirdeaed. Kuriteo sooritamiseks andis Urmas Vels teiste kasutusse oma sõiduki Mercedes-Benz Sprinter. Seejuures Aap Vels andis R.Õ.le korralduse tulla kaasa traataeda varastama. Seejärel Aap Vels, Paavo Vels, R.Õ. ja Maarjo Kalda tegutsedes isikute grupis varastasid B kinnistult ära traataia koos postidega ning toimetasid selle T talu kõrval asuvale kinnistule. Hiljem toimetas Urmas Vels varastatud traataia tema kasutuses olnud xxx, kus kohast see 04.08.2015.a läbiotsimise käigus ära võeti kokku seitse rulli rohelist värvi võrkaeda.

Aap Vels pani 2013 aasta kuni 2015 aasta aprill Lääne-Virumaal toime erinevaid varavastaseid ja isikuvastaseid kuritegusid, mis on kvalifitseeritavad KarS § 209 lg 2 p 1, 4, § 199 lg 2 p 4, 7, § 133 lg 1, § 212 lg 1 järgi. Aap Vels andis kuritegelikule ühendusele allutatud isikutele, s.o R.Õ., S. T. ja Maarjo Kaldale korraldusi kuritegude toimepanemiseks. Kuritegeliku ühenduse liige Aap Vels pani toime KarS § 133 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal 2014 aastal tekkis R.Õ.l konflikt eeluurimisel tuvastamata Aap Velsi tuttavatega, mille käigus tekkis R.Õ. ja tuvastamata isikute vahel kaklus. Järgmisel päeval pöördus Aap Vels R.Õ. poole ja kutsus R.Õ. Rakveres asuva metsa juurde. Nimetatud kohtumisel selgitas Aap Vels, et kuna R.Õ. oli eelmisel päeval peksnud läbi Aap Velsi sõbrad, siis nüüd on R.Õ. selle teo eest võlgu 4000-5000 eurot. R.Õ. võlgnes eelnimetatud summa Aap Velsile, kes määras ka summa suuruse. Seejärel käskis Aap Vels R.Õ. hakata tema jaoks tööd tegema ning vastuhakkamise korral kasutas Aap Vels R.Õ. suhtes füüsilist vägivalda ja ähvardas kasutada pidevalt vägivalda. Sealjuures Aap Vels mõnitas ja alandas R.Õ., kutsudes teda hulluks, orjaks ja neegriks, et allutada R.Õ. enda tahtele. Aap Vels sundis R.Õ.t tegema füüsilist tööd, milleks oli koristamine ja kivide vedamine, tema kodus xxx. Tööd pidi R.Õ. tegema selleks, et teenida tasa võlg, mille Aap Vels oli talle määranud. T talus pidi R.Õ. tegema tavapärasest pikemaid tööpäevi ja Aap Vels tasus R.Õ.le vahest 10 - 20 eurot, et R.Õ. saaks endale toitu osta. Samuti oli R.Õ. sunnitud tegema tööd Aap Velsi elukaaslase M. M.i kodus aadressil xxx, mis seisnes ahju kütmises. Seejärel, olles R.Õ. endale allutanud, käskis Aap Vels R.Õ.l panna toime erinevaid kuritegusid. Kui R.Õ . keeldus kuritegusid toime panemast, siis Aap Vels ähvardas ja lõi R.Õ. tekitades talle valu. Samuti ähvardas Aap Vels R.Õ. võlasummat suurendada, kui R.Õ. ei täida täpselt tema käskusid. Kui R.Õ. tegi midagi teisiti, kui Aap Vels oli käskinud, siis suurendas Aap Vels R.Õ. võlga. Ähvardades vägivalla ja võla suurendamisega ning kasutades R.Õ. suhtes füüsilist vägivalda Aap Vels käskis R.Õ. toime panna järgnevad kuriteod: - Aap Velsi korraldusel pidi R.Õ. koos temaga varastama ajavahemikul september 2014.a kuni aprill 2015.a kütust Lääne-Virumaal V vallast T. külast territooriumil asuva firma R OÜ kütusemahutist. - Aap Velsi korraldusel ja juhendamisel pidi R.Õ. varastama: xxx asuva B OÜ-le kuuluvast farmist ajavahemikul 30.08.2014 kell 19.00 kuni 31.08.2014.a kell 14.00 traktori MTZ952 rm XXX (väärtusega 5000 eurot); Samuti pidi R.Õ. Aap Velsi korraldusel varastama ajavahemikul 2014.a suve lõpp kuni 28.10.2014.a, LääneVirumaal V vald xxx B kinnistult V vallale kuuluva traataia koos postidega. - Aap Velsi korraldusel ja juhendamisel pidi R.Õ. 21.03.2015.a xxx toimepanema sõidukiga Audi A8 rm xxx kindlustuskelmuse, mis on kvalifitseeritav KarS § 212 lg 1 järgi. - Lisaks eeltoodule käskis Aap Vels R.Õ.l võtta liisingusse M OÜ–st sõiduk BMW ja võtta Viru Laenu pandimajast laenu. Kuna R.Õ.le laenu ei antud, siis suurendas Aap Vels R.Õ. võlasummat ning käskis tal otsida isikuid, kelle nimele saaks vormistada järelmaksuga erinevaid kaupasid. Aap Velsi korraldusel pöördus R.Õ. Lääne-Virumaal K. E., T. L. ja E. L. poole. R.Õ. seejärel pani Aap Velsi korraldusel korduvalt toime KarS § 209 lg 2 p 1 p 4 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid. Samuti pani Aap Vels toime KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal enne 2014 aasta juunikuud sai Aap Vels teada,

et H. T.le kuulub Xxx kinnistu (katastritunnusega xxx ja xxx, suurusega 22,5 ha) xxx. Aap Vels soovis eelnimetatud kinnistu koos G. K. pettuse teel H. T. käest kätte saada ja selle vormistada A. K.i nimele ning seejärel kinnistu maha müüa. H. T. eksitamiseks ostis Aap Vels alkoholi ning saatis R.Õ. koos alkoholiga H. T. juurde. R.Õ. ülesandeks oli koos H. T. tarbida alkoholi eesmärgiga, et H. T. asjadest A.ei saaks ning oleks temale kuuluva kinnistu ümbervormistamisega nõus. G. K.i ülesandeks oli vormistada Xxx kinnistu oma ema A. K.i nimele. Kuriteo toimepanemiseks G. K. esitledes ennast A. ́e nimelise isikuna, varalise kasu saamise eesmärgil, tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, alates 2014 aasta maikuust kuni 09.06.2014.a viis H. T., kes oli soovinud müüa kasvavat metsa, pettuse teel eksitusse, mille tagajärjel omandas kannatanule kuuluva Xxx kinnistu (katastritunnusega xxx ja xxx, suurusega 22,5 ha) xxx. Jättes endast mulje kui maksevõimelisest isikust, andis G.K. koos A.Velsiga 2014 aasta juunikuu alguses H. T. ́le ja tema elukaaslasele J. T. ́le väiksemaid summasid sularahas ning alkoholi, millega lõi teadvalt ebaõige ettekujutuse H. T.le. Nimelt öeldi H. T. ́le, et viimase õde võib temalt kinnistu võõrandada, mille takistamiseks tegid A.Vels ja G.K. kannatanule ettepaneku kinnistu G.K.i nimele vormistada, lubades selle uuesti H. T. nimele tagasi vormistada. Kasutades ära H. T. kergeusklikkust ja lihtsameelsust, viisid G.K. ja A.Vels kannatanu 08.06.2014.a sõidukiga Audi A6 Avant, registrimärgiga xxx Tallinnasse xxx asuvasse T. S. Notaribüroosse, viies eelnevalt H. T. eksitusse, käskisid tal notarile öelda, et on kinnistu eest 15000 eurot sularahas varasemalt kätte saanud. Notariaalne tehing jäi teostamata G. K.i ja Aap Velsi tahtest sõltumata põhjustel, kuna notar keeldus lepingut vormistamast põhjendamatult madala hinna tõttu. G.K. ja A.Vels viisid kannatanu 09.06.2014.a sõidukiga Audi A6 Avant, registrimärgiga xxx Tallinnasse xxx asuvasse S. O. Notaribüroosse, viies eelnevalt H. T. eksitusse, käskides tal notarile öelda, et on kinnistu eest 25000 eurot sularahas eelnevalt kätte saanud. Büroos vormistati ostu-müügilepinguga kannatanule kuuluv kinnistu G.K. ema A. K.i nimele. A.Vels ja G.K. lõid jätkuvalt ebaõige kujutuse, kui väitsid H. T. ́le, et vormistavad kinnistu uuesti tema nimele tagasi. G.K. ja A.Vels jätkasid H. T. ́le väiksemate sularaha summade andmist ning ostsid kannatanule ja tema elukaaslasele uue rolleri, viies näitliku täitmistahtega kannatanu eksitusse. Erinevalt varasemalt lubatule müüsid G.K. ja A.Vels 30.06.2014.a kelmuse toimepanemise tagajärjel omandatud Xxx kinnistu maha 40000 euro eest. Kuriteo toimepanemise tagajärjel tekitasid Aap Vels ja G. K. H. T. ́le varalist kahju 40000 eurot. Kinnistu ostis G. I., koos O. J. ning kinnistu vormistati G. I.i nimele. Kinnistu ostmiseks võttis O. J. laenu V.L. ́i käest. Xxx kinnistu maha müümisest saadud 40000 eurot jagasid Aap Vels ja G. K. omavahel ära. G. K. maksis 2000 eurot Urmas Velsile, mille Urmas Vels pidi andma edasi Tallinna kuritegeliku ühenduse liikmetele nö „ühiskassasse“. Ülejäänud osa, s.o 18000 eurot kuriteo tulemusel saadud varast, jagasid G. K. ja Urmas Vels omavahel ära. Urmas Vels sai G. K.i käest 9000 eurot ning Aap Vels sai nimetatud kuriteo tulemusel 20000 eurot. Antud kuriteo tulemusel saadud raha eest ostis Aap Vels endale sõiduki Toyota Land Cruiser 150 rm xxx, mille vormistas oma tuttava T. M. ettevõtte X OÜ nimele. Kuritegeliku ühenduse liikmena ei maksnud Aap Vels (erinevalt G. K.ist, kes maksis Xxx kinnistu kelmusest nö kassasse nõutava summa ära) nimetatud kuriteo toimepanemisest saadud kasumist kuritegelikus ühenduses endast kõrgemal positsioonil asuvatele liikmetele Andrey Kuzyakinile, Marek Kasele ja Georgi Abuladzele raha, mistõttu kui G. K. vahistati ja Xxx kinnistu arestiti, pöördus kinnistu ostmiseks laenu andnud V.L. Aap Velsi poole. V.L. nõudis Aap Velsi käest kinnistu eest makstud raha osalist tagastamist kuna kinnistut ei saanud edasi müüa. Aap Vels pöördus seepeale antud küsimuses oma kuritegeliku ühenduse liikmete poole sooviga neilt tuge saada. Pöördumise tulemusel toimus 09.03.2015.a Tallinnas xxx juures asuvas x kohtumine kuritegeliku ühenduse liikmete Andrey Kuzyakini, Marek Kase, Georgi

Abuladze, Urmas Velsi ja Aap Velsi vahel. Seejärel toimus Andrey Kuzyakini ühenduse liikmetel kohtumine M. S., V.L. ja O. J. vahel. Kohtumisel arutati Aap Velsi võlgnevust seoses Xxx kinnistuga V.L.ile ja O. J.ile. Kohtumisel otsustati kuritegeliku ühenduse liikmete poolt, et Aap Vels peab maksma V.L.ile 23000 eurot kuna antud kuriteo sooritamisest saadud tulust ei olnud Aap Vels kuritegeliku ühendusele nn „kassasse“ maksnud. Kuna Aap Vels V.L. ́ile raha maksta ei soovinud, siis otsustasid teised kuritegeliku ühenduse liikmed, s.o Andrey Kuzyakin ja Urmas Vels võtta ära Aap Velsile kuuluvad sõidukid (Toyota Land Cruiser, BMW, Audi A8) ning anda need anda võla katteks V.L.ile. Sõidukite äravõtmise vältimiseks lasi Aap Vels sõiduki Toyota Land Cruiser 150 rm xxx vormistada oma elukaasalase M. M.i nimele. Samuti varastas Aap Vels grupis koos R.Õ. ja Maarjo Kaldaga toime xxx asuva B OÜ-le kuuluvast farmist ajavahemikul 30.08.2014 kell 19.00 kuni 31.08.2014.a kell 14.00 traktori MTZ952 rm XXX (väärtusega 5000 eurot) varguse, mis seisnes selles, et 2014 aastal käisid Aap Vels, Maarjo Kalda ja R.Õ. varastamas kütust, mille käigus Aap Vels märkas xxx asuva B OÜle kuuluvas farmis traktorit MTZ952 rm XXX. Peale seda andis Aap Vels R.Õ.le ja Maarjo Kaldale korralduse nimetatud traktori varastamiseks. Selleks sõidutas Aap Vels Maarjo Kalda ja R.Õ. B OÜ farmi juurde, kus Maarjo Kalda käivitas traktori MTZ952 rm XXX ning seejärel Maarjo Kalda ja R.Õ. sõitsid traktoriga B OÜ farmi territooriumilt minema. Peale seda peitsid Aap Vels ja R.Õ. traktori MTZ952 rm XXX Lääne-Virumaa, V vald, L. küla, T kinnistu lähedale metsa. 01.10.2014.a teostati politsei poolt Lääne-Virumaa, V vald, L. küla T tee juures metsas traktori MTZ952 rm XXX asitõendi vaatlus, mille käigus traktorit vaadeldi ja tagastati kannatule. Samuti varastas Aap Vels koos Maarjo Kalda ja R.Õ. ajavahemikul 2014 september kuni 2015 aprill Lääne-Virumaal V vallast T.iku külast aadressil asuvast R OÜ-le kuuluvast kütusemahutist erimärgistusega diiselkütust. Kokku varastasid Aap Vels, Maarjo Kalda ja R.Õ. 6200 liitrit erimärgistusega diiselkütust väärtusega 5208 eurot. Peale varguse sooritamist jättis Aap Vels osa varastatud kütusest endale, osa kütusest said endale Maarjo Kalda ja R.Õ. . Osa kütusest andsid isikud edasi Urmas Velsile, kes selliselt pani toime KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo kui ta omandas Aap Velsi, Maarjo Kalda ja R.Õ. poolt süüteo toimepanemise tulemusena saadud vähemalt 500 liitrit erimärgistusega diiselkütust. Samuti pani Aap Vels toime KarS § 209 lg 2 p 1, 4 ja § 349 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, mis seisnesid selles, et 2014 aasta lõpus ja 2015 aasta alguses andis Aap Vels R.Õ.le korraldusi otsida isikuid, keda saaks ära kasutada kelmuste toimepanemisel st kelle nimele osta järelmaksuga erinevaid kaupasid ning võtta laenusid. Tegutsedes Aap Velsilt saadud korraldusel ja juhistel pöördus R.Õ.2014 aasta detsembris K. E. poole. R.Õ. veenis K. E., et ta läheks erinevatesse poodidesse ning võtaks sealt järelmaksuga kaupasid ning annaks need pärast seda R.Õ.le üle. R.Õ. ütles, et tema ja ta sõber (Aap Vels) vajavaid neid asju, aga nad ise ei saa järelmaksuga tooteid osta. R.Õ. lubas peale kaupade kätte saamist K. E. käest nende eest tasuda. Seega Aap Vels koos R.Õ. varalise kasu saamiseks viisid K. E. teadvalt eksiteele, lubades korduvalt ise tasuda järelmaksu, seega lõid tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse. Nimetatud tegevusega lõi R.Õ. Aap Velsi korraldusel ja juhendamisel K. E.le teadvalt ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest, et saada varalist kasu. Eelnimetatud viisil ostis K. E. ning andis üle isikute grupis tegutsenud R.Õ.le ja Aap Velsile järgmised esemed: - 26.12.2104.a X AS-st mobiiltelefoni Samsung Galaxy S5, maksumusega 498 eurot;

- 27.12.2014.a X AS-st mobiiltelefoni Samsung Galaxy Ace 4 maksumusega 147,60 eurot; - 27.12.2014.a S OÜ-st autoaudio komplekti maksumusega 473 eurot ning sõlmis kauba eest tasumiseks järelmaksulepingu OÜ-ga K; - 27.12.2014.a V OÜ (Rakvere x kauplusest) televiisor Sharp maksumusega 387,50 eurot ning sõlmis kauba eest tasumiseks järelmaksulepingu OÜ-ga X; - 23.01.2014.a OÜ X (K kauplusest) televiisori LUXOR Lux 50L244s, maksumusega 429,9 eurot ning sõlmis kauba eest tasumiseks järelmaksulepingu AS C ( As I- uus nimi); - 24.01.2015.a A. S. FIE-lt mootorsae Stihl maksumusega 399 eurot ning sõlmis kauba eest tasumiseks järelmaks lepingu K OÜ-ga; Peale kaupade ostmist, järelmaksude lepingute sõlmimist ja kaupade kättesaamist andis K. E. eelnimetatud esemed R.Õ. kätte, kes müüs esemed maha ostuhinnast poole odavama hinnaga. Kaupade müügist saadud raha andis R.Õ. edasi Aap Velsile. R.Õ. ja Aap Vels tahtlikult jätsid kaupade eest K. E.le tasumata ning tekitasid K. E.le 3699,94 euro suuruse varalise kahju. 2015 aasta veebruaris pöördusid isikute grupis tegutsenud R.Õ. ja Aap Vels E. L. poole, et E. L. annaks oma dokumendi, et osta järelmaksuga teler. R.Õ. ja Aap Vels lubasid peale teleri kättesaamist selle eest E. L. tasuda. Seega Aap Vels koos R.Õ. varalise kasu saamiseks viisid E. L. teadvalt eksiteele, lubades korduvalt ise tasuda järelmaksu, seega lõid tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse. Peale E. L. isikutunnistuse kättesaamist tellisid R.Õ.ja Aap Vels 06.03.2015.a interneti teel X OÜ-st järelmaksuga teleri Philips 3D Smart UHD maksumusega 822 eurot (kogumaksumus koos järelmaksu intressidega 1222 eurot). Teleri ostmiseks tegi R.Õ. sissemakse oma elukaaslase K.O. pangakontolt. Televiisori saabumisel viisid Aap Vels ja R.Õ. E. L. x postkontorisse kohapeale, et teler kätte saada ning E.L. andis samas teleri üle Aap Velsile ja R.Õ.le. Seejärel müüsid Aap Vels ja R.Õ. teleri Philips 3D Smart UHD maha ning tahtlikult jätsid teleri eest E. L. ja X OÜ-le maksmata. Oma tegevusega tekitasid isikute grupis tegutsenud S. T., R.Õ. ja Aap Vels E. L. varalise kahju 382,63 eurot ja X OÜ-le ligikaudu 1222 eurot (täpne kahjusumma selgitamisel). 2015 aasta veebruaris pöördusid R.Õ. ja Aap Vels T. L. poole, et T. L. annaks neile oma dokumendi. Kuna T.L.l puudus kehtiv dokument, siis toimetas 18.02.2015.a R.Õ., Aap Velsi korraldusel, T. L. Rakvere Kreutzwaldi 5a asuvasse kodakondsus ja migratsiooni teenidussaali uut dokumenti taotlema. Raha dokumentide taotlemiseks andis T. L.le ja R.Õ.le Aap Vels. Seejärel Aap Vels ja R.Õ. toimetasid T.L. 20.02.2015.a Tallinna, Põhja Prefektuuri teenindusse, kus väljastati T.L.le isikut tõendav dokument. Peale dokumendi kättesaamist andis T. L. oma dokumendi üle isikute grupis tegutsenud Aap Velsile ja R.Õ.le. R.Õ. ja Aap Vels lubasid antud dokumendi alusel kontrollida, kas T.L. on võlgnevusi. Peale T. L.lt isikutunnistuse kättesaamist R.Õ. ja Aap Vels 23.03.2015.a tellisid interneti teel X OÜ-st järelmaksuga teleri Philips 3D Smart 4K UHD maksumusega 822 eurot (kogumaksumus koos järelmaksu intressidega 1222 eurot). Teleri ostmiseks tegid S. T., R.Õ .ja Aap Vels sissemakse N. B. pangakontolt. Televiisori saabumisel viisid Aap Vels ja R.Õ. T. L. x postkontorisse kohapeale, et teler kätte saada ning T. L. andis teleri üle Aap Velsile ja R.Õ.le. Seejärel müüsid Aap Vels ja R.Õ. teleri Philips 3D Smart UHD maha ning tahtlikult jätsid teleri eest T. L.le ja X OÜ-le maksmata. Oma tegevusega isikute grupis tegutsenud R.Õ. ja Aap Vels X OÜ-le varalise kahju 1222 eurot (täpne kahjusumma selgitamisel). Samuti pani kuritegeliku ühenduse liige Aap Vels toime KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, mis seisnes selles, et tema pani toime 21.03.2015.a xxx toime sõidukiga Audi A8 rm xxx kindlustuskelmuse – kindlustusjuhtumi esilekutsumise ja kindlustusjuhtumi kohta toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise. Nimelt soetas Aap Vels 17.11.2014.a sõiduki Audi A8 rm xxx ning vormistas sõiduki oma elukaaslase M. M. nimele ning sõlmis M. M.i nimel sõidukile Suurkasko kindlustuse S AS-iga ja tasus kindlustusmakseid. Kuna sõiduki Audi A8 rm xxx tehniline seisukord oli halb, otsustas Aap Vels 2015 aastal nimetatud sõidukiga panna toime kindlustuskelmuse, et saada hiljem kindlustuselt S AS kindlustushüvitist. Selleks pöördus Aap Vels kõigepealt S. T. poole, et viimane teeks sõidukiga Audi A8 rm xxx tahtlikult avarii. S. T. keeldus sellest ettepanekust kuna kartis avariid sooritada. Seejärel pöördus Aap Vels temale allutatud R.Õ. poole ja käskis tal Audi A8 rm xxx avarii teha. Avarii tegemiseks sõitsid R.Õ., S. T. ja Aap Vels kahe sõidukiga xxx, kus R.Õ. sõitis Aap Velsilt saadud korralduste alusel sõidukiga Audi A8 rm xxx teelt välja, mille tulemusel sai sõiduki esiosa vigastusi. Peale õnnetust pöördus Aap Vels S AS poole ja esitas autokindlustuse kahjuavalduse. Kahjuavaldusse kirjutas Aap Vels andmed, et tema sõitis sõidukiga Rakverest Tamsalusse ja metsast jooksis siga tee peale ning seejärel sõitis ta teelt välja paremale poole. Et avarii tunduks tõepärasem, siis peale avariid lõikas Aap Vels Urmas Velsile kuuluvate metssigade seljast karvu. Metssea karvad asetas Aap Vels sõiduki Audi A8 rm xxx vigastatud kohale, et jätta mulje nagu oleks avarii käigus toimunud metsseaga kokkupõrge. Aap Velsi poolt esitatud kahjuavalduse alusel maksti osa so 2395 eurot M. M.i arvelduskontole. Nimetatud summa andis M. M. edasi Aap Velsile. Aap Velsi poolt kogutud rahadest ja ülal nimetatud kuritegude toimepanemisel saadud varalisest kasust maksis Aap Vels 10% Georgi Abuladzele, kes omakorda toimetas kogutud kuritegeliku raha Andrey Kuzyakini kätte „kassasse“ paigutamiseks. Georgi Abuladze kaudu rahade maksmine Andrey Kuzyakini „kassasse“ pidi tagama Aap Velsile kuritegeliku ühenduse poolse kaitse. Aap Vels tasus kuritegelikule ühendusele protsendi nendest kuritegudest saadud tulust, millest võis hiljem tulla probleeme ning mille lahendamiseks võis ta abi vajada kuritegeliku ühenduse liikmetelt. Süüdistuse kohaselt süüdistatakse Aap Vels ́i KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o kuulumises kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse, isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegelikku ühendusse, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus on suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, toimepanemisele, ning esimese astme kuritegude toimepanemisele. Ükski süüdistatavatest ei tunnistanud end antud kuriteos süüdi, kõik süüdistatavad selgitasid, et mingit kuritegelikku ühendust ei ole eksisteerinud, nad ei ole iial kuritegelikku ühendusse kuulunud. Resümeerides nende ütlusi üldsõnaliselt saab öelda, et kõik süüdistatavad üritasid kohtus luua pilti sellest, et tegemist oli pelgalt tutvus- ja sõpruskonnaga. Süüdistatav A. Kuzyakin väitis, et ta tunneb U. Velsi umbes aastast 2012, tutvus temaga kunagi M. Kase sünnipäeval temaga, seega tunneb M. Kaset veel varasemast ajast, G. Abuladzet ka samast ajaperioodist, kõigi nendega on sõbralikes suhetes ja vahest on üksteisele võlgu antud (t kd 30 lk 153-154). A. Velsi on ta vaid koos U. Velsiga näinud, temaga ei ole kunagi rääkinud, mingeid rahalisi ega muid suhteid temaga ei oma (t kd 30 lk 154). Süüdistatav U. Vels nimetas A. Kuzyakinit tuttavaks, kellega tutvus 2013. a, müüs talle küttepuid ja neid sidus vaid äritegevus (t kd 34 lk 3). Süüdistatava G. Abuladzega tutvus põhjusel, et tema poeg A. Vels tegeles samuti poksiga nagu G. Abuladzegi ning M. Kaset tunneb aastast 2012-2013..a kuna soovis samuti rajada Ke tootmise nagu M. Kase (t kd 34 lk 4).

Süüdistatav M. Kase selgitas, et G. Abuladze on ta sõber, A. Kuzyakinit tunneb 2001.a alates, ta on temalt ka võlgu võtnud aastatel 2011-2013 ja talle ka võlgu andnud ning A. Kuzyakini sidus teda ka nn X projekt, nad soovisid ärialaselt suhelda Venemaaga õlleturustamise küsimuses (t kd 32 lk 77). U. Velsiga oli pealiskaudsetes suhetes, tundis teda aastast 2011-2012 ja A. Velsi teab väga pealiskaudselt, on teda vaid koos U. Velsiga näinud ja ei omanud isegi tema telefoninumbrit (t kd 32 lk 81-82). Süüdistatav G. Abuladze selgitas, et A. Kuzyakiniga on tal olnud vaid võlasuhted (t kd 32 lk 170) ning ta oli temaga sõbralikes suhetes (t kd 32 lk 192). M. Kasega oli ta sõber ja ka sidus teda Kasega X eksportimise plaan (t kd 32 lk 193). U. Velsiga olid suhted pealiskaudsemad, teadis, et ta on A. Kuzyakini hea sõber ja A. Velsi isa. A. Velsiga oli sõbrasuhetes, kohtusid poksi võistlustel umbes 2009-2010.a, aitas leida talle treeningpartnereid ja klubisid ja neid ühendas paar laenusuhet, ta laenas A. Velsile raha (t kd 33 lk 28-29). Süüdistatav A. Vels selgitas, et A. Kuzyakin on tema jaoks võõras inimene, ta ei tea temast mitte midagi peale selle, et ta on isa tuttav (t kd 35 lk 41), ta ei ole temaga kunagi suhelnud, on teda elus vaid ühe korra näinud, U. Vels on tema isa, kellega vahepeal suhted halvenesid (t kd 35 lk 41), G. Abuladzet tunneb ta umbes 2008-2009.a, nad olid väga head sõbrad ja suhted halvenesid 2013-2014.a, kuna isa ässitas G. Abuladze temaga tülli. Ka on ta G. Abuladzelt võtnud elus ühe korra võlgu ja see on osaliselt maksmata (t kd 35 lk 43), ka on Abuladze temalt 700 eurot võlgu küsinud (t kd 36 lk 104), M. Kasega sõprussuhet ei oma, teab teda vaid läbi G. Abuladze ning on kohtunud 1-2 korda, sisuliselt pole millestki rääkinud (t kd 35 lk 44). Kohus ei pea süüdistatavate (A. Kuzyakin, M. Kase, G. Abuladze, U. Vels ja A. Vels) antud ütlusi kuritegeliku ühendusega seonduvas süüdistuses usaldusväärseteks ja neid tõendina ei arvesta, kuna süüdistatavate väited selle kohta, et kuritegelik ühendus puudus, A. Kuzyakin seda ei juhtinud ja teised sellesse ei kuulunud ning neil puudus igasugune roll kuritegelikus ühenduses, samuti nende selgitused selle kohta, et nad ei ole nad toime pannud tegusid, mis antud süüdistustes neile inkrimineeritud on, on vastuolus kohtus uuritud ja omavahel riimuvate usaldusväärsete tõenditega. Kohtul puudub alus kahelda vaid süüdistavate ütlustes selles osas, millistes nad ise kohtus kinnitasid jälitustoimingu protokollides kajastatud, kohtus kuulatud telefonikõnedes ja pealtkuulamistes nende poolt kasutatud nende endi ja teiste kohta kasutatavaid hüüdnimesid, nad ei eitanud, et Kuzyakinit nimetati „Kuzja“, „K.“, „Kuznja“; Aduladzet „Zorik“, „Kork“; U. Velsi „Vanamees“, ,,Paks’’, „Urme“, A. Velsi „Noor“, „Melkii“ ja ka ütlustes, millistes nad kinnitasid omavahelist suhtlust, seda, et kõnedes räägivad tõesti nemad. Küll aga ei ole usaldusväärsed nende ütlused, suhtluse- ja tegevuse motiivide ega nende seotuse aluste kohta. Kohtus vahetult kuulatud telefonikõnedest, mida oli väga suur hulk (kohtus kuulati vahetult üle 778 telefonikõnet), mis sisaldusid paljudes erinevates jälitustoimingu protokollides ja neist joonistus välja väga selge pilt kuritegeliku ühenduse struktuurist, selle tegevuse põhimõtetest ja liikmelisusest ning rollijaotusest ja see kinnitas igati isikutele esitatud süüdistuste paikapidavust. Kuna kõnesid kuulati jälitustegevuse käigus pealt aastaid, ei saa ka väita, et oleks tegemist nn kontekstist välja rebitud tõlgendustega, nagu püüdsid väita kaitsjad. Kuulates kõnesid aastate lõikes, riimusid need omavahel ja võimaldasid kohtul kujundada tervikpildi ja siseveendumuse. Kõned olid omavahel sisult ja kontekstilt riimuvad, ka kattus antud kõnede pinnalt tekkinud pilt kuritegeliku ühenduse olemusest paljude kohtus ülekuulatud otsuses

eelnevalt refereeritud tunnistajate ütlustega, nt tunnistaja K., kannatanute K., Õ., samuti süüdistatava S. T. ütlustega jt tõenditega. Kohtus uuritud tõendid lükkasid ümber süüdistatavate versiooni kuritegeliku ühenduse puudumisest ja nn lihtsast sõpruskonnast. Süüdistatavad püüdsid erinevate versioonidega selgitada, et nende meelest on kõnedest nähtuv pilt ekslik ja prokuratuur on andnud nende tegevusele vale värvingu, kuid kõik nende väited olid eluliselt mitteusutavad ja teiste tõenditega vastuolus olevad. Kohus toob siin vaid mõned näited iga süüdistatava puhul esinenud vastuolude kohta, kuna vastuolude maht oli väga ulatuslik. Mõned näited vastuoludest: A. Vels väitis, et A. Kuzyakinit ta sisuliselt ei tunne, samas tunnistaja T. R. andis kohtus ütlusi, et ta on paar korda Kuzyakinit näinud, kuna see on A. Velsi tuttav (t kd 23 lk 42), hilisemalt kohus toob näiteid ka jälitustoimingu protokollides sisalduvatest kõnedest, millistest nähtuvalt Kuzyakin oli teadlik A. Velsi tegevustest. Ka näiteks püüdis A. Vels väita, et kõnedes, millistes ta Abuladzega räägib rahast, oli rahatemaatika tingitud vaid tema isiklikust võlast Abuladzele ning võlgu oli vaid üks, samas Abuladze kohtus väitis, et on A. Velsile andnud laenu kaks korda, (süüdistatavate ütlustes omavaheline vastuolu) ning ka ei ole eluliselt usutav asjaolu, et kui A. Vels enda sõnade kohaselt ajal, kui oli veel Abuladzele võlgu, laenas ta ise samal ajal Abuladzele raha. Teatavasti on eluline usutavus Riigikohtu seisukoha kohaselt samuti oluline asjaolu tõendite hindamisel (nt RKKKo 3-1-1-74-05, p 15; 3-1-1-6108, p 16.6; 3-1-1-3-10, p 13). Ka ei suutnud A. Vels selgitada kohtule asjaolu, et kui ta enda väite kohaselt samal perioodil andis välja laene ja omas sissetulekuid, miks ta siis Abuldazele võlga tagasi ei maksnud (t kd 36 lk 158). Ka ei ole usaldusväärsed ega eluliselt usutavad näiteks A. Velsi selgitused, et kui ta kõnedes kasutas terminit, et tal on Tallinnas „minu inimesed“ (kõne 12.02.2015 kell 22:46 A. Vels ja I. Vels vahel (t kd 10 lk 39-49), „ enda omad“ nt 27.03.2015 kell 14:40 A. Velsi ja M. M.i vahel (t kd 10 lk 137-138), ka samal päeval kell 17:11 kõnes emaga (t kd 10 lk 438-140), pidas ta silmas hoopis oma sõpru, trennikaaslasi, kes Tallinnas elasid, mitte kuritegeliku ühenduse liikmeid. Vastuolu ilmneb põhjusel, et ise ta kohtule vastates väitis, et tülisid tal nende trennikaaslaste ja sõpradega ei olnud (väide kohtus t kd 36 lk 155) Sellise väitega on vastuolus tema teises kõnes 11.11.2014 kell 20:16 A. Velsi ja T. R. vahel (t kd 9 lk 18), kust nähtub konflikt ja A. Velsi poolt ebatsensuurselt väljendatu „ärme võõraid nikume..., nikume omasid“. Antud vastuolule A. Vels arusaadavat selgitust anda ei suutnud. Samuti ei suutnud ta kohtule selgitada, miks ta juhul, kui „omad“, „meie inimesed“ tähendasid sõpru, trennikaaslasi, väitis kõnes M.ga 27.03.2015 kell 17:31 „...ütlen enda omadele, et kuulge, head aega, no, sorry, no ma olen üksi’’ (t kd 10 lk 141). Seda kõnet on kohus täpsemalt otsuses ka analüüsinud. Kohtuotsuses leidis tõendamist varem analüüsitud episoodis (kannatanu T. episood), et selleks ajaks (2015.a märts) olid A. Velsil tekkinud lahkhelid kuritegeliku ühendusega, kuna ta ei tasunud nn kümnist kuritegelikult ühendusele L. kinnistut puudutavas episoodis toimepandud kuriteo eest ja see oli ka põhjuseks, miks ta soovis ühendusest lahkuda. A. Velsi väide, et ta ei kuulunud kuritegelikku ühendusse, neile ei maksnud ega maksma ka pidanud on vastuolus paljude tõenditega. A. Velsil kuritegelikust tulust osa tasumise kohustuse olemasolu kinnitas kohtus tunnistaja K., kelle ütlused riimusid ka jälitustoimingu protokollides kajastatud paljude kõnedega, nii näiteks A. Vels kõnes I. V. 12.02.2015 kell 22:46, kinnitas, et talle heideti ette, et ta ei visanud „kümnekat katlasse“, sama ilmneb kõnest 18.02.2015 kell 14:53 K. ja A. Velsi vahel (t kd 10 lk 57-60). Kõnedest 12.02.2015 kell 22:46 A. Velsi ja I. V. vahel, kõnest 13.02.2015 kell 15:04 A. Velsi kõnest T. R.ga, kõnest 18.02.2015 kell 14:53 K. nähtub, et mittemaksmise tõttu tõmmati A. Vels „enda omade juurde“ välja ja „...Andrjuha ütles selle peale, et kuradi, et ei see auto.... ma ajan korda“. Paljude kõnede kontekstist nähtuvalt pakkus A. Vels kuritegelikule ühendusele hüvitiseks oma autot, aga nõuti ka täiendavat raha ja A. Vels kõnes K. kinnitaski 18.02.2015 kell 14:53 (t kd 10 lk 60), et „nüüd lähen viskan oma asja eest ja.... kakskümmend kaheksa panin alla, teenisin kaksteist, viin selle kuradi tonn kakssada ära“ ehk siis antud kõnest nähtubki A. Velsi kohustus

maksta kuritegelikust tulust 10 protsenti kuritegelikule ühendusele. Kõik eenimetatu on vastuolus A.Velsi väidetega ja kinnitab nende paikapidamatust. Samuti ei olnud usaldusväärsed M. Kase selgitused selle kohta, et tema kõnes kasutatud termin „poti raha“ käis hoopis tema firma K OÜ kassa kohta, kuna selline väide on vastuolus tema enda teises 10.02.2016 jälitustoimingu protokollis kajastatud kõnes sisalduvaga, nii 16.07.2015 kell 16:53 kõnes R. K. Kase kurdab, et ’’üks junn toob mul kuradi poti raha raisk kuradi poolteist kuud ära noh’’(t kd 6 lk 222). Edasi selgitab ta ka „poti raha„ kujunemist, millest nähtub sõnaselgelt, et tegemist ei ole juriidilise ettevõtte kassa rahaga, vaid rahaga, mis antakse ühendusele ja mida saab nn „panna töösse“. Ning vahetult eelnevad kõned Kuzyakiniga 14.07.2015 kell 16:28 (t kd 6 lk 221-222) ja järgnevad kõned 15.07.2015.a kell 19:48 (t kd 6 lk 225-226) A. Kuzyakiniga, mis kirjeldavad A. Kuzyakini seotust antud rahadega, K OÜ kassaga teatavasti ei oleks pidanud A. Kuzyakinil üldse puutumust olema, kuna ta ei töötanud K OÜs, ka M. Kase väide, et „inimesed, kes on minu juurde kinnitatud“ (kõne 24.01.2015 kell 14:21 R. L. ja Kase vahel, t kd 6 lk 71) ei saa käia tema ettevõtte tööliste kohta, nagu Kase istungil väitis, see nähtub üheselt kõne kontekstist. Samuti Kase väited selle kohta, et Kuzyakin talle pole kunagi korraldusi andnud leidis ümberlükkamist paljude kõnedega, taas vaid mõned näited- 10.02.2016.a. jälitustoimingu protokollis olevas kõned Kase-Kuzyakini vahel 30.06.2015 kell 16:28 ja kell 16:37, kus Marek Kasele antakse konkreetsed korraldused kuritegeliku ühenduse jaoks raha kogumiseks, nõuete edastamise ja tähtaegade osas (t kd 6 lk 204-206), samuti kõnes 10.07.2015 kell 18:11 nende vahel (t kd 6 lk 208-209). Nii näiteks ka kõnes 13.11.2014 kell 22:46 M. Kase E. O. vahel selgitab Kase, et peab ka raha oma ’’dzunglile’’ andma ja teine isik kurdab samuti oma kohustust maksta oma „džunglile“, kus on palju inimesi (t kd 6 lk 38-39). Selliseid näiteid on palju ja kõnede sisust nähtuvalt puudus igasugune seos OÜ K või nn X projektiga. Samuti on oluline näide kõne 02.04.2015 kell 15:50 Kuzyakini ja Kase vahel (t kd 32 lk 145), millises Kuzjakin A.Velsi kinnipidamise järel annab korralduse koguneda, võtta kaasa autod, kuna on karta ,et kõik „võetakse täiega“ ja ka ütleb, et A.Velsi autodes on „meie“ raha sees. „Meie andsime nende autode ostmiseks raha“, ütleb Kase (t kd 32 lk 146). M.Kase ettevõtte rahad aga ei omanud A.Velsiga mingit seotust. Ka riimuvad eelkäsitletud kõnedes tegelikult A.Velsi kasutatud nimetus „katel“ ja M.Kase kasutatud termin „pott“ ja nende terminite kasutuse kontekst,millisest nähtuvalt peeti silmas kuritegeliku ühenduse raha. Kõne,mis salvestati Kase ja Venno vahel viimase sõidukis (12.02.2015 kl 15.37 loetleb Abuladze „doljas“ olevaid isikuid- Kuzja, Abuladze, Aap jt. M. Kase väide, et kui ta räägib „oma inimestest“ ja rahade tasumisest on tegemist K OÜ inimestega, on ümber lükatud ka kõnes 13.06.2015.a kell 13:56 M. Kase ja Mihhail Kalašnikov’i vahel, kus esmalt Kase ütleb, et tuleb telefonid ära panna, kuna jutt on konfidentsiaalne ja edasi ta selgitab, et kui keegi on laevas kapten vastutab ta oma madruste eest ja rõhutab, et ta on oma laeva peal kapten (t kd 6 lk 197-198), juhul kui tegemist oleks olnud tööalase teemaga ei oleks olnud vajalik rõhutada konfidentsiaalsust ja telefoni ära panemist. Samuti süüdistatava Abuladze väited selle kohta, et tal puudus igasugune seos kuritegeliku ühenduse jaoks kogutavate rahadega ja et ta omas Kuzjakiniga vaid isiklikke võlasuhteid leidsid ümberlükkamist jälitustegevuse käigus koostatud protokollides kajastuvate vahetult kohtus kuulatud telefonikõnedega, taas vaid mõned näited- nii näiteks kõnest 05.01.2015 kl 14.00 ( k 6 t.l.56-57) nähtub ilmselgelt, et jutt ei ole mitte kahe isiku ( Abuladze-Kuzyakin) vahelisest laenust, vaid nimetatakse teiste isikutega seotud summasid ( „Jokkiriga 4 tonni, Makunjale 4 tonni“) ja ka annab Kuzjakin korraldusi: “... no esialgu pole vaja, pole vaja inimest hirmutada“, mille peale Abulddze küsib „hea küll, see tähendab praegu jätkame nii nagu oli, eks?“ ja Kuzyakin vastab „ no jah, ainult et sa vaata sedasamustiki, ettevaatlikult kõik, ära sa seal midagi räägi, said aru“( k 6 lk 57). samuti kõnest P.ga 20.11.2014 kl 17.37 nähtub, et Abuladze ei

soovinud saada tagasi laenu, vaid pidi seda jagama ühiskasasse (korraldused panna selgitusse vaid üklekanne, Abuladze selgitus, et ta ei tahaks enda rahast seda maksta jne) (k 6 t.l.44). Samuti kõnedes 18.08.2015 kl 14.56 soovib Kuzyakin saada teada raamatupidamislikku seisu ühe laekumise osas ja Abuladze lubab kohe uurida ja tagasisidet anda (k 6 lk 248), seega oli Abuladze isikuks, kes järelikult omas ülevaadet kuritegeliku ühenduse rahalisest olukorrast. Kõnes 02.09.2015 kl 15.43 Kuzjakini ja Abuladze vahel annab taas Kuzyakin korraldusi koguda teatud raha iga kuu (k.6 t.l.254)., kõnes 04.09.2015 kl 21.08 samuti ( k6 t.l.255) , kus Kuzyakin ka märgib, et kuna rahad ei laeku, tuleb isikul, kellelt seda nõutakse „lõug segi peksta“. Abuladze ju ise väitis, et tal olid Kuzyakiniga vaid korrektsed võlasuhted, kelleltki ei nõutud midagi kunagi ei ähvarduste ega vägivallaga jne, seega on tema väited vastuolus kogutud tõenditega. Samuti kõnes 11.09.2015 kell 20:36 Abuladze ja Kuzyakini vahel annab Kuzyakin korraldusi võtta raha nõudmisele kaasa keegi Vadik, kelle löögist ollakse kohe pikali maas ja lisab ’’sina tao jalgadega lõpuni...“ (t kd 6 lk .258-259). Samuti samas kõnes meenutab Kuzyakin, et ega Abuladzele, et mõned inimesed on unustanud „protsente maksta“. Ka on ümber lükatud näiteks Abuladze väited selle kohta, et U. Velsiga olid suhted pealiskaudsed, polnud rahalisi jms seoseid näiteks kõnes 04.12.2014 kell 12:10 Kuzyakiniga, millises annab viimane Abuladzele ka U. Velsi osas korraldusi, keelab tal helistada Rakverre, keelab midagi telefonis rääkida, kuna U. Velsil „on sabad“ (t kd 6 lk 54). Teatavasti kohus eelnevalt ka kajastas asjaolu, et teatud ajahetkel hakkasid kuritegeliku ühenduse liikmed kartma mobiiltelefonide pealtkuulamist. Süüdistatav G. Abuladze ja ta kaitsja väitsid, et G. Abuladze osas puuduvad tõendid kuritegelikku ühendusse kuulumises. Kohus sellega ei nõustu, kohtus leidis tõendamist, et süüdistatav korraldas kuritegeliku ühenduse rahaasju, rahade laekumist, ka nähtus A. Velsilt autode kätte saamisega seoses, et ta uuris ka A. Velsilt varade omastamise võimalikkust ehk siis tegi endast sõltuvad teod kuritegeliku ühenduse kassa täitmiseks. On asjakohane märkida, et kuritegelikku ühendusse kuulub KarS § 255 tähenduses ka isik, kes üksnes toetab sellise ühenduse eksistentsi ja seda isegi kas või väliselt õiguspärasel moel nt raamatupidamis teenust osatades (RK 1-16-6452 p 37). Abuladze puhul aga leidis aga antud otsuses analüüsitud paljude kõnedega tõendamist, et tema sekkus aktiivselt ka sie rahade kogumisse, esitas ülevaadet Kuzyakinile jne. Näited ka süüdistatava U. Velsi ütlustes sisalduvatest vastuoludest. Nii näiteks on U. Velsi väited selle kohta, et kogu tema tegevus oli legaalne ja tal ei olnud midagi karta vastuolus kohtu poolt otsuses varem kajastatud paljude kõnedega, millistes U. Vels viitas vajadusele mitte telefoni teel asju rääkida (nt kõne 03.02.2015 Kasega). Samuti tema väide selle kohta, et Kuzyakinil ja A. Velsil suhtlus puudus (seda väitsid ka Kuzyakin ja A.Vels) on vastuolus tema enda kõnes 20.03.2015 kl 17:15 Kasega, kus U. Vels selgitab, et Kuzjakin leiab, et kuna A. Vels pani „kasjakki“, tuleb tal hakata vastutama. Ka tundis A. Kuzyakin paljudes kõnedes huvi A. Velsi sõidukite jms osas, samuti heitis Kuzyakin U. Velsile ette, et ta Noor ei kuuletu. Neid kõnesid on otsuses käsitletud. Ka ei suutnud U. Vels arusaadavalt ja usaldusväärselt selgitada otsuses varem kajastatud sõidukis toimunud vestluse kohta K. K.ga, kus ta räägib lahti kuritegeliku ühenduse põhimõtted (21.08.2104 kohtumine autos), millist on kohtuotsuses kajastatud, kust ta sellise jutu võttis, kui see ei ole tõene , samuti ei suutnud ta selgitada, miks kõnes 21.07.2014 kl 18.17 Kuzyakiniga, kus Kuzyakin ütleb „aga, kui sa meiega töötad....“, talle nii öeldakse, kuna teatavasti ei omanud U. Vels ega A. Kuzyakin ühetegi juriidilist töösuhet. U. Velsi väide selle kohta, et ta ei valdanud vene keelt ja ei saanud aru, mida Kuzyakin rääkis, on ümber lükatud asjaoluga, et U. Vels on pidanud Kuzyakiniga väga suurel hulgal kõnesid ja sageli kohe Kuzyakinilt korralduse saamise järgselt edasi andnud selle ka teistele isikutele (K. episoodi puudutavas osas antud kõned kajastatud). Ka väitis U. Vels, et mitte tema ei ähvardanud K. K., vaid K. ähvardas teda (t kd 34 lk 35), milline asjaolu on samuti ümber

lükatud K. episoodi juures kohtu poolt analüüsitud usaldusväärsete kannatanu K. ütlustega ja kõnedega, mis sisaldavad ähvardusi K. osas. Samuti on ümber lükkamist leidnud süüdistatava A. Kuzyakini väited, milliste kohta samuti mõned näited. A. Kuzyakin väitis, et ta ei ole kellelegi (väidetavatest kuritegeliku ühenduse liikmetest) korraldusi jaganud (t kd 31 lk 182). Eelpool kohtuotsuses on toodud konkreetsed näited kõnedest, kus A. Kuzyakin andis korraldusi nii raha koguda, kui ka andis korraldusi tähtaegade määramiseks maksmisel, kui ka korraldusi ähvardamiseks, „pigistamiseks“, vägivallaks. Ta ei suutnud selgitada kohtu küsimuste voorus ka kohtu poolt uuesti küsimiseks avaldatud ja tema polt ähvardusi sisaldavate kõnede osas antud vastuolu (t kd 31 lk 183). Ka ei suutnud süüdistatav arusaadavalt kohtule selgitada miks ta kõnes 20.05.2015 kell 20:58 M. Kasega ta väitab, et „Marek on meil ülemus, nagu ka mina...“, samas kõnes nimetas ta ka G. Abuladzet ülemuseks. Teatavasti ei töötanud antud isikud koos mitte üheski ettevõttes. Ka ei suutnud süüdistatav selgitada, miks juhul, kui ta ise väitis, et A. Velsi ta praktiliselt ei tundnudki, tundis ta kõnedes huvi tema sõidukite vastu, märkis, et „meie raha“ on seal sees, arutles tema käitumise üle („kasjaki panemine“) jne. Nimetatud kõned on otsuses käsitletud.

Alates 01.01.2015.a. näeb KarS § 255 lg 1 ette vastutuse kuulumis eest kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse isikutevaheliste ülesannete jaotusega ühendusse, mille tegevus on suunatud teise astme kuritegude toimepanemisele, milliste eest vangistuse ülemmäär on vähemalt 3 aastat või esimese astme kuritegude toimepanemisele. Kuni 01.01.2015.a oli antud sätte sõnastus järgnev: kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus on suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele. Käesoleval juhul süüdistatakse Kuzyakinit selles, et ta vähemalt 2012 lõi ja organiseeris kuritegeliku ühenduse, Abuladzet süüdistatakse sinna kuulumises vähemalt 2013 aastast, U. Velsi samuti 2013 aastast, M. Kaset alates 2012.aaastast, A. Velsi alates 2013.aastast. Seega- kuna süüdistusaktist nähtuvalt ei ole 2012 kuulunud A. Kuzyakini loodud kuritegelikku ühendusse vähemalt 3 inimest, selline liikmelisus tekkis nii süüdistusakti kui ka kohtus uuritud tõendite kohaselt 2013 aastast, tuleb lugeda A. Kuzyakini ja M. Kasel kuritegeliku ühenduse süüdistusega seonduvalt ühenduse organiseerimise aastaks A. Kuzyakinil 2013 ja M. Kasel kuritegelikku ühendusse kuulumise algaastaks samuti 2013. Prokurör parandas antud vea ka süüdistuskõnes, märkides kuritegeliku ühenduse algaastaks 2013.a (t kd 45 lk 183). Seadusandja tahte kohaselt on kindla struktuuriga püsiv ülesannete jaotusega isikute kooslus kuritegelik ühendus vaid juhul, kui ta kahjustab individuaalhüvesid ja ei oma tähtsust, kas õigushüve kahjustatakse üksiktäideviija poolt või kolmest täideviijast koosnev grupp (RK 116-6452). Kuritegelik ühendus kujutab endast ohupotensiaali, mis kaasneb juba ühenduse loomisega (RKKKm 3-1-1-127-13 p. 7). Seega on tegemist formaalse deliktiga, mis tähendab, et kuriteokoosseis on täidetud juba pelgalt kuritegelikku ühendusse kuulumisega, mitte aga nende kuritegude vahetu toimepanemisega, millele on kuritegeliku ühenduse tegevus on suunatud. See on ka põhjus, kuritegeliku ühendusega seotud süüdistused kõikide liikmete puhul hõlmavad kogu kuritegeliku ühenduse tegevust. KarS § 255 on vältav kuritegu, mis algab selle liikmeks saamisega ja lakkab selle staatuse lõppemisega (RKKKo 3-1-1-132-12 p. 10).

Kuritegelikku ühendusse kuulub isik, kes organisatsiooni osana allub selle tahtele, aitab kaasa kuritegeliku ühenduse eesmärkide saavutamisele. Käesoleval juhul leidis tõendamist see kõigi eelnimetatud isikute puhul. A. Vels oli isik, kes ainsana vabal tahtel lakkas teatud perioodil kuritegeliku ühenduse tahtele allumast (seoses T. episoodiga) - ei maksnud kuritegelikku kassasse nn kümnist ja kohus kajastas eelnevalt ka kõnesid perioodust märts 2015 millest tulenes A. Velsi soov tegutseda edasi üksi ja eemalduda. Ülejäänud isikud tegutsesid kuni kinnipidamiseni kuritegelikus ühenduses. Antud kriminaalasjas leidis tõendamist, et eksisteeris ühenduse identiteet, mis on oluline kuritegeliku ühenduse tunnus, kuna erinevates antud kohtuotsuses välja toodud kõnedes kasutati termineid „meie“ ja „teised“, antud kõnesid on otsuses analüüsitud ja näiteks toodud (nt. kõne A. Kuzyakini ja A. S. vahel 14.02.2015 kell 14:44 kõne jälitustoimingu protokollist 10.02.2016, t kd 6 lk 109-120 jt). Terminit „meie“, „meie omad“ kasutasid kohtuotsuses kajastatud kõnedes peale A. Kuzyakini aga ka G. Abuladze, M. Kase , U.Vels, A. Vels, ka need näited on kohtuotsuses eelnevalt toodud. Ka leidis tõendamist, et kõik liikmed allusid antud ühenduse tahtele, esines aruandlus A. Kuzyakini ees, allumine tema korraldustele (kohus tõi kohtuotsuses korduvalt näiteid, kuidas A. Kuzyakini telefoni teel antud korraldusele koheselt järgnes kõne korralduse saanud isikult isikule, keda korraldus puudutas (U. Vels-K. K.jt ). Kuritegelikku ühendust iseloomustab ka püsivus ja käeolevas otsuses on toodud näited aastate kaupa (kõned 2013-2015) ühise kuritegeliku ühenduse nimel ja huvides pidevas tegutsemises. Süüdistatavad väitsid, et nad olid sõpruskond, mitte kuritegelik ühendus. Kohus märgib, et kuritegeliku ühenduse liikmelisus ei välista sõpruskonnaks olemist. Kuna tegutsetakse ühise tahte nimel ongi reeglina kuritegeliku ühenduse liikmelisus läbipõimunud sõprussuhetest. Ka leidis tõendamist kohtus, et kuritegelik ühendus omas struktuuri. A. Kuzyakin oli juht, G. Abuladze korraldas raha kogumist ühendusele, M. Kase allus A. Kuzjakinile, täitis A. Kuzjakini korraldusi, U. Vels juhtis nn Rakvere haru. Kuritegelikku ühendust sageli iseloomustabki mitmetasandiline sh territoriaalsel põhimõttel esinev ülesehitus. Kohus on otsuses toonud varasemalt palju näiteid A. Kuzyakini poolt ühenduse juhtimisest, tema kõnedest, kus ta kureeris rahade laekumist, tähtaegade püstitamist, nõudis aru, kurjustas jne. Lisaks neile paljudele jälitustoimingu protokollis kajastatud kõnedele, mida kohus siin analüüsis ja süüd tõendavaks luges, kinnitab A. Kuzyakini süüd ja juhtrolli kuritegelikus ühenduses ka näiteks kõne 29.09.2015 kell 17:45 L. L.le (10.02.2016.a. jälitustoimingu protokollis). Antud kõne osas leidsid kaitsjad, et kuna A. Kuzyakini väitel on see tehtud alkoholijoobes, ei saa see tõendiks olla. Kohus leiab, et tegemist on asjakohase tõendiga ja seda põhjusel, et kõnes räägitu riimub teiste kohtus uuritud tõenditega, teistes kõnedes kajastatud A. Kuzyakini juhtrolliga ning kohtus tuvastatud asjaoludega. Antud kõnes Kuzyakin ise selgitab, et tööd ta tegema ei pea, raha talle tuuakse (see ka kohtuotsuses analüüsitud paljudest tõenditest ilmnes). Ka väidab ta, et suhtleb teiste kuritegelike elementidega (ka see leidis tõendamist), ka on tema „seljataga“ palju inimesi. Ka selgitab ta, et tal tiksub umbes kümp kuus ( „...mul lihtsalt kukub 10000 eurot kuus...“). On ilmne, et siin ei saa A. Kuzyakin pidada silmas enda põllumajanduslikust tegevusest saadavat tulu, kuna vaatamata tunnistajate rohkusele, keda kaitsja kutsus kohtusse tunnistama A. Kuzyakinil legaalse sissetuleku olemasolu ja kes kinnitasid, et A. Kuzyakinilt osteti mune ja liha (tunnistajad O. K., E. K., N., K., K., B., P. G.), ei tulenenud sissetulekute selline, kõnes mainitud, suurusjärk (B. kohtus väitis, et ostis kaupa

ehk 200 euro eest kuus, A. K. märkis, et ostis üle aasta vahest, K. väitis,et ostis 100 euro eest kuus), ka ei oleks sel juhul-munade ja liha müügi puhul- kasutatav väljend „lihtsalt kukub“. Samuti väljendas A. Kuzyakin kõnes S.ga seda, et tal on „omad inimesed“, kellele ta saab helistada, keda probleeme lahendama saata (14.02.2015 kell 14:44 kõne jälitustoimingu protokollist 16.02.2016), samuti loetleb ta neid isikuid-„...grusiinid (G. Abuladze), U.Vels ja tema poeg (A. Vels), M. Kase ja ta nimetab neid „meie inimesed“. Teatavasti ei eksisteerinud ühtegi juriidilist isikut, kus kõik antud isikud oleksid koos töötanud. Ka käsitles kohus eelnevalt otsuses (L. episood) tunnistaja G. K.i ütlusi, kes kinnitas, samuti, et A. Kuzyakin oli kuritegeliku ühenduse juht, talle tutvustas A. Kuzyakin M. Kaset, G. Abuladzet ja U. Velsi ja kasutas terminit „minu Tallinna inimesed“, samuti kasutas A. Vels eelkäsitletud kõnes emaga ,,minu Tallinna inimesed’’ terminit. Seega on antud tõendid riimuvad. Sama tulenes K. K. ja U. Velsi vestlusest sõiduautos 21.08.2104, 10.09.2014 jälitusprotokollist, millist on käsitletud lähemalt ka K. K. episoodi juures, kus U. Vels selgitab, et „K.ga“ aetakse asju läbi tema (t kd 8 lk 70), et tema “töötab omadega“, kinnitab, et rahad maksab ta läbi D. arve K.le (t kd 8 lk 70), selgitab, et ta omapäi ei otsusta asju, vaid kõik arutatakse läbi (lk 70), samas ütleb ka, et tema ei saa Kuzyakinile asju dikteerida (lk 72), nii nagu K. ütleb, nii asjad on (lk 82), need tõendid riimivad ka G. K.i kohtus väidetuga kuritegeliku ühenduse struktuurist, A. Kuzyakini juhtrollist ja sellest, et U. Vels selgitas talle ka ise, et on „Rakvere isa“, isik, kes peab kohapealsed probleemid lahendama (K. K. elas, tegutses seal piirkonnas). Ka selgitas G. K., et liikmetel tuli tasuda kuritegude eest tasu Tallinnasse, antud kümnise maksmise kohustust on kohus kajastanud, viidates otsuses paljudest kõnedest tulenevale sellisele kohustusele. Samuti kinnitas seda kohtus kannatanu R. Õ., kes väitis, et A. Vels rõhutas kogu aeg, et temal on Tallinnas „kõvad poisid’’ ehk seljatagune ja ta väitis, et iga kuriteo eest peab ta Tallinnasse maksma (t kd 17 lk 96). Kõik sellekohased tõendid riimuvad omavahel. Asjaolu, et G. Abuladze oli see, kes tegeles rahade arvestamisega ning kellelt A. Kuzyakin selles osas A.päris nähtub paljudest kõnedest, nt 10.02.2016.a jälitustoimingu protokollis kajastatud kõnest 20.11.2014.a kell 16:13 G. Abuldaze ja A. Kuzyakini vahel, kus A. Kuzyakin uurib, kas G. Abualdzega on arveldatud, A. Kuzyakin annab korraldusi, et võlga tuleb nõuda konkreetselt (t kd 6 lk 43). Samuti tõendab antud asjaolu kõne G. Abuladze ja A. Kuzyakini vahel 21.11.2014.a kell 16:23, milles G. Abuladze kannab ette A. Kuzyakinile, et ta läheb raha võtma ning A. Kuzyakin uurib raha edasist jagamist ning G. Abuldze vastab, et 1000 läheb sealt A. Kuzyakinile (t kd 6 lk 48), hiljem A. Kuzyakin kõnes kell 18:07 kontrollib üle raha laekumise ja jagunemise (t kd 6 lk 4950). Asjaolu, et A. Kuzyakin kureeris kuritegeliku kassa rahade laekumist ja selle kasutamist tõendavad ka kõned 25.11.2014.a kell 11:04 T. P.i ja M. Kase vahel, kus M. Kase kurdab, et A. Kuzyakin tüütab teda rahade laekumise küsimuses (t kd 6 lk 51), järgnev kõne A. Kuzyakin ja M. Kase vahel kell 12:57, kus M. Kase selgitab, et ta just rääkis “Pikaga’’, kes lubas oma sõiduki müüki panna ning eelnevas kõnes ka T. P. kirjeldab, et pani Volvo müüki ning Kuzyakin ütleb ’’...sa riidled temaga küll, aga kasu pole midagi’’ ja ütleb, et kui M. Kase raha nõudmisega hakkama ei saa, siis ’’las mina riidlen temaga, virutan talle kaks korda maksa ja kogu lugu’’ (t kd 6 lk 53). See et M. Kase täitis A. Kuzyakini korraldusi ja andis A. tõendavad samuti paljud kõned. Kuritegeliku ühenduse jaoks raha kogumist ning aruandekohustuslikkust Kuzyakini ees kinnitab kõne kell 04.12.2014.a 15:45 M. Kase ja A. Kuzyakini vahel, kus taaskord A. Kuzyakin uurib raha laekumist ja inimeste vahel jagamist (t kd 6 lk 54-55) ning samuti kõne 05.01.2015.a kell 14:00 G. Abuladze ja A. Kuzyakini vahel, kus A. Kuzyakin taaskord kureerib rahade kogumist ning G. Abuladze uurib, millal A. Kuzyakin oma otsustuse teeb ning A. Kuzyakin vastab, et esialgu pole inimest vaja hirmutada, mispeale G. Abuladze ütleb ’’...praegu jätkame nii nagu oli eks?’’ (t kd 6 lk 57). A. Kuzyakin annab konkreetsed korraldused K. K.ga suheldes 07.01.2015.a kell 15:51 (t kd 6 lk 60) ning kõnes 19.01.2015.a kell 15:13 annab korralduse M. Kasele K.it (K.) pigistada (t kd 6 lk 62). Samuti räägivad omavahel rahade laekumisest A. Kuzyakin ja G. Abuladze 22.01.2015.a kell 16:12 (t kd 6 lk

66-67), antud kõnes räägitakse ka A. Velsi rahalistest kohustustest ühenduse ees. A. Kuzyakin annab M. Kasele raha laekumise alaseid korraldusi ka kõnes 23.01.2015.a kell 18:55, kus ta taas kasutab terminit, et tuleb kedagi ’’pigistada’’ (t kd 6 lk 69-70). Samuti arutasid omavahel kuritegeliku ühendusse puutuvaid rahalisi kohustusi ka omavahel G. Abuladze ja M. Kase sageli, selle kohta on näiteks kõne 26.01.2015.a kell 14:31 (t kd 6 lk 71-72). Asjaolu, et teatud isikud (M. Kase, A. Kuzyakin, G. Abuladze) otsustasid koos rahade laekumise ja oluliste küsimuste üle kinnitab ka kõnes A. Kuzyakini ja G. Abuladze vahel 31.10.2015.a kell 15:00 (t kd 6 lk 79-80) G. Abuladze lause rahade osas ’’me kõik koos otsustasime’’ ning eelnevalt räägitakse A. Kuzyakiniga nendest ning M. Kasest. Asjaolu, et G. Abuladzele tuli tasuda rahasid nähtub ka kõnest 26.06.2015.a kell 15:10 U. Velsi ja A. Kuzyakini vahel, kus A. Kuzyakin ütleb U. Velsile, et Žoraga (Abuladze) tuleb asjad lukku panna, U. Vels aga kurdab, et A. Vels ei saa vanglast suhelda ning ütleb ka, et Melkii (A. Vels) andis juba mingi raha G. Abuladzele ära (t kd 6 lk 200-201). Antud kõne taaskord kinnitab, et A. Velsi võlg Abuladze ees ei olnud isiklik vaid oli kohustus maksta kuritegelikule ühendusele. Kõnes 30.06.2015.a kell 16:28 Kase ja Kuzyakini vahel saab Kase Kuzyakinilt korralduse korjata raha ning Kuzyakin annab korralduse „olla range“ kuna tal on venitamisest kõrini (t kd 6 lk 204), samuti kõnes 30.06.2015.a kell 16:37 Kase ja Kuzyakini vahel (t kd 6 lk 205), samuti kõnes 30.06.2015.a kell 17:36 Kase ja Kuzyakini vahel (t kd 6 lk 206-207). Asjaolu, et Abuladze üritas samuti vältida telefoni teel pärast A. Velsi kinnipidamist konspireeritud vestluste pidamist nähtub ka kõnes 10.07.2015.a kell 20:08 Abuladze ja Kuzyakini vahel, kus Abuladze märgib, et ’’...ärme hakkame praegu siin jälle telefoniteel seda pumpama nagu’’ (t kd 6 lk 211). Kõnes 11.07.2015.a kell 14:24 S. D. ja Kuzyakini vahel rõhutab A. Kuzyakin oma juhtrolli ning ütleb, et ’’...mul on ju eestlased olemas, ma toon sulle selle kohale...’’ ning räägib, kuidas ta on saatnud kohale inimesi, kes andsid peksa ja järgmisel päeval andsid raha ära, samuti märgib, et üks tema inimestest on grusiin, poksija ja rõhutab, et nad on kõik tema inimesed (teatavasti ei ole Abuladze eitanud, et ta on rahvuselt gruisiin ja poksija) (t kd 6 lk 212-213).Samuti kinnitab kõne 16.07.2015.a kell 16:53 M. Kase ja K. vahel, et raha koguti ühisesse potti, kuna M. Kase seda ka kõnes selgitab (t kd 6 lk 222). Asjaolu, et kuritegelikule ühendusele tuli maksta kuritegude eest osa ehk kümnist (nn tehingute eest, millised ei olnud seaduslikud) , tõestab ka kõne 31.01.2015.a kell 15:21 Kuzyakini ja Kase vahel, millises Kuzyakin ka selgitab, et A. Vels mitte makstes kuritegelikule ühendusele (H. T. episood) viitas, et kõik oli legaalne (t kd 6 lk 82) ning Kase vastab Kuzyakinile, et juba minnakse nendega rääkima vahendite laekumisest ning kavatsetakse isikud ära kuulata. Samuti kõnes 31.01.2015.a kell 15:30 Kuzyakini ja Abuladze vahel ütleb Kuzyakin, et ’’...ajan Mareki kohale, Urmas tuleb ja saame kokku...ühesõnaga see Noor (A. Vels) seni kuni neil seal väljaminekud olid, ta nagu toetus Mareki peale, too minu peale (seega kasutas A. Vels kuritegeliku ühenduse raha). ..Urmas rääkis mulle nendest asjadest seal. Nad krabasid seal korralikult. Ja kuidas veel! Ja nüüd need pöördusid seal inimeste poole, seal on väga tõsised summad ... aga Noor ütleb, et meil on kõik seaduslik, mingid maad seal, metsad, no ühesõnaga mingid. Ja need nüüd, kellele nad seal ära panid, pöördusid kellegi poole. Urmas on nagu asjaga kursis’’ (t kd 6 lk 84). Edasi annab Kuzyakin korralduse kohtuda ja korralduse, et A. Vels oleks kohal ja asja arutada (t kd 6 lk 85). Asjaolu, et G. Abuladze vastutas rahade laekumise eest, asjaolu, et ta andis laekunud rahasummasid pidevalt A. Kuzyakinile tõendab ka kõne 04.09.2015.a kell 21:08 Abualadze ja Kuzyakini vahel, millises mh Kuzyakin rõhutab ka seda, et tema juurde kogunevad varsti inimesed ja kellelgi tuleb lõug segi peksta (t kd 6 lk 255), samuti annab Abuladze raha korjamise osas korraldusi ja dikteerib tähtaegu 04.09.2015.a kell 21:10 kõne G. Abuladze (t kd 6 lk 256, 257), samuti annab korralduse A. Kuzyakin G. Abuladzele vajadusel vägivalda kasutada raha nõudmisel 11.09.2015.a kell 20:36 (t kd 6 lk 258-259), samuti kõnes 25.09.2015.a kell 12:54 A. Kuzyakini ja G. Abuladze vahel nõuab A. Kuzyakin G. Abuladze vahendusel kelleltki raha

(t kd 6 lk 261), samuti kõnes 03.10.2015.a kell 12:45 kannab G. Abuladze ette, et teeb ülekande (t kd 6 lk 267). M. Kase rolli ja olulisust kuritegelikus maailmas kinnitab ka 16.02.2016. jälitustoimingu protokollis kajastatud salvestis, milline teostati tema elukohas xxx vestluses kellegi tundmatuga palub tundmatu kellegi jaoks ’’katust’’, selgitab, et on vaja kohale minna ja rääkida, kuna on tekkinud ’’situatsioon’’ ja Kase vastab, et selliseid asju on ta palju teinud ning tundmatu ütlebki seepeale, et M. Kase käes oleks selline asi lihtne ja kui M. Kase läheks ’’...see pasandaks täis, annaks, kõik annaks, annaks nii palju kui tal on’’ (t kd 7 lk 71) ning M. Kase vastabki, et tulgu see inimene tema juurde, kui ta katust otsib ja lisab ’’...ta tuleb meile’’ (t kd 7 lk 72), millisest nähtub otseselt, et M. Kase pidas silmas nende kuritegelikku ühendust. Ka antud vestluses selgitab Kase, et kui tekivad mingid lahkhelid ’’...karistame mingi rahaga, võtame meie raha’’ (t kd 7 lk 73). M. Kase kasutab sõna ’’meie’’, mis tähendab, et ta pidas silmas kuritegelikku ühendust. Antud jälitustoimingu protokollis on kajastatud ka vestlus E. V. sõidukis (t kd 7 lk 77-78), millises vestlusest nähtub Abuladze roll. Vestluses Venno ja Abuldaze vahel arutletakse S. (S. P.) võlga ning Abuladze ütleb ’’palju meil praegu doljas on’’ ning nimetab ka Kuzyat (A. Kuzyakin) ja ka A. Velsi ning seda, et raha tuleb jagada. Kuna siin mainitakse paljusid isikuid, siis mitte ainult sellest vestlusest, vaid ka väga paljudest telefonikõnedest on välja tulnud, et kuritegelikud ühendused olid ka omavahel rahaliste kohustustega seotud ning raha liikus erinevate grupeeringute ja isikute vahel. Antud vestlus seda ka väga ilmekalt näitab. G. Abuladze püüdis jätta kohtus muljet nagu ka A. Vels, et neid sidus vaid võlasuhe ja vahepeal nende suhted halvenesid lihtsalt seetõttu, et A. Vels ei suutnud võlga tagastada. Kohus lükkas selle eelnevalt ka ümber ning asjaolu, et G. Abuladze pahameel ei olnud mitte isiklik vaid seondus A. Velsi kohustustega tasuda kuritegelikule ühendusele osa iseloomustavad ka kõned, nt 11.01.2016.a jälitustoimingu protokollis toodud kõne 10.02.2015.a kell 15:27 A. Velsi ja U. Velsi vahel (t kd 10 lk 12-13) kurdab A. Vels, et ’’Kork (Abuladze) kuradi paugutab mulle peale’’ ning edasi vestluses ütleb A. Vels ’’...nad tahavad kuradi ... tahavad kuradi raha saada’’. A. Vels kasutab samuti terminit ’’nad’’, mis näitab, et G. Abuladze nõudis mitte isiklikku võlga ning edasi õpetab U. Vels A. Velsi selles osas, et A. Vels ei tohi öelda, et ta ise kasu sai K. tehingust ning U. Vels kasutab termineid, mis viitavad vahetult rahalisele kohustusele kuritegeliku ühenduse ees. 16.03.2017.a kohtuistungil kuulati üle antud kõne ja tehti ka ühiselt parandus terminis, mis tegelikult kõnes esines ja milline oli termin ’’dolja’’, mida U. Vels mainis (t kd 11 lk 109). Samuti nähtub kõnedest 10.02.2015.a kell 17:23 U. Velsi ja Abuladze vahel ning sellele järgnenud kõnest kell 17:28 U. Velsi ja A. Velsi vahel (t kd 10 lk 14-15), et A. Velsi ja G. Abuladze vaheline tüli ei ole isiklik ning taaskord A. Vels Abuladze võla osas kasutab mitmust ning ütleb mh. ’’...keerasite mul asjad perse’’ (t kd 10 lk 15) ning U. Vels ka selgitab, et A. Vels peab ütlema neile (taas mitmus), et tal ei O.i raha (t kd 10 lk 16), samuti ütleb U. Vels, et A. Vels peab tegema Korkile selgeks. Kogu antud pikast kõnest joonistub iseloomukalt välja A. Velsi kohustus tasuda, A. Vels analüüsib antud kõnes erinevaid dolja nõude põhjuseid ning märgib ka, et kui ka Korgiga kokku saab, siis arutleb summa üle ning on rahulolematu, et ta peab tasuma. Järgnevas kõnes kell 17:42 A. Velsi ja G. Abuladze vahel lepitakse kokku omavahelist kohtumist, kohtumist omavahel arutatakse ka kõnedes kell 17:44 kell 17:51 (t kd 10 lk 20). Nii nagu kohus juba märkis kõnes 10.02.2015.a kell 18:04 U. Velsi ja A. Velsi vahel selgitab U. Vels üheselt, et kriminaalsete teemade eest tuleb ühendusele raha tasuda. Asjaolu, et A. Kuzyakin juhtis kogu ühendust ja nõudis ühiskassasse raha laekumist ja see oli ühenduse tegevuse eesmärk, tõendab ka 10.02.2016.a jälitusprotokollis sisalduv kõne 23.05.2015.a kell 09:30 (t kd 6 lk 196) A. Kuzyakini ja A. K. vahel kus A. Kuzyakin selgitab, et obtsakki (vene keelne väljend kõnes lk 195) tuleb maksta igakuiselt (t kd 6 lk 195) ning K. ka rõhutab, et maksma peab „kuritegelike asjade eest“.

Kohus varem ka märkis, et summa (kümnis ehk 10 protsenti kuriteo eest) nähtub ilmekalt ka konkteetsetest kõnedest: kõnedest 12.02.2015 kell 22:46 A. Velsi ja I. V. vahel, kõnest 13.02.2015 kell 15:04 A. Velsi kõnest T. R., kõnest 18.02.2015 kell 14:53 K. 18.02.2015 kell 14:53 (t kd 10 lk 60) kõnest emaga, millest nähtub arvutuskäik: „..nüüd lähen viskan oma asja eest ja.... kakskümmend kaheksa panin alla, teenisin kaksteist, viin selle kuradi tonn kakssada ära“ ehk siis antud kõnest nähtubki A. Velsi kohustus maksta kuritegelikust tulust 10 protsenti kuritegelikule ühendusele. Teatavasti KarS § 255 kriminaliseerib eraldiseisvalt üksnes kuritegelikku ühendusse kuulumise ja selle ühenduse raames toimepandud üksikkuriteod on kvalifitseeritud eraldi. Süüdistatavatele esitatud KarS § 255 lg 1, KarS § 256 lg 1 süüdistustes teksti osa, milline kattub ka eraldi kvalifitseeritud kuritegeliku ühenduse raames toime pandud konkreetsete üksikkuritegude süüdistustega, on tõendeid eraldi analüüsitud ja kajastatud täpsemalt antud konkreetset üksikkuriteo süüdistust puudutavas kohtuotsuse alalõigus. Kohus peatub eraldi veel kuritegeliku ühenduse raames esitatud süüdistuses ( KarS § 255 lg 1, § 256 lg 1) süüdistuses kirjeldatud neil süüdistuse tekstiosadel, milliste osas ei ole eraldi süüdistusi esitatud, mis kajastuvadki vaid kuritegeliku ühendusega seotud süüdistuse teksti. Nii on A. Kuzyakini süüdistuses märgitud, et Andrey Kuzyakini ülesandeks oli tema kuritegeliku ühenduse liikmete esindamine ja läbirääkimised kolmandate isikutega, kellega olid tekkinud tema ühenduse liikmetel probleemid seoses kuritegude toimepanemisega. Andrey Kuzyakin ja tema kuritegeliku ühenduse liikmed Marek Kase, Georgi Abuladze ja Urmas Vels pidasid läbirääkimisi V.L. Aap Velsi suhtes. Andrey Kuzyakin ja tema kuritegeliku ühenduse liikmed Marek Kase ja Georgi Abuladze pidid arutama L.P. R.A. puudutavaid küsimusi/probleeme. Georgi Abuladzele allus kuritegelikus ühenduses Aap Vels, kelle käest Georgi Abuladze sai korduvalt raha. Nimetatud raha sai Aap Vels erinevate kuritegude toimepanemisest ning kuritegelikule ühendusele makstav protsent (10%) pidi tagama Aap Velsile, Georgi Abuladze ja ühenduse poolse, kaitse. Samuti oli Georgi Abluladze ülesandeks lahendada Andrey Kuzyakini korraldusel erinevaid probleeme, mis tekkisid seoses Aap Velsi poolt toime pandud kuritegudega (sh H. T. Xxx kinnistu küsimustes V.L. jt kohtumine). M. Kase süüdistuses KarS § 255 lg 1 järgi sisaldub ka süüdistus selles, et samuti andsid Andrey Kuzyakin, Marek Kase ja Georgi Abuladze 2013 aastal kuritegude toimepanemiseks R. K.le laenu 5000 eurot. R. K. seejärel karistati kohtuotsusega nr 1-14-2928, mille kohaselt ta mõisteti süüdi KarS § 255 lg 1, KarS § 199 lg 2 p 6, 7, 9 ja KarS § 202 lg 2 p 1, 2 järgi. Kuriteo toimepanemiseks antud laenu nõudsid R. K.lt tagasi kuritegeliku ühenduse liikmed Andrey Kuzyakin, Marek Kase ja Georgi Abuladze. Samuti võttis kuritegelik ühenduse liige Georgi Abuladze üle S.P. võla T. M.le. Nimetatud võlga tasus S.P. oma elukaaslase A. V. arvelduskontolt Georgi Abuladze tuttava M. H. arvelduskontole. Georgi Abuladzele allus kuritegelikus ühenduses omakorda Aap Vels, kes tegutses ka Urmas Velsi käest saadud korralduste alusel. Georgi Abuladzele allus kuritegelikus ühenduses Aap Vels, kelle käest Georgi Abuladze sai korduvalt raha. Nimetatud raha sai Aap Vels erinevate kuritegude toimepanemisest ning kuritegelikule ühendusele makstav protsent (10%) pidi tagama Aap Velsile, Georgi Abuladze ja ühenduse poolse, kaitse. Samuti oli Georgi Abluladze ülesandeks lahendada Andrey Kuzyakini korraldusel erinevaid probleeme, mis tekkisid seoses Aap Velsi poolt toime pandud kuritegudega (sh H. T. Xxx kinnistu küsimustes V.L. jt kohtumine). G. Abuladze antud süüdistuses sisaldub süüdistus selles, et samuti andsid Andrey Kuzyakin, Marek Kase ja Georgi Abuladze 2013 aastal kuritegude toimepanemiseks R. K. laenu 5000

eurot. R. K.t seejärel karistati kohtuotsusega nr 1-14-2928, mille kohaselt ta mõisteti süüdi KarS § 255 lg 1, KarS § 199 lg 2 p 6, 7, 9 ja KarS § 202 lg 2 p 1, 2 järgi. Kuriteo toimepanemiseks antud laenu nõudsid R. K.lt tagasi kuritegeliku ühenduse liikmed Andrey Kuzyakin, Marek Kase ja Georgi Abuladze. Samuti võttis kuritegelik ühenduse liige Georgi Abuladze üle S.P. võla T. M. . Nimetatud võlga tasus S.P. oma elukaaslase A. V. arvelduskontolt Georgi Abuladze tuttava M. H. arvelduskontole. Georgi Abuladzele allus kuritegelikus ühenduses omakorda Aap Vels, kes tegutses ka Urmas Velsi käest saadud korralduste alusel. Georgi Abuladze ́le allus kuritegelikus ühenduses omakorda Aap Vels, kelle käest Georgi Abuladze sai korduvalt raha. Nimetatud raha sai Aap Vels erinevate kuritegude toimepanemisest ning kuritegelikule ühendusele makstav protsent (10%) pidi tagama Aap Velsile, Georgi Abuladze ja ühenduse poolse kaitse. U. Velsi antud süüdistuses sisaldub süüdistus selles, et Andrey Kuzyakini ülesandeks oli tema kuritegeliku ühenduse liikmete esindamine ja läbirääkimised kolmandate isikutega, kellega olid tekkinud tema ühenduse liikmetel probleemid seoses kuritegude toimepanemisega. Näiteks pidasid Andrey Kuzyakin ja tema kuritegeliku ühenduse liikmed Marek Kase, Georgi Abuladze ja Urmas Vels läbirääkimisi V.L. Aap Velsi suhtes; samuti pidid Andrey Kuzyakin ja tema kuritegeliku ühenduse liikmed Marek Kase ja Georgi Abuladze arutama L.P. R. A. puudutavaid küsimusi/probleeme. A.Velsi süüdistuses KarS § 255 lg 1 järgi sisaldub süüdistus selles, et kuritegeliku ühenduse liikmed Marek Kase, Georgi Abuladze ja Urmas Vels läbirääkimisi V.L. kuritegeliku ühenduse liikme Aap Velsi suhtes, kes eksis kuritegelikus ühenduses kehtestatud kirjutamata reeglite vastu ning ei maksnud kuriteo toimepanemise tulemusena saadud kriminaaltulust nõutud osa teistele kuritegeliku ühenduse liikmetele. Georgi Abuladzele allus kuritegelikus ühenduses omakorda Aap Vels, kes tegutses ka Urmas Velsi käest saadud korralduste alusel. Kuritegelikus ühenduses Georgi Abuladzele alluv Aap Vels maksis korduvalt Georgi Abuladzele raha. Nimetatud raha sai Aap Vels erinevate kuritegude toimepanemisest ning kuritegelikule ühendusele makstav protsent (10% ehk n-ö kuritegelik kümnis) pidi tagama Aap Velsile, Georgi Abuladze ja laiemalt terve kuritegeliku ühenduse poolse kaitse. Georgi Abuladze kaudu rahade maksmine Andrey Kuzyakini „kassasse“ pidi tagama Aap Velsile kuritegeliku ühenduse poolse kaitse – nimelt tasus Aap Vels kuritegelikule ühendusele kümme protsenti nendest kuritegudest saadud tulust, millest võis hiljem tulla probleeme ning mille lahendamiseks võis ta abi vajada kuritegeliku ühenduse liikmetelt. Nõutava nn kümnise mittemaksmisel oli just Georgi Abluladze isikuks, kelle ülesandeks oli lahendada Andrey Kuzyakini korraldusel erinevaid probleeme, sealhulgas neid, mis tekkisid seoses Aap Velsi poolt toime pandud kuritegudega (sh H. T. Xxx kinnistu küsimustes V.L. jt kohtumine). Kohtus üle kuulatud tunnistaja V.L. keeldus kohtus ütluste andmisest 31.01.2018.a kohtuistungil (t kd 21 lk 162) põhjusel, et ütlused oleksid tema enda vastu. Kohtus tunnistajana ülekuulatud S.P. andis ütlusi selle kohta, et 2012.a võttis ta T. M. alt laenu sularahas ja ilma lepinguta. Kuna M. teda survestas ja ähvardas, kirjutas ta lõpuks alla paberitele, et on võlgu 31 000 või 33 000 tuhat (t kd 17 lk 175). Ta ei tea, kelle poole M. pöördus võlga tagasi nõudma, aga P.le helistati, öeldi, et ta peab tulema kohtumisele, sinna tulek on kohustuslik ja anti kuupäev. Kohtumine toimus Tallinnas Pirital (t kd 17 lk 176-177), ta ei julgenud sinna üksi minna ja võttis kaasa G. Abuladze. Kohtumisel olid ka M.a poolt inimesed ja selles räägiti nii eesti, kui vene keeles, S.P. ise väljus ja ei tea, mis seal täpselt toimus ning tema selja taga lepiti kokku, et tema võlg jääb summale 19 350 eurot, mida ta hakkas igakuiselt tasuma (t kd 17 lk

181) ning tasuma pidi ta M.H. pangakontole ning talle öeldi, et ta peab selgitusse panema tagasimakse. Tema maksis tegelikult Georgile, maksmine toimus nii, et ta kõigepealt kandis ekstüdruku arvele ja sealt kanti M. H. arvele, ta ei tea, kas Abuladze selle raha üldse M. kandis. Tunnistaja kinnitas, et ta oli ka varasemalt Georgilt laenanud 3000 eurot, kuid selle maksis tagasi (t kd 17 lk 187). Kohus uuris ka võlakirja, millest tulenevalt on S.P. kinnitanud, et ta võttis T. M. laenu august 2012-veebruar 2013 33 000 eurot (t kd 17 lk 224). Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud T. M. andis ütlusi selle kohta, et ta andis S.P.le laenu, ta ei tea, kui suur see laen oli, sellest rahast ei saanud ta midagi tagasi (t kd 17 lk 195). Laenu teemat arutati Pirital mingis pubis, P. tuli sinna koos 4 või 5 inimesega, S. P. viibis koguaeg kohtumisel ja ära ei käinud (t kd 17 lk 198), keegi rääkis kohtumisel ka vene keeles, kohtueelsel uurimisel ta mäletas ja tundis ära mingi isiku, aga hetkel ei mäleta välimust. Kohtule esitati äratundmiseks esitamise protokoll, millest nähtus, et ta tundis ära G. Abuladze (t kd 17 lk 225226), seega tõendab asjaolu G. Abuladze osalust ja tagevust. Tunnistajate ütlustes esinesid teatud vastuolud, nii nt S. P. väitis, et võla läbirääkimistel ta eemaldus ja ei viibinud kogu aeg juures, samas tunnistaja T. M. väitis, et S. P. viibis kogu aeg vestluse juures. Tuleb arvestada asjaolu, et sündmusest on möödas väga pikk aeg, mis võib tekitada ebatäpsust mälus, põhiosas on tunnistajate ütlused riimuvad ja neist nähtub, et S. P. võlga hakkasid nõudma tagasi kuritegeliku ühenduse liikmed ja see raha laekus G. Abuladzele ning kanne paluti teha M. H. arveldusarve kaudu. Selline ’’ulatuslik kokkusaamine’’ ja kuritegeliku ühenduse liikmeid endeid mitte puudutav võla arutelu ei olnud antud kriminaalasjas ainukordne, vaid selle kohta on mitmed näited kajastatud ka varasemalt kohtuotsuses (kohtumine McDonald's jt) ning selline asjade ajamine-suure hulga inimeste kokkukutsumine mingi probleemi lahendamisele- on kuritegelikule ühendusele samuti iseloomulik. Kohtus tunnistaja ülekuulatud R. K. andis ütlusi selle kohta, et ta laenas Marekult ja Georgilt raha, summasid ei mäleta, ka ei ole ta kõike tagastanud, seda raha kasutas ta edasi R. laenamiseks, kes hiljem mõisteti süüdi koos temaga kuna ta omandas varastatud paadimootori (t kd 25 lk 8-9). M. Kase nõudis temalt laenu tagasi, ta ei tea, kellele Kase need edasi pidi andma, ta ei oska selgitada, miks kõnedest käib läbi ka antud nõudega ’’Kuzya’’ nimi. Ta ei välista, et võib-olla andis M. Kase raha talle (A. Kuzyakin) (t kd 25 lk 11). M. Kaselt ja G. Abuladzelt võetud laen läks R. (t kd 25 lk 15). Antud tunnistajaga seonduvalt märgib kohus, et kohus selgitas ka talle, et enda vastu ütlusi andma ei pea ning tulenevalt kohtus uuritud kohtuotsusest (t kd 25 lk 41-44) mõisteti R. ja K. süüdi. Seetõttu on mõistetav miks tunnistaja ei anna detailseid ütlusi ning ’’keerutab’’, tema ütlused on arvestatavad vaid osas, et ta võttis Kuzyakinilt, Kaselt ja Abuladzelt laenu ning seda nõuti ka temalt tagasi, ka ei eitanud ta, et raha läks kuritegude toimepanemisele. Süüdistuses esitatud väiteid kinnitavad ka 10.02.2016.a jälitustoimingu protokollis kajastatud ja kohtus uuritud kõned, millises 17.04.2015.a kell 18:50 (t kd 6 lk 163) kõnes R. K. ja M. Kase vahel räägitakse sellest, et tuleb hakata raha leidma, asjaolu, et S. P. võlaga oli seotud ka A. Kuzyakin kinnitab samas jälitustoimingu protokollis sisalduv ja kohtus uuritud kõne 06.05.2015.a kell 16:08 A. Kuzyakini ja M. Kase vahel, kus M. Kase selgitab A. Kuzyakinile, et R. soovis A. Kuzyakiniga rääkida ning A. Kuzyakin rõhtab oma juhtrolli ja ütleb, et temaga ei ole tal millestki rääkida, las räägib G. Abuladzega (t kd 6 lk 173-174). Samuti tuleneb R. K. ja M. Kase telefonisuhtlusest asjaolu, et A. Kuzyakin oli see, kes korraldusi andis ja kureeris, nii nt kõnes 27.06.2015.a kell 10:01 R. K. ja M. Kase vahel ütleb M. Kase, et ’’Kuzya ütles, et karistada tuleb seda värdjat’’ (t kd 25 lk 51), järgnevalt kõnes 10.07.2015.a kell 16:27 M. Kase ja R. K. vahel ütleb M. Kase sõnaselgelt välja, et ’’Kuzya ootab seda raha) (t kd 25 lk 52), rahanõuet puudutatakse ka kõnedes 13.07.2015.a kell 19:29 M. Kase ja R. K. vahel, millises R.

palub selgeks teha (kontektsi põhjal A. Kuzyakinile), et ta maksab raha ära ja kõnes 14.07.2015.a kell 14:11 samade isikute vahel selgitab M. Kase, et tema võlga oodatakse ning seda ootavad kõik ’’kõik terve riviga’’, kõnest 16.07.2015.a kell 17:05 M. Kase ja R. K. vahel tuleneb samuti G. Abuladze roll, nimelt R. K. väidab, et ta on sellest juba G. Abuladzega rääkinud (t kd 6 lk 226-227). Asjaolu, et tegemist ei olnud nn. tavalise võlanõudega kinnitab ka kõne 15.08.2015.a kell 13:02 M. Kase ja R. K. vahel, kus R. K. tunneb muret selle üle, et telefoniga ei tasuks antud rahast rääkida (t kd 6 lk 246). L. P. puudutavate väidete õigsust süüdistuses kinnitavad samuti 10.02.2016.a jälitustoimingu protokollis kajastatud kõned, milliseid kohus vahetult kuulas, nii nt kõne G. Abuladze ja A. Kuzyakini vahel 14.05.2015.a kell 16:17, millises G. Abuladze väidab, et soovib A. Kuzyakiniga kohtuda seoses L. ning A. Kuzyakin vastab, et ’’a 5000?’’ (t kd 6 lk 180), samuti kurdab G. Abuladze, et M. Kase peab dialoogi valesti ning A. Kuzyakin annab korralduse endale raha tuua. Samuti kõne 20.05.2015.a kell 12:15 L. P. ja M. Kase vahel, kus M. Kase ütleb, et tema ja Georgiga tahetakse rääkida ning L. P. (korduvalt kohtulikult karistatud isik) märgib M. Kaset ja G. Abuladzelt puudutavalt, et ’’milleks need vanemad ikka on, kui nad midagi ei otsusta’’ ning selgitab Marekile, et Georgi peab talle alt üles vaatama, mitte vastupidi (t kd 6 lk 182). Samuti kinnitab asjaolu, et L. P.ilt nõudsid raha A. Kuzyakin ja G. Abuladze nende vaheline kõne 10.02.2016 jälitustoimingu protokollis olev 02.09.2015.a kell 15:43, kus A. Kuzyakin annab Abuladzele korraldusi P.ile edasi öelda, et ta ei kavatse teda pidevalt otsida, raha vajab tasumist. Ka Tunnistaja R. A. kinnitas, et ta teab, et ka M. Kase sai L. P. käest raha (t kd 17 lk 165). Kõnes 20.05.2015.a kell 16:09 G. Abuladze ja A. Kuzyakini vahel väidab A. Kuzyakin, et ta andis Kasele korralduse L. küsimuses enne kolmekesi kohtuda (Abuladze, Kase, Kuzyakin) ja siis otsustatakse, kes kellega kokku saab ja kes P.iga asju edasi klaarib (t kd 6 lk 183), milline kõne samuti iseloomustab kuritegeliku ühenduse struktuuri ja seda, kes olid otsustajateks. Samuti rõhtuab A. Kuzyakin kuritegeliku ühenduse struktuuri ja otsustajate ringi kõnes 20.05.2015.a kell 16:38 Abuladzega, kus ta ütles, et ta selgitas teistele, et Žora (G. Abuladze) ei ole enam noor, temaga töötavad inimesed stabiilselt ning nemad kolmekesi, oma kollektiivis otsustavad, kes kellele mida annab ja mida räägib (t kd 6 lk 185). See kõne samuti on oluline sellest aspektist, et lükkab ümber süüdistatavate väite selle kohta, et alati kui räägiti ühisusest oli tegelikuks teemaks nende X projekt või OÜ K tegevus. Taaskord on kõne konteksist väga ilmekalt aru saada, et jutt käib kuritegeliku ühenduse tegevusest. Samuti on prokurör märkinud põhjendatult kõne 20.05.2015.a kell 18:58 A.L. ja A. Kuzyakini vahel, millisest tuleb samuti välja kuritegelike ühenduste omavaheline seotus ning kurdetakse L.P.i tegevuse üle (viited ka nn L grupeeringule, O jne) (t kd 6 lk 187-188). Teatavasti kuritegeliku ühenduste üheks iseloomulikuks tunnuseks ongi tihe suhtlus teiste kuritegelike ühendustega ja jõujoonte jagamine. Suhtlust erinevate kuritegelike ringkondade vahel iseloomustab ka nt 10.06.2016.a jälitustoimingu protokollis olev kõne 02.04.2015.a kell 11:12 Kuzyakini ja T.i vahel, kus leitakse, et oleks vaja kohtuda ja asju arutada (t kd 6 lk 149-150). Kuritegeliku ühenduse struktuuri kinnitab ka kõne 20.05.2015.a kell 20:05 L. P.i ja Marek Kase vahel, millises L. P. ütleb ’’...ütlesin, et Marek on teie vanem ja Marek võtab ja annate Mareki kätte..’’ (t kd 6 lk 188). Samuti kuritegeliku ühenduse struktuuri kinnitab ka kõne 20.05.2015.a kell 20:57 Kase ja Kuzyakini vahel, kus Kuzyakin ise ütleb, et ka Georgi omab ülemuse rolli (t kd 6 lk 192) ning lisab, et ’’...kui sul on Marekile pretentsioon, siis Marek on meil ülemus, nagu mina...’’edasi rõhutab Kuzyakin Žoriku (Abuladze) rolli. Asjaolu, et ka A. Vels oli kuritegelikku ühendusse kuuluv isik, on eelnevalt kohtuotsuses tõendamist leidnud, kohus rõhutab ka seda, et kuritegelik ühendus oli väga mures A. Velsi kinnipidamise üle,kuna tegemist oli ühenduse liikmega, mis nähtus erinevatest kõnedest, mõned üksikud näited 10.02.2016.a jälitustustoimingu protokollis olev kõne 02.04.2015.a kel l0:33 U. Velsi ja A. Kuzyakini vahel, kus U. Vels teatab A. Kuzyakinile „Pisike on ära väänatud

eile õhtul (t kd 6 lk 148) (teatavasi A. Vels peeti kinni 01.04.2015.a.) ning kohe hiljem samal päeval kell 15:50 helistas A. Kuzyakin M. Kasele, kus ta informeeris M. Kaset, et mendid võtsid A. Velsi kinni (t kd 6 lk 152) ning jagab korraldusi, et autod tuleks üles otsida, kuna võetakse täiega ära ning M. Kase ütleb, et autodel on ’’meie raha sees’, ka nähtub kõnest, et Kuzyakin on andnud korraldusi (t kd 6 lk 153) ’’kui Urmas tuleb, ma ütlesin talle, mida peab tegema, nii öelda tehniliselt’’. Eelnevad kõned iseloomustavad väga ilmekalt, et kuritegelik ühendus tundis muret A. Velsi kinnivõtmise pärast ja ka sellepärast, mis saab neile kuuluvatest ühistest vahenditest. Samuti kõnes 06.04.2015.a kell 10:45 A. Kuzyakini ja M. Kase vahel kordab A. Kuzyakin taas, et transpordiga tuleb teha ’’viuhh’’ (t kd 6 lk 155). Süüdistustes sisaldub süüdistus ka selles, et M. Kase tegeles ka vangistuses viibivate isikute ja nende lähedaste rahalise toetamisega, milline prokuröri sõnul on samuti üheks kuritegeliku ühendusele iseloomulikuks tunnuseks. Kohtus M. Kase ei eitanud, et ta on toetanud vangistuses viibivaid isikuid, nt. P. K., V. M., kuid seda lihtsalt põhjusel, et ta oli nende sõber (t kd 32 lk 96-97). Asjaolu antud isikute rahalise toetamise kohta kinnitavad ka 10.02.2016.a jälitustoimingu protokollis kajastatud kõne 07.01.2015.a kell 19:17 M. Kase ja P. K. vahel ning sellest kõnest nähtub ka, et M. Kase võimaldas talle töökoha (t kd 6 lk 60-61), samuti kõne 11.04.2015.a kell 15:21 samade isikute vahel ning kõnest nähtub, et M. Kase kannab P. K. tütrele raha (t kd 6 lk 157-158), see nähtub ka kõnest 11.04.2015.a kell 16:09 L. K. ja M. Kase vahel. P. Kallas oli karistatud Harju Maakohtu otsusega 1-13-8175 ja viibis vangistuses sel ajal. Samuti nähtub kõnest 11.04.2015.a kell 16:44 Ü. L. ja M. Kase vahel, et kogutakse raha kellelegi P., kes on kinni (see nähtub M. Kase väitest, et ta ootab kuni P. välja tuleb (t kd 32 lk 159), samuti nähtub see kõnest 20.04.2015.a kell 18:52 samade isikute vahel (t kd 6 lk 163). Süüdistatav M. Kase ei eitanud, et võttis K OÜ’sse tööle S.T., kes vanglast vabanes, ka toetas ta S. T. rahaliselt enne tööle asumist (t kd 32 lk 113). Asjaolu, et tegemist ei olnud mitte M. Kase heasüdamlikkusega sõprade suhtes vaid tema kui kuritegeliku ühenduse alljuhi kohustusele tegeleda selliste inimestega iseloomustab 10.02.2016.a jälitustoimingu protokollist nähtuv kõne 24.01.2015.a kell 14:21 R. L. ja M. Kase vahel, kus ta ise kinnitab, et tema juurde on ’’kinnitatud’’ teatud inimesed (t kd 6 lk 70-71). Ka nähtus kõnest, et M. Kase on vastutav nende inimeste ees. Samuti kasutab Kase väljendit ’’minu alt tulevad inimesed’’. Asjaolu, et kuritegelikus ühenduses eksisteeriski kohustus M. Kasel vangis istuvaid isikuid aidata ning sellega tegelesid kõik ühenduse liikmed, sh ka Abuladze kinnitab ka kõne 30.01.2015.a kell 16:35 Abuladze ja Kuzyakini vahel, kus Abuladze ütleb ’’on üks kutt, istub kinni, Marekile helistas tema isa, no on üks. No vot ja ta peaks talle noh tead süüa, seda teist ühesõnaga. Aga mul endal on praegu rahadega sitasti, nädala pärast on juba võib-olla parem...Ta küsib nagu võlgu, ma lihtsalt mõtlen, et äkki saad sa talle praegu anda, ühesõnaga, ma võtan vastutuse enda peale, et kui midagi on. Ta võtab kuuks ajaks, ma nagu vastutan, et ta maksab kõik kuu aja jooksul ära’’ (t kd 6 lk 74-75). Asjaolu, et Abuladze korraldas samuti koos Kasega kurjategijate toetamist kinnitab kõne 31.03.2015.a kell 19:29 Abuladze ja Kase vahel, kus Abuladze ütleb, et ’’...homme tuleb kolm venda sulle sinna...,neljapäeval tuleb üks veel juurde...ühesõnaga mingeid rahasid nende kätte ei anna, nad on võlgu, siis kui hakkab rahade jagamine pihta, siis saame kokku... on kokku lepitud nad saavad elamis raha’’ (t kd 6 lk 146147). Kohus ei pea usaldusväärseks ja ei arvesta tõendina tunnistaja A. N. ütlusi. Tunnistaja väitis, et see oli pelgalt juhus ja heasüdamlikkus võtta tööle endisi vange ja neid positiivselt iseloomustada (t kd 28 lk 60), eelnevalt kohus selgitas, millistest tõenditest tulenevalt antud abi oli osutatud põhjusel, et see oli omane kuritegeliku ühenduse tunnusjoonele ja kohustusele.

Käesolevas menetluses leidis tõendamist eelkäsitletud tõenditega, et antud kuritegeliku ühenduse puhul liikmed allusid organisatsiooni tahtele, aitasid oma tegevusega kaasa ühenduse

eesmärkide saavutamisele, organisatsiooni osaks olemine ongi liikmete vaheline tihe subjektiivne seos, seega peavadki sinna kuuluvad olema ka sõbrad, selline suhe võimaldab alla suruda personaalse vastutuse tunde ja lihtsustab üksikkuritegude toimepanemist. Kõik liikmed olid omavahel seotud pideva suhtlemise- kõnede, aruandmistega, kohtumistega. Kõik kuritegeliku ühenduse raames toime pandud kuriteod pandigi antud isikute poolt toime ajal, mil nad kuulusid ühendusse ja panid teod toime ühenduse huvides. Püsivust iseloomustab asjaolu, et kuritegelik ühendus tegutses aastaid. Kõiki tõendeid kogumis analüüsides ei tekkinud mingit kõhklust selles, kas antud ühendus oli kuritegelik ühendus. Kõik analüüsitud tõendid kinnitasid , et oli. See oli püsiv, kindla struktuuri ja ülesannete jaotusega organisatsioon ,millise eesmärgiks oli teenida kuritegelikku tulu, millel oli ka territoriaalse määratlus ja esines ühtne organisatsiooni tahe. Ka leidis tõendamist ühiskassa pidamine , tulude jaotus, probleemide kollegiaalne lahendamine, „trahvide määramine“ reeglite rikkumisel, vangide ja nende pereliikmete eest hoolitsemine isikute vanglas viibimisel, vangide vabanemisel tööle paigutamine (otsuses kajastatud), aktiivne informatsiooni vahetamine, nn päästeplaani väljatöötamine varade kaitseks A. Velsi vahistamisel (otsuses kajastatud, 10.02.2016 jälitustoimingu protokollis kõned 02.04.2015 kuritegeliku ühenduse liikmete vahel). Ka iseloomustab kuritegelikku ühendust reeglistik, millise alusel tegutseti, mida liikmed arvestama pidid. Kohtus uuritud 11.08.2014 jälitusprotokollis kajastatud kõnes 21.07.2014.a. kell 11:33 Abuladze ja Kuzjakini vahel kirjeldab Kuzjakin,et talle helistas U.Vels ja väitis,et tema poeg A.Vels nimetas U. Velsi „Tsortiks“, mis A. Kuzyakini hinnangul on ränk solvang. A. Kuzyakin ütlebki: “kui ta nimetas teda Tsortika (koputajaks), tähendab me töötame koos koputajatega, saad aru, mis olukord edasi kujuneb. „ Abuladze vastab, et „saan aru, kui ta oleks mingisugune kuradi baarman, saad aru,midagi,kuidagi.Aga praegu siin meiega, Kasega, sinuga, minuga, Stasiga, saad aru. Loomulikult räägib ta talle, kuuled, sama, et me töötame reeglite järgi, tuleb välja, et tsoonis on „tsort“ hullem kui pede“. G. Abuladze lubab, et saab probleemi tõsidusest A.ja lubab U. Velsile helistada ja vajadusel ise kohale sõita. Samalaadselt käsitleti lubamatuid solvanguid ka kõnes 10.02.2016 jälitusprotokollis kajastatud kõnes 27.07.2015 kell 19:28 U. Velsi ja A. Kuzyakini vahel, kus U. Velsile öeldud solvang võetatkse teemaks ja Kuzyakin koheselt helistab G. Abuladzele kell 19.46 ja ütleb, et tuleks solvaja kutsuda koosolekule. See taaskord iseloomustab üht ühendusele omast tunnust probleeme kollektiivselt arutada. Kõikidest tõenditest nähtuvalt A. Kuzyakin, M. Kase ja G. Abuladze, U. Vels ja A. Vels olid moodustanud täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 2013 aastat püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegeliku ühenduse, mis oli loodud varalise kasu saamise eesmärgil ja mille tegevus oli suunatud teise astme varavastaste kuritegude ja esimese astme kuritegude (väljapressimine) toimepanemisele ja selles kuritegelikus ühenduses oli A. Kuzyakinil juhtroll ja talle allusid G. Abuladze ja M. Kase ja U. Vels, kellest viimane oli Rakvere allharujuht (tema tegutses antud maakonnas) ja talle allus A. Vels. Nende tegevusele on antud õige juriidiline hinnang, tegevus on õigesti kvalifitseeritud. Kõik nimetatud isikud allusid ühenduse tahtele ja oma tegevusega aitasid kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele (RKKK 3-1-1-57-09 p.13.1). Õigusvastasust-, süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kuritegelik ühendus oli loodud algselt varalise kasu saamsiele, seda näitavadki rahade kogumised ja sel eesmärgil tegutsemine ja liikmed teadsid, milliseid kuritegusid toime pannakse. KarS § 255 lg 1 ei pea alates 1. J.uarist 2015 kuritegeliku ühenduse jaoks vajalikuks tema loomist varalise kasu saamiseks, siis seaduses kasutatud sõnastus „tegevus on suunatud“ viitab üheselt kuritegeliku ühenduse kui organisatsiooni teatud selgepiirilisele eesmärgistatusele. See ühendust iseloomustav ja teda kooshoidev üksikisikuteülene eesmärk leidis tuvastamist. Kuna süüdistuses toodud kuritegelik ühendus on loodud juba enne 2015. aastat kehtiva kitsama

koosseisuga (varalise kasu saamise eesmärgil), siis ei ole § 255 uus redaktsioon selline, mis kergendaks või raskendaks isikute olukorda. Subjektiivsest küljest nõustub kohus prokuröriga osas, et A. Kuzyakinil esines kavatsetus, tema lõi antud ühenduse, andis korraldusi kurietegusid toime panna, kureeris ja juhtis tegevust ja eesmärgiks oli a varalise kasu saamine ja teise ja esimese atme kuritegude toimepanemine ja see ka realiseerus. Teiste süüdistatvate puhul leiab kohus,et samuti esines kavatsetus, nad olid teadlikult kuritegeliku ühenduse liikmed, milline oli moodustatud varalise kasu samaiseks ja pandi toime teise ja esimese astme kuritegusid, nad teadsid kohustusest tasuda ühendusele kuritegude ees ja täitsid seda, ka olid nad teadlikud kuritegeliku ühenduse struktuurist, täitsid neile pandud rolle ja ülesandeid. Vastsusena kaitsjatele rõhutab kohus veelkord, et ei ole vajalik, et kõik kuritegude ühenduse liikmed oleksid ise vahetult kuritegusid toime pannud või olnud teadlikud konkreetsetest kuritegudest, kuna tegemist on, nagu kohus eelnevalt on rõhutanud, formaalse deliktiga, kuriteokoosseis on täidetud pelgalt kuritegelikku ühendusse kuulumisega. Nii ka vastuväide G. Abuladze kaitsjale, kuritegelikku ühendusse kuuluja võib isegi väliselt õiguspärasel moel tegutseda (raamatupidamisteenuse osutamine-laekumiste arvestus), ta ei pea ükskkuritegusid ise toime panema. KarS § 255 fikseeritud kuritegu on vältav kuritegu, algab selle loomisega ja lõppeb liikmestatuse lakkamisega. Kohus lisaks märgib, et tunnistaja V. S. ütlusi kohus tõendina ei arvestanud, need olid vastuolusid sisaldavad (avaldati kohtuistungil 17.01.2018.a) ja ei andnud teavet mitte ühegi kuriteo episoodi kohta (t kd 17 lk 137-150). Samuti ei olnud tõendina käsitletavad tunnistaja J.M. ütlused, kuna ta avaldas vaid arvamusi, väitis, et ta ei tea täpsemalt K. K. juhtumiga seoses, kes kellele võlgu oli ning lisas pidevalt, et lähtub oma muljetest, mitte teadmistest (t kd 28 lk 44). Samuti ei ole tõendina arvestatavad tunnistaja A. K. ütlused, kes oli üks kriminaalasja menetlejatest ning asjaolu, et ta külastas Tallinna Vanglas U. Velsi ei oma juriidilist tähendust. Isik väitis, et U. Velsi ei survestatud ega mõjutatud. Ka ei ole U. Vels end kunagi üheski kuriteos süüdi tunnistanud, seega ei saa väita, et antud uurija oleks surveavalduse läbi tõendeid loonud. Ka ei ole kasutatavad tunnistaja H. T. ütlused, kuna oli seotud S. T.ele esitatud süüdistustega ,ka kinnitas, et ei tea rahalistest laekumistest seoses A. Velsiga sisuliselt midagi ja ei tea ka, kuidas pangakaart A. Velsile võis saada ( t kd 17 lk 153, 154). Kohtus kuulati tunnistajana üle ka T. P., kuid kohus ei pea tema ütlusi usaldusväärseks, kuna kohtus avaldati vastuolud (t kd 17 lk 169) kohtus antud ütlustes ja tema eeluurimisel antud ütlustega, ka olid tema ütlused vastuolus kohtus avaldatud kõnega. Ta ei suutnud usaldusväärselt selgitada, mil viisil ja kuidas olid seotud temalt raha nõudega M. Kase ja A. Kuzyakin ja eitas seda, et tal oleks tekkinud raskusi M. Kasele võla tasumisega (t kd 17 lk 169), kuigi see kõnedest nähtus.

III MENETLUSE MÕISTLIK AEG

Kaitsjad viitasid kohtumenetluses korduvalt mõistliku menetlusaja temaatikale ja leidsid, et kaaluda tuleks, kas see on ületatud. Prokurör käsitles antud küsimust kohtuvaidlustes ja leidis, et puuduvad alused KrMS § 2742 kohaldada. Prokurör märkis, et menetluse pikk kulg alates 05.06.2016.a. on olnud suuresti tingitud kaitsjate ja süüdistatavate tegevusest ja ta viitas ka konkreetsetele näidetele (t kd 45 lk 103-104 kohtulike vaidluste tekst). Kohus märgib seoses menetlusajaga järgmist: käesolevas kriminaalasjas (nr. 14221000134) koostati süüdistusakt 22.03.2016.a ja kohtusse saabumisel kriminaalasi määrati esialgselt

kohtunik Poljakova menetlusse, kelle poolt määrusega 05.04.2016.a. isikud kohtu alla anti ning kohtuistungid pidid toimuma 30.06.2016.a, 01.07.2016.a ning 04.07.2016.a kuni 08.07.2016.a. Kohtuistung 30.06.2016 jäi ära, kuna kohtusse ei ilmunud süüdistatav Paavo Vels. 01.07.2016.a, teavitas süüdistatava Urmas Velsi kaitsja kohtule kirja teel, et Urmas Velsi ja Advokaadibüroo CLARUS vahel sõlmitud kliendileping on alates 01.07.2016.a lõppenud. Järgmine istung toimus 04.07.2016.a, mil kohtusse oli sel korral ilmunud ka süüdistatav Paavo Vels, kes eelmiselt kohtuistungilt puudus, ent kuivõrd nüüd puudus süüdistataval Urmas Velsil kaitsja, siis taotles ta riigi poolt endale kaitsja määramist ja kriminaalasja arutamise edasilükkamist. Arvestades kriminaalasja mahtu ning senistele kaitsjatele KrMS § 225 sedastatud tähtajast pikemat toimikuga tutvumise perioodi ja seda, et nii prokurör kui ka kaitsjad Leelo Viil (süüdistatava R. R. kaitsja), Kadi Sitska (süüdistatava Maarjo Kalda kaitsja), Aivar Ennok (tol hetkel kriminaalasjas süüdistatava Georgi Abuladze lepinguline kaitsja) ja Arina Liskmann (sel hetkel süüdistatava Andrey Kuzyakini lepinguline kaitsja) olid alates 30.08.2016.a seotud kohtuasja nr 1-16-483 istungitega (nn. H. D. kriminaalasjasi), siis määras kohtunik Katre Poljakova kohtuistungite toimumiseks ajad alates 09.01.2017.a. Nimetatud istungil taotles süüdistatava Aap Velsi kaitsja Sven Sillar kohtuasjaga nr 1-16-2411 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja menetluses oleva kohtuasi nr 1-15-7760, mille raames oli Aap Vels natukene vähem kui poolteist aastat varem vahistatud 01.07.2016.a teavitas süüdistatava Urmas Velsi toonane kokkuleppel kaitsja Silver Reinsaar ootamatult, et tema ning Urmas Velsi vahel sõlmitud õigusabileping on lõppenud.07.07.2016.a esitas kohus advokatuurile taotluse süüdistatavale Urmas Velsile riigi poolt kaitsja määramiseks. Kohtu taotlus süüdistatavale Urmas Velsile riigi poolt kaitsja määramiseks täideti advokatuuri poolt alles enam kui poolteist kuud hiljem, misjärel 31.08.2016.a edastas vandeadvokaat N. Lausmaa prokuratuuri teate, et ta on vastu võtnud süüdistatava U. Velsi riigi poolt määratud kaitsja kohustused ning prokuratuur edastas kaitsjale N. Lausmaa ́le tutvumiseks kriminaalasja nr 1-16-2411 toimiku koopiad. Oma kohtulikes vaidlustes prokurör siinjuures märkis, et nii prokurör kui ka kaitsjad L. Viil, A. Ennok, A. Liskmann, K. Sitska ja N. Lausmaa olid samuti teise kohtuasjas nr 1-16-483 süüdistatavate kaitsjad ja selliselt seotud varasemalt kokku lepitud istungipäevadega. Kohus peab nõustuma prokuröriga, et eelkirjeldatud faktoloogiast on üheselt ja vastuvaidlematult alus järeldada, et riik oli selleks hetkeks käesolevat kriminaalasja menetlenud kõigiti mõistlikult ja ilma põhjendamatute viivitusteta. 17.11.2016.a määrati kohtu esimehe poolt kriminaalasi ümber kohtunik Merle Partsi menetlusse ja 18.11.2016.a kohus teavitas sellest kõiki menetlusosalisi. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kohtunik Merle Partsi 02.12.2016.a määrusega määrati korraldav istung toimuma 13.12.2016.a. Enne seda, 21.11.2016.a esitas süüdistatava Kuzyakini lepinguline kaitsja vandeadvokaat Arina Liskmann kohtule teate, et nüüd on ka tema ja süüdistatava Kuzyakini vahel sõlmitud õigusabileping on lõppenud. Samal päeval taotles kohus ka advokatuurilt süüdistatavale Kuzyakinile riigi poolt kaitsja määramist. 13.12.2016.a. toimus korraldav kohtuistung. Sel istungil toimus ka vahi all viibivate süüdistatavate suhtes vahistatuse põhjendatuse kontroll (süüdistatavate A. Kuzyakini, M. Kase, G. Abuladze, A. Velsi ja U. Velsi suhtes). Kohus kuulutas 15.12.2016.a. määruse, millises märkis, et olukord, kus kaitsjad viitavad hõivatusele pika aja vältel teiste kriminaalasjadega ei saa olla takistuseks käesoleva kriminaalasja menetlemisel ja ka seda, et kohus eelmenetluses püüab teha kõik kriminaalasja sujuvaks ja takistuseta menetluseks (RKKKo 3-1-1-33-15) ning kohus ka märkis, et kohus arvestab kaitsjate ajaliste võimalusega osaleda istungil vaid esimese 3 kuu vältel korraldavast istungist, edasi tuleb kasutada vajadusel asenduskaitsjate institutsiooni ning selle printsiibi alusel määras kohus istungiajad arvestades esimese 3 kuu vältel kaitsjate ajalisi võimalusi kuni 13.03.2017.a ja määras kohtuistungid 13.01, 20.01,

27.01,02-03.02, 01-03.03, 06.03, 13.03.2017.a. Ka määras kohus antud perioodi lõppemisel (14.03.2017) istungipäevad sõltumata kaitsjate ajalistest võimalustest kuni 13.04.2017.a. – 1417.03, 29.03-31.03, 03.04-07.04, 10.04-13.04.2017.a. Kohus rõhutab, et kohus küsis antud korraldava istungil nii prokuröri kui ka kaitsjate seisukohta selles osas, kui kaua vajavad pooled aega kohtus tõendite uurimiseks ning prokurör märkis kohtuistungite ajakava planeerimisel, et tema tõendite vooru ajalimiit peaks olema umbes 15 päeva ja prokurör ja kaitsjad koos leidsid, et piisab kokku menetlusajast 4-5 nädalat ehk 20-25 istungipäeva ( t kd 3 lk 103). Kohus selgitab, et kohtunik saab sel hetkel (kohtulik eelmenetlus) lähtuda vaid süüdistusaktist ja poolte seisukohtadest kriminaalasja kohtulikuks menetlemiseks vajaminevate kohtuistungi päevade arvu määratlemisel, kuna kohus ei tea tõendite iseloomu ja mahtu. Kohus määras istungid poolte seisukohtades lähtuvalt 27 päevale (määrates 2 lisapäeva ettenägematuteks asjaoludeks). Kohus kohustas määruses kaitsjaid hiljemalt 09.01.2017 teavitama kohut alates 14.03 toimuvatel istungitel osalemise võimalusest ja vajadusel nimetama asenduskaitsja. Seega kohus tegi kõik võimaliku kriminaalasja takistusteta ja kiireks menetlemiseks. 02.01.2017.a teavitas vandeadvokaat Aivar Ennok kohut, et ka tema ja süüdistatava Georgi Abuladze vahel sõlmitud õigusabileping on poolte kokkuleppel lõpetatud. Samasisulise teate oli esitanud Kuzyakin, Urmas Vels ja ka Georgi Abuladze, kes teavitasid, et nad loobuvad lepingulise kaitsja teenustest. Samas esitasid vandeadvokaadid Aivar Pilv ja M. Pilv kohtule teate selle kohta, et advokaadibüroo LEADELL Pilv on sõlmitud kliendilepingu Georgi Abuladze esindamiseks. Kohtuistung toimus planeeritult 09.01.2017.a. ja prokurör alustas avakõnega. Vandeadvokaat M. Pilv esitas kohtule taotluse, milles teavitas kohut, et süüdistatava Georgi Abuladze kaitsjal puudub võimalus osaleda eelnevalt kokku lepitud 20.01.2017.a, 13.03.2017.a, 14.03.2017.a, 15.03.2017.a, 16.03.2017.a ja 17.03.2017.a istungitel ning ühtlasi palus osundatud kuupäevadele määratud istungipäevade tühistamise taotluse läbivaatamisel arvestada tõigaga, et tegemist on keskmisest mahukama kriminaalasjaga, mille materjalidega peab kaitsja põhjalikumalt tutvuma. Kaitsja M. Pilv, et nende sooviks pole kohtuliku arutelu venitamine ega takistamine, vaid osade kohtuistungi aegade mittesobimine on tingitud asjaolust, et kohtuistungi ajad on määratud enne kui kaitsjad käesolevas kriminaalasja kaitseülesandeid täitma asusid ehk ilma konkreetsete kaitsjate ajagraafikuid arvestamata. Kohus jättis nimetatud taotluse rahuldamata (t kd 4 lk 56) ja jätkas plaanipäraselt. Siinkohal nõustub kohus prokuröri väidetuga, et kohus vaatamata asjaolule, et kriminaalasja arutanud kohtunik vahetus, ei lükkunud kohtunik Katre Poljakova poolt varasemalt määratud kohtuistungite toimumine edasi, vaid uue kohtuniku juhtimisel jätkati aktiivselt kriminaalasja arutamist. 02.03.2017 kohtuistungil ilmnes, et prokuratuuri ja kaitsjate nägemus tõendite uurimisele kuluvast ajast oli absoluutselt paikapidamatu ja 27 istungipäevaga menetlus ei piirdu. Kohus asus määrama lisa istungipäevi. Prokurör märkis, et tema ja paljud kaitsjad on kohtu poolt pakutud aegadel hõivatud teise istungiga (H. D. süüdistuses) ning ei saa jätkata enne 2018.a (t kd. 8 lk 138), sama väitsid kaitsjad, kes samuti eelnimetatud kriminaalasjaga hõivatud olid. Kohus taaskord üritas teha kõik võimaliku jätkamaks menetlusega operatiivselt ja pöördus kirjaga Riigiprokuratuuri 06.03.2017 (t kd 11 lk 4-5),tõstatamaks küsimuse prokuröri asendamisest, millisele laekunud vastuse kohaselt Riigiprokurör 09.03.2019 (t kd 11 lk 34-35) vastuses ei pidanud võimalikuks prokuröri asendada. Võttes aluseks Riigiprokuratuuri kirja, et asendusprokuröri ei tagata ja jätkata saab prokurör Verte alles 2018 ja ka asjaolu, et kaitsjatest paljud olid sarnaselt prokurör Vertega hõivatud sama, so süüdistatava D.

kriminaalasja, menetlusega, ka olid nimetanud takistusi menetluses osalemiseks teistelgi menetlusosalistel (nt kaitsja Repnau t kd 11 lk 62), 14.03.2017.a toimunud kohtuistungil asus kohus määrama täiendavaid kohtuistungi päevi ja oli sunnitud alustama määramisel ajakavaga 2018.a.aastast. Vahepeal 01.06.2017.a, 01.12.2017 kontrollis kohus taas vahistatuse põhjendatust. Kohtulike tõendite uurimisega jätkati 15.01.2018.a. Järgnevalt toimusid kohtuistungid vastavalt planeeritule kuni 26.03.2018.a, mil lõpetati prokuratuuri poolt süüdistusaktis nimetatud tõendite uurimine. Alates 26.03.2018.a asuti uurima kaitsjate tõendeid. Siinkohal on õigustatud prokuröri poolt märgitu, et pool aastat uuriti süüdistatava Aap Velsi kaitsja Sven Sillari tõendeid. Näiteks süüdistatava Aap Velsi esmasküsitlemine vältas kaitsja poolt kuus istungipäeva (02.10.2018.a, 03.10.2018.a, 04.10.2018.a, 29.10.2018.a, 30.10.2018.a, 31.10.2018.a). Seejärel alates 01.11.2018.a jätkati süüdistatava Paavo Velsi ja Maarjo Kalda ülekuulamisega ning 02.11.2018.a ja 14.01.2019.a lõpetati süüdistatava R. R. ülekuulamisega ja uuriti viimaseid kaitsjate kirjalikke tõendeid. Ka siin esines tõrkeid- 04.10 .2018 ei saanud istungit täies mahus pidada, kuna kahele süüdistatavale tuli nende tervislikust seisundist tingituna kutsuda kiirabi. Sel istungil määrati taas täiendavaid istungiaegu, kuna eelnevalt määratud menetlusmaht ei osutunud taas piisavaks ( t kd 35 lk 147). Järgmine planeeritud istung 18.01.2019.a vältas poolteist tundi, sest istungipäeva hommikul pärast kaitsjate kirjalike tõendite uurimist, kuid enne kohtusse kutsutud tunnistajate ülekuulamist, esitas süüdistatav Georgi Abuladze prokuröri taandamise taotluse, misjärel läks kohus taotlust lahendama ning istungitega pidi jätkatama 04.02.2019.a (nimetatud päeval ja ka 07.02.2019.a määratud istungid jäid ära rahvakohtuniku haigestumise tõttu, kes viibis operatsioonil) ja tõendite uurimisega saadi mõjuvatel põhjustel jätkata 19.02.2019.a Järgmine määratud istung 22.02.2019.a ära süüdistatava Paavo Velsi kohtusse ilmumata jäämise tõttu. Tõendeid ilmumata jäämise põhjuste mõjususest kohtule ei laekunud, kuigi kaitsja lubas need esitada järgneval istungil. Seejärel 25.02.2019.a, 26.02.2019.a ja 27.02.2019.a istungid toimusid vastavalt planeeritule. Järjekordne tõrge tuli kohtumenetlusse 2019.a veebruari lõpus. Kohtuistung jäi 28.02.2019.a ära, sest kaitsja Sillar ei kutsunud tunnistajaid kohtusse. Ka järgmine istung (01.03.2019.a) jäi ära, sest kaitsja Sillar ei kutsunud tunnistajaid kohtusse. Ka järgmine istung (19.03.2019.a) jäi ära, sest kaitsja Sillar oli samal hommikul väidetavalt haigestunud ning A. Vels keeldus asenduskaitsjast. Järgmisel planeeritud istungil 25.03.2019.a uuris kohus kaitsjate kirjalikke tõendeid poole tunni vältel, kuid kuivõrd kaitsja Sillar ei olnud ka selleks päevaks tunnistajaid kohtusse kutsunud, siis taotles ta vaheaega. Prokurör on kohtulike vaidluste tekstis põhjendatult märkinud ja rõhutanud seda, et nimetatud istungil selgus seegi, et kaitsja Sillar saatis KrMS § 1631 alusel enda tunnistajatele kutsed välja alles 11.03.2019.a ehkki tunnistajad olid kaitsja väitel tema poolt kohtusse kutsutud juba 28.02.2019.a istungiks. Kuivõrd juba neljandat korda jäid kaitsja Sillari väidetavalt kohtusse kutsutud tunnistajad kohtusse ilmumata ning kaitsja ei esitanud ka tõendeid selle kohta, et tunnistajad on kutsed kätte saanud ja/või hoiduksid istungist tahtlikult kõrvale, ei pidanud kohus võimalikuks täiendavalt kaitsja Sillari taotlusel istungeid edasi lükata. Kaitsja loobus istungil nimetatud isikulistest tõenditest. Viimased KrMS § 297 alusel esitatud kirjalikud tõendid uuriti alates 29.03.2019.a toimunud istungil ning alates 10.05.2019.a toimusid kriminaalasjas nr 1-16-2411 vaidlused. Ka siin tekkisid takistused, nt 24.05.2019.a ei ilmunud kannatanud, kel oli õigus vaidlustes sõna võtta, ka ei laekunud tagasisidet nende teadlikkustest kohtuistungist, samuti pidi kohus andma aega repliikideks valmistumiseks. Samuti märkis Abuladze kaitsja, et süüdistatava sooviks on saada aega viimase sõna kirjalikuks vormistamiseks (t kd 46 lk.32).

Kuna kriminaalasi oli keerukas, ülimahukas, kohtus uuritud tõendite maht väga suur, pidi kohus tagama menetlusosalistele piisava aja kohtulikeks vaidlusteks kui ka repliikideks ja viimasteks sõnadeks ettevalmistamiseks.. Neil põhjustel jätkati repliikidega 24.09.2019.a. ja edasi jätkati viimaste sõnadega. Süüdistatav Kase taotles jätkata 25.09.2019, kuna ta ei olnud jõudnud täielikult valmistuda (t.kd 47 lk 56). Viimaste sõnadega lõpetati 03.10.2019.a. Vahistatuse põhjendatuse kontroll toimus 07.10.2019.a, millises kuulutas kohus määruse 09.10.2019.a. ja suundus käesolevas kriminaalasjas nõu pidama. Antud kriminaalasjas nõudis kohtuotsuse langetamiseks vajalike küsimuste otsustamine, tõendite hindamine, kohtuotsuse vormistamine suurt ajamahtu, analüüsimaks, hindamaks kõiki tõendeid ja otsustamaks sisuliselt kriminaalasi ja võtmaks seisukohad kõikides KrMS § 306 nimetatud küsimustes.

Kohus märgib, et selline ajamaht otsuse kujundamisel oli vajalik ja põhjendatud, ainuüksi ühe süüdistatava, Aap Velsi, vahistatuse põhjendatuse kontrolli küsimust oli vaagimisel Riigikohtus üle 6 kuu (Sillar esitas määruskaebuse Riigikohtule 16.07.2018.a., lahend tehti teatavaks 07.02.2019.a.), käesoleval juhul pidi kohus andma põhjaliku, motiveeritud seisukoha kogu mahukale ja keerukale kriminaalasjale. Kohus märgib, et Riigikohtu Kriminaalkolleegium vaadanud läbi käesolevas kriminaalasjas süüdistatava A. Velsi vahistatuse põhjendatuse osas esitatud määruskaebust on muuhulgas märkinud, et käesolev kriminaalasi on keerukas ja mahukas (07.02.2019 RKKKm 1-16-2411, p. 31). Ka on Riigikohus märkinud, et maakohus on menetlust läbi viinud piisava aktiivsusega (p. 32). Riigikohus oma määruses viitas kriitiliselt süüdistatavate ja kaitsjate tegevusele antud kriminaalasja menetlemisel (p. 38, 39). Riigikohus asus seisukohale, et riik on läbi viinud menetlust aktiivselt.

Kohus peab vajalikuks rõhutada asjaolu, et pikka menetlusaega tingis paljuski ka asjaolu, et M. Partsi poolt läbiviidud esmasel korraldaval istungil (13.12.2016.a.) prokuröri ja kaitsjate poolt esitatud prognoos käesoleva kriminaalasja menetluse ajakavas sisalduma pidavate kohtuistungite päevade arvule (25 istungipäeva) oli absoluutselt eksitav ja paikapidamatu ja kohut eksitav. Ometi olid prokurör ja kaitsjad, erinevalt kohtunikust, kursis tõendite mahu ja iseloomuga. Prokurör märkis ,et temal kulub tõendite uurimiseks umbes 15 istungipäeva, tegelikkuses uuriti prokuröri tõendeid oluliselt pikemaajaliselt. Kaitsjate tõendite uurimise ajakava määratlemisel kaitsjad ei märkinud, et tuleb arvestada ajamahuga, millest suure osa moodustab jälitustoimingu protokollides sisalduvate telefonikõnede kuulamine, millise taotluse nad hiljem esitasid ja tulenevalt KrMS § 296 lg 3 saaks kohus jätta antud tõendi vahetult kohtuistungil uurimata vaid poolte kokkuleppel, kuna aga nõuti jälitustoimingu protokollides sisalduvate kõnede vahetut kuulamist istungil, puudus kohtul võimalus seda ka takistada. Kohus kuulas vahetult kohtuistungitel üle 778 kõnet. Kohus märgib, et ajal, mil kohus määras kohtuistungite ajakava, ei teavitanud kaitsjad kohut asjaolust, et kõnede vahetut kuulamist istungil taotletakse ega haaratud istungite ajakavva antud ulatuslikku istungimahtu selleks tegevuseks. Ka oleks otstarbekas kaitsjatel kaaluda edaspidiselt mitte sõlmida lepinguid süüdistatavate kaitseks kui nad omavad täit hõivatust juba käimasolevas ulatuslikus kriminaalmenetluses. Resümeerides kõike eelnevat leiab kohus, et on põhjendamatu väita, et käesolevas kriminaalasja menetlemisel esineb riigi süü menetluse venimisel ja möödunud on mõistlik menetlusaeg. Riik on menetlust läbi viinud aktiivselt.

IV JÄLITUSTOIMINGUTE SEADUSLIKKUSE KONTROLL

Kaitsjad taotlesid kohtul kontrollida jälitustoimingute seaduslikkust, mida kohus ka tegi ja kohus avaldas 25.04.2018.a. kohtuistungil ka antud seisukoha, märkides, et käsitleb seda põhjalikumalt kohtuotsuses. Riigikohus on oma mitmes lahendis asunud seisukohale, et kui kohtulikul arutamisel tõstatatakse kahtlus jälitustoimingu seaduslikkusest, lasub kohtul vastava taotluse esitamisel kohustus veenduda eeskätt jälitustoimingu lubatavuse eelduseks oleva kohtu või prokuratuuri loa olemasolus ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. detsembri 2008. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-63-08, p 13.3). Seda on kohus käesolevas kriminaalasjas ka kontrollinud. Kohus ei pea vajalikuks avada detailsemalt jälitustoimingute sisu. Kohus märgib, et kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud eeluurimiskohtuniku loa olemasolu on jälitustoimingu lubatavuse eelduseks, kuid jälitustegevusega kogutud tõendid peavad alluma kriminaalmenetluses samasugusele sisulisele kohtulikule kontrollile kriminaalasja menetleva kohtukoosseisu poolt nagu iga teinegi kriminaalasja kohtueelse uurimise käigus kogutud tõend. Jälitustoimingute aluseks olevad kohtu load on käesolevas kriminaalasja olemas, kriminaalasja menetleva kohtu poolt kontrollitud ning jälitustoiminguid on teostatud lubades märgitud ajavahemikel ning lubades märgitud ulatuses. Kohus kontrollis jälitustoimingute seaduslikkust ja tuvastas, et kõik jälitustoimingud teostati kehtivate jälituslubade alusel ja prokuratuur ja kohus on põhistanud jälitustoimingute vajalikkust jälgides kehtivat seadusandlust ja kohtupraktikat. Samuti oli tuvastatud põhjendatud kahtluse olemasolu, mis on loa andmise eelduseks. Kohus märgib, et ka on lähtutud ultima ratio põhimõttest, antud menetlusstaadiumis ei olnud võimalik tõendeid koguda muul moel. Ultima ratio põhimõtte järgimise nõuetekohasel põhjendamisel on oluline roll prokuratuuri taotluse kvaliteedil. Prokuratuuri kui kohtueelse menetluse juhi ülesanne on selgitada oma taotluses kohtule faktipõhiselt ja arusaadavalt, miks on konkreetses asjas vältimatult vaja koguda tõendeid jälitustoimingutega. Selline selgitus ei pea olema kuigivõrd mahukas, keeruliselt sõnastatud ega sisaldama mingeid kindlaid väljendeid, vaid selles tuleb kajastada faktidel rajanevaid põhjusi selle kohta, miks ei ole konkreetses kriminaalasjas jälitustoiminguid tegemata võimalik oluliste raskusteta või õigel ajal tõendeid koguda. (RKK 3-1-1-112-16 p 32). Käesolevas kriminaalasjas olid põhjendused arusaadavad ja motiveeritud.

V KARISTUS

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid karistada, kohus lähtub karistuse mõistmisel KarS § 56 lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Kohus viitab, et karistamise esmaseks aluseks on isiku süü. KarS 4. peatüki mõttest ja KrMS § 306 lg 1 p-dest 5-8 ja 10 lähtudes, tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem

siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Prokuröri poolt süüdistatavatele nõutud karistusmäärasid on kohtuotsuses varasemalt käsitletud, alajaotuses Poolte seisukohad. Samuti on antud alajaos kajastatud kaitsjate, süüdistatavate seisukohad. Kohus selgitab edaspidiselt antud kohtuotsuse alajaotuses, millised on kohtu põhjendused karistuste mõistmisel. Kohus lähtub karistuse mõistmisel esmalt süüdistatavate süüst. Arvestades ka kõike KarS § 56 sätestatut. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et lähtepunktiks karistuse mõistmisel tuleb võtta sanktsiooni keskmine määr, seejärel kaaluda karistust kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ja muid olulisi karistuse mõistmisel arvestatavaid andmeid ja saada konkreetne karistusmäär (Riigikohtu lahend 3-1-1-77-11, 3-1-1-52-13, 3-1-1-58-13). Kohus alustab analüüsi A. Kuzyakinist. A. Kuzyakin on toime pannud kaks esimese astme kuritegu, neist KarS § 256 lg 1 eest näeb seadusandja ette 5 kuni 15 aastat vangistust ja KarS § 214 lg 2 p 4 järgi 4 kuni 12 aastat vangistust. Kuriteod pandi toime kavatsetult. Kohus ei tuvastanud A. Kuzyakini puhul ei karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Teda on iseloomustatud vanglast positiivselt (t kd 41 lk 118), ka on endine tööandja iseloomustanud teda positiivselt Kohtuistungitel oli isik rahulik ja väljapeetud. Kohtus leidis tõendamist, et ta juhtis kuritegelikku ühendust vähemalt 3 aastat, tegutseti Eesti erinevates osades, pandi toime hulgaliselt isiku-ja varavastaseid kuritegusid. Tema oli kuritegeliku ühenduse juht, isik, kes nõudis, otsustas, päris aru jne. Kohus leiab, et on põhjendatud karistada isikut sanktsiooni keskmises määras ehk KarS § 256 lg 1 järgi 10 aastase vangistusega, arvestades tegutsemise pikaajalist ajamahtu ja tegevuse ulatust. KarS § 214 lg 2 p 4 järgi karistuse mõistmisel peab kohus võimalikuks kohaldada vangistust sanktsiooni keskmääras. Prokurör leidis, et antud karistuse eest karistus tuleks mõista sanktsiooni keskmisest määrast rangemalt, 11 aastane vangistus, millist ta põhistas arhiveeritud esimese astme kuriteo varasema toimepanemisega. Kohus leiab, et põhjendatud ja karistuse eesmärkide osas piisav on sanktsiooni keskmine määr ehk 8 aastat vangistust. Kohus leiab, et on põhjust arvestada isiku süü suurust, tuvastatud tehiolusid, nimelt kogu väljapressimine toimus pika aja vältel, kasutati vaimset vägivalda ja ähvardati füüsilise vägivallaga, kuid selline ajaliselt veniv ja mitme aasta vältel toimuv kuritegu sai võimalikuks paljuski ka põhjusel, et kannatanu K. K.ei pöördunud politseisse, väljapressimise oleks saanud koheselt lõpetada kannatanu õigel reageerimisel. Kannatanu aga vestles kuritegeliku ühenduse liikmetega, helistas neile ise, kandis ette enda nutusest majanduslikust olukorrast jne. Kohus leiab, et antud kuriteo eest on karistusena põhjendatud 8 aastase vangistusega karistamine. Kohus on eelnevalt selgitanud, miks kohus leiab, et antud menetluse puhul on kriminaalasja menetletud mõistliku menetlusaja piires ja kõikide kohtu käsutuses olevate võimaluste piires ja kohus ei pea põhistatuks kohaldada KarS § 61 ja mõista karistusi alla alammäära ega ka menetlust lõpetada nagu kaitsjatest mõned taotlesid. Kohus märgib, et kuna kriminaalasi oli ülimahukas, sisaldas liidetud kriminaalasju, ka oli kriminaalasi keerukas, tõendite rohke, oli selle menetlusaeg tõepoolest pikk ja kohus arvestab seda asjaolu karistuste liitmisprintsiibi valikul. Teatavasti on kohtul valida kolme printsiibi vahel (absorptisooni-, kumulatsiooni- ja asperatsiooniprintsiip) ja millist konkreetsel juhul kasutada on kohtu otsustada ja selle valikul kohus arvestab KarS § 56 aluseid. Kohus peab võimalikuks KarS § 64 lg 1 järgi liitkaristuse

mõistmisel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja seda kõikide süüdistatavate puhul. Kohus leiab, et sellise printsiibi alusel mõistetavad liitkaristused täidavad kõikide süüdistatavate puhul karistuse eesmärke, ka eri- ja üldpreventiivseid. Karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda A. Kuzyakini kinnipidamine, s.o 06.10.2015.a.

Süüdistatav M. Kase on toime pannud kaks esimese astme kuritegu, KarS § 255 lg 1 ja KarS § 214 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritavad. Ta pani need toime kavatsetult. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. M. Kase iseloomustus vanglast oli rahuldav (t kd 41 lk 118), töökohast positiivne (t kd 30 lk 69-70). Kohtus käitus M. Kase alati viisakalt. M. Kase omas enne kinnipidamist töökohta, iseloomustus töökohast on positiivne. Ka on M. Kasel alaealine laps. Kohus ei pea põhistatuks prokuröri seisukohta mõista isikule KarS § 255 lg 1 järgi sanktsiooni keskmisest määrast rangem karistus, vastupidi, arvestades kõiki KarS §-s 56 sätestatud karistamise aluseid, peab kohus põhistatuks mõista M. Kasele antud kuriteo eest karistus 7 aastat. M. Kase ise üksikkuritegude toimepanemises aktiivselt ei osalenud. KarS § 214 lg 2 p 4 järgi peab kohus põhistatuks mõista karistusena 6 aastat vangistust. M. Kase tegutsemine antud väljapressimise raames oli tunduvalt vähemaktiivsem, kui U. Velsil. Ka märkis kohus eelnevalt asjaolu, mis põhjusel antud kuritegu aastaid kestis. Kohus peab võimalikuks KarS § 64 lg 1 järgi liitkaristuse mõistmisel kasutada eelkäsitletud liitmisprintsiipi, mille kohaselt lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga, seejuures leiab kohus, et selline karistus täidab kõiki karistuse eesmärke, ka eri- ja üldpreventiivseid. Karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda M. Kase kinnipidamine, s.o 06.10.2015.a.

Süüdistatav G. Abuladze on kavatsetult pannud toime KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava esimese astme kuriteo, millise eest näeb seadusandja ette vangistuse 3-12 aastat. Tema kuulus kuritegelikku ühendusse ja leidis tõendamist, et teopanus seisnes kuritegelikku ühendusse laekumiste vahendamises, arupärimistes, kohtumistes, vestluste vahendamises, ise ta üksikkuritegude toimepanemistel ei osalenud. Kuritegelikku ühendusse kuulumine oli kavatsetult toime pandud. Vanglast saabunud iseloomustuses märgiti korrarikkumiste esinemist (t kd 41 lk 118-119). Kohtule esitatud teised iseloomustused olid positiivsed (t kd 32 lk 49). Prokurör taotles tema karistamist 6 aasta ja 6 kuulise vangistusega, märkides motiividena karistuse valikus kustunud varasemat karistatust, väiksemat teopanust. Kohus peab põhjendatuks karistada isikut vangistusega 6 aastat ja leiab, et põhjendatud on arvestada väiksemat teopanust võrreldes teiste isikutega. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Süüdistatava G. Abuladze tervislik seisund tema poolt esitatud dokumentatsioonist tulenevalt kinnipidamisasutuses küll halvenes, kuid puuduvad tõendid selle kohta, et tema tervislik seisund välistaks vangistuse. Kohus leiab, et karistusena 6 aastat vangistust täidab kõiki karistuse eesmärke. Karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda G. Abuladze kinnipidamine, s.o 06.10.2015.a.

Süüdistatav U. Vels on pannud toime hulgaliselt kuritegusid, nii esimese kui ka teise astme kuritegusid. KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritavad kuriteod pani ta toime kavatsetult, KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo kaudse tahtlusega, KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuriteo kavatsetult, KarS § 214 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo pani ta

toime kavatsetult. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. U. Velsi iseloomustatakse vanglast positiivselt (t kd 41 lk 118), kohtus käitus väljapeetult. Karistuse mõistmisel KarS § 255 lg 1 järgi tuleb arvestada U. Velsi tuvastatud süü suurust, kuna see on üle keskmise. U. Vels oli Rakvere harujuht, kohtus leidis tõendamist, et ta täitis antud rolli innukalt ja tema poolt üksikkuritegude toimepanemise arv oli suur, ka on hukkamõistmist vääriv asjaolu, et ta kaasas kuritegelikku ühendusse oma poja - Aap Velsi, kelles kujundas negatiivseid väärtushinnanguid, milline asjaolu kohtus jälitustoimingu protokollides kajastatud kõnedes tuvastamist leidis. Ka nähtus tunnistaja G. K.i sõnadest, et ta teadvalt kasvatas endale „tööriista“. Kohus leiab, et U. Velsi puhul on põhistatud KarS § 255 lg 1 järgi sätestatud karistusmäärast rangema karistuse mõistmine, kohus peab karistuse kõikide eesmärkide tagamiseks põhjendatuks karistust 8 aastat vangistuse näol. KarS § 214 lg 2 p 4 järgi karistuse mõistmisel peab kohus põhjendatuks mõista see veidi alla sanktsiooni keskmise määra. Kohus möönab, et prokuröril on õigus asjaolus, et U. Velsi suhtlus K. K.ga oli ülitihe võrreldes nt M. Kasega, kuid kohus arvestab ka asjaolu, et kohtus uuritud tõenditest (telefonikõned) tulenes, et U. Vels üritas hoida ära K. K. füüsilist mõjutamist ja kui ka A. Kuzyakin andis telefonikõnedes käsu K. K. survestada ja mainis vägivalda, siis U. Vels püüdis olla mõistev, ühe makse väidetavalt tasus kuritegelikule ühendusele isegi K. K. eest. Kohus peab põhjendatuks karistusena mõista 6 aastat vangistust. Karistuse mõistmisel KarS § 202 lg 2 p 2, KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritavate kuritegude puhul on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust (RK 3-1-1-24-07). Kohus märgib, et rahalise karistuse mõistmine ei ole karistuse eesmärke täitev, kuna isik viibib vangistuses, on sissetulekuta. Kohus peab põhjendatuks mõista antud kuritegude eest sanktsiooni keskmise määra lähedane karistus, so KarS § 202 lg 2 p 2 järgi vangistus 1 aasta ja 6 kuud ja KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistus 2 aastat. Kohus peab võimalikuks kohaldada U. Velsi puhul samuti KarS § 64 lg 1 järgi liitkaristuse mõistmise printsiipi- lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga. Seejuures leiab kohus, et selline karistus täidab kõiki karistuse eesmärke, ka eri ja üldpreventiivseid. Karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda U. Velsi kinnipidamine, s.o 06.10.2015.a.

Kõikide eelnimetatud süüdistatavate puhul märgib kohus järgmist- tulenevalt Riigikohtu seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RK 3-1-1-99-06 p 16). Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikast korduvalt (RK 3-11-40-04, 3-1-1-138-04) toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohus leiab, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning karistuse kandmisest tingimisi vabastamise kaalumise aluseks saavad olla üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud või süüdlase isikust lähtuvad asjaolud.

Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RK 3-1-1-40-04). Antud juhul puuduvad igasugused põhistused süüdistatavate A. Kuzyakini, G. Abuladze, M. Kase, U. Velsi osas karistusest osaliseks või täielikuks tingimuslikuks vabastamiseks, kuna selline otsustus ei vastaks antud eelnimetatud KarS §-s 56 sätestatud karistuse mõistmise põhimõtetele. Antud süüdistatavate puhul märgib kohus, et eripreventiivset eesmärki silmas pidades peab märkima, et ükski süüdistavatest ei avaldanud kahetsust, seega ei ole nad korrigeerinud oma väärtushinnanguid käesoleva hetkeni. Ka on kohus teadlik vormikohasest takistusest ja põhimõttest, et Riigikohus on seisukohal, et karistusseadustiku süstemaatilise tõlgendamise pinnalt tuleb karistusest tingimuslikult vabastamisel lähtuda põhimõttest, et tingimuslikult vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem. Sellisest põhimõttest lähtuvalt ei saa kooskõlas KarS § 73 lg-s 3 sätestatuga, enam kui viieks aastaks vangistatute puhul karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine üldse kõne alla tulla. Arvestades aga KarS § 74 lg-s 3 sätestatut, saab koos käitumiskontrollile allutamisega karistusest tingimuslikult vabastada vaid neid isikuid, keda on karistatud vangistusega kuni kolmeks aastaks (RKK 3-1-1-99-06, p 20 , RKK nr 3-1-1-59-07, p 13 jt).

Kohus ei tuvastanud ühtegi asjaolu, mis oleksid andnud tunnistust sellest, et A. Kuzyakin, M. Kase, G. Abuladze, U. Vels ei oleks võimelised tervislikel põhjustel karistust kandma.

Süüdistatav M. Kalda on toime pannud KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo (kanntanu P. S.i’le kuuluva ATV vargus, korduvad kütusevargused). Kuriteod pandi toime kavatsetult. Neist ATV varguse puhul esines kergendava asjaoluna kuriteo omaksvõtt, kahetsus. Isik ei tööta, on alaealiste laste isa. Rahalist karistust, mida seadusandja võimalikuks peab, ei pea kohus põhjendatuks, kuna isik ei tööta, seega on sissetulekuta. Kohus leiab, et isikut on võimalik vangistusega karistades karistada sanktsiooni keskmisest määrast kergema karistusega arvestades episoodide vähesust ja kergendava asjaoluna kahetsust ühes episoodis. Kohus peab põhjendatuks karistada teda vangistusega 1 aasta. Kohus on nõus prokuröriga, et on põhjendatud kohaldada tema suhtes KarS § 73 sätteid ja kohaldada karistust tingimisi katseajaga. Kohus leiab, et katseajana piisab katseajast 1 aasta ja seda põhjusel, et kuritegude toimepanemisest on möödunud palju aega ning kohtumenetluse ajal ei ole isik uusi kuritegusid toime pannud. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvestada karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg (20-21.10.2015.a.) s.o 2 päeva ja määrata, et vangistust 11 kuud ja 28 päeva ei pöörata KarS § 73 lg 1, 3 alusel täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Süüdistatav A. Vels on toime pannud kolm esimese astme kuritegu ja hulgaliselt teise astme kuritegusid. Kõik kuriteod pandi toime kavatsetult. A. Velsi puhul karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Teda iseloomustati vanglast positiivselt kui isikut, kes on viisakas, püüab suhelda ja hoida positiivset meeL.lu, esinesid alguses vaid mõningad korrarikkumised (t kd 41 lk 119-120). A. Velsi puhul vangla iseloomustus riimub kohtu nägemusega antud isiku tunnusjoontest. Kohtus nägi

süüdistatavaid aastate vältel ja ainus, kelle käitumises ja väärtushinnangutes kohus neil aastatel muutust märkas, oli A. Vels. Esialgselt suhtumises ülbest ja enesega ülirahulolevast noorukist on nüüdseks saanud väljendeid valiv ja viisaka käitumisega süüdistatav. Tõsi, kahetsuse avaldamiseni isik ei jõudnud. Kohus peab vajalikuks A. Velsile KarS § 255 lg 1 järgi karistust mõistes arvestama tuvastatud tehiolusid, millised vähendavad tema süü suurust ja annavad võimaluse mõista karistuse sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt leebema. A. Velsi puhul tuleb arvestada asjaolu, et kohtuotsuses kajastatud tõenditest tulenevalt oli ta ainus, kes vabal tahtel kuritegelikust ühendusest eemaldus. Samuti, kohus U. Velsile karistust mõistes märkis, et kohtus leidis tõendamist, et A. Velsi isa oli kuritegeliku ühenduse Rakvere harujuht ja ta ise G. K.i ütluste kohaselt kasvatas poega teadlikult oma jälgedes. A. Vels oli süüdistuse kohaselt asudes kuritegeliku ühenduse liikmeks noor, 22 aastane, seega igati mõjutatav isik, isik, kes vajas kujunemisel eeskujusid. Paraku oli eeskuju negatiivne. Ka leidis kohtus tõendamist I. V. ütlustega, mida ei eitanud ka U. Vels ja milline leidis kinnitust ka meditsiinilise dokumentatsiooniga, et A. Velsi isa U. Vels lahkus pere juurest, A. Velsi ema oli raskesti haige ja nii I. V. kui ka kohtus uuritud kõnede sisust nähtuvalt mõjus see A. Velsile ärritavalt ja halvasti ja võis olla samuti soodusteguriks A. Velsi käitumisvalikutes. Samuti tuleb A. Velsi puhul arvestada asjaolu, et tema lubamatu tegevuse tõttu (suhtluspiirangute järjekindel eiramine, isikute mõjutamiskatsed) paigutati ta isoleeritusse, eraldati teistest vahialustest, piirati suhtlust (Harju Maakohtu 29.03.2017.a., 23.05.2017.a. määrused), mistõttu oli tema eelvangistus temast endast tingitult isoleeritum ja raske. Süüdistataval esinesid vanglas terviseprobleemid, kuid mitte vangistust välistavad. A. Vels viibis eelvangistuses perioodi 31-07.2013-02.08.2013, kolm päeva ja perioodi 01.04.2015.a. kuni 06.09.2019.a, seega 4 aastat 5 kuud 9 päeva. Alates 09.09.2019.a. on A. Velsile paigaldatud elektroonilise järelevalve seade, kriminaalhooldaja sõnul on A. Velsile määratud käesolevaks ajaks kriminaalhooldaja väitel töövõimetus, kohtule ei ole erakorralisi ettekandeid A. Velsi kohta laekunud. Kõike eeltoodut arvestades kohus peab võimalikuks karistada isikut KarS § 255 lg 1 järgi minimaalmäära lähedase karistusega 4 aastat 5 kuud ja 9 päeva vangistusega. KarS § 121 lg 2 p 3 (toimepanemise ajal 12.12.2014 KarS § 122) ja KarS § 121 lg 2 p 3 (toimepanemise ajal KarS § 121) järgi karistust mõistes peab kohus arvestama kuriteo toimepanemiste ajal kehtinud karistusmäärasid. Kohus leiab, et antud kuriteo (kannatanuga R. R.) eest mõistetav karistus peab olema üle sanktsiooni keskmise määra, kuna A. Velsi tegevuses esines eriline küünilisus (pähe urineerimine) ja ta uhkustas kõnedes toimepanduga. Kohus peab põhjendatuks selle eest karistusena mõista 3 aastat vangistust ja ülejäänud vägivallategude eest 1 aasta 6 kuud vangistust. A. Velsile karistust mõistes KarS § 214 lg 2 p 1, 4, 5 järgi peab kohus võimalikuks kohaldada sanktsiooni minimaalmäära, arvestades asjaolu, et kannatanu ütlustest ja teistest tõenditest, et A. Vels sõidutas kannatanu ise arsti juurde. Kohus leiab, et antud kuriteo eest on põhjendatud mõista karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 133 lg 1 järgi karistust mõistes arvestab kohus ka asjaolu, et R. Õ. ise võimaldas sellise pikaajalise tegevuse enda suhtes, ei pöördunud politseisse ning kuigi tal olid kõik võimalused lakata olemast ohver, ei võtnud ta midagi ette. Kohus peab võimalikuks kohaldada sanktsiooni keskmisest madalamat määra, s.o 3 aastat vangistust.

Kohus erinevalt prokurörist leidis, et H. T. suhtes toimepandu tuleb lõppkvalifikatsioonis eraldi välja tuua KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi, kuna antud tegu oli tehioludelt ja ulatuselt absoluutselt teistlaadne kui ülejäänud kelmused, see oli tunduvalt läbimõeldum, eesmärk oli ulatuslikumkinnistu väljapetmine, ka ei kaasnenud sellega KarS § 349 toimepandut, nagu teistes kelmustes. Isiku kaitseõigusi see ei riiva, kuna antud episoodi on nii süüdistuses kui kohtus käsitletud. Antud kuriteo eest peab kohus põhistatuks mõista karistus sanktsiooni keskmises määras, sellest madalama määra mõistmine ei oleks põhistatud ja kohus peab põhjendatuks mõista karistuseks 3 aastat vangistust. Ülejäänud kelmuste puhul, milliste juures kasutati ka võõra isiku dokumente kuritegude toimepanemiseks, kuulub kohaldamisele KarS § 63 lg 1 ja kohus peab põhjendatuks kohaldada karistusena vangistust 1 aasta 6 kuud. Karistust mõistes KarS § 212 lg 1 järgi leiab kohus, et on põhjendatud isiku karistamist sanktsiooni keskmises määras 2 aasta ja 6 kuulise vangistusega. KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises peab kohus põhistatuks A. Velsi karistada vangistusega sanktsiooni keskmääras, s.o 2 aastat 6 kuud. Rahalist karistust KarS § 212 lg 1; § 199 lg 2 p 4, 7 järgi kohus põhistatuks ei pea, kuna isik on töötu ja töövõimetu. Kohus leiab, et ka A. Velsi puhul kõike eelkäsitletut silmas pidades on võimalik kohaldada KarS § 64 lg 1 järgi liitkaristuse mõistmisel printsiipi lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga. Kohus leiab, et ka A. Velsi puhul selline karistuste liitmine ei tekita olukorda, kus mõne kuriteo ebaõigus jääks sootuks arvestamata. Kohus arvestab A. Velsi suhtes tuvastatu erandlikkust. Seda, et ta oli isoleerituses pikka aega (tõsi, enda süülise tegevuse tõttu), samuti asjaolu, et A. Vels oli nooruk, keda isa mõjutas kuritegusid toime panema, selles vanuses oli ta väljakujunematu ja kergesti mõjutatav isik, samuti asjaolu, et ta ema oli raskesti haige ja pere langunes, mis muutis ta haavatavaks, samuti arvestab kohus seda, et isik on näidanud väärtushinnangute muutmist, suutnud toime tulla vabaduses ja kriminaalhooldus on kulgenud edukalt, ka seda, et tal hetkel on tuvastatud töövõimetus. KarS 68 lg 1 alusel tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg 31.07-02.08.2013.a.; 01.04.2015-06.09.2019.a. s.o 4 aastat 5 kuud 9 päeva vangistust karistusaja hulka ja karistus tuleb lugeda kantuks.

VI TÕKENDID

Kohus peab vajalikuks peatuda ka tõkendite küsimusel. Esmalt märgib kohus, et kuivõrd P. Vels mõistetakse käesoleva kohtuotsusega õigeks, kuulub tema suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistamisele kohtuotsuse kuulutamisel. A. Velsi suhtes kohaldatud tõkend - vahistamine, milline oli asendatud elektroonilise valvega, kuulub tühistamisele kohtuotsuse kuulutamise järgselt, kuivõrd täitmisele pööratava vangistuse osa loetakse käesoleva otsusega juba ära kantuks ning selliselt on ära langenud isiku vahistamise alused. Kohtuotsuse kuulutamise järgselt kohus informeerib koheselt kriminaalhooldajat elektroonilise valve seadme eemaldamise vajalikkusest. Süüdistatava M. Kalda puhul peab kohus võimalikuks tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse kuulutamisel. M. Kalda ei ole praeguse ajani menetlusest kõrvale hoidunud, ettenähtav ei ole ka otsuse täitmisest kõrvale hoidumine ning seda arvestades ei ole põhjendatud kohustada isikut elukohast lahkumise keelu nõuet järgima kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

Ülejäänud süüdistatavate (A. Kuzyakin, M. Kase, G. Abuladze, U. Vels) suhtes kohus märgib, et Eesti karistussüsteem on ehitatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene vahistamine, kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV-s harukordne. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada loomulikult kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Arvestades antud süüdistatavate (A. Kuzyakin, M. Kase, G. Abuladze, U. Vels) süüdistuse raskust ja selle olemust, asjaolu, et tegemist oli kuritegeliku ühendusega, käsuliiniga, aastate pikkuse kuritegeliku tegevusega, on alust karta süüdistatavate vabanemisel kuritegude toimepanemise jätkamist. Arvestades, et A. Kuzyakin’ile, M. Kase’le, G. Abuladze’le, U. Vels’ile) on mõistetud reaalselt kandmisele kuuluvad pikemaajalised vangistused, siis on antud süüdistatavate puhul alust karta ka kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumist. Ka ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et A. Kuzyakin ja M. Kase olid isikud, kes oma sõnul sageli külastasid Vene Föderatsiooni. Tuleb välistada olukorrad, kus riik peab asuma kulutama rahalisi vahendeid tagamaks hilisemat kohtuotsuse täitmist ja kohtul on alust arvata, et antud isikud võivad asuda karistuse kandmiselt kõrvale hoiduma. Süüdistatavad A. Kuzyakin, G. Abuladze, M. Kase ja U. Vels viibivad vahi all ning on põhistatud isikute suhtes antud tõkendi muutmata jätmine otsuse jõustumiseni.

VII ARESTITUD VARA SUHTES KOHALDATAVAD MEETMED JA

VARA KONFISKEERIMINE

Prokuratuur taotles kohtult A. Kuzyakini, M. Kase, G. Abuladze U. Velsi ja A. Velsi süüditunnistamist kuritegude eest, mille olemasoluks on kriminaaltulu teenimine ja taotles igaühe karistamist üle ühe aasta pikkuse vangistusega ja kohus eelnevalt asus seisukohtadele, milliste kohaselt isikute süüdimõistmine ja karistamine võimaldavad vara laiendatud konfiskeerimist KarS § 832 kohaselt. Kohtus leidis tõendamist, et kuritegelik ühendus, millisesse eelnimetatud süüdistatavad kuulusid, teenis kuritegelikku tulu ja sel eesmärgil pandi toime kuritegusid. Kohus nõustub prokuröriga osas, et KarS § 832 sätestab kohtule laiendatud konfiskeerimise aluse mitte olukorras, kus isik on reaalselt toimepandud kuriteoepisoodidega tulu saanud, vaid olukorras, kus tuginedes kohtuistungil uuritud tõenditele on alust eeldada tulu saamist kuritegude toimepanemise tulemina. Kohus on otsuses kajastanud hulgaliselt jälitustoimingu protokollides kajastatud telefonikõnesid ja neid analüüsinud, kust nähtus kuritegelikule ühendusele rahade laekumine kuritegude toimepanemise tulemusel. Laiendatud konfiskeerimist saab kasutada juhul, kui kohus leiab konkreetsetele faktidele tuginedes, et kuriteo toime pannud isiku valduses on vara, mis on oluliselt tõenäolisemalt saadud muust tegevusest, kuritegudest, kui muust legaalsest tegevusest. Süüdistavale on antud võimalus need faktid ümber lükata, kohus ei konfiskeeri üksnes vara, mille suhtes isik tõendab, et see on saadud õiguspäraselt. Seega lasub kohustus tõendada kriminaaltulu kahtlusega vara päritolu õiguspärasust süüdistaval.

KarS § 832 lg 2 kohaselt võib kohus täiendava erandina KarS § 832 lõikes 1 sätestatud alustel ja ulatuses konfiskeerida kolmandale isikule kuuluva vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui: see on omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt või kui kolmas isik teadis, et vara võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks. KarS § 84 sätestab, et kui süüteoga saadud vara on võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et KarS §-s 84 märgitu hõlmab nii KarS §-s 831 kui ka §-s 832 toodud konfiskeerimisele kuuluva vara asendamist (RKKKm 3-1-1-1-12, p 13). Riigikohus on oma otsuses 3-1-1-6-16 p 19 leidnud, et kriminaaltulu määratlemisel tuleb muuhulgas võtta arvesse isiku legaalset sissetulekut, varanduslikku olukorda ja tegelikku elatustaset. Kaitsja Küünemäe märkis, et organiseeritud kuritegevusele iseloomulikuks jooneks on tegelemine illegaalsete kaupade nagu relvad ja uimastid ning teenustega nagu näiteks prostitutsioon ja selliste tegevuste põimumine legaalse majandustegevusega. Kaitsja on seisukohal, et kuna käesoleva kriminaalasja süüdistuses on välja toodud peamiselt vargused, omastamised, kelmused ja väljapressimised, siis ei ole need kuriteod ühenduse iseloomustavaks tunnuseks. Riigikohus on oma otsuses 1-16-6452 p 20 asunud seisukohale, et kuigi illegaalsete kaupadega tegelemine on tavapärane kuritegelike ühenduste puhul, võib kuritegelik ühendus eksisteerida ka varguste toimepanemise eesmärgil. Lisaks ei ole kuritegeliku ühenduse korral oluline, kes konkreetselt sai kuriteo toimepanemisest kasu.

Kohus märgib vastusena kaitsjale, et kohtus leidis tõendamist, et kuritegeliku ühenduse liikmed edastasidki pidevalt A. Kuzyakinile, ühenduse juhile, raha, milline oli kuritegude toimepanemise tulem. Kohtule ei ole esitatud tõendeid antud isikul kasiinovõitudest ja kohus eelnevalt antud kohtuotsuses ka märkis, et kaitsja taotlusel üle kuulatud tunnistajate (varem otsuses loetletud) ütlustest nähtus, et A. Kuzyakin küll pidas koduloomi, linde ja müüs toodangut, kuid kohus ka eelnevalt märkis, et sellest laekuv tulu oli marginaalne ning selline tulu ei kajastu mingilgi moel kohtus uuritud dokumentides ega leidnud kajastamist süüdistatava tuludeklaratsioonides. Kohtus leidis tõendamist tulu varjamine-deklaratsioonis ei kajastunud, ka 14.03.2018 toimunud kohtuistungil tunnistaja K. tunnistas, et ta oli sõiduki Mercedes Benz omanik vaid näiliselt (t kd 26 lk 4-6). Varjamine on käitumismuster, mis kinnitab sissetulekute ja vara saamist mittelegaalsel viisil. 15.03.2018.a. kohtuistungil küsitleti E. K.t, kes väitis, et kui A. Kuzyakinil ei olnud raha, kandis tema raha ta pangakaardile et A.Kuzyakin saaks maksta elektri jm kommunaalkulude eest (t kd 26 lk 119), samas väitis ta, et ta oli ise vaid Selveri kaupluse letiteenindaja, seega mitte suure sissetulekuga isik, ka väitis tunnistaja, et talu soetati A. Kuzyakini vahenditest (t kd 26 lk 123). Ta väitis, et sõiduk Mercedes Benz, mis soetati venna antud rahast, on realiseeritud ja selle asemele osteti Volkswagen Touareg. Ka märkis ta, et Andrey laenas raha, selle eest remonditi talumaja (t kd 26 lk 127). Ta ei osanud nimetada põllumajanduslikust tootmisest laekunud tulu suurust (t kd 26 lk 128). Ka vastates kohtule märkis ta, et ta ei tea A.Kuzyakini tulude suuruse kohta midagi (t kd lk 134). Prokuröri taotlusel avaldati kohtus tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused, mis olid vastuolus kohtus antutega ja vastuolusid isik selgitada ei osanud (t kd 26 lk 125), kord väitis ta, et talu soetati A. Kuzyakini vahenditest, siis, et võeti laenu ja selle eest ja ühelegi täpsustavale küsimusele ta antud osas vastata ei osanud (t kd 26 lk 125). Kuna isiku ütlused olid vastuolulised ja ka esineb põhjus ebaobjektiivsuseks (süüdistava lähedane, samuti materiaalselt huvitatud isik), ei ole sellised selgitused tõendina arvestatavad. Kuzyakini enda selgitused olid sellised, et ta andis laene, võttis laene, töötas aeg ajalt, sai põllumajanduslikku tulu. Kohtule esitati küll erinevaid teatisi sellest, et aeg ajalt Kuzyakin omas erinevaid töökohti, osa neist Venemaal (nt t kd 29 lk 24-28, 29, 33, t kd 30 lk 53, 57), aga ühetegi tõendit legaalselt laekuvatest sissetulekutest (ülekandeid kinnitavad dokumendid) kohtule ei esitatud. Lähedaste, hõimlaste ütlused tõendina arvestatavad ei ole, kuna esineb põhjus ebaobjektiivsuseks. Samuti ei ole usaldusväärseks tõendiks kohtule esitatud avaldus O. O. (t kd 29 lk 34) selle kohta, et ta andis raha vennale (A. Kuzyakin). Kaitsja esitas ostu-müügilepingud kinnistu (xxx) osas aastast 2001, liisinglepingu, liising võeti 2002.aastal (t kd 29 lk 36- 47) ja see võeti väidetavalt antud kinnistul asunud hoonete renoveerimiseks. Antud kinnistu osas prokurör ei taotlenud selle arestituks jätmist konfiskeerimise asendamise tagamiseks. Kohtule esitas prokurör kolm määrust seonduvalt antud kinnistuga, 13.01.2016, 10.02.2016 ja 21.03.2016 ja neist nähtuvalt on kinnistu jätkuvalt arestitud, kuid kinnistusraamatus puudub kanne kinnistu arestimise kohta. Kuna prokurör ei ole esitanud ühtegi taotlust kinnistu osas ning kaitsja tõendas, et see on soetatud oluliselt varem enne süüdistuse perioodi ja liisinguga, tuleb kinnistu aresti alt vabastada kohtuotsuse jõustumisel. Kohtule esitati teatis, millises väidetakse, et A. Kuzyakin esines läbirääkimistel Vene Föderatsioonis ühe projektiga (X) (t kd 29 lk 48), millise asjakohasus on kohtule arusaamatu. Kohtus ei leidnud kinnitust, et Kuzyakin oleks omanud legaalset sissetulekut seonduvalt antud tegevusega. Legaalsed sissetulekud on asjaolud, mida saab tõendada usaldusväärsel moel vaid dokumentaalselt, töötasusid nt ülekannetena. Kohus leiab, et prokurör põhistatult antud teematkriminaaltulu-puudutavalt meenutas vaidlustes kõnet, mida kohus eelnevalt käesolevas

kohtuotsuses ka kajastas (29.09.2015 kell 17:15 A. Kuzyakini ja L. L. vahel), millises Kuzyakin ise kinnitab, et ta ei pea töötama, raha talle „lihtsalt tuuakse“, ka kinnitab, et varasemalt kui uuriti sõidukite päritolu kohta, esines väitega pärandist. Kõike eeltoodut arvesse võttes on KarS § 256 lg 2 p-st 2, § 832 lg-st 1 põhjendatud konfiskeerida kohtuotsusega A. Kuzyakini varana sõiduauto Volkswagen Touareg reg nr XXX väärtusega 8300 eurot. Nimetatud sõiduk on arestitud 13.01.2016.a Harju Maakohtu ja 10.02.2016 a Tallinna Ringkonnakohtu määrusega ja laiendatud konfiskeerimise asendamise korras mõista temalt välja KarS § 256 lg 2 p 2, § 832 lg 1, § 84 alusel 46 499 eurot.

sõlmitud ajal, milline ei ole käesoleva süüdistuses nimetatud Kase tegevusperioodiks. Samuti esitati kohtule avaldus B. A., kes väitis, et ta ostis Kaselt kinnistu hinnaga 14000 eurot ja tasus selle eest sularahas osamaksetena 2011-2015.a. ( t kd 29 lk 12).Ka selline väide ei ole tõendatud ega usaldusväärne. Lepingu p.4.1 nähtub, et hind on tasutud, tõendid selle kohta puuduvad (t kd 29 lk 15 pö). Ka esitati kohtule teatis X (Vene Föderatsioonis asuv juriidiline isik), millises väidetakse, et M. Kase on saanud töötasu perioodil 2011-2014.a. Kõik legaalselt M. Kase arveldusarvetele laekunud summad, ka K OÜ-st, kajastuvad tema kohta koostatud finantsanalüüsis. Kohtule esitatud väljavõtted passist Venemall viibimise kohta ei tõenda sissetulekute saamist. Kaitsja esitas laenulepingu Kase ja Tallinna Hoiu-laenuühistu vahel 28.08.2014 (t kd 29 lk 22). Antud laen oli teada kriminaaltulu tuvastamise büroole teada, kajastub dokumentides ning sisaldub hinnangus, ka märgib kohus, et kaitsja ei esitanud kohtu jaoks arusaadavalt aritmeetilist selgitust oma väitele, et Keskkriminaalpolitsei poolt esitatud analüüs ei ole pädev. M. Kase elukoha läbiotsimisel leiti sularaha 950 eurot, milline arestiti Harju Maakohtu 13.01.2016.a määrusega 1-15-10560, ülejäänud kriminaaltulu asukoht on teadmata. M. Kase oli isik, kes ametlikult töötas, omas reaalset sissetulekut, deklareeris legaalset tulu ja see kõik on kajastatud ka tema varandusliku seisundi analüüsis. M. Kase enda ütlused selle kohta, et ta laenas ise teistele raha ja võttis ise laene on vaid suusõnaline väide ning kohus eelnevalt ka kajastas, miks ei ole põhjust M. Kase ütlusi usaldusväärseks pidada. Kohus kajastas eelnevalt otsuses jälitustoimingu protokollides kajastatud kõnesid, millistest nähtus M. Kase poolt kuritegeliku ühenduse raames raha küsimine ja raha laekumine. Kohus nõustub prokuröriga, et KarS § 255 lg 2 p-st 2, § 832 lg-st 1 kuulub konfiskeerimisele M. Kase poolt kuritegude toimepanemise tulemina saadud arestitud sularaha summas 950 eurot ja lisaks kuulub välja mõistmisele KarS § 255 lg 2 p 2, § 832 lg 1, § 84 alusel laiendatud konfiskeerimise asendamise korras 34 159 eurot, millise nõude täitmiseni tuleb jätta tühistamata 16.03.2016 a Harju Maakohtu kohtunik Eha Popova 16.03.2016.a määruse nr 1-161754 alusel laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa numbriga XXX (katastritunnused xxx, xxx, xxx ja xxx) neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulik hüpoteek Marek Kase ́le kuuluvale kinnistule xxx summas 34 159,00 eurot.

analüüsitud eelnimetaud kriminaaltulu analüüsis. Kohtus kinnitas I. V., et alates 2014.a. lõppes tema kooselu U. Velsiga (t kd 27 lk 165), ta ei tea U. Velsi sissetuleku suurust (t kd 27 lk 166), ei tea täpselt millega ta tegeles ja I. V. väitis algselt, et mets kuulus talle (t kd 27 lk 167), hiljem, et see oli ühisvara. Kuna I.V. on süüdistatav U. Velsi endine abikaasa, ka süüdistava A. Velsi ema, ei ole tegemist usaldusväärse tunnistajaga, esineb põhjus ebaobjektiivsuseks. Tema väited olid nagu eelnevalt kirjeldatud, vastuolulised. Kohtus uuritud ja eelnevalt otsuses kajastatud tõenditest nähtus, et K. K.lt väljapressimise puhul kandis kannatanu raha U. Velsi elukaaslase arveldusarvele ning N. D. andis raha üle U. Velsile. Tunnistaja D. kinnitas kohtus, et ise ta sel ajal ei töötanud, ta ei tea U. Velsi töökohtade kohta midagi, elatus ise vanemate abist, emapalgast, U. Velsilt saadud rahast ja U. Vels kasutas ta pangakaarti (t kd 26 lk 46-48). Seega kasutas U. Vels rahade liikumise varjatud viise. Kohus uuris ka D. kohta koostatud isiku vara ning legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ja eluaseme erinevust kajastatavate objektide, dokumentide vaatlusprotokolli (t kd 17 lk 1-7) ja sellest nähtus, et perioodil 01.01.2011 kuni 15.07.2015 tuvastati teadmata päritolu sissetulekuid 11060 eurot. U. Velsile kuulus sõiduk Mercedes Benz G300 reg nr. XXX ja tunnistaja V. R. antud sõiduki kohta kohtus kinnitas, et U. Vels tõi selle tema juurde remonti ja soovis seda ümber ehitada. Prokuröri seisukoht selles, et U. Vels ei ole kohtule tõendanud antud sõiduki remontimiseks, soetamiseks vajaminevate sissetulekute legaalsust, on korrektne. Kohtus uuritud tõenditest ilmnes, et antud sõiduk (liiklusekspertiis 15E-LT0121 akt t kd 17 lk 55-62), et selle sõiduki raamile on paigaldatud 3 erineva sõiduki osad (tulenevalt õiendist 15.02.2016 pärinevad need kolmelt varastatud sõidukilt) ning Maanteeameti vastusest päringule (t kd 17 lk 65-72) ilmnes, et LS § 77 lg 1 p 3 alusel konfiskeerimise järgselt ei ole võimalik sõidukit kohalikule omavalitsusele võõrandada, soovitatakse see müüa jäätmekäitlejale. Prokurör sel põhjusel taotleski laiendatud konfiskeerimise alusel sõiduk konfiskeerida ja arvestada, et tegu on vanarauaga. Kõike eeltoodut arvesse võttes on KarS § 255 lg 2 p-st 2, § 832 lg-st 1 põhjendatud konfiskeerida kohtuotsusega U. Velsi poolt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varana sõiduauto Mercedes Benz reg G300 nr. XXX, arvestada, et tegemist on vanarauaga. Sõiduk asub Politsei- ja Piirivalveameti parklas (Tallinn, Rahumäe tee 6). Kuna U. Velsi poolt tõendatud kriminaaltulu 11 060 eurot oli ära tarvitatud, on põhjendatud mõista U. Velsilt laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja KarS § 255 lg 2 p 2, § 832 lg 1, § 84 alusel 11 060 eurot.

Sõiduauto BMW 750 reg nr. xxx omandisuhetega seoses väitis A. Vels kohtus, et selle ta ostis P.lt ja vormistas M. M. nimele. Kohus eelnevalt kohtuotsuses kajastas ka tõendeid, millest nähtus A. Velsi käitumismuster kirjutada sõidukeid M. M.i nimele. Selles osas kohus nimetas ka tõendina sms-e, mis seda kinnitasid (M. M.i ja A. Velsi vahel) samuti kõne Järvetiga. Jälitustoimingu protokolli raames uuriti 14.02.2015.a M. M.i ja Aap Velsi omavahelisi sõnumeid (lk 303/415) seoses sõidukite ümberkirjutamise küsimusega („Kõige lihtsam on lähme sõbralikult lahku. Ei mingit n***i. Ja autodele otsi uued omanikud, tahan ümber kirjutada. 15.02.2015.a kell 15:09 Järveltiga toimunud telefonikõne kommenteerides märkis Aap Vels, et jutt oli BMW 750 ümberkirjutamisest. Kohtus samuti M. M. kinnitas, et A. Vels formaalselt vormistas sõidukeid tema nimele (t kd 20 lk 75, 80 jt). Seega on tõendatud ka antud sõiduki kuuluvus A. Velsile. Ka kinnitas kohtuistungil tunnistaja M. M., et Toyota Land Cruiseri ostus ei omanud M. panust ( t kd 35 lk 22). Sõidukite kuuluvust A. Velsile tõendab ka asjaolu, et tulenevalt läbiotsimisprotokollist A. Velsi elukaaslane M. M. väitis, et on nõus välja andma A. Velsile kuulunud esemed. A. Velsi selle perioodi elukohas andis ta vabatahtlikult välja BMW müügilepingu, mõlema sõiduki registreerimistunnistused ( t kd 17 lk 39-48), mõlemad sõidukid on arestitud (määrused t kd 16 lk 102-124,...). A. Velsi osas koostati ka isiku vara ning legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ja eluaseme erinevust kajastatavate objektide, dokumentide vaatlusprotokolli ( t kd 16 lk. 177-182), millest nähtuvalt A. Velsil esinesid perioodil 01.11.2011-01.04.2015 teadmata päritoluga sissetulekuid 6556,12 eurot. Prokurör selle konfiskeerimist ei taotlenud, see vastas ühe liikmelise pere elatusmiinimumile. Kokkuvõttes nähtub kohtuistungil uuritud tõenditest, et sõiduautod Toyota Land Cruiser (reg.nr XXX) koos varuosadega (väärtusega ca 18 700,00 eurot) ning sõiduauto BMW 750 (reg.nr XXX) (väärtusega ca 11 350,00 eurot) kuulusid tegelikkuses süüdistatavale Aap Velsile ning olid kolmanda isiku M. M. nimele Maanteeameti Liiklusregistris registreeritud üksnes selleks, et näidata avalikkusele otsekui Aap Velsil pole nendega seost. Sõiduautod Toyota Land Cruiser reg nr XXX koos varuosadega (ca 18700 eurot) ja BMW 750 reg nr. xxx väärtusega 11 350 eurot kuulsuid A. Velsile ning olid liiklusregistris registreeritud M. M.i nimele vaid kuuluvuse varjamiseks. Eeltoodu tõttu ja juhindudes KarS § 255 lg 2 p-st 2, § 832 lg-st 2 p 1 tuleb konfiskeerida kohtuotsusega Aap Velsi poolt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varana, kuid Maanteeameti Liiklusregistris kolmanda isiku M. M. nimele registreeritud sõiduauto Toyota Land Cruiser reg nr. xxx koos varuosadega (väärtusega ca 18 700,00 eurot) ning sõiduauto BMW 750 reg nr. xxx (väärtusega ca 11 350,00 eurot), mis on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja eeluurimiskohtunik Eha Popova 13.01.2016.a määruse nr 1-15-10387 laiendatud konfiskeerimise tagamiseks arestitud.

30.06.2015.a kuni 31.07.2015.a teadmata päritoluga sissetulekuid kokku 107 902,89 eurot, mis sisaldab samas aga ka 85 000 eurose hinnaga kinnistu soetamiseks tehtud kulutustest. Kohtus kuulati tunnistajana üle 14.03.2018.a kohtuistungil A. O., kes väitis, et Georgi Abuladze ei ole nimetatud xxx asunud kinnistu eest ei eraisikuna ega X OÜ esindajana müügihinda tasunud ja antud kinnistu kohtuotsusega (2-15-17203) anti tagasi temale. Seetõttu nõustub kohus prokuröriga et tuleb korrigeerida ülalpool nimetatud vaatlusprotokollis sisalduvat järeldust ning vähendada 107 902,89 suurust summat 85 000,00 euro võrra, milliste täpsustuste tulemusena on kokkuvõttes Georgi Abuladze ja temale kuuluva X OÜ osas teadmata päritoluga sissetulekud kokku 26 386,80 eurot + 22 902,89 eurot, st kokku 49 289,69 eurot. Sellest natukene vähem kui poole ulatuses on kriminaaltuluna käsitletavat vara leitud, st Tallinnas Sõpruse pst 222-64 spordisaalis asunud kolmanda isiku X OÜ nimele registreeritud, kuid süüdistatava Georig Abuladzele kuuluv spordisaali varustus koguväärtusega ca 20 140,00 eurot on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja eeluurimiskohtunik Eha Popova 13.01.2016.a määruse nr 1-15-10447 alusel laiendatud konfiskeerimise tagamiseks arestitud, kuid 29 149,69 euro ulatuses on kriminaaltulu Georgi Abuladze poolt tänaseks ära tarvitatud. Süüdistatav Georgi Abuladze väitis kohtus, et ta on võitnud pokkeriturniiridel erinevaid rahasummasid, kaitsja esitas ka erinevat dokumentatsiooni võitude kohta ja kohtule üritati selgeks teha, et antud isiku sissetulek oli pokkerivõitudelt märkimisväärne. Samas kinnitas Abuladze kohtu küsimusele vastates, et ta ei suutnud Kuzyakinile viimaselt väidetavalt laenatud raha tagasi maksta ja ka seda, et sageli pidi sõpradelt raha laenama. Samuti väitis isik kohtus, et ta pidevalt andis võlgu ja esines nn laenuäri, kuid seda ei dokumenteeritud. Kohtu küsimusele, miks juhul, kui ta teenis oma sõul 10-20 000 eurot vahest kuus ei suutnud ta ära maksta Kuzyakinile võlga 450 eurot kuus, ei osanud ta usaldusväärselt vastata) t kd. 33 lk 138). Ka ilmnes tema selgitustes vastuolu ka selles, et ta kohtus väitis, et ise laenas S.P.le 2014 15000 eurot, samas ise laenas 2014 Kuzyakinilt 4500 eurot ( t kd.33 lk 139), ka selline käitumine ei ole eluliselt mõistetav ega usaldusväärne. Ka ei suutnud ta kohtule selgitada vastuolu P. antud laenu ja samal ajal A.Velsilt laenatud raha osas (kd 33 lk 139). Seega esinevad süüdistava väidetes rahaliste sissetulekute osas vastuolud. Kohus nõustub prokuröriga osas, et tema väited ei ole usaldusväärsed ega eluliselt usutavad, vaid kantud eesmärgist minimeerida enda rolli. Kohtus ta ise kinnitas, et arveldas palju sularahas ( t kd 33 lk 143), selle päritolu suures osas jäi kohtule arusaamatuks. Kaitsja seisukohtadele vastusena märgib kohus, et sissetulekute hulka ei saa lugeda eraisikute vastastikuseid laene. Märkimisväärne osa süüdistatava sissetulekutest pärineb pangakonto väljavõtte kohaselt hasartmängudest. X vastuskirja kohaselt, milline kohtule tõendina esitati, on süüdistatav teeninud X kaudu tõendatavat tulu pisut enam kui 59 000 eurot (täpsemalt 59 019,28 eurot) ja see summa võideti 17 kasiinokülastuse jooksul vahemikus 31.12.2012 – 19.07.2015 a. Kohtule ei ole esitatud dokumente selle kohta, kui palju süüdistatav samas ajavahemikus kaotas. Georgi Abuladze külastas X AS kasiinosid vahemikus 01.01.2011 – 02.10.2015. a kokku enam kui 400-l korral (416 külastust, ligi 400 korda sellest X). Ei ole eluliselt usutav, et süüdistatav, kes külastas kasiinot peamiselt öisel ajal, tegi seda muul otstarbel kui hasartmängudes osalemine. Süüdistatav ei ole tõendanud, kui palju ta sel perioodil panustamistega raha kaotas ehk teisisõnu, tema analüüs võitudest ei ole objektiivne ega igakülgne hindamaks materiaalset olukorda ja sissetulekuid. Hasartmängude panused ja võidud, mis on tehtud internetikasiinodes on Lisa 22 CD plaadil (t kd 16 lk 188) – seal on välja toodud süüdistatava kulutused on-line pokkerimängus, tehtud panused ning võidetud summad. Selle tõendi abil on näha panustamiste ja võitude suhe ning selle tõendi abil saab tõmmata paralleele X külastamiste arvu ja võidetud summade vahel. Võttes arvesse internetikeskkonna võitude ja kaotuste suhet, on kahtlustatav sellel ajaperioodil kaotanud orienteeruvalt sama palju kui

võitnud. Ei saa nõustuda kaitsja väitega, et süüdistatava puhul on tegemist professionaalse pokkerimängijaga kelle legaalne sissetulek pärineb hasartmänguvõitudest. Pigem viitavad tõendid hasartmängusõltuvusele. Kaitsjad A. ja M. P. esitasid ajaperioodil, mil nad süüdistatavat kaitsesid vaidlustuse kriminaaltulu osas ( t kd 29 lk 99-104), kuid kohus juhib tähelepanu asjaolule, et ka sealt ei nähtunud, palju G. Abuladze kasiinodes pidevalt mängides faktiliselt raha kaotas, mistõttu ei ole analüüs kõikehõlmav ja objektiivne. Kaitsjate väide, et G. Abuladze kasiinosse sisenemine ei tähenda hasartmängudega tegelemist ei ole eluliselt usutav. X OÜ spordisaali varustus on kohtus uuritu andmetel ostetud 03.07.2015 M OÜ-lt (arve nr. 20150703) sularaha eest ( t kd. 26 lk 79-84). Selle tasus Abuladze (X OÜ) Oburneva kinnitusel sularahas.( t kd 26 lk 36) . On põhjendtaud alus eeldada, et sularaha pärines kuritegelikul teel saadud rahalistest vahenditest, kuna legaalne raha päritolu tõendamist ei leidnud. Kohtuistungil uuritud tõendid kinnitavad asjaolu, et Georgi Abuladze legaalse sissetuleku, tema varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse tõttu on alust eeldada, et ta on teeninud kriminaaltulu, millest enamus on ka tema poolt tänaseks ära tarvitatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 255 lg 2 p-st 2, § 832 lg-st 2 p 1 peab kohus põhjendatuks konfiskeerida kohtuotsusega Georgi Abuladze poolt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varana kolmanda isiku X OÜ kasutuses olnud spordisaalist ja nimetatud äriühingule registreeritud spordisaali varustus (koguväärtusega ca 20 140,00 eurot), mis on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja eeluurimiskohtunik Eha Popova 13.01.2016.a määruse nr 1-15-10447 alusel laiendatud konfiskeerimise tagamiseks arestitud, ning lisaks mõista süüdistatavalt Georgi Abuladzelt juhindudes KarS § 255 lg 2 p 2, § 832 lg 1, § 84 sätete alusel laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja 29 149,69 eurot.

VIII SÜÜTEOMENETLUSES TEKITATUD KAHJU HÜVITAMINE

Tulenevalt SKHS § 5 lg 4 on isikul süüdimõistva otsuse korral õigus nõuda ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamist juhul kui tema karistust mõistliku menetlustähtaja ületamisest hoolimata ei kergendata. Kohus on eelnevalt selgitanud, et kohus leiab, et mõistlikku menetlusaega ei ole ületatud, mistõttu puudub alus süüdistatavatele sel alusel kahju hüvitada. Kuna ainus õigeksmõistetu on Paavo Vels, siis kohus peatub vaid tema taotlusel, kuna SKHS § 5 lg 1 näeb ette, et juhul, kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist seaduses nimetud alustel. Kaitsja on viidanud neist alusele, et tegemist oli ebamõistliku menetlusajaga. Kohus juba selgitas, et selle väitega kohus ei nõustu. Ka rõhutab kohus asjaolu, et P. Velsi tõttu jäi kohtus ära kaks kohtuistungit (30.06.2016.a. ja 22.02.2019.a.), mil isik kohtusse ei ilmunud, küll aga olid kohal kõik teised menetlusosalised. P. Vels ei esitanud ka puudumise mõjusust põhistavat dokumentatsiooni. P. Vels jättis pahatahtlikult jättis kohtusse ilmumata kahel korral 30.06.2016 ja 22.02.2019, milline asjaolu venitas menetlusaega. Kohus nõustub asjaoluga, et P. Velsil on õigus nõuda kahju seoses kinnipidamisega. Ta oli kinni peetud 2 päeva, so 26-27.01.2016 ja kohus nõustub kaitsja taotlusega selle hüvitamiseks mõista tema kasuks välja 92.27 eurot. Vabaduse võtmise korral hüvitatakse mittevaraline kahju päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult oli vabadus võetud. Päevamäära suurus on kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga. Antud hüvitamistaotluse esitas kaitsja

25.03.2019.a. kohtuistungil. Statistikaameti avaldatud keskmine brutopalk oli 1384 eurot, mistõttu kuulub hüvitamisele moraalse kahjuna 92,27 eurot. Kaitsja taotles kahju väljamõistmist ka elukohast lahkumise keelu tõttu, mida oli isiku suhtes kohaldatud alates 27.10.2016 ja kaitsja leiab, et kuna isiku suhtes oli elukohast lahkumise keeld, on põhistatud talle mõista õiglane hüvitis. Kohus märgib, et kohtus on tõendamist leidnud, et isik viibis kohtumenetluse ajal Soome Vabariigis tööl, kohus seda ka lubas ja seda võimaldas, seega ei häirinud tõkend isiku liikumisvabadust ega töösuhet. Nii näiteks märgib kohus, et advokaat T. kohtuistungil 22.02.2019 märkis, kui P. Vels jäi istungile ilmumata selgitas, et ta on Soome Vabariigis. Seega faktiliselt ei takistatud tõkend isiku töötamist ega liikumist ega koormanud teda liialt. Ka on kaitsja taotlenud varalise kahju hüvitamist (kohtusse ilmumise kulud), kuid taotlusele ei ole lisatud mitte ühtegi tõendit antud kahju suuruse tõendamiseks, mistõttu puudub kohtul võimalus hinnata kaitsja paljasõnaliste väidete paikapidavust ja selline nõue tuleb jätta rahuldamata. Tulenevalt STKH § 12 p 8 peaks taotluses sisalduma ka tõendid, millistega tõendatakse antud väiteid ehk kahju suurust, neid kohtule ei esitatud. Kohus märgib, et kaitsjal ja Paavo Velsil oli piisav aeg antud dokumentatsiooni esitamiseks olemas. Kokkuvõtvalt peab kohus põhistatuks hüvitada Paavo Velsile kinnipidamisega tekitatud kahju summas 92,27 eurot .

IX TSIVIILHAGID

Kriminaalasjas on tsiviilhagid esitanud hulk kannatanuid, mistõttu tsiviilhagide lahendamise ülevaatlikkuse huvides esitab kohus oma põhjendused esmalt kohtu üldiste seisukohtadena ning seejärel konkreetsete episoodide ja/või kannatanute kaupa. Esmalt peatub kohus asjaolul, et süüdistuse järgi leidis tuvastamist süütegude toimepanemine kannatanute B OÜ ja A AS (kustutatud) suhtes, kuid viimased on vastavalt loobunud esitatud hagist ning loobunud hagiavalduse esitamisest juba enne kohtumenetlust. Seetõttu ei ole alust ka mingilgi moel kohtuotsuses nimetatud varalise kahjuga seotut eraldi käsitleda. Kuivõrd kohus mõistab eespool esitatud põhjenduste järgi kõik kannatanu W. N. episoodi puutuvad süüdistatavad õigeks, tuleb KrMS § 310 lg 2 järgi jätta W. N. tsiviilhagi läbi vaatamata. Kohus märgib sedagi, et kuivõrd Harju Maakohtu 07.05.2019.a otsusega mõisteti W. N. hagi seoses hagi õigeksvõtuga täies ulatuses välja R. V.lt ja selliselt on W. N. nõue hetkeseisuga tegelikkuses ka rahuldatud. Kohus märgib, et hagiavalduste järgi on osad hagid esitatud konkretiseerimata kahtlustatavate ja süüdistatavate vastu ning samuti ei ole neis ära näidatud seda, kes neist millises peaks kuriteoga tekitatud kahju tekitamise eest vastutama. Seega tekib põhjendatud küsimus sellest, kas hagid on suunatud kõigi kriminaalasjas süüdistatavateks olevate isikute vastu. Siinkohal tuleb tähele panna, et süüdistusakt määrabki kindlaks isikud, kelle vastu on võimalik tsiviilhagi esitada. Samas peab olema süüdistataval teave selle kohta, milliste asjaolude alusel milline tsiviilnõue tema vastu on kriminaalmenetluses esitatud, ja antud mõistlik aeg selle nõude suhtes oma seisukoha kujundamiseks (RKKKo 3-1-1-79-09, p 11). Antud juhul olid süüdistatavad teadlikud tsiviilhagidest juba menetluse algusest, üheks selle hiliseimaks väljenduseks saab pidada Harju Maakohtu 05.04.2016.a. määrust, millega võeti kõik asjas esitatud tsiviilhagid menetlusse. Samuti esines süüdistatavatel võimalus kannatanute, hagejate küsitlemiseks, mida osalt ka aktiivselt kasutati.

Kohus viitab, et mitme süüdistatava korral tuleb juhul, kui kannatanu ei ole nõude adressaati täpsustanud ega nõuet osadeks jaganud, eeldada, et nõue on esitatud solidaarselt kõigi süüdistatavate vastu (RKKKo 3-1-1-79-09, p 11). Seda, et nõue on esitatud solidaarselt kõigi süüdistatavate vastu, saab eeldada vaid siis, kui kannatanu ei ole nõude adressaati täpsustanud ega nõuet osadeks jaganud (3-1-1-106-12, p 27). Käesolevas kriminaalasjas üheski hagis seda tehtud ei ole ja kõik hagid on esitatud kõigi konkreetse episoodiga seonduvate isikute vastu. Juhul kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kahjustatud isikule tekitatud sama kahju eest, on nad VÕS § 137 järgi solidaarselt vastutavad hüvitise maksmise eest. Sellisel puhul saab lähtuvalt VÕS § 65 lg-st 1 kahjustatud isik nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega ka praeguses asjas, kui kahju hüvitamist on taotletud mitmelt süüdistatavalt ja leiab tõendamist, et kahju just nende süüdistatavate poolt tekitati, on kohus õigustatud mõistma kahjuhüvitise välja solidaarselt kõigilt nendelt süüdistatavatelt (RKKKm 1-18-7632, p 13). Samuti tuleb tsiviilhagide lahendamisel silmas pidada, et VÕS 1043 näeb ette, et kannatanule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seejuures on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise peamine eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Ka on VÕS § 127 lg 4 järgi kahju hüvitamise kohustus üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Teisisõnu tähendab see kriminaalmenetluse kontekstis seda, et tuleb tuvastada tuleb põhjuslik seos süüdistatavate tegevuse ja kannatanutele kahju tekkimise vahel. Arvestades, et praeguses kriminaalasjas on esitatud tsiviilhagid eranditult varavastaste kuritegude toimepanemisel tekkinud varalise kahju osas, tuleb asjakohaseks pidada ka eeldust selles, et kahju tekitamine õigusvastasus baseerub varguste puhul VÕS § 1045 lg 1 p-st 5 tuleneval alusel, mille järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kelmuste puhul baseerub kahju tekitamine õigusvastasus VÕS § 1045 lg 1 p-st 7 tuleneval alusel, mille järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega.

Mõistetavalt toimub eespool nimetatud tsiviilõiguslike nõuete rahuldamise eelduste tuvastamine järgnevalt, konkreetsete hagide analüüsi juures.

Eespool tuvastas kohus, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on tõendamist leidnud süüdistatavate A. Velsi, U. Velsi ja M. Kalda poolt kütusevarguste toimepanemine ja seda kavatsetud tegevuse läbi. Seetõttu puudub vaidlus selles, et R OÜ-le tekkis kütusevargusega kaasnev varaline kahju just A. Velsi, U. Velsi ja M. Kalda poolt toime pandud varguse tõttu ehk eksisteerib põhjuslik seos süüdistatavate tegevuse ja kannatanule kahju tekkimise vahel. Kannatanule on varaline kahju tekitatud ka nimetatud isikute süülise käitumisega. Seejuures, VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju õigusvastaselt põhjustanud isiku süüd eeldatakse ning käesolevas menetluses ei ole seda eeldust ümber lükatud. Kohus leiab, et selle hagiavaldusega seoses puuduvad VÕS §-s 1052 sätestatud vastutuse piirangud, ehk kahju tekitanud isikud olid täisealised ja tegutsesid täie teadmise juures adekvaatses seisundis. Kuivõrd tõendamist on leidnud isikute süü kahju tekitamises, kuulub varaline kahju hüvitamisele.

Kohus asub seisukohale, et kannatanu R OÜ tsiviilhagi esitamise aluseks olevad asjaolud on täies ulatuses tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega, sh kannatanu esindaja ütlustega, tema poolt esitatud tõenditega aga ka eespool tuvastamist leidnuga selle kohta, et jälitustoimingu protokollis kajastatud ja analüüsitud kõnedest nähtus pidev kütusevargus ning kannatanu esindaja ütlused varastatu suurusjärgi kohta riimusid R. Õ. poolt kohtus antud ütlustega varastatud kütuse hulgast. Kuivõrd kohus peab kannatanu R OÜ poolt nõutavat summat tõepäraseks ja leiab, et antud tsiviilhagi on täies ulatuses põhjendatud, tuleb süüdistatavatelt A. Velsilt, U. Velsilt ja M. Kaldalt R OÜ kasuks solidaarselt välja mõista 6544 eurot. Seejuures märgib kohus, et tsiviilhagi tuleb VÕS § 137 lg 1 järgi hüvitada solidaarselt Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 19.02.2018.a otsusega nr 1-18-1004 süüdi mõistetud R.Õ., kellelt on sama hagi välja mõistetud samal alusel.

Kohus asub seisukohale, et kannatanu V valla (vallavalitsuse kaudu) poolt tsiviilhagi esitamise aluseks olevad asjaolud on täies ulatuses tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega, sh kannatanu esindaja ütlustega, tema poolt esitatud tõenditega aga ka eespool tuvastamist leidnuga selle kohta, et tegu kinnitasid R. Õ. ütlused ja läbiotsimisprotokoll ja jõustunud kohtuotsus R. Õ. osas. Kannatanu ja tsiviilhageja esindaja R. V. selgitas, et esitatud on tsiviilhagi, mille koostas sellel ajal V Vallavalitsuse ehitusnõunik ning piirdeaiast varastati 375m tulenevalt tsiviilhagist ja selle maksumuseks koos varastatud postide ja paigaldusega on 6815 eurot. V Vallavalitsuse poolt esitati ka tsiviilhagi tõendav dokumentatsioon (joonis, kahjude arvestus, fotod, t kd 19 lk 114-119). Kuivõrd kohus peab kannatanu V Vallavalitsuse poolt V valla kasuks nõutavat summat tõepäraseks ja leiab, et antud tsiviilhagi on täies ulatuses põhjendatud, tuleb süüdistatavalt A. Velsilt, V valla kasuks välja mõista 6815 eurot. Seejuures märgib kohus, et tsiviilhagi tuleb VÕS § 137 lg 1 järgi hüvitada solidaarselt Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 19.02.2018.a otsusega nr 1-18-1004 süüdi mõistetud R.Õ., kellelt on sama hagi välja mõistetud samal alusel. Lisaks tuleb märkida, et kuivõrd kohus mõistab süüdistatavad Urmas Velsi, Maarjo Kalda ja Paavo Velsi seda episoodi puudatavates süüdistustes õigeks, puudub kohtul alus käsitleda neid vastutajatena nimetatud varalise kahju tekitamises ja seega on käesoleva kohtuotsusega tuvastatult kahju eest vastutavaks isikuks Aap Vels.

Kuivõrd kohus peab kannatanute K. E., E. L. ja X OÜ poolt nõutavaid summasid tõepärasteks ja leiab, et antud tsiviilhagid on täies ulatuses põhjendatud, tuleb süüdistatavalt A. Velsilt kannatanute K. E., E. L. ja X OÜ (2 hagi) kasuks välja mõista tsiviilhagid vastavalt summades 3699,94 (E.), 382,63 (L.), 805,35 (X) ja 1187 (X) eurot. Seejuures märgib kohus, et tsiviilhagid tuleb VÕS § 137 lg 1 järgi hüvitada solidaarselt Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 19.02.2018.a otsusega nr 1-18-1004 süüdi mõistetud R.Õ. ja Harju Maakohtu Tallina kohtumaja 07.05.2019.a otsusega nr 1-19-2585 süüdi mõistetud S. T., kelledelt on samad hagid välja mõistetud samadel alusel.

S AS on esitanud tsiviilhagi summas 2578,30 eurot, s.o summas, millise kannatanu kindlustusandjana maksis välja M.M.ile. Eespool tuvastas kohus, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on tõendamist leidnud süüdistatava Aap Velsi poolt kindlustuskelmuse toimepanemine ja seda kavatsetud tegevuse läbi. Seetõttu puudub vaidlus selles, et S AS-le tekkis vargusega kaasnev varaline kahju just A. Velsi (koos R. Õ.) poolt toime pandud kindlustusjuhtumi lavastamise tõttu ehk eksisteerib põhjuslik seos süüdistatava tegevuse ja kannatanule kahju tekkimise vahel. A. Velsi teo õigusvastasus tuleneb VÕS § 1045 lg 1 p-st 7 koostoimes KarS §-ga 2 kui deliktiõigusliku kaitsenormiga. KarS § 209 kaitse-eesmärgiks on seejuures pettusesse viidud kannatanu kaitse ja kahju hüvitamise tagamine eksitusse viidud isikule (vt ka RKKKo nr 3-21-62-13, p-d 18, 21–23). Kannatanule on varaline kahju tekitatud ka nimetatud isikute süülise käitumisega. Seejuures, VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju õigusvastaselt põhjustanud isiku süüd eeldatakse ning käesolevas menetluses ei ole seda eeldust ümber lükatud. Kohus leiab, et selle hagiavaldusega seoses puuduvad VÕS §-s 1052 sätestatud vastutuse piirangud, ehk kahju tekitanud isik oli täisealine, tegutses täie teadmise juures adekvaatses seisundis. Kuivõrd tõendamist on leidnud A. Velsi süü kahju tekitamises, kuulub varaline kahju hüvitamisele. Kohus asub seisukohale, et kannatanu S AS poolt tsiviilhagi esitamise aluseks olevad asjaolud on täies ulatuses tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega, sh kannatanu esindaja ütlustega, tema poolt esitatud tõenditega (väljamaksmise kohta, t kd 20 lk 134-135pö) aga ka eespool tuvastamist leidnuga selle kohta, et tegu kinnitasid R. Õ. ütlused kindlustuskelmuse lavastamise kohta; S. T.e ütlused selle kohta, et A. Vels planeeris halvas korras sõidukiga sigadele otsa sõita; ja jõustunud kohtuotsus R. Õ. osas. Samuti kinnitasid nimetatud teo toimepanemist jälitusprotokollid, milledest nähtub sõiduki ostmine A. Velsi poolt, selle halb seisukord ja A. Velsi plaan sellest kevadel vabaneda; kindlustuskelmuse planeerimine kaskokindlustuselt hüvitise saamiseks. Kannatanu ja tsiviilhageja esindaja selgitas, et esitatud on tsiviilhagi, mis kajastab väljamakstud summasid ja koosneb kahjuhüvitisest ja puksiirikulust (t kd 20 lk 9). Kuivõrd kohus peab kannatanu S AS poolt nõutavat summat tõepäraseks ja leiab, et antud tsiviilhagi on täies ulatuses põhjendatud, tuleb süüdistatavalt A. Velsilt S AS kasuks välja mõista 2578,30 eurot. Seejuures märgib kohus, et tsiviilhagi ei kuulu hüvitamisele solidaarselt R. Õ., kuna viimane on küll samas teos süüdimõistetud Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 19.02.2018.a otsusega nr 1-18-1004, kuid selles ei mõistetud R. Õ.lt S AS hagi välja. Siinkohal on asjakohane märkida, et Riigikohus on varasemalt selgitanud, et kriminaalmenetluses on võimalik esitada üksnes selline tsiviilhagi, mille aluseks olevad faktilised asjaolud on olulises

osas kattuvad süüdistuse aluseks olevate faktiliste asjaoludega (vt ka RKKKo 3-1-1-79-09, p 11). Samas peab olema süüdistataval teave selle kohta, milliste asjaolude alusel milline tsiviilnõue tema vastu on kriminaalmenetluses esitatud, ja antud mõistlik aeg selle nõude suhtes oma seisukoha kujundamiseks (RKKKo 3-1-1-79-09, p 11). Praegusel juhul ei ole R. Õ. enam siinses kohtuasjas selles kindlustuskelmuse episoodis süüdistatavaks, mistõttu ei ole põhjendatud rahuldada tsiviilhagi selliselt, et ka R. Õ. kohustuks kahju hüvitama.

teadmise juures adekvaatses seisundis. Kuivõrd tõendamist on leidnud A. Velsi ja U. Velsi süü kahju tekitamises, kuulub varaline kahju hüvitamisele. Kohus asub seisukohale, et kannatanu H. T. tsiviilhagi esitamise aluseks olevad asjaolud on täies ulatuses tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega, sh kannatanu enda ütlustega, selle kohta, et ta soovis vaid metsa müüa ja et ta oli kinnistuga seotud tehingu osas eksitusse viidud; samuti tunnisaja J. T. ütlustega kinnistu H. T.le kuulumise kohta ja viimase metsamüügi kohta; samuti tunnistajate R. ja R. ütlustega kannatanu H. T. vaimse seisundi kohta ja kinnistu võõrandamises tekkinud kahtluse osas, mida hiljem neile kinnitas ka H. T.; kannatanu R. Õ. ütlustega selle kohta, et ta koos A. Velsiga pidi looma kannatanule illusiooni põhjuste kohta, miks kinnistu tuleb ümber vormistada; samuti jälitustoimingu protokollis olevate telefonikõnedega, millest nähtub G. K.i ja A. Vels poolt H. T. ja tema kinnistuga seotu arutamine; samuti jälitustoimingu protokollidega selle kohta, et G. K.i kinnipidamisega hakati kuritegelikus ühenduses, sh A. Velsi ja U. Velsi osalusel tegelema väljapetetud kinnistuga seotud „probleemide“ lahendamisega, sest kinnistu ostuks laenu andnud isik soovis osa raha tagasi saada A. Velsilt. Kuivõrd kohtuasjas ei ole esitatud nõudesumma kujunemist kinnitavaid tõendeid, peatub ka hagisummal. Praegusel juhul leidis kriminaalasjas kinnitust, et H. T.lt kelmusega saadud kinnistu müüdi edasi vähemalt 40 000 euro eest G. I.ile ja O. J.ile (kohtuotsuse lk 65). Seega tuleb sel ajal tehtud tehingut pidada tehtuks tingimustel, mis võibki iseloomustada H. T.le tekkinud kahju suurust, mis on hagiavalduse kohaselt sama suur kui nimetatud müügitehingu hind, s.o 40 000 eurot. Seetõttu peab kohus kannatanu H. T. hagisummat ka täies ulatuses põhjendatuks. Kuivõrd kohus peab kannatanu H. T. poolt nõutavat summat tõepäraseks ja leiab, et antud tsiviilhagi on täies ulatuses põhjendatud, tuleb süüdistatavatelt A. Velsilt ja U. Velsilt H. T. kasuks välja mõista 40 000 eurot. Seejuures märgib kohus, et tsiviilhagi tuleb VÕS § 137 lg 1 järgi hüvitada solidaarselt Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 17.03.2016.a otsusega nr 1-151787 süüdi mõistetud G. K. kellelt on sama hagi välja mõistetud samal alusel.

asja arutanud ammendavalt ja selgitanud kannatanutele S. S., S. P. ja S. E. asjas tõendamist vajavaid asjaolusid ning asjaolude tõendamise koormust (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17. detsembri 2008. a otsus asjas nr 3-2-1-114-08, p 14) ja seda selgitama, missuguseid asjaolusid peavad kohtumenetluse pooled nende seatud materiaalõiguslike eesmärkide saavutamiseks tõendama. Samal ajal ei ole kannatanu soovinud süüdistuse esemest väljapoole jäävat kahju suurust mingilgi viisil tõendada ja kohtul puudub ka täielikult puuduva info tingimustes endal võimalus määratleda isikutele tekkinud kahju.

Kannatanu E. S. on esitanud tsiviilhagi summas 700 eurot ning väidab hagis, et hagi tuleneb lihvija Lägler ja naelpüssi ja akutrelli maksumusest. Ka siinkohal viitab kohus eelmise tsiviilhagi juures märgitule selle kohta, et isikutel tuleb seega süüdistuse alusfaktidest väljapoole jäävaid asjaolusid, nt kahju täpset suurust tõendada (otsuse lk 179). Ka tema ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit nimetatud esemete maksumuse osas, mistõttu peab kohus antud hagi põhjendamatuks ja leiab, et see tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub prokuröriga ka selles osas, et E. S. märkis kohtus, et ta pole kätte saanud äärelihvijat, kuid 20.11.2015.a aktist nähtuvalt on see ese tagastatud (t kd 23 lk 122). Kuna erinevaid tagastatud lihvijaid ja tööriistu oli palju, on inimlikult mõistetav, miks kannatanu võis eksida. Seetõttu leiab kohus, et tsiviilhagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

X MENETLUSKULUD

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha, erinevate ekspertiiside kulud, määratud kaitsjatele määratud tasud, kokkuleppelistele kaitsjatele makstud tasud, tunnistajatele makstud tasud.

Paavo Velsiga seotud menetluskulud Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas loobus prokurör kohtuvaidluste ajal süüdistusest P. Velsi osas ning kohus mõistab P. Velsi õigeks, peatub kohus esmalt P. Velsiga seotud menetluskuludel. Vastavalt KrMS § 181 lg-le 1 hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, arvestades KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. Käesolevas asjas on P. Velsiga seotud kulud riigi õigusabi poolt määratud kaitsjale makstud tasu kogusummas 17 733,84 eurot. Kohus märgib, et kahele kohtuistungile (30.06.2016.a; 22.02.2019.a.) P. Vels ei ilmunud, kuid antud istungitel osalemise eest ei ole kaitsja tasu taotlenud. Seega puudub vajadus muuta riigi kanda jäävat kaitsjatasu suurust. Seoses eeltooduga tuleb kaitsjatasu summas 17 733,84 eurot jätta KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda.

Andrey Kuzyakin’iga, Marek Kase’ga, Georgi Abuladze’ga, Urmas Vels’iga, Aap Velsiga, Maarjo Kalda’ga seotud menetluskulud.

Vastavalt KarS § 180 lg 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on I astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 2,5kordne palga alammäär, s.o alates 01.01.2020.a. 1460 eurot, mis tuleb välja mõista I astme kuriteo toime pannud süüdistatavatelt (A. Kuzyakin, M. Kase, U. Vels, G. Abuladze, A. Vels). Kohus märgib KrMS § 179 lg 2 alusel seonduvalt süüdistatavatega A. Vels ja U. Vels, et kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5-kordne palga alammäär, s.o alates 01.01.2020.a. 876 eurot, mis kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt M. Kalda. Sundraha suuruse puhul kohaldatakse kohtuotsuse kuulutamise ajal kehtivat sundraha suurust.

Süüdistatava A. Kuzyakin määratud kaitsjatele on kokku välja makstud Harju Maakohtus, Tallinna Ringkonnakohtus, Riigikohtus osutatud kaitsetegevuse eest 18 162 eurot. Kuna A. Kuzyakin’i varasemalt määratud kaitsja Mati Senkel haigestus menetluse kestel ja teavitas kohut, et ta ei saa enam tervislikel põhjustel kaitsja A. Kuzyakini’t, koostas kohus riigi õigusabi määruse uue kaitsja määramiseks ning uueks kaitsjaks määrati Alar Neiland. Kaitsja Neiland tutvus kriminaalasja materjalidega ning kohus rahuldas kriminaalasja materjalidega tutvumise eest kaitsetegevuse summas 2160 eurot (sh. käibemaks). Kuivõrd määratud kaitsja vahetus A. Kuzyakin’ist sõltumatutel asjaoludel, peab kohus põhjendatuks jätta riigi kanda kaitsjale A. Neilandile makstud 2160 eurot (sh. käibemaks) kriminaalasja materjalidega tutvumise eest.

Kohus leiab, et määratud kaitsjatele makstud tasu ülejäänud osas, s.o summas 16 002 eurot tuleb välja mõista A. Kuzyakin’ilt. A. Kuzyakin on töövõimeline isik, kes saab ka vangistuses asuda sissetulekut teenima ning hüvitama väljamõistetavaid menetluskulusid. Tulenevalt asjaolust, et süüdistatav viibib vangistuses ja tema sissetulek ning võimalused sissetuleku teenimiseks on piiratud, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamise. Kohus määrab menetluskulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest arvates, igakuiste maksetena võrdsetes osades. Süüdistatava M. Kase määratud kaitsjale on kokku välja makstud Harju Maakohtus, Tallinna Ringkonnakohtus, Riigikohtus osutatud kaitsetegevuse eest 11 326,56 eurot. Kohus leiab, et määratud kaitsjale makstud tasu tuleb välja mõista M. Kaselt. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. M. Kase on töövõimeline isik, kes saab ka vangistuses asuda sissetulekut teenima ning hüvitama väljamõistetavaid menetluskulusid. Tulenevalt asjaolust, et süüdistatav viibib vangistuses ja tema sissetulek ning võimalused sissetuleku teenimiseks on piiratud, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamise. Kohus määrab menetluskulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest arvates, igakuiste maksetena võrdsete osades. Seonduvalt M. Kase lepingulisele kaitsjale I. Repnau makstud õigusabi kulude osas (23 900 eurot) märgib kohus, et M. Kase süüdimõistmise tõttu jäävad valitud kaitsjale makstud tasu M. Kase enda kanda. Süüdistatava G. Abuladze määratud kaitsjale on kokku välja makstud Harju Maakohtus, Tallinna Ringkonnakohus, Riigikohtus osutatud kaitsetegevuse eest 10 945,20 eurot. Kohus leiab, et määratud kaitsjale makstud tasu tuleb välja mõista G. Abuladze’lt. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. G. Abuladze on töövõimeline isik, kes saab ka vangistuses asuda sissetulekut teenima ning hüvitama väljamõistetavaid menetluskulusid. Tulenevalt asjaolust, et süüdistatav viibib vangistuses ja tema sissetulek ning võimalused sissetuleku teenimiseks on piiratud, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamise. Kohus määrab menetluskulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse arvates, igakuiste maksetena võrdsete osades. Ka on G. Abuladze kaitsja teinud kohtule taotluse hüvitada G. Abuladze’le tema poolt kokkuleppelistele kaitsjatele A. Pilv, M. Pilv makstud õigusabi kulud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on lepingulised kaitsjad esitanud arved summas 22 770,60 eurot. G. Abuladze süüdimõistmise tõttu jäävad valitud kaitsjatele makstud tasu G. Abuladze enda kanda ning kohus jätab vastavasisulise taotluse rahuldamata. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis 3-1-1-85-08, p 15.1 on selgitatud, et süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse.

Süüdistatava U. Vels’i määratud kaitsjale on kokku välja makstud Harju Maakohtus, Tallinna Ringkonnakohus, Riigikohtus osutatud kaitsetegevuse eest 14 687,52 eurot. U. Vels mõisteti õigeks kannatanuga B kinnitult traataia vargusega seotud kuriteoepisoodis ja kannatanuga W. N. seotud kuriteoepisoodis. Kokku oli U. Velsil süüdistus 5 varguseepisoodis, õigeks mõisteti ta vaid ühes neist. Süüdistus kokku oli 9 kuriteoepisoodis ning õigeks mõistetakse U. Vels kahes kuriteoepisoodis. Ei ole võimalik kindlaks teha kaitsjatasu taotlustest

tulenevalt, milline täpselt oli antud kuritegudega seotud kaitsjatasu osakaal, kuna ka kohtuistungitel arutati kõike koos ja ühiselt, kuid võrreldes süüdistuse kogumahuga, on põhjendatud jätta riigi kanda kaks üheksandikku. Tulenevalt KrMS § 181 lg-st 1 jätab kohus määratud kaitsjatele hüvitatud kogusummast (14 687,52 eurot) 2/9 riigi kanda, s.o 3263,89 eurot. Ülejäänud määratud kaitsjale makstud tasu, s.o summas 11 423,63 eurot kuulub väljamõistmisele Urmas Velsilt. Käesolevas kriminaalasjas on koostatud ka liiklustrassoloogiaekspertiis summas 413 eurot, kuid kuna antud ekspertiis ei ole seotud U. Velsile esitatud süüdistuse sisuga jääb antud ekspertiisikulu KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Tulenevalt asjaolust, et süüdistatav viibib vangistuses ja tema sissetulek ning võimalused sissetuleku teenimiseks on piiratud, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamise. Kohus määrab menetluskulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest arvates, igakuiste maksetena võrdsete osades.

Süüdistatava A. Velsi määratud kaitsjatele on kokku välja makstud Rakvere Maakohtus, Harju Maakohtus, Tallinna Ringkonnakohus, Riigikohtus osutatud kaitsetegevuse eest 16 372,80 eurot. A. Vels mõisteti õigeks kannatanutega I. L., K. P., A. B., W. N. seotud kuriteoepisoodides. A.Velsile oli esitatud hulgaliselt süüdistusi ning ka tema puhul ei ole võimalik kindlaks teha, milline osa kaitsetegevusest just antud, õigeks mõistetavate episoodide kaitsetegevuseks kulus, kuid arvestades süüdistuse üldmahtu ja õigeks mõistetud episoodide arvsuhet peab kohus põhjendatuks jätta riigi kanda üks viiendik. Tulenevalt KrMS § 181 lg-st 1 jätab kohus määratud kaitsjatele makstud kogusummast (16 372,80 eurot) 1/5 riigi kanda, s.o 3274,56 eurot. Ülejäänud summa 13 098,24 eurot kuulub väljamõistmisele A. Velsilt. Ekspertiisiaktidega seonduvate kulude osas peab kohus vajalikuks märkida, et kõigi ekspertiiside läbiviimine oli tingitud A. Velsi süülisest tegevusest. Käesolevas kriminaalasjas tehti kiuekspertiis seonduvalt KarS § 212 lg 1 raames toimepandud kuriteoga. Kiuekspertiisi (ekspertiisiakt nr 15E-AK003, t kd 20 lk 158-164) eesmärgiks oli välja selgitada, kas 20.04.2015.a sõiduautolt Audi A8, reg nr XXX, esipõrkeraua tagant ja juhipoolse esilaterna alt detailidest leitud ja ära võetud karvad on loomse pärituoluga ja kas need võivad kuuluda metsseale; kas esitatud karvadel esineb lõikejälgi; kas esitatud karvad on eraldunud metsloomast mehhaanilise rebimise teel (nt sõidukiga otsasõidu tulemusena). Kiuekspertiisi teostamise kulu oli 100 eurot, millest A. Vels’ilt kuulub väljamõistmisele 1⁄2, s.o 50 eurot. Kohus märgib, et R. Õ. on süüdi mõistetud KarS § 212 lg 1- § 22 lg 3 alusel Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 19.02.2018.a otsusega 1-18-1004. Ka on käesolevas kriminaalasjas tehtud kaks isikuekspertiisiakti (kannatanu M. K.i osas ekspertiisiakt nr 15E-IDI0024, t kd 24 lk 3-11), (kannatanu R. R.i osas ekspertiisiakt nr 15EIDI0070, t kd 25 lk 134-140). Isiku ekspertiisiaktide eesmärgiks oli välja selgitada, millised tervisekahjustused kannatanutel esinevad, nende iseloom ja lokalisatsioon; millal, millisel viisil, millega on vigastused tekitatud; milline on tervisekahjustuste raskusaste; kas tervisekahjustuste paranemise kestus ületab 4 kuud. Mõlema ekspertiisi teostamise kulu oli 61 eurot. Kannatanu R. R.i osas teostatud ekspertiisikulu kuulub täies ulatuses väljamõistmisele A. Velsilt, s.o summas 61 eurot. Kannatanu M. K.i osas tehtud ekspertiisi teostamise kulust kuulub A. Vels’ilt väljamõistmisele 1/3, s.o 20,33 eurot, kuivõrd antud kuritegu pandi toime kolme isiku poolt (A. Vels, käesolevast kriminaalasjast eraldatud S. T. ja R. Õ., R. Õ. süüdi mõistetud Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 05.10.2016.a otsusega 1-16-4869 ning S. T.süüdi mõistetud Harju Maakohtu 07.05.2019.a otsusega).

Tulenevalt asjaolust, et süüdistatav on töötu, tema sissetulek ning võimalused sissetuleku teenimiseks on piiratud, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamise. Kohus määrab menetluskulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest arvates, igakuiste maksetena võrdsete osades. Süüdistatava M. Kalda määratud kaitsjale on kokku välja makstud osutatud kaitsetegevuse eest 14 469,20 eurot. M. Kalda mõisteti õigeks kannatanuga B OÜ ja kannatanu B OÜ kinnistult traataia varguse kuriteoepisoodides. Kokku süüdistati teda viies kuriteoepisoodis. Seega mõisteti Maarjo Kalda kahes viiendikus episoodides õigeks. Tulenevalt KrMS § 181 lg-st 1 jätab kohus määratud kaitsjale makstud kogusummast (14 469,20 eurot) kaks viiendikku riigi kanda kanda, s.o 5787,68 eurot. Ülejäänud summa 8681,52 eurot kuulub väljamõistmisele Maarjo Kaldalt. Ka on käesolevas kriminaalasjas teostatud tulirelvaekspertiis, kuid kuivõrd antud ekspertiis ei seondu süüdistuse sisuga, tuleb antud ekspertiisikulu summas 420 eurot jätta riigi kanda. Kohus peab võimalikuks ka M. Kalda puhul määrata menetluskulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest arvates, igakuiste maksetena võrdsete osades. KrMS § 175 lg 1 p 2 kohaselt on menetluskuludeks muuhulgas tunnistajale KrMS § 178 kohaselt makstavad summad. KrMS § 178 lõikest 1 nähtuvalt hüvitatakse tunnistajale seoses kriminaalmenetlusega tekkinud järgmised kulud: 1) saamata jäänud sissetulek käesoleva paragrahvi lõike 4 järgi; 2) päevaraha ja 3) sõidu- ja ööbimiskulud. Käesolevas kriminaalasjas on tunnistajale T. M. makstud sõidukuluna 30,90 eurot ning tunnistajale H. T.’ile sõidukuluna 32,40 eurot. Nimetatud isikud olid märgitud süüdistusaktis tunnistajatena, nendest T.i ütlusi kohus tõendina ei kasutanud, tema sõidukulud jäävad riigi kanda, tunnistaja M. kinnitas G. Abuladze süüd ja tema sõidukulu kuulub väljamõistmisele antud süüdistatavalt. Kaitsjad taotlesid kaitsjatasude vähendamist 50% ulatuses, kuid kohus ei pea seda põhistatuks. Menetluse aeg on olnud mõistlik, menetlust on peetud efektiivselt.

XI ASITÕENDID

Käesolevas kriminaalasjas 06.10.2015.a Andrey Kuzyakini elukohas xxx läbiotsimise käigus ära võetud 11 padrunit tuleb konfiskeerida KarS § 83 lg 4 alusel, kuivõrd kohtule teadaolevalt A. Kuzyakin’il nende omamiseks luba puudub ning need tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. 06.10.2015.a Georgi Abuladze kasutuses oleva sõiduauto BMW 530D reg.nr XXX läbiotsimise käigus ära võetud: teleskoopnui ning 06.10.2015.a Urmas Velsi elukoha xxx läbiotsimise käigus ära võetud: teleskoopnui; elektrišokirelva taoline ese tuleb konfiskeerida KarS § 83 lg 4 alusel ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Relvaseaduse § 20 lg 2 p 1 alusel on tsiviilkäibes keelatud külmrelv teleskoopnui seega kuuluvad eelnimetatud esemed konfiskeerimisele, kui esemed, mille jaoks puudub luba. 06.10.2015.a Andrey Kuzyakini elukoha xxx läbiotsimise käigus ära võetud: oranž salvrätik, millele sinise värviga kirjas esimene kirje 700 ja vene keeles „linn“; 06.10.2015.a Urmas Velsi elukoha xxx läbiotsimise käigus ära võetud: A4 formaadis dokumendid, 9lehel, millel on trükitud tekst N. D. ja H. A. G.vaheline vestlus. Esimene lehekülg algab sõnadega: „ Urmas ei aga teised jh kogu eesti paneb mille yle sa imestad, sa oled isegi pannud...“; teine lehekülg algab sõnadega: „suur muutus. Aga miks korgiga mitte???“; kolmas lehekülg algab sõnadega: „sina ei saa mind tagasi võtta kuigi ma

olen normaalne, kõin tööl, ei tee pahandusi, ei suhtle vanade sõpradega veel hullem olen isegi riius nendega...“; neljas lehekülg algab sõnadega: „kõik on kinni makstud või???...“; viies lehekülg algab sõnadega: „1000 aastat on seal loodetud tehke silmad lahti seal...“; kuues lehekülg algab sõnadega: „oot, aga see 700 tuli selle tln. mehe. Hmmm, mis ta nimi oli. See K. v...“; seitsmes lehekülg algab sõnadega: „kork ja kalmer jt. ma pidasin ikka su tõelisteks sõpradeks...“; kaheksas lehekülg algab sõnadega: „urmase ja aapiga pole üldse mitte midagi vaja suhelda...“; üheksas lehekülg algab sõnadega: „Mis puutub Sofisse, siis tuleta nyyd meelde oma algset käitumist ja juttu...“; 20.04.2014.a Audi A8 rm xxx vaatluse käigus ära võetud: ekspertiisist tagastatud karvad, mis asusid Audi A8 rm xxx küljes; 04.08.2015.a xxx läbiotsimise käigus ära võetud: 18 karpi DNA-proovidega kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele kohtuotsuse jõustumisel. 06.10.2015.a Andrey Kuzyakini elukoha xxx läbiotsimise käigus ära võetud: musta värvi kummist ümbrise sees, mobiiltelefon Samsung, mille IMEI kood nr xxx ja sees X sim kaart nr EExxx tuleb saata Talllinna Vanglasse A. Kuzyakin’i isiklike asjade juurde lisamiseks KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. 06.10.2015.a Marek Kase elukohas xxx läbiotsimise käigus ära võetud: mobiiltelefon CAT mudel B 100 IMEI koodiga xxx, Tele2 sim kaart nr xxx tuleb saata Tallinna Vanglasse Marek Kase’le isiklike asjade juurde lisamiseks KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel. 06.10.2015.a Urmas Velsi elukoha xxx läbiotsimise käigus ära võetud: mobiiltelefon Samsung IMEI: xxx, sim kaart 89372036211102436431 tuleb saata Tallinna Vanglasse Urmas Velsi isiklike asjade juurde lisamiseks KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. Prokurör taotles eelnimetatud mobiiltelefonile konfiskeerimist ja hävitamist, kuid kohus märgib siinkohal, et kriminaalasjas on süüdistusaktis märgitud asitõendiks 06.10.2015.a Georgi Abuladze elukoha xxx läbiotsimise käigus ära võetud: kuldset värvi mobiiltelefon Samsung SM-G925F Yatsley IMEI- koodiga xxx koos valget värvi akulaadijaga, millise konfiskeerimist ja hävitamist prokurör taotles, kuid kohus märgib, et kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on nimetatud mobiiltelefon koos SIM kaardiga Elisa ja valget värvi Samsung’i laadijaga tagastatud M. P. 29.03.2017.a prokurör Verte poolt (t kd 42 lk 18). Seega peab kohus põhjendatuks tagastada võrdsust tagaval printsiibil ka A. Kuzyakin’ile kuulunud mobiiltelefon A. Kuzyakin’ile, M. Kasele kuulunud mobiiltelefon M. Kase’le, U. Vels’ile kuulunud mobiiltelefon U. Velsile. 01.08.2013.a Aap Velsi kasutuses olnud sõiduki BMW reg nr xxx läbiotsimisel äravõetud 1. tabletipurk Stanozolol, milles 83 tabletti tuleb tagagastada Aap Velsile kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. 06.10.2015.a Urmas Velsi elukoha xxx läbiotsimise käigus ära võetud suusamask tuleb konfiskeerida, kui kuriteo toimepanemise vahend KarS § 83 lg 1 mõttes, kuivõrd antud suusamaski kasutas U. Vels temale etteheidetavate varguse toimepanemisel ning see tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. 06.10.2015.a Urmas Velsi viibimiskoha xxx läbiotsimise käigus ära võetud: kütuse käsipump; elektriline kütusepump; elektriline tööriist Rems Mini Amigo tuleb konfiskeerida, kui kuriteo toimepanemise vahendid KarS § 83 lg 1 mõttes, kui esemed, mida kasutati varguse toimepanemisel ning need tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. 20.10.2016.a Maarjo Kalda viibimiskoha xxx läbiotsimise käigus ära võetud: kaks 60 liitrist kanistrit; kas sinist värvi vaati; kaks vaati ja 9 kanistrit; kahe rattaga käru tuleb konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel, kui kuriteo toimepanemise vahendid, sest kriminaalasjas

leidis tõendamist, et nimetatud kanistritega pandi toime kütusevargused ning need tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. 06.10.2015.a Urmas Velsi viibimiskoha xxx läbiotsimise käigus ära võetud: 05.05.2015 raieleping nr 50515 kolmel lehel E. L. ja AS M (esindaja Marek Kadak) vahel; 05.05.2015 AS M kassa väljamineku order summale 400 eurot ühel lehel; musta-punast-valget värvi kaantega 2013.a. kalender märkmik; 06.10.2015.a Urmas Velsi elukoha xxx läbiotsimise käigus ära võetud: 1. tumesinist värvi kombinesoon tuleb saata Tallinna Vanglasse Urmas Vels’i isiklike asjade juurde lisamiseks KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendi vaatlusprotokollis (t kd 23 lk 193-203) vaadeldud Volvo S80 reg nr XXX kohta tegi kohus päringu Maanteeametile ja sellele saabunud vastusest selgus, et antud sõiduk Volvo S80, reg nr XXX on lammutatud ja registrist kustutatud (t kd 24 lk 227-228), mistõttu kohtul puudub vajadus võtta seisukoht asitõendi osas. 20.04.2015.a xxx sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud: sõiduki esitange ja stange tükid; sõiduki iluliistud; porikaitse ning mootorsõiduk Audi A8 reg nr XXX tuleb konfiskeerida KarS § 83 lg 1, lg 3 p 2 alusel. Kohus märgib, et KarS § 83 lg 1, lg 3 p 2 kohaselt võib kohus võib konfiskeerida vahendi, mida kasutati tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal kolmandale isikule ja ta on omandanud vahendi, aine või eseme täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt. Käesolevas kriminaalasjas leidis tõendamist A. Velsi süü KarS § 212 lg 1 toimepanemises, ka on leidnud tõendamist, et nimetatud sõiduk ei olnud soetatud M. M.’i rahalistest vahenditest, vaid oli üksnes vormistatud M. M.’i nimele ning tegemist oli kuriteo toimepanemise vahendina. 20.04.2014.a Audi A8 reg nr xxx vaatluse käigus ära võetud: turvapadi tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu. Mootorsõiduk Mercedes-Benz reg nr xxx tuleb tagastada kohtuotsuse jõustumisel kas Marek Kase’le, tema poolt volitatud isikutele või sõiduki registreerimistunnistusel nimetatud omanikule või kasutajatele KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. 06.10.2015.a Aap Velsi elukoha xxx läbiotsimise käigus ära võetud: 1. BMW 750LI reg nr xxx müügileping tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Kriminaalasja materjalide juurde lisatud erinevad andmekandjad (CD-plaadid, DVD-plaadid erinevate salvestistega) on dokumentaalsed asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning need tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Kohus juhindub KrMS § 126, § 127, § 130; § 175, § 179, § 180 lg 1, 3, § 181, § 306, § 310 lg 1, lg 2, § 311-314, § 315, § 318-319. Merle Parts kohtunik

T. Väli rahvakohtunik

J. Kuurme rahvakohtunik

Muudetud ringkonnakohtu 31.08.2020 otsusega ja Riigikohtu 08.03.2021 otsusega

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.