Ametialased süüteod › Aususe kohustuse rikkumine

Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav hiljemalt 26.03.2020.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis hiljemalt 26.03.2020.a. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

kulud. Vastutasuna nõustus E. S Tallinna linnapeana kasutama oma ametiseisundit, korraldamaks Promptus Capital OÜ-le kuuluva kinnistu aadressil Mäekalda 14, Tallinn, vahetuse Tallinna linnale kuuluva kinnistu aadressil L. Koidula tn 34a, Tallinn, vastu. Kohtumisel osales K. Kallo arutelus altkäemaksu andmise korraldamise kohta, teavitades ühtlasi, et on P. Pga kokku leppinud altkäemaksu andmise viisi osas. Samuti teavitas K. Kallo, et on kinnistute vahetamisest juba kahe Tallinna abilinnapeaga rääkinud, olles seega asunud korraldama ametialase teo toimepanemist. Seega osutas K. Kallo süüteo toimepanemiseks nõu andmise ning selle kavandamisega vaimset kaasabi, eelnevate kokkulepete sõlmimisega eeltingimuste loomisega füüsilist kaasabi altkäemaksu andmisele ning võtmisele. Vastutasuna selle eest, et E. S nõustus kasutama oma ametiseisundit ülalnimetatud kinnistute vahetamise korraldamiseks, korraldas H. T Retail Real Estate OÜ (reg. kood 12210027, juhatuse liige R. T, kes on H. Ti poeg) poolt 275 000 euro ülekandmise Midfield OÜ pangakontole nr xxxx Xxxx A/S Eesti filiaalis. Kõnealune rahasumma kanti üle kahes osas: 30.01.2015 summas 200 000 eurot ning 13.02.2015 summas 75 000 eurot. Kõnealust summat kasutas Midfield OÜ P. P esinduses MTÜ Eesti Keskerakond kampaaniaarvete eest tasumiseks. Eeltooduga andis H. T MTÜ-le Eesti Keskerakond muu soodustuse seeläbi, et tagas olukorras, kus MTÜ-l Eesti Keskerakond ei olnud võimalik sõlmida laenulepingut erakonnaseaduses lubatud tingimustel, eelnevalt kirjeldatud OÜ-ga Midfield laenulepingu sõlmimise võimalus ning raha kasutamise MTÜ Eesti Keskerakond reklaamikampaania jätkamiseks. Midfield OÜ P. P esinduses kasutas Retail Real Estate OÜ poolt üle kantud laenusummat MTÜ Eesti Keskerakond reklaamikampaaniatega seotud kulude katteks, sh: 01.02.2015 BMR Estonia OÜ arved nr 8549, 8550, 8551, 8552 summas 9910,66 eurot; Kanal 2 arve R14/02477 summas 11 049,01 eurot; Subbmedia OÜ arve nr 3 summas 12 000 eurot; Marimark Invest OÜ arved nr 13/08/1 ja nr 13/08/2 koos viivisega summas 75 332,98 eurot; 05.02.2015 Kanal 2 arve nr R15/00321 summas 30 000 eurot; TV3 AS arve nr 150195 summas 30 000 eurot; 10.02.2015 Clear Channel Estonia OÜ arve nr 15008 summas 3 077,52 eurot; 13.02.2015 AS Mediainvest Holding arve nr 150159 summas 2000 eurot; Trio LSL AS arve nr 150063 summas 7 524,66 eurot; Stereo Meedia OÜ arve summas 8 582,88 eurot; Print24 OÜ arved nr 140045 ja 150106 summas 9321,88 eurot; Kanal2 AS arve nr R15/00494 summas 10 000 eurot; Zaklar OÜ arve nr 215012 summas 25 800 eurot. Dividendidena ning sularahas võttis P. P perioodil 30.01.2015 kuni 16.02.2015 välja raha summas 10 700 eurot. 17.02.2015 toimus Tallinna Linnavalitsuses aadressil Vabaduse väljak 7, Tallinn, E. Se töökabinetis kohtumine E. Se ning H. Ti vahel. H. T kordas palvet, et E. S korraldaks oma ametiseisundit kasutades Promptus Capital OÜ-le kuuluva kinnistu aadressil Mäekalda 14, Tallinn, vahetuse Tallinna linnale kuuluva kinnistu aadressil L. Koidula tn 34a, Tallinn, vastu. E. S, vastutasuna MTÜ-le Eesti Keskerakond muu soodustuse andmise eest, lubas korraldada kõnealuste kinnistute vahetuse. Eeltooduga pani K. Kallo toime KarS § 296 lg 1 järgi sätestatud kuriteo, s.o altkäemaksu vahendamise, KarS § 294 lg 1 - § 22 lg 3 sätestatud kuriteo, s.o altkäemaksu võtmisele kaasaaitamise ning KarS § 298 lg 1 - § 22 lg 3 sätestatud kuriteo, s.o altkäemaksu andmisele kaasaaitamise. Samuti on Kalev Kallot alust süüdistada H. Ti poolt E. Se esinduses MTÜ-le Eesti Keskerakond suures ulatuses keelatud annetuse tegemisele kaasaaitamises järgnevalt. E. S on alates 26.10.1998 MTÜ Eesti Keskerakond juhatuse liige ning oli erakonna esimees. Eesti Keskerakonna põhikirja (vastu võetud 21.08.2005, muudetud ja täiendatud 27.08.2011 Eesti Keskerakonna XIII kongressil) p 9.7.1. kohaselt erakonna juhatus juhib erakonna tegevust, lähtudes erakonna programmist ning kongressil ja volikogus kinnitatud tegevussuundadest, p 9.7.15. kohaselt otsustab erakonna esindamisega seotud asju ja annab

esindamisvolitused, p 9.7.17. kohaselt korraldab erakonna rahastamist ja erakonna majandustegevust. Põhikirja p 8.1. kohaselt erakonna esimees juhib ja esindab erakonda, esineb tema nimel, juhib juhatuse tööd ning annab aru erakonna kongressile. Ettevõte Promptus Capital OÜ (reg. kood 12670421, juhatuse liige N. T) on kinnistu aadressiga Mäekalda 14, Tallinn (registriosa nr 22408201, pindala 3585 m2) omanik. 15.01.2015 toimus kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal ja kohas MTÜ Eesti Keskerakond finantssekretär ning Tallinna Linnavolikogu esimees K. Kallo ning H. Ti vaheline kohtumine, mille käigus H. T ja K. Kallo leppisid kokku, et K. Kallo edastab E. Sele H. Ti soovi, et E. S Tallinna linnapeana, vastutasuna MTÜ-le Eesti Keskerakond vara lubamise eest kasutaks oma ametiseisundit, korraldamaks Promptus Capital OÜ-le kuuluva kinnistu aadressil Mäekalda 14, Tallinn, vahetuse Tallinna linnale kuuluva kinnistu aadressil L. Koidula tn 34a, Tallinn (registriosa nr 21881301, pindala 2697 m2) vastu. 16.01.2015 toimus Tallinna Linnavalitsuses aadressil Vabaduse väljak 7, Tallinn, E. Se töökabinetis kohtumine E. Se ja MTÜ Eesti Keskerakond finantssekretäri K. Kallo vahel. Kohtumise käigus vahendas K. Kallo E. Sele ettevõtja H. Ti soovi, et E. S Tallinna linnapeana, vastutasuna MTÜ-le Eesti Keskerakond vara lubamise eest kasutaks oma ametiseisundit, korraldamaks Promptus Capital OÜ-le kuuluva kinnistu aadressil Mäekalda 14, Tallinn, vahetuse Tallinna linnale kuuluva kinnistu aadressil L. Koidula tn 34a, Tallinn (registriosa nr 21881301, pindala 2697 m2) vastu. 19.01.2015 toimus Tallinna Linnavalitsuses aadressil Vabaduse väljak 7, Tallinn, E. Se töökabinetis kohtumine E. Se, K. Kallo ning H. Ti vahel. Kohtumise käigus esitas E. S H. Tile soovi, et viimane annaks MTÜ-le Eesti Keskerakond vara. MTÜ-le Eesti Keskerakond vara andmine toimuks Midfield OÜ-le (juhatuse liige P. P) laenu andmisena, mille eest kaetaks MTÜ Eesti Keskerakond valimiskampaania kulud. Vastutasuna nõustus E. S Tallinna linnapeana kasutama oma ametiseisundit, korraldamaks Promptus Capital OÜ-le kuuluva kinnistu aadressil Mäekalda 14, Tallinn, vahetuse Tallinna linnale kuuluva kinnistu aadressil L. Koidula tn 34a, Tallinn, vastu. Kohtumisel osales K. Kallo arutelus vara üleandmise korraldamise kohta, teavitades ühtlasi, et on P. Pga kokku leppinud raha üleandmise viisi osas. Samuti teavitas K. Kallo, et on kinnistute vahetamisest juba kahe Tallinna abilinnapeaga rääkinud, olles seega asunud korraldama ametialase teo toimepanemist. Seega osutas K. Kallo süüteo toimepanemiseks nõu andmise ning selle kavandamisega vaimset kaasabi, samuti kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal ajavahemikul 15.01.2015 kuni 19.01.2015 eelnevate kokkulepete sõlmimisega eeltingimuste loomisega füüsilist kaasabi E. Se ning MTÜ Eesti Keskerakond poolt keelatud annetuse vastuvõtmisele ning H. Ti poolt keelatud annetuse tegemisele MTÜ-le Eesti Keskerakond. H. T Retail Real Estate OÜ esindajana ning P. P Midfield OÜ esindajana sõlmisid näilise laenulepingu, mille kohaselt annab Retail Real Estate OÜ laenu Midfield OÜ-le, kuid tegelikkuses andis H. T laenu MTÜ-le Eesti Keskerakond. Vastav laenuleping, mille kohaselt Retail Real Estate OÜ annab Midfield OÜ-le laenu summas 200 000 eurot, allkirjastati H. Ti ja P. P poolt kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata kohas 30.01.2015. Nimetatud laenulepingu lisa, millega Retail Real Estate OÜ annab Midfield OÜ-le täiendavalt laenu summas 75 000 eurot, sõlmiti kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata kohas 12.02.2015. Erakonnaseaduse § 122 lg 1 kohaselt võib erakond sõlmida laenulepingu ainult juhul, kui laenuandja on krediidiasutus ning laenamine toimub turutingimustel. Erakonnaseaduse § 122 lg 3 kohaselt loetakse §-s 122 sätestatud tingimusi rikkuv tehing keelatud annetuseks. Vastavalt E. Se ning H. Ti ja P. P vahelisele kokkuleppele tegi H. T MTÜ-le Eesti Keskerakond erakonnaseaduse § 122 lg 3 mõttes keelatud annetuse, varjates asjaolu, et laenulepingu

sõlmimine MTÜ-ga Eesti Keskerakond ei vasta § 122 lg 1 sätestatud tingimustele ning et laenuandja ei ole krediidiasutus. E. S MTÜ Eesti Keskerakond juhatuse liikme ning esimehena nõustus keelatud annetuse vastuvõtmisega. Laenulepingu ning selle lisa alusel teostas Retail Real Estate OÜ raamatupidaja J. S äriühingu pangakontolt nr xxxx H. Ti korraldusel 30.01.2015 ülekande summas 200 000 eurot ning 13.02.2015 ülekande summas 75 000 eurot Midfield OÜ arvelduskontole nr xxxx Xxxx A/S Eesti filiaali. E. S, nõustudes nimetatud laenusumma vastuvõtmisega H. Tilt MTÜ-le Eesti Keskerakond, võttis seega 30.01.2015 ning 13.02.2015 MTÜ Eesti Keskerakond esindajana erakonna huvides vastu keelatud annetuse kokku summas 275 000 eurot, s.o suures ulatuses, kuna Retail Real Estate OÜ ning H. Ti näol ei ole tegemist erakonnaseaduse § 122 lg 1 tingimustele vastava krediidiasutusega. Midfield OÜ P. P esinduses kasutas Retail Real Estate OÜ poolt üle kantud laenusummat MTÜ Eesti Keskerakond reklaamikampaaniatega seotud kulude katteks, sh: 01.02.2015 BMR Estonia OÜ arved nr 8549, 8550, 8551, 8552 summas 9910,66 eurot; Kanal 2 arve R14/02477 summas 11 049,01 eurot; Subbmedia OÜ arve nr 3 summas 12 000 eurot; Marimark Invest OÜ arved nr 13/08/1 ja nr 13/08/2 koos viivisega summas 75 332,98 eurot; 05.02.2015 Kanal 2 arve nr R15/00321 summas 30 000 eurot; TV3 AS arve nr 150195 summas 30 000 eurot; 10.02.2015 Clear Channel Estonia OÜ arve nr 15008 summas 3 077,52 eurot; 13.02.2015 AS Mediainvest Holding arve nr 150159 summas 2000 eurot; Trio LSL AS arve nr 150063 summas 7 524,66 eurot; Stereo Meedia OÜ arve summas 8 582,88 eurot; Print24 OÜ arved nr 140045 ja 150106 summas 9321,88 eurot; Kanal2 AS arve nr R15/00494 summas 10 000 eurot; Zaklar OÜ arve nr 215012 summas 25 800 eurot. Dividendidena ning sularahas võttis P. P perioodil 30.01.2015 kuni 16.02.2015 välja raha summas 10 700 eurot. Seega pani K. Kallo toime suures ulatuses (KarS § 121 p 2) keelatud annetuse tegemisele kaasaaitamise ning keelatud annetuse vastuvõtmisele kaasaaitamise, s.o KarS § 4021 lg 1 - § 22 lg 3 sätestatud kuriteo.

lubamise toetada MTÜ-d Eesti Keskerakond 20 000 euroga selle eest, et E. S, kasutades oma ametiseisundit, korraldab ehitusloa tingimuste rikkumisest hoolimata aadressil Sihi 108, Tallinn, paikneva eramu ehitustööde jätkamise võimaldamise Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ametnike poolt. E. S, V. R ja V. Kunman olid ühel meelel, et lubatud vara on vastutasuks E. Se poolt tema ametiseisundi kasutamise eest kirjeldatud eesmärkidel. 15.12.2014 toimus Tallinna Linnavalitsuses aadressil Vabaduse väljak 7, Tallinn, E. Se töökabinetis kohtumine E. Se ja V. Ri vahel. Kohtumise käigus vahendas V. R E. Sele oma tööandja esindaja, AS Silikaat Grupp juhatuse liikme Vello Kunmani soovi, et E. S Tallinna linnavalitsuse juhina korraldaks ehitusloa tingimuste rikkumisest hoolimata aadressil Sihi 108, Tallinn, paikneva eramu ehitustööde jätkamise võimaldamise Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ametnike poolt. Samuti vahendas V. R E. Sele V. Kunmani lubamist toetada vastutasuna E. Se poolt tema ametiseisundi kasutamise eest MTÜ-d Eesti Keskerakond 20 000 euroga. E. S nõustus V. Kunmani poolt V. Ri vahendusel esitatud vara lubamisega MTÜ-le Eesti Keskerakond kui kolmandale isikule oma ametiseisundi kasutamise eest ülalkirjeldatud eesmärgil ning andma selleks talle alluvatele Tallinna linnavalitsuse ning linna ametiasutuste ametnikele vastavasisulised juhised. V. Ri vahendusel E. Sele altkäemaksu lubamisega pani V. Kunman toime KarS § 298 lg 1 sätestatud kuriteo. Kuni 31.12.2014.a kehtinud KarS redaktsiooni järgi oli kirjeldatud tegu karistatav KarS § 297 lg 1 järgi pistise lubamisena.

17.11.2014 esitas SA Tallinna Kultuurikatel Riigihangete Vaidluskomisjonile koopia SA Tallinna Kultuurikatel juhatuse liige V. Si 17.11.2014 käskkirjast nr xxxx „Riigihankes „Kultuurikatla hoonesiseste kommunikatsioonisüsteemide / võrkude ehitushange“ pakkuja kõrvaldamise 21.10.2014 nr xxxx osaline kehtetuks tunnistamine ja pakkuja edukaks tunnistamine“, millega SA Tallinna Kultuurikatel kõrvaldas ühispakkujad Antifire OÜ ja OÜ Tafrix hankemenetlusest ning tunnistas kehtetuks oma 21.10.2014 otsuse nende pakkujate edukaks tunnistamise osas. 16.12.2014 sõlmiti SA Tallinna Kultuurikatel ja OÜ Astlanda Ehitus ning Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS vahel hankeleping nr xxxx kogumahus 3 146 664,15 eurot, millele lisandub käibemaks. Vastutasuna E. Se poolt tema ametiseisundi kasutamise eest nõustus E. S A. Tilt vara lubamisega ning võttis vara vastu järgnevalt. 09.12.2014 kell 15:22 võttis A. T oma Xxxx kontolt nr xxxx sularaha summas 50 000 eurot, mille A. T andis samal päeval Tallinna Linnavalitsuses aadressil Vabaduse väljak 7, Tallinn, E. Se töökabinetis toimunud kohtumisel E. Sele üle. 03.03.2015 kell 11.37 võttis A. T oma Xxxx kontolt nr xxxx sularaha summas 30 000 eurot, mille andis samal päeval Tallinna Linnavalitsuses aadressil Vabaduse väljak 7, Tallinn, E. Se töökabinetis toimunud kohtumisel E. Sele üle. Eeltooduga pani A. T toime KarS § 298 lg 2 p 3 sätestatud kuriteo, s.o altkäemaksu andmise suures ulatuses (KarS § 121 p 2). Kuni 31.12.2014 kehtinud KarS redaktsiooni järgi olid kirjeldatud teod karistatavad KarS § 297 lg 2 p 3 järgi pistise andmisena suures ulatuses.

läbirääkimistega pakkumisel või elektroonilisel enampakkumisel. Erandjuhtudel antakse linnavara kasutusse ilma eelneva pakkumiseta otsustuskorras. 30.06.2014 toimus Meriton Grand Conference & Spa hotellis aadressil Paldiski mnt 4, Tallinn, asuvas restoranis Balalaika kohtumine A. Ki ja Tallinna linnapea E. Se vahel. Kohtumisel avaldas A. K soovi, et E. S kasutaks oma ametiseisundit Tallinna linnapeana ning korraldaks Tallinna Kesklinna valitsuse ning Estkompexim Toitlustus OÜ vahelise äriruumide aadressil Mündi tn 2 / Raekoja plats 10 / Saiakang 1, Tallinn, rendilepingu tähtaja pikendamise ning pikendaks seda tavapärase viie aastase tähtaja asemel kümne aasta võrra, andes Tallinna Linnavalitsuse ning linna ametiasutuste ametnikele vastavasisuliste otsuste ettevalmistamiseks suuniseid ning osaledes ise otsustusprotsessis. E. S nõustus kasutama oma ametiseisundit rendilepingu tähtaja pikendamise korraldamiseks. 04.07.2014 toimus Meriton Grand Conference & Spa hotellis aadressil Paldiski mnt 4, Tallinn, asuvas restoranis Balalaika kohtumine A. Ki ja Tallinna linnapea E. Se vahel. Kohtumise käigus kordas A. K oma soovi, et E. S kasutaks oma ametiseisundit Tallinna linnapeana ning korraldas Tallinna Kesklinna valitsuse ning Estkompexim Toitlustus OÜ vahelise äriruumide aadressil Mündi tn 2 / Raekoja plats 10 / Saiakang 1, Tallinn, rendilepingu tähtaja pikendamise ning pikendaks seda tavapärase viie aastase tähtaja asemel kümne aasta võrra. E. S nõustus kasutama oma ametiseisundit rendilepingu tähtaja pikendamiseks. 30.07.2014 toimus Meriton Grand Conference & Spa hotellis aadressil Paldiski mnt 4, Tallinn, asuvas restoranis Balalaika kohtumine A. Ki ja Tallinna linnapea E. Se vahel. Kohtumisel kordas A. K oma soovi, et E. S kasutaks oma ametiseisundit Tallinna linnapeana ning korraldaks Tallinna Kesklinna valitsuse ning Estkompexim Toitlustus OÜ vahelise äriruumide aadressil Mündi tn 2 / Raekoja plats 10 / Saiakang 1, Tallinn, rendilepingu pikendamise ning pikendaks seda tavapärase viie aastase tähtaja asemel kümne aasta võrra. E. S kinnitas E. V korralduse andmist rendilepingu pikendamise korraldamiseks ning oma valmisolekut kasutada oma ametiseisundit rendilepingu tähtaja pikendamise korraldamiseks ka edaspidi. Oma ametiseisundit kasutades andis E. S Tallinna abilinnapea E. V (V) korralduse valmistada ette 06.08.2014 toimuvaks Tallinna Linnavalitsuse istungiks äriruumide aadressil Mündi tn 2 / Raekoja plats 10 / Saiakang 1, Tallinn, korralduse eelnõu rendilepingu pikendamise kümneks aastaks OÜ-le Estkompexim Toitlustus. 06.08.2014 toimus Tallinna Linnavalitsuse istung, millel osales linnavalitsuse juhina E. S. Istungil võttis Tallinna Linnavalitsus vastu korralduse nr 1158-k, mille p 2 ja 3 kohaselt otsustati sõlmida Estkompexim Toitlustus OÜ-ga otsustuskorras Mündi tn 2 / Raekoja plats 10 / Saiakang 1 äriruumide rendileping kümneks aastaks. Nimetatud Tallinna Linnavalitsuse korralduse nr 1158-k allkirjastas linnapea E. S. 22.08.2014 sõlmiti Tallinna Linnavalitsuse 06.08.2014 korralduse nr 1158-k alusel Tallinna Kesklinna Valitsuse ning Estkompexim Toitlustus OÜ vahel äriruumi üürileping, millega anti aadressil Mündi tn 2 / Raekoja plats 10 / Saiakang 1, Tallinn, paiknevad äriruumid üürile Estompexim Toitlustus OÜ-le tähtajaga 10 aastat, kehtivusega alates 01.08.2014 kuni 01.08.2024. Lepingujärgne üüri kogusumma on 3 235,32 eurot kuus, s.o 41,80 eurot/m2, millele lisanduvad kõrvalkulud, maksud ja koormised. Lepingu allkirjastasid üürileandja esindajana Tallinna Kesklinna vanem A. N ning üürniku esindajana juhatuse liige K. K. Ajavahemikul 25.01.2015 kuni 27.01.2015 toimus Tallinnas Rahvusvahelise Linnaarengu Assotsatsiooni (INTA) 38. ülemaailmne kongress, mille korraldamine oli Tallinna linna ülesandeks. 22.10.2014 E. Se töökabinetis aadressil Vabaduse väljak 7, Tallinn, andis E. S abilinnapea T. A (A) juhise korraldada INTA kongress Meriton Grand Conference & Spa hotellis.

22.10.2014 toimus Meriton Grand Conference & Spa hotellis aadressil Paldiski mnt 4, Tallinn, asuvas restoranis Balalaika kohtumine A. Ki ja Tallinna linnapea E. Se vahel. Kohtumise käigus avaldas A. K soovi, et INTA 38. kongress toimuks Meriton Conference & Spa hotellis, mis kuulub äriühingule Meriton Hotels AS, registrikoodiga 10048350, ning mille ainus aktsionär on A. K. Kohtumisel teavitas E. S, et on kasutanud oma ametiseisundit Tallinna linnapeana selleks, et INTA konverentsi korraldamisega tegelevad ametnikud korraldaksid INTA 38. konverentsi Meriton Grand Conference & Spa hotellis. E. S ja A. K leppisid kokku, et E. S kasutab ka edaspidi oma ametiseisundit selleks, et INTA konverentsi korraldamisega tegelevad ametnikud korraldaksid INTA 38. konverentsi Meriton Grand Conference & Spa hotellis. Seoses INTA konverentsi toimumisega esitas Meriton Hotels AS Tallinna Linnakantseleile 28.01.2015 arve, mille kohaselt kuulusid tasumisele kulutused majutusele, konverentsiteenusele ning toitlustusele koos käibemaksuga kokku summas 10 894,15 eurot. INTA konverentsi raames hotellis Park Inn by Radisson Meriton Tallinn ööbinud külaliste hotellitubade kasutuse maksumus koos käibemaksuga oli 11 661,14 eurot. Vastutasuna selle eest, et E. S korraldab oma ametiseisundit kasutades Estkompexim Toitlustus OÜ-le äriruumide aadressil Mündi tn 2 / Raekoja plats 10 / Saiakang 1, Tallinn, kümneks aastaks rendile andmise ning ajavahemikul 25.01.2015 kuni 27.01.2015 INTA 38. kongressi korraldamise Meriton Grand Conference & Spa hotellis Tallinnas, nõustus E. S A. Kilt vara vastuvõtmisega ning võttis vastu vara alljärgnevalt: - 30.06.2014 Meriton Grand Conference & Spa hotellis aadressil Paldiski mnt 4, Tallinn, asuvas restoranis Balalaika toimunud kohtumisel A. Ki ja Tallinna linnapea E. Se vahel lubas A. K E. Sele ja tema kaaslasele korraldada reisi Hispaaniasse ning tasuda ööbimiskulud, tasuda Buchingeri kliinikus terviseprotseduuride eest, samuti anda E. Se käsutusse auto ning autojuhi. E. S nõustus nimetatud vara lubamisega. - 04.07.2014 Meriton Grand Conference & Spa hotellis aadressil Paldiski mnt 4, Tallinn, asuvas restoranis Balalaika toimunud kohtumisel A. Ki ja Tallinna linnapea E. Se vahel lubas A. K E. Sele ja tema kaaslasele korraldada reisi Hispaaniasse ning tasuda ööbimiskulud hotellis ning anda E. Se käsutusse auto ning autojuhi. E. S nõustus nimetatud vara lubamisega. - 30.07.2014 Meriton Grand Conference & Spa hotellis aadressil Paldiski mnt 4, Tallinn, asuvas restoranis Balalaika toimunud kohtumisel A. Ki ja Tallinna linnapea E. Se vahel lubas A. K E. Sele ja tema kaaslasele korraldada reisi Hispaaniasse ning tasuda ööbimiskulud hotellis, anda E. Se käsutusse auto ning autojuhi, samuti tasuda Buchingeri kliinikus terviseprotseduuri – xxxx eest. E. S nõustus nimetatud vara lubamisega. - 03.09.2014 Meriton Grand Conference & Spa hotellis aadressil Paldiski mnt 4, Tallinn, asuvas restoranis Balalaika toimunud kohtumisel A. Ki ja Tallinna linnapea E. Se vahel lubas A. K E. Sele ja tema kaaslasele S. Kle tasuda ööbimiskulud Hispaania hotellis Marat ajavahemikul alates 31.10.2014 ning tasuda E. Se xxxx eest. A. K teavitas E. St sellest, et on hotelli eest ettemaksu tasunud. Samuti lubas A. K tasuda E. Se ja S. K hotellikulud Zürichis novembris 2014 ning tasuda E. Se ning S. K äriklassi piletid Malagast Zürichisse. E. S nõustus nimetatud vara lubamisega. - A. K tasus E. Se ja S. K ööbimiskulud koos hommikusöögiga hotellis Guadalpin Suites aadressil Blvd. Principe Alfonso von Hohenlohe, Marbella, Hispaania, ajavahemikul 30.09.2014 kuni 10.10.2014 kokku summas 1360 eurot. Hotelli eest tasumise korraldas A. K S. Ai kaudu, kes tasus hotelli eest sularahas ettemaksena 13.08.2014 summas 590 eurot ning 30.09.2014 summas 770 eurot. E. S võttis nimetatud vara vastu, ööbides S. Kga nimetatud ajavahemikul nimetatud hotellis toas nr 429.

- A. K tasus täpselt tuvastamata ajal E. Se 03.10.2014, 05.10.2014 ning 08.10.2014 terviseprotseduuride eest – xxxx ning xxxx – Atalaya Parki meditsiinikeskuses summas 300 eurot. E. S võttis nimetatud vara vastu, lastes endale nimetatud terviseprotseduure teha. - A. K tellis ning tasus 06.10.2014 E. Se ning S. K lennupiletid 09.10.2014 lennule Malagast Stockholmi ning 09.10.2014 lennule Stockholmist Riiga kokku summas 1947 Šveitsi franki, s.o 1606,44 eurot. E. S võttis nimetatud vara vastu, kasutades koos S. Kga nimetatud lennupileteid lennuks Malagast Stockholmi ning Stockholmist Riiga. - A. K tasus E. Se poolt hotelli Meriton Grand Conference & Spa, aadressil Toompuiestee 27 / Paldiski mnt 4, Tallinn, hotellitoa nr 4044 kasutamise eest koos toitlustusega ajavahemikul 17.01.2015 – 18.01.2015. E. S kasutas nimetatud hotellituba 17.01.2015 ajavahemikul 15.06 kuni 16.21, kohtudes seal N. Nga. A. K tasus E. Se poolt hotellitoa kasutamise eest koos toitlustusega sularahas summas 177,20 eurot (toitlustamine summas 77, 20 eurot, majutus 100 eurot). E. S võttis nimetatud vara vastu. - 14.12.2014 toimus E. Se elukohas aadressil xxxx, kohtumine E. Se, A. Ki ning S. K vahel. Kohtumise käigus lubas A. K E. Se poolt INTA 38. kongressi korraldamise eest hotellis Meriton Grand Conference & Spa E. Sele ning S. Kle veel ühe reisi Hispaaniasse. E. S nõustus nimetatud vara lubamisega. - 16.10.2009 sõlmisid A. K ja E. S laenulepingu, millega A. K andis E. Sele laenu summas 500 000 krooni (31 969,30 eurot) tähtajaga 01.10.2015. E. S ei tagastanud A. Kile tähtajaks laenusummat ning 02.12.2015 sõlmisid A. K ning E. S laenulepingu lisa nr 1, millega määrati uueks laenu tähtajaks 30.06.2018. Laenulepingu tähtaja pikendamisega andis A. K 02.12.2015 E. Sele õiguse kasutada laenusummat täiendava ajaperioodi jooksul, s.o kuni 30.06.2018, millega andis E. Se kasutusse vara. E. S võttis nimetatud vara vastu. Eeltoodu alusel pani A. K toime KarS § 298 lg 2 p1 sätestatud kuriteo, s.o altkäemaksu lubamise ja andmise vähemalt teist korda. Kuni 31.12.2014 toime pandud teod olid kuni 31.12.2014 kehtinud KarS redaktsiooni järgi karistatavad KarS § 297 lg 2 p 1 järgi pistise andmisena.

kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt; 2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Oluline on ka märkida, et karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 288 mõttes ei ole ametiisiku obligatoorselt vajalikuks pädevustunnuseks lõplik iseseisev haldamis-, järelevalve- või juhtimisotsuste vastuvõtmine, vaid piisab ka sellest, kui isik niisuguse otsuse tegemise protsessi sisuliselt suunata saab (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. septembri 2005.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-68-05, p 8; Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 2013.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-95-12, p 14.2). E. S oli süüdistuses nimetatud kuritegude ajal Tallinna Linnapea. See on tõendamist leidnud kohtuistungil uuritud Tallinna Linnavolikogu 14.11.2013.a otsusega nr 171 (20 kd, tl 48). Tallinna Linnavolikogu 10.10.1996.a määrusega nr 27 vastu võetud Tallinna põhimäärus annab Tallinna linnapeale suure mõjuvõimu linna töö korraldamisel ning asjaajamisel. Nimetatud määruse § 44 lg 1 kohaselt linnapea muu hulgas: 1) juhib ja korraldab linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse istungite ettevalmistamist; 3) annab linnavalitsuse liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute kohta ning linnavalitsuse ja linna ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele; 6) esitab linnavolikogule ettepaneku linnavalitsuse liikme kinnitamiseks ja tema vabastamiseks linnavalitsuse liikme kohustustest ning palgalise linnavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 7) esitab linnavalitsusele ametsisse nimetamiseks linna ametiasutuse, v.a linnavolikogu kantselei, juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti; 8) täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva Tallinna põhimäärusega pandud ülesandeid. Seega võimaldas Tallinna põhimääruse § 44 lg-st 1 tulenev pädevus E. Sel linnavalitsuse ametnikke nii otseselt kui kaudselt tööalaselt mõjutada. E. Se pädevuse ilmestamiseks saab näitena tuua V. Kunmanile etteheidetud kuriteoepisoodiga seotud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja A. H-Ji poolt öeldu, mille kohaselt allus ta oma tegevuses abilinnapea T. Ale. Kohtu arvates on ilmne, et kui isik allub abilinnapeale, siis saab selle kaudu otsuse tegemisse sekkuda ka linnapea ehk E. S oleks linnapeana saanud mõjutada Tallina Linnaplaneerimise Ameti otsustusi. Kohtu hinnangul puudub eelneva tõttu käesolevas kriminaalasjas vaidlus selles, et E. S oli süüdistusaktis nimetatud kuritegude toimepanemise ajal ametiisik KarS § 288 lg 1 mõttes, kellel oli muu hulgas õigus anda korraldusi oma alluvatele, sh linnavalitsuse liikmetele (nt abilinnapeadele) ning õigus anda korraldusi ja suuniseid ka talle kaudselt allunud inimestele.

Kohus leidis, et halduskohtu eelnimetatud määruses ei ole selliseid asjaolusid, millega tutvumine oleks vältimatult vajalik kaitseõiguse teostamisel ja jättis kaitsjate taotlused sellega tutvumiseks rahuldamata. Kohus leidis, et halduskohtu määrusega tutvumine võib ohtu seada julgeolekuasutuste meetodid ja taktika ning seeläbi kahjustada Eesti Vabariigi julgeolekut. Halduskohtu määruses ei esine kohtu hinnangul selliseid asjaolusid, millega tutvumine oleks kaitsjatel endi kaitseülesande täitmiseks vältimatult vajalik. Teabehanketoimingu kokkuvõtted on kohtu hinnangul lubatav tõend. KrMS § 1261 lg 2 kohaselt on jälitustoimingu teostamine lubatud, kui andmete kogumine muude menetlustoimingute või tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud või see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve. Kohus on tutvunud jälitustoimingute teostamiseks kohtueelses menetluses kohtule esitatud taotluste ja kohtu poolt väljastatud lubadega, samuti tutvus kohus kriminaalasja menetledes samaaegselt ka jälitustoimikutega. Kohus leiab, et jälitusload on antud seaduslikult ja ühtegi jälitustoimingut ilma vastava loata pole teostatud. Jälitustoimikutega tutvumise kohta on tehtud toimikutesse ka vastav märge. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi peab jälitustoimingut lubava kohtumääruse põhjendustes muu hulgas kajastuma selge ja arusaadav argumentatsioon jälitustoimingu vajalikkuse ehk KrMS § 1261 lg-s 2 sätestatud jälitustoimingu tegemise eelduste kohta (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. veebruari 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-112-16, p 28). Kohus peab jälitustoiminguks luba andes esitama selge argumentatsiooni, missugused konkreetse kriminaalasja tehiolud tingivad seisukoha, et jälitustoiminguid kasutamata pole võimalik selles kriminaalasjas tõendeid (õigel ajal) koguda, või miks on tõendite kogumine oluliselt raskendatud või miks see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. detsembri 2014. a määrus asjas nr 3-1-1-68-14, p 22.3 ja 6. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-3-15, p 11). Seejuures võib kohtu põhjendus jälitustoimingu vajalikkuse kohta muu hulgas tugineda prokuratuuri taotluse asjasse puutuvatel argumentidel, kui need kajastuvad kohtumääruse tekstis (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. veebruari 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-112-16, p 32). Ühtlasi peab kohus jälitustoimingu loas selgelt põhjendama, missugustest asjaoludest ja tõenditest nähtub põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu. Kuid jälitustoimingu eelduste kontrollimisel on kohtu põhistamiskohustus piiratum kui kohtuotsuse tegemisel isiku süüküsimust lahendades, mis on peamiselt tingitud nii jälitustoiminguks loa andmise menetluse kiireloomulisusest kui ka selleks ajaks olemasoleva tõendusteabe mahust ning fragmentaarsusest. Kohus ei pea jälitustoiminguks loa andmisel näitama, et teiste tõendikogumisviiside kasutamine on tõsikindlalt välistatud, vaid on piisav, kui konkreetse juhtumi asjaolude põhjal on mõistlik põhjus seda eeldada. Ka ei eelda ultima ratio-põhimõte, et menetleja oleks enne jälitustoimingute tegemist üritanud reaalselt muude menetlustoimingutega tõendeid koguda. Minimaalselt peab jälitustoimingu loa andmise kohta tehtud kohtumääruse põhistusest kokkuvõtlikult nähtuma, missuguse tõendusteabe alusel loa väljastamine otsustati (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-11-14-14, p 773). Kohus, tutvunud jälitustoimikutega, jälituslubade taotluste ja jälituslubadega, leiab, et antud kriminaalasjas on kõik eeltoodud kriminaalmenetluse seadustikust ja kohtupraktikast tulenevad nõuded jälituslubade väljaandmisel täidetud olnud. Jälitustoiminguteks antud lubades on

märgitud kõik tõenditega seostatud konkreetsed põhjendused selle kohta, missugused kuriteo toimepanemise asjaolud võimaldavad kõneleda põhjendatud kuriteokahtluse olemasolust isikute suhtes. Samuti on põhjendatud, miks on tõendite kogumine muude menetlustoimingutega välistatud või oluliselt raskendatud. Jälitustoiminguteks antud lubade pikendamise taotlustes ja kohtumäärustes on aga kirjeldatud vahepeal kogutud tõendusteavet ning selgitatud, miks on vajalik jälitustoiminguid jätkata. Jälitustoiminguteks antud lubade pikendamisel nimetati konkreetses kriminaalasjas tähtsust omavad tegurid, mis tingisid jälitustoimingute jätkamise jälitustoiminguteks antud lubades märgitud tähtajal. Kohus ei ole tuvastanud mingit alust jälitustoimingute lubade õigusvastaseks tunnistamiseks.

Objektiivne koosseis

Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse K. Kallot altkäemaksu vahendamises H. Tilt E. Sele (KarS § 296 lg 1), samuti E. Se poolt altkäemaksu võtmisele kaasaaitamises (KarS § 294 lg 1 - § 22 lg 3) ning H. Ti poolt altkäemaksu andmisele kaasaaitamises (KarS § 298 lg 1 - § 22 lg 3). KarS §-s 296 sätestatud altkäemaksu vahendus kujutab endast koosseisutüübilt formaalset ja vajaliku osavõtuga kuriteokoosseisu, mille objektiivsed tunnused seisnevad altkäemaksu andja või võtja ülesandel altkäemaksu andmiseks või võtmiseks soodusolukorra loomises. Soodusolukorra loomine võib väljenduda altkäemaksu andmise või võtmise kohta kokkuleppe saavutamisele (nt läbirääkimiste pidamine) või selle täitmisele (nt altkäemaksu eseme üleandmine) kaasaaitamises. Altkäemaksu vahendamise olemusest tulenevalt ei ole seda võimalik käsitleda altkäemaksu andmisest ja võtmisest täiesti eraldiseisvana ja seetõttu tuleb kõnealuse koosseisu tunnuste sisustamiseks pöörduda samaaegselt ka §-de 294 (altkäemaksu võtmine) ja § 298 (altkäemaksu andmine) poole. Seega kujutab altkäemaksu vahendus endast sisuliselt altkäemaksu võtmisele ja andmisele kaasaaitamise erijuhtu, mis on aga eraldi süüteona kriminaliseeritud. Kuivõrd tegemist on vajaliku osavõtuga süüteoga, eeldavad selle subjektiks oleva isiku põhiteo objektiivsed tunnused realiseerumiseks ka mingi teise isiku lisategu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 03. oktoobri 2011.a otsus kriminaalasjas nr 3-11-68-11, p 12.1) Altkäemaksu vahendus ei eelda subjektina ametiisikut, seega ei oma kuriteo kvalifitseerimise seisukohast tähtsust, kas K. Kallo oli kuriteo toimepanemise ajal riigiametnik, töötas kohalikus omavalitsuses vms. Süüteo subjektiks saab olla iga süüvõimeline isik. Altkäemaksu vahendus on lõpule viidud altkäemaksu andja nimel ametiisikule ettepaneku tegemisega altkäemaksu võtmiseks või ametiisiku nimel teisele isikule ettepaneku tegemisega altkäemaksu andmiseks. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdistatav paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tegevus, mida altkäemaksu vahendamine ei hõlma, on karistatav kaasaaitamisena üldosaliste sätete järgi § 22 kohaselt. Altkäemaksu vahendades ründab toimepanija kaudselt riigivõimu ja avalikku võimu tervikuna.

KarS §-s 294 kirjeldatud käitumine kujutab endast ametiisiku aususkohustuse rikkumist. Ametiseisundi kasutamise tuvastamiseks piisab, kui ametiisik loeb end seotuks vajadusega teatud tööülesannete osas või valdkonnas mingis kindlas suunas tegutseda ning ta mõistab, et selles suunas tegutsemine on vastutasuks varasema altkäemaksu eest. Kuriteokoosseisu järgi on karistatav vara või muu soodustuse lubamisega nõustumine või selle vastuvõtmine, kusjuures põhjuslik seos nimetatud tegude ja ametiisiku eelnenud või järgneva käitumise vahel ei ole vajalik, piisab nn ekvivalentsussuhtest ehk ebaõiguskokkuleppest. Ekvivalentsussuhe tähendab sellist poolte vahelist sidet, mille raames on altkäemaksu võtja altkäemaksuandjaga ühel meelel, et tasu on vastuteene tehtud või tulevikus tehtava ametialase teo eest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 03. oktoobri 2011.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-68-11, p 9.3). Seejuures ei ole vajalik, et altkäemaksu andja ja võtja nimetatud üksmeelt ühiselt oleksid väljendanud. Ebaõiguskokkulepe ei pea kajastama üksikasjalikult, milliste juba astutud sammude eest ametiisikut premeeritakse või milliseid konkreetseid samme ametiisik tulevikus astuma peab. Piisavalt konkretiseeritud ametiisikult oodatav tegu on tuvastatav ka juhul, kui pooled lepivad vähemalt üldjoontes kokku, kuidas ja millise eesmärgi nimel ametiisik oma ametiseisundit kasutades peab tegutsema hakkama (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 08. juuli 2014.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-31-14, p 21.1). Süüdistuses on K. Kallole ette heidetud H. Ti poolt MTÜ-le Eesti Keskerakond muu soodustuse andmist seeläbi, et ta tagas olukorras, kus MTÜ-l Eesti Keskerakond ei olnud võimalik sõlmida laenulepingut erakonnaseaduses lubatud tingimustel, süüdistuses kirjeldatud viisil OÜ-ga Midfield laenulepingu sõlmimise võimaluse ning raha kasutamise MTÜ Eesti Keskerakond reklaamkampaania jätkamiseks, st tagas ajaliselt kriitilises olukorras, mil erakond vajas eduka valimiskampaania läbiviimiseks, mida viis läbi P. P enda ettevõtte Midfield OÜ alt, ja eelnevate võlgade likvideerimiseks, rahaliste vahendite olemasolu laenu andmise näol. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et E. S oli süüdistuses nimetatud ajavahemikul ametiisik KarS § 288 tähenduses (kohus on sellel pikemalt peatunud punktis 2.1) ja MTÜ Eesti Keskerakond juhatuse liige. Nimetatut tõendab äriregistri väljatrükk MTÜ Eesti Keskerakond kohta koos MTÜ Eesti Keskerakond põhikirjaga (22 kd, tl 146-161). Samuti puudub vaidlus selles, et K. Kallo oli süüdistuses nimetatud ajavahemikul Riigikogu liige ja MTÜ Eesti Keskerakond finantssekretär. Kuriteo kvalifitseerimise seisukohast ei oma see aga mingit tähtsust, sest nagu eelpool öeldud, siis altkäemaksu vahenduse koosseis ei eelda subjektina ametiisikut. K. Kallole etteheidetav tegu on seotud kahe kinnistu vahetamisega – Mäekalda 14, Tallinn ja L. Koidula 34a, Tallinn. Vaidlus puudub selles, et N. T (H. Ti abikaasa) oli ettevõtte Promptus Capital OÜ (reg. kood 12670421) juhatuse liikmeks süüdistuses nimetatud perioodil ning ettevõte Promptus Capital OÜ oli kinnistu Mäekalda 14, Tallinn, omanik (seda kinnitab 06.10.2014.a notariaalne hüpoteegi kustutamise kokkulepe, kinnistute müügileping ja asjaõigusleping). Nimetatut tõendab äriregistri väljatrükk Promptus Capital OÜ kohta (22 kd, tl 136-139) ning 22.09.2015.a H. Ti elukohas aadressil Xxxx teostatud läbiotsimise protokoll (21 kd, tl 1-3) ja 19.11.2015.a vaatlusprotokoll (21 kd, tl 4-38) läbiotsimisel äravõetud dokumentide kohta. Samuti ei ole vaidlust selles, et kinnistu L. Koidula 34a, Tallinn omanikuks oli süüdistuses nimetatud perioodil Tallinna linn. Kohtu hinnangul on kogu K. Kallole etteheidetavat tegu analüüsides oluline esmalt välja tuua süüdistatava H. Ti poolt antud ütlused, kes tunnistas end 18.06.2019.a kohtuistungil ütlusi andes süüdi altkäemaksu andmises ja MTÜ-le Eesti Keskerakond keelatud annetuse tegemises.

Süüdistatav H. T selgitas 18.06.2019.a kohtuistungil ütlusi (46 kd, tl 38-44) andes, et tal ei ole kunagi olnud plaanis anda Keskerakonnale suurt rahalist summat, vaid tema teene Keskerakonnale seisnes laenuandmise faktis. Süüdistatav selgitas veel altkäemaksu andmise osas järgmist: „Jah, ma võib-olla selgitan altkäemaksu osas, tegemist oli kahe teenega, mis seoti omavahel ebaseaduslikuks kokkuleppeks ühel meievahelisel kohtumisel Tallinna Linnavalitsuses. Üks teenetest oli siis minu poolt Keskerakonnale laenu võimaldamine, mille eest tema reklaamipartner P. P läbi oma firma Midfield tasus Keskerakonna valimiskampaania arveid selle laenu eest, mis ma talle andsin ja teine teene oli mind Kadriorus huvitanud kahe kinnistu vahetamise menetluse käima lükkamine Tallinna Linnavalitsuses.“ Prokuröri küsimusele, kes selle teise teene pidanuks osutama, vastas süüdistatav järgmist: „Teise teene pidanuks osutama Keskerakond ja selle teene leppisid minuga kokku 19.jaanuari kohtumisel, tegid selle ettepaneku, et ma tooks vastavasisulise avalduse ja nad lükkaks menetluse käima, E.S ja Kalev Kallo.“ Kinnistute vahetamise kohta andis süüdistatav ütlusi, et tegemist oli Kadriorus asuvate kinnistutega, mille ta (Promptus Capital OÜ) soetas juhuslikult 2014.a oktoobris ja hakkas siis mõtlema, et mis seal kinnistutel võiks olla (üheks mõttes oli kuursaal nagu on Haapsalus, Kuressaares ja Pärnus) ning rääkis sellest erinevatel kohtumisel ka K. Kalloga, kellele see idee meeldis ja siis tekkiski mõte, et võiks pakkuda Tallinna linnale, et ta vahetab kinnistud ära, ehitades linnavalitsusele uue majandushoovi ja linnarahvale kuursaali. Prokuröri küsimusele, millal süüdistatav esimest korda K. Kalloga kohtus ja rääkis kinnistute vahetamisest, vastas süüdistatav, et „... Millal me täpselt kohtusime ja millest me rääkisime 2014 aasta lõpus, seda ei oska kuupäevaliselt öelda, aga ütleme korra kuus või veidi tihedamini, lihtsalt trehvasime ja neist asjadest rääkisime. Kinnistute osas jutud olid sügise poole, Kallo selles suhtes oli teadlik, ma arutasin, kas need mõtted olid head, see oli lihtsalt üks teemadest kohtumisel, see ei olnud kohtumine, et räägime nendest kinnistutest, see oli kõik fantaasia või arengu ja mõttefaasis, et mis seal olla võiks. Tõsisemaks läks asi jaanuaris, kus kohtusime Xxxx tornis, kuskil 12.jaanuaril Kallo helistas mulle ja ütles, et võiks kohtuda ...“ „Esmaspäeval K. Kallo helistas mulle, kolmapäeval tulin Eestisse, kohtusime neljapäeval, see kohtumine oli suhteliselt lühikest aega enne valimisi, rääkisime alustuseks kõikidest planeeringuteemadest ja muudest asjadest, rääkisime ka Kadriorust sealhulgas, rääkisime majandusest, aga see oli üks reaalne kohtumine, kus me kinnistutest ka rääkisime.“ Süüdistatava sõnul kohtus ta K. Kalloga korduvalt. Kui ta kohtus temaga 2014.a septembris, siis rääkis Kalev ka sellest, et tulemas on valimised, et Keskerakond soovib oma valimiskampaaniat rahastada pangalaenuga, kuid sellist panka ei ole õnnestunud leida. Süüdistatav ütles Kallole, et kui ta jääb selle murega üksi enne valimisi, siis ta võib umbes 200 000 euroga aidata, et saaks maksta P. Ple, kas saaks teha Keskerakonna kampaaniaid ja maksta arveid. K. Kallo rääkis sellest pakkumisest P. Ple ja süüdistatav kinnitas ka talle, et ta võiks sellise summaga aidata, kui häda on käes. 15.01.2015.a kohtumisel Xxxx tornis rääkisid süüdistatav ja K. Kallo Kadrioru kinnistutest ja K. Kallo küsis süüdistatavalt ka, et kas ta oleks nõus Keskerakonnale annetama. Kuna süüdistataval oli tollel hetkel rahadega raske (oli niigi probleem P.le antud lubadusega 200 000 euro osas), siis lubas süüdistatav vaadata, et kuidas laenudega läheb ja kuidas likviidsus tekib. Süüdistatava sõnul ta annetuseks valmis ei olnud. Pärast kohtumist läks K. Kallo kokku leppima süüdistatava ja E. Se kohtumist ja helistas järgmisel päeval, öeldes, et see kohtumine toimub esmaspäeval kell kolm Tallinna Linnavalitsuses. Nimetatud kohtumine leidis aset süüdistatava, E. Se ja K. Kallo vahel Tallinna Linnavalitsuses E. Se kabinetis, kus E. S küsis annetust (oli kirjutanud mingi numbri paberile ja püüdis süüdistatavale näidata seda numbrit, öeldes, et tal oleks vaja valimised ära teha). Süüdistatav ütles, et ta ei saa aidata, et tal ei ole raha. Kohtumise lõpus lepiti kokku uus kohtumine Poskas süüdistatava, J. M, E. Se ja K. Kallo vahel ning K. Kallo pakkus lõpetuseks, et kui süüdistatav järgmine kord tuleb, siis võtaks Kadrioru teemalise maadevahetuse avalduse ka kaasa, et see asi võiks liikuma hakata ja E. S kiitis sellele takka. Annetuse osas käis jutt rahast Keskerakonnale, mida süüdistatav võiks eelduslikult eraisikuna annetada. Keskerakonna huvi oli P.le laenu andmise osas see, et P. kui Keskerakonna pikaaegne

reklaamipartner kasutaks seda raha Keskerakonna 2015.a valimisreklaamide eest tasumiseks. Süüdistatav selgitas veel, et „ ... selle kohtumise eesmärk ei olnud arutada kinnistute vahetamist, selle kohtumise eesmärk 19-al oli arutada majandusteemasid ja annetuseteemasid. Aga enne kohtumise lõppu selline ettepanek teiselt poolt mulle tehti, et ma tooksin selle kinnistute vahetamise avalduse ja see protsess linnavalitsuses ja menetlus võiks alata.“ Prokuröri küsimusele, kas süüdistatava hinnangul oli avalduse esitamine linnavalitsusele seotud mingil viisil laenuteemal rääkimisega, vastas süüdistatav: „Need asjad seostati tegelikult 19 kuupäeva kohtumisel ära, kuna just vahetult rääkisin sellest 200 000 laenust, sellepeale teine pool tegi ettepaneku, et ma tooks avalduse, siis ma tegelikult sain ka seal aru, et neid asju omavahel seostatakse.“ P. Ple laenu andmise kohta selgitas süüdistatav järgmist. Neil oli 2014.a novembrist koostööleping Admiraliteedi ala brändiga seoses, esmalt soovis P. P, et süüdistatav teeks sama olemasoleva lepingu raames ettemaksu, millest ta teeks Keskerakonnale kampaaniat ja kui Keskerakond P. Ple selle kampaania eest tasuks, siis maksaks ta oma tööga süüdistatavale tagasi. Kuna see ei olnud süüdistatava juristi hinnangul hea variant, siis vormistati see laenuna läbi süüdistatavale kuuluva ettevõtte Retail Real Estate OÜ (algselt 200 000 eurot ja hiljem 75 000 eurot), mille P. P on tänaseks tagastanud. Süüdistatava sõnul andis ta P. Ple 200 000 eurot laenu selleks, et ta aitas seeläbi Keskerakonda, P. P sai nimetatud summaga tellida reklaame ja tasuda Keskerakonna reklaamiarveid. Süüdistatav ei andnud otse laenu Keskerakonnale, sest parteile ei tohi laenu anda. Kinnistute vahetamisega seoses selgitas süüdistatav veel, et ta koostas kinnistute vahetamise avalduse ise, samuti leppis ta ise kokku kohtumise E. Sega ja viis selle avalduse ise ära, seega tema mäletamist mööda ei olnud K. Kallo sellega kuidagi seotud. Küll aga mainis K. Kallo 19.01.2015.a kohtumisel, et on puudutanud seda teemat kahe abilinnapeaga. Süüdistatava sõnul mõistis ta 19.01.2015.a kohtumisel, et temal küsitakse altkäemaksu, et kui ta pakub omaltpoolt vastuteenet, siis ta annab altkäemaksu. Altkäemaks erakonnale oli süüdistatava lubadus anda P. Ple laen, mille ta andis P. Ple selleks, et tema firma Midfield saaks tasuda Keskerakonna 2015.a reklaamiarvete eest. Vastutasuna pidi süüdistatav saama menetluse käima lükkamise Tallinna Linnavalitsusest, mille sisuks oli vahetada üks Kadrioru kinnistu teise kinnistu vastu. Nimetatud kokkulepe sõlmiti 19.01.2015.a kohtumisel Tallinna Linnavalitsuses. Altkäemaksu teema kahest teenest hakkas ühest ehk laenu andmisest rääkima süüdistatav ja teisest teene ehk maadevahetuse kirja toomise algatas K. Kallo ning E. S kinnitas, et nad nii teeksid. K. Kallo rolli kohta altkäemaksu kokkuleppe juures andis süüdistatav järgmisi ütlusi: „Ega me sellest K. Kalloga kordagi rohkem ei rääkinud peale selle avalduse viimist, eks avalduse viimiseni jõudmisel tal teatud roll oli, see ettepanek temalt tuli, selle avalduse võiks viia, kui palju see oli lepitud kokku S.ega, sellele ma ei oska vastata, aga ettepanek see avaldus tuua, tuli temalt. See tuli temalt, aga ta teadis, et see on minu soov.“ Süüdistataval oli arusaamine, et K. Kallo küsis avaldust kinnistute vahetamiseks pärast P. Ple antavast laenust rääkimist selleks, et teda püüti motiveerida, et see sündmus ikkagi juhtuks. H. Ti ütlustega on vaieldamatult tõendamist leidnud, et ta otsis võimalusi kinnistute vahetamiseks ning pakkus selle eest vastutasuks abi MTÜ Eesti Keskerakonna rahastamisel. Kohtu hinnangul on H. Ti ütlused usaldusväärsed ja elulised usutavad ning need on ka kooskõlas teiste asjas uuritud tõenditega, mida kohus järgnevalt analüüsib. Kriminaalasjas on tunnistaja K. Vi ütlustega ning 22.09.2015.a vaatlusprotokolliga Tallinna Kommunaalameti ameti juhataja asetäitja R. Vu poolt dokumentide väljaandmise kohta (21 kd, tl 66-67) ja 20.10.2015.a R. Vu poolt välja antud dokumentide kohta koostatud vaatlusprotokolli lisadega (21 kd, tl 68-72) tõendamist leidnud, et 16.02.2015.a esitas K. V Promptus Capital OÜ volitatud esindajana E. Sele adresseeritud dokumendi koos Maa-ameti plaani ja pildiga, milles tegi ettepaneku vahetada Tallinna linnale kuuluv kinnistu aadressiga L. Koidula 34a, Tallinn Promptus Capital OÜ-le kuuluva kinnistuga aadressil Mäekalda tn 14,

Tallinn vastu. Seega tegi H. T kinnistute vahetamise ettepaneku E. Se nimele ka ametlikke kanaleid pidi. Dokumendist nähtub, et E. S märkis dokumendile 17.02.2015.a resolutsiooni „Lp. E. V, Ettepanekuks. 17.02.2015.a.“ ning templijäljenditest nähtuvalt on dokument Tallinna linnakantseleis registreeritud 19.02.2015.a nr xxxx all ja Tallinna Linnavaraametis 20.02.2015.a nr xxxx all. 22.09.2015.a E. V kasutuses olevates tööruumides aadressil Vabaduse väljak 7, Tallinn, teostatud läbiotsimise protokoll (47 kd, tl 100-102) ja 03.12.2015.a vaatlusprotokoll läbiotsimisel äravõetud dokumentide vaatluse kohta (47 kd, tl 103-109) tõendab, et E. V valdusest leiti A. Vi poolt koostatud memo 2-l lehel pealkirjaga „Memo OÜ Promptus Capital ettepanekule“ koos käsikirjaliste märkmetega. Tallinna Linnavalitsuse dokumendi haldussüsteemi „Postipoiss“ väljatrükk OÜ Promptus Capital 16.02.2015.a taotluse menetlemise logist xxxx tõendab, et kinnistute vahetamise taotluse menetlemine toimus alljärgnevas järjekorras: • 19.02.2015.a kell 12:23 on taotlus dokumendi haldussüsteemis E. Se nimele registreeritud; • 19.02.2015.a kell 12:25 on taotlus täitmiseks edastatud E. V koos E. Se resolutsiooniga „Ettepanekuks“; • 19.02.2015.a kell 12:34 on taotlus E. V poolt edastatud täitmiseks K. Kile resolutsiooniga „Austatud härra K.. Palun vastavalt linnapea resolutsioonile ettepanekuid seoses kommunaalameti valdkonda kuuluva temaatikaga. Lp E. U. Palun esitada LVA ettepanekud 02.03.2015 linnavaraameti valdkonda kuuluvate küsimuste osas“; • 25.02.2015.a kell 13:30 on taotlus K. Ki poolt edastatud täitmiseks Tallinna Kommunaalametile A. Vile resolutsiooniga „Ettepanekuks“; • 10.04.2015.a kell 10:18 on registreeritud K. Ki väljaminev kiri nr xxxx OÜ-le Promptus Capital ja K. Vile teemal „Kinnistute vahetamise ettepanek“, milles leitakse, et taotleja poolt soovitud maadevahetus ei ole võimalik. Kinnistute vahetamise ettepaneku menetlemist eeltoodud järjekorras kinnitavad ka tunnistajate K. Vi, A. Vi, E. U, A. B ja E. V poolt kohtuistungil antud ütlused ning tunnistaja A. B poolt edastatud dokumendid. Tunnistaja K. V andis 12.09.2017.a kohtuistungil ütlusi (3 kd, tl 68-70) selle kohta, et ta on nõustanud ettevõtet Promptus Capital OÜ juriidilistes küsimustes, suheldes eelkõige H. Tiga. Tunnistaja sõnul oli ta ka kinnistu Mäekalda tee 14, Tallinn, omandamise ja lepingu sõlmimise juures. 2015.a veebruaris pöördus H. T tunnistaja poole ja palus, et tunnistaja vormistaks tema nii-öelda mustandi järgi Tallinna linnale kirja kinnistu Mäekalda tee 14 vahetamisega seoses. Nimetatud kirja allkirjastas tunnistaja ja andis selle H. Ti kätte, kes viis selle ise linnavalitsusse. Abilinnapea K. Ki vastus kirjale laekus aprillis. Tunnistaja sõnul valmistas ta H. Ti palvel ette ka laenulepingu, mille alusel tehti 30.01.2015.a ja 13.02.2015.a ülekanded Retail Real Estate kontolt Midfield OÜ kontole. Ülekanded tegi ettevõtte raamatupidaja A. V ja ülekande korraldused andis J. S. Tunnistaja A. V andis 12.09.2017.a kohtuistungil ütlusi (3 kd, tl 63-64) selle kohta, et ta töötas 2014-2015. aastal Tallinna Kommunaalameti juhatajana. Tunnistaja sõnul puutus ta kirjavahetuses kokku Promptus Capital OÜ-ga, kui talle tuli E. V ja K. Ki kaudu taotlus. Tunnistaja poolt edastatud e-kirjavahetusest (22 kd, tl 177-181) nähtub, et 23.02.2015.a kell 09:28 kirjutas A. B Kommunaalameti üldmeilile, et abilinnapea E. V soovib 02.03.2015.a ettepanekuid, vaja oleks ühiselt arutada ja küsib, kes Kommunaalametis selle Koidule tn 34a kirjaga tegelema hakkab. Tunnistaja sõnul vastas ta, et selle kirjaga hakkab tegelema tema, see

nähtub ka 26.02.2015.a A. Bile saadetud kirjast. Tunnistaja võttis seejärel koheselt ühendust Kadrioru pargi juhataja A. Jega, öeldes talle, et selline teema on sisse tulnud, mis Kadrioru pargi arengukavaga ei sobi ja vaja oleks välja võtta kõik vastavad materjalid, selgitamaks, et taoline maadevahetus ei ole võimalik. Tunnistaja poolt edastatud kirjavahetusest nähtub veel, et 26.02.2015.a on A. B andnud Kommunaalameti üldmeilile teada, mida ta on kinnistusregistri järgi fikseerinud, millised kinnistud on Kadrioru pargi valitsemise all. Tunnistaja sõnul panid nad lõpuks kogutud info põhjal kokku memo, mis pärast Linnavaraameti ja tunnistaja asetäitja R. Vu lihvimist läks kirjana K. Ki allkirjaga välja vastusena püsitatud küsimusele. Tunnistaja sõnul kujunes tema seisukoht küsimusele vaba arvamusena, keegi ei survestanud teda ega andnud mingisuguseid juhiseid, kuidas otsust langetada. Tunnistaja E. U andis 13.09.2017.a kohtuistungil ütlusi (3 kd, tl 75-78) selle kohta, et ta töötas 2015. aastal Tallinna Linnavaraameti juhatajana, kui talle tuli kiri Promptus Capital OÜ ettepaneku kohta. Ettepanekuks oli vahetada Mäekalda ja Koidula tänava kinnistud. Ettepanek jõudis tunnistajani läbi linnapea E. Se ja abilinnapea E. V resolutsiooni. Tunnistaja sõnul edastas ta nimetatud ettepaneku A. Bile, kes on linnamaade ja maakorralduse osakonna juhataja. Tunnistaja sõnul said nad veebruari lõpus Kommunaalameti juhataja A. Vi käest memo, kus oli selgitatud, miks selline võõrandamine vahetuse teel ei ole võimalik. Seejärel koostasid nad ettepanekule eitava vastuse. Tunnistaja ütluste kohaselt menetlesid nad seda taotlust tavalise tööülesandena, millega ei olnud kiire ja keegi ei survestanud teda seda küsimust lahendama. Tunnistaja A. B andis 13.09.2017.a kohtuistungil ütlusi (3 kd, tl 78-80) selle kohta, et ta oli 2015. aastal Tallinna Linnavaraametis linnamaade ja maakorralduse osakonna juhataja. Promptus Capital OÜ-st sai tunnistaja teada läbi taotluskirja, milles tehti ettepanek vahetada Kadriorus kaks maatükki. Taotluskirja edastas tunnistajale E. U. Kirjaga oli kaasas ka resolutsioonileht, kus peal oli abilinnapea E. V ja linnapea E. Se resolutsioon. Tunnistaja ülesandeks oli välja selgitada maatükkide olemus, mida sooviti omavahel vahetada. Kui selline informatsioon oli käes, siis tutvustas tunnistaja seda nõupidamisel abilinnapeale ja saatis edasi Kommunaalametile. Seejärel sai tunnistaja Kommunaalametilt A. Vi poolt alla kirjutatud memo, kust nähtus, et selliseks vahetuseks puudub toetus. Kommunaalamet oli ka asutus, kes koostas Promptus Capital OÜ-le lõpliku eitava vastuse. Tunnistaja sõnul ei erinenud nimetatud taotluskirja menetluse käik kuidagi tavapärasest menetlusest. Tunnistaja A. B poolt e-posti teel edastatud dokumentidest (23 kd, tl 1-8) nähtub, et tunnistaja edastas 26.02.2015.a Kommunaalameti üldmeilile andmed Koidula tänava detailplaneeringu kohta. Samuti on nendes dokumentides Tallinna Kommunaalameti juhataja A. Vi poolt allkirjastatud memo Promptus Capital OÜ ettepanekule, mille kohaselt on Tallinna Kommunaalamet ja Kadrioru park seisukohal, et Koidula tn 34a kinnistu vahetamine Mäekalda tn 14 kinnistuga ei ole võimalik. Tunnistaja E. V andis 17.06.2019.a kohtuistungil ütlusi (46 kd, tl 24-29) selle kohta, et ta töötab alates 2007.a Tallinna abilinnapeana. L. Koidula 38/ Roheline-Aas 13 kinnistutest sai tunnistaja teada menetluse käigus, kui tema lauale laekus 2015.a talve alguses Promptus Capital OÜ kiri kinnistute vahetamiseks. Promptus Capital OÜ-ga on tunnistajal kokkupuuteid olnud üksnes kirjamenetluses ja kohtumenetluses. Promptus Capital OÜ poolt saadetud kiri suunati algselt lahendamiseks tunnistajale, kes suunas selle Kommunaalameti valdkonda ja lõppmenetlusega tegeles K. K. Tunnistaja sõnul sai ta kinnistute vahetamise soovist teada läbi kirja, kuid K. Kallo tundis varasemalt vestluse käigus huvi selle vastu, kas ja kuidas on Tallinnas linnas üldse võimalik kinnistuid vahetada. Lisaks selgitas tunnistaja, et ta menetles Promptus Capital OÜ kirja E. Se resolutsiooni alusel – linnapea ülemusena kirjutab kirja peale

resolutsiooni, kas lahendada, teha ettepanekuid ehk linnapea kirjutab töökorralduse. Tunnistaja ütluste kohaselt on Tallinna linnale tulnud ka varasemalt taotlusi kinnistute vahetamiseks ja kuna tunnistaja valdkonnaks on kinnistud, siis üldine arusaam ongi, et esmalt suunatakse need taotlused abilinnapeale, kes seda valdkonda kureerib ja hiljem menetluse käigus selgub, kes tegelikult peaks seda menetlust läbi viima. Kohtu hinnangul on tunnistajate K. Vi, A. Vi, E. U, A. B ja E. V ütlused usaldusväärsed, need on omavahel kooskõlas ja eluliselt usutavad. Lisaks on tunnistajate ütlused kooskõlas ka süüdistatava H. Ti ütlustega ja teiste kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et K. Kallo otsis koos E. Sega Keskerakonna rahastamist erinevatest allikatest. Nimetatu nähtub näiteks 22.02.2016.a jälitustoimingu protokollist (8 kd, tl 90-107), mille kohaselt toimus 30.11.2014.a ajavahemikul 11:10 kuni 11:30 Tallinna linnapea E. Se kohtumine Tallinna linnale kuuluvas residentsis Poska maja aadressiga J. Poska 8, Tallinn Riigikogu liikme ja Eesti Keskerakonna finantssekretär K. Kalloga, transpordiettevõtja S. Aiga ja Xxxx xxxx töötava V. Tiga. Vestlusel räägitakse Keskerakonna rahastamisest. K. Kallo ütleb, et „... noh, me ei saa teha niimoodi, et midagi on kahtlast, võib eeldada, et see on esimene küsimus valimistel, nii et seepärast ... kaks tingimust, kahjuks, on seaduses väga kitsad. Ainult krediiti tohib võtta krediidiasutusest ja ...“ Seejuures naerab K. Kallo, kuidas kotti nurka poleks ka paha. S. A ütleb seejärel, et tal toimub esmaspäeval kohtumine Ühtse Venemaa pealaekuriga. E. S ütleb järgmist: „Noh, põhimõtteliselt, tähendab, mida võib teha ? Võib organiseerida nii, et meie MTÜ-dele, ee, MTÜ-le mingisuguse osa sellest, ee, rahast, ee, noh ... ee, võib kinkida sellepärast, et ... (ei saa aru) ... panga järgi võib (?) nad jätta.“ K. Kallo küsib S. Ailt, kas siin on võimalik mingisugused variandid leida, mille peale S. A vastab, et ta üritab, kuid praegu on muidugi keeruline, sest teie parteid (Keskerakonda) jälgitakse ja vaadatakse tähelepanelikult, et saaks teile käru keerata. S. A selgitab veel, et tal oli omal ajal katse mängida parteiga, kuid pärast tema väga head sõbrad KAPO-st helistasid ja ütlesid, et S., ära tegele jamaga, ära roni sinna, kuhu pole vaja. Seejärel arutatakse, et pangad ei anna poliitilistele parteidele laenu ja E. S avaldab kahtlust, et S. Ail õnnestub midagi partei jaoks taotleda. Kaitsjad Kristi Rande ja Oliver Nääs avaldasid 15.08.2017.a kohtuistungil seisukoha nagu oleks nimetatud tõend asjakohatu. Kohus sellise seisukohaga nõustuda ei saa, sest kuigi K. Kallole ei ole esitatud süüdistust nende kõnedega seoses, siis nõustub kohus prokuröriga, et nimetatud tõend kinnitab tõepoolest kuriteo motiivi, milleks oli MTÜ Eesti Keskerakonna rahastamiseks võimaluste otsimine, sealhulgas keelatud annetuste kaudu. MTÜ Eesti Keskerakonna rahastamiseks vahendite otsimine K. Kallo poolt nähtub ka tunnistajate V. Ti ja S. Ai ütlustest. Tunnistaja V. T andis 13.09.2017.a kohtuistungil ütlusi (3 kd, tl 81) selle kohta, et 30.11.2014.a toimus Kadriorus tema, S. Ai, K. Kallo ja E. Se kohtumine seetõttu, et S. A soovis tulevaste valimiste raames erakonda aidata. Tunnistaja oligi isikuks, kes tutvustas S. Ait K. Kallole ja E. Sele. Kohtumisel lepiti kokku, et kui tekib mingi vajadus, siis kohtub tunnistaja K. Kalloga, kuid kuna vajadust ei tekkinud, kõik küsimused lahendati abita, siis sellega ka kõik lõppes. Tunnistaja S. A andis 13.09.2017.a kohtuistungil ütlusi (3 kd, tl 81-83) selle kohta, et 2014. aastal pöördus tema poole V. T, kes soovis tööd saada ja palus, et tunnistaja aitaks teda ja läheks kaasa kohtumisele K. Kallo ja E. Sega, kes soovisid kohtuda ärimehega seoses Keskerakonna rahastamisega. Kohtumisel rääkis põhiliselt K. Kallo, kes ütles, et Keskerakonnal on rahaga

halvasti ja küsis, kas tunnistajal on võimalik aidata. K. Kallo sõnul pidi raha leidmise korral olema tagatiseks Keskerakonna kinnisvara. Tunnistaja sõnul soovisid K. Kallo ja E. S raha üksnes kontole (ei olnud nõus sularahas raha üleandmisega). Tunnistaja uuris ka, kas raha võib pärit olla Venemaalt, mille peale K. Kallo ütles, et see ei ole soovitatav, et tuleks teha äriühing, et kõik oleks legaalne. Tunnistaja sõnul oli see aga üksnes jutuajamine ja ta ei ole mingil moel Keskerakonda toetanud. Prokuröri küsimusele, kas neil oli kohtumisel K. Kalloga juttu ka erakonna mitteametlikust toetamisest vastas tunnistaja kohtuistungil, et ei olnud. Tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrolliks avaldati KrMS § 289 lg 1 alusel tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest lause, mille kohaselt ütles K. Kallo, et nad on nõus raha saama ka mitteametlikult, kuid siis on asi keerulisem. Tunnistaja selgitas kohtuistungil vastuolu selliselt: „Ma arvan, et kui kaposse kutsuti, siis võib-olla tõlgiti teisiti, see oli ootamatu mulle ja sularaha kohta Kallo ütles, et tahaks, et kõik oleks ametlikult, võib-olla oligi see lause, aga nüüd ei mäleta enam, see oli 2014 aastal, praegu 2017 september.“ Tunnistaja ütluste kontrolliks avaldati tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest ka lause sularahas raha toomise kohta, mille kohaselt rääkis just K. Kallo võimalusest tuua raha sularahas, kuigi see teeks asja raskemaks. Kohtuistungil kinnitas tunnistaja, et sellise ettepaneku toomaks raha sularahas tegi siiski tema ja ilmselt tõlgendati tema ütlusi kohtueelses menetluses valesti. Tunnistaja sõnul ei osalenud tema ülekuulamisel Kaitsepolitseiametis tõlk, kuna ta sai kõigest aru, mida KAPO rääkis. Võimaluse MTÜ Eesti Keskerakond rahastamiseks pakkus ka H. T, kes soovis vastutasuna vahetada linnale kuuluva kinnistu oma ettevõttele kuuluva kinnistuga. Kohtu hinnangul on kohtus uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et just K. Kallo oli isikuks, kes tekitas nii E. Ses huvi kohtuda H. Tiga, planeeris nende omavahelised kohtumised kui ka sidus H. Ti kinnistute vahetamise ettepaneku erakonna rahastamisega. 09.02.2016.a jälitustoimingu protokollist (9 kd, tl 77-78) nähtub, kuidas K. Kallo helistas 21.12.2014.a kell 22:14 P. Tile ning nad räägivad reklaamikampaaniate eest tasumisest ja valimiskampaania jõuluplakatite paigutusest. Vestlusest nähtub veel, kuidas P. T ütleb, et riigi raha eest ei taha igaks juhuks väga palju ära broneerida, sest kautsjon tuleb maha võtta. 09.02.2016.a jälitustoimingu protokollist (9 kd, tl 98-99, 101-105) nähtub, et K. Kallo helistas 12.01.2015.a kell 11:51 H. Tile, kes ütles, et lendab ära Ukrainasse ja tuleb tagasi alles kolmapäev või neljapäev ning nad leppisid kokku reedeks kohtumise. Seejärel helistab K. Kallo 12:30 P. Ple, kuid viimane ei vasta ja helistab tagasi kell 12:45. Nimetatud kõne salvestiselt nähtub, et K. Kallo teatab P. Ple, et rääkis kodanikuga, kes lendab ära Ukrainasse ja tuleb neljapäeval peale lõunat tagasi ja et nad leppisid reedeks kohtumise kokku. 15.01.2015.a kell 09:56 helistab K. Kallo H. Tile ja nad arutlevad, millal võiks kokku saada. 15.01.2015.a kell 10:37 teatab K. Kallo H. Tile, et tal on töö läbi ja nad lepivad kokku, et ta sõidab H. Ti juurde. Samal päeval kell 12:21 helistab K. Kallo E. Sele, kelle telefonile vastab linnapea nõunik L. O ning K. Kallo teatab, et ta soovib E. Sega kiiresti kokku saada. Samal päeval kell 13:17 helistab K. Kallo ka P. Tile ja teatab, et sai kokku ühe härrasmehega ja asi ei ole üldse nii roosiline kui oleks tahtnud. Samuti mainib K. Kallo, et oleks vaja pealikuga ekstrenna kokku saada, aga ta ei tea, kas see õnnestub. K. Kallo lepib kõnes P. Tiga kokku, et nad saavad büroos kokku. 15.01.2015.a kell 14:44 helistab K. Kallole linnapea abi J. F ja nad lepivad kokku, et K. Kallo läheb linnapea juurde kohtumisele 16.01.2015.a kell 13:30. 16.01.2015.a kell 14:32 helistab K. Kallo H. Tile ja soovib temaga kokku saada, et üks info edasi öelda. Sündmuste sellist kulgu tõendab ka 01.03.2016.a jälitustoimingu protokoll (10 kd, tl 51-55), kust nähtub E. Se saabumine Tallinna Linnavalitsusesse ja K. Kallo lahkumine linnavalitsusest, samuti K. Kallo kohtumine H. Tiga.

09.02.2016.a jälitustoimingu protokoll kinnitab, et MTÜ Eesti Keskerakonna reklaamide eest tasumise jaoks rahastamise leidmine oli päevakajaline teema, millega tegeles peamiselt K. Kallo. Nimetatud tõendist nähtub ka see, et K. Kallo teadis sellest, et MTÜ Eesti Keskerakonna juhid lootsid H. Ti poolt saada erakonna eelarvesse täiendavaid rahalisi vahendeid, kuid H. Til selliseid vahendeid ilmselt ei ole. Jälitustoimingu protokoll tõendab, et erakonnale rahastamist otsivate (K. Kallo, E. S, P. T) ja rahastamist pakkuvate (H. T.) isikute vahel käis aktiivne suhtlus. 22.02.2016.a jälitustoimingu protokollist (8 kd, tl 175-178) nähtub, et 16.01.2015.a toimus ajavahemikul 14:04 kuni 14:19 Tallinna linnapea E. Se kohtumine Riigikogu liikme ja Keskerakonna finantssekretäri K. Kalloga linnapea töökabinetis nr 402 aadressil Vabaduse Väljak 7, Tallinn. K. Kallo räägib vestlusel, et telekanalid tahavad reklaamide eest ettemaksu ja et T. saaks mingi raha kokku, aga ta tahaks E. Sega kokku saada. Ühtlasi räägib K. Kallo, et „Seda maad ... (ei saa aru) ... mina ei otsinud, ma rääkisin nii T’ga kui ka E’ga ... asi ei ole üldse fabritseeritud, vot see on ... (paberi krabin) ... Siin on see ... Koidula tänav ja see siis on Kadrioru tiik ... ja seal on omandanud siis igavese lahmaka maad ..., et näed siin kus see on vanad mingisugused ...“ Seejärel seletab K. Kallo, kuidas T. soovib maid vahetada: „Siin on linna oma ... Siin on see riietusruumid ja siin on mingid pimenduskuurid. Siis nemad on ära ostnud, nemad on ära otsustanud veel selle platsi siit ... see on ... tema soov oleks nüüd ..., et see tema saaks 3585m2 vahetada selle linna platsiga 2600m2 ..., et ta annaks vastu 1000 ruutu suurema ja ... ja on valmis ikkagi selle platsiga need kuurid ... (ei saa aru) ... labidaid ja asju, mis seal kõik on vaja hoida ... ja, et kavas on neist teha ütleme sinna kohta see riietusruumid, noh see muinsuskaitse see jääks kõik alles ... Siia tahavad teha kuursaalid, suvekohvikud ... (ei saa aru) ... tennis kõik jääks avatuks kasutamiseks ... spordikompleksiks ... Mina ... E. arvas muidugi ... (ei saa aru) ... siin on 50% ühiskondlikku maad ja 50% ärimaad, see tähendab jälle riigi luba ..., aga ... aga noh, kes ja milline valitsus enne ... (ei saa aru) ... riigile ka anda noh ... (ei saa aru) ... siin linnas ... (ei saa aru).“ Seejärel ütleb K. Kallo veelkord, et T. tahaks kokku saada ja et „Muudest asjadest rääkida, aga siis sellest vahetusest ka ma arvan, et me oleksime põhimõtteliselt nõus.“ E. S nendib üle, et „Nii, vahetus Kadriorus.“. Vestluse lõpuks lepitakse kokku, et E. S kohtub T.iga 19.01.2015.a kell 15:00. Kohus nõustub 22.02.2016.a jälitustoimingu protokolli puhul prokuröri seisukohaga, mille kohaselt tekitas 16.01.2015.a vestluse käigus K. Kallo E. Ses huvi kohtuda H. Tiga, viidates ühtlasi soovile saada rahalisi vahendeid erakonna rahastamiseks. 22.02.2016.a jälitustoimingu protokollist (8 kd, tl 192-198) nähtub, et 19.01.2015.a toimus ajavahemikul 15:17 kuni 16:05 Tallinna linnapea E. Se kohtumine Riigikogu liikme ja Keskerakonna finantssekretäri K. Kallo ning kinnisvaraärimees H. Tiga linnapea töökabinetis nr 402 aadressil Vabaduse Väljak 7, Tallinn. E. S räägib vestlusel, kuidas valimised oleks vaja ära võita ja ütleb H. Tile, et „Kuule, teeme need valimised ära ..., aga teeme nad kohe niimoodi – tõsiselt. Tule mulle appi ... ja ilma sinuta ma hakkama ei saa, aga sina ei saa ka ilma minuta hakkama.“ H. T vastab, et nende võimalused on antud hetkel piiratud, et neil ei ole, aga „Võibolla ... võib-olla mõne aja pärast ütlen jah, onju.“ Seejärel räägitakse, kuidas H. T võiks poliitikasse minna, kuni E. S ütleb, et „Kuule, nagunii mul on sinuga üks asi veel lahendada, mida mulle K rääkis ja noh, mis tuleb ka ära teha. Aga kurat aita sina see asi ära lahendada, sest me ei tee muidu neid valimisi ära, kui seda raha ei tule.“ H. T räägib selle peale, et likviidsust on vaja ja K. Kallo täpsustab, et ehk erakapitali. E. S ütleb, et nad ei taha sponsorlust, vaid laenu saada. H. T ütleb seejärel, et „Et see ongi see, et me siin K’iga mingit numbrit arutasime...“ Kohtumise lõpus lepitakse kokku uus kohtumine 23.01.2015.a kell 11:00 ja E. S ütleb, et H. T võtaks J. kaasa ja tema ise võtab K kaasa. Kohtumise lõpuks ütleb veel K. Kallo: „ ... et asja üle reaalselt ... (ei saa aru) ... sinu ettepanek ... selle vahetusele.“ H. T vastab, et

„Aga seda me võime mõelda noh ... (ei saa aru).“ K. Kallo ütleb, et „Need ei ole seotud jah, aga ikka tead võiksid käima hakata, et kui juba on ..., Mingisuguse taotluse reedeks kohe kaasa, et siis läheks ..., ... sest mina olen juba mõlema abilinnapeaga rääkinud ka, et nad ... (ei saa aru).“ Kohtu hinnangul on selle tõendiga tõendamist leidnud, et 19.01.2015.a aset leidnud kohtumisel E. Se, H. Ti ja K. Kallo vahel küsis E. S H. Tilt MTÜ Eesti Keskerakond valimiste tarbeks raha, sidudes erakonna toetamise otseselt H. Ti sooviga teha linnale kuuluva kinnistuga vahetust, kinnitades, et üks ei saa ilma teiseta. Tõendist nähtub, et E. Se sõnul on tal H. Tiga üks asi veel lahendada, mida K. Kallo talle rääkis ja mis tuleb ära teha, kuid enne seda peaks H. T aitama neil ära lahendada valimistega seonduva rahamure. Vestlus kinnitab, et E. S ja K. Kallo ütlesid H. Tile, et järgmisele kohtumisele, mis pidi toimuma reedel, peaks H. T võtma juba kaasa mingisuguse taotluse. Nimetatud tõend kinnitab ka seda, et K. Kallo oli kohtumise toimumise ajaks kinnistute vahetamise ettepanekust abilinnapeadega juba rääkinud. Kohus on seisukohal, et 22.02.2016.a jälitustoimingu protokolliga on tõendatud E. Se poolt ametiseisundi kasutamise lubamine ning ametiseisundi kasutamine vastutasuna altkäemaksu eest. 09.02.2016.a jälitustoimingu protokollist (9 kd, tl 114-115, 116) nähtub, et K. Kallo helistas 22.01.2015.a kell 14:51 H. Tile, kes küsis temalt „vana“ telefoninumbrit, kuna ta ei saa tulla kokkulepitud kohtumisele. Kell 14:55 helistab K. Kallo H. Tile tagasi ja teatab talle pealiku numbri. Kell 14:55 helistabki H. T E. Sele ja teatab, et sooviks temaga kokku saada. 09.02.2016.a jälitustoimingu protokollist (9 kd, tl 123,125) nähtub, et E. S helistas 23.01.2015.a kell 11:20 K. Kallole ja teatas, et nende sõbral on mingeid uudiseid ja ta saab selle sõbraga kokku. E. Se sõnul on esimene signaal positiivne. E. Se kõnest linnapea abi J. Fga kell 18:40 ja H. Tiga kell 18:44 nähtub, et E. S sai sadamas kokku just H. Tiga. E. Se kohtumist sadamas H. Tiga tõendab ka 01.03.2016.a jälitustoimingu protokoll (10 kd, tl 66-72). 09.02.2016.a jälitustoimingu protokoll K. Kallo 22.01.2015.a kõnest H. Tiga ja E. Se 23.01.2015.a kõnest K. Kalloga tõendab, et H. T, K. Kallo ja E. S olid omavahel tihedas suhtluses ning K. Kallo oli isikuks, kes aitas organiseerida H. Ti kohtumise E. Sega. 22.02.2016.a jälitustoimingu protokollist (8 kd, tl 208-214) nähtub, et 17.02.2015.a toimus ajavahemikul 12:52 kuni 13:12 Tallinna linnapea E. Se kohtumine kinnisvaraärimees H. Tiga linnapea töökabinetis nr 402 aadressil Vabaduse Väljak 7, Tallinn. Nimetatud kohtumisel rääkis H. T E. Sele, et ta tuli väga praktilise asja pärast, et ta ei ole seda vist ise rääkinud talle ning räägib siis Kadrioru tennisehallidest ja Koidula tänavast, et oleks mõistlik Tallinna linnaga vahetada. E. S ütleb, et Kallo on selle kohta talle midagi juba öelnud. H. T ütleb vestluse käigus konkreetselt, et nad tahaksid linnaga maad vahetada ja et „Ma tean, et Kallo käis seda nagu rääkimas ja V. vist ütles, et davai, et teeme ära, et ... et noh see on ... mul on ainult Kallo jutt.“ Edasi räägitakse uuest ehitusseadusest ja Tallinna Linnahallist. 22.02.2016.a jälitustoimingu protokoll 17.02.2015.a toimunud E. Se ja H. Ti kohtumisest tõendab, et H. T kordas vahetult ja konkreetselt E. Sele kinnistute vahetamise soovi ja E. S oli selleks hetkeks kinnistute vahetamise soovist K. Kallo vahendusel juba teadlik. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et ülalnimetatud tõendite põhjal võib teha järelduse, et nii E. S kui H. T mõistsid üldjoontes teineteist selles, et H. Til on huvi läbi viia süüdistuses nimetatud kinnistu vahetus ja et vahetuse eest on vaja MTÜ Eesti Keskerakonna huvides teha vastuteene. H. T mõistis, et vastuteenena kinnistuste vahetuse eest ehk E. Se teopanuse eest tuleb MTÜ Eesti Keskerakonnale tekitada likviidsus – maksevalmidus – seega olukord, kus

MTÜ Eesti Keskerakond on suuteline mingeid varasid käsutama. Tõendatud on ka see, et H. T oli teadlik sellest, et MTÜ Eesti Keskerakond muudest kanalitest laenu ei saa ning käibevahendid neil selleks puuduvad. E. S vastab sõna „likviidsus“ kuuldes, et saada soovitakse tõepoolest „laenu“. Seega saab vaidlusteta öelda seda, et nii E. Se, kui H. Ti tahtlus selle jutuajamise käigus oli suunatud laenulepingu sõlmimise saavutamisele olukorras, kus MTÜ Eesti Keskerakond muudest kanalitest ise laenu ei saanud. H. Ti ja E. Se vastastikuseid soove vahendas alguses K. Kallo, kes aitas ka altkäemaksu võtmisele ja altkäemaksu andmisele kaasa. K. Kallo osalust altkäemaksu võtmisele ja andmisele kaasaaitamises tõendab lisaks kõigele eelnevale ka 17.12.2015.a vaatlusprotokoll K. Kallo elukohas aadressil Xxxx ja tema kasutuses olevates tööruumides aadressil VanaViru tn 12, Tallinn, teostatud läbiotsimisel äravõetud kaustiku ja märkmiku vaatluse (21 kd, tl 59-65) kohta. Vaatlusega uuriti K. Kallo tumepunast värvi mustriliste nahksete kaantega 2015.a märkmiku sisulehti, mis sisaldasid hulgaliselt erinevaid kirjeid, millest nähtub, et K. Kallo oli pidevalt H. Tiga kontaktis ja nad leppisid omavahel kokku erinevaid kohtumisi. Samuti nähtub märkmikust, et K. Kallo oli teadlik aegadest, mil H. T viibis E. Se juures. Märkmikust tulid välja kõik antud kriminaalasjas tähtsust omavad kuupäevad – 16.01.2015.a, 19.01.2015.a. Töömärkmikust nähtub ka see, et K. Kallo otsis MTÜ Eesti Keskerakonnale erinevaid rahastamisvõimalusi. Kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et OÜ Midfield sai Retail Real Estate OÜ-lt laenu, et tasuda sellega MTÜ Eesti Keskerakonna arveid. Äriregistri väljatrükk Midfield OÜ kohta (22 kd, tl 140-145) tõendab, et Midfield OÜ juhatuse liikmeks on P. P ja äriregistri väljatrükk OÜ Retail Real Estate kohta (22 kd, tl 136-139) tõendab, et ettevõtte Retail Real Estate OÜ juhatuse liikmeteks on H. T ja R. T. Tunnistaja P. P andis 17.08.2017.a kohtuistungil ütlusi (2 kd, tl 138-150) selle kohta, et ta on olnud seotud Keskerakonnaga alates 1996. aastast, ta on teinud neile kõik reklaamikampaaniad kuni 2015. aastani. Tunnistaja sõnul tutvustas 2013. aastal M. M teda H. Tile, kuna H. Tiga seotud ettevõttel oli käsil Admiraliteedi basseini arendus ning tunnistajale pakuti seal kaasa lüüa turunduse ja brändi väljatöötamise poole peal. Projekti käigus tundsid H. T ja M. M huvi ka kohalike valimiste vastu ja H. T soovis kellegiga Keskerakonnast kohtuda. Tunnistaja rääkis sellest K. Kallole ja P. Tile ja kuna Kallo ütles, et teab H. Tit väga hästi, siis pidi ta temaga ise ühendust võtma. Seejärel läks mõni aeg mööda ja K. Kallo ütles tunnistajale, et neil on avanenud H. Ti kaudu võimalus rahastada valimiskampaaniat teatud kujul, aga tunnistaja peab detailides ise kokku leppima. Hiljem kohtus tunnistaja H. Ti ja M. Maga, kes ütlesid, et on nõus 200 000 eest kulutusi katma. Kulutused kandis Marimark, mis on M. Maga seotud äriühing, esitades tunnistajale arved, kes omakorda esitas need Keskerakonnale. Tunnistaja sõnul kõik alguses toimis, kuni ühel hetkel Keskerakonna maksevõime lõppes ja jäi jääk 45 000 eurot. 2014. a augustis oli tunnistajal nõupidamine E. Se, P. Ti ja K. Kalloga läheneva 2015. a Riigikogu valimiskampaaniaga seoses, kus K. Kallo lubas tegeleda ka H. Ti võlaga. Tunnistaja sõnul ta teadis, et K. Kallo käis mingi hetkel H. Tiga rääkimas ja küsimuse all oli võimalus laenusuhet lahendada selliselt, et oli võimalik saada uus laen. Kokkuleppe laenu andmiseks sõlmiti H. Ti kontoris, esimene laenuleping sõlmiti 30.01.2015.a summas 200 000 eurot ja teine 12.02.2015.a summas 75 000 eurot. Laenuvõtmise tagatiseks olid tunnistaja sõnul ühelt poolt koostööleping H. Tiga (teenuste osutamise leping), mille raames osutas tunnistaja H. Tile erinevaid teenuseid ja see oli garantiiks, et mingi raha saab tunnistaja kindlasti ning teiselt poolt Keskerakonna poolt 02.12.2014.a sõlmitud garantiikirjad. Tunnistaja sõnul väljastati talle ühel päeval kaks garantiikirja, üks summas 460 000 eurot ja teine summas 270 000 eurot ehk kokku summas 730 000 eurot. Garantiikirjadele kirjutas alla Keskerakonna peasekretär P. T ja OÜ Midfield (tunnistaja ettevõte). Keskerakonna planeeritud valimiskampaania kulud oli tollel

aastal 700 000 eurot. Tunnistaja sõnul tasus ta H. Tilt saadud laenuga Marimarkile tekkinud võla 75 000 eurot (45 000 põhiosa, ülejäänud osas viivis ja intress), maksis endale 10 000 euro ulatuses dividende ja ülejäänud summa eest tegi kampaaniat. Kohtu hinnangul on tunnistaja P. P ütlused usaldusväärsed ja kooskõlas teiste kriminaalasjas uuritud tõenditega. Tunnistaja P. P kinnitab seda, et initsiatiiv kellegiga MTÜ Eesti Keskerakonnast kohtumiseks tuli H. Tilt ja K. Kallo oli isikuks, kes haaras sellest võimalusest kinni. Tunnistaja ütlused tõendavad, et K. Kallo avaldas tunnistajale, et „teatud kujul“ on võimalik valimiskampaaniat H. Ti abiga rahastada ning saadava laenuga sooviti tasuda MTÜ Eesti Keskerakonna valimiskampaania arveid. Tunnistaja ütlustest nähtub, et ta teadis ka seda, et K. Kallo on käinud juba H. Tiga uue laenu saamise osas rääkimas. Tunnistaja P. P ütlustele lisab usaldusväärsust ka näiteks 22.09.2015.a E. Se kasutuses olevas tööruumis aadressil Poska tn 8, Tallinn teostatud läbiotsimise protokoll (22 kd, tl 182-184) ja 16.12.2015.a vaatlusprotokoll (22 kd, tl 185-187) läbiotsimisel äravõetud dokumendi vaatlusega, mille kohaselt on 02.02.2014.a MTÜ Eesti Keskerakonna juhatuse liikme P. Ti poolt tõepoolest allkirjastatud dokument nimega „Garantiikiri“. Dokumendi kohaselt on MTÜ Eesti Keskerakond ja Midfield OÜ teinud pikaajalist tulemuslikku koostööd MTÜ Eesti Keskerakond valimiskampaaniate läbiviimisel ning osapooled on avaldanud soovi koostööd jätkata ka alljärgnevate valimiste raames: Riigikogu valimised 2015. aastal, Kohalike omavalitsuste valimised 2017. aastal, Riigikogu valimised 2019. aastal ja Euroopa Parlamendi valimised 2019. aastal. Garantiikirja kohaselt on MTÜ-l Eesti Keskerakond olnud ja on ka käesoleva garantiikirja väljaandmisel võlgnevusi Midfield OÜ ees. Garantiikirjaga annab MTÜ Eesti Keskerakond garantii, et MTÜ Eesti Keskerakond garanteerib kõiki Midfield OÜ rahalisi kohustusi kolmandate isikute ees summas 270 000 eurot. Eesti Kaubandus ja Tööstuskoja Arbitraažikohtu 08.09.2017.a otsusest (Midfield OÜ hagi Eesti Keskerakonna vastu 730 000 euro ja viivise saamiseks ning Eesti Keskerakonna vastuhagi Midfield OÜ vastu nõudeõiguse puudumise tuvastamiseks ning garantiikirjadega antud nõudeõiguste ja garantiikirjade originaalide tagastamiseks) (46 kd, tl 163-184) nähtub, et kohus on otsuses põhjalikult analüüsinud P. Ple väljastatud garantiikirja ja sellega tagatavate nõuete olemust, leides, et MTÜ Eesti Keskerakonna garantiikirjaga on tagatud Midfield OÜ laen Retail Real Estate OÜ-le. Tunnistaja M. M andis 12.09.2017.a kohtuistungil ütlusi (3 kd, tl 66-68) selle kohta, et Marimark Invest OÜ on talle kuuluv ettevõte. 2013. a suve lõpu poole leppis tunnistaja P. Pga kokku selles, et tunnistaja hakkab Marimarki kaudu Midfieldi alltöövõtjaks. Kuivõrd tegu oli suhteliselt suurte summadega ja tunnistajal ei olnud endal sellist vaba raha, siis pöördus ta oma sugulase H. Ti poole, et see raha laenata selleks tehinguks. Tunnistaja sõnul esitas ta P. Ple kokku umbes 216 000 euro eest arveid ja maksetähtajaks suutis P. P tasuda sellest umbes 60%, ülesse jäi võlg 60-70 000 euro kandis. Võlgu jäänud summa tasus Midfield veebruaris 2015. Tunnistaja omakorda tagastas laenu H. Tile 05.02.2015.a, kandes 76 000 eurot OÜ-le Ekspert Kapital. Tunnistaja M. M ütlustest nähtub, et P. P ütlused selle kohta, et ta sai tasuda Marimark OÜ-le oma võla H. Tilt saadud laenuga veebruaris 2015, vastavad tõele. Tunnistajate P. P ja M. M ütlusi selle kohta, et Marimark OÜ hakkas Midfield OÜ alltöövõtjaks kinnitab ka 22.09.2015.a P. P kinnistul aadressil Xxxx, teostatud läbiotsimise protokoll (21 kd, tl 73-77) ja 09.11.2015.a vaatlusprotokoll (21 kd, tl 78-80) läbiotsimisel äravõetud dokumentide vaatluse kohta, millest nähtub, et Midfield OÜ ja JCDecaux Eesti OÜ (tegevdirektor K. K)

vahel on sõlmitud 26.08.2013.a kokkulepe vahendustasu maksmise kohta ja selle kokkuleppe kohaselt on Eesti Keskerakonna reklaamikampaania tellija just Marimark Invest OÜ. Tunnistaja M. M poolt edastatud dokumendid kinnitavad, et tunnistaja M. M on andnud tõele vastavaid ütlusi ka selle kohta, kuidas ja millal liikusid rahalised vahendid. Dokumentidest nähtub, et Marimark Invest OÜ-le on 29.08.2013.a Bytenem Co limited poolt tehtud ülekanne summas 200 000 eurot, selgitusega „Loan according to Loan Agreement“ (22 kd, tl 165). Samuti nähtub edastatud dokumentidest, et Marimark Invest OÜ on kandnud JCDecaux Eesti OÜ-le 29.08.2013.a 7142,40 eurot ja 136 870,80 eurot ning OÜ-le Žaklar 56 000,40 eurot (22 kd, tl 165-168). Lisaks nendele tehingutele on Marimark Invest OÜ koostanud 30.08.2013.a Midfield OÜ-le arve nr 13/08/2 summas 156 878,40 eurot ja arve nr 13/08/1 summas 59 922 eurot (22 kd, tl 169-170). Maksekorraldused tõendavad, et Midfield OÜ on kandnud 08.01.2014.a Marimark Invest OÜ-le 50 000 eurot (22 kd, tl 171), 07.02.2014.a 50 000 eurot (22 kd, tl 172), 14.03.2014.a 45 000 eurot (22 kd, tl 173) ja 02.02.2015.a 75 332,98 eurot (22 kd, tl 177). Samuti tõendavad maksekorraldused, et Marimark Invest OÜ on 21.03.2014.a OÜle Ekspert Kapital kandnud 127 235,60 eurot selgitusega: „Laenu tagastamine: põhiosa 125 000 eurot ja intress 2235,60 eurot“ (22 kd, tl 174) ja 05.02.2015.a 76 319,15 eurot selgitusega: Laenu tagastamine: põhiosa 75 000 eurot ja intress 1319,15 eurot“ (22 kd, tl 175). Retail Real Estate OÜ ja Midfield OÜ vahel sõlmitud laenulepingu kohta on veel tunnistaja P. Pga kooskõlas olevaid ütlusi andnud tunnistajad A. V ja J. S. Tunnistaja A. V andis 12.09.2017.a kohtuistungil ütlusi (3 kd, tl 64-65) selle kohta, et ta on Levon Audiitorbüroo OÜ omanik ja ainus töötaja, ta osutab raamatupidamisteenust ja ta on tegelenud nii Retail Real Estate OÜ kui ka Ekspert Kapital OÜ raamatupidamisega. Tunnistaja sõnul on ta näinud nii Retail Real Estate OÜ ja Midfield OÜ vahelist laenulepingut kui ka sellekohast pangaväljavõtet. Tunnistaja ütluste kohaselt tegelebki Retail Real Estate OÜ laenude andmisega ja sellise laenu andmine Midfield OÜ-le oli täiesti tavapärane majandustegevus. Midfield OÜ on tunnistaja sõnul osutanud Retail Real Estate OÜ-le ka teenuseid, mille suurusjärk oli kuskil 170 000 eurot. Tunnistaja J. S andis 12.09.2017.a kohtuistungil ütlusi (3 kd, tl 65-66) selle kohta, et ta töötas 2015. aastal Haltron Gruppis, mis tegeleb kinnisvarahaldusega ja selle ettevõttega on seotud H. T. Tunnistaja sõnul on tal õigus ka Retail Real Estate OÜ pangakonto kasutamiseks, õigus makseid sooritada ja ta teeb neid H. Ti volitusel. 2015.a sai tunnistaja K. Vilt, kes omakorda oli ülesande saanud H. Tilt, Retail Real Estate OÜ ja Midfield OÜ vahel sõlmitud laenulepingu, kus Retail Real Estate OÜ andis Midfield OÜ-le laenu ja K. V palus tunnistajal teha ülekande. Tunnistaja sõnul tegi ta talvel laenulepingu alusel kaks ülekannet, esimese makse summas 200 000 eurot ja teise makse summas 75 000 eurot. Sellistes suurusjärkudes ülekanded olid tunnistaja arvates Retail Real Estate OÜ majandustegevuses tavapärased. 22.09.2015.a R. Ti kasutuses olevates tööruumides aadressil Mõisa tn 4, Tallinn, teostatud läbiotsimise protokoll (22 kd, tl 188-192) ja 18.11.2015.a vaatlusprotokoll (22 kd, tl 193232) läbiotsimisel äravõetud dokumentide vaatlusega koos lisadega tõendab, et 30.01.2015.a sõlmiti Retail Real Estate OÜ ja Midfield OÜ vahel laenuleping summale 200 000 eurot ning 12.02.2015.a laenulepingu lisa 1, mille alusel Retail Real Estate OÜ andis Midfield OÜ-le täiendavalt laenu 75 000 eurot, s.o kokku 275 000 eurot. Maksekorraldused nr 80 ja 86 tõendavad, et Retail Real Estate OÜ on Midfield OÜ-le kandnud 30.01.2015.a 200 000 eurot ja 13.02.2015.a 75 000 eurot. Läbiotsimisel äravõetud dokumentidest nähtub lisaks, et Retail Real Estate OÜ ja Midfield OÜ vahel on 24.11.2014.a sõlmitud teenuse osutamise leping, mille

kohaselt töötab Midfield OÜ Retail Real Estate OÜ-le välja Admiraliteedi Ala projekti arenduse investorite edukamaks kaasamiseks reklaamkontseptsiooni. 04.02.2016.a vaatlusprotokoll Midfield OÜ tehingute kohta lisadega (21 kd, tl 127-181, 22 kd, tl 1-135), milles on vaadeldud Midfield OÜ ning Retail Real Estate OÜ arvelduskontosid eesmärgiga tuvastada Retail Real Estate OÜ kontolt Midfield OÜ kontole laekunud raha kasutamist valimistega seotud MTÜ Eesti Keskerakond meediakampaania arvete eest tasumisel, kinnitab, et P. P kasutas Retail Real Estate OÜ-lt laekunud summat 275 000 eurot süüdistuses nimetatud ettevõtete arvete tasumiseks ning nimetatud arved olid esitatud seoses MTÜ Eesti Keskerakond meedia/valimiskampaania läbiviimisega. Vaatlusprotokollist nähtub, et Midfield OÜ vaadeldava perioodi (30.01.2015-26.02.2015.a) arveldukonto algsaldo oli seisuga 30.01.2015.a 2735,62 eurot, kontole laekus 30.01.2015.a ja 13.02.2015.a Retail Real Estate OÜ kontolt kahe ülekandega kokku 275 000 eurot, samal perioodil oli laekumisi kokku summas 342 788,80 eurot ning väljaminekuid kokku summas 342 987,49 eurot, seega vaadeldavad perioodil oli lõppsaldo ja algsaldo vahe 198,72 eurot. Eeltoodu kinnitab, et vaadeldaval perioodil oli Midfield OÜ kontole laekunud raha ära tarvitatud ehk kui Midfield OÜ kontole ei oleks laekunud Retail Real Estate OÜ poolt 275 000 eurot, siis ei oleks olnud Midfield OÜ-l piisavalt raha perioodil 30.01.2015-26.02.2015 tehtud väljaminekute tarvis. Vaatlusprotokoll tõendab ka seda, et Midfield OÜ on Retail Real Estate OÜ poolt kantud summasid kasutanud valimistega seotud Eesti Keskerakonna meediakampaania arvete tasumisel, s.o ülekandeid on tehtud OÜ-le BMR Estonia, AS-le Kanal 2, OÜ-le Žaklar, OÜ-le Subbmedia, AS-le TV 3, OÜ-le Clear Channel Estonia, AS-le Mediainvest Holding, AS-le Trio LSL, OÜ-le Stereo Meedia, OÜ-le Print24, Marimark Invest OÜ-le, P. Ple dividendide väljamaksmiseks ja Midfield OÜ kontolt sularaha väljavõtmiseks. Vaatlusprotokolli lisaks on erinevad dokumendid, mis tõendavad, et erinevate arvete aluseks olid meediakanalite ja ettevõtete ning Keskerakonna vahel sõlmitud lepingud. 11.03.2016. a vaatlusprotokoll pangakontodel olevate tehingute kohta (21 kd, tl 85-126), milles on vaadeldud Promptus Capital OÜ, Bytenem Co Limited, Retail Real Estate OÜ, OÜ Ekspert Kapital ja OÜ Midfield pangakontosid, tõendab, et • 30.01.2015.a on Promptus Capital OÜ teinud oma AS Xxxx pangakontolt ülekande summas 300 000 eurot Bytenem Co Limited AS Xxxx pangakontole selgitusega „partial loan repayment“ (ülekande teostas N. T.). • Edasi on samal päeval Bytenem Co Limited teinud ülekande Retail Real Estate OÜ AS Xxxx pangakontole summas 200 000 eurot selgitusega „Loan according to Loan Agreement“ (ülekande teostas H. T). • Samal päeval, s.o 30.01.2015.a on Retail Real Estate OÜ oma AS Xxxx pangakontolt kandnud edasi 200 000 eurot Midfield OÜ Xxxx A/S Eesti filiaal arvelduskontole selgitusega „Laen vastavalt laenulepingule 31.01.2015.a“ (ülekande teostas J. S). • Lisaks nähtub, et OÜ Ekspert Kapital on 13.02.2015.a teinud oma Xxxx AS pangakontolt ülekande Retail Real Estate OÜ AS Xxxx pangakontole summas 75 000 eurot selgitusega „Laen“ (ülekande teostas H. T) ning Retail Real Estate OÜ on samal päeval oma AS Xxxx pangakontolt kandnud edasi 75 000 eurot Midfield OÜ Xxxx A/S Eesti filiaal arvelduskontole selgitusega „Laen vastavalt laenulepingule 31.01.2015.a (lisa 1)“(ülekande teostas J. S). • Samuti nähtub OÜ Ekspert Kapital pangakonto väljavõttest, et Marimark Invest OÜ on oma pangakontolt 05.02.2015.a kandnud 76 319,15 eurot OÜ Ekspert Kapital Xxxx AS pangakontole selgitusega „laenu tagastamine: põhiosa 75 000 eurot ja intress 1319,15 eurot.“

•

Midfield OÜ Xxxx A/S Eesti filiaal pangakonto väljavõttest nähtub, et Midfield OÜ on oma pangakontolt 01.02.2015.a kandnud 75 332,89 eurot Marimark Invest OÜ pangakontole selgitusega „Arved nr 13/08/1 ja 13/08/2 koos lisandunud viivisega 30.08.2013“.

Eeltoodud kirjalike tõendite ning tunnistajate P. P, K. Vi (valmistas ette laenulepingu, mille alusel ülekanded teostati), A. Vi, J. S ja süüdistatava H. Ti ütlustega on seega tõendamist leidnud, et OÜ-le Midfield kanti Retail Real Estate OÜ poolt laen üle kahes osas, see on 30.01.2015.a kanti üle 200 000 eurot ja 12.02.2015.a kanti üle 75 000 eurot. Asjaolu, et ka K. Kallo oli teadlik Retail Real Estate OÜ poolt antavast laenust Midfield OÜ-le kokku summas 275 000 eurot tõendab 22.09.2015.a K. Kallo kasutuses olevates tööruumides aadressil Vana-Viru tn 12, Tallinn teostatud läbiotsimise protokoll (21 kd, tl 39-40), 22.09.2015.a K. Kallo elukohas aadressil Xxxx, teostatud läbiotsimise protokoll (21 kd, tl 41-44) ja 11.11.2015.a vaatlusprotokoll K. Kallo elukohas aadressil Xxxx ja tema kasutuses olevates tööruumides aadressil Vana-Viru tn 12, Tallinn, teostatud läbiotsimisel äravõetud objektide vaatluse (21 kd, tl 48-58) kohta, millest nähtub, et K. Kallol oli tumesinist värvi nahksete kaantega märkmiku sisekaane vahel lahtine ruuduline leht, millel oli üksteise alla musta ja sinist värvi kirjutusvahendiga kirjutatud järgnevad kirjed: „275 000 + 8%=297 120 väli 240 tele+raadio 118 ajalehed 478 200 n-11.00 T. A“. Kohtu hinnangul on eeltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et E. S seostas erakonna toetamise H. Ti sooviga vahetada kinnistuid ja andis lubadusele erakonda toetada vastutasuks lubaduse korraldada kinnistute vahetus. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et kui K. Kallo poleks andnud E. Sele teada, et H. T on valmis temaga kohtuma, siis E. Se kohtumine H. Tiga jäänuks toimumata. Kui K. Kallo poleks E. St kurssi viinud sellega, et H. T soovib vahetada kinnistuid, siis poleks kohtumisel sellest ka räägitud. Olukorras, kus K. Kallo poleks H. Tilt saanud ülevaadet viimase rahalisest seisust, ei oleks ta saanud E. Sele anda alust H. Tiga kohtumiseks ka erakonna rahastamise teemal rääkimiseks. K. Kallo rääkis H. Tile MTÜ Eesti Keskerakonna rahamuredest, julgustades H. Tit kinnistute vahetuse taotlust esitama, jättes vestlustes mulje, et selline vahetud on igal juhul võimalik. K. Kallo abi kohtumise korraldamiseks on aidanud luua nii H. Til kui E. Sel omavahel kõnealusest teemast rääkimiseks soodusolukorra – loonud mõlemale teadmise üksteise positsioonidest kõnealustel teemadel vestlemiseks. K. Kallo oli isikuks, kes andis H. Tile ja E. Sele infot selle kohta, milline võiks olla üksteisele osutatav vastuteene, mille tegemise tulemuseks oleks kas altkäemaksu andmine või võtmine. Kriminaalasjas on eeltoodud tõenditega vaieldamatult tõendamist leidnud, et K. Kallo vahendas E. Sele H. Ti soovi kinnistute vahetamiseks ning H. T nõustus kinnistute vahetuse eest andma laenu MTÜ Eesti Keskerakonna arvete tasumiseks Midfield OÜ-le. E. S, kes oli huvitatud erakonnale raha saamisest, soostus tehtud pakkumisega. K. Kallo sekkus aktiivselt ka eelnimetatud niinimetatud vastastikku kasuliku tehingusse ehk aitas kaasa altkäemaksu andmisele ja võtmisele, rääkides kinnistute vahetamisest abilinnapeadega ja erakonna rahastamise võimalustest P. Pga. Samuti ei piirdunud K. Kallo üksnes sellega, et vaid edastas H. Ti soovi E. Sele ja vastupidi, vaid ta hakkas ka ise aktiivselt tegutsema, et kinnistuste vahetus saaks toimuma, rääkides sellest abilinnapeadega ning suheldes ise P. Pga altkäemaksu andmise viisist. Sellise tegevusega väljus tema tegevus altkäemaksu vahenduse piiridest, mistõttu on tema tegevus kvalifitseeritav ka altkäemaksu andmisele ja võtmisele kaasaaitamisena.

Tõendamist on leidnud, et K. Kallo andis kuriteo toimepanemiseks nõu. Süüteo kavandamisega osutas K. Kallo kuriteo toimepanemisele vaimset kaasabi, eelnevate kokkulepete sõlmimisega ning eeltingimuste loomisega aga füüsilist kaasabi ja seda nii altkäemaksu andmisele kui võtmisele. K. Kallo lõi oma tegevusega soodusolukorra altkäemaksu andmiseks ja võtmiseks ning aitas neile tegudele oma käitumisega kaasa.

Subjektiivne koosseis

Subjektiivsest küljest eeldab altkäemaksu vahendamise koosseis vähemalt kaudset tahtlust kõigi koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes. Kohus nõustub prokuratuuri seisukohaga, et K. Kallo pani altkäemaksu vahendamise toime kavatsetult. Saanud teada, et H. Til on rahalised raskused, oli K. Kallo eesmärgiks kiiresti kohtuda E. Sega, et anda talle sellest teada, kuid anda kiiresti ka teada, et H. Ti sooviks on kohtuda E. Sega ning arutada kinnistute vahetuse teemat. Seega teadis K. Kallo mõlema osapoole huve ja soove ning mõistis, et H. Tit E. Sega kokku viies vahendab ta altkäemaksu. Ka süüdistatava kuriteole eelnenud ja järgnenud aktiivne tegutsemine kinnitab K. Kallo tahtlust kõnealune tegu toime panna. Kaasaaitajal peab olema nn kahekordne tahtlus, see tähendab tal peab vähemalt kaudse tahtluse vormis olema tahtlus ka toimepanija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes. Kaasaaitamise jaoks on vajalik, et kaasaaitaja kujutaks endale konkreetset individualiseeritavat kuriteosündmust selle ebaõigussisu olulisemates joontes ette. Olulisemate joontena tuleb mõista kahjustatava õigushüve liiki ja õigushüve kahjustamise viisi ja määra (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. novembri 2009.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-97-09, p 7.4). Kohus nõustub prokuratuuri seisukohaga, et K. Kallo pidi vähemalt möönma, et H. Ti ja E. Se ühine arusaam poolte kokkuleppest selles, kuidas ja millise eesmärgi nimel E. S oma staatust kasutama hakkab ning nende ühine üldine arusaam sellest, et E. Se teo eest järgneb H. Ti vastuteene, olid kokkulangevad. Sellisele järeldusele võib jõuda eelnevalt kirjeldatud tõendite pinnalt.

Õigusvastasus ja süü

K. Kallo tegudes puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. K. Kallo on süüvõimeline, sest ta oli tegude toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane ning puuduvad KarS 2. peatükkis 3. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud. Seega on K. Kallo teod koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. K. Kallo on pannud toime süüdistuses kirjeldatud KarS § 296 lg 1, KarS § 294 lg 1 - § 22 lg 3 ja KarS § 298 lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritud kuriteod, s.o altkäemaksu vahendamise, altkäemaksu võtmisele ja altkäemaksu andmisele kaasaaitamise.

16.03.2016.a vastusega Kaitsepolitseiameti 01.03.2016.a nõudekirjale nr 2159 (21 kd, tl 8184), millest nähtub, et Finantsinspektsioon ei ole väljastanud Retail Real Estate OÜ-le krediidiasutusena ega ka krediidiandjana tegutsemiseks tegevusluba ja Finantsinspektsioonile ei ole ka laekunud Retail Real Estate OÜ taotlust krediidiasutuse või krediidiandja tegevusloa saamiseks. Erakonnaseaduse (edaspidi EKS) §-st 122 lg 1 kohaselt võib erakond sõlmida laenulepingu ainult juhul, kui laenuandja on krediidiasutus ning laenamine toimub turutingimustel. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse käesolevas paragrahvis sätestatud tingimusi rikkuv tehing keelatud annetuseks. Vaidlust ei ole selles, et 31.01.2015.a sõlmiti Retail Real Estate OÜ (reg. kood 12210027, juhatuse liige R. T, kes on H. Ti poeg) ja Midfield OÜ vahel laenuleping summale 200 000 eurot ning 13.02.2015.a laenulepingu lisa 1, mille alusel Retail Real Estate OÜ andis Midfield OÜ-le täiendavalt laenu 75 000 eurot, s.o kokku 275 000 eurot. Nimetatu on tõendamist leidnud eeltoodud kirjalike tõenditega (vt p 2.3.1.1) ning tunnistajate P. P, K. Vi, A. Vi ja J. S ning süüdistatava H. Ti ütlustega. Laenulepingud koostas ja valmistas ette K. V, kelle ütluste kohaselt andis talle sellise ülesande H. T. Ülekanded Midfield OÜ arvelduskontole teostas H. Ti korraldusel J. S. Süüdistuse kohaselt on laenu, mille Retail Real Estate OÜ sõlmis Midfield OÜ-ga käsitletud nii altkäemaksu kui keelatud annetuse esemena, kusjuures muudetud süüdistuses kvalifitseeriti H. Ti tegu ümber KarS § 298 lg 2 p-lt 3 KarS § 298 lg 1 järgi. Seega prokuratuur leidis, et tegemist ei ole altkäemaksu andmisega suures ulatuses ning laenu käsitletakse hoopis muu soodustusena, mitte varana. Muu soodustusena on vaadeldavad kõik sellised nähtused, mis ei mahu vara mõistesse. Muu soodustusega on tegemist siis, kui altkäemaksu andja soorituse tulemusena isiku varaline positsioon ei parane. Varalise positsiooni paranemise korral tuleb sooritust käsitleda varana (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-14-14, p 904). Kuna süüdistus on esitatud selliselt, et altkäemaksu andmise puhul oli tegemist muu soodustusena, mille tagajärjel järelikult MTÜ Eesti Keskerakonna varaline positsioon ei paranenud, siis on arusaamatu, et samadel asjaoludel on süüdistus esitatud ka KarS § 4021 lg 1 järgi, kus objektiivse kuriteotunnusena esineb suur ulatus ja annetuse väärtust on hinnatud samaks laenatud summaga. Süüdistus tervikuna on selles mõttes jäänud kohtule ja ilmselt ka süüdistatav K. Kallole arusaamatuks. EKS § 122 lg 1 sätestab, millal erakond võib sõlmida laenulepingu. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et MTÜ Eesti Keskerakond oleks sõlminud laenulepingu 275 000 euro laenamiseks. Laenulepingu poolteks olid ühelt poolt Retail Real Estate OÜ ja teiselt poolt Midfield OÜ. MTÜ Eesti Keskerakonna huvi oli see, et ta sai Midfield OÜ-lt teenuseid, mille osutamine sai võimalikus vaid tänu võetud laenule ja selle laenu andis H. T vastutasuks kinnistute vahetuse eest, mille lubas korraldada E. S (ehk H. T andis altkäemaksu). Kohus leiab, et isegi kui arvata, et laenuleping OÜ Midfieldi ja Retail Real Estate vahel oli näiline, ei saa siiski väita seda, et MTÜ Eesti Keskerakond on sõlminud laenulepingu. On ilmne, et laenusaajal tuleb laen tagastada koos intressidega. Retail Real Estate OÜ-l puudunuks vähimgi seaduslik võimalus nõuda konkreetsest laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist MTÜ Eesti Keskerakonnalt. Riiklikult tunnustatud finantsekspertiisi valdkonna ekspert U. V 15.03.2017.a koostatud finantsanalüüsist (46 kd, tl 58-142) nähtuvad järgmised eksperdi poolt tehtud järeldused:

• •

•

•

•

•

•

•

Midfield OÜ on olnud iseseisvat majanduslikku huvi ja eesmärki omav ettevõte, mille majandustegevuse sisuks oli reklaamiteenuse osutamine nii MTÜ-le Eesti Keskerakond kui ka kolmandatele isikutele; Midfield OÜ on osutanud reklaamiteenust nii MTÜ-le Eesti Keskerakond kui ka kolmandatele isikutele. Midfield OÜ poolt MTÜ-le Eesti Keskerakond osutatud reklaamiteenuse osakaal on olnud aastatel 2013-2015 igakordselt alla 50%. Midfield OÜ ärimudel seisneb selles, et Midfield OÜ soetab tarnijatelt vajalikud kaubad ja teenused ning müüb need terviklahendusena lõppostjale. Midfield OÜ maksude eelne kasum aastatle 2012-2014 on olnud järgmine: 2012.a 38,49%, 2013.a 20,33%, 2014.a 18,91%, ületades oluliselt võrdlusgrupi ettevõtete maksude eelset kasumit; Midfield OÜ on tegutsenud rahalises mõttes sõltumatult MTÜ-st Eesti Keskerakond, lähtudes enda ärihuvidest. Midfield OÜ rahaliste kohustuste suurus kolmandate isikute ees ei olnud sõltuvuses sellest, milline oli MTÜ Eesti Keskerakond rahaliste kohustuste suurus Midfield OÜ ees; Midfield OÜ ja Retail Real Estate OÜ vahel sõlmitud laenulepingu alusel sai Midfield OÜ rahalisi vahendeid likviidsusraskuste leevendamiseks. Midfield OÜ ning Retail Real Estate OÜ vahel sõlmitud laenulepingu täitmist tagas majanduslikus mõttes Midfield OÜ ja Retail Real Estate OÜ vahel 24.11.2014.a sõlmitud teenuse osutamise leping, millest tekkivaid kohustusi sai Retail Real Estate OÜ tasaarvestada laenunõuetega Midfeld OÜ vastu. Laenude andmine on olnud Retail Real Estate OÜ tavapäraseks majandustegevuseks ning Midfield OÜ ning Retail Real Estate OÜ vahel sõlmitud laenulepingus rakendati Retail Real Estate OÜ seisukohalt tavapäraseid intressimäärasid; Retail Real Estate OÜ majanduslikuks tulemiks Midfield OÜ ning Retail Real Estate OÜ vahel sõlmitud laenulepingust oli 70 040,45 eurot ehk 25,47% laenulepingu alusel väljastatud laenusummast. Midfeld OÜ ning Retail Real Estate OÜ vahel sõlmitud laenuleping omas Retail Real Estate OÜ jaoks majanduslikku mõttekust; Midfield OÜ kasutas laenutehinguga saadud rahalisi vahendeid maksekohustuste ja varasemast majandustegevusest tekkinud täitmata kohustuste tasumiseks. Midfield OÜ rahaline seisund eeldas laenu võtmist. Midfield OÜ ning Retail Real Estate OÜ vahel sõlmitud laenuleping omas Midfield OÜ jaoks majanduslikku mõttekust; Hüve ehk varalise seisundi paranemine saab eksperdi hinnangul seisneda isiku vara suurenemises või kohustuste vähenemises, millega samaaegselt kaasneb netovara (ehk omakapitali) suurenemine. MTÜ Eesti Keskerakonna varaline seisund sai eksperdi hinnangul paraneda üksnes läbi intressikulu summa, mille tasumist erakond vältis; Hüve ulatuseks seoses laenutehinguga oli 4495,77 eurot, mis kujutab endast intressikulu summat, mille tasumist MTÜ Eesti Keskerakond on vältinud.

Süüdistatav K. Kallo kaitsja K. Rande esitas kohtule ka Tallinna Halduskohtu 08.06.2015.a otsuse haldusasjas nr 3-15-455 (46 kd, tl 143-153) ja Tallinna Halduskohtu 10.06.2015.a otsuse haldusasjas nr 3-15-227 (46 kd, tl 154-162), millest nähtub, et Midfield OÜ laenuvajadus oli muuhulgas tingitud Maksu- ja Tolliameti 29.10.2014.a maksuotsusega nr 12.23/019607-18 ja 30.10.2014.a maksuotsusega nr 12.2-3/018730-16 P. Ple määratud nõuetest. Midfield OÜ arved MTÜ-le Eesti Keskerakond Riigikogu 2015.a valimiste kampaania korraldamise kohta (46 kd, tl 99) ja MTÜ Eesti Keskerakond arvelduskonto väljavõte (46 kd, tl 125-127, 135-137) tõendavad 2015.a Riigikogu valimiste kampaania korraldamise eest tasumisi Midfield OÜ-le. Midfield OÜ poolt Retail Real Estate OÜ-le väljastatud arved: 20.12.2015 nr 15054, 31.12.2015 nr 15058 ja 31.12.2015 nr 15059 tõendavad, et Midfield OÜ ja Retail Real Estate OÜ vahel oli laiem majanduslik suhe ja ühtlasi ka nende rahalisi

omavahelisi suhteid. Midfield OÜ ja Retail Real Estate OÜ suhtlus ei olnud üksnes seotud selle süüdistuses etteheidetud laenuga ja läbi MTÜ Eesti Keskerakonna nagu süüdistus on seda näidanud. Need tõendid kinnitavad seda, et laenuleping Retail Real Estate OÜ ja Midfield OÜ vahel ei olnud näiline, vaid tulenes Midfield OÜ tegelikest vajadustest. Kohtul ei ole alust kahelda asjatundja U. V arvamuses ja tema ütluste usaldusvääruses. Asjatundja U. V andis 18.06.2019.a kohtuistungil ütlusi (46 kd, tl 46-51) selle kohta, et ta on töötanud finantsvaldkonnas 12 aastat, tegelenud ekspertiiside ja pankrotimenetlustega ning on alates 2015.a riiklikult tunnustatud ekspertide nimistus ja tal on majandusalane kõrgharidus. Asjatundja selgitas kohtuistungil tema poolt koostatud finantsanalüüsi eesmärke ja tulemusi. Annetus on EKS § 123 lg 1 kohaselt Eesti Vabariigi kodakondsusega, Eestis alalise elamisõiguse ja pikaajalise elaniku staatusega füüsilisest isikust annetaja poolt vabatahtlikult oma vara arvelt erakonna tegevuse toetamiseks erakonnale või erakonna liikmele loovutatav rahaliselt hinnatav hüve, sealhulgas teenus, kuid välja arvatud vabatahtlik töö. Annetamisena on võimalik käsitada ka sellist tegevust, kus juriidiline isik tasub erakonna liikme eest kolmandale isikule tehtud reklaamide eest, milles kujutatakse erakonna liiget eesmärgiga mõjustada valijaid ja seeläbi valimistulemusi. Kui selle reklaami eest tasub juriidiline isik, on erakonna liikme saadav hüve rahaliselt hinnatav. Vahetult enne volikogu valimisi kohaliku omavalitsuse üksuses erakonna liikme reklaamimisega mõjutakse selle omavalitsusüksuse valimistulemusi ja erakonna liikme võimalust osutuda valituks. Kui reklaami eest tasub juriidiline isik, ei vähene mitte erakonna liikme, vaid juriidilise isiku vara. Kuigi juriidiline isik ei tee sellises olukorras rahalist annetust vahetult erakonna liikmele, ei muuda see juriidilise isiku tegevuse õiguslikku kvalifikatsiooni. Annetuse võib teha ka nii, et juriidiline isik tasub kolmandale isikule nende kulude eest, mille eest pidanuks tasuma erakonna liige (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 10. novembri 2016.a otsus kriminaalasjas nr 3-3-1-50-16, p 10.2) Siinkohal nõustub kohus kaitsjaga, et kaaluda tulnuks seda, kas mitte OÜ Midfield ei rikkunud EKS § 123 lg 2 p-s 3 sätestatud nõuet, mille kohaselt on keelatud kaupade, teenuste või varaliste õiguste loovutamine või kasutusse andmine erakonnale tingimusel, mis ei ole kättesaadav teisele isikule ehk kas OÜ-le Midfield oleks etteheidetav keelatud annetuse tegemine võimaldades MTÜ Eesti Keskerakonnal teenuste eest tasumise ajatamist või kas polnud tegemist teenuse osutamisega viisil, mis polnud kättesaadav teistele isikutele. Fakt on see, et arveid tasus MTÜ Eesti Keskerakonnale osutatud teenuste eest Midfield OÜ. K. Kallol ega teistel isikutel ei olnud tegelikult selleks hoobasid, et arved Midfield OÜ kontolt makstud saaksid. OÜ Midfield oleks võinud jätta need arved ka tasumata, kuid sel juhul olnuks ohus tema enda firma maine ja tulevik. K. Kallo keelatud annetusele andmisele kaasaaitamise teod ei ole süüdistuses konkretiseeritud, need on täpselt samad nagu altkäemaksu võtmisele ja andmisele kaasaaitamise teod. Prokuratuuri käsitluses on suur ulatus antud asjas tulenev kogu laenusumma, s.o 275 000 eurot. Samas on süüdistuses märgitud, et osa raha võttis P. P välja dividendidena ja osa sularahas. Seega ei ole K. Kallole esitatud süüdistus ka selles mõttes konkreetne. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga, et ametialaste kuritegude kaasaaitamisteod ei oma keelatud annetuse koosseisus vajalike faktiliste asjaolude mõttes mingit tähendust. Nagu eelpool öeldud, siis on keelatud annetuse puhul tegemist erakonnale või erakonna liikmele loovutatava rahaliselt hinnatava hüvega. Loovutamine omakorda tähendab seda, et loovutatut tagasi saada ei soovita. Kaasaaitamine sellele teole eeldab konkreetseid

käitumisakte. Näiteks, konstrueerides situatsiooni, võinuks süüdistatav aidata kaasa sellele, et Midfield OÜ loobunuks tema poolt juba tasutud arvete tasumisest MTÜ Eesti Keskerakonna poolt. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et K. Kallole esitatud süüdistus KarS § 4021 lg 1 - § 22 lg 3 järgi on küllaltki ebaselge (eriti pärast H. Tile ja K. Kallole esitatud muudetud süüdistust, kus sama laenu käsitleti altkäemaksu kontekstis muu hüvena), K. Kallo kaasaaitamisteod on konkretiseerimata arvestades konkreetselt KarS § 4012 koosseisu ning kohus ei saa väljuda süüdistuse raamidest ja hakata seda ise sisustama. Samuti on kohus seisukohal, et keelatud annetuseks ei olnud Retail Real Estate OÜ poolt Midfield OÜ-le laenu andmine, vaid kõne alla tulnuks EKS § 123 lg 2 p 3 rakendamine. Seega leiab kohus, et K. Kallo tuleb talle KarS § 4021 lg 1 - § 22 lg 3 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista kuriteo objektiivse koosseisu puudumise tõttu. Kuivõrd K. Kallole etteheidetavas teos puudub objektiivne koosseis, siis puudub kohtul ka põhjus jätkata K. Kallole KarS § 4021 järgi etteheidetava teo edasist analüüsimist vastavalt deliktistruktuurile.

Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (46 kd, tl 60-62) kohaselt peeti K. Kallo kinni 22.09.2015.a kell 11:50 ja vabastati 22.09.2015.a kell 21:40. Juhul, kui K. Kallole mõistetud karistus pööratakse täitmisele, siis tuleb tema karistusaja hulka arvestada KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud 1 päev, s.o 22.09.2015.a Kohus on Harju Maakohtu 14.01.2020.a kohtuotsuse nr 1-16-10503 resolutiivosa täiendanud K. Kallo eelvangistuse osas Harju Maakohtu 24.03.2020.a kohtuotsuse parandamise määruses.

kinnistusraamatu väljatrükk kinnistu aadressiga Sihi tn 108, Tallinn, kohta (48 kd, tl 4748) ning V. Kunmani ja tunnistaja R. A ütlused. 01.09.2014.a volikirjast nähtub, et K. K volitas oma isa, V. Kunmani, esindama teda Tallinnas, Sihi tn 108 asuval kinnistul elamuehituseks vajalikes toimingutes, sh projekteerimises. Asjaolu, et V. Kunman tegeles Sihi tn 108 kinnitu elamuehituse vajalike toimingutega tõendab 22.09.2015.a V. Kunmani kasutuses olevates tööruumides aadressil Pärnu mnt 234, Tallinn, teostatud läbiotsimise protokoll (20 kd, tl 91-94) ja 11.11.2015.a vaatlusprotokoll läbiotsimisel äravõetud dokumentide vaatluse kohta (20 kd, tl 95-105). Nendest tõenditest nähtub, et V. Kunmani töökoha läbiotsimisel leiti ruudulisel paberil märkmeid Sihi 108 kohta („Sihi 108 Täitepinnad=detail= ... (loetamatu).projekt“, „Sihi 108“ ja „R. – Sihi 108 täitepinnas Valdeku detail Laine maaküte“, „Sihi – geoalus detail Linnavalitsuse otsus projekteerija“, „Sihi 108 – Naabritega rääkimine VK.l on kohustus (läbi kriipsutatud) lubadus ostab tagasi ja teeb venelaste a Sots maja“). Lisaks leiti T. Nu ja notar P. P vaheline 23.02.2015.a aset leidev e-kirjavahetuse väljatrükk teemaga „notar N 26.02 kl 11 – Sihi 108“ (ostu-müügi tehing, müüja K. K ja ostja M. L) ning Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kutse K. Kile väärteoasjas nr 410114037573 peainspektor J. A juurde ja J. A ja T. Nu vaheline kirjavahetus Sihi 108 väärteomenetlusega seoses. Samuti leiti OÜ Sirkel & Mall 31.08.2015.a arve nr 22202132 summas 1800 eurot, mis on esitatud eraisikule selgitusega „Sihi 108 eramu (seadustamine).“ 20.11.2015.a H. K poolt väljaantud dokumentide vaatlusprotokoll koos lisadega (20 kd, tl 122-149) ja 01.12.2015.a vaatlusprotokoll A. H-J poolt väljaantud dokumentide kohta koos lisadega (20 kd, tl 150-154) tõendavad, et Sihi tn 108 kinnistuga seonduvalt leidsid aset järgmised kronoloogilises järjestuses sündmused: • 11.08.2014.a väljastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet kinnistule aadressiga Sihi tn 108, Tallinn, ehitusloa nr xxxx; • 09.12.2014.a teostati kinnistule aadressiga Sihi tn 108, Tallinn, väline paikvaatlus; • 10.12.2014.a koostas Tallinna Linnaplaneerimise Amet kinnistu Sihi tn 108 omanikule K. Kile ettekirjutuse nr 1412899/00088 sunniraha hoiatusega ja nõudega peatada koheselt ehitusprojektile mittevastavad ehitustööd; • 22.12.2014.a tegi Tallinna Linnaplaneerimise Amet kinnistu Sihi tn 108 omanikule K. Kile teise ettekirjutuse nr 1412899/00098 nõudega viia ehitis vastavusse 11.08.2014.a kinnitatud ehitusprojektiga (ehitusluba nr xxxx). Eeltoodu tõttu puudub kriminaalasjas vaidlus selles, et kinnistule aadressiga Sihi tn 108, Tallinn, asuti rajama elamut, mille projekt ei vastanud detailplaneeringule. A. H-Ji käsikirjalistest märkmetest ilmneb, et ehitatav hoone oli oluliselt suurem ja ligi 2 m kõrgem. Samuti puudub vaidlus selles, et Tallinna Linnavalitsuse ametnikud tegelesid Sihi tn 108 elamu ehitamisega seotud probleemidega ja teostasid sellele kinnistule järelevalvet. Siinkohal on olulised veel ka tunnistajate A. H-Ji, H. Ki ja H. Mi ütlused, millest nähtub samuti sündmuste käik eelnevalt kirjeldatud kujul. Nimetatud tunnistajate ütlustes puudub kohtul alus kahelda, need on usaldusväärsed, eluliselt usutavad, kooskõlas teiste tõenditega ja nende ütluste usaldusväärsust ei ole keegi kahtluse alla seadnud ka kohtuistungil. Tunnistaja A. H-J andis 26.09.2017.a kohtuistungil ütlusi (3 kd, tl 176-179) selle kohta, et ta töötas 2014-2015.a Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhatajana, alludes abilinnapea T. Ale. Tunnistaja sõnul laekus neile naabrite kaebuste pinnalt 08.12.2014.a info, et Sihi 108 ehitustegevus ei vasta kehtivale ehitusprojektile, mille tõttu seisati ehitustööd. H. M oli ametnik, kes teostas paikvaatluse ja tegi 10.12.2014.a ettekirjutuse. Tunnistaja sõnul võttis temaga ühendust ka V. Kunman, kes oli tolleaegse omaniku esindaja (kinnistu omaniku isa) ja nad

rääkisid kohtumisel Tallinna Linnaplaneerimise Ametis ehitustegevuse perspektiividest. Objektile määrati ka 2000 euro suurune sunniraha, kuna ettekirjutust ehitustegevuse peatamiseks ei täidetud. Sunniraha tasuti ära ja enam edasi ei ehitatud. Seejärel korraldati Tallinna Linnaplaneerimise Ametis 17.12.2014.a komisjoni koosolek, kus otsustati, et uus hoone tuleb lammutada ja lammutatud väärtuslik hoone tuleb taastada. Tunnistaja sõnul teavitati 05.01.2015.a naabreid järelevalvemenetluse algatamisest ja objektile teostati veel mitmeid paikvaatlusi, mille kohaselt ehitustegevust objektil ei toimunud. Lõpliku lammutusettekirjutuse allkirjastas tunnistaja 2016.a maikuus. Kuivõrd objektiga seonduv pälvis ka meedia suure tähelepanu, siis informeeris tunnistaja seoses suure avalikkuse huviga olukorrast ka T. Aa, kes (nagu tunnistajale tundus) oli Tallinna Linnaplaneerimise Ameti otsustega nõus. Tunnistaja ütluste kohaselt ei olnud sel ajal linnapeana tegutsenud E. Sel mingit puutumust Sihi tänava küsimuse lahendamisega ja mingeid korraldusi E. S temale seoses selle ehitusega ei andnud. Ainus surve selles probleemistikus oli meedia surve. Tunnistaja A. H-Ji ütlustest nähtub seega, et V. Kunman suhtles temaga kinnistu Sihi tn 108, Tallinn, ehitustegevusega seotud probleemidest üksnes korra ja vahetult (mitte kellegi teise kaudu) ning mingisugust mõjutamist otsustuste tegemisel Tallinna Linnavalitsuse poolt ei olnud, vaid pigem oldi Tallinna Linnaplaneerimise Ameti otsustega nõus. Tunnistaja H. K andis 26.09.2017.a kohtuistungil ütlusi (3 kd, tl 179) selle kohta, et ta töötas 2014-2015.a Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusosakonna juhatajana alludes A. H-Jile. Tunnistaja sõnul teab ta Sihi tn 108 kinnistu kohta seda, et 2014.a augustis väljastati nimetatud aadressile elamu rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks ehitusluba, sama aasta lõpus esitati ametile naabri kaebus, et rekonstrueerimisele kuulunud elamu on täielikult lammutatud, ehitusjärelevalve ametnik käis kohapeal, teostas paikvaatluse ja tuvastas, et ehitatakse täiesti uut elamut, mis ei vasta ehitusloa aluseks olnud ehitusprojektile. Objektil käis H. M, kes tegi ettekirjutuse tööde peatamiseks ja probleemi käsitleti ka ameti ja ehitusprojektide läbivaatamise komisjonis, misjärel tehti ettekirjutus, et tööd tuleb teostada vastavalt loa saanud projektile ja ehitis tuleb selle projektiga vastavusse viia. Tunnistaja sõnul rääkis ta 2015.a augustis ka kinnistu omaniku esindaja M. Piga, kes uuris, mis seisus on lammutamise ettekirjutuse ettevalmistamine. Lõpliku seisukohana otsustas Tallinna Linnaplaneerimise Amet, et omavoliline ehitis tuleb osaliselt lammutada ja taastada miljööväärtuslik hoone ja tegi ettekirjutuse, et hoone tuleb ka valmis ehitada. Tunnistaja H. K ütlustest nähtub seega samuti, et keegi ei sekkunud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti otsustusprotsessidesse ja ametnikke mõjutamist väljastpoolt Tallinna Linnaplaneerimise Ametit ei toimunud. Tunnistaja H. M andis 26.09.2017.a kohtuistungil ütlusi (3 kd, tl 179-181) selle kohta, et ta töötas 2014-2015.a Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusosakonnas ehitusjärelevalve ja kasutuslubade peaspetsialistina ja allus H. Kile. Tunnistaja sõnul tuli naabritelt 2014.a detsembris kaebus, et Sihi tn 108 hoone ei vasta ehitusprojektile ja ta käis seda kohapeal kontrollimas, kus tuvastas, et ehitustegevus ei vasta ehitusloa saanud ehitusprojektile. Järgmisel päeval, pärast paikvaatlust, tegi tunnistaja ettekirjutuse ehitustegevuse peatamiseks ja kutsus välja ka omaniku, kelle asemel ilmus kohale V. Kunman (omaniku esindaja volituse alusel) koos ühe teise mehega (tunnistaja sai aru, et see oli kinnistu omaniku elukaaslane). Omaniku esindaja selgitas tunnistajale nii suuliselt kui ka kirjalikult, et ehitusloa saanud ehitusprojektis olnud hoonet ei olnud võimalik säilitada ja see tuli lammutada. Järgmisena sammuna umbes nädal või kaks nädalat pärast ettekirjutust läks see küsimus arutamisele Tallinna Linnaplaneerimise Ameti projektide komisjoni, kus otsustati, et tuleb ehitada vastavalt kinnitatud ehitusprojektile ehk tuleb taastada esialgne hoone ja mahuliselt vähendada juurde

ehitatud hoonet, koostades selleks ehitusprojekti. 2015.a alguses andis naaber uuesti teada, et Sihi tn 108 kinnistul käib ehitamine edasi. Sellele järgnes sunniraha nõudmine, kuna esialgset ettekirjutust ehitustegevuse peatamise kohta ei täidetud. Teisel korral objektil käies puutus tunnistaja kokku esindaja V. Riga, kes ütles, et omanikud tahavad teha kõik seaduspäraselt ja kes uuris, et mil moel tuleks tegutseda, et see asi oleks seaduspärane. Tunnistaja ütles talle, et tasuda tuleb sunniraha ja edasine otsus tuleb komisjonilt, kuna selleks hetkeks ei olnud veel komisjon otsust vastu võtnud. 2015.a esimestel kuudel jäeti ehitustegevus pooleli ja selgus, et kinnistu omanik on vahetunud (uueks omanikuks sai M. L). Komisjon tegi lõpliku otsuse ja ettekirjutuse 2016.a maikuus. Mitte kellegi teise kui omaniku huvi tunnistaja nendes küsimustes ei täheldanud. Niisamuti nagu tunnistajate A. H-Ji ja H. Ki ütlustest nähtub ka tunnistaja H. Mi ütlustest, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti otsuseid seoses Sihi tn 108 ehitustegevusega ei üritanud keegi mõjutada ja huvi nendes küsimustes esines üksnes kinnistu omanikul. Asjaolu, et tunnistaja H. Mi sõnul ütles V. R, et kinnistu omaniku soov on teha kõike seadusepäraselt, seab kohtu hinnangul kahtluse alla selle, et V. Kunman oleks tegelikult soovinud seadustest mööda hiilida ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti otsustusi kuidagi E. Se abil talle makstava altkäemaksu eest tagasi pöörata või muul viisil mõjutada. Kohtu hinnangul on igati tavapärane, et üks isa on kursis oma tütre majaehitusega ja üritab oma tütart aidata, kui selleks peaks vajadus esinema. Seetõttu ei ole ka oluline, kas ja millised Sihi tn 108 kinnistuga seotud dokumendid leiti V. Kunmani valdusest ja kas ta tasus oma tütre K. Ki eest sunniraha või rahastas ehitust. Samuti ei ole oluline, kas V. Kunman hankis maja tarvis ehitusmaterjale või osales näiteks majaehitusega seotud vaidlustes, sest tal oli selleks kõigeks oma tütre K. Ki volitus. Oluline on aga see, et selline isa-tütre vaheline üksteise aitamine ei tooks kaasa karistusseadustikus sätestatud kuriteokoosseisu täitmist. Käesolevas kriminaalasjas esinebki vaidlus selles, kas V. Kunman lubas E. Sele V. R’i vahendusel altkäemaksu kinnistu aadressil Sihi tn 108, Tallinn, ehitustegevuse jätkamise lubamiseks või mitte. Vaidlust ei ole asjaolus, et V. R oli süüdistuses kirjeldatud ajavahemikul V. Kunmani alluv. Seda asjaolu kinnitasid nii V. R, tunnistaja R. A kui ka V. Kunman ning seda tõendab ka kohtuistungil uuritud V. Ri töölepingu koopia. Silikaat Grupp AS vastus Kaitsepolitseiameti 09.03.2016.a nõudekirjale nr 2412 koos AS Silikaat Grupp ja V. Ri vahel 28.06.2010.a sõlmitud töölepinguga (20 kd, tl 157-162) tõendab, et V. R asus Silikaat Grupp AS nõunikuna tööle 01.07.2010.a tähtajatult, täistööajaga kella 8.30-17.00 ning tema tööülesannete täitmise kohaks oli Tallinn. Silikaat Grupp AS äriregistri väljavõte (20 kd, tl 163-168) tõendab, et ettevõtte juhatuse liige on V. Kunman. Tunnistaja R. A andis 19.06.2019.a kohtuistungil ütlusi (46 kd, tl 186-189) selle kohta, et V. Kunman on tema elukaaslase isa, ta puutus V. Kunmaniga kokku ka tööalaselt Silikaat Grupp AS-s. Sihi tn 108 kinnistu kuulus tema elukaaslasele K. Kile. Tunnistaja alustas koos K. Kiga 2014.a kodu rajamist ja tegeles sellega omaniku esindajana, olles tellija esindaja. Ettekirjutusest seoses ehitusega sai tunnistaja teada ehitajalt ja elukaaslaselt. K. Kil paluti ütluste andmiseks tulla Linnaplaneerimise Ametisse. 11.12.2014.a käis tunnistaja koos V. Kunmaniga, kes oli K. Ki volitatud isik, Linnaplaneerimise Ametis. Tunnistaja sõnul läks ta kaasa, sest Sihi tn 108 asjadega toimetas tema ja kuna tema teadis tegelikult, mis ehitusel toimus ja V. Kunman tuli, kuna tal oli volitus olemas ehk tuli formaalselt kaasa. K. K ei tahtnudki enam Sihi tn 108 elama minna, kuna naabritega olid suhted rikutud. Tunnistaja ütluste kohaselt valdas tema kõiki ehitusega seotud dokumente. Temalt on dokumente seoses Sihi tn 108 ehitusega saanud ilmselt V. R, sest V. R küsis neid, kui ta informatiivselt probleemidest Sihi tn 108 ehitusega enne jõule

temale rääkis, sest see oli sel ajal aktuaalne teema. Probleemidest ehitusel rääkis ta informatiivselt ka V. Kunmanile, olukord oli päevakajaline. Võimalik, et on edastanud ka elektronkirju, aga ei mäleta. Pärast kinnistu müüki puutus ta kokku uue omanikuga, kes küsis temalt dokumentatsiooni. Kuna ta oli sellega seotud, siis ta teadis, milliseid dokumente on uuel omanikul vaja, et ta saaks oma toiminguid lõpule viia. R. A ütles kohtus, et temale teadaolevalt ei ole V. Kunman endale alluvaid isikuid kaasanud Sihi tn 108 ehitustegevusega seonduvatesse toimingutesse. Ta usub, et V. Kunman oli ettekirjutustest maja osas teadlik. Tunnistaja ise käis objektil korra nädalas kindlasti. Tunnistaja R. A ütlustest nähtub seega, et Sihi tn 108 ehitusega seonduv ei olnud teada vaid kitsale ringile, vaid sellest teadsid ka Silikaat Grupp OÜ töötajad. Seda kinnitas ka tunnistaja H. K, kelle sõnul pöördus tema poole kord justkui kinnistu omaniku esindaja M. P (samuti Silikaat Grupp OÜ töötaja). Asjaolu, et V. R küsis tunnistajalt ise ehitusega seonduvaid dokumente, tõestab, et V. R näitas ise üles küllaltki suurt initsiatiivi Sihi tn 108 küsimusega tegelemisel nii enne kui pärast E. Se jutul käimist. Seda, et V. R küsis tunnistajalt ehitusega seotud dokumente, kinnitas ka V. Kunman, kes sellest hiljem teada sai. Kohtu hinnangul on tunnistaja ütlused usaldusväärsed ja eluliselt usutavad. Asjaolu, et ta on V. Kunmaniga perekondlikult ja ka tööalaselt seotud, ei muuda tema ütlusi automaatselt ebausaldusväärseteks. Tunnistaja R. A kirjeldab Linnaplaneerimise Ametis käiku sarnaselt V. Kunmaniga, nende ütlused on omavahel kooskõlas ka näiteks tunnistaja H. Mi ütlustega. Kohtu hinnangul on ka oluline, et tunnistaja R. A ei hakanud küsimustele vastates midagi oletama, vaid kui oli asju, mida ta ei teadnud, siis ta nii vastaski, kuigi oleks võinud V. Kunmani näidata mitmelegi küsimusele vastates hoopis soodsamas valguses. Näiteks vastas tunnistaja küsimusele, millised olid V. Ri ja V. Kunmani omavahelised suhted, et „pealtnäha väga head“. Samuti vastas tunnistaja küsimusele, kes on M. L, et „Vello Kunmani elukaaslane“, kuigi V. Kunman ise ei soovinud sellele küsimusele nii otse vastata. See näitab, et R. A ja V. Kunman ei ole omavahel kokku leppinud, milliseid ütlusi kohtus anda. Samuti ei ole tunnistaja ühtegi vastust esitatud küsimustele V. Kunmanile soodsamas suunas laiendanud. Prokurör leidis, et R. A ütluste usaldusväärsusesse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuivõrd tegemist on V. Kunmanist majanduslikult sõltuva inimesega, kes on lisaks muule olnud huvitatud ka süüdistuses nimetatud maja valmimisest V. Kunmani kulul. Prokuröri hinnangul on põhjendatud arvamus, et R. A ei soovi rikkuda suhteid V. Kunmaniga ning on olnud valmis vähendama V. Kunmani rolli sündmustikus. Kohus sellise prokuröri poolt avaldatud seisukohaga nõustuda ei saa. Kohtu hinnangul on R. A ja V. Kunmani vaheliste suhete puhul tegu tavaliste perekonnaliikmete vaheliste suhetega, midagi iseäralikku neis ei ole. Tunnistaja R. A ütlused on eluliselt usutavad ja kohtule jääb arusaamatuks, millises „sündmustikus“ ta püüab V. Kunmani rolli pisendada. Tunnistaja ei tea midagi altkäemaksu lubamisega seotud asjaoludest ja see, milline oli V. Kunmani seotus majaehitusega, ei ole antud kriminaalasja lahenduse otsustamisel tegelikult erilist tähtsust omav asjaolu. Nagu kohus juba märkis, on täiesti normaalne, et perekonnas heade vastastikuste suhete puhul on isa oma tütre majaehitusega kursis ja suhtleb sel teemal ka tütre elukaaslasega. Süüdistatav V. R andis 09.08.2017.a kohtuistungil ütlusi (2 kd, tl 98-104) selle kohta, et ta töötas 01.07.2010-11.07.2017.a Vello Kunmani juures AS Silikaat Grupi nõunikuna, kus tema ametiülesanneteks oli põhiliselt V. Kunmani nõustamine põllumajanduse, keskkonna ja arenduse küsimustes. V. Kunman oli sellel ajal AS Silikaat Grupi juhataja ja omanik ning nende omavahelised suhted olid töised ja normaalsed. Ütluste kohaselt sai V. R Sihi tn 108 ehitustegevusest teada esmakordselt 15.12.2014.a, kuna see oli Kunman’i pereküsimus ja seal ehitati maja Kunman’i nooremale tütrele K. Kile. V. Ri ütluste kohaselt ei viibinud tema ja V. Kunmani jutuajamise juures keegi, aga see probleem sai teatavaks tervele majale. V. R ütles

kohtus, et läks 15.12.2015.a juhataja juurde, kuna oli „arutada tööde asjaolusid“ ja „kuna oli ka jõulueelne nädal, siis oli plaanis teha ka visiit linnapeale“. V. Kunman oli sellel päeval natuke närviline ja erutatud, kuna väitis, et tema tütre maja ehitust aadressil Sihi tn 108 takistatakse põhjendamatult ja talle olevat tehtud mingi ettekirjutus, määratud 200 eurot sunniraha. V. Kunmani sõnul oli tegelikult kõik õigesti ja tütar on xxxx ja V. Kunman „oli seda meelt, et seda peaks üritama lahendada“. V. Ri sõnul väljendas V. Kunman talle, et kui ta läheb linnapea juurde jõuluvisiiti tegema, siis räägiks ta linnapeale ka tema mure ära, et ta saaks ehitustegevusega jätkata. V. Kunman ootas linnapealt seda, et ta üritaks inspektori korrale kutsuda, kuna tal oli tunne, et inspektor teda kiusab. V. R lubas selle informatsiooni viia ja edastada linnapeale. V. Ri sõnul läks ta E. Sejuurde järgmisel põhjusel: „Ma läksin sinna selle informatsiooniga, et kõik on seaduslik ja inspektor on ülekohtune ja kiusab Kunmani tütart ja palve oli, et ta teeks selle asja endale selgeks ja kiusamine lõpetataks, mis tähendas sisuliselt seda, et ta saaks jätkata“. Samuti selgub V. Ri ütlustest, et nad arutasid V. Kunmaniga 2014.a keskel Keskerakonna toetamist ja V. Kunman uuris, kas mõnikümmend tuhat eurot võiks olla soliidne toetus erakonnale. Enne kui V. R hakkas kokku leppima E. Se’ga kohtumist, siis ütles V. Kunman talle, et kui ta sinna läheb, siis ta ütleks selle erakonna toetamise ka kohe ära. Ütlustest nähtuvalt plaanis V. Kunman isiklikult 20 000 euroga Keskerakonda toetada. V. Ri sõnul käis ta enne linnapeaga kohtumist ka ise Sihi tn 108 krundil, et vaadata, mille eest tema tööandjat kiusatakse. Linnavalitsusse jõudes tervitas ta E. S’t V. Kunmani nimel, andis linnapeale väikse pooleliitrise XO konjaki koos jõulukaardiga ja ütles, et boss on nõus Keskerakonda toetama 20 000 euroga. Seejärel rääkis V. R V. Kunmani murest, et K. K’ile on tehtud ettekirjutus projektist kõrvale kaldumise tõttu ja määratud talle sunniraha 200 eurot (tegelikult oli sunniraha 2000 eurot). Ütluste kohaselt ütles E. S, et asja uuritakse ja täna ei tee midagi, aga võib-olla annab klaarida. V. Ri sõnul jäi see asi teda aga vaevama ja ta palus R. Ad, kes on K. Ki elukaaslane, et ta annaks talle dokumentide paki (projekt, luba ja ettekirjutused). V. R tutvus dokumentidega ja helistas linnavalitsusse L. Kile, keda ta varasemalt tundis ja palus, et ta (V. R ise) saaks inspektoriga koos objektil käia. Seejärel leppis V. R kokku inspektor M.iga 14.01.2015.a objektil käimise, kes muuhulgas avaldas, et sunniraha on endiselt maksmata. V. R helistas selle peale V. Kunmanile, kes sunniraha samal päeval koheselt ära tasus. V. R küsis veel inspektorilt, kuidas seda probleemi peaks seaduslikul teel edasi lahendama ja inspektor selgitas, et tuleb asuda läbirääkimistele linnaplaneerijate ja arhitektidega ning seda ütles V. R ka V. Kunmanile ja rohkem selle probleemiga ei tegelenud. V. R kinnitas kohtus ka seda, et erakonna toetamise asi oli juba vana teema, öeldes, et „see oli mitu kuud, ligi pool aastat varem otsustatud asi“. V. R’le teadaolevalt ei annetanud V. Kunman Keskerakonnale mingeid vahendeid. V. Ri ütluste kohaselt oli see informatsioon, mis talle anti, ebaadekvaatne ja probleem Sihi tänava majaga oli pisendatud, mistõttu ta eksitas ka E. St, et seal objektil tegelikult probleeme ei ole. Kuivõrd annetamise teema kE.s esile 2014.a keskel, siis ei osanud V. R enda sõnutsi kohe lahti mõtestada, et Sihi tänava majaga seotud probleemi ja annetamist saab lubamatu tegevusena seostada. Kaitsja O. Nääsi küsimusele „Kas te pakkusite E. S’le 20 000 euro suurust annetust just vastutasuna selle eest, et ta kasutaks enda ametiseisundit võimaldamaks jätkata Sihi 108 ehitustegevust?“ vastas V. R, et „Ei, käsitlesin neid teemasid kindlalt lahus.“ Kuivõrd V. R andis kaitsja Kristi Rande küsimustele vastates vastuolulisi ütlusi selle kohta, et keegi ei viibinud peale V. Kunmani enda Sihi 108 seotud jutuajamise juures, siis avaldati V. Ri usaldusväärsuse kontrolliks tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlused, mille kohaselt oli jutuajamise juures ka R. A. V. R selgitas vastuolu sellega, et see on võimalik, et R. A selle ehitusloa sinna tõi, sest kui ta läks E. Se juurde, siis anti talle kaasa ka ehitusloa koopia. Kohtueelsel uurimisel rääkis V. R veel, et R. A tegeles selle ehitusega kõige rohkem ja R. A teadiski sellest ehitusest kõige rohkem. Nende ütluste tõepärasust kinnitas V. R ka kohtus (ta ei eitanud nende tõepärasust). Lisaks täpsustas V. R, et inspektor M. ütles, et kui V. Kunman ei maksa samal päeval (kui ta käis V. R’ga objektil) sundraha 2000 eurot ära, siis ta kirjutab 7000 eurot.

Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et V. R oli teadlik Sihi tn 108 ehitustegevusega seotud probleemidest. Eelnevat tõendavad nii V. Ri enda ütlused kui ka tunnistajate R. A ja H. Mi ütlused, samuti kohtuistungil uuritud salvestised. Lisaks ei ole vaidlust ka asjaolus, et V. Ri valduses olid Sihi tn 108 ehitustegevusega seotud dokumendid. Nimetatut tõendab 22.09.2015.a V. Ri elukohas aadressil Xxxx, teostatud läbiotsimise protokoll (20 kd, tl 106108) ja 10.11.2015.a vaatlusprotokoll läbiotsimisel äravõetud dokumentide vaatluse kohta (20 kd, tl 109-121), mille kohaselt leiti V. Ri valdusest erinevaid Sihi tn 108 kinnistuga seotud dokumente: kinnistu üksikelamu ja juurdeehituse asendiplaaniline lahendus (ka suurendatud kujul), kinnistu üksikelamu ja juurdeehituse projekt (vaade A-F), H. Mi ettekirjutused 10.12.2014.a nr 1412899/00088 ja 22.12.2014.a nr 1412899/00098 K. Kile, kinnistu juurdeehituse asendiplaan (ka suurendatud kujul) ja kinnistu juurdeehituse projektid/vaated/3D pildid. V. Ri ütlustest nähtub, et probleemid Sihi tn 108 ehitusega ei olnud mingi uudis Silikaat Grupp AS-s, sellisele järeldusele võib jõuda hinnates ka teisi tõendeid (tunnistajate R. A ja H. K ütlused). See, et V. Kunman on kaasanud Sihi tn 108 probleemide lahendamisse oma alluvad, ei ole samuti otsekohe kinnituseks sellele, et ta andis ka V. Rile korralduse lubada E. Sega kohtumisel talle altkäemaksu. Alluvate kaasamine eraelulistesse probleemidesse on pigem V. Kunmani kui firmajuhi eetika küsimus. See ei ole tõendiks selle kohta, et V. Kunman oli valmis oma alluvaid kuriteole kaasama. Samuti nähtub V. Ri ütlustest, et visiit linnapea juurde oli tal plaanis juba ammu enne seda, kui ta läks tööasjus V. Kunmani jutule. Visiit linnapea juurde oleks toimunud ka siis, kui V. Kunmanil Sihi tn 108 ehitusega probleeme poleks olnud ehk teisisõnu V. Kunman ei andnud oma nõunikule korraldust minna E. Se juurde selleks, et viimane ajaks majaehitusega seonduvad probleemid korda. Süüdistatav Vello Kunman andis 13.08.2019.a kohtuistungil ütlusi (49 kd, tl 1-7) selle kohta, et Sihi tn 108 ehitusega tegeles tema tütre mees R. A. V. Kunman kinnitab, et rahastas ehitust, tal oli tütrelt ka volitus ehitusega seotud küsimuste lahendamiseks. Ta allkirjastas ka Linnavalitsusele edastatud seletuskirja, mille kirjutas valmis R. A. Samuti oli ta kursis ehitusega seotud probleemidega, kuna kuulis sellest nii oma tütrelt kui R. Alt. V. Kunman kinnitas, et V. R osales 15.12.2014.a vestluses R. Aga, kuid tema pole andnud V. Rile sellega seoses mitte mingeid ülesandeid. V. Kunman rääkis kohtus, et 15.12.2014.a hommikul tuli V. R hiljem tööle. Süüdistatav istus R. Aga kahekesi ja R. A rääkis Sihi tn 108 majast ja nendest probleemidest täpsemalt. V. R tuli uksest sisse, teretas ja istus maha. Nemad oma juttu pooleli ei jätnud, rääkisid edasi. V. Ril tekkis küsimusi ja siis R. A rääkis talle. R. A rääkis, V. R imestas, et kuidas nii. R. A tõusis püsti ja läks ära ja nemad jäid V. Riga sinna edasi, paar sõna veel rääkisid sellest majast, et nii on juhtunud ja siis V. R rääkis seda, et käis Tartus oma tööandja juures, et tal on seal väga tähtsad tegemised pooleli, mida ta peab siin linnas ajama. Siis ta rääkis oma asjadest, et tööandja peab ostma ära Tere piimatehase, minema K.ga rääkima, siis rääkis kalamehe ja jahimehe jutte ning lõpuks süüdistatav tõusis püsti ja läks minema. Hiljem ütles V. R süüdistatavale, et ta läheb E. Se juurde talle jõuludeks õnne soovima ja et kas tema (V. Kunmani) poolt ka midagi talle edasi annab või ütleb. Süüdistatav ütles, et ta ei tunne E.it, ei ole temaga tuttav ja kuidas siis viia sõnum tema poolt, kui ta teda üleüldse ei tea. Kui linnapeale, siis pole tal aga selle vastu midagi, kui talle head soovida aasta lõpuks ja tervist. Seejärel pani süüdistatav oma asjad kokku ja läks ära ning V. R jäi sinna tema ruumi telefoniga rääkima. Hiljem jutuajamistest on veel välja tulnud, et V. R läks neljandalt korruselt alla kolmandale korrusele, kus ta sai kokku R. A’ga, nad rääkisid omavahel ja R. A andis talle mingid dokumendid, mingid paberid, mis olid tal Linnavalitsuses kaasas. Need paberid, mille V. R sai

R. A käest, andis ta E. Sele. V. Kunman rääkis kohtule ka oma suhtlusest V. Riga ja oma töötajatega üldisemalt. Ta kinnitas, et kunagi on olnud juttu V. Riga erakonna toetamisest, ilmselt kusagil 2014.a suvel. Nad olid parajasti viljapõllul ja V. R hakkas rääkima, et oleks hea Keskerakonda toetada. Tuli jutuks, et V. Ri arvates oleks mõned kümned tuhanded soliidne summa. Mingit lubadust toetada V. Kunman enda sõnul pole andnud, ta on ka tööl viinud sellise korra sisse, et igal tema lubadusel on tema allkiri, „kui keegi räägib, et minu loal ja minu korraldusel, siis need paberid ei kehti“, ütles V. Kunman. V. Kunman rääkis kohtule ka seda, et enne, kui V. R pidi kohtus ütlusi andma, ütles V. R temale, et: „Anna mulle andeks, aga ma ei taha vangi minna, tahan oma lapselapsi näha, seepärast pean rääkima seda, mida minult oodatakse ja mida tahetakse“. Pärast seda tegi avalduse töösuhte lõpetamiseks. V. Kunman rääkis V. Ri kohta veel, et ta on väga hea töötaja ja lisas: “V. on üldse väga hea inimene, aga tal on selline asi, mida talle sõbrad on ka öelnud, et V. ära räägi nii palju ja ära räägi sellistest asjadest, et see toob sulle pahanduse kaela, ta on hea huumorimeelega, tema üks hädasid on see, et 80 % inimestest ei saa tema naljadest aru“. Lisaks märkis V. Kunman kohtule antud ütlustes, et teda ei kutsuta töö juures teisiti kui „Juhataja“. Kõik kutsuvad teda nii ja ka omavahelises vestluses ei nimetanud V. R teda kunagi „Bossiks“. Kohtu hinnangul on V. Kunmani ütlused eluliselt usutavad ja kooskõlas tunnistajate R. A ja H. Mi ning osalt ka V. Ri ütlustega. Kohus leiab, et V. Kunmani ütlused on tervikuna usaldusväärsed ka vaatamata sellele, et ta ehk oma osalust maja ehitamises ja enda teadlikkust majaga seotud probleemidest mõningal määral vähendab. Kohtu hinnangul võib see tuleneda sellest, et V. Kunman, sattunud esmakordselt süüdistatava rolli, ei tea, millistest tema ütlustest võidakse välja lugeda tema seotust kuriteoga. See aga on üsna loomulik reaktsioon temale esitatud süüdistuse taustal. Oluline on ka see, et V. Kunman ei eita seda, et ta rääkis V. Riga erakonna rahastamisest ja seejuures tasub märkimist, et erakonna rahastamisest ei räägitud vahetult enne seda, kui V. R E. Se juurde läks, vaid see tuli teemaks juba tükk aega varem. Kuigi keegi ei saa kinnitada V. Kunmani ütluste õigsust, siis on need kohtu hinnangul eluliselt usutavad juba seetõttu, et tema ütlused on küllaltki detailsed (näiteks meenus talle, et erakonna rahastamisest oli juttu viljapõllul, vestluses temaga mainis V. R lapselapsi jne). Valeütluste andmise korral tavaliselt selliseid detaile kohtule ei esitataks. Asjaolu, et V. Kunman rääkis V. Rist kui heast töötajast näitab aga seda, et ta ei asunud temasse halvasti suhtuma ka vaatamata kriminaalasjale. Seega suhtub V. Kunman V. Ri endiselt hästi, mis annab samuti tunnistust sellest, et tal puudub motiiv anda valeütlusi V. Ri ja tema tegutsemise kohta ning samuti põhjus näidata V. Ri näiteks kättemaksuks enda nn „sissemässimise“ eest halvas valguses. V. Kunmani ja V. Ri ütlused lähevad diametraalselt lahku selle osas, kas V. Kunman palus Sihi tn 108 ehitustegevusega seotud probleemide lahendust V. Ri vahendusel E. Selt ja lubas vastu MTÜ Eesti Keskerakonda rahaliselt toetada või mitte. V. Kunman on kohtuistungil kategooriliselt eitanud, et ta oleks midagi sellist teinud. Seevastu V. R on andnud ütlusi, mille kohaselt väljendas V. Kunman talle konkreetselt, et kui ta läheb linnapea juurde jõuluvisiiti tegema, siis räägiks ta linnapeale ka tema murest, et ta saaks ehitustegevusega jätkata ja V. Ri sõnul ootaski V. Kunman linnapealt seda, et ta kutsuks Sihi tn 108 ehitustegevusega seotud inspektori korrale. Samuti väitis V. R, et V. Kunman ütles, et V. R ütleks linnapea juurde minnes kohe ka erakonna toetamise ära. Vaidlust ei ole asjaolus, et V. R oli isikuks, kes leppis kokku E. Sega kohtumise. Nimetatud tõendab 09.02.2016.a jälitustoimingu protokoll (9 kd, tl 69-70), mille kohaselt helistab V. R 15.12.2014.a kell 13:30 E. Sele ja ütleb, et „Kuule. Vat ... minu päälik tahab mind nagu ütelda ... (naerab) ... nagu sõnumitoojat sinu juurde lähetada.“ Seejärel lepivad V. R ja E. S kokku kohtumise samal päeval kell 15:30 Tallinna Linnavalitsuses. V. R tänab E. St: “Aitäh sulle E. juba ette“.

Tallinna Linnavalitsuses toimunud kohtumise sisu nähtub 22.02.2016.a jälitustoimingu protokollist (8 kd, tl 124-129), mille kohaselt toimus 15.12.2014.a ajavahemikul 16:23 kuni 16:41 Tallinna linnapea E. Se kohtumine V. Riga linnapea töökabinetis nr 402 aadressil Vabaduse Väljak 7, Tallinn. Kohtumise alguses ütleb V. R E. Sele, et „... boss tervitab sind saabuvate pühade puhul ja saadab sulle hea magusa joogi, ... Teiseks ta ütleb sulle niimoodi, et kui sa oled huvitatud, siis ta toetab su parteid paarikümne tonniga.“ E. S vastab, et „Ikka on huvi.“ E. S lubab mingisuguse tegelase, kes neid asju ajab, saata V. Ri juurde, kes on enda sõnul natuke volitatud rääkima. Siis räägitakse poliitikast, kuni V. R ütleb, et tal on tegelikult üks probleem ka rääkida. V. R räägib, kuidas Vello ehitab oma tütrele Sihi 108 maja, projekt oli tehtud ja luba ja kõik oli tibi-tobi, kuni mingisugune tegelane kaebas tema peale, et vundament on kõrgem kui projekt, et keegi linna ehitusosakonnast M. on tema suhtes sunniraha rakendanud ja et nad käisid seda vaatamas. V. R ütleb, et „Täitsa ilus, korralik ehitis ja nüüd teda kohe kotitakse noh. Ma ei kujuta ette, mida nendel kottida on vaja eksole.“ E. S küsib selle peale, et mis seal siis probleemiks on, mille peale V. R vastab, et „Justkui oleks projektist kõrvale kaldutud. ... Aga muidugi ta andis selle ehitusloa mulle kaasa siin (lehitseb pabereid), see ehitusluba on mul siin olemas ... väljastatud ilusti.“ V. R ütleb seejärel, et „Need on sulle“ ja E. S vastab, et „Jäta laua peale.“ Vestlusest nähtub, et V. R uurib E. Selt, et mida tegema peaks ja E. S lubab asja uurida. Seejärel hakatakse valimistest rääkima ja V. R uurib, kas E. S on valimisteks valmis, mille peale E. S ütleb, et „Jah, aga no, kui sina aitad, siis ...“ V. R lubab teda aidata ja sosistab „siia sahtlisse, mõni sent..., ... panen need laua peale, siis tõmba asjad kokku ja siis seda asja, et ikka mõni sent saab sahtlisse.“ Vestluse lõpus V. R tänab E. St, mille peale E. S vastab, et „Ära mind täna midagi, aga ma proovin neid asju klaarida.“ Eeltoodud jälitusprotokolliga on tõendamist leidnud, et V. R käis E. Se juures, leppides samal päeval telefoni teel kohtumise eelnevalt kokku, rääkis E. Sele kohtumisel, et boss tervitab ja lubab toetada parteid paarikümne tuhande euroga ning rääkis ka sellest, kuidas tema bossi Sihi tn 108 ehitustegevuse juures „kotitakse“. Kohtumise tulemusena lubas E. S tõepoolest asja klaarida. Jälitusprotokollist nähtuv on küll kooskõlas V. Ri poolt kohtuistungil antud ütlustega, kuid kohtu hinnangul on see ka täiesti loomulik, sest ei ole võimalik eitada jutuajamist, mida on pealt kuulatud. Küll aga ei tähenda see seda, et V. Ri ütlused tuleks tervikuna usaldusväärseks lugeda. Kohtu hinnangul nähtub V. Ri ütlustest selgelt, et ta hakkas tegelema Sihi tn 108 ehitusega seotud probleemistikuga sisuliselt omal initsiatiivil, sest dokumentide projekti ei küsinud ta mitte V. Kunmanilt, kellelt ta väidetavalt esmakordselt probleemsest ehitusest kuulis ja kes väidetavalt talle kohtumiseks E. Sega ülesandeid andis, vaid hoopis R. Alt. V. Ri enda initsiatiivi asjaga tegelemiseks näitab ka see, et ta korraldas ligi kuu aega hiljem peale E. Se juures käimist kokkusaamise inspektor M.iga, helistades eelnevalt tuttavale linnavalitsuses, uuris M.ilt, kuidas peaks probleemi lahendama ja teavitas sellest ka V. Kunmani. Kui uskuda seda, et V. Kunman saatis V. Ri E. Se juurde rahalise lubadusega ja sooviga asi nii-öelda korda ajada, siis puudunuks V. Ril igasugune põhjus ise aktiivselt edasi tegutseda, kuna oma nn bossilt saadud ülesande oli ta ju täitnud. Kuid V. R uuris, kuidas saaks asja seaduslikul teel lahendada. Kohtus väitis V. R, et ta ütles kohtumisel E. Sega, et „Kunman on seadusekuulekas kodanik, ta ei taha kellegagi õiendada, aga ta tahaks oma tütrele maja valmis ehitada“. Jälitusprotokollist sellist lauset küll ei kajastu, kuid ju see on V. Ri tegelik hinnang oma ülemusele. V. Ri sõnul käsitles ta Sihi tn 108 ehitustegevusega seotud probleeme ja MTÜ Eesti Keskerakonnale annetuse lubamist lahus sel ajal, kui ta E. Se juures rääkimas käis. See annab tunnistust sellest, et V. Ri ja V. Kunmani vahel võis küll kunagi olla jutt erakonna toetamisest (seda kinnitab ka V. Kunman ise), kuid V. Ri initsiatiiv oli see, et ta kohtumisel E. Sele MTÜ

Eesti Keskerakonnale toetust lubas ja peale seda tuli kohe lagedale ka probleemse maja jutuga. Samuti kinnitab V. R oma jutuga, et ta sai esmalt aru, et tegelikult selle majaga mingeid probleeme ei olegi, seega polnudki põhjust kaht asja omavahel siduda. V. Ri ütluste puhul jääb kohtule veel silma asjaolu, et kui ta väidetavalt majaehituse teemadest esimest korda kuulis (vestlusel V. Kunmaniga), siis olevat ta saanud samal ajal R. A käest ka Sihi tn 108 ehitusloa koopia, mille ta jälitusprotokollist nähtuvalt E. Se lauale jättis. Läbiotsimisel leiti V. Ri juurest aga oluliselt rohkem dokumente. V. R on kinnitanud, et dokumentide paki Sihi tn 108 kinnistu kohta pani tema palvel tema jaoks kokku R. A, kes seal ehitusega tegeles. Tõendatud ei ole aga see, millal kõik need dokumendid V. Ri valdusse sattusid, kas enne või pärast E. Se juures tema töökabinetis käimist. Kohtu hinnangul on V. Ri poolt antud ütluste puhul kahtlustäratav ka asjaolu, et kohtuistungil möönis V. R, et temale tehtud etteheited on põhjendatud, seevastu kohtueelses menetluses väitis ta, et ei ole kindlasti toime pannud kuritegusid, milles teda kahtlustatakse. Nimetatu tõendab, et V. R on selles osas oma seisukohta muutnud diametraalselt ja kohus ei saa välistada, et ta on seda teinud nendel motiividel, millised on esile toonud kaitsja. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et V. Ri ütlused ei ole tervikuna usaldusväärsed. Sisuliselt tugineb kogu V. Kunmani vastu esitatud süüdistus neil tõenditel, mis on tulnud vaid ühest isikulisest allikast – V. Ri sõnadest. Kohus ei saa mitte kuidagi välistada, et V. R, kes oli juba aastaid teinud jõulueelseid viisakusvisiite E. Se juurde ja olles 2014.a vahetult enne järjekordset visiiti kuulnud V. Kunmani muredest seoses tütre maja ehitusega, otsustas omal initsiatiivil antud küsimust mainida ka linnapeale, rääkides ühtlasi ka sellest, et on võimalus MTÜ Eesti Keskerakonda annetusega toetada. Kuivõrd MTÜ Eesti Keskerakonnale annetamise teemat oldi V. Kunmaniga pool aastat varem tõesti arutatud, siis võis kohtu hinnangul V. R leida, et sellega on võimalus anda ehitustegevuse probleemide lahendamise kiirusele teatav kiirendus. V. R ütles kohtuistungil, et selline jõulueelne visiit E. Se juurde on tal tavapärane, ta on seal jõulude ajal käinud 3-4 korda. Seega on tõendatud, et visiit E. Se juurde ei olnud planeeritud seoses sellega, et V. Kunman soovis ehitust jätkata ja oli nõus selle eest maksma 20 000 eurot, vaid tegemist oli tavapärase jõulueelse külastusega. V. R väitis kohtus, et nõunikul on raske tööandjale öelda, et „siitmaalt ma ei tee“. Kohus on seisukohal, et V. R vihjab sellega selgelt asjaolule, et vahel ajas ta nõunikuna ka asju, mis otseselt tema ülesanded ei olnud. On üsna ilmne, et kuuleka nõunikuna soovis ta üles näidata initsiatiivi ükskõik millise ülesande täitmiseks, sest vastasel korral ei oleks teda tööl hoitudki. Samuti on ilmne, et V. R ei töötanud V. Kunmani firmas nii nagu ta tööleping ette nägi, ta ei viibinud töökohal igapäevaselt, oli oma liikumistes suhteliselt vaba ja sai teha põhitöökoha kõrvalt ka muud tööd. V. Kunman rääkis kohtule V. Ri tööl käimise kohta järgmist: „...ta tuli esmaspäeva hommikul Luualt, teisipäeval oli ta ka kohal, siis läks Tartusse teise tööandja juurde. Tartu tööandja oli temale tähtsam, kuna tema käest sai kolm korda rohkem palka kui minu käest“. Seega oli V. R oma töögraafiku kujundamisel suhteliselt vaba ja töölepingus kehtestatud tööajast ja määratud töökohast polnud tal vaja kinni pidada. Seega pole välistatud, et V. R püüdis kohal olles anda endast maksimumi ja lahendas omal initsiatiivil ka tööandja probleeme. Kohus ei saa eitada asjaolu, et V. R ei ole kogu aeg andnud ühetaolisi ütlusi. Näiteks on ta kohtueelses menetluses esmalt oma süüd (ka V. Kunmani seotust) täiesti eitanud ja ütlusi, milles ta möönis kuriteo toimepanemist ja rääkis V. Kunmani poolt antud ülesandest, hakkas ta andma alles kohtumenetluses. Vastab tõele kaitsja väide, et V. R oli temale süüks pandava teo pannud süüdistuse kohaselt toime katseajal ja süüdimõistmise korral ähvardas teda, kui varem

korruptsioonikuritegude eest süüdimõistetud isikut, reaalne vangistus. Seetõttu võiski üks põhjustest kokkuleppemenetlusega nõustumiseks olla soov kiiresti kohtumenetlusest pääseda, saada karistuseks rahaline karistus ja mitte kanda reaalset vangistust. Kohtu hinnangul on see asjaolu, millest ei saa mööda vaadata. Seetõttu leiab ka kohus, et V. Kunmani ütlused selle kohta, et V. R temaga neil teemadel rääkis, nimetas, et tal ei ole teist võimalust ja et ta ei taha vangi minna, on eluliselt vägagi usutavad ja usaldusväärsed. On üsna tõenäoline, et arvestades V. Kunmaniga heades tööalastes suhetes olemist, teineteise pikemat aega tundmist, oli V. Ril inimlikult raske V. Kunmani vastu ütlusi anda, mistõttu üritas ta seda ka V. Kunmanile selgitada põhjendusega, et tal ei ole teist valikut. V. Rile oli selleks ajaks juba teada, et tema kohtumist ja sellele eelnevat telefonikõnet E. Sega on pealt kuulatud ja olukord on sellest tulenevalt tema jaoks väga keeruline. Ühtlasi väärib tähelepanu, et V. R on korduvalt nimetanud, et V. Kunman on seadusekuulekas inimene ja soovib asju lahendada seaduslikult. V. Kunman on varem kriminaalkorras karistamata, oma menetluses antud ütlusi ta muutnud ei ole, mistõttu puuduvad igasugused põhjendused, miks kohus ei peaks V. Kunmani ütlusi hindama kui usaldusväärseid. Need ütlused, mida V. Kunman on andnud seoses enda seotusega Sihi tn 108 ehitusega, on absoluutselt eluliselt usutavad ja seda igast vaatenurgast vaadatuna. Samuti on need kooskõlas tunnistajate ütlustega ja kirjalike tõenditega. Kõige eeltoodu tõttu jääb kohtule vähemalt kahtlus, et V. R tegutses E. Sega 15.12.2014.a kohtumisel omal initsiatiivil, tal oli soov oma „bossi“ probleem lahendada, sidus selle probleemi lahenduse pool aastat varem bossiga peetud annetuse teemaga ja lootis eduka probleemi lahenduse korral enda kui tubli nõuniku nn aktsiaid tõsta. Kuivõrd kohtul ei ole seda tekkinud kahtlust võimalik kõrvaldada, siis tuleb see in dubio pro reo põhmõtte kohaselt tõlgendada V. Kunmani kui süüdistatav kasuks. Kohus on seisukohal, et V. Ri kui peamise tõendiallika ütlused ei ole usaldusväärsed selles osas, et V. Kunman soovis, et V. R läheks E. Se juurde ja pakuks talle Keskerakonnale annetamiseks 20 000 eurot ning saaks vastutasuna loa jätkata Sihi tn 108 ehitusega. Selline on aga süüdistuse ülesehitus ja tegelikult ei ole V. R niiviisi ka otsesõnu öelnud, et tegemist oleks olnud teeneteene-vastu olukorraga. Kohtu hinnangul ei kajastu uuritud tõenditest mitte kuidagi V. Kunmanile süüdistuses esitatud lause, mille kohaselt olid E. S, V. R ja V. Kunman kõik ühel meelel, et MTÜ Eesti Keskerakonnale lubatud vara on vastutasuks E. Se poolt tema ametiseisundi kasutamise eest. V. R rõhutas kohtuistungil antud ütlustes, et ta käsitles neid teemasid (Sihi tn 108 ehitustegevusega seotud probleeme ja MTÜ Eesti Keskerakonnale annetamist) lahus ning kinnitas kohtule, et E. S ei nõustunud altkäemaksu vastuvõtmisega nagu seda on väidetud süüdistuses, vaid üksnes ütles, et ta uurib Sihi tn 108 probleemide kohta ja võib-olla saab neid klaarida. Samuti eitas V. Kunman nende kahe teema omavahelist seotust ja üldse V. Rile mingite korralduste andmist seoses Sihi tn 108 ehitustegevusega seotud probleemidega. Kriminaalasjas on lisaks tõendamist leidnud, et mingit annetust MTÜ Eesti Keskerakonnale V. Kunmani poolt ei tehtud ja E. S ei võtnud ise samuti ühendust V. Kunmaniga ega näidanud üles huvi, et selline annetus tehtud saaks. Seetõttu on kohtu hinnangul meelevaldne väide, et kõik kolm osapoolt olid ühel meelel, et V. Kunmani poolt väidetavalt lubatud vara on vastutasuks E. Se poolt tema ametiseisundi kasutamise eest. Seega leiab kohus, et V. Kunman tuleb talle KarS § 298 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista kuriteo objektiivse koosseisu puudumise tõttu. Kuivõrd V. Kunmanile etteheidetavas teos puudub objektiivne koosseis, siis puudub kohtul ka põhjus jätkata V. Kunmanile etteheidetava teo edasist analüüsimist vastavalt deliktistruktuurile.

•

•

•

•

•

•

•

Rand ja Tuulberg kvalifitseerunuks ja jäeti kvalifitseerimata pakkuja Caverion Eesti AS; 15.09.2014.a V. Si käskkiri nr xxxx riigihankes „Kultuurikatla hoonesiseste kommunikatsioonisüsteemide/võrkude ehitushange“ pakkumuste vastavaks tunnistamine ja eduka pakkumuse valimine kohta, mille kohaselt tunnistati riigihankele tähtaegselt pakkumuse esitanud kvalifitseeritud ühispakkujate Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix, pakkuja RIITO Ehituse AS ning ühispakkujad OÜ Astlanda Ehitus ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg pakkumus vastavaks hankedokumentidele, sh tehnilisele kirjeldusele ja tunnistati riigihanke edukaks pakkumuseks pakkuja RIITO Ehituse AS pakkumus, kui madalaima maksumusega pakkumus; 07.10.2014.a V. Si käskkiri nr xxxx riigihankes „Kultuurikatla hoonesiseste kommunikatsioonisüsteemide/võrkude ehitushange“ tehtud 15.09.2014.a käskkirja nr xxxx osaline kehtetuks tunnistamise kohta, millega tunnistati kehtetuks SA Tallinna Kultuurikatel juhataja 15.09.2014.a käskkiri nr xxxx p 1 osas, millega tunnistati vastavaks riigihankele tähtaegselt pakkumuse esitanud kvalifitseeritud pakkuja RIITO Ehituse AS ja käskkirja p 2; 13.10.2014.a V. Si käskkiri nr xxxx riigihankes „Kultuurikatla hoonesiseste kommunikatsioonisüsteemide/võrkude ehitushange“ tehtud 15.09.2014.a käskkirja nr xxxx osaline kehtetuks tunnistamise kohta, millega tunnistati kehtetuks SA Tallinna Kultuurikatel juhataja 15.09.2014.a käskkiri nr xxxx p 1 osas, millega tunnistati vastavaks riigihankele tähtaegselt pakkumuse esitanud kvalifitseeritud ühispakkujate Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix ning OÜ Astlanda Ehitus ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg pakkumus ja määrati hindamiskomisjonil kontrollida uuesti kõigi kvalifitseeritud pakkujate pakkumuste vastavust; 21.10.2014.a V. Si käskkiri nr xxxx riigihankes „Kultuurikatla hoonesiseste kommunikatsioonisüsteemide/võrkude ehitushange“ pakkumuste vastavaks tunnistamine ja tagasilükkamine ning eduka pakkuja valimine kohta, mille kohaselt tunnistati riigihankele tähtaegselt pakkumuse esitanud kvalifitseeritud ühispakkujate Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix ning OÜ Astlanda Ehitus ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg pakkumus vastavaks hankedokumentidele, sh tehnilisele kirjeldusele, lükati tagasi RIITO Ehituse AS pakkumus ja tunnistati riigihanke edukaks pakkumuseks ühispakkujate Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix pakkumus, kui madalaima maksumusega pakkumus; 17.11.2014.a kvalifitseerimise protokoll, mille kohaselt kõrvaldati hankemenetlusest Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix pakkumus, kvalifitseeriti RIITO Ehituse AS ning OÜ Astlanda Ehitus ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg pakkumused ja jäeti kvalifitseerimata Caverion Eesti AS pakkumus; 17.11.2014.a V. Si käskkiri nr xxxx riigihankes „Kultuurikatla hoonesiseste kommunikatsioonisüsteemide/võrkude ehitushange“ pakkuja kõrvaldamise, 21.10.2014.a käskkirja nr xxxx osaline kehtetuks tunnistamine ja pakkuja edukaks tunnistamine kohta, mille kohaselt kõrvaldati hankemenetlusest ühispakkujate Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix pakkumus valeandmete esitamise tõttu ja tunnistati edukaks ühispakkujate OÜ Astlanda Ehitus ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg pakkumus, kui madalaima maksumusega pakkumus; 17.11.2014.a pakkumuste vastavaks tunnistamise protokoll, mille kohaselt lükati tagasi RIITO Ehituse AS pakkumus ja tunnistati vastavaks OÜ Astlanda Ehitus ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg pakkumus.

Riigihangete vaidluskomisjoni 07.07.2016.a vastus Riigiprokuratuuri nõudekirjale koos manustega (37 kd, tl 54-90) tõendab, et OÜ Astlanda Ehitus ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg esitasid 03.11.2014.a Riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse SA Tallinna Kultuurikatel 21.10.2014.a otsuse peale (käskkiri nr xxxx), millega tunnistati riigihankel nr xxxx Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix tehtud pakkumus edukaks. Vastusest nähtub ka OÜ Astlanda Ehitus ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg poolt 04.11.2014.a esitatud vaidlustuse täiendus. OÜ Astlanda Ehitus ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg poolt esitatud vaidlustuse sisuks on välja nõuda ühispakkujate Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid ja tunnistada kehtetuks hankija otsused, millega on tunnistatud ühispakkuja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix kvalifitseeritud pakkujaks, tunnistatud vastavaks ühispakkuja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix pakkumus, tunnistatud edukaks ühispakkuja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix. Lisaks esitas OÜ Astlanda Ehitus ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg vaidlustuse täienduses taotluse, et kohustataks hankijat SA Tallinna Kultuurikatel kõrvaldama ühispakkujad Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix hankemenetlusest „Kultuurikatla hoonesiseste kommunikatsioonisüsteemide/võrkude ehitushankes“ RHS § 38 lg 1 p 6 alusel (süüdistuses kirjeldatud ajal kehtinud RHS § 38 lg 1 p 6 sätestas, et hankija ei sõlmi hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või taotleja: kes on esitanud valeandmeid käesolevas jaos sätestatud või käesolevas jaos sätestatu alusel hankija kehtestatud nõuetele vastavuse kohta). 22.09.2015.a ja 23.09.2015.a V. Si kasutuses olevates tööruumides aadressil Põhja pst 27a, Tallinn, teostatud läbiotsimise protokollid (36 kd, tl 1-5) ja 09.11.2015.a vaatlusprotokoll läbiotsimisel äravõetud dokumentide vaatluse kohta (36 kd, tl 6-86) tõendavad, et V. Si valdusest leiti hulgaliselt erinevaid SA Tallinna Kultuurikatla riigihankega „Kultuurikatla hoonesiseste kommunikatsioonisüsteemide/võrkude ehitushange“ seotud dokumente. Dokumentidest nähtub, et ühispakkujad Antifire ja Tafrix on esitanud oma esindaja vandeadvokaat Enno Heringsoni kaudu VAKO-le 27.11.2014.a vaidlustuse SA Tallinna Kultuurikatel 17.11.2014.a käskkirjale nr xxxx „Riigihankes „Kultuurikatla hoonesiseste kommunikatsioonisüsteemide/võrkude ehitushange“ pakkuja kõrvaldamise 21.10.2014.a nr xxxx osaline kehtetuks tunnistamine ja pakkuja edukaks tunnistamine“, millega SA Tallinna Kultuurikatel kõrvaldas ühispakkujad Antifire ja Tafrix hankemenetlusest ja tunnistas kehtetuks oma 21.10.2014.a otsuse nende pakkujate edukaks tunnistamise osas ning tunnistas edukaks ühispakkujate OÜ Astlanda Ehitus ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg pakkumus. 22.09.2015.a K. Vi (T.) kasutuses olevates tööruumides aadressil Vabaduse väljak 7, Tallinn teostatud läbiotsimise protokoll (36 kd, tl 87-89) ja 01.12.2015.a vaatlusprotokoll läbiotsimisel äravõetud dokumentide vaatluse kohta (36 kd, tl 90-128) tõendavad, et K. Vi valdusest leiti hulgaliselt SA Tallinna Kultuurikatla riigihankega seotud dokumente, muuhulgas OÜ Tafrix poolt nimetatud varem teostatud ehitustööde „Karulaugu tee kortermajad“ lepinguga seotud dokumente (ehitusregistri väljatrükid seonduvalt kasutusloa väljastamisega). SA Tallinna Kultuurikatla vastusest Kaitsepolitseiameti 03.11.2015.a nõudekirjale nr 10210 koos lisadega (36 kd, tl 215-239) nähtuvad riigihankega „Kultuurikatla hoonesiseste kommunikatsioonisüsteemide/võrkude ehitushange“ seotud SA Tallinna Kultuurikatel nõukogu koosolekute protokollid, mis tõendavad samuti SA Tallinna Kultuurikatel poolt läbiviidud riigihanke vaidlustamisega seotud asjaolusid, sealhulgas seda, et ühispakkujate Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix pakkumus eemaldati hankemenetlusest valeandmete esitamise tõttu, mille avastasid ühispakkujad OÜ Astlanda Ehitus ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg, kes tunnistati hankemenetluse edukaks pakkujaks.

Tallinna Kultuurikatel SA 07.07.2016.a vastus Riigiprokuratuuri nõudekirjale koos manustega (37 kd, tl 31-53) tõendab, et 16.12.2014.a sõlmiti SA Tallinna Kultuurikatel ning OÜ Astlanda Ehitus ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg vahel hankeleping nr xxxx kogumahus 3 146 664,15 eurot (tööde üldmaksumus 2 996 823 eurot ja reserv 5% 149 841,15 eurot, summale lisandus käibemaks). Eeltoodust nähtub seega, et 01.07.2014.a avaldati riigihanke viitenumbriga 153723 hanketeade, 15.09.2014.a tunnistati riigihanke edukaks pakkumuseks pakkuja RIITO Ehituse AS pakkumus, 21.10.2014.a lükati tagasi RIITO Ehituse AS pakkumus ja tunnistati riigihanke edukaks pakkumuseks ühispakkujate Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix pakkumus, 03.11.2014.a esitasid ühispakkujad OÜ Astlanda Ehitus ning AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg 21.10.2014.a otsusele vaidlustuse ning 17.11.2014.a tunnistati 21.10.2014.a otsus kehtetuks, kõrvaldati hankemenetlusest ühispakkujate Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix pakkumus valeandmete esitamise tõttu ja tunnistati edukaks ühispakkujate OÜ Astlanda Ehitus ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg pakkumus. SA Tallinna Kultuurikatel ning OÜ Astlanda Ehitus ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg sõlmisid 16.12.2014.a hankelepingu. Kriminaalasjas seisneb vaidlus selles, kas A. T andis E. Sele altkäemaksu selleks, et viimane korraldaks oma ametiseisundit kasutades ühispakkujate OÜ Astlanda Ehitus ning Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS ühispakkumuse SA Tallinna Kultuurikatel riigihankele „Kultuurikatla hoonesiseste kommunikatsioonisüsteemide/võrkude ehitushange“ edukaks tunnistamise. Süüdistuses on öeldud, et 04.11.2014.a toimus Tallinna linnavalitsuses aadressil Vabaduse väljak 7, Tallinn, E. Se töökabinetis kohtumine E. Se ning A. Ti vahel. Kohtumise käigus esitas A. T E. Sele palve korraldada ühispakkujate Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix pakkumus hankemenetlusest kõrvaldamine ning ühispakkujate OÜ Astlanda Ehitus ning AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg võitjaks tunnistamine, andes talle alluvatele Tallinna linnavalitsuse ning linna ametiasutuste ametnikele vastavasisulised juhised. E. S nõustus oma ametiseisundit kasutades A. Ti palve täitma ning andma vastavasisulised juhised Tallinna Ettevõtlusameti juhataja ning SA Tallinna Kultuurikatla nõukogu esimees K. Vile (endise nimega T.). E. S ja A. T olid ühel meelel, et lubatud vara on vastutasuks E. Se poolt tema ametiseisundi kasutamise eest kirjeldatud eesmärkidel. Eelnevast nähtub seega, et 1) A. T esitas palve E. Sele; 2) E. S nõustus palve täitma; 3) A. T ja E. S olid ühel meelel, et lubatud vara on vastutasuks E. Se poolt tema ametiseisundi kasutamise eest. Süüdistuses on jäänud kirjeldamata, millal ja kes mingit vara vastuteenena lubas. Siiski saab süüdistuse alg- ja lõpposast järeldada, et süüdistuse kohaselt E. S nõustus A. Tilt vara lubamisega ja võttis raha ka vastu. Kohtuistungil üle kuulatud A. T end süüdi ei tunnistanud, eitades E. Sele vastuteenena vara lubamist ja vara andmist. 22.02.2016.a jälitustoimingu protokollist (8 kd, tl 77-85) nähtub, et 04.11.2014.a toimus ajavahemikul 18:20 kuni 18:50 Tallinna linnapea E. Se kohtumine ehitusärimees A. Ti, Kalevi Spordiseltsi presidendi rollis oleva M. Ki ja Kalevi Spordiseltsi tegevjuht A. Tiga linnapea töökabinetis nr 402 aadressil Vabaduse Väljak 7, Tallinn. Kohtumisel räägiti Kalevi Keskstaadioni projektist ja E. S küsib A. Tilt kas tema oleks ehitaja, mille peale A. T vastab „Ei...ee...ei...absoluutselt mitte“. Seejärel ütleb E. S A. Tile, et „... sinu firma oleks üks paremaid, kes siukese asjadega reaalselt võiks hakkama saada,“ millele A. T vastab „No ütleme nii, et selle peale...selle peale...selle peale ma üldse nagu selles mõttes ei mõtle.“ Seejärel räägitakse palju see projekt maksma võiks minna, kuidas projekti ellu viia. E. S ütleb

ka A. Tile: „Noh, sina olidki esimene, kes üldse sellest asjast mulle rääkima hakkas. Ära nüüd salga midagi“. Vestlusest nähtub ka, et E. S ja A. T lepivad kokku kohtumise 15. november Tartus, et vaadata kui kaugele on E. S selleks ajaks asjaga jõudnud. Järgmisena lahkuvad M. Ki ja A. T kabinetist ja A. T liigub E. Sega linnapea kabineti tagatuppa. A. T tõstatab Kultuurikatla teema, rääkides sellest, kuidas nad kolmandaks jäid riigihankel. Katkendlikust jutust võib aru saada, et A. T räägib sellest, et riigihankel on oma tingimused, et on esitatud valeandmeid ja et S. kaitseb teda (ilmselt valeandmete esitajat). A. Ti sõnul andsid nad asja VAKO-sse, riigihangete vahekohtusse ja hoiatab, et EAS nõuab linnalt raha tagasi, kui see pätt läbi lastakse. A. T ütleb: “Linn peab tegema esiteks – kvalifitseeriti valedel alustel, see on ju teada, et tal ei vasta need andmed, mis on vaja...“ Ühtlasi räägib A. T, et ta ei taha S.iga tüli, aga S. on pahane, et nad asja vahekohtusse andsid. A. T ütleb veel: „Tegelikult võiks linn teha rahulikult otsuse...vaadata üle...nad on ta valesti kvalifitseerinud, need firmad.“ Samuti ütleb A. T: „... täna on esitatud valeandmeid ... see on pehmelt öeldes kriminaalne... Valeandmeid on esitatud ja linn on vastu võtnud kontrollimatult valeandmetega. Linn peaks tegema õige otsuse, meie selle hanke võitsime ja tõstma need vennad kõrvale.“ A. T rõhutab, et „see asi võiks VAKO-sse minna, aga linn võiks need asjad ümber vaadata ja tunnistada meid võitjaks“. A. T leiab, et S.ile võiks öelda, et tehku seaduslikult, et tehku nüüd õige otsus, mis vastab kõikidele seaduse punktidele, sest asjad peavad korras olema. E. S ütleb, et ta saab asjaga tegeleda kui ta tuleb Münchenist tagasi, aga rõhutab, et tema ei olegi ametlikult see, kes nende asjadega peaks tegelema, et T. on nõukogu esimees. Küll aga lubab E. S järgmisel hommikul T.ga rääkida ning ütleb veel, et „Muidugi ma aitan sul lahendada normaalselt ja ilusti.“ Tunnistaja A. T andis 10.09.2019.a kohtuistungil (49 kd, tl 35-37) väga põhjalikke ütlusi. Olulised momendid tema ütlustes on alljärgnevad: tunnistaja tunneb A. Ti alates 90.ndatest aastatest läbi spordi. Rahvusstaadioni projekti võtsid nad prioriteetidesse 2014.a alguses. A. T ütles, et seda on võimalik tutvustada linnapeale, sest see on ikkagi linna maale rajatav asi ja et kuna ta tunneb linnapead hästi, siis püüab abistada kohtumise kokkuleppimises. See võis olla oktoober 2014. Kohtumine linnapea juures oli vist 04.11.2014.a. Kohtumisel viibisid tunnistaja ise, A. T, kindral M. Ki, linnapea E. S ja tema abi B., kelle osas ta ei tea, kas ta selleks kohtumise ajaks läks toast välja või ei läinud, aga ta sagis seal kogu aeg juures. Linnapeale idee meeldis. Tunnistaja sõnul lahkus ta sealt koos kindraliga, A. T jäi temast sinna, kuid ta ei tea miks. Tunnistaja A. T kinnitab seega, et A. T oli seotud Rahvusstaadioni rajamise küsimustega ja ta viibis kohtumisel linnapea juures ning kui tema lahkus, jäi A. T sinna. A. Ti kirjavahetus (52 kd, tl 17-29) tõendab, et A. T tõesti tegeles Kalevi staadioni ehitusega koos A. Tiga niiöelda ühiskondlikus korras, ka pärast 04.11.2014.a kohtumist ehk sellele 04.11.2014.a kohtumisele läks A. T seoses Kalevi Keskstaadioni projektiga, mitte mingil muul ajendil. Kirju Kalevi staadioni teemal on A. T vahetanud ka E. Sega ja M. Jiga. Kohus leiab, et 22.02.2016.a jälitustoimingu protokoll küll tõendab, et A. Ti ja E. Se vahel leidis süüdistuses nimetatud ajal, s.o 04.11.2014.a aset kohtumine E. Se töökabinetis, kuid selle kohtumise salvestiselt ei saa kuidagi välja lugeda seda, et A. T esitas palve korraldada riigihankel enda võitjaks tunnistamine, soovides, et E. S kasutaks selleks oma ametiseisundit ja lubades talle selle eest vastuteenena vara. Kohtumise peamiseks põhjuseks oli Kalevi Keskstaadioni projekt. SA Tallinna Kultuurikatel riigihankega seoses rääkis A. T kohtumisel vaid sellest, et asju tuleb ajada seaduslikult, sest vastasel korral võib see linnale palju maksma minna. Samuti rääkis A. T sellest, kuidas linn peaks käituma. Kohtumise toimumise ajaks olid ühispakkujad OÜ Astlanda Ehitus ning AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg esitanud juba vaidlustuse Riigihangete vaidlustuskomisjonile. Kohtu hinnangul saab nimetatud kohtumisest välja lugeda üksnes selle, et A. T arvas, et V. Sile võiks öelda, et ta teeks seadusliku otsuse, mis

vastaks kõikidele seaduse punktidele. On küll tõsi, et E. S lubab seepeale rääkida K. T. kui SA Tallinna Kultuurikatla nõukogu esimehega ning lubab aidata lahendada normaalselt ja ilusti, kuid kohtumiselt ei ilmne, et sellele peaks mingit vastuteenet järgnema. Kohus on seisukohal, et antud tõendi pinnalt ei saa tuvastada seda, milles väljendus see süüdistusaktis viidatud nn ühine meel selles osas, et 04.11.2014.a kohtumisel A. Ti poolt lubatud vara on vastutasuks ametiseisundi kasutamise eest süüdistuses nimetatud eesmärkidel. Samuti ei saa kohtu hinnangul üldse teha sellest 04.11.2014.a pealt kuulatud vestlusest järeldust, et A. T kohtumisel E. Sele mingit vara oleks lubanud. Süüdistatav A. T andis 12.09.2019.a kohtuistungil ütlusi (49 kd, tl 51-61), mille kohaselt ta sai teada kahtlusest, et Antifire Tuleohutuslahendused ja Tafrix OÜ ühispakkumuse andmed ei pruugi olla õiged Astlanda kolleegide käest, suheldes sealt O. Ei ja K. Kiga. Astlanda jurist rääkis, et nad saatsid märgukirju Kultuurikatlale, siis eelkõige V. Sile, kuid mingit vastust ei tulnud. Vaidlustus läks vaidlustuskomisjoni viimasel võimalikul vaidlustamise päeval. A. Ti sõnul leppis 04.11.2014.a kohtumise kokku tema ja kohtumise idee oli spordiühingu Kalevi Keskstaadioni detailplaneeringu teema. Ta tutvustas E. Sele seda teemat ka juba varem. Mingeid ärihuve selle staadioni projektiga seoses temal ei olnud, see oli ühiskondlik töö. Kohtumisel osalesid kindral K.i, A. T, tema ja linnapea E. S. Lisaks osales kohtumisel ka M. B, aga kas ta seal kogu aeg oli, seda süüdistatav täpselt öelda ei osanud. Pärast kohtumist jäi süüdistatava sõnul ta E. Sega lobisema. Teemaks oli loomulikult Kultuurikatel, sai selgelt teema toodud lauale, et Tallinna linn on väga suures hädas, kuna andsid eelmine päev asja vahekohtusse ehk masinavärk liikus ja süüdistatav tegi E. Sele selgeks, et V. Si käest pole saanud mingit infot ja et on antud asi vaidluskomisjoni. Samuti rääkis süüdistatav, et EAS ilmselt siis rakendab oma meetmeid, siis tuleb linnarahadest finantseerida seda ja peab täitma kõiki seadusepunkte. Süüdistatava ütluste kohaselt tegeles tema seal kahe asjaga – rahvusstaadioniga ja linna päästmisega suuremast jamast. Süüdistatav küll rõhutas, et selles riigihankes on esitanud üks pakkuja valeandmeid, kuid mingeid kokkuleppeid tema E. Sega ei sõlminud. Süüdistatava sõnul poleks E. S neid konkreetselt selles menetluses aidata saanudki, kuid teemaks oli tähelepanu juhtimine seaduse täitmisest. Ütluste kohaselt on riigihange kõige kontrollitavam asi, alati on järelkontroll ning alati see, kes kaotab, see kontrollib. Kohus leiab, et A. Ti ütlused on usaldusväärsed ja elulised usutavad, samuti kooskõlas nii jälitusprotokollis kajastuvaga kui teiste kirjalike tõenditega. Nimelt nähtub V. Si käskkirjast 03.09.2014.a nr xxxx (52 kd, tl 58), et riigihankele tunnistati kvalifitseerunuks pakkumuse esitanud ühispakkujad Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix, pakkuja RIITO Ehituse AS, ühispakkujad OÜ Astlanda ehitus ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg. Kvalifitseerimata jäeti Caverion Eesti AS. Seega käis riigihanke menetlus juba enne 04.11.2014.a kohtumist ja menetlusest oldi selleks ajaks juba ka pakkujaid kõrvaldatud. V. Si käskkirjast nr xxxx 15.09.2014.a (52 kd, tl 60-61) nähtub, et riigihanke edukaks pakkumuseks osutus RIITO Ehituse AS, kui madalaima hinnaga pakkumus. Selle käskkirja juures on ka tulemuste avamise protokoll. Kajastatud on kogu riigihanke kulg kuni lõpptulemuseni. Kajastatud on vahepealsed vaidlustused, põhjendatud on hankemenetlusest kõrvaldamisi, tehtud on viited vastavatele seadusesätetele ning on ilmne, miks vastavad otsustused on tehtud ja et need otsustused on seaduslikud. Seda kinnitavad ka V. Si poolt 13.10.2014.a ja 17.11.2014.a välja antud käskkirjad (52 kd, tl 62, 73-75). K. Ki 03.11.2014.a kirjast (52 kd, tl 59) nähtub lisaks, et OÜ Astlanda Ehitus esitas riigihankes vaidlustuse. A. Ti ei ole selle kirja saajate hulgas märgitud, seega vaidlustas OÜ Astlanda Ehitus hanke ja A. T sellega otseselt seotud ei olnudki. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et järgmine kohtumine A. Ti ja E. Se vahel toimus 09.12.2014.a. Nimetatu on esmalt tõendatud 09.02.2016.a jälitustoimingu protokolliga (9 kd,

tl 66-67), mille kohaselt helistas A. T 09.12.2014.a kell 15:30 E. Sele, kuid E. S ei vastanud. Protokollist nähtub, et A. T helistas uuesti kell 15:54 ja sellel korral E. S vastas ning nad leppisid kokku kohtumise kella kuue paiku. A. T helistas uuesti kell 18:02 ja leppis E. Sega kokku, et on 10 minuti pärast tema töö juures. 22.02.2016.a jälitustoimingu protokoll (8 kd, tl 113-114) tõendab, et 09.12.2014.a toimus ajavahemikul 18:13 kuni 18:14 Tallinna linnapea E. Se kohtumine ehitusärimees A. Tiga linnapea töökabinetis nr 402 aadressil Vabaduse Väljak 7, Tallinn. Kohtumine on põgus ja suur osa vestlusest ei ole salvestiselt kuulda, kuulda on ustega kolistamise heli. Vestluse lõpus ütleb E. S „Aitäh sulle ja ma otsin su ülesse.“ Seejärel A. T lahkub ja on kuulda luku lahti/kinni tõmbamise heli. Süüdistatav A. T rääkis 12.09.2019.a kohtuistungil (49 kd, tl 51-61) selle kohtumise kohta, et sel kohtumisel oli üsna proosaline põhjus. Nimelt oli E. S juba 2008. aastast palunud, et mõni arhitekt joonistaks talle sauna. A. T leidis arhitekti ja rohkem sellesse ei puutunud. Arhitekt tegi eskiise, ehitajate keeles nimetatakse seda söejooniseks, kus paberile lihtsalt pannakse ruumi plaanid, kuid siis jäi see soiku. E. Sel seda eskiisi enam alles ei olnud ja ta küsis A. Tilt, kas tal on see olemas. Kuna A. Til oli see söejoonise koopia olemas, siis viis ta selle talle. Selle oli koostanud K. T, staažikas arhitekt. Seejärel juhtus E. Se elus väga palju asju, ta oli xxxx haiglas. S. K jätkas sauna ehitamise plaaniga ja kaasas ka süüdistatava, kes küsis K. Ti käest, et kas tema teeks seda edasi, kuid K. T ütles, et ta ei tee. Süüdistatav küsis siis T. J käest ja T. J soovitas K. Ht, kes oli nendega väga palju koostööd teinud, aga nad ei olnud isiklikult tuttavad. K. H oli nõus töö tegema. Kaitsja küsmusele: „Kui sa olid teadlik asjaolust, et E. Se suhtes käib kriminaalmenetlus, miks sa võtsid siis 09.12.2014.a enda kontolt 50 000 eurot ja viisid selle E. Sele Tallinna Linnavalitsuse kabinetti?“ vastas A. T, et ta ei ole E. Sele raha viinud. Kohtu hinnangul ei saa ka 09.02.2016.a ja 22.02.2016.a jälitustoimingu protokollide salvestistelt kuuldu pinnalt teha mingeid järeldusi 09.12.2014.a kohtumise eesmärkide kohta. Suurt osa vestlusest ei ole salvestiselt üldse kuulda ning teha järeldus, et A. T andis 09.12.2014.a kohtumisel E. Sele 50 000 eurot (nagu süüdistusest võib järeldada), on kohtu hinnangul meelevaldne. A. T on selgitanud, et käis E. Sega tol päeval kohtumas, kuna andis talle saunaprojekti eskiisi ning kuna kuuldud salvestised ei tõenda vastupidist, siis puudub kohtul alus kahelda A. Ti ütlustes. Asjaolu, et salvestiselt on kuulda luku lahti/kinni tõmbamise heli ei saa ka kuidagi seostada A. Ti poolt väidetavalt E. Sele raha üle andmisena, kuna nimetatud heli võis tuleneda ükskõik millest (kasvõi näiteks sellest, et A. T võttis oma kotist saunaprojekti eskiisi, avades selleks koti luku ja tõmmates hiljem kotiluku jälle kinni). Tunnistaja K. H andis 11.09.2019.a kohtuistungil ütlusi (49 kd, tl 47-49) selle kohta, et tunneb A. Ti aastast 2015, aga tema ettevõttega on koostööd teinud 2007.aastast alates. Erialalt on tunnistaja xxxx. Tal on olnud tööga seoses A. Tiga kokkupuude. See oli E. Se xxxx sauna projekteerimisega seoses. Tema ülesanne oli teha uus eskiis. Temale teadaolevalt oli eskiisprojekti koostanud tema hea kolleeg K. T 2007-2008, siis oli pikk paus ja kuna tellija terviseseisund ja muud asjaolud olid muutunud, tuli uus lähteülesanne väljastada. Temaga võttis sauna asjus ühendust T. J, kes uuris, kas ta on nõus sellega tegelema. Tunnistaja oletab, et A. T pöördus selles küsimuses T. J poole ja siis T. J omakorda pöördus tema poole. Tema oli nõus, siis teavitas T. J sellest A. Ti ja andis talle tema telefoninumbri. Tunnistaja kohtus A. Tiga 2015.a mais just seoses selle sauna projekteerimisega. Tunnistaja ütluste usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda ja need ütlused haakuvad ka A. Ti ütlustega selle kohta, et ta oli seotud E. Sele sauna projekteerimisega. Samuti tõendab A. Ti ja K. H vaheline kirjavahetus (52 kd, tl 10), et A. T ja K. H olid mõlemad seotud ühise projektiga ja et A. T lubab E.ga tõsist juttu ajada, kuna ollakse võlgu teenuste eest.

Edasi on tõendamist leidnud, et järgmine kohtumine A. Ti ja E. Se (ja teiste isikute) vahel toimus 09.01.2015.a. 09.02.2016.a jälitustoimingu protokoll (9 kd, tl 81-83) tõendab, et A. T ja E. S leppisid 25.12.2014.a kell 11:20 kokku kohtumise 30.12.2016.a kell 19:00 Jaan Poska majas E. Se, A. Ti, A. Ti ja kindrali vahel. 22.02.2016.a jälitustoimingu protokollist (8 kd, tl 172-175) nähtub, et 09.01.2015.a toimus ajavahemikul 17:00 kuni 19:07 Tallinna linnapea E. Se kohtumine Tallinna linnale kuuluvas residentsis Jaan Poska maja, aadressiga J. Poska 8, Tallinn, abilinnapea K. K, ehitusärimees A. Ti ja MTÜ Eesti Spordiseltsi Kalev juhatuse liikme A. Ti ja tuvastamata meesterahvaga. Nimetatud kohtumisel avaldab E. S A. Tile, et uuris V. Silt Kultuurikatla kohta, kes kirjeldas talle olukorda. Lisaks vesteldakse Jaan Poska maja ajaloost, uisutamisest, Linnavalitsuse reklaamiklippist, J. Poska minevikust ja Kalevi staadioni ehitamisest. Arutatakse, et esmalt on vaja linna poolt detailplaneeringut ja alles siis saab hakata rääkima rahastamisest. Samuti räägitakse erinevatest koostöövõimalustest staadioni ehitamisel. Eeltoodud tõenditest nähtub, et E. S avaldas 09.01.2015.a kohtumisel A. Tile üksnes seda, et ta uuris V. Silt Kultuurikatla kohta, kuid mitte midagi muud. Seda aga E. S A. Tile 04.11.2014.a aset leidnud kohtumisel ju ka lubas, kui A. T ütles, et V. Sile võiks öelda, et asjad peavad olema seaduslikult aetud, olles ise juba hanke tulemuse selleks ajaks vaidlustanud. Kohtule esitatud tõenditest selgub lisaks, et E. S ja A. T kohtusid ka 17.02.2015.a. Nimelt nähtub 22.02.2016.a jälitustoimingu protokollist (8 kd, tl 214-218), et 17.02.2015.a toimus ajavahemikul 13:12 kuni 13:23 Tallinna linnapea E. Se kohtumine ehitusärimees A. Tiga linnapea töökabinetis nr 402 aadressil Vabaduse Väljak 7, Tallinn. Kohtumise lindistuselt ei ole aru saada, millest pooled omavahel räägivad, kuid on kuulda kirjutamisele meenutavat heli. Kohtumist kinnitab 01.03.2016.a jälitustoimingu protokoll (10 kd tl 79-81), kust nähtub A. Ti lahkumine kell 13:26 E. Se töökohast. Kohtule ei ole arusaadav, mida prokuratuur nimetatud tõendiga tõendada soovib. Kohtuistungil ei ole A. Tilt selle kohtumise kohta ka midagi küsitud. Seega ainus järeldus, mille selle tõendi põhjal saab teha, on see, et A. T ja E. S kohtusid umbes korra kuus. Prokuratuuri poolt välja toodud asjaolu, et A. Ti ja E. Se vahel leidsid aset märkimisväärselt lühikesed kohtumised, kus ei väljendatud end alati verbaalselt (vahetati korduvalt infot mitteverbaalselt, vesteldi sosinal, salvestiselt kostus kirjutamist meenutavat heli ja paberile joone tõmbamise helisid) ei tõenda kohtu hinnangul koheselt seda, et suheldi omavahel altkäemaksu andmise teemadel. A. Ti ja E. Se kohtumist umbes ühekuulise intervalliga kinnitab ka 22.02.2016.a jälitustoimingu protokoll (8 kd, tl 222), millest nähtub, et 03.03.2015.a toimus ajavahemikul 17:06 kuni 17:21 Tallinna linnapea E. Se kohtumine ehitusärimees A. Tiga linnapea töökabinetis nr 402 aadressil Vabaduse Väljak 7, Tallinn. Kohtumisel oli isikute vahel põgus vestlus, kus A. T ütleb, et vaatab, et E. Sel oleks kõik olemas, et kõik on korras. Seejärel ütleb E. S, et „Panen selle ära.“ Järgmisena kostub lindistuselt, kuidas sisenetakse linnapea kabineti tagaruumi, kuulda on ukse avamist meenutavat heli, kabinetis askeldamist ning taas ukse sulgemist meenutavat heli. Samuti on kuulda sahtli avamist, paberite liigutamist ja sahtli sulgemist meenutavat heli. Kohtumist kinnitab 01.03.2016.a jälitustoimingu protokoll (10 kd, tl 82-87), kus on fikseeritud A. Ti sisenemine Tallinna Linnavalitsuse hoonesse kell 17:06 ja tema lahkumine kell 17:21. Süüdistatav A. T kinnitas 12.09.2019.a kohtuistungil (49 kd, tl 51-61) antud ütlustes, et ta kohtus 03.03.2015.a E. Sega ja nad vestlesid omavahel kaotajatest ja võitjatest purjespordis. Süüdistuse kohaselt andis A. T sellel kohtumisel E. Sele üle sularaha summas 30 000 eurot. Kohtu hinnangul on see, et A. T andis väidetavalt sellel kohtumisel E. Sele üle sularaha summas 30 000 eurot, üksnes prokuratuuri oletus. Jälitustoimingu protokolli salvestiselt ei nähtu kuidagi

nimetatud summa üleandmine ning helisid uste sulgemisest ja avamisest ei saa taaskord seostada justkui raha üleandmisena. E. S lause „Panen selle ära“ võib aga olla ükskõik mille kohta ja ka sellest lausest ei saa meelevaldselt järeldada, et ta pidas silmas just raha ära panemist. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et A. T võttis välja enda Xxxx (praegune Xxxx AS) arvelduskontolt 09.12.2014.a kell 15:22 sularaha summas 50 000 eurot ja 03.03.2015.a kell 11:37 sularaha summas 30 000 eurot. Seda kinnitavad alljärgnevad kohtus uuritud tõendid, sh A. Ti enda ütlused. 22.09.2015.a A. Ti elukohas aadressil xxxx, teostatud läbiotsimise protokoll (20 kd, tl 239242) ja 10.11.2015.a vaatlusprotokoll läbiotsimisel äravõetud dokumentide vaatluse kohta (20 kd, tl 243-248) tõendab, et A. Ti elukohast leiti maksekorraldus 50 000 euro kohta. Nimelt Xxxx 09.12.2014.a sularaha väljamakse kviitung, mille kohaselt on A. T 09.12.2014.a IDkaardi nr xxxx alusel oma pangakontolt välja võtnud sularaha summas 50 000 eurot. 11.03.2016.a vaatlusprotokollist A. Ti pangakontodel toiminud tehingute kohta lisadega (37 kd, tl 1-20) nähtub, et A. T on ajavahemikus 17.11.2014-26.03.2015.a võtnud isiklikelt pangakontodelt sularaha välja 10 korda, kokku summas 92 000 eurot. Sularaha väljamaksed on olnud summades 500 eurot (neli korda), 1000 eurot (kolm korda), 7000 eurot (üks kord), 30 000 eurot (üks kord) ja 50 000 eurot (üks kord). Xxxx Eesti filiaali 15.05.2015.a vastuskirjast nr 203/1207-1 nähtub, et sularaha väljamakse summas 50 000 eurot A. Ti kontolt A. Tile toimus Xxxx Eesti filiaali xxxx kontoris 09.12.2014.a kell 15:22. Nimetatud tõendist nähtub muuhulgas, et A. T võttis sularaha summas 50 000 eurot kontolt välja ca 3 tundi enne 09.12.2014.a kohtumist E. Sega. Xxxx Eesti filiaali 02.05.2016.a vastusest Riigiprokuratuuri 25.04.2016.a päringule lisadega (37 kd, tl 21-25) nähtub, et sularaha väljamakse summas 30 000 eurot A. Ti kontolt A. Tile toimus Xxxx Eesti filiaali xxxx kontoris 03.03.2015.a kell 11:37. Nimetatud tõendist nähtub muuhulgas, et A. T võttis sularaha summas 30 000 eurot kontolt välja ca 6 tundi enne 03.03.2015.a kohtumist E. Sega. Süüdistatav A. T rääkis 12.09.2019.a kohtuistungil (49 kd, tl 51-61) sularaha väljavõtmise kohta järgmist. Tunnistaja sõnul tegeleb ta professionaalse purjetamisega alates 2012. aastast, see on pärast Helsingi MM-i. Ta tunneb paarkümmend aastat M. S, kellega tal on mitmeid ühiseid ettevõtmisi. 2014.a sõitsid nad Tai Kuninga karikale, mis on Aasia kõige suurem võistlus, 2015.a oli ta M. S korraldatud treeninglaagris, pärast seda suvel sõitsid Barcelona MM-le, valmistusid veel Elba X41 võistlusteks. Tunnistaja selgitas, et uus võistluslaev maksab ca 500 000 eurot ja aasta eelarve on paarsada tuhat. Tunnistaja otsustas koos M. Sga osaleda 2015.a suvel Barcelona MM-l ja X-41 jahtide MM-l. Otsus sündis Tais Kuninga regatil, kui oldi koos 10 päeva ja seda arutasid kolmekesi M. S, K.-H. T ja süüdistatav. Süüdistatava roll nende võistluste ettevalmistamisel oli aidata meeskond kokku panna, aidata finantseerida, kuna kahe võistluse ligikaudne eelarve oli 100 000 eurot, 50 000 eurot per võistlus. Tai treeninglaagris oli tema treener B. H. Treeningutasu oli 600 eurot päev. Arveldamine toimus Tais treeneriga sularahas ja laevarent oli samuti sularahas. 50 000 eurot, mida selle kriminaalasja raames käsitletakse võttis süüdistatav välja 09.12.2014.a Xxxx peahoonest. See oli nagu ikka teisipäev. Raha võttis välja 50-stes kupüürides. Süüdistatava sõnul andis ta selle raha M. Sle raha väljavõtmise päeval oma kontoris. Raha üleandmise kohtumise leppisid kokku kolmekesi koos Tais, K.-H. T, M. S ja tema. Teisipäev oli see päev, kus K., T. ja M. S tegelesid

eeltöö asjadega ja tema ülesanne tollel päeval oli raha tekitada, raha tuua. Süüdistatava sõnul ühendabki teda, K.-H. T ja M. S purjetamine. 30 000 euro välja võtmine toimus süüdistatava sõnul 03.03.2015.a. See oli järjekordselt teisipäev ja laupäeval lendas ta Bangkoki, kus oli M. S poolt korraldatud purjetamislaager. Süüdistatava sõnul ei saagi M. Sle raha üle kanda, sest tal ei ole pangakontotki, teatud põhjustel, mis tal ajaloost oli, aga ta saab tegutseda selle Match Race Liidu kaudu, kui on vaja mingeid ülekandeid teha. Ütluste kohaselt on süüdistatav M. Sga ka varem arveldanud sularahas. Seda, kas 09.12.2014.a E. Sega kohtumise juures oli süüdistataval 50 000 eurot veel alles või see oli juba üle antud, seda süüdistatav ei mäletanud, aga arvas, et oli juba üle antud. Süüdistatav A. T täiendas 04.10.2019.a kohtuistungil (49 kd, tl 109-111) oma varasemalt antud ütlusi, kuivõrd 12.09.2019.a kohtuistungil prokuröri poolt esitatud tõendid võimaldasid tal täpselt paika panna oma liikumised 4 aastat ja 9 kuud tagasi. Süüdistatava sõnul liikus ta pärast 09.12.2014.a sularaha väljavõtmist xxxx, veetis seal kaks tundi ja pärast seda liikus uuesti linna ning läks linnavalitsusesse. Kaks tundi veetis süüdistatav R. jahtide tehases, kus valmistati tema teine sportjaht Katariina II. Süüdistatav külastaski xxxx asuvat R. jahi tehast, sest nad tegelesid seal jahi ehituse, detailide ja elektroonika teemadega. Tehases kohtus A. T K.-H. T, R. K ja M. Sga. Vahetult enne kohtumist Xxxx välja võetud sularaha oli süüdistataval tehasesse minnes kaasas. Süüdistatava sõnul ütleb igasugune loogika, et sularaha üleandmine M. Sle toimuski tehases, kuna seal nad kõik koos olid. 17.10.2014.a A. Ti ja R. K (OÜ R. Yacht & Composites esindaja) poolt allkirjastatud purjejahi Katariina II ehitamise leping (49 kd, tl 145-147) tõendab, et A. Ti poolt nimetatud jahte ehitav tehas asub tõepoolest xxxx ning et oli olemas leping jahi Katariina II ehitamiseks. Kohtule on esitatud ka K.-H. T, M. S ja A. Ti vaheline kirjavahetus (49 kd, tl 117-140), mis tõendab, et kolmik tegeles ühiselt Katariina II jahi ehitusega. 06.12.2014.a M. S ja A. Ti vaheline e-kiri (49 kd, tl 148) tõendab, et Katariina II jahi ehitusel tegeleti elektroonika teemaga nagu väitis ka A. T. 11.09.2019.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (49 kd, tl 65-88) tõendab, et A. T viibis 09.12.2014.a pärast sularaha väljavõtmist (sularaha võttis välja 09.12.2014.a kell 15:22) ligi kaks tundi xxxx piirkonnas. Väljatrükk Google kaardirakendusest (49 kd, tl 141) tõendab, et Rahula mast, mille piirkonnas A. T kaks tundi viibis, asub jahtide tehasest linnulennult veidi rohkem kui kilomeetri kaugusel. Tunnistaja M. S andis 10.09.2019.a kohtuistungil ütlusi (49 kd, tl 29-35) selle kohta, et ta tunneb A. Ti seoses purjetamise huviga ca 15 aastat. Neil on palju ühiseid purjetamisalaseid ettevõtmisi. A. T tegeleb purjetamisega tipptasemel. 2014. aastal käis A. T tema juures purjetamislaagris, nad osalesid King ́s Cupil Tais. 2015. aastal osalesid Barcelonas ORC maailmameistrivõistlustel. Eestis avamere laevad maksavad 100-500 tuhat ja nende aasta eelarved on 50-500 tuhat eurot. Nad osalesid 2014.a Euroopa meistrivõistlustel, kus said hõbeda ja siis neil koostöö sobis ja sealt hakkasid arutama, et osaleda 2015. aastal kahel tiitlivõistlustel ja lõplikult said kokkulepped paika Tais 2014.a detsembri alguses kui võistlesid King’s Cupil. Tunnistaja oli nii tiimi manager kui peaorganisaator kui ka roolimees jahis. Selle tippvõistlusega kaasnesid kulud purjede soetamiseks, paadi rentimiseks ja deposiidiks, kaasnesid logistilised kulud, nii turvavarustuse kui purjede kui ka varuosade saatmiseks võistluspaika. Kulud on neil alati koostatud, on jaotatud programm inimeste vahel laiali. Kulud kaetakse osalejate poolt ja kulude jaotus on niimoodi, et kellel on rohkem finantsvõimekust, siis see kannab rohkem kulusid ja kellel on rohkem purjetamisvõimekust, see siis kannab jälle vähem kulusid. Ettevalmistusperiood hakkas 2014.a detsembris. Neil oli A. Tiga kokkulepe, et A. T finantseerib need alguses, kuna seal ettevalmistusperiood on üsna pikk ja oli teisi investoreid veel, aga A. T finantseeris siis selle stardihetke, et nad saaksid rahulikult ettevalmistusega tegelema hakata. A. T finantseeris 50 000 euro ulatuses, mis kattis umbes pool

vajaminevast kahest projektist. Raha sai tunnistaja sularahas A. Tilt kohe pärast seda, kui olid Taist tulnud. Väga paljud kulud maailmameistrivõistlustel on sularahakulud, sellepärast et näiteks jahi rent on renditud eraomanikelt ja ka deposiit läheb eraomanikele sulas, kuna sellist turgu, kus ametlikult saab rentida võiduvõimelise võistlusjahi, pole olemas. Seal põhineb kõik isiklikel suhetel ja põhimõtteliselt saab väita nii, et kui poleks andnud omanikele enda poolset garantiid, siis seda jahti ei oleks neile keegi rentinud ka. 2008. aastal said tunnistaja ärid, mis olid seotud luksusjahtide turuga, kannatada nii kõvasti, et tal olid tollel hetkel pangaarved suletud ja ta ei suutnud ka ise läbi oma erakonto arveldada, nii et see oli ka talle vajalik. Aga peamine põhjus oli siis, mis puudutab jahiomanike, et nad pigem rendivad oma asju välja sulas. A. Tilt saadud rahasumma eest läks töö käima. Tunnistaja sai tellida purjed, sai leppida kokku jahi rentimise ja jahi deposiidi. Pärast raha saamist alustas ta purjede tellimist, kohe kõik töösse ei läinud, see A. Ti antud summa oli pigem garantii, et neil üritus toimub ja kuna teised investorid ei olnud tollel hetkel veel midagi kandnud neile, siis lõppkokkuvõttes sai A. T enda investeeringust osa tagasi, aga too hetk aitas see õigeaegselt alustada ettevalmistamisega. Kohe läks töösse 15 000 eurot, tunnistaja kandis selle kohe, kui oli selle saanud, oma firma arvele, et alustada purjede tellimist ja hakkas tegema kokkuleppeid, et millal saaks omanikuga jahi rendi ja deposiidi suhtes ülekandeid tegema hakata. Lisaks täpsustas tunnistaja, et sissemakse on tehtud 3-s osas, kuna see on tehtud automaadi kaudu. Peaaegu kõik tema ja A. Ti omavahelised arveldused nii varasemad, kui hilisemad on olnud sularahas. Tais toimus laager märtsis 2015.a. A. Ti treener oli B. H, kes on Rootsi üks kuulsamaid ja tunnustatumaid roolimehi ja ka väga hea treener. Sellisel tasemel treeneri tasu ulatub 1000 euroni päevas. Tunnistaja täpset A.i ja tema treeneri kokkulepet ei tea. Jahi renditasu koos kai kohtade ja sisse-välja tõstmisega on 10 000 euro ringis. Hinnanguliselt on sellise laagri maksumus 20 000-30 000 euroT. Aia maadega ja Tais suheldes praktiseeritakse sularahamakseid ja kohapeal, sest see on selline keskkond, kus tuleb laev alati hoolega üle vaadata, mida sulle renditakse. Euroopas reeglina tuntakse inimesi, kes selle rendib, aga Tais ei ole see nii kindlalt paigas, nii et seal võetakse kaasa, vaadatakse jaht igalt poolt, nii seest kui väljast üle, kas mootor töötab, kas purjed on korralikud ja alles siis toimub arveldamine rendiperioodi eest. Tunnistaja sõnul elab A. T alaliselt Tartus ja tuleb Tallinnasse teisipäeval, sõltuvalt kas on purjeregatt, siis jääb pikemaks, aga teisipäevast neljapäevani on ta saadaval Tallinnas. Prokuröri küsimustele majandusaasta aruande kohta tunnistaja täpselt vastata ei osanud, väites, et see teema läheb tema jaoks liiga spetsiifiliseks ning sellega tegeleb raamatupidaja. Tunnistaja kinnitab, et sai A. Tilt kokku 50 000 eurot, millest 15 000 kandis kontole ja 35 000 jäi deposiiti, mille eest nad hiljem hakkasid tegelema jahi rentimisega ja jahi deposiidi maksetega. Deposiit on see, et kui sellist võistlusjahti renditakse, siis jääb kogus sularaha rentija kätte, nii et kui nad kuidagimoodi seda jahti vigastavad, sealt 10 000-20 000 eurot, mis on deposiit, arvestatakse maha vigastused, mis nende tegevuse tulemusena on jahile tekkinud. Kui vigastusi ei ole, siis kogu raha tagastatakse. Sellest 35 000 eurot – see kindlustas tunnistajale selle, et tal on töörahu, et saab tegeleda kokkulepetega, nii et käiku läks see raha alles suvel, siis kui toimus reaalne jahi rentimine. Raha hoidis tunnistaja kodus. Kuna see summa ei olnud seotud mittetulundusühinguga, tegemist oli eraprojektiga, siis ei ole seda ka kuidagi kajastatud. Tunnistaja arvab, et jahi rendisumma oli kuskil paarikümne juures või oli 25 000 eurot ja deposiit oli näiteks 10 000 eurot. See raha anti Itaalia omaniku valdusesse. Reeglina ei koostata mingeid dokumente selle kohta. Kokkuvõtvalt kinnitab seega tunnistaja M. S, et A. T andis temale üle sularaha 50 000 eurot ning see raha oli mõeldud purjetamisega tegelemiseks. Kohtu hinnangul on tunnistaja andnud küllaltki üksikasjalike ütlusi. On ilmne, et 5 aastat tagasi aset leidnud sündmusi ei saagi tunnistaja iga viimse kui detailini mäletada. Nii andis näiteks tunnistaja raha üleandmise koha kohta ütlusi, et on kolm versiooni, kus see võis olla, kuid kinnitas lõpuks siiski, et „Ma ei julge väita, kus see täpselt toimus, liiga palju aega on sellest mööda läinud“. Tunnistaja ei mäleta, millistes kupüürides raha oli ja kas raha üleandmine toimus valgel ajal või pimedal ajal.

Tunnistaja ütlused on aga kooskõlas kohtule esitatud Swedbanki väljavõttes kajastuvaga. On teada-tuntud asjaolu, et pangaautomaati sissemakset tehes ei jäägi mingit märki selle kohta, kellelt see raha on saadud, kuid see asjaolu ei muuda tunnistaja ütlusi veel ebausaldusväärseteks. Tunnistaja ütlused on kooskõlas ka A. Ti ütlustega selle kohta, miks tal esines vajadus võtta pangast välja sularaha summas 50 000 eurot ja milleks seda oli vaja kulutada. Samuti on tunnistaja M. S ja A. Ti ütlused kooskõlas selle kohta, et A. T sularaha tunnistaja M. Sle üle andis. Kohtu hinnangul on tunnistaja ütlused usaldusväärsed ja ka eluliselt usutavad ning nende ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb arvestada sellega, et sündmusest on palju aega möödunud ning et tunnistaja ei pruugi enam kõike täpselt mäletada. Kaitsja esitas kohtule koopia A. Ti passist, kust nähtub, et A. T viibis Tais 2014.a detsembris, 2015.a märtsis ja 2015.a detsembris (52 kd, tl 96). Lennupiletite väljatrükist (52 kd, tl 9798) nähtub, et A. Til olid lennupiletid 28.11.2014.a lendamiseks Taisse ja tagasi Tallinnasse 07.12.2014.a. Interneti väljatrükist (52 kd, tl 99-103) nähtub, et Phuketi kuninga karika regatt toimus 29.11.2014.a-06.12.2014.a. Xxxx väljavõttest Eesti Match Race Liit pangakonto kohta (52 kd, tl 104-105) nähtub, et 10.12.2014.a on tehtud arvele kolm sissemakset, igaüks summas 5000 eurot. Xxxx tõenditest konto arestimise kohta (52 kd, tl 106-122) nähtub, et M. S arve on olnud arestitud erinevatel aegadel, sealhulgas 2014.a sügisel. Nimetatud asjaolu on lisaks kinnitanud nii tunnistaja M. S ise kui ka süüdistatav A. T. Xxxx välismaksekorraldustest (52 kd, tl 92-95) nähtub, et Eesti Match Race Liit on tasunud Omnisail Group S.R.L (Itaalias) 28.02.2015.a 12 000 eurot, 28.05.2015.a 6845 eurot ja 8686 eurot ning Intervela D.O.O.-le (Sloveenias) 31.03.2015.a 8787 eurot. Nimetatud tõend tõendab süüdistatava A. Ti ja tunnistaja M. S ütlusi võistluspurjede tasumise kohta. A. Ti ja M. S e-kirjavahetusest (52 kd, tl 86-87) nähtub, et nad on vahetanud omavahel teavet purjetamisega seotud kulutuste osas 2015.a septembris ja oktoobris. Nimetatud tõendist nähtub, et A. T ja M. S räägivad omavahel just nimelt „raha toomisest“ ja „raha üleandmisest“, mitte panga kaudu saatmisest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et A. T on eluliselt usutavalt selgitanud nii raha väljavõtmisega seonduvat kui ka põhjendanud E. Sega kohtumisi. Lisaks sellele on A. Ti ütlused kooskõlas tunnistaja M. S ütlustega, samuti kohtule kaitsja poolt esitatud tõenditega. Kohtule esitatud maksekorraldused ning A. Ti ja M. S vaheline e-kirjavahetus tõendavad, et A. T andis M. Sle purjetamisvõistluse jaoks raha üle sularahas ning nimetatud sularaha kasutati võistlusjahi ettevalmistamiseks. Samuti nõustub kohus kaitsjaga, et päev pärast A. Ti poolt sularaha väljavõtmist M. S mittetulundusühingu arvele 15 000 euro tekkimine (olukorras, kus enne raha kontole laekumist oli mittetulundusühingu kontojääk 164,50 eurot) tõendab veel kord asjaolu, et A. T andis tõepoolest välja võetud sularaha M. Sle, kes kandis sellest osaliselt sularahaautomaadi kaudu kontole. 22.09.2015.a E. Se elukohas xxxx teostatud läbiotsimise kohta koostatud protokoll ning 23.09.2015.a, 22.01.2016.a ja 15.03.2016.a vaatlusprotokollid E. Se elukohast läbiotsimisel äravõetud 2014.a ning 2015.a märkmiku lehtede, kaustikute ning dokumentide ja märkmete vaatlus kohta (47 kd, tl 1-10, 8-9, 10-12, 13-91) Leiti E. Se elukoha läbiotsimise käigus ära võetud musta värvi nahksete kaantega märkmiku märkmikulehtedelt järgmised A. Ti episoodi seisukohalt tähtsust omavad kirjed:

•

märkmiku 23 lehe pöördel olevad kirjed kuupäeval 9. jaanuar (reede), antud kuupäeva nädalapäeval tõmmatud ring ümber numbrile „17“ ja selle kõrvale on kirjutatud tekst „T., T., K.i (õ-s. Poskas) K.“ • märkmiku 37 lehel olevad kirjed kuupäeval 10. veebruar (teisipäev), antud kuupäeva nädalapäeval tõmmatud ring ümber numbrile „16“ ja selle kõrvale on kirjutatud tekst „T. (Barcklay)“ • märkmiku 40 lehel olevad kirjed kuupäeval 17. veebruar (teisipäev), antud kuupäeva nädalapäeval teisele reale kirjutatud „T.“, samuti tõmmatud ring ümber numbrile „13“ ja selle kõrvale on kirjutatud tekst „A. T 12.40 H. T“, lisaks tõmmatud ring ümber numbrile „20“ ja selle kõrvale on kirjutatud teskt „A.T.“ Musta värvi kaantega 2014.a kalendermärkmiku sisulehtedelt leiti aga järgmised olulised kirjed: • märkmiku 144 lehel olevad kirjed kuupäeval 04. november (teisipäev), antud kuupäeva nädalapäeval tõmmatud ring ümber numbrile „18“ ja selle kõrvale on kirjutatud tekst „T.+kindral“ Need kirjed tõendavad samuti kaudselt E. Se ja A. Ti vaheliste kohtumiste planeerimist. Kohtumiste toimumist keegi aga ei vaidlustagi. Lisaks eeltoodud kirjalikele tõenditele on kohtus üle kuulatud ka mitmeid tunnistajaid, kes olid seotud SA Tallinna Kultuurikatla riigihankega. Tunnistaja K. K andis 05.10.2017.a kohtuistungil ütlusi (4 kd, tl 75-78) selle kohta, et ta oli 2014.a OÜ Tafrix juhatuse liige. Ettevõtte Antifire Tuleohutuslahendused OÜ esindaja O. I tegi tunnistajale ettepaneku osaleda koos SA Tallinna Kultuurikatel hankel, teha ühispakkumine, kuna neil ei olnud olemas kõiki objekti referentse. OÜ Tafrix osalus oli üksnes pakkuda referentsi ja töö võitmise korral oleks nad saanud seda referentsi kunagi hiljem ka ise kasutada ning kogu töö oleks ära teinud Antifire Tuleohutuslahendused OÜ. Hankematerjalid pani samuti kokku Antifire Tuleohutuslahendused OÜ, kellele OÜ Tafrix andis volituse ka hanke allkirjastamiseks. Tunnistaja sõnul võitis alguses hanke keegi, kes hiljem diskvalifitseeriti ja seejärel oleks pidanud võitma nemad, kuid nende kvalifitseerimisdokumendid vaidlustati ühispakkujate OÜ Astlanda Ehitus ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg poolt. Tunnistaja ütluste kohaselt seisnes probleem selles, et üks nende referents (teostatud töö Karulaugu tänaval) ei jäänud hanke korraldaja poolt hankes nõutud 5 aasta pikkuse ajaperioodi sisse. Edasise vaidlustamisega tegeles Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja tunnistaja enam sisusse ei süvenenud. Tunnistaja K. Ka ütlustest nähtub, et ta andis ütlusi vaid SA Tallinna Kultuurikatla hanke käigu ja tulemuste kohta, milles tegelikult käesolevas kriminaalasjas vaidlust ei ole. Seega tõenduslikust küljest tunnistaja ütlused selles osas midagi juurde ei anna. Tunnistaja ei ole avaldanud, et hanke korraldamisel olnuks tema hinnangul mingeid seaduserikkumisi, vaid tunnistab, et üks nende referents ei jäänud riigihankel osalemise tingimustes nõutud 5-aastase perioodi sisse. Tunnistaja A. N andis 05.10.2017.a kohtuistungil ütlusi (4 kd, tl 78-81) selle kohta, et ta oli 2014.a ja on tänaseni ettevõtte Antifire Tuleohutuslahendused OÜ omanik ja juhatuse liige. Hanke temaatikaga tegeles ettevõtte osakonna juhataja ameti kohustusi täitnud O. I, kes soovitas ka koostööd teha OÜ-ga Tafrix, kelle nad kaasasid ja tegid koos hankele ühispakkumise. Ühispakkumise tulemusena olid nad esimeses voorus teisel kohal ja võitis Riito, mille nad vaidlustasid VAKO-s ja mille tulemusena Riito kõrvaldati ning ühispakkujad Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix. Tunnistati SA Tallinna Kultuurikatla juhi

käskkirjaga parimaks. Seejärel vaidlustasid ühispakkujad OÜ Astlanda Ehitus ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg ühispakkujate Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix pakkumuse parimaks tunnistamise, sest OÜ Tafrix referentsides oli esitatud objekti lõpu tähtaeg valesti. Tunnistaja sõnul otsisid nad probleemile aktiivset lahendust, kuna otsus oli ebaõiglane ja nad kaotasid väga korraliku hanke, kus nad oleksid tahtnud tööd teha. Kuna tegemist oli vormilise eksimusega, mitte sisulisega, siis oleks tunnistaja sõnul nad võinud panna mõne teise referentsi, kus oleks aasta number olnud õige, kuid hanke korraldajal puudus huvi nendega kompromissi otsida. Tunnistaja A. N andis seega samuti ütlusi riigihanke käigu kohta, milles käesolevas kriminaalasjas vaidlust ei ole. Tunnistaja O. I andis 05.10.2017.a kohtuistungil ütlusi (4 kd, tl 81-84) selle kohta, et ta osutas 2014.a kuni 2015.a alguseni Antifire Tuleohutuslahendused OÜ-le teenust käsunduslepingu alusel ja tema peamiseks ülesandeks oli käivitada selline tulemusüksus/struktuuriüksus nagu tuleohutussüsteemide paigaldamine ja ta koostas ka riigihankeid. Kui ilmus SA Tallinna Kultuurikatel hanketeade, siis leidis tunnistaja kaaspakkujaks Tafrix OÜ ja nad esitasid hankele ühispakkumise. Tunnistaja sõnul lõppes tema tegevus, kui kuulutati välja tulemus, et Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja Tafrix OÜ olid hankemenetluses edukad, misjärel hankemenetluses osaleja (hiljem selgub tunnistaja ütlustes, et selleks oli ühispakkujad OÜ Astlanda Ehitus ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg) vaidlustas selle SA Tallinna Kultuurikatla otsuse. Tunnistaja ütluste kohaselt vaidlustati Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja Tafrix OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsus seetõttu, et nende referentsi objekti garantiitööde referentsilepingu aeg ei vastanud hanke korraldaja seatud 5 aastase piirangu nõudele. Selle tulemusena tühistati Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja Tafrix OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsus. Tunnistaja ütlustest nähtub veel, et neil oli OÜ-ga Tafrix suunasõnaline kokkulepe, et ventilatsiooni osas tehtavad tööd teostab Tafrix OÜ. Seevastu tunnistaja K. Ka ütluste kohaselt ei oleks nemad mitte ühtegi tööd riigihankest teinud, vaid üksnes toetanud referentsi pakkumisega. Tunnistaja O. I ei ole andnud ütlusi selle kohta, et riigihanke võitjaks tunnistamine olnuks tema hinnangul kuidagi mõjutatud või ebaseaduslik. Tunnistaja K. V (endise nimega T.) andis 05.10.2017.a kohtuistungil ütlusi (4 kd, tl 90-91) selle kohta, et ta oli 2014.a SA Tallinna Kultuurikatel nõukogu esimees ja SA Tallinna Kultuurikatel juhatuse liige oli V. S. Tunnistaja sõnul oli temale kui nõukogu esimehele õigus anda töökorraldusi ainult SA Tallinna Kultuurikatla asutajal ja asutaja õigusi tavaküsimustes teostab Tallinna Linnavalitsus. SA Tallinna Kultuurikatla poolt korraldatavate riigihangetega tegeleb juhatus. Tunnistaja selgitas, et 2014.a oli neil käsil tehnilise infrastruktuuri hange, mille suurusjärk oli 3 miljonit eurot. Tunnistaja ütluste kohaselt informeeris juhatus nõukogu, et riigihankel osalenud ühispakkujate Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja Tafrix OÜ poolt esitatud dokumentatsioon ei olnud õige ja kuna ühispakkujad Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja Tafrix OÜ ei vastanud juhatuse poolt esitatud täpsustavatele küsimustele, siis tuli nad hankemenetlusest kõrvaldada. Kõrvaldamise põhjuseks oli asjaolu, et ühispakkujad Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja Tafrix OÜ esitasid valeandmeid – anti ette maht, mis osas peab olema ettevõte teatud aastate jooksul töid teostanud ja nad panid sinna loetellu tööd, mis ei olnud selles perioodis ja nad ei saanud seda mahtu kokku ehk nad panid sinna hulka tööd, mis olid juba varasemalt teostatud. Tunnistaja sõnul võttis temaga seoses selle hankega telefoni teel ühendust ka E. S ja ütles, et talle on laekunud informatsioon, et üks hanke osalistest on esitanud valeandmeid ja palun kontrollige seda. Tunnistaja ütluste kohaselt E. S isegi ei palunud niivõrd kontrollida, vaid lihtsalt ütles, et talle on selline info laekunud ehk andis selle info lihtsalt edasi.

Tunnistaja andis nimetatud info edasi V. S’ile, sest tema vastutas selle hanke eest. Prokuröri küsimusele, millist siduvust omas talle E. Se kõne, vastas tunnistaja, et „Tähendas seda, et ma kontrollin seda, nii nagu ma oleks ükskõik kellegi teise puhul kontrollinud, et seal mingisugust erisust ,et E.S helistas, et nüüd ma pean nagu kiiremini selle info edasi andma ja paluma juhatuse liikmel seda kontrollida seda ei ole, sest ükskõik kes oleks selle info mulle andnud on minu kohustus see info edasi anda.“ Asjaolu, et E. S K. Vile tõepoolest helistas tõendab 16.03.2016.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (10 kd, tl 96-127), millest nähtub, et 05.11.2014.a (s.o järgmisel päeval pärast A. Tiga 04.11.2014.a kohtumist) on kell 12:50 linnapea abi telefoninumbrilt helistatud K. Vi mobiiltelefonile ning tehtud kõne pikkusega 03:18. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll tõendab ka seda, et V. S helistas samal päeval kell 14:01 K. Vile ja nende kõne pikkuseks oli 03:15. Seega vastavad tõele tunnistaja K. Vi ütlused selle kohta, et ta andis E. Selt laekunud informatsiooni V. Sile edasi. Prokuratuur on süüdistuskõnes väitnud, et E. Se telefonikõne käivitas sündmuste ahela, kus K. V helistas V. Sile. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll tõendab aga, et helistajaks oli V. S, mitte K. V. See küll ei muuda asjaolu, et K. V andis E. Selt saadud info V. Sile edasi, küll aga osutab sellele, et K. V ei helistanud omal initsiatiivil pärast E. Se kõne koheselt V. Sile ehk et K. Vil ei olnud kiire E. Se informatsiooni edastamisega. Tunnistaja K. Vi ütlustest nähtub, et E. S ei andnud talle mingisuguseid juhiseid, keda peaks hankel eelistama või keda võitjaks tunnistama. Kohtu hinnangul ei ole midagi etteheidetavat selles, kui linnapea, saanud teada, et hankes osaleja on esitanud valeandmeid, palub seda kontrollida. Seda enam, et tunnistaja selgitas veel, et SA Tallinna Kultuurikatla hanget rahastas ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), millega kaasnes linnale aruannete esitamise kohustus ja olulist rolli mängis ka renoveerimistööde lõpptähtaeg, sest kui tähtaeg ületatakse, siis on tagajärjeks see, et EAS küsib juba välja makstud raha tagasi. Tunnistaja sõnul tuligi SA Tallinna Kultuurikatla hanke põhiline ajasurve just EAS-i projektidest ja linnaeelarve kasutamisest. A. Ti ütlustest ja jälitustoimingu protokollidest nähtub, et A. T rääkis riigihankel võimalikust valeandmete esitamisest E. Sele samuti just seetõttu, et ta muretses, et EAS võib linnalt raha tagasi küsida. Seega K. Vi ütlused kinnitavad, et selline asjade kulg oleks võinud riigihankel kujuneda, kui poleks hakatud uurima võimaliku valeandmete esitamist ühe riigihankel osaleja poolt. Tunnistaja V. S andis 05.10.2017.a kohtuistungil ütlusi (4 kd, tl 92-96) selle kohta, et tema oli 2014.a SA Tallinna Kultuurikatla ainus juhatuse liige ja riigihanke „Kultuurikatla hoonesiseste kommunikatsioonisüsteemide võrkude/ehitushange“ vastutav isik, kes kinnitas kõik hankega seotud käskkirjad. Tunnistaja sõnul võtsid hankest osa RIITO Ehituse AS, ühispakkujad Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix, ühispakkujad OÜ Astlanda Ehitus ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg ning Caverion Eesti AS. Tehtud neljast pakkumisest osutusid kvalifitseerituks kolm (Caverion Eesti AS ei osutunud kvalifitseerituks kuna referents objektid ei vastanud nõuetele) ja edukaks pakkujaks tunnistati madalaima pakkumise teinud RIITO Ehituse AS. Edukaks pakkujaks tunnistamise käskkirja vaidlustas paremuselt teine pakkuja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix. Vaidlustuse tulemusena toimus vaidlustuskomisjoni istung, kus RIITO Ehituse AS selgitustest ilmnes, et nad ei ole kõikidest asjaoludest täpselt aru saanud, mille tõttu tunnistati RIITO Ehituse AS pakkumine mittevastavaks. Järele jäi kaks pakkumist, millest tunnistati paremuselt järgmine ehk ühispakkujad Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix edukaks pakkujaks. Sellele otsusele esitasid VAKO-sse vaidlustuse ühispakkujad OÜ Astlanda Ehitus ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg. Enne vaidlustuse esitamist suhtles tunnistaja K. Kiga, OÜ Astlanda Ehituse esindajaga, kes väitis, et Antifire pakkumine on tunnistatud vastavaks ebaseaduslikult, kuna

tema referentsid ei vasta tegelikkusele. Saadud info põhjal esitas tunnistaja enne VAKO protsessi algust Antifire Tuleohutuslahendused OÜ-le järelepärimise ja küsis selgitust, et kas vastab tõele, et nad on esitanud SA Tallinna Kultuurikatlale referentsid ekslikult. Antifire Tuleohutuslahendused OÜ vastas esitatud küsimusele paljasõnaliselt, esitamata tõendeid ja neid andmeid ei saadud ka mitmekordsel katsel (kolmanda katsena küsiti seda lausa otse referentsides näidatud Karulaugu objekti peatöövõtjalt Skanska ehituselt). Kuna teine pool ei teinud mingit koostööd selleks, et tõestada, et tema referentsid vastavad tõele, siis ei jäänud tunnistajal midagi muud üle, kui tunnistada ka ühispakkujate Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix pakkumine mittevastavaks. Tunnistajale jäi mulje, et ühispakkujatel Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix oli täielikult ükskõik sellest, kas nad saavad hankel jätkuvalt edukalt osaleda, kuigi tunnistaja oleks tahtnud temaga ikkagi lepingu sõlminud. Tunnistaja sõnul ei olnud neil ka valikut mitte kontrollida OÜ Astlanda Ehituse esindaja poolt esitatud väidet, sest esitatud andmete tõepärasuse kontrollimine on hankija kohustuseks. SA Tallinna Kultuurikatel tegi ühispakkujate Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix pakkumise mittevastavaks tunnistamise osas otsuse ennem kui seda jõudis teha VAKO. Tunnistaja ütluste kohaselt suhtles ta hanke teemal mõnel korral ka K. Viga, kui K. V selle kohta küsis, kuid ta ei ole tunnistajale andnud hanke kohta mingeid vihjeid. Tunnistaja sõnul ei vasta tõele ka see, et K. V oleks talle E. Se poolt edastatud informatsiooni valeandmete esitamise kohta edasi öelnud. Tunnistajal on olnud kogu aeg selline juhtimisstiil, et ülemustest tuleb hoiduda kaugele, neid võimalikult vähe kuulata ja proovida oma mõistusega teha nii kaua kui lahti lastakse. Tunnistaja selgitas, et ei saa välistada, et K. V võis talle sellise informatsiooni edastada, kuid igal juhul ei olnud see talle tähtis informatsioon ja ta ei mäleta sellest midagi. Tunnistaja sõnul kohtus ta 2014.a detsembris ka E. Sega AS Tallinna Kultuurikatla rahaliste vahenditega seonduvalt. Kaitsja O. Nääsi küsimusele, kas keegi andis tunnistajale mingisuguse korralduse tagada OÜ Astlanda Ehitus ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg ühispakkumise võit selles hankemenetluses, vastas tunnistaja, et „Kindlasti mitte, meie suhted ei olnud selle perioodil kuigi head, pigem vastupidi, ma ei olnud nende töötempoga rahul, paljude asjadega, nii et ei, mitte mingil juhul.“ Tunnistaja sõnul oli EAS-l SA Tallinna Kultuurikatla renoveerimise töökorralduslikust seisukohast võtmeroll, nad pidid käima mööda nööri ja neil oli aruandluskohustus. EAS jälgis väga pingeliselt, lausa närviliselt, kogu hankemenetluse vaidlustuse perioodi ja tunnistaja üritas iga hinna eest sõlmida lepingu alguses RIITO Ehituse AS-ga, seejärel hankemenetluses järgmise kohal oleva pakkujaga ja siis kolmandaga, sest lepingu mittesõlmimise tagajärg oleks olnud igal juhul 3 miljoni euro kaotamine. Tunnistaja sõnul ei olnud tal SA Tallinna Kultuurikatla renoveerimisprotsessiga seoses mingeid isiklike kokkupuuteid A. Tiga. Tunnistaja V. S kinnitab seega samuti, et mingisugust survet ei E. Se ega kellegi teise poolt temale kellegi hanke võitjaks tunnistamiseks avaldatud ei ole. Lisaks nähtub ka V. Si ütlustest EAS-i roll kogu hankemenetluses, mis oleks halvimal korral võinud kaasa tuua linnale rahalise kaotuse, mille pärast avaldas muret ka A. T. Tunnistaja V. S selgitas ka seda, et Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ei esitanud vaatamata korduvatele palvetele vajaminevaid tõendeid, ei teinud koostööd. Selles osas lähevad tunnistaja V. Si ja A. N ütlused omavahel vastuollu. Kohus leiab, et selles osas on usaldusväärsed V. Si ütlused, sest probleemid Antifire Tuleohutuslahendused OÜ-ga nähtuvad ka 19.01.2016.a asitõendi vaatlusprotokollist Põhja pst 5, Tallinn, olevates tööruumides välisele kõvakettale kopeeritud kasutaja V. S gmaili kontolt Mailstore Home tarkvaraga alla laetud e-kirjade kohta koos lisatud väljatrükkidega (47 kd, tl 178-242). See tõend tõendab, et K. T. kirjutas 14.11.2014.a V. S’ile ja uuris, kas hanke osas on selgunud lahendus. V. S on kirjale vastanud järgmiselt: „Eile toimus vaidlustuskomisjoni istung. Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix kolmanda isikuna kohale ei tulnud. Vaatamata meie

poolt kahel korral esitatud konkreetsetele küsimustele pole Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix esitanud tõendeid mis kinnitaks riigihankes referentstöödena esitatud tööde tegelikku tegemist referentsperioodil. Kavatseme täna ette valmistada otsuse Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix RHS § 38 lg 1 p 6 kohaselt kõrvaldamiseks hankemenetlusest kuna pakkuja on esitanud valeandmeid. Kavatseme edukaks tunnistada OÜ Astlanda Ehitus ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg pakkumuse.“ Tõendist nähtuvalt vastavad seega tõele ka tunnistaja K. T. ütlused selle kohta, et ta on uurinud V. Si käest hanke kulgemise kohta. V. Si e-kirjast Antifire Tuleohutuslahendused OÜ-le (52 kd, tl 63) nähtub, et 03.11.2014.a on V. S on teinud ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks ning on olnud avatud kokkulepetele tõendamise viisi osas. Seega ei vasta tõele tunnistaja A. N ütlused selles osas, et SA Tallinna Kultuurikatlal puudus tahe koostööks. V. Si 03.11.2014.a kirjast (52 kd, tl 64) K. Kile nähtub, et V. S põhjendab vastuseks K. Ki päringule pakkumise asjaolusid, eduka pakkuja vastavust seadusele jne. Seega võib eelnevatest tõenditest tulenevalt väita, et hankemenetlus käis täie hooga ja vastavalt seadustele enne 04.11.2014.a kohtumist E. Se ja A. Ti vahel. 06.11.2014.a SA Tallinna Kultuurikatla vastusest vaidlustusele (52 kd, tl 69-71) nähtub, et kaks päeva peale E. Se ja A. Ti kohtumist on hankija seisukohal, et vaidleb vaidlustusele vastu, kuna hankija on alles kontrollimas väidetavat valeandmete esitamist. Vaidlustusele on vastuse koostanud advokaat K. Suurkivi, mitte SA Tallinna Kultuurikatel. Seega on ilmne, et hanke korraldamises ja selle käigus püüti igati järgida seaduse nõudeid, mingit mõjutamist ei toimunud ja V. Si ütlused on usaldusväärsed. Tunnistaja T. T andis 11.09.2019.a kohtuistungil ütlusi (49 kd, tl 42-44) selle kohta, et ta tunneb A. Ti 1993.aastast. Töötab tema ettevõttes Rand ja Tuulberg juhatuse liikmena ja nende suhe on ametialane. Tunnistaja andis oma ütlustes informatsiooni SA Tallinna Kultuurikatla riigihanke käigu ja tulemuste kohta. Tunnistajal puudusid igasugused andmed selle kohta, et seoses SA Tallinna Kultuurikatla hankega kavatsetakse kellelegi altkäemaksu pakkuda. Tunnistaja teadis, et A. T on Tallinnas teisipäeviti ja kolmapäeviti ning elab alaliselt Tartus. Tunnistaja H. S andis 11.09.2019.a kohtuistungil ütlusi (49 kd, tl 44-47) selle kohta, et A. Tiga on ta tuttav üle 20 aasta. Tunnistaja töötab Astlanda Ehituse peajuristina. Tunnistaja kirjeldas üksikasjalikult SA Tallinna Kultuurikatla riigihanke protsessi. Selles osas on tunnistaja ütlused teiste tõenditega täielikult kooskõlas. Tunnistaja lisas, et mingisuguse hüve andmise kaudu poleks saanudki hankemenetlust kallutada arvestades riigihangete ülima formaliseerituse ja läbipaistvuse põhimõtet. Hankija, saades teada valeandmete esitamisest, pidigi tegema kõrvaldamise otsuse, muud võimalust hankijal lihtsalt polnud. Tunnistaja sõnul oli tema ja tema osakonna ülesanne see hange vaidlustada. See oli meeskonna töö, et saavutada tulemus. A. T sellesse meeskonda ei kuulunud. Tunnistaja kirjeldas ka riigihangete vaidlustamise korda. Kohtu hinnangul ei ole alust kahelda tunnistajate T. T ja H. S ütlustes, need on kooskõlas teiste tõenditega ja eluliselt usutavad. Tunnistaja H. S teadis, milline on hangete vaidlustamise kord. Pole kahtlust, et tunnistaja tegeles konkreetse hankega oma erialasest pädevusest tulenevalt ja ei vajanud selleks A. Ti abi, veel vähem tema pöördumist linnapea poole hüve pakkumiseks, et asi lahendada firma kasuks. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et mitte ükski tunnistaja ei kinnita, et SA Tallinna Kultuurikatla riigihanke puhul oleks rikutud seadust, kedagi põhjendamatult hanke

võitjaks tunnistatud. Riigihankega tegelenud isikud ei tunnistanud kohutistungil antud ütlustes, et neid oleks hankeprotsessi käigus keegi mõjutanud, survestanud või ebaseaduslikku hanke lahendust tegema sundinud. Lisaks nõustub kohus kaitsjaga, et puudub mõistlik ja usutav põhjus, miks pidi A. T andma Tallinna linnapeale altkäemaksu SA Tallinna Kultuurikatla hanke mõjutamiseks, kui konkurendi kõrvaldamine hankemenetlusest oli hõlpsalt saavutatav õiguspäraseid kanaleid pidi ja A. T oli sellest võimalusest ka teadlik. Advokaadibüroo Varul AS õigusarvamuse: Tallinna Linnavalitsuse tegevuse ja SA Kultuurikatel tegevuse õiguspärasuse hindamine seoses Mäekalda tn 14 – L. Koidula 34. vahetaotlusega, Sihi tn 108 ebaseadusliku ehitustegevusega, Mündi 2/Raekoja plats 10/Saiakangi 1 ärirüümide üürile andmisega, Meriton Hotelsi’lt INTA kongressi korraldamisel teenuste tellimisega ning SA Kultuurikatel hoonesiseste kommunikatsioonisüsteemide/võrkude ehitushankega (48 kd, tl 72-173) kohta märgib kohus järgmist. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et nimetatud õigusarvamus ei saa olla kohtus tõendiks. Õigusliku hinnangu sellele, kas on toime pandud mingi kuritegu või mitte, kas kuriteokoosseis on täidetud, annab kohus, uurides kohtule esitatud tõendeid vahetult võistlevas menetluses, mitte advokaadibüroo. Õigusarvamuses on muuhulgas intervjueeritud inimesi, kelle oleks võinud kutsuda kohtuistungile ütlusi andma, selline on võistleva menetluse praktika. Kohus ei arvesta õigusarvamust ega selle lisasid kohtus lubatava tõendina. Kohus nõustub kaitsjaga, et tõendite hindamisel ei saa omistada mingit tähendust asjaolule, et E. Sega kohtumised ja A. Ti poolsed raha väljavõtmised on ajaliselt kokku langevad. Süüdistatav selgitas kohtuistungil, et ta elab alaliselt xxxx. Töökohti on süüdistataval kaks – Tartus, Sõbra 54 ja Tallinnas, Peterburi tee 2F, kuna ta liigub kahe linna vahel. Süüdistatava ütluste kohaselt liigub ta täpselt ühe rütmiga – esmaspäeva alustab Tartus, teisipäeval sõidab Tallinna, kus on vastavalt vajadusele. Asjaolu, et süüdistatav käib just teisipäeviti Tallinnas asju ajamas tuleb välja ka kohtus uuritud tõenditest, nii kirjalikest tõenditest (nt leidsid paljud tema kohtumised E. Sega aset just teisipäeviti, sularaha väljavõtmine toimus teisipäeviti) kui isikulikest tõendiallikast (nt tunnistaja T. T ja M. S teadsid, et süüdistatav on Tallinnas just teisipäeviti). Seega on mõistetav, et kui süüdistatav tuli teisipäeval Tallinnasse, siis ajastas ta selleks päevaks nii oma kohtumised kui ka näiteks raha väljavõtmised. Süüdistatav A. T on kohtuistungil andnud ütlusi selle kohta, et ta tunneb E. St väga hästi ja pikka aega. Nende esimene kohtumine oli 1970.a lõpus 1980.a alguses, nad on head tuttavad ja nad olid xxxx, elades naabrid. Süüdistatava sõnul arutas E. S väga meelsasti temaga majandusasju, nad said aastas kümmekond korda kokku. Süüdistatav A. Ti ütluste ja teiste kriminaalasjas uuritud tõenditega (nt jälitustoimingute protokollidega) on seega tõendamist leidnud, et A. T ja E. S olid pikaajalised tuttavad ja sõbrad, nad suhtlesid omavahel erinevatel teemadel, nad said kokku ka oma vabal ajal (näiteks kui E. S oli parajasti mingil põhjusel Tartus) ja nendel kokkusaamistel vesteldi igasugustel teemadel (spordist, poliitikast) ehk et nende suhe ei olnud üksnes ametialane. Kohtu hinnangul ei saa sellisest omavahelisest läbisaamisest ja teemade arutamisest lugeda välja kuriteokoosseisude täitmist. Kõige eelneva tõttu on kohus seisukohal, et kriminaalasjas ei ole tuvastamist leidnud A. Ti ja E. Se vahel ebaõiguskokkuleppe sõlmimine. Kriminaalasjas puuduvad ammendavad tõendid A. Ti poolt nii E. Sele 09.12.2014.a 50 000 euro üleandmise kohta kui ka E. Sele 03.03.2015.a 30 000 euro üleandmise kohta. Seega leiab kohus, et A. T tuleb talle KarS § 298 lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista kuriteo objektiivse koosseisu puudumise tõttu. Kuivõrd A. Tile etteheidetavas teos puudub objektiivne koosseis, siis puudub kohtul ka põhjus jätkata A. Tile etteheidetava teo edasist analüüsimist vastavalt deliktistruktuurile.

mineva aja käivitada ka mingi muu toiming, mis sisaldab endas viidet sellisele teatele ja mõjutab samamoodi oluliselt kahtlustatava olukorda. Kriminaalmenetluse alustamine – kui see (s.t esimene menetlustoiming) isiku olukorda oluliselt ei mõjuta – üldjuhul menetlusaega ei käivita (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p-d 586-588). 09.02.2011.a õigusabipalvest nr PRP-7/11/905 Šveitsi Konföderatsiooni pädevale õigusasutusele (6 kd, tl 1-245, 7 kd, tl 1-153) nähtub, et Eesti Vabariigi Kaitsepolitseiameti menetluses on kriminaalasi nr 11700000010 selle kohta, et Tallinna linnapea E. Se tegevuses on ilmnenud EV Karistusseadustiku § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk rahapesu tunnused. Kokkuvõtvalt selgub sellest õigusabipalvest muuhulgas, et 2008 aasta välja kuulutatud toitlustuskioskite konkursi võitjaks sai ärimees A. K, kes on Meriton Hotels AS-le kuuluva hotelliketi rajaja ning E. Se juhitava Eesti Keskerakonna suurtoetaja. Õigusabipalve kohaselt sai A. K Tallinna linnalt kooskõlastuse ainult ühe kioski asukoha suhtes ning ülejäänud kioskite asukohtade projektid olid linna ametiasutustega kooskõlastamata, kuid vaatamata sellele need avati ja need tegutsesid. Teiste kioskite asukohtadele anti kooskõlastused tagantjärele. Samuti selgub õigusabipalvest, et laiendati A. Kile kuuluva Grand Hotel Tallinn hoonete kompleksi ja rajati veepark, ent hoonete ehitusel ei peetud kinni kooskõlastatud ehitusprojektist, kuid hoolimata sellest on ehitis linnapea survel tagantjärele seadustatud. Lisaks on õigusabipalves märgitud, et esineb piisav alus arvata, et Tallinna linnapea E. S võib olla saanud A. Ki käest ebaseaduslikult raha (pistist/altkäemaks) selle eest, et võita kioskite konkurss, püstitada kooskõlastusteta kioskid ning need tagantjärele seadustada. Samuti selle eest, et lihtsustada hotelliehituse käiku ning seadustada kõrvalekaldeid ehitusnõuetest. Kohus ei muuda enda 18.02.2019.a kohtumääruses toodud seisukohta ning leiab endiselt, et nimetatud õigusabipalves on käsitletud A. Kit kui kuriteo toime pannud isikut. Õigusabipalves on selgelt välja öeldud, et E. S võib olla saanud A. Ki käest ebaseaduslikult raha ja kirjeldatud ka seda, mille eest A. K võis E. Sele raha anda. Asjaolu, et konkreetselt ei ole nimetatud, millise kuriteo A. K võis seejuures toime panna karistusseadustiku sätete järgi, ei lükka ümber seda, et sisuliselt väidetakse siiski, et A. K võis olla toime pannud kuriteo. Kaitsja ongi seisukohal, et A. K sai kõnesoleva kriminaalmenetlusega seotud asjaoludest teada 2011.a lõpus kui tema poole pöörduti Šveitsi pangast seoses eelnimetatud Riigiprokuratuuri 09.02.2011.a õigusabipalvega. Samuti aitas A. K samal ajaperioodil E. Sel leida Šveitsist advokaati viimase poolt Eesti Vabariigi poolt saadetud õigusabipalvega seotud toimingute vaidlustamiseks. A. K on 18.02.2012.a esitanud ka kaebuse Tallinna Halduskohtule seoses eelnimetatud õigusabipalvega. Nende faktide üle ei ole menetluses kunagi vaidlust olnud. Ühtlasi on kaitsja kohtule esitatud taotluses viidanud sellele, et A. K juhtis ka oma avalikus 05.09.2012.a pöördumises prokuratuuri tähelepanu sellele, et tema suhtes avalikult teadaoleva kriminaalmenetluse läbiviimine ja tema osas põhjendamatute kahtlustuste tõstatamine kahjustab oluliselt tema head nime ja mainet. Kohus nõustub kaitsjaga, et see fakt kinnitab veelkord, et A. K oli teadlik enda suhtes läbiviidavast menetlusest, sõltumata sellest, et teda otseselt ei allutatud menetlustoimingutele. Tõele vastab ka see kaitsja väide, et A. K oli alates 2011.a lõpust kuni vähemalt kriminaaltoimiku tutvumiseks esitamiseni (26.05.2016.a) teadmatuses, millise kuriteo toimepanemises teda üldse kahtlustatakse. Süüdistusakt esitati kohtusse 21.11.2016.a ja alles siis sai A. K teada, milles teda lõplikult süüdistatakse ehk viis aastat hiljem, kui ta sai teada enda suhtes läbiviidavast kriminaalmenetlusest.

Mõistliku menetlusaja kulgemist hakatakse arvestama hetkest, kui on selge, et isiku osas esineb kuriteokahtlus ja selle kahtluse osas on asutud koguma tõendeid sekkudes isiku eraellu. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga selles, et mõistliku menetlusaja kulgemisel tuleb arvestada kogu süüteomenetlust tervikuna sõltumata sellest, millises menetluslikus seisundis puudutatud isik oli. On tõsi, et eelnimetatud Šveitsile esitatud õigusabipalves osundatakse muuhulgas ka A. Kile kui kuriteo toimepannud isikule. Seega A. K oli teadlik enda suhtes läbiviidavast menetlusest, sõltumata sellest, et teda otseselt ei allutatud menetlustoimingutele. Eelneva tõttu nõustub kohus kaitsja seisukohaga, et antud kriminaalasjas hakkas kriminaalmenetlus tervikuna A. Kit mõjutama vähemalt 2011.a lõpust kui A. K sai avalikult teada sellest, et teda kahtlustatakse kuriteo toimepanemises, mistõttu tuleb mõistliku menetlusaja kulgemist A. Ki suhtes arvestada just sellest ajast. Riigikohus on märkinud, et menetlusaja mõistlikkuse hindamise aluseks olev ajavahemik tuleb tuvastada iga kuriteo puhul eraldi (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. juuni 2015.a otsus asjas nr 3-1-1-53-15, p 9). Süüdistuse kohaselt pani A. K esimese kuriteo toime 30.06.2014.a (5 aastat ja 6 kuud enne kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist 14.01.2020.a), kui A. K väidetavalt avaldas esmakordselt soovi et E. S kasutaks oma ametiseisundit Tallinna linnapeana ning korraldaks Tallinna Kesklinna valitsuse ning Estkompexim Toitlustus OÜ vahelise äriruumide aadressil Mündi tn 2 / Raekoja plats 10 / Saiakang 1, Tallinn, rendilepingu tähtaja pikendamise ning pikendaks seda tavapärase viie aastase tähtaja asemel kümne aasta võrra. Viimane kuriteoepisood on süüdistuse kohaselt A. Ki poolt toime pandud 02.12.2015.a, kui A. K nõustus pikendama E. Se laenu tähtaega ja sõlmis vastavasisulise lepingu (4 aastat ja 1 kuu enne kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist 14.01.2020.a). Oma olemuselt ei ole tegemist nii keerulise ja mahuka süüdistusega, mille menetlemine nii pikalt aega peaks võtma. Seega leiab kohus, et isegi, kui arvestada A. Ki menetlusaega selliselt, et mõistlik menetlusaeg hakkab kulgema 22.09.2015.a teostatud läbiotsimisest alates (nagu leidis kohus 18.02.2019.a kohtumääruses), on menetlusaeg ka siis ebamõistlikult pikk (seda, millistel põhjustel menetlus on veninud, selgitab kohus allpool). Kuidagi ei saa kohus, nõustudes samal ajal kaitsja positsiooniga, nõustuda sellega, et kui isiku suhtes viiakse algselt läbi kriminaalmenetlust puutumuses ühe süüteoga, aga hilisemalt leitakse, et ta võib olla toime pannud veel teisegi süüteo (kusjuures kriminaalasjad on ühendatud ühte menetlusse ja mõistliku menetlusaja kulgemist arvestatakse seonduvalt teise süüteoga), siis ei oma esialgne kahtlustus ja seeläbi isikule põhjustatud ebamugavused ning üleelamised mõistliku menetlusaja tähenduses mingit tähtsust. „Sellise tõlgenduse korral võiks ka nö teist kahtlustust samuti 3-4 aastat uurida ja siis leida, et ka see polnud põhjendatud ning asuda uurima hoopis 3.-ndat, seejärel 4.-ndat versiooni jne ning väita, et mõistlik menetlusaeg pole isiku suhtes jätkuvalt möödunud“ , selgitas kaitsja oma mõttekäiku. Kaitsjate hinnangul kaotaks sellise tõlgendusega nõustumine mõistliku menetlusaja põhimõte sisulise tähenduse, sest süüdistajal on võimalik sellest nö „mööda minna“ põhjendusega, et esialgne kahtlustus ei osutunud põhjendatuks, aga me oleme hiljem esitanud kahtlustuses hoopis teises süüteos. Sellise tõlgendusega kohus nõustub ja kordab, et mõistliku menetlusaja hindamisel saab antud kriminaalasjas (juhul, kui mitte arvestada selle kulgemise algust alates 2011.a lõpust) arvestada 2011.a lõpust kulgevad perioodi mõistliku menetlusaja hindamise kontekstis väga olulise nn muu asjaoluna KrMS § 2052 mõttes. Esimese astme motiveeritud kohtulahendini jõudis kohus 26.03.2020.a. Kohtumenetlus lisas menetlusaega kokku üle kolme aasta. Seega on alust väita, et kriminaalmenetlus on A. Ki suhtes

üle 8 aasta, mis ilmselgelt on ebamõistlikult pikk aeg ka EIK kohtupraktika kohaselt ja seetõttu tuleb hinnata kõnesolevas kriminaalmenetluses mõistliku menetlusaja nõude rikkumist. Kriminaalmenetluse lõpetamine mõistliku menetlusaja möödumise tõttu eeldab KrMS § 2742 lg 1 kohaselt esmalt süüdistatava nõusolekut. KrMS § 2742 lg 1 alusel menetluse lõpetamine on käsitatav riigi ja süüdistatava kokkuleppena. Sellise kokkuleppega tunnistab riik, et on süüteoasja ebamõistliku menetlusajaga riivanud süüdistatava õigusi, ning isiku põhiõiguste riive süvenemise vältimiseks loobub asja edasisest menetlemisest ja süüküsimuse lahendamisest. Süüdistatav nõustub ebamõistlikust menetlusajast tuleneva riive hüvitisena menetluse lõpetamise ja süüküsimuse lahendamata jätmisega. Sellega loobub ta mõnedest menetluslikest garantiidest, mis kaasneksid menetluse jätkamisel, näiteks õigusest nõuda õigeksmõistmise korral süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. novembri 2017. a kohtumäärus nr 1-167507/12, p 15). Kui kaitsja taotleb kriminaalmenetluse lõpetamist seoses mõistliku menetlusaja möödumisega ja süüdistatav on andnud lõpetamiseks nõusoleku, siis tuleb kohtul lahendada see küsimus esmajärjekorras, sõltumata sellest, kas kaitsja taotleb lisaks menetluse lõpetamisele alternatiivselt ka süüdistatava õigeksmõistmist. Olukorras, kus kohus tuvastab mõistliku menetlusaja nõude rikkumise ja otsustab menetluse seetõttu lõpetada, pole taotlusel süüdistatava õigeksmõistmiseks enam iseseisvat tähendust. Niisugusel juhul on menetluse jätkamine ebamõistlikust menetlusajast tingitud menetluse lõpetamise tõttu välistatud. Selles seisnebki süüdistatava ja riigi kokkulepe, mille puhul loobuvad mõlemad pooled kriminaalmenetluse lõpetamise korral KrMS § 2742 lg 1 alusel süüküsimuse edasisest lahendamisest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. detsembri 2019.a kohtumäärus nr 1-1710050, p 11). Kui isik leiab, et tema suhtes läbiviidud süüteomenetlus on olnud õigusvastane ning ta soovib nõuda menetlusega tekitatud kahju hüvitamist, on tal võimalik jätta menetluse lõpetamiseks nõusolek andmata ja pärast süüteomenetluses õigeksmõistva otsuse langetamist või pärast süüteo aegumise tõttu süüteomenetluse lõpetamist nõuda süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 03. novembri 2017.a kohtumäärus nr 116-7507/12, p 15). Süüdistatav A. Ki kaitsja taotles kohtuvaidlustes kas A. Ki õigeksmõistmist või alternatiivselt menetluse lõpetamist seoses mõistliku menetlusaja möödumisega. Riigikohtu praktika annab suunised, et süüdistatava nõusoleku olemasolu korral tuleks kriminaalmenetluse lõpetamise taotlus seoses mõistliku menetlusaja möödumisega lahendada esmajärjekorras. Süüdistatav A. K on oma nõusolekut kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses mõistliku menetlusaja möödumisega väljendanud kohtumenetluses korduvalt ja seda on tema kaitsja vandeadvokaat A. Pilv korduvalt ka taotlenud, mistõttu lahendabki kohus esmajärjekorras küsimuse just kriminaalmenetluse lõpetamisest. Lisaks süüdistatava nõusolekule hinnatakse Euroopa Inimõiguste Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt menetlusaja mõistlikkust konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures eeskätt järgmistest kriteeriumidest: 1) kohtuasja keerukus; 2) süüdistatava ja tema kaitsja (kaebaja) käitumine; 3) asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine ja 4) selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul (vt nt König vs. Saksamaa, otsus 28. juunist 1978, p-d 99 ja 111; Kudla vs. Poola, p 124; Valeriy Kovalenko vs. Venemaa, otsus 29. maist 2012, p 58). Nendele samadele põhimõtetel tuginedes on kriminaalasja mõistliku menetlusaja küsimust lahendanud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. juuni 2013. a otsus kohtuasjas nr 3-1-1-63-13 p 9, Riigikohtu üldkogu

Kohus võtab eeltoodud nimetatud kriteeriume arvesse ka käesoleva kriminaalasja mõistliku menetlusaja küsimust analüüsides.

õigustuseks selle isiku puhul, keda liidetav kriminaalasi üldse ei puuduta.

27) 10.10.2017.a – kirjalike tõendite uurimine ja tunnistajate ülekuulamine; 28) 11.10.2017.a – kirjalike tõendite uurimine ja tunnistajate ülekuulamine; planeeritud kohtuistungid 12.10.2017.a ja 17.10.2017.a ei toimunud; 29) 18.10.2017.a – kirjalike tõendite uurimine ja tunnistajate ülekuulamine; planeeritud kohtuistungid 19.10.2017.a, 07.11.2017.a, 08.11.2017.a, 09.11.2017.a, 14.11.2017.a, 15.11.2017.a ja 16.11.2017.a ei toimunud; 30) 12.12.2017.a – istung lükati edasi seoses süüdistatav E. Se haiglas viibimisega; planeeritud kohtuistungid 13.12.2017.a ja 14.12.2017.a ei toimunud; 31) 23.01.2018.a – istung lükati edasi seoses süüdistatav E. Se haigestumisega; planeeritud kohtuistungid 24.01.2018.a ja 25.01.2018.a ei toimunud; 32) 30.01.2018.a – asjatundja ülekuulamine; planeeritud kohtuistung 31.01.2018.a ei toimunud; 33) 06.02.2018.a – vandeadvokaadid O. Nääs ja Gretta Oltjer-Timberg esitasid taotluse lõpetada KrMS § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 p 6 alusel kriminaalmenetlus nr 1-16-10503 osaliselt E. Sele esitatud süüdistuses ja palusid kohtul kriminaalmenetluse lõpetamisel anda E. Se kaitsjale menetluslike taotluste esitamiseks tähtaeg 7 (seitse) päeva; planeeritud kohtuistungid 07.02.2018.a, 08.02.2018.a ei, 13.02.2018.a, 14.02.2018.a, 15.02.2018.a, 20.02.2018.a, 21.02.2018.a, 22.02.2018.a, 27.02.2018.a, 28.02.2018.a, 01.03.2018.a, 06.03.2018.a, 07.03.2018.a, 08.03.2018.a, 20.03.2018.a, 21.03.2018.a, 22.03.2018.a, 03.04.2018.a, 04.04.2018.a, 05.04.2018.a, 10.04.2018.a, 11.04.2018.a, 12.04.2018.a, 17.04.2018.a, 18.04.2018.a, 24.04.2018.a, 25.04.2018.a, 26.04.2018.a, 08.05.2018.a, 09.05.2018.a, 10.05.2018.a, 15.05.2018.a, 16.05.2018.a, 17.05.2018.a, 22.05.2018.a, 23.05.2018.a, 24.05.2018.a, 29.05.2018.a, 30.05.2018.a ja 31.05.2018.a ei toimunud 34) 05.06.2018.a – kohus lõpetas E. Se suhtes menetluse, süüdistatav A. Ki kaitsja vandeadvokaat A. Pilv esitas taotluse menetluse lõpetamiseks A. Ki suhtes mõistliku menetlusaja nõude rikkumise tõttu ja H. Ti kaitsja vandeadvokaat T. T. esitas taotluse E. Se suhtes kordusekspertiisi teostamiseks; 35) 06.06.2018.a – kohtuistung lükati edasi seoses Harju Maakohtu 05.06.2018.a määrusele edasikaebuse esitamisega; planeeritud kohtuistungid 07.06.2018.a, 12.06.2018.a, 13.06.2018.a, 14.06.2018.a, 19.06.2018.a, 20.06.2018.a ja 21.06.2018.a ei toimunud; 36) 04.09.2018.a – korraldav istung prokuratuuri poolt 15.08.2018.a esitatud taotluse lahendamiseks ja kohus lõpetas P. Ki suhtes menetluse; planeeritud kohtuistungid 05.09.2018.a, 06.09.2018.a, 11.09.2018.a ja 12.09.2018.a ei toimunud; 37) 15.01.2019.a – süüdistatav A. Ki kaitsja vandeadvokaat A. Pilv esitas taotluse menetluse lõpetamiseks A. Ki suhtes mõistliku menetlusaja nõude rikkumise tõttu koos menetluskulude hüvitamise taotlusega ja vandeadvokaadid Oliver Nääs ja Gretta OltjerTimberg esitasid kolm taotlust: 1) mõista Eesti Vabariigilt E. Se kasuks välja menetluskulud kogusummas 228 995,74 eurot; 2) tagastada E. Sele 22.09.2015.a aadressil xxxx toimunud läbiotsimise käigus äravõetud ja 03.05.2016.a Harju Maakohtu määrusega nr 1-16-3122 arestitud sularaha kogusummas 186 000 eurot ja 300 000 Eesti krooni; 3) mõista Eesti Vabariigilt E. Se kasuks välja 131 733,33 eurot ametist kõrvaldamisega tekkinud kahju hüvitamiseks; tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks ning jätta kohaldamata süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 5 lg 1 osas, milles see ei sätesta kahju hüvitamise nõudeõigust isikutele, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 199 lg 1 p 6 alusel ja edastada kohtulahend põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lg 1 alusel Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse alustamiseks; 38) 18.02.2019.a – kohus lahendas 15.01.2019.a esitatud taotlused; planeeritud kohtuistungid 18.03.2019.a, 20.03.2019.a, 21.03.2019.a, 22.03.2019.a, 25.03.2019.a, 26.03.2019.a, 01.04.2019.a, 05.04.2019.a, 08.04.2019.a ja 15.04.2019.a ei toimunud;

39) 29.04.2019.a – istung lükkus edasi kuni süüdistatava K. Kallo saadikupuutumatuse osas otsuse tegemiseni; 40) 17.06.2019.a – kirjalike tõendite uurimine ja tunnistajate ülekuulamine; 41) 18.06.2019.a – süüdistatav H. Ti ülekuulamine, prokuratuur esitas kohtule muudetud süüdistuse H. Ti ja K. Kallo osas, kohus lõpetas H. Ti suhtes menetluse ning eraldas kriminaalasjast süüdistatava MTÜ Eesti Keskerakond osas materjalid eraldi menetluseks, süüdistatava K. Kallo kaitsja K. Rande poolt kaitseaktis loetletud tõendite esitamine; 42) 19.06.2019.a – tunnistaja ülekuulamine; 43) 13.08.2019.a – süüdistatav V. Kunmani ülekuulamine; planeeritud kohtuistungid 14.08.2019.a ja 15.08.2019.a ei toimunud; 44) 29.08.2019.a – tunnistajate ülekuulamine ja süüdistatav A. Ki ülekuulamine; planeeritud kohtuistung 30.08.2019.a ei toimunud; 45) 10.09.2019.a – tunnistajate ülekuulamine ja süüdistatava A. Ti kaitsja I. Leppiku poolt kaitseaktis loetletud tõendite esitamine; 46) 11.09.2019.a – tunnistajate ülekuulamine ja süüdistatava A. Ti kaitsja I. Leppiku poolt kaitseaktis loetletud tõendite esitamine; 47) 12.09.2019.a – süüdistatava A. Ti ülekuulamine ja süüdistatava A. Ti kaitsja I. Leppiku poolt kaitseaktis loetletud tõendite esitamine; planeeritud kohtuistung 13.09.2019.a ei toimunud; 48) 04.10.2019.a – täiendavate tõendite esitamine; 49) 07.10.2019.a – kohtuvaidlused; 50) 11.10.2019.a – kohtuvaidlused; 51) 14.01.2020.a – kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamine. Eeltoodud kohtuistungite loetelust nähtub, et kohtuistungeid on korduvalt edasi lükatud seoses E. Se haigestumisega ja pikem vaheaeg kohtuistungites tekkiski seoses vajadusega määrata E. Se suhtes kordusekspertiis. Samuti tekkis kohtuistungitesse paus seoses sellega, et E. Se suhtes 05.06.2018.a tehtud menetluse lõpetamise määrus vaidlustati ja nimetatud määrus sai lõpliku lahendi Riigikohtust alles 21.12.2018.a. Kriminaalasja menetlemise kohtus on seega muutnud aeganõudvamaks süüdistatav E. Se tervisliku seisundiga seonduvad asjaolud (tema haigestumise tõttu kohtuistungite edasilükkamine, korduvad ekspertiisid, sellega seotud määruste vaidlustamine jne). Menetluse kestvust on aga mõjutanud ka tunnistajate ja kriminaalasja materjalide rohkus. Kriminaalasja menetlemise kiirus ei ole kuidagi olnud sõltuvuses A. Ki tegevusest või tegevusetusest. A. Ki tõttu ei ole ära jäänud mitte ükski kohtuistung, ka vaatamata sellele, et A. K ei ela Eestis ja tema osalemine menetluses on seotud lennureisidega, mis tema vanuses (A. Kil täitub 2020.a mais xxxx. eluaasta) on kurnavad ja väsitavad. Vastab tõele kaitsja väide, et ei A. K ega tema kaitsjad ei ole venitanud kohtulikku arutelu ega seda takistanud. Kohtul puuduvad igasugused andmed ka selle kohta, et A. K või tema kaitsjad oleksid takistanud kohtueelset uurimist. Seega – menetluse kiirus ei ole mingilgi määral olenenud A. Kist ega tema kaitsjatest. Menetlusaja mõistlikkuse hindamisel ei tohi ühe süüdistatava menetlust takistavat käitumist omistada kaassüüdistatavatele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 648).

Kohus nõustub kaitsja seisukohaga, et kõne all oleva kriminaalmenetluse kohtueelsel uurimisel on esinenud tegevusetuse perioode. Esimeses liidetud kriminaalasjas alustati menetlust 03.02.2011.a. ja kaitsjatele anti kriminaaltoimik tutvumiseks 24.05.2016.a. Seega kestis kohtueelne uurimine kokku 5 aastat ja 4 kuud. Kohus nõustub kaitsjaga ka selles, et vaatamata sellele, et antud kriminaalasjas tervikuna on koostatud mitmeid rahvusvahelisi õigusabipalveid, ei saa iseenesest olla mõistlik põhjendus pikale menetlusajale nii EIK kui Riigikohtu seisukohtade valguses. Kriminaalasjas 14913000039 alustati menetlust 17.04.2014.a ja selle kriminaalasjaga liideti kriminaalasi 14700000090, milles alustati menetlust 09.06.2014.a. Miks need kaks kriminaalasja liideti ühiseks menetluseks alles 22.11.2016.a ehk vahetult enne kriminaalasja kohtusse saatmist, sellele mõistlikku põhjendust kohtu hinnangul ei ole. Need kriminaalasjad ei puuduta süüdistatavate poolt toime pandud ühist kuritegu, et tulnuks vältida ühes ja samas kuriteos osalenud isikute kriminaalasja arutamist erinevates menetlustes. Mõlemas nendest kriminaalasjadest on süüdistatavaks üksnes E. S, kes ei ole kohtule teadaolevalt taotlenud kriminaalasjade ühendamist. Kohus on seisukohal, et antud juhul pikendas taoline kriminaalasjade ühendamine ebamõistlikult menetlusaega. Alates 03.02.2011.a on ligi kahe aasta kestel olnud kohtueelne menetlus väga passiivne ja sisuliselt on kogu tegevus piirdunud Šveitsi Konföderatsioonile esitatud õigusabipalve ja selle pinnalt tehtud täiendavate päringutega. Kui mõistliku menetlusaja algust hakata lugema alates 25.09.2015.a, siis kriminaalasjas kohtule esitatud materjalidest nähtub, et mitmeid kirjalikke tõendeid on asutud koguma alles 2015. aasta lõpus, kuigi neid oleks saanud koguda varem (menetlust alustati 17.07.2015.a). Seega on tuvastatav riigipoolne põhjendamatu viivitamine tõendite kogumisel kohtueelses menetluses. Kohtu tegevus kriminaalasja menetlemisel kohtus: • Prokuratuur edastas 29.11.2016.a Harju Maakohtule süüdistusakti ja kriminaalasi anti kohtunik Aulike Salo menetlusse. Kohtunik A. Salo esitas 30.11.2016.a taandamistaotluse ning Harju Maakohtu esimees Meelis Eerik taandas 05.12.2016.a kohtumäärusega kohtunik A. Salo kriminaalasja menetlemisest. Kohtunik Anne Rebase menetlusse määrati kriminaalasi 05.12.2016.a; • 13.02.2017.a kohtumäärusega määrati riigi õigusabi P. Kile; • 21.03.2017.a kohtumäärusega jättis kohus rahuldamata kaitsja O. Nääsi taotluse riigiprokurör Steven-Hristo Evestuse taandamiseks; • Kohus määras 11.04.2017.a kohtumäärusega ambulatoorse isiku kohtuarstliku komisjoniekspertiisi E. Se suhtes; • Kohus andis 13.04.2017.a kohtumäärusega süüdistatavad MTÜ Eesti Keskerakond, A. Ki, V. Kunmani, V. Ri, H. Ti, K. Kallo, A. Ti ja P. Ki kohtu alla ning määras kriminaalasja arutamise kuupäevad. Samuti lahendas kohus nimetatud määrusega kaitsjate poolt kaitseaktides esitatud taotlused, muuhulgas jättis rahuldamata süüdistatava A. Ki kaitsja vandeadvokaat A. Pilve poolt esitatud taotluse lõpetada A. Ki suhtes kriminaalmenetlus KrMS § 2742 lg 1 alusel; • 05.06.2017.a edastas Eesti Kohtuekspertiisi Instituut kohtule E. Se suhtes teostatud ekspertiisiakti nt xxxx; • Kohus andis 05.06.2017.a kohtumäärusega E. Se kohtu alla; • Kohus eraldas 10.08.2017.a kohtumäärusega krimimaalasjast V. Ri süüdistuses KarS § 296 lg 1 järgi seoses tema osas asja arutamisega kokkuleppemenetluses;

• • • • • • •

• • • •

04.10.2017.a kohtumäärusega määrati süüdistatav P. Kile rahatrahv 800 eurot seoses mõjuva põhjuseta 20.09.2017.a kohtuistungile mitteilmumisega; 08.02.2018.a kohtumäärusega määras kohus E. Se suhtes täiendava isiku kohtuarstliku komisjoniekspertiisi, täpsemalt terviseseisundi tuvastamise komisjoniekspertiisi; 05.06.2018.a kohtumäärusega lõpetati kriminaalasjas menetlus E. Se suhtes KrMS § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 p 6 alusel seoses süüdistatava parandamatult haigestumisega, mille tõttu ta ei ole võimeline kriminaalmenetluses osalema ega karistust kandma; 04.09.2018.a kohtumäärusega lõpetati P. Ki suhtes kriminaalasjas menetlus KrMS § 202 alusel; Kohus jättis 18.02.2019.a kohtumäärusega rahuldamata süüdistatava A. Ki kaitsja vandeadvokaat A. Pilve taotluse kriminaalasjas menetluse lõpetamiseks A. Ki suhtes KrMS § 2742 lg 1 alusel seoses mõistliku menetlusaja möödumisega; 18.02.2019.a kohtumäärusega lahendas kohus kohtumenetluse poolte esitatud menetluskulude taotlused; Kohus kaasas 18.02.2019.a kohtumäärusega E. Se kriminaalasjas kohtumenetlusse kolmanda isikuna ja muutis 03.05.2016.a Harju Maakohtu määruses esitatud vara arestimise õiguslikke aluseid ning arestis KarS § 83 lg 2, lg 3 p 2 alusel konfiskeerimise tagamiseks kolmanda isiku E. Se elukohast 22.09.2015.a toimunud läbiotsimisel leitud ja ära võetud sularaha summas 80 000 eurot ja tagastas E. Sele sularaha kogusummas 106 000 eurot ja 300 000 krooni; Kohus lõpetas 18.06.2019.a kohtumäärusega H. Ti suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalasjas menetluse; Kohus eraldas 18.06.2019.a kohtumäärusega kriminaalasjast süüdistatava MTÜ Eesti Keskerakond osas materjalid eraldi menetluseks seoses süüdistatava sooviga sõlmida kokkulepe; 14.01.2020.a kuulutas kohus kohtuotsuse resolutiivosa; Kohus tegi kriminaalasjas motiveeritud kohtuotsuse 26.03.2020.a.

Kui vaadata eeltoodud kohtuistungite toimumise ajakava ja kohtu tegevust kriminaalasja menetlemisel, siis saab öelda, et kohus on aktiivselt kriminaalmenetlust toimetanud ja kohtust tingitud põhjustel ei ole kriminaalmenetlus käesolevas asjas veninud.

tõusetunud kahtlustuste ümber lükkamisega või vähemalt äripartneritele selgituste andmisega, et partnerid peaksid teda jätkuvalt usaldusväärseks ja tõsiseltvõetavaks. Teada on, et vähemalt osa kriminaaltoimikust oli lekkinud (lekitatud) ajakirjandusse juba enne kohtulikku uurimist. Kuna A. K ei ela Eesti Vabariigis, siis on olnud tema kohtusse jõudmine seotud paljude lennureisidega, mis on ilmselgelt eeldanud pidevat ja pikaajalist elu- ja töökorralduse ümberplaneerimist. Käesoleva kriminaalmenetluse raames on A. K pidanud taluma mitmesuguseid piiranguid. Läbi on otsitud tema elukoht ja töökoht. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et A. Ki riive tema põhiõigustele on olnud ilmselgelt äärmiselt intensiivne ja pikaajaline. A. Ki puhul tuleb muuhulgas arvestada mõistliku menetlusaja hindamisel ka seda, et ta on sündinud xxxx, seega saab ta 2020.a mais xxxx-aastaseks. Seega on A. K kõrges eas isik. Karistusseadustiku kohaselt võib kõrges eas inimene olla rauk (vanem kui 75 aastat) või isik, kes on jõudnud oodatava keskmise eluea lähedale, nt on xxxx aasta vanune (KarS § 57 komm 9). Tema suhtes kriminaalmenetluse jätkumine ei ole ka seetõttu mõistlik. Kõrges eas olevate isikute puhul on reaalne oht, et jätkuv menetlus saab takistuse isiku tervisliku seisundi halvenemise tõttu ja menetluse lõpetamiseks tekib lisaks ebamõistlikule menetlusajale veel teinegi alus (KrMS § 199 lg 1 p 6). Väärib märkimist, et A. Kil oleks olnud kogu menetluse kestel kindlasti võimalusi pöörduda arsti poole ja saada sealt tõend selle kohta, et ta ei saa ühel või teisel päeval kohtuistungil osaleda, kuna tema tervis seda ei võimalda. A. K ei ole sellist võimalust kasutanud ning on kohtu suhtes käitunud igati austavalt ja lugupidavalt. Kohtu hinnangul puudub asjas positiivne prognoos kriminaalmenetluse lõppemiseks lähitulevikus. On ilmne, et selles kriminaalasjas kaevatakse kohtuotsus edasi ja et kriminaalasi läbib kõik kohtuinstantsid. Seega lisandub kriminaalmenetlusele ajaliselt heal juhul vähemalt aasta, kuid realistlikum on, et isegi rohkem, kuna asja menetlemist pärsivad ilmselgelt ka maailmas tekkinud eriolukorrad ja liikumispiirangud seoses COVID19 viirusega. Harju Maakohus lõpetas menetluse E. Se suhtes 05.06.2018.a määrusega. Määrus vaidlustati, Tallinna Ringkonnakohus tegi lahendi 14.08.2018.a, mis taas vaidlustati, Riigikohus võttis kaebuse menetlusse 30.10.2018.a ja tegi asjas lahendi 21.12.2018.a. Seega kulus määruskaebemenetluses lõpplahendi saamiseks üle poole aasta. Seega on alust eeldada, et lõpliku kohtuotsuse saamiseks kulub oluliselt rohkem aega. Juhul, kui näiteks esimese kohtuastme lahend tühistatakse ning kriminaalasi saadetakse tagasi uue lahendi tegemiseks, siis on ajaline perspektiiv hoopis hägusem. KrMS § 2742 lg 1 kirjeldatud meetme üks eesmärk on vältida isiku põhiõiguste riive edasist süvenemist. Kohus leiab ka, et kriminaalasjas menetluse jätkumine põhjustaks menetluses osalejatele põhjendamatuid kulusid, sealhulgas aja- ja inimressursi raiskamist. Kohus leiab, et mõistlik menetlusaeg on möödunud ja seda rikkumist ei ole võimalik muul viisil (näiteks mõistetavat karistust kergendades) hüvitada, arvestades just kogu kriminaalemenetluse kestvust tervikuna ja selle intensiivset mõju süüdistatav A. Kile pika perioodi vältel. Menetluse jätkamine riivaks süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ebaproportsionaalselt võrreldes avaliku menetlushuviga. Avalik menetlushuvi antud kriminaalasja vastu rauges sisuliselt pärast seda, kui A. Ki kaassüüdistatava E. Se suhtes menetlus lõpetati. Sellele järeldusele võib jõuda näiteks kasvõi selle pinnalt, kui leigeks muutus ajakirjanike huvi peale E. Se menetlusest nn lahkumist. Kohtu hinnangul ei saa jätta arvestamata ka seda, et süüdistatava (süüdistuse kohaselt altkäemaksu andja) karistuse kergendamine heastava

abinõuna oleks ilmselgelt ebapiisav, seda eriti olukorras, kus teine süüdistatav (süüdistuse kohaselt altkäemaksu võtja) on kriminaalmenetlusest vabanenud. Eelpool toodut arvesse võttes lõpetab kohus A. Ki suhtes käesolevas kriminaalasjas menetluse KrMS § 2742 lg 1 alusel seoses menetluse mõistliku aja möödumisega.

KrMS § 126 lg 3 p 1, 2 ja 4 kohaselt nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: 1) kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisisutuses; 2) muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; 4) väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Kriminaalasja juures olevate tõenditega otsustab kohus järgnevat: 1) Kriminaalasjas äravõetud ja vaadeldud elektrooniliste andmekandjate identsete koopiate konteinerfailid, mis asuvad Kaitsepolitseiameti andmehoidlas – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; 2) Turvakleebisega pakendis xxxx A5 formaadis kaustik, mis asub kriminaalasja materjalide juures – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada P. Zile kohtuotsuse jõustumisel; 3) Turvakleebisega pakendis xxxx 2014.a kalendermärkmiku sisulehed, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada E. Sele kohtuotsuse jõustumisel; 4) Turvakleebisega pakendis xxxx kaustik, mis asub kriminaalasja materjalide juures – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada E. Sele kohtuotsuse jõustumisel; 5) Turvakleebisega pakendis xxxx kaustik ja kalendermärkmiku sisulehed, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Kalev Kallole kohtuotsuse jõustumisel; 6) Turvakleebisega pakendis xxxx 2015.a kalendermärkmiku sisulehed, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada E. Sele kohtuotsuse jõustumisel; 7) Turvakleebisega pakendis xxxx kaustik, mis asub kriminaalasja materjalide juures – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada E. Sele kohtuotsuse jõustumisel; 8) Andmekandjad: Digitaalsed nõudekirjad ja vastused 1-l CD plaadil, 22.09.2016 vaatlusprotokolli lisa (Tallinna linna asutuste tulemiaruanded 2010-2014) 1-l CD plaadil, 22.09.2016 vaatlusprotokolli lisa (raadioklipid) 1-l CD plaadil, 06.05.2015 vaatlusprotokolli lisa (erakondade valimisreklaamide klipid) 1-l CD plaadil, 14.08.2016 vaatlusprotokolli lisa (MTÜ Eesti Keskerakonna klipp „Töötab“) 1-l CD plaadil, E. Se, P. P, K. Vi arvutite ja P. P telefoni vaatlusprotokollide lisa 1-l CD plaadil, P. P arvutist leitud maratoni teemalised videoklipid (15.08.2016 vaatlusprotokolli lisa) 1-l CD plaadil, 22.03.2016 vaatlusprotokolli lisa (A. S) 1-l CD plaadil, ERJK vastusega nr 31-2/16-3/2 edastatud materjalid 1-l CD plaadil, 14.04.2016 vaatlusprotokolli lisa (Tallinna maratoni klipp) 1-l CD plaadil, 23.05.2016 vaatlusprotokolli lisa (igale lasteaiale uus mänguväljak) 1-l CD plaadil, 23.05.2016 vaatlusprotokolli lisa (teavitused eakatele) 1-l CD plaadil, 24.05.2016 vaatlusprotokolli lisa (Submedia) 1-l CD plaadil, 15.02.2016 OÜ Reklaam ja meedia vastus – 1-l CD plaadil ja 07.10.2016 Eesti Rahvusringhäälingu poolt väljastatud DVD-R plaat („Pealtnägija“ 14.01.2015), mis asuvad kriminaalasja materjalide juures (kokku 14 CD ja DVD-R plaati) – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

Kaitsja poolt taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta, kas kaitsja tehtud toimingud on olnud vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. jaanuari 2020. a määrus kriminaalasjas nr 1-19-2759, p 9). Tunnitasu mõistliku suuruse üle otsustamisel on kohtupraktikas arvesse võetud nt kriminaalasja keerukust ja süüdistuse mahtu (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02. juuni 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-28-11, p 18). Süüdistatava kaitsmisel tehtud kaitsetoimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkuse ning nende dokumentide koostamisele kulunud aja hindamine on kohtu diskretsioon. Küll aga selleks, et kohus saaks kontrollida valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkust KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses, on kaitsja kohustatud esitama koos kaitsjatasu hüvitamise taotlusega kohtule ka dokumendid selle kohta, milliseid õigusabitoiminguid on tehtud, kui palju aega nendeks toiminguteks on kulunud ja millised muud kulud on õigusabi osutamisega kaasnenud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 1067). Riigikohus on mõistliku tunnitasu suurusena aktsepteerinud näiteks 150 eurot (ilma käibemaksuta) (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02. märtsi 2017. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-16, p 17), kuid samas ka 170 eurot (ilma käibemaksuta) (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27. veebruari 2017. a otsus kriminaalasjas nr 3-2-1-159-16, p 24). Käesoleva kriminaalasja menetluskulude väljamõistmisel võtab kohus arvesse, et kriminaalasi oli keskmisest ajamahukam ja keerukam ning määrab seetõttu mõistlikuks tunnitasu suuruseks kogu kriminaalasjas maksimaalselt 155 eurot, millele lisandub käibemaks.

RKKKo 3-1-1-83-10 p 28.

kriminaalasjas kõne alla osaliselt kriminaalmenetluse kulude riigi kanda jätmine, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles K. Kallo õigeks mõisteti. Kohus jõudis sellise seisukohani, sest K. Kallole esitatud süüdistuse asjaolud ja tõendid on nii altkäemaksu vahendamise, altkäemaksu võtmisele ja andmisele kaasaitamise kui ka keelatud annetuse tegemisele ja vastuvõtmisele kaasaaitamise osas sisuliselt samad ehk kaitsjad ei ole kohtu hinnangul teinud lisatööd K. Kallole KarS § 4021 lg 1 - § 22 lg 3 järgi esitatud süüdistuse ümberlükkamiseks (kui siis saab lisatööks lugeda üksnes erakonnaseadusega tutvumist).

V. Kunmani kaitsja vandeadvokaat P. Keres on esitanud menetluskulude taotluse, mille kohaselt on V. Kunman kandnud menetluskulusid kaitsjale makstud tasu näol kokku summas 8484 eurot (7070 eurot + käibemaks 1414 eurot). Taotlusest nähtub, et kaitsja P. Kerese tunnihinnaks on 170 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul on ka kaitsja P. Kerese kaitsjatasu summa kujunemine jälgitav. Menetluskulude taotlusele lisatud arvetest nähtub, millistele toimingutele ja kui palju on kaitsja aega kulutanud. Kohus leiab, et kaitsja P. Kerese poolt osutatud õigusteenus on olnud vajalik ja selleks kulunud aeg põhjendatud. Menetluskulude hüvitamisel kaitsja P. Keresele ei lähe kohus vastuollu KrMS § 175 lg-s 2 sätestatud põhimõttega, sest kohus kontrollis ja ei tuvastanud, et kaitsja P. Keres oleks täitnud kaitsja K. Randega täpselt samu kaitseülesandeid. Küll aga kuna kohus määrus nimetatud kriminaalasjas mõistliku tunnitasu suuruseks maksimaalselt 155 eurot (lisandub käibemaks), siis ei ole kaitsja P. Kerese poolt õigusteenuse osutamine tunnihinnaga 170 eurot (lisandub käibemaks) mõistliku suurusega. Seega kohus vähendab kaitsja P. Kerese poolt taotletavat tunnitasu hinda ja menetluskulude suurust ning leiab, et kaitsja P. Kerese poolt taotletud menetluskuludest tuleb V. Kunmanile hüvitada menetluskulud summas 7719 eurot (41,5 tundi x 155 eurot/tunnis = 6432,50 eurot + käibemaks 20% ehk 1286, 50 eurot = 7719 eurot) (koos käibemaksuga). V. Kunmani kaitsja vandeadvokaat P. Koch on esitanud menetluskulude taotluse, mille kohaselt on V. Kunman kandnud kohtueelses menetluses menetluskulusid kaitsjale makstud tasu näol kokku summas 22 738,20 eurot (st. 19 038,49 eurot + käibemaks 20%). Taotluse kohaselt on kaitsja P. Kochi tunnihinnaks 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul on kaitsja P. Kochi kaitsjatasu summa kujunemine osaliselt jälgitav. Menetluskulude taotlusele lisatud tabelis on muu hulgas märgitud arved nr 2015193 (summas 3321,6 eurot koos käibemaksuga) ja 2014216 (summas 3262 eurot koos käibemaksuga), mida ei ole menetluskulude taotlusele lisatud. Kuivõrd kohus ei saa kontrollida, kas nende arvete alusel osutatud õigusteenus on olnud vajalik ja põhjendatud (lisaks arvete puudumisele ei ole arve alusel tehtud töid kajastatud ka menetluskulude taotlusele lisatud tabelis, mille alusel oleks kohus saanud samuti anda hinnangu esitatud arvele), siis vähendab kohus nende arvete alusel hüvitatavat menetluskulude suurust. Ülejäänud arvete osas on kohtu hinnangul kaitsja P. Kochi poolt osutatud õigusteenus olnud vajalik ja selleks kulunud aeg põhjendatud. Menetluskulude hüvitamisel kaitsja P. Kochile ei lähe kohus vastuollu KrMS § 175 lg-s 2 sätestatud põhimõttega, sest kaitsja P. Koch täitis V. Kunmani kaitseülesandeid kohtueelses menetluses ning kaitsjad K. Rande ja P. Keres kohtumenetluses. Kuivõrd kohus määras nimetatud kriminaalasjas mõistliku tunnitasu suuruseks maksimaalselt 155 eurot (lisandub käibemaks), siis on kaitsja P. Kochi poolt õigusteenuse osutamine tunnihinnaga 130 eurot (lisandub käibemaks) mõistliku suurusega. Eeltoodut arvesse võttes tuleb kaitsja P. Kochi poolt taotletud menetluskuludest hüvitada V. Kunmanile menetluskulud summas 16 154,60 eurot (22 738, 2 eurot – 3321, 6 eurot – 3262 eurot = 16154,60 eurot) (koos käibemaksuga). Seega kokku tuleb V. Kunmanile kaitsjate poolt taotletud menetluskuludest hüvitada 39 310,57 eurot (15 436,97 eurot + 7719 eurot + 16154,60 eurot = 39 310,57 eurot) (koos käibemaksuga). Eeltoodu põhjal mõistab kohus KrMS § 181 lg 1 alusel Eesti Vabariigilt Vello Kunmani kasuks välja tema poolt kantud õigusabikulud kogusummas 39 310 (kolmkümmend üheksa tuhat kolmsada kümme) eurot ja 57 (viiskümmend seitse) senti (sh käibemaks). Harju Maakohtu 14.01.2020.a kohtuotsuse nr 1-16-10503 resolutiivosas on ekslikult märgitud, et Eesti Vabariigilt tuleb V. Kunmani kasuks välja mõista tema poolt kantud õigusabikulud

KrMS § 183 lg 1 alusel. Kohus on nimetatud vea parandanud Harju Maakohtu 24.03.2020.a kohtumäärusega.

süüdistatavale õigusteenust tunnihinnaga 155 eurot. Menetluskulude hüvitamise taotlusele on lisatud ka Harju Maakohtule 15.01.2019.a esitatud taotlus menetluskulude hüvitamiseks seoses mõistliku menetlusaja rikkumise taotlusega ning kaitsjad paluvad kohtul arvestada ka varasemalt esitatud menetluskulude hüvitamise taotlust. Harju Maakohtule 15.01.2019.a esitatud menetluskulude taotlusest nähtub, et süüdistatavale osutati õigusteenust tunnihinnaga 130/145 eurot. Kohtu hinnangul on A. Ki kaitsjate poolt esitatud kaitsjatasu summa kujunemine jälgitav. Menetluskulude taotlusele on lisatud arved koos spetsifikatsioonidega, millest nähtub, millistele toimingutele ja kui palju aega kaitsjad kulutasid. Kohtu hinnangul on A. Ki kaitsjate poolt esitatud arvetel kajastatud toimingud olnud vajalikud ja nendeks kulunud aeg põhjendatud (näiteks on kaitsjate poolt esitatud arved kohtuistungitel osalemise eest kooskõlas kohtuistungite protokollides toodud kohtistungite kestusega). Kuivõrd kohus määras nimetatud kriminaalasjas mõistliku tunnitasu suuruseks maksimaalselt 155 eurot (lisandub käibemaks), siis on kaitsjate poolt õigusteenuse osutamine tunnihinnaga 130/145 eurot ja 155 eurot (ilma käibemaksuta) mõistliku suurusega. Eeltoodut arvestades tuleb kaitsjate A. Pilve ja M. Pilve poolt taotletud menetluskuludest hüvitada A. Kile menetluskulud summas 79 197 eurot (ilma käibemaksuta). Eeltoodu põhjal mõistab kohus KrMS § 183 lg 1 alusel Eesti Vabariigilt A. Ki kasuks välja tema poolt kantud õigusabikulud kogusummas 79 197 (seitsekümmend üheksa tuhat ükssada üheksakümmend seitse) eurot (ilma käibemaksuta).

Kohus rahuldab ka esindaja O. Nääsi taotluse ja arvestab menetluskuludele täiendavalt juurde 11.10.2019.a kohtuistungitele kulunud aja tunnihinnaga 130 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtuistungi protokolliga on tõendatud, et esindaja O. Nääs osales nimetatud kohtuistungil ja kohtuistung kestis 6 tundi ja 30 minutit (10:01-16:27). Seega lisandub 11.10.2019.a kohtuistungi eest täiendava menetluskuluna 845 eurot (ilma käibemaksuta) (6 tundi ja 30 minutit x 130 eurot/tund = 845 eurot). Kokku tuleb esindaja O. Nääsi poolt taotletud menetluskuludest hüvitada E. Sele seega menetluskulud summas 3237 eurot (1852,50 eurot + 845 eurot = 2697,50 eurot + käibemaks 20% = 3237) (koos käibemaksuga). Eeltoodu põhjal mõistab kohus KrMS § 181 lg 1 alusel Eesti Vabariigilt E. Se kasuks välja tema poolt kantud õigusabikulud kogusummas 3237 (kolm tuhat kakssada kolmkümmend seitse) eurot (sh käibemaks).

(allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane

Kohtunik Aadi Potter Rahvakohtunik Metta Sarri Rahvakohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 22.06.2020 kohtuotsusega osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 14.01.2020 kohtuotsus. Riigikohtu 30.11.2020 kohtumäärustega jäeti kassatsioonkaebused menetlusse võtmata.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.