Korrakaitse › Muu korrakaitse

3-19-874 Erakondade rahastamise järelevalve komisjonil tuleb 8. aprilli 2019. a ettekirjutuses nr 77 märgitud keelatud annetuse ilma käibemaksuta summa arvutada välja 14 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates ning teha see teatavaks MTÜ-le Eesti Keskerakond. Jätta halduskohtu otsuse resolutsiooni p 3 osas, millega tühistati 8. aprilli 2019. a ettekirjutus nr 77 käibemaksu puudutavas osas, muutmata, kuid muuta halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 29. novembril 2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(48)

3-19-874 vastu hagi, milles nõuab kaebajalt 2009–2015 esitamata jäänud arvete alusel 1 241 975,03 euro tasumist (tsiviilasi nr 2-19-7518). Kolmas isik esitas ERJK-le hagiavalduse projekti ja finantsekspertiisi valdkonnas riiklikult tunnustatud eksperdi LR 8. veebruari 2018. a ekspertarvamuse. Ekspert järeldas, et kolmandal isikul on 2009–2016 kaebaja huvides tegutsemise eest saamata nii kulutuste hüvitamiseks kui ka mõistliku tasuna 1 241 975,03 eurot (brutokasum 473 937,67 eurot ja müügikulu 768 037,36 eurot). ERJK-le esitati ekspertarvamuses kajastatud tarnijate esitatud arved kolmandale isikule; 2) ekspert koostas 8. veebruari 2018. a ekspertarvamuse baasil 10. oktoobril 2018 korrigeeritud ekspertarvamuse. Kui 8. veebruari 2018. a ekspertarvamuse kohaselt tasus kolmas isik kaebaja huvides arveid 2 227 503,17 euro eest, siis 10. oktoobri 2018. a arvamuse kohaselt oli see 2 233 507,26 eurot. Arvamusele lisati tarnijate kinnitused arvete seotuse kohta kaebajaga, tarnijate selgitused arvete tasumise kohta ning AS SEB Pank ja Danske Bank AS Eesti filiaali tõendid arvete tasumise kohta. ERJK lähtus hilisemast ehk 10. oktoobri 2018. a arvamusest; 3) ERJK toetus rahasummade arvestustes ekspertarvamuse lisa 1 alusel koostatud kolmanda isiku kuluarvete tabelile, mida laiendati summaliste kokkuvõtetega ja täiendatud menetluse käigus kogutud info ja asjaoludega; 4) tarnijad esitasid kolmandale isikule 2009–2015 arveid 2 233 507,26 euro ulatuses, mis seonduvad kaebajaga, ning mille kolmas isik on tarnijatele 2009–2016 tasunud. Ekspert analüüsis tarnijate esitatud arveid kolmandale isikule, kolmanda isiku raamatupidamiskontode väljavõtteid ja pangakontode väljavõtteid. Ekspert eristas kolmandale isikule tasumiseks esitatud arvetest need arved, mille tarnijad esitasid tasumiseks kolmandale isikule seoses kaebajale osutatud teenuste või müüdava kauba eest. Ekspert luges arved seotuks kaebajaga, kui arvel sisaldus viide kaebajale, kaebaja konkreetsele kampaaniale või kaebaja konkreetsele liikmele. Lisaks luges ekspert arved kaebajaga seotuks, kui eksperdile oli esitatud kinnitus, et arvel toodud teenuse või kauba osas on lõppkliendiks olnud kaebaja; 5) ERJK analüüsis ekspertarvamuse lisas 1 loetletud 475 arvet ja tuvastas, et suuremal osal arvetest nähtub otsene seos kaebajaga. Näiteks viitavad need kaebajale, tema kampaaniatele (nt „Teeme teisiti“, „Töötab!“) või erakonna liikmele; 6) arvete, millel puudus kaebajale viitav teave, seost kaebajaga kinnitasid tarnijad; 7) raamatuga „Tõde Eestist“ seonduvad 71 arvel kajastatud kulud (s.o kuluarved 133 328,09 euro ulatuses) tuleb arvestusest välja jätta, kuna neid kulusid ei saa üheslt kaebajaga siduda. Kaebaja kohustus tasuda kolmandale isikule väheneb 250 514,16 euro ulatuses; 8) arvesse saab võtta SL Õhtulehe 1. juuni 2009. a arvet nr 11230266. Sellel on ekslikult kajastatud käibemaksu määra 20%, kuid tegelik arvestus on tehtud 18% alusel; 9) ülejäänud arved on seostatavad kaebajaga, kas läbi: a) otsese viite kaebajale, kaebaja liikmele või tema kampaaniale; b) tarnijate kinnituse selle kohta, et arve seondub kaebajaga või c) kolmas isik on selgitanud ja kinnitanud arve seost kaebajaga; 10) AS SEB Pank ja Danske Bank AS Eesti filiaali tõendite ning tarnijate selgituste, samuti eksperdi täiendavate selgituste pinnalt on tuvastav, et kolmas isik tasus arvete eest; 11) lisaks on kolmas isik tasunud kaebaja huvides Marimark Invest OÜ viiviseid 3532,58 eurot ja Fektor AS viiviseid 2520,68 eurot, mistõttu on kuluarveid 2 100 179,17 euro ulatuses. Kuluarved ei sisalda raamatuga „Tõde Eestist“ seotud arveid; 12) kolmas isik tasus 2009. a jooksul AS-le IDEA AD kaebaja võlgnevuse 158 100,44 eurot. AS IDEA AD oli kuni 2009. a-ni kaebaja peamine reklaamiagentuur. AS IDEA AD kliendihaldur PP tegeles kaebajaga. PP lahkus AS-st IDEA AD ja asus reklaamiagentuuri

3(48)

3-19-874 teenuseid osutama Midfield OÜ kaudu. Kaebajal oli AS IDEA AD ees võlgnevus, mille Midfield OÜ likvideeris 8. ja 14. mail, 21. juulil ja 11. augustil 2009, tehes nendel kuupäevadel ülekandeid. Viimati märgitut kinnitas ERJK-le ka Mark Eikner, kes oli AS IDEA AD juhatuse liige 1996 – 28. septembrini 2009; 13) ERJK ei arvesta Midfield OÜ poolt Linderin Grupp OÜ-le tasutud intressimakset 10 256,93 eurot. ERJK hinnangul pole põhjendatud seda käsitada kaebaja huvides tehtud maksena; 14) kaebaja huvides on kantud kulu 2 258 279,61 eurot (2 100 179,17 + 158 100,44 eurot); 15) kolmas isik esitas kaebajale ajavahemikul 2009–2016 arveid 2 253 424,98 euro ulatuses. Kõik arved on tasutud. Ekspertarvamuses võeti arvesse, et kaebaja tasus kolmandale isikule Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja Arbitraažikohtu 8. septembri 2017. a otsuse alusel 275 000 eurot. Seega on kaebaja kolmandale isikule tasunud 2 528 424,98 eurot; 16) eelnevast nähtub, et kolmas isik tasus kaebaja huvides kuluarveid 2 258 279,61 euro ulatuses, kuid kaebaja tasus kolmandale isikule 2 528 424,98 eurot. Arvestades, et kolmanda isiku kulu ainuüksi tarnijate esitatud kuluarvetest oli 2 100 179,17 eurot, siis, esitades kaebajale arveid 2 253 424,98 euro ulatuses, ei teeninud kolmas isik kaebajale ajavahemikul 2009–2015 osutatud teenuste eest tulu. Seetõttu tuleb välja selgitada, kui palju oleks kaebaja pidanud tegelikult kolmandale isikule tasuma; 17) tegeliku tasu suuruse kindlaks määramisel tuleb juhinduda eksperdi seisukohast, mille kohaselt on eelduslik müügitulu võimalik välja selgitada kaebaja huvides tasutud kulutuste summa ja keskmise mõistliku brutomarginaali abil; 18) keskmise mõistliku brutomarginaali leidmiseks viis ekspert läbi turuanalüüsi, mille pinnalt järeldas, et keskmine brutomarginaal ajavahemikul 2009–2016 oli 38,16%. ERJK-l puudub alus kahelda eksperdi asjatundlikkuses ja erapooletuses. Ekspertarvamus on loogiline ja jälgitav, põhjendused arusaadavad; 19) ekspert järeldas kolmanda isiku majandusaasta aruaannete pinnalt, et kaebajale osutatud teenuste keskmine brutomarginaal oli -12%, mis viitab sellele, et kolmas isik jättis kaebajale arveid esitamata. Viimati märgitut kinnitas ka kolmas isik, et ta jättis kaebajale olulises ulatuses arveid esitamata. Seetõttu on usutav, et kolmas isik jättis 2009–2015 kaebajale arveid esitamata; 20) müügitulu leidmiseks on ekspertarvamuse lisas 1 loetletud igale kuluarvele leitud vaste müügihinnas. Kulule ilma käibemaksuta on lisatud brutomarginaal (müügitulu = müügikulu / (1-0,3816)) ning seejärel igale arvele vastavalt perioodile kehtinud käibemaks (s.o 18% või 20%). Kuigi ekspertarvamuse kohaselt on müügitulu 3 633 622,62 eurot, ERJK hinnangul on see raamatu „Tõde Eestist“ välja jätmise tõttu 3 383 108,46 eurot. Lisaks müügitulule tuleb arvesse võtta ka kolmanda isiku tasutud viiviseid 9803,92 eurot ja AS-le IDEA AD tasutud võlga 158 100,44 eurot. Arvesse ei saanud võtta Linderini intresse 10 256,93 eurot. Kõik kokku oli seega 3 551 012,82 eurot; 21) kuna kaebaja oleks kolmandale isikule pidanud tasuma 3 551 012,82 eurot, kuid tasus 2 528 424,98 eurot, on kaebaja kolmandale isikule tasunud vähem 1 022 587,84 eurot. Selle summa on kolmas isik kaebajalt jätnud sisse nõudmata. ERJK ei ole seotud eksperdi hinnanguga, mille kohaselt oli summa suurem; 22) kolmandale isikule ajavahemikul 2009–2015 teenuste eest vähem tasumine 1 022 587,84 euro ulatuses on keelatud annetus. Selles ulatuses jättis kolmas isik kaebajale arved esitamata ja see on kaebaja vara positiivselt mõjutanud. Kolmas isik pidi möönma, et kui ta sedavõrd pika ajavahemiku eest tasu ei nõua, minetab ta aegumise tõttu õiguse neid summasid kaebajalt nõuda;

4(48)

3-19-874 23) kolmas isik pakkus kaebajale teenuseid tingimusel, mis ei ole kättesaadavad teistele isikutele. Majanduspraktikas ei võimaldata tavapäraselt tehingupartneritele tasuta teenuseid ega ka mitte sedavõrd pikaajalist teenuste eest mitte tasumist. Kui keskmine brutokasumi marginaal on ekspertarvamuse kohaselt 38,16%, siis kaebajaga seoses oli kolmanda isiku keskmine brutokasumimarginaal -12%, mis on tavatu; 24) keelatud annetus tuleb tagastada kolmandale isikule, kuna annetuse tegija on teada.

5(48)

3-19-874 Arbitraažikohtu otsusega väljamõistetud kogusummast tuleb täiendavalt 87 123,20 eurot arvestada kolmanda isiku poolt kaebaja huvides vahendatud teenuste katteks. Vastustaja ei ole selle summaga arvestanud, kuigi on 12. detsembri 2018. a ettekirjutuse nr 64 täitmise raames koostatud kirjaga tunnistanud, et OÜ Tuisk Film Production tasumata arved on otseselt seotud kaebaja valimiskampaaniatega. Ettekirjutuses ei ole viidatud ühelegi lepingule ega tasumata arvele, millest võiks tuleneda kaebajale kohustus tasuda kolmandale isikule lisaks juba makstud summale täiendavat tasu. Puuduvad tõendid kolmanda isiku tehtud töö, selle koguse ja keskmise hinna kohta, millest saaks üldse täiendava tasu maksmise kohustus tekkida; 8) kaebaja tellitud Grant Thornton Baltic OÜ (GT) ekspertarvamuse kohaselt sisaldab ERJK ekspertarvamus olulisi metoodilisi puudusi. ERJK eksperdi kasutatud brutokasumi marginaal 38% on põhjendamatult kõrge ja see viis vale tulemuseni; 9) ERJK eksperdi kasutatud valim (44 reklaamiagentuuri) on liiga väike, et selle põhjal teha usaldusväärseid järeldusi. Ta pole põhjendanud, miks esialgse 168 ettevõtte asemel analüüsiti ainult 44 ettevõtte andmeid ja miks just need on sobivad võrdlusgrupi moodustamiseks. Võrdlusgruppi kuuluvad ka ettevõtted, kellel on 100% kasumimarginaal, mis ei ole tavatingimustel teostatav. Eksperdi valitud võrdlusgrupi moodustavad peamiselt Skandinaaviast ja teistest Balti riikidest pärit ettevõtted, kus majanduskeskkond ja konkurents on Eestis valitsevast teistsugune. Õige oleks võrdlusgrupis kasutada Eesti ettevõtteid. Võrdlusgrupp sisaldas ainult 3 Eesti ettevõtet. Eksperdi võrdlusgrupp sisaldas asjasse puutumatute tegevusalade esindajaid, nt reklaammaterjalide tootmisettevõtted, ürituste korraldamise ettevõtted ja elektriseadmete paigaldamise ettevõte. Andmeid tulnuks koguda agentuuridelt, kes osutavad teistele erakondadele teenuseid; 10) ekspert jättis valesti vahendustasud arvesse võtmata ja seetõttu kajastati kolmanda isiku kasumimarginaal väiksemana. Kaebaja huvides ostetud teenustelt saadud müügiboonus oli seotud kaebajaga. Ekspert tuvastas tsiviilvaidluses, et kolmas isik teenis kaebajale osutatud teenuste eest vahendustasu vähemalt 59 049 eurot, millele lisandus käibemaks. Kuna kaebajal ei olnud juurdepääsu algandmetele, sh kolmanda isiku kontoväljavõtetele, ei olnud võimalik kontrollida, kas tegelikult saadud vahendustasu oli suurem. GT riiklikult tunnustatud eksperdid kinnitavad, et mahuboonuseid võetakse arvesse meediaagentuuride kaubakulude vähendamisena. Seda kinnitab mh asjaolu, et vahendustasud peamiselt tasaarvestati kuluarvetega. Selliselt kajastus see meediaagentuuride kasumiaruandes; 11) GT ekspertarvamuse kohaselt tuli kolmanda isiku ärimudeli eripärast lähtuvalt tema potentsiaalselt saamata jäänud tulu hinnata üksnes ärikasumi marginaali võrdlemise teel. GT ekspertarvamuse kohaselt on kolmanda isiku ärikasumi marginaal 5,6%, mis on võrdväärne sarnase suurusega (kuni 5 töötajat) reklaamiagentuuride ärikasumi marginaaliga 5,2%. GT ekspertarvamuses välja toodud kolmanda isikuga sarnaste reklaami- ja meediaagentuuride ärikasumi marginaal oli 2,5%, seega oluliselt madalam kui kaebaja marginaal. Kaebaja ei pea tagama kolmandale isikule turu kõrgeimat marginaali. GT eksperdid on välja toonud, et erinevate klientide marginaalid võivad töö olemusest sõltuvalt oluliselt erineda. Kuna kolmas isik tegeles kaebaja huvides peamiselt vahendusteenusega ja teiste klientide osas suuremal määral loovtööga, siis on põhjendatud, et kaebajale osutatud teenuste kogumarginaal oli väiksem. Samuti tuleb arvestada reklaamiteenuse mahuga. Mida suurem on tellimuse maht, seda väiksema marginaaliga ollakse huvitatud töö tegemisest. Kui kolmas isik oleks tõesti pidanud täiendavalt teenima ERJK eksperdi väidetud 1,2 miljonit eurot, oleks tema ärikasumi marginaal keskmiselt 23%, samal ajal kui võrdlusgrupi ärikasumi marginaal samal perioodil oli 0,8–4,7%;

6(48)

3-19-874 12) kolmas isik tegutses kaebajale teenuseid osutades kasumlikult ja oli teenuste osutamisest äriliselt huvitatud neil tingimustel, mis olid kaebajaga kokku lepitud. Kui marginaal olnuks ebapiisav, oleks kolmas isik eelduslikult lõpetanud kaebajale teenuse osutamise. ERJK eksperdi väide, et kolmanda isiku brutokasumi marginaal oli -12%, on vale. Sellise brutokasumi marginaali sisse on mh arvestatud ka sellised kulud, mille osas vastustaja leidis, et need ei ole kaebajaga seotud. Kasumimarginaali on rakendatud vääralt kõigile arvetele koos käibemaksuga. Maha ei ole arvatud kolmanda isiku arvetes juba sisaldunud kasumimarginaali. Arbitraažikohtu otsusega väljamõistetud 275 000 eurot tuleb arvata kolmanda isiku 2015. a müügituluks. ERJK ekspertarvamuses on välja toodud, et nimetatud 275 000 eurot sai kolmas isik 2015. a Retail Real Estate OÜ-lt laenulepingu alusel ja sellest rahastati kaebaja 2015. a valimiskampaaniat; 13) brutokasumi marginaalist lähtumine oli vale, sest see ei võtnud arvesse potentsiaalseid tegevuskulusid. Ükski ettevõte ei teeni brutokasumit puhtalt kätte. Kolmas isik soovib saada brutokasumit vajalike kulutuste tegemiseta. Kolmas isik ei oleks ühemeheettevõttena füüsiliselt suuteline osutama niivõrd suurtes kogustes teenust, mis oleks vajalik väidetud kasumi teenimiseks. GT ekspertarvamuse kohaselt on kolmas isik teeninud kaebaja huvides tegutsedes vähemalt 14% brutokasumi marginaali; 14) ERJK eksperdi algandmeid kaebajale ei näidatud. Avaldatud ei ole, mis kulusid kolmas isik oma majandusaasta aruannetes tegevuskulude all kajastas. Kolmanda isiku tegevuskulud olid 2009–2014 keskmiselt 60 840 eurot, kuid 2015. ja 2016. a-l 480 450 eurot ja 292 106 eurot. Sellist anomaaliat ei ole põhjendatud ega korrigeeritud. Seejuures ei ole 2016. a tegevus- ja tööjõukulude arvesse võtmine põhjendatud, sest sel aastal kolmas isik kaebajale enam teenust ei osutanud. Ka muud äritulud ja kulud tuleks arvestusest eemaldada, sest tegemist on ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkinud tulude ja kuludega, mida ei ole võimalik konkreetsetele klientidele omistada. ERJK ekspert ei ole välja selgitanud, kui suur osa üldkuludest on seotud kaebajaga. Kolmas isik on osutanud kaebajale suuremahulist meediapindade vahendusteenust, kus kolmanda isiku töö sisuline osakaal on olnud null; 15) GT ekspertide arvates ei ole kolmandal isikul jäänud saamata mõistlik tasu kaebajale teenuste osutamise eest. Kaebaja on tasunud kolmandale isikule kõik tema huvides tehtud kulutused ja mõistliku tasu, sõltumata arvete esitamata jätmisest. Kolmas isik tegutses kasumlikult. Kui kolmas isik oleks osutanud oma suurimale kliendile teenuseid kahjumlikult, siis peaks see kajastuma tema ärikasumis. Kolmas isik teenis perioodil 2009–2016 ärikasumit 3–18 korda rohkem kui teised erakondadele teenuseid osutavad reklaamiagentuurid. Kui lisada kasumile veel nõutav 1 miljon eurot, oleks kolmanda isiku kasum 11–60 korda suurem kui teistel reklaamiagentuuridel. GT ekspertarvamuses on leitud, et kui nõustuda vastustajaga kaebajaga seotud arvete osas, siis on kolmas isik teeninud kaebajale teenuseid osutades brutokasumit vähemalt 276 089 eurot, seega teenis ta perioodil 2009–2015 keskmiselt aastas kasumit vähemalt 40 000 eurot. Sel perioodil toimus 6 valimiskampaaniat, mis tähendab, et kolmas isik teenis ühe valimiskampaania eest kasumit vähemalt 46 000 eurot. Sellistel tingimustel oleks eelduslikult kaebajale valimiskampaaniat valmis korraldama ka teised ettevõtjad; 16) ERJK-l ei ole õigust nõuda eraettevõtjatelt kindla kasumimarginaaliga tegutsemist. Kaebajal puudus teenuse saamise käigus teoreetiliselt võimalus kindlaks teha, kas teenuseid osutatakse turuhinnaga või mitte. Kolmanda isiku arved olid üldsõnalised ega sisaldanud spetsifikatsioone. Kaebaja ei teadnud, millise marginaaliga osutatakse teenust talle ja millisega teistele klientidele;

7(48)

3-19-874 17) puudub selgus, kes on annetuse teinud ja mida käsitatakse keelatud annetusena. Väidetava tasu nõudmata jätmine ei ole keelatud annetus. Kaebaja ei saanud ette näha, et kolmas isik jätab arved osaliselt esitamata ja tegelikkuses peaks ta teenuste eest rohkem tasuma. Arvete esitamata jätmine ei ole keelatud annetus, kui tasunõudest ei ole lõplikult loobutud. Kolmas isik ei ole oma tasunõudest loobunud. Samuti on kolmas isik ise kinnitanud, et tal puudus tahe osutada kaebajale teenuseid tasuta. Seda tõendavad ka kaebaja poolt kolmandale isikule väljastatud garantiikirjad. Kolmas isik esitas kaebaja vastu hagi vahekohtusse ja maakohtusse asjas nr 219-7518, kinnitades, et tsiviilkorras nõutav summa kattub suuremas osas sellega, mida vastustaja käsitleb keelatud annetusena; 18) kuna prokuratuur lõpetas kaebaja suhtes menetluse, ei ole kriminaalasjas tehtud järeldused siduvalt tuvastatud ega oma tõenduslikku väärtust; 19) kolmandal isikul ei ole kaebaja vastu käsundita asjaajamisest tulenevat nõuet, sest ta osutas kaebajale teenuseid käsunduslepingu alusel. Koostöö alguses sõlmiti lepingud kirjalikult, kuid edasise koostöö käigus ei peetud enam vajalikuks kirjalike lepingute sõlmimist ja teenust osutati suulise kokkuleppe alusel. Käsunduslepingu sõlmimisel ei ole vorminõuet. Kokkuleppe järgi võis kolmas isik viia reklaamikampaaniad läbi ise või osta teenust sisse. Poolte vaheliste kokkulepete, tava ja väljakujunenud praktika kohaselt kattis kolmas isik kaebaja nimel tehtavad kulutused kokku lepitud tasu arvel. Kaebaja ja kolmas isik leppisid kokku reklaamiteenuse eelarves. Eelarvet ületavatest kulutustest kaebaja teadlik ei olnud ja neid heaks ei kiitnud. Täiendavate kulutuste tegemine ei vastanud kaebaja huvile ja eeldatavale tahtele. Kaebaja eeldas, et kolmas isik opereerib kokkulepitud eelarve piires. Kõik võimalikud lepingulised nõuded aegusid hiljemalt 31. detsembril 2018. Isegi kui kaebaja hüvanguks olid tehtud tööd täiendavalt väljaspool lepingulist suhet, oli töö tegijaks PP, kes vabatahtliku töö eest tasu ei küsinud. Seega ei olnud tegemist EKS-i kohaselt keelatud annetusega; 20) vastustaja tellis kohtumenetluses OG ekspertarvamuse. Tegemist on haldusakti tagantjärele motiveerimisega. OG ekspertarvamuse lähteülesanne on ebasobiv, sest ta on pidanud vastama ainult kitsalt marginaali leidmise küsimusele, mitte kontrollima, koguma ega analüüsima ettekirjutuse õiguspärasuse tagamiseks vajalikke andmeid. OG on ignoreerinud GT ekspertarvamuse eesmärki näidata, milliste tulemuseni viib ERJK eksperdi kasutatud marginaaliarvutusel põhinev metoodika. Asjakohatu on viide sellele, et kolmanda isiku teiste klientidega seotud kasumimarginaalid olid kõrgemad kui kaebajaga seotud kasumimarginaalid. Teenuseid ei ole keelatud osta isikult, kes osutab teenust madalate marginaalidega. Madal marginaal ei tähenda, et teenuse hind oleks turuhinnast odavam või et samasuguste hindadega teenus poleks turul kättesaadav teistele tellijatele. Mitte ühelgi teenuseosutajal ei ole garantiid, et teenuseid õnnestub osutada just turu keskmise kasumimarginaaliga. Kasumimarginaal selgub tagantjärele majandustulemusi analüüsides.

8(48)

3-19-874 2) keelatud annetuse tagastamise kohustus ei ole aegunud. Vastustaja sai keelatud annetusest teada 28. märtsil 2018, mil kolmas isik sellest vastustajat teavitas. EKS § 1211 lg 2 p 2 ei ole PS-iga vastuolus; 3) kuna keelatud annetuse tegija oli teada, siis tuli see talle tagastada; 4) ettekirjutuse tegemise otsustamine on näha 7. veebruari 2019. a koosoleku protokollist. Otsuse poolt oli 8 liiget ja vastu 1 liige, seega oli olemas häälteenamus. Nimetatud protokolliga on kooskõlas ka 14. märtsi 2019. a protokoll. Vastavalt EKS § 1211 lg-le 5 pidi ettekirjutusele kirjutama alla komisjoni esimees; 5) puudub põhjus arvata, et kinnituskirju andnud isikud ei ole kontrollinud oma väidet. Vastustaja on arvete tasumist kontrollinud. Clear Channel Estonia OÜ on esitanud kolmandale isikule arved nr 9469R ja 9458R. Need arved on tasunud inkassofirma Fector AS. Ekspert kontrollis kolmanda isiku poolt arvete tasumist inkassofirmale. Arved, mille seotust kaebajaga on kinnitanud PP, on marginaalne osa kõigist arvetest. Kaebaja ei ole selgitanud, miks ta peab PP selgitusi ebausaldusväärseks; 6) kaebaja tasus kolmandale isikule vähem, kui pidi tasuma. Tegemist on keelatud annetusega. Keelatud annetuse regulatsioon ei näe ette subjektiivset koosseisu, seega ei oma kaebaja teadmine või mitte teadmine keelatud annetuse saamisest tähtsust. Samuti ei ole kaebaja väide mitteteadmise kohta usutav. Usutav ei ole, et kaebaja saab sedavõrd suures mahus teenust sedavõrd väikese tasu eest ega tea, et kolmas isik jätab arved esitamata. Kuna kriminaalmenetlus lõpetati kriminaalmenetluse seadustiku § 203 alusel ja sellel alusel menetluse lõpetamine eeldab teo karistatavuse üldiste eelduste (süüteokoosseis, õigusvastasus, süü) tuvastamist, on kriminaalmenetluses tegelikult tuvastatud ka subjektiivne koosseis; 7) kaebaja esitas uue väite, et tegemist võib olla PP vabatahtliku tööga. Samas ei ole kaebaja esitanud selle toetuseks ühtegi tõendit. Ühestki dokumendist ei tule, et PP osutas füüsilise isikuna reklaamiteenust; 8) PP vastusest eksperdile nähtub, et kolmas isik ei tegutsenud tunnipõhise arvestuse alusel, vaid hinnastas oma tegevust kasumimarginaali järgi. Ekspert viitas, et kui vaadata Eesti Konjunktuuriinstituudi töös avaldatud andmeid teiste ettevõtete kohta, nähtub, et käive ühe töötaja kohta võib olla u 1 miljon eurot aastas või rohkemgi. Seega ei pea paika kaebaja väide, et väheste töötajatega reklaamiagentuur ei ole võimeline teenima aastas miljon eurot müügitulu; 9) OÜ Tuisk Film Production arvel kajastatud 87 123,30 eurot ei ole ekspert arvestanud, sest selle tasumiseks mõisteti summa välja arbitraažikohtu otsusega; 10) ekspertarvamus on usaldusväärne. Tegemist on riiklikult tunnustatud eksperdiga. Lisaks on vastustaja kontrollinud ekspertarvamust koosmõjus teiste tõenditega. Ekspert viis turuanalüüsi läbi lähiriikide reklaamiagentuuridega. Ekspert selgitas võrdlusgruppi detailsemalt. Tegemist on asjakohase metoodikaga, võrreldavate andmetega ja piisava valimiga. Turuanalüüs on selge, jälgitav ja põhjendatud; 11) kasumimarginaali tohtis kõikide arvete suhtes rakendada. Võttes arvesse 44 võrreldava ettevõtte andmed, on tagatud arvamuse objektiivsus. Ekspert juhindus konservatiivselt marginaalist 38,16% (kolmanda isiku teiste klientide puhul olid marginaalid üle 50%). Kasumimarginaali ei ole kumuleeruvalt lisatud. Ekspert väidab, et kaebajale osutatud teenuste osas on kolmanda isiku keskmine brutokasumi marginaal olnud -12%. See viitab asjaolule, et müügitulu jääb alla selleks tehtud kulutusi ehk kolmas isik on jätnud kaebajale arveid esitamata. Kaebaja ei ole esitanud ümberlükkavaid tõendeid;

9(48)

3-19-874 12) GT arvamuses esinevad olulised puudused. Kolmas isik on reklaamiagentuur, mitte meediaagentuur. ERJK ekspert on välja toonud, et meediaagentuuride marginaalide kasutamine ei ole vajalik, sest reklaamiagentuuride müügituludes sisalduvad ka meediavahenduse tulud. Kuna GT on tunnistanud, et valimiskampaaniate läbiviimine on kolmanda isiku peamine tegevusvaldkond ja see sisaldab mh loovtööd, siis jääb selgusetuks, miks tuleb kolmandat isikut võrrelda meediaagentuuridega. Samuti on GT arvamuses välja toodud, et suurem osa reklaamifirmadest tegeleb reklaami vahendamisega. Seega lähtus ERJK ekspert õigest võrdlusgrupist. Seejuures oli meediaagentuuride brutokasumi marginaal suurem, keskmiselt 40%. GT ei ole lähtunud võrdlusgrupi moodustamisel kolmanda isiku ettevõtte suurusest. Kolmanda isiku käive on oluliselt väiksem kui meediaagentuuridel. Lisaks ei selgu GT arvamusest, miks oleks õige võrdlusgrupis kasutada üksnes Eesti ettevõtteid. Samuti ei selgu, mille poolest on Balti riikide ja Skandinaavia majanduskeskkond vastavas valdkonnas erinev ja kuidas mõjutab väidetav erinev majanduskeskkond lõpptulemust; 13) OG leidis samuti arvamuses, et kuna kolmas isik on klassifitseerinud kogu oma tegevuse reklaamiagentuuride tegevusala alla, on põhjendatud kasutada ainult reklaamiagentuuride võrdlusgruppi. Lisaks tõi OG välja, et reklaamiagentuurid osutavadki üha rohkem n-ö täisteenust. Täiendavalt meediaagentuuride võrdlusgrupi rakendamine arvestaks kaks korda meediaagentuuri teenusega ja seeläbi alahinnatakse reklaamiagentuuri teenuse mõju. OG selgitas, et finantsanalüüside tegemisel on tavapärane kasutada teiste riikide (eriti lähiriikide) sarnaseid ettevõtteid, kuna välisriikide ettevõtete kaasamine suurendab võrdlusgruppi ja muudab selle statistiliselt esinduslikumaks. Kuna GT kasutatud Eesti reklaamiagentuuride keskmised brutokasumi marginaalid jäid vahemikku 40,5–46,1%, siis lähtus vastustaja järelikult kaebajale soodsamast võrdlusgrupist. ERJK ekspert analüüsis ka teiste erakondade valimiskampaaniatega seotud ettevõtete brutokasumi marginaale, mis oli ca 44,7%; 14) ärikasumi marginaalid ei saa olla võrreldavad sellise ettevõttega, kus töötab rohkem inimesi. OG leidis, et antud juhul on põhjendatud ja ainuvõimalik kasutada brutokasumi marginaali ja seda olenemata sellest, kas tegemist oli reklaamiagentuuri või meediaagentuuri teenusega. Antud juhul on teada kaebajale osutatud teenuste kaubakulu, kuid muude tegevuskulude jagamine erinevate klientide vahel on keeruline, sest esmalt ei erista kolmas isik ise tegevuskulusid klientide lõikes ja teiseks puudub põhjendatud alus tegevuskulude tagantjärele jagamiseks klientide vahel. Tegevuskulusid oleks teoreetiliselt võimalik jagada kaubakulude proportsioonist lähtudes erinevate kliendigruppide lõikes, kuid see oleks vaid ligilähedane ja ebatäpne; 15) vahendusboonuseid ei pidanud arvestama. Tasu, mida kolmas isik sai mõnelt teiselt isikult (nt meediakanalilt), ei mõjuta kaebaja ja kolmanda isiku vahelisi suhteid. Seega ei vähenda vahendustasud kaebaja saadud keelatud annetuse suurust, sest kaebaja ei ole ise neid kulusid kandnud. Vahendustasusid ei ole makstud kaebajaga seotud kaubakulude vähendamiseks, vaid kolmandale isikule tasuna. OG arvamusest järeldub, et kuna valdava osa võrdlusgrupi ettevõtete puhul on alust eeldada, et vahendustasusid kajastatakse tuludena, mitte ei tehta kreeditarveid, siis vahendustasud ettekirjutuse summat ei muuda. Isegi kui vahendustasusid arvestada, on sellel vähene mõju ettekirjutuse summale – keelatud annetuse suuruseks oleks 908 003 eurot; 16) OG nõustus järeldusega, et kuna kolmanda isiku teiste klientide brutokasumi marginaalid olid oluliselt kõrgemad kui kaebajaga seotud kasumimarginaalid, siis on kolmas isik jätnud kaebajale arveid esitamata. GT lähenemine toob kaasa selle, et ühelt kliendilt (kaebaja) saamata jäänud tulu kaetakse teistelt klientidelt teenitud tuluga. Olukord, kus kolmas isik peab katma kaebajalt laekumata summasid enda teistelt klientidelt laekunud summadega, ongi käsitatav kaebajale keelatud annetuse tegemisena. Lähtuda ei tohi kolmanda isiku kasumist tervikuna, nagu tegi GT, sest see ei anna teavet selle kohta, mida asjas tegelikult on tarvis tuvastada.

10(48)

3-19-874 Kolmanda isiku teiste klientide suunaline ärikasum oli 31,1% ja kaebaja suunaline ärikasum oli -37%. Selline märkimisväärne vahe viitab sellele, et kolmandal isikul on jäänud kaebajalt suures ulatuses raha saamata; 17) kriminaalmenetlus asjas nr 1-16-10503 toimus teistsugustel asjaoludel. Prokuratuur on pidanud praegustel asjaoludel toimunud suures ulatuses keelatud annetuse vastuvõtmist kuriteoks, kuid on menetluse lõpetanud otstarbekuse tõttu. Seega on riigi tegevus ühetaoline.

11(48)

3-19-874 ja arvete esitajate kinnitused. Clear Channel Estonia OÜ arve tasus inkassofirma Fector AS, kellele on kolmas isik tasunud. Kolmas isik on tasunud kaebaja huvides AS-ile IDEA AD 158 100,44 eurot ja selle tasumine on tõendatud. Kaebaja on ise oma võlgnevust AS-i IDEA AD ees kinnitanud; 6) ekspert jättis õigesti arvesse võtmata arbitraažikohtu otsusega kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõistetud 87 123,20 eurot, mis oli mõeldud OÜ Tuisk Film Production ees oleva võla katteks; 7) kaebaja teadis, et kolmas isik jättis olulises ulatuses arveid esitamata. Arvete mitteesitamine oli PP ja kaebaja esindaja PT kooskõlastatud tegevus, millest oli teadlik ka ES. Valimiskampaania ajal toimusid PP ja kaebaja kampaaniameeskonna kohtumised igapäevaselt. Kaebaja kampaaniameeskond oli detailselt kursis kampaania käigus läbiviidavate tegevustega. Nii kaebaja ja kolmanda isiku vahel 3. jaanuaril 2012 sõlmitud käsundusleping, garantiikirjad kui ka arbitraažikohtu otsus kinnitavad, et kaebaja oli teadlik, et kolmas isik on jätnud suures ulatuses arveid väljastamata; 8) vastustaja sai kaebaja rikkumisest teada 28. märtsil 2018, mil kolmas isik saatis vastustajale kogu info rikkumise kohta. Kaebaja kohustus ei ole aegunud. EKS ei näe ette aegumistähtaega ettekirjutuse tegemiseks. Kolmandal isikul on kaebaja vastu käsundita asjaajamisest tulenev nõue (tsiviilasi nr 2-19-7518); 9) puudub alus kahelda eksperdi erapoolikuses ja objektiivsuses. Võrdlusgrupp moodustati 44 ettevõttest, sest neil oli kolmanda isikuga võrreldav käive. Võrdlusgrupp oli piisavalt esinduslik. Kuna ekspertarvamuse lisas 3 on avaldatud ettevõtete nimed ja finantsandmed, siis on eksperdi tehtud järeldused kontrollitavad. Võrdlusgrupis sisalduvad 2 ettevõtet, kelle brutokasumi marginaal oli 100%, kuid ka 5 ettevõtet, kelle brutokasumi marginaal oli negatiivne. Tegelikkuses ongi olemas nii ettevõtted, kes tegutsevad 100% brutokasumi marginaaliga, kui ka ettevõtted, kes tegutsevad negatiivse brutokasumi marginaaliga. Põhjendamatu on etteheide, et arvestatud pole reklaamiteenuste mahtu ja tööjõuressursimahtu. Eksperdi rakendatud võrdlusgrupi keskmine brutokasumi marginaal 38,16% soosib kaebajat, sest kolmanda isiku brutokasumi marginaal muude klientide puhul oli keskmiselt 57%, ulatudes 83%-ni 2012. a-l. Arvestada tuleb ka kaebaja huvides tegutsemise riski (nt laenude võtmisel), mis olid tavalise reklaamiagentuuri tööga võrreldes oluliselt kõrgem ja mis ka realiseerus. Sellisele riskile pidi vastama ka vääriline tasu, mis pidanuks kindlasti tähendama keskmisest kõrgemat brutokasumi marginaali. Kuna tegemist on keskmise brutokasumi marginaaliga, siis tulebki seda rakendada iga müügikuluarve suhtes. Ka võrdlusgrupi ettevõtted on ostnud erinevaid edasimüüdavaid kaupu ja teenuseid ning maksnud palka oma töötajatele. Kumuleerivat marginaali lisamist ei ole toimunud, sest kaebajaga seotud müügikulust on arvatud maha kaebajalt saadud müügitulu. Brutokasum ei ole puhastulu; 10) GT võrdlusgruppi kuuluvad ettevõtted on kolmandast isikust oluliselt suuremad, mistõttu ei ole ettevõtted võrreldavad. Vaadeldaval perioodil oli kolmanda isiku töötajate arv 1,57 ja suurim aastane müügitulu 982 007 eurot. GT reklaamiagentuuride võrdlusgrupi ettevõtete aastased käibed ulatusid 2,3 miljoni euroni ja töötajate arv 30-ni. Suurem töötajate arv toob kaasa suuremad kulud (tööjõukulud, kontorikulud). Kolmandal isikul oli üks töötaja (PP), kellele maksti dividende, mitte palka ning kolmandal isikul puudus kontor. Suurematest ettevõtetest võrdlusgrupi moodustamisel oleks keskmiseks brutokasumi marginaaliks 42,8% ja kolmanda isiku poolt esitamata arvete summa veelgi suurem. GT meediaagentuuride võrdlusgrupi ettevõtete aastased käibed ulatusid 11 miljonini ja töötajate arv 21-ni; 11) kolmas isik osutas perioodil 2009–2016 reklaamiagentuuri teenuseid. Meediavahendus on kõigest üks osa kolmanda isiku pakutavatest teenustest. Reklaamiagentuuride müügituludes

12(48)

3-19-874 sisalduvad nii loovtöö tulud (mis on kõrgema marginaaliga) kui ka meediavahenduse tulud (mis on madalama marginaaliga). Kuna reklaamiagentuuride marginaalid juba sisaldavad meediavahenduse marginaali, siis oleks reklaamiagentuuride võrdlusgrupi marginaalile veel ka meediaagentuuride marginaali rakendamine väär, kuna sellisel juhul arvestatakse meediaagentuuride madalamate marginaalidega topelt. GT on kolmanda isiku kulude klassifitseerimisel reklaami- ja meediaagentuuride tegevuste lõikes lähtunud meelevaldselt 3. augustil 2009 kolmanda isiku ja kaebaja vahel sõlmitud lepingust. Sellest ei ole võimalik teha järeldusi kogu 2009–2015 perioodi kohta. Samuti ei sisalda 14. aprillil 2009 sõlmitud leping õigeid andmeid. Ekspert tuvastas, et kolmas isik tegi 2009–2010 kaebajaga seoses kulutusi suuremas summas, kui on neis kahes lepingus näidatud maht kokku. Kirjalikke lepinguid ei sõlmitud edaspidi põhjusel, et tehtava töö maht oli valimiskampaania ajal pidevas muutumises; 12) kolmas isik ei hinnastanud oma tegevust tunnihinna põhiselt, vaid lähtus eesmärgist, et tema iga kliendi suunaline brutokasumi marginaal oleks vähemalt 50%; 13) nelja valimiskampaaniaid läbi viinud reklaamiagentuuri brutokasumi marginaalid olid kõrgemad, kuna ühele erakonnale valimiskampaania tegemine toob kaasa selle, et vähemalt osa potentsiaalseid kliente jätavad poliitiliste eelistuste tõttu sellelt reklaamiagentuurilt teenused tellimata. Seega kitsendab valimiskampaania oluliselt potentsiaalsete teiste klientide ringi. Praegusel juhul on rakendatud võrdlusgrupi keskmist brutokasumi marginaali, sest see on kontrollitav; 14) GT on valesti lähtunud ärikasumi marginaalist ja on jätnud eristamata kolmanda isiku teiste klientidega seotud marginaali, mis viib selleni, et kolmas isik pidanuks kaebaja huvides tegutsema kahjumlikult, doteerides kaebaja huvides tegutsemist oma teistelt klientidelt teenitud kasumi arvelt. Ärikasumi marginaali kasutamine on väär, sest kolmanda isiku ja võrdlusgrupi ettevõtete tööjõukulud ja käibed erinevad oluliselt. Kuna kolmas isik on ühemeheettevõte, siis tuleks adekvaatse ärikasumi marginaali huvides tööjõukulude hulka arvestada ka dividendid. See omaks kolmanda isiku ärikasumi marginaalile olulist mõju, mida GT pole arvestanud. Kaebaja poolne arvete tasumisega viivitamine ei võimaldanud kolmandal isikul paljusid kulutusi teha (nt kontorit rentida). See tingis ka väiksemad kulud ja suurema ärikasumi marginaali. Kuigi GT jagas kolmanda isiku kulud reklaamiagentuuri ja meediaagentuuri kuludeks, ei ole ta sama jaotust teinud tegevuskulude ja tööjõukulude osas. Samuti on jäetud tähelepanuta kolmanda isiku muud ärikulud; 15) müügiboonuseid ei saa käsitada kaebaja huvides tegutsemise mõistliku tasuna. Selle eesmärgiks on motiveerida reklaamiagentuuri tellima vastavaid teenuseid just sellelt tarnijalt, püüeldes konkreetse mahu täissaamisele. Valdkonna praktika kohaselt ei mõjuta sellised müügiboonused mingil moel kliendi poolt reklaamiagentuurile makstavat tasu. Müügiboonus on reklaamiagentuuri tulu. Kolmandal isikul olid mõne tarnijaga müügiboonuste kokkulepped, kuid ta ei teeninud müügiboonuseid regulaarselt ja müügiboonuste teenimiseks tuli lisaks kaebaja huvides tellitud teenustele tellida teenuseid ka teiste isikute huvides. Ekspert tuvastas, et kolmas isik on kaebajaga seoses teeninud meediakanalitelt vahendustasusid 59 048,92 eurot. Reklaamiagentuuride tavapraktika on, et vahendustasu arved suurendavad müügitulu, mitte ei vähenda müügikulu. Meediavahendamine sisaldab endas ettevalmistust (nt meediaklipi nõutavas formaadis tootmine; meediaplaani olemasolu – millisele sihtrühmale, mis kellaajal, kui pikalt jne; meediaplaani vajadusel korrigeerimine), mis vähendab omakorda meediakanalil klipi eetrisse viimiseks kuluvat aega ja ressurssi. Seega on tegemist teenusega meediakanalile.

13(48)

3-19-874 vastustajalt kaebaja kasuks välja 43 664,40 eurot. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kolmas isik väidab, et ta ei ole kaebajale esitanud arveid kõigi osutatud teenuste eest ning seetõttu on kolmas isik kandnud teenuse osutamisel suuremaid kulusid ning kaebaja on saanud osad teenused tasuta. Seda saab käsitada keelatud annetusena EKS § 123 lg 1 ning lg 2 p-de 2 ja 3 mõttes. Reklaamiteenust osutatakse tasu eest ja selle hinda on võimalik metoodika alusel kindlaks määrata; 2) annetust ei ole teinud PP füüsilise isikuna. PP ei kuulunud kaebaja liikmete hulka, mistõttu puudus tal huvi kaebaja jaoks vabatahtlikku tööd teha. PP kutse- ja majandustegevuseks on reklaamiteenuse osutamine, tegemist on tema sissetulekuallikaga. Erakonna valimisreklaamikampaania tegemine on ajamahukas ja teiste klientide teenindamine samal ajal on raske või võimatu. PP osutas teenust tema kontrolli all oleva äriühingu kaudu. Teistelt isikutelt ostis teenuseid ja kaupu kolmas isik, mitte PP; 3) tegemist on keelatud annetusega sõltumata sellest, et kolmas isik ei ole loobunud tasu nõudest. Kuni kaebaja ei ole kolmandale isikule tasumata jäänud tasu maksnud, on tegemist keelatud annetusega. Kaebaja sai kasutada teenust tingimustel, mis ei olnud teistele kättesaadav; 4) kaebaja selgitused, et ta ei teadnud, et osa arveid jäi esitamata, ei ole usutavad. Kaebajal olid rahalised probleemid. Ta väljastas kolmandale isikule garantiikirjad ja organiseeris suurtoetajatelt kolmandale isikule/PP-le laenu andmise. Kolmanda isiku seletused, et kaebaja lubas raha hankida ja palus arvete esitamisega seni oodata, et võlgu jäämist vastustaja ees varjata, on usutavad. Tasumata jäänud arvete esitamine ei olnud kolmanda isiku huvides, sest see oleks vähendanud käibemaksu riigile maksmise tõttu tema raha. Olenemata kaebaja teadmisest, ei muutu keelatud annetus olematuks ega välista vastustaja õigust teha kaebajale ettekirjutus keelatud annetuse tagastamiseks; 5) puudub alus kahelda ekspertide usaldusväärsuses ja erapooletuses. Kõik nad on riiklikult tunnustatud eksperdid finantsekspertiisi valdkonnas. Esitatud ekspertarvamused on dokumentaalsed tõendid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 293 lg 2 tähenduses; 6) OG ekspertarvamus on asjakohane. Temale antud lähteülesanne ei pidanud olema sama lai kui vaidlustatud ettekirjutuse aluseks olnud ekspertarvamuse lähteülesanne. Selleks, et kasutatud metoodika osas arvamust avaldada, ei pidanud OG kõiki kulusid ja arvutusi kontrollima. Metoodika osas on võimalik üldhinnang anda ka valdkonna praktikale tuginedes; 7) kasutati metoodikat, mille kohaselt tegi ekspert kindlaks kõik kaebaja huvides tehtud kolmanda isiku maksed, lahutas nendest kaebaja tasutud maksed ja korrutas tulemi läbi reklaamiagentuuride võrdlusgrupi keskmise brutokasumi marginaaliga; 8) arvet saab pidada seotuks kaebajaga, kui arvel on viide kaebajale või tema kampaaniale. Sellised arved ei ole seotud teiste isikutega. Tõendatud pole kaebaja kahtlus, et arved võisid olla seotud teise organisatsiooniga. Põhjust pole arvata, et kolmas isik ja tema lepingupartner ei suudaks aru saada, kelle huvides reklaami tehti. Kolmas isik väitis, et ainult kaebaja jäi võlgu ning teised tasusid oma arved. Teenuste eest tasumist kinnitasid nii Tallinna Linnakantselei kui ka MTÜ Ausad Valimised. Kaebaja pole toonud esile arvet, mida saaks siduda teise isikuga peale kaebaja; 9) arvete väljastajad kinnitasid osa arvete seost kaebajaga. Usaldusväärsed on sellised kinnitused, millel on kinnituse andja allkiri. Kuna ekspert kajastas kuluarvestuses vaid arveid, mille kolmas isik oli tasunud ja mille saaja on kätte saanud, puudub põhjus esitada kinnitus, mis ei vastaks tõele. Kinnituse esitajate majanduslik olukord ei sõltu kinnitusest;

14(48)

3-19-874 10) kinnituste ehtsuses ei ole alust kahelda põhjusel, et need on sarnase sõnastusega. Kinnitusi, millel puuduvad allkirjad, saab pidada usaldusväärseteks. Need on edastatud e-kirja teel ja näha on saatja aadress. HMS ei sea tõenditele vorminõuet. Tegemist on kolmandast isikust sõltumatu isiku antud kinnitusega. Kinnitused saadeti eksperdile. Tarnijad jäid oma kinnitustele kindlaks ka pärast kaebaja esitatud järelepärimisi; 11) usaldusväärsed ei ole need kinnitused, mis saadeti e-kirja teel PP-le, ja millest on tehtud väljatrükk. Väljatrükk ei loo piisavat kindlust, et selline kinnitus edastati. Kolmandal isikul on asja lahenduse vastu isiklik huvi. Samadel põhjendustel ei ole usaldusväärne ka tõendi vormis, kuid ilma allkirjata kinnitus. Miski ei tõenda, et kinnituse andis sellelt nähtuv isik. Erandiks on LL 21. juunil 2016 saadetud e-kiri, kuna selle õigsust kinnitas ta kaebajale 22. mail 2020. Teiste kinnitustega ei oleks tohtinud seega ilma täiendava kontrollita arvestada; 12) osa arveid on kaebajaga seotud üksnes kolmanda isiku või PP kinnituste alusel. Vastustaja pole põhjendanud, miks ta pidas kolmanda isiku ja PP selgitusi usaldusväärseteks. Ekspert ja vastustaja pole selgitanud, millised teised tõendid võimaldavad neid arveid kaebajaga siduda või miks ei ole arvete väljastajatelt kinnitusi küsitud. Asjast huvitatud isiku enda selgitused ilma tõenditeta ei ole piisavad, et kohustada kaebajat raha maksma. Kui erapooletuid tõendeid ei ole võimalik koguda, tuleb tõendamata arved jätta tähelepanuta. Kui vastustaja leiab, et kolmanda isiku ja PP selgitused on usutavad, tuleb seda põhjendada. Kohus ei saa põhjendusi haldusorgani asemel ise välja mõelda. Kuna kohtul ei ole kõiki kuluarveid, kolmanda isiku raamatupidamisdokumente ja pangakontode väljavõtteid, ei ole kohtul võimalik kolmanda isiku ja PP selgituste usaldusväärsust hinnata; 13) vead tõendite kogumisel olid olulised, kuna võisid mõjutada kaebajalt nõutava summa suurust ning seetõttu tuleb ettekirjutus tühistada; 14) 10. oktoobri 2018. a ekspertarvamuses tugineti AS-i SEB Pank 19. septembri 2018 tõendile nr 16-1.1/K22321324/1 ja Danske Bank AS Eesti filiaali edastatud tabelile, mis kinnitavad kolmanda isiku kontolt tehtud ülekandeid konkreetsetele isikutele konkreetsetes summades konkreetsetel kuupäevadel konkreetsete selgitustega. Mõlemad kinnitused on pangaesindajad allkirjastanud. Puudub tõsiselt võetav alus nende kinnituste usaldusväärsuses kahelda. Vastustajal ei tulnud nende ülekannete kontrollimiseks täiendavalt analüüsida kolmanda isiku pangakontode väljavõtteid; 15) kolmanda isiku lepingupartnerite kinnituste, millega kinnitati arvete tasumist või nõuete tasaarveldamist, usaldusväärsuses puudub alus kahelda; 16) ekspertarvamuses selgitati, et kolmas isik on 2010. a-l tasunud Clear Channel Estonia OÜ arved nr 9458R ja 9460R inkassofirmale AS-le Fector. Esitatud tõendist ei ole tasumist näha, sh pankade kinnitustest. Ettekirjutusest ei nähtu, et vastustaja oleks seda tasumist kontrollinud. Tegemist on väitega, mille tõele vastavust ei saa kontrollida ega ettekirjutuse õiguspärasust tuvastada. Vastustajal tuleb koguda haldusmenetluses täiendavad tõendid; 17) kaebajaga seotud kolmanda isiku kulude-tulude hulka ei ole arvatud võlga 87 123,20 eurot OÜ Tuisk Film Production ees; 18) kaebajalt kolmanda isiku kasuks vahekohtu otsusega välja mõistetud 275 000 eurot ei saa arvestada kolmanda isiku 2015. a tulu hulka. See tasuti kolmandale isikule pärast vahekohtu otsust. Tulude kajastamises ei ole viga tehtud. Kui seda summat oleks tulnud kajastada 2015. a tuluna, ei mõjutanuks see asja lahendust. Kasumimarginaal on kohaldatud kaebajaga seotud tulude-kulude vahele tervikuna, mitte erinevate aastate lõikes; 19) ekspert on õigesti lähtunud brutokasumi marginaalist. Vaidluse all on, kas kolmas isik jättis kaebajale osa teenuste eest arved esitamata ja kaebaja nende eest tasumata. Selleks tegi ekspert

15(48)

3-19-874 kindlaks kõik kaubakulud, lahutas sellest kaebaja tasutud summad kolmandale isikule (s.o müügitulu) ja arvutas tulemiga brutokasumi marginaali (s.o hindas kolmanda isiku majandustegevuse kasumlikkust kaebajale osutatud teenuste eest). Kui saadud brutokasumi marginaali võrrelda keskmise brutokasumi marginaaliga, saab aimu, kas kolmanda isiku brutokasumi marginaal oli turu keskmisega võrreldes madal. Ärikasumi marginaali ei saa praegusel juhul kasutada, kuna kolmas isik ei pidanud tööajaarvestust. Tagantjärele ei ole võimalik kindlaks teha, kui suur oli tööjõukulu just kaebaja osas ega teha kindlaks tegevuskulusid. Kaebaja kogu majandustegevuse ärikasumi marginaali kindlaks tegemine ei aita lahendada praegust vaidlust. GT lähtus ärikasumi marginaalist. Kolmanda isiku kogu majandustegevuse ärikasumi marginaal näitab, kas tema majandustegevus kõikide klientide suhtes oli kasumlik, kuid ei võimalda vastata sellele, kas kolmanda isiku tegevus oli kasumlik ka kaebajale teenuse osutamisel. Kogu majandustegevuse ärikasumi marginaalist lähtumise korral loetakse, et kaebaja võlad on kaetud kolmanda isiku teiste klientide arvelt. GT ekspertarvamus tuleb seega jätta tähelepanuta; 20) brutokasumi marginaali kasutamise eesmärgiks on kontrollida kolmanda isiku väidet, et ta ei ole kaebajale kõigi kulude eest arveid esitanud ja kaebaja ei ole talle kõiki kulusid hüvitanud. Kolmandal isikul puuduvad dokumendid, mis võimaldaksid selliseid kulusid (tegevuskulud, tööjõukulud) välja arvutada. Selle tõttu on alternatiivse meetodina kasutatud brutokasumi marginaali võrdlemise meetodit; 21) ekspert ei moodustanud brutokasumi marginaali tuvastamiseks võrdlusgruppe valesti. Naaberriikide reklaamiettevõtjatega arvestamine ei ole ilmselgelt ebaõige. Viimati märgitut kinnitas OG oma ekspertarvamuses. Tegemist on sarnases õiguslikus keskkonnas tegutsevate ettevõtjatega ning majanduskeskkond ei ole oluliselt erinev. Eesti Konjunktuurinstituudi 2018. a uuringust nähtub, et Eesti reklaamiagentuurid osutavad teenuseid ka välisturule. Euroopa Parlamendi valimised toimuvad kogu Euroopa Liidus üheaegselt. Isegi kui teistes riikides ei toimu valimiskampaaniad samal ajal kui Eestis, siis mingil ajahetkel need toimuvad. Ajavahemikul 2009–2016 toimus ka teistes riikides valimiskampaaniaid. Võrdlusgrupi riigid on suuremad, mis võimaldavad teenust odavamalt pakkuda. Konjunktuuriinstituudi andmetel olid Lätis ja Leedus tööjõukulud soodsamad; 22) võrdlusgrupi moodustamise ja tulemuste analüüsimise ajal oli võrdlusgrupi ja kolmanda isiku tegevusvaldkonnad samad. 44 ettevõttest koosnev võrdlusgrupp ei ole ilmselgelt ebapiisav. Suurema grupi moodustamiseks puudusid sarnased reklaamiagentuurid. Kuna brutokasumi marginaali arvutamisel ei võeta arvesse tegevus- ega tööjõukulusid, ei ole töötajate arv oluline näitaja. Indikaatoriks on ka kolmanda isiku teistele klientidele kohaldatud märkimisväärselt kõrgem kasumimarginaal. Võrdlusgrupi hulka ei tulnud arvata meediaagentuure. Kolmanda isiku põhitegevusala oli 2009–2015 reklaamiagentuur. Ka majandusaasta aruannetes on välja toodud, et tegeleti reklaamindusega. Avalikkusele oli teada, et kolmas isik teostas kaebaja valimisreklaami. Kolmas isik ei vahendanud üksnes kaebajat ja meediaettevõtteid, vaid ta tegi ka sisulist tööd. Ka reklaamifirmad tegelevad reklaami vahendusega. Kuna ka teised reklaamiagentuurid osutavad meediavahendusteenust, kajastub see ka nende kasumimarginaalides. Kuna kolmas isik oli reklaamiagentuur, mitte meediaagentuur, ei tulnud analüüsida meediaagentuuride kasumimarginaale. GT lähenemine ei ole selles osas õige; 23) eksperdi tuvastatud kasumimarginaal ei ole liiga kõrge. Marginaal arvutati kolmanda isikuga võrreldavate ettevõtete kasumimarginaali keskmisena. Turu keskmine marginaal tasandabki võimalikke erinevaid marginaale. Samuti oli kolmanda isiku teistele klientidele kohaldatud marginaal märgatavalt kõrgem. Seega lähtuti kaebajale soodsamast lahendusest;

16(48)

3-19-874 24) kolmanda isiku tulude hulka ei tulnud arvata vahendustasude arveid, s.o tasu, mida meediakanal maksab reklaami- või meediaagentuurile selle eest, et agentuur ostaks temalt võimalikult palju teenust (teenuselt tehtav tagasimakse). Seda makstakse tarnija ja vahendaja omavahelises suhtes ning seda ei kanta üle lõpptellijale; 25) kasumimarginaali ei ole lisatud kumuleeruvalt. Marginaaliga ei arvutatud läbi kaebajale esitatud arveid, vaid kolmanda isiku saamata jäänud tulu; 26) arvestuses tuli summad käibemaksukohustuslane;

kajastada

koos

käibemaksuga.

Kolmas

isik

on

27) EKS § 1211 lg 2 p 2 alusel tuleb keelatud annetus tagastada selle teinud isikule; 28) ettekirjutusega peale pandud kohustus ei ole aegunud. EKS ega HMS ei näe ette tähtaegu, mille jooksul tuleb ettekirjutus teha. Samuti ei näe need ette aegumistähtaega. Vastustaja selgitas, et sai keelatud annetusest teada 28. märtsil 2018, kui kolmas isik sellest ERJK-d teavitas. Õhtulehe 1. septembri 2016. a artikkel „Toobali antud 450 000-eurone garantiikiri võib kogu Keskerakonna põhja viia“ ei ole asjakohane, kuna see ei räägi kolmanda isiku esitamata jäänud arvetest. Viidatud teavet hoiti saladuses. Ettekirjutus tehti 8. aprillil 2019 ehk aasta pärast teavitust. Viidatud perioodi jooksul analüüsiti ekspertarvamust, küsiti selgitusi ja teavet. Tegemist oli mahuka asjaga. Mõistlikku menetlustähtaega pole ületatud; 29) kui kohaldada tuleks aegumistähtaega, tuleks lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 149. 10-aastast tähtaega pole rikutud. Omavalitsuste volikogude valimised olid

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

17(48)

3-19-874 2) kohus tegi üllatusliku otsuse, kui leidis, et tarnija kinnitusest PP tehtud väljatrükk ning allkirjadeta tarnijate kinnitused ei ole usaldusväärsed tõendid. Halduskohus ei maininud kordagi, et esitatud tõendid pole piisavad ega lasknud esitada täiendavaid tõendeid. Kohtu etteheide puudutab Ring Ajas OÜ liikme 21. juuni 2017. a e-kirja 27. augusti 2013. a arve nr 230857 (444 eurot), Catering Service OÜ esindaja 21. juuni 2017. a e-kirja arvete nr 31630 12/01/13 ja 31908 12/08/13 (864 eurot), Stickit OÜ juhatuse liikme 21. juuni 2017. a e-kirja arvete nr 51 ja 1130 (1358,06 eurot) ning AS Eesti Meedia juhatuse liikme e-kirja arvete nr R09/02014, R09/02246, S09/00079, R10/02658, R11/00950, R11/00951, E11/6, E11/7, E11/9 ja R14/02479 (55 781,40 eurot) kohta. Kinnitused saadeti PP e-mailile, mis saadeti omakorda edasi eksperdile. Vastustaja ei oska selgitada, miks 10. oktoobri 2018. a ekspertarvamuse lisas 4 olev e-kirja väljatrükk ei näita, et see saadeti eksperdile. Kui kohus oleks sellele tähelepanu juhtinud, oleks vastustaja saanud esitada väljatrüki, millest nähtub edastamise fakt. Olemas on digitaalselt allkirjastatud kinnitused AS Eesti Meedia arvete kohta, mille vastustaja oleks saanud kohtule edastada; 3) halduskohtu hinnangul ei olnud PP kinnitused selle kohta, et arved olid seotud kaebajaga, usaldusväärsed. Vastustaja küsis kolmandalt isikult selgitusi nende arvete kohta, millelt ei nähtunud otsest seost kaebajaga ning mille olemasolu tarnijad polnud kinnitanud. Vastustaja pidas PP kinnitusi usaldusväärseteks, kuna ka teised tõendid kinnitasid PP selgitusi. Halduskohus oleks pidanud võimaldama esitada täiendavaid tõendeid. Kohtu etteheide puudutab järgmisi arveid: a) Kalev Chocolate Factory arved nr 0000258248-1, 09/378476 ja 09/380348, (2307,05 eurot). PP selgituste kohaselt kajastasid need arved kaebaja huvides 2009. a Euroopa Parlamendi valimiskampaania tarbeks tellitud maiustusi. 5. juuli 2020. a ekspertarvamuse lisa 1 koosseisus on kolmanda isiku tellimus FIE-le Rasmus Arm, kujundamaks maiustuste ümbrispaberid. Need tõendid kinnitavad seletuste usaldusväärsust; b) Bring Express Eesti OÜ arved nr 67882, 68299, 69264 (218,25 eurot). PP selgituste kohaselt kajastasid arved 2009. a Euroopa Parlamendi ja KOV volikogude valimiskampaaniate ajal osutatud transporditeenuseid. Arvete seotus kinnitavad arvete spetsifikatsioonid, mille kohaselt oli tegemist transpordiga Keskerakonna kontorisse või kontorist mujale; c) Eesti Post AS-i arve nr A193788 ja viivisarve nr VA00016933 (34 113,43 eurot). PP selgituste kohaselt oli tegemist 2009. a Euroopa Parlamendi valimiste tarbeks ajalehtede kodudesse kandmisega. Arve seost kaebajaga kinnitab 8. jaanuaril 2010 sõlmitud kolmepoolne maksekokkulepe AS Eesti Post, kolmanda isiku (võlgnik) ja kaebaja (käendaja) vahel. Maksekokkuleppes kinnitasid osalised, et kõnealune arve on tasumata. Ekspert analüüsis kolmanda isiku pangakontot ning ei tuvastanud ajavahemikul 1. jaanuar – 30. juuni 2009 vastavas või suuremas summas raha laekumist; d) Greenmarketing OÜ arve nr V012011 (1536 eurot). Greenmarketing OÜ vastas PPA-le kriminaalasjas, et teostas kaebajale Riigikogu valimiskampaania ajal trüki- ja välimeediareklaamide kujundamist ja trükifailide ettevalmistamist. Selle kohta on ka vaatlusprotokoll; e) C arved nr 8 ja 14 (jrk 231-232) (837,25 eurot). PP selgituste kohaselt kajastasid need kaebaja 2009. a Euroopa Parlamendi ja KOV volikogude kampaaniamaterjalide tõlkimist; f) Ofset OÜ arve nr 131766 (216 eurot). PP selgituste kohaselt kajastasid need 2013. a KOV volikogude valimisplakateid „Edgari kohvik“; g) Printall AS arved nr 19310768, 19310769, 19310771, 19310772, 19960094, 19960099, 19960107 (6122,12 eurot). PP selgituste kohaselt oli tegemist väljaannete trükkimisega

18(48)

3-19-874 Euroopa Parlamendi valimiskampaania tarvis. Mainitud trükiseid kasutas üksnes kaebaja. 5. juuli 2020. a ekspertarvamuse kohaselt oli tegemist trükistega, mida AS Eesti Post kandis arve nr A193788 kohaselt kodudesse. Printall AS edastas 22. juunil 2018 PPA-le kirja, millest nähtub kirjavahetus kaebaja toonase tegevsekretäriga, mille kohaselt Printall AS-le edastati trükigraafik ja paluti arved esitada PP e-mailile. Trükiste nimekiri kattus arvete spetsifikatsioonidega; h) Puffet Invest OÜ arve nr 1400371 (8961 eurot). PP selgituste kohaselt oli tegemist kaebaja 2014. a Euroopa Parlamendi valimisreklaami (94 000 tk) otsepostitusega. Nimetatut kinnitab ka kolmanda isiku ja Puffet Invest OÜ kirjavahetus, mis esitati 5. juuli 2020. a ekspertarvamuse lisas 1; i) R.I.I.A OÜ arve nr 298 (1992 eurot). PP seletuste kohaselt oli see kaebajaga seotud üksnes osaliselt. Arve spetsifikatsioonis on alates 15. reast kõik kulud nimetusega Keskerakonna „Rohelise tule“ visuaalide loomine ja presentatsioon. Viimati märgitut kinnitab R.I.I.A OÜ kinnitus, mis on esitatud kohtule kolmanda isiku 4. septembri 2020. a menetlusdokumendi lisana 14; j) RH arve nr 2 (240 eurot). PP selgitas, et RH tegi 8 naisele 2011. a Riigikogu valimistel fotosessioonide tarbeks meiki; k) Scriba OÜ arved nr 220/09 ja 247/09 (47,75 eurot). PP selgituste kohaselt oli tegemist 2009. a KOV volikogude valimistega ning selle raames valimismaterjalide eesti keelest vene keelde tõlkimisega; l) Skyline Media OÜ arve nr Sl07-1 (600 eurot). PP selgituste kohaselt filmiti 2013. a KOV volikogude valimise tarvis Moskva õigeusu patriarhi külastust Lasnamäe kirikus; m) Tatjana Verhoustinskaja FIE arve nr 7/2009 (543,57 eurot). PP selgituste kohaselt oli tegemist raamatu „Peaminister“ 5. ptk tõlkimisega eesti keelest vene keelde, kasutamaks seda 2009. a valimiskampaanias; 4) kui kalkulatsioonidest tuleks siiski välistada kolmanda isiku need kuluarved, kus on üksnes PP selgitused, tuleks ettekirjutuses olevat summat vähendada 7748,39 euro võrra; 5) halduskohus heitis ette, et pole tõendatud asjaolu, et kolmas isik oleks Clear Channel Estonia OÜ arved nr 9458R ja 9460R (7397,91 eurot) tasunud AS-le Fector. 10. oktoobri 2018. a ekspertarvamuse lisas 5 on Clear Channel Estonia OÜ 27. augusti 2018. a kinnitus, mille kohaselt Fector AS tasus talle laekunud arved Clear Channel Estonia OÜ-le 20. ja 28. aprillil 2010. Ekspert tuvastas pangakontosid kontrollides, et kolmas isik tasus Fector AS-le 2520,68 eurot. Maksekorraldustest nähtub, et kolmas isik tasus 19. ja 29. aprillil 2010 AS-le Fector vastavalt 3195,59 ja 6722,99 eurot ehk kokku 9918,58 eurot. Seega maksis ta 2520,68 eurot rohkem ja seda seega vaidlusaluste arvete eest; 6) täiendavaid kinnitusi ei olnud võimalik saada 4791,60 euro (ilma käibemaksuta) ulatuses (s.o 3,8%). Seega ei ole tõenäoline ega usutav, et PP oleks kinnitanud arveid, millel puudub seos kaebajaga. Selles osas täiendavate tõendite kogumine pole võimalik või oleks ebamõistlikult raske, kuna teave pole säilinud, töötajad on vahetunud, möödunud on pikk aeg jne. Arvamus, et keelatud annetuse tegija sooviks tingimata annetust tagasi, ei ole õige, mida kinnitab ka vastustaja varasem praktika; 7) halduskohus rikkus uurimispõhimõtet, kui ei selgitanud vastustajale, milliseid tõendeid tuleb väite tõendamiseks esitada; 8) kaebajale oli haldusmenetluse käigus tagatud piisav aeg ning võimalus esitada kõik tema vastuväited, kuid ta seda ei teinud. Üldsõnaline väide, et arvete seotus kaebajaga ei ole

19(48)

3-19-874 tõendatud, on vastuolus asjas kogutud teiste tõenditega ega ole piisav, lükkamaks ümber komisjoni kogutud ja analüüsitud tõendeid; 9) halduskohus oleks menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt pidanud kaebuse osaliselt rahuldama ja nõutavat summat vähendama, mitte suunama seda tagasi haldusmenetlusse. Kohtule esitati arvutuskäik, kuluarved ning põhjendused, mille alusel oleks saanud summa välja arvutada; 10) kui halduskohus leidis, et nõutava summa kindlaksmääramine on ajamahukas, saanuks ta kohustada vastustajat seda summat ise kindlaks määrama (HKMS § 167 lg 1 ja § 263 lg 2). Selleks ei pidanud vaidlustatud käskkirja tühistama; 11) vastustajalt välja mõistetud menetluskulud ei ole põhjendatud ega vajalikud. Menetluskulude kasvu põhjustas kaebaja ise. Kolmanda isiku määruse peale määruskaebuse esitamine oli põhjendamatu. Kaebaja esitas tõendid kohtumenetluses, kuigi need paluti esitada juba haldusmenetluses. GT ekspertarvamuses esitatud väited ei leidnud kinnitamist, mistõttu pole selle tõendi saamise kulu 8250,96 eurot põhjendatud. Täiendavalt tõendamist vajasid arved 199 375,67 euro ulatuses ehk u 20%.

20(48)

3-19-874 nimetatud müügiesindaja kinnitus. Bring Express Eesti OÜ arvete seost kaebajaga kinnitavad lisaks PP selgitustele veel ka arvete spetsifikatsioonid, mis viitavad kaebajale. Eesti Post AS-i arvete seost kaebajaga kinnitavad lisaks PP selgitustele veel ka Eesti Post AS-i, kolmanda isiku ja kaebaja sõlmitud maksekokkulepe, arvel nimetatud kaebaja piirkondlikud ajalehed ja kaebaja reklaammaterjalid. Greenmarketing OÜ arvete seost kaebajaga kinnitavad lisaks PP selgitustele veel ka Greenmarketing OÜ 4. juuli 2020. a e-kirjaga antud kinnitus. C ja Scriba OÜ arvete seost kaebajaga kinnitavad üksnes PP kinnitus. Ofset OÜ arve seost kaebajaga kinnitavad lisaks PP selgitustele veel ka Ofset OÜ esindaja kinnitus ja kolmanda isiku e-kirjavahetus. Printall AS-i arvete seost kaebajaga kinnitavad lisaks PP selgitustele veel ka kaebaja tegevsekretäri ja Printall AS-i vaheline e-kirjavahetus ning ajalehtede kojukande eest esitatud Eesti Post AS-i arve nr A193788 ja selle tasumiseks Eesti Post AS-i, kolmanda isiku ja kaebaja vahel sõlmitud kokkulepe. Puffet Invest OÜ arve seost kaebajaga kinnitavad lisaks PP selgitustele veel ka Puffet Invest OÜ e-kiri. R.I.I.A OÜ arve seost kaebajaga kinnitavad lisaks PP selgitustele veel ka R.I.I.A OÜ e-kiri ja arve tekst. RH arve seost kaebajaga kinnitavad lisaks PP selgitustele veel ka RH kinnitus ja arve tekst. Skyline Media OÜ arve seost kaebajaga kinnitavad lisaks PP selgitustele veel ka Skyline Media OÜ kinnitus. Tatjana Verhoustinskaja FIE arve seost kaebajaga kinnitavad lisaks PP selgitustele veel ka arve tekst; 7) ringkonnakohus saab ise otsustada selle üle, millises ulatuses on võimalik ettekirjutus jätta kehtima. Kui kohus ei pea võimalikuks arvesse võtta C ja Scriba OÜ nelja arvet, tuleks summat vähendada 1674,80 euro ulatuses, mis moodustaks kogu ettekirjutusest 0,16%; 8) kolmas isik taotleb apellatsioonkaebusele lisatud tõendite (lisad 1–17) asja juurde võtmist, kuna need tõendavad neid asjaolusid, mida halduskohus ei pidanud tõendatuks.

21(48)

3-19-874 lisatasunõudest kunagi loobunud, vaid ta nõuab seda kaebajalt välja. Kolmanda isiku väidetud töid ei ole täiendavalt tehtud ja temale makstud summad sisaldasid kasumit. Kolmas isik ei pakkunud teenust oma vara arvelt, vaid arved esitati kaebajale ning need tasuti ja rohkemgi veel. Kolmas isik ei ole esitanud tööde spetsifikatsioone, ajaarvestust ega aruandlust; 6) teenuste tasuta saamine ei ole tõendatud ja halduskohtu järeldus ei põhine ettekirjutusel. Vastustaja hinnangul teenis kolmas isik võrreldes teiste teenuste pakkujatega väidetavalt väiksemat brutokasumi marginaali, mistõttu oli kolmanda isiku kasum liiga väike; 7) kaubakulude suurusest ei ole võimalik teha järeldusi kolmanda isiku enda tehtud töö sisu ja koguse kohta. Välja pole selgitatud seda, milliseid teenuseid kolmas isik kaebajale pakkus. ERJK pole kindlaks määranud reklaamiteenuse (turu)hinda ega kolmanda isiku hinda sellega võrrelnud. Kui lepingu pooled vaidlevad tasu suuruse üle, on küsimus mitte tasuta teenuses, vaid tasu suuruses. Analüüs puudub selle kohta, et teenust oleks saadud EKS-i mõttes liiga soodsalt. Seejuures tuleb eristada reklaamiteenust (intellektuaalne loovtöö) vahendusteenusest (s.o madala lisandväärtusega töö). Kolmanda isiku osutatud reklaamiteenus moodustas väikese osa, valdavalt osutati vahendusteenust. Kolmandal isikul puudusid loovtööd tegevad töötajad, kontor ning tema ärimudel oli üles ehitatud alltöövõtjate töö vahendamisele; 8) kohus ei selgitanud välja kolmanda isiku ja kaebaja õigussuhte sisu. Kolmas isik väidab, et ta oleks pidanud saama tasu käsundita asjaajamise normide alusel, mitte lepingulisel alusel. See välistab ERJK arusaama, et kolmas isik osutas teenust lepingulisel alusel. Kaebaja tellis selliseid teenuseid mahus, milles oli kokku lepitud. Selles osas esitas kolmas isik ka arved. Kolmanda isiku töö ja kasum pidi mahtuma kokkulepitud tasu sisse. Kui tegemist on käsundita asjaajamisega, piirduvad nõuded kulutuste hüvitamisega ja professionaalse teenusepakkuja puhul mõistliku tasuga; 9) väidetava töö tegija on tuvastamata. Kui PP tegi kaebaja tellimata ja kolmanda isiku arvestamata intellektuaalset tööd, oli tegemist füüsilise isiku tegevusega; 10) liiga väike marginaal ei saa olla keelatud annetus. Juriidilise isiku turu keskmisest väiksem kasumimarginaal erakonnale teenuse osutamisel ei ole üldse (keelatud) annetus. Ükski teenuse osutaja ei saa eeldada, et tal õnnestub teenust pakkuda keskmise kasumimarginaaliga. See selgub tagantjärele majandustulemusi analüüsides. Erakond ei tea, kas teenust osutatakse turu keskmise kasumimarginaaliga. Brutokasumi marginaal ei sõltu üksnes sellest, millise hinnaga teenust müüakse, vaid sellest, kui hästi teenuseosutaja suudab oma kulusid kontrolli all hoida või milline on tema ärimudel. Kolmas isik teenis kaebajalt PP-le u 300 000 eurot. ERJK pole tõendanud, et teised turuosalised ei saa teenust osta samadel tingimustel; 11) annetuse tegemine eeldab saaja teadlikkust. Vastupidine välistab võimaluse loobuda keelatud annetusest ja vältida seeläbi õiguste rikkumist. Kaebaja ei teadnud arvete esitamata jätmisest. Halduskohus jättis ekslikult PT üle kuulamata, kes oleks saanud avada kaebaja ja kolmanda isiku vahelise kokkuleppe sisu. Kolmanda isiku raamatupidamise aruandlus tõendab seda, et mingeid esitamata arveid ei olnud; 12) halduskohus on ekslikult leidnud, et kolmas isik viis läbi kaebaja kõik valimiskampaaniad. Kolmas isik osales välise konsultandina, kuid kampaaniad viis läbi kaebaja juhtkond, töögrupid ja kandidaadid. Kaebaja kasutas veel teisigi väliseid konsultante. Kohus ei pidanud usutavaks seda, et kaebaja ei teadnud teenuste osalist mitte tasumist. Tegemist on faktiküsimusega, mida pidi tõendama vastustaja. Tõendatud pole see, et kaebaja lubas raha hankida ja palus kolmandal isikul seni arvete esitamisega oodata ja võlgu jäämist varjata; 13) kasutatud eksperdi valitud metoodika ei sobi. Metoodika, mille kohaselt kolmanda isiku tehtud kulud kaebaja huvides tuleb korrutada reklaamiagentuuride keskmise

22(48)

3-19-874 kasumimarginaaliga, ei võimalda teha kindlaks seda, kui palju tegi PP tööd ja millist teenust kolmas isik kaebajale osutas ning milline peaks olema sellise teenuse turuhind. Kolmanda isiku kasumlikkuse arvutused põhinevad dokumentidel, millele kaebajal puudus ligipääs. Kolmanda isiku ekspert ei võtnud arvesse kaebaja huvides teenitud vahendustasusid; 14) eksperdi arvutatud väidetav saamata jäänud tulu on põhjendamatult kõrge. Halduskohus jättis põhjendamatult käsitamata GT ekspertarvamuse ja seal analüüsitud ärikasumimarginaali. GT ekspertarvamuses on kinnitatud, et brutokasumi marginaal ei aita kindlaks teha kolmanda isiku saamata jäänud tulu suurust. ERJK kasutatud eksperdi brutokasumi marginaalist lähtumine tähendaks seda, et kolmas isik on ligi 20 korda kasumlikum kui keskmine võrdlusettevõte. Kolmanda isiku tegelik ärikasumimarginaal ajavahemikul 2009–2016 oli 3,7% ning ERJK eksperdi korrigeeritud kasumimarginaal oli 23%. Võrdlusettevõtete ärikasumi marginaal on 1–4%; 15) kohus leidis ekslikult, et kaebajaga seotud kõikidele kuluarvetele reklaamiagentuuride brutokasumi marginaalide liitmisel on võimalik selgeks teha kaebajaga seotud kolmanda isiku hüpoteetiline müügitulu. Reklaamiteenus on kulukas töö, kui reklaamifirma ise reklaami toodab. Meediapindade vahendusteenus on lihtne ja väikese panusega töö. Valdav osa kuluarvetest seondub meediaagentuuri tööga. Vale on see, et iga loovtöö vahendamisega oleks õigustatud 38% suurune marginaal ehk kuludele 62% suuruse juurdehindluse lisamine. Kolmas isik pole tõendanud, et ta oleks ise midagi loonud. Loovtööd tegid kolmanda isiku alltöövõtjad ning kolmas isik tegeles nende ettevõtjate töö koordineerimise ja vahendamisega. Loovtööd teinud ettevõtjate arved sisaldavadki juba kõrgeid marginaale, mille kaebaja on tasunud. Kliendi kasumlikkuse arvestamisel tuleb arvestada meediaettevõtete poolt vahendajale makstud kick-back tasusid, mis suurendavad vahendaja kasumlikkust. Marginaali rakendati valimatult kõigile arvetele, tegemata kindlaks seda, mis on vahendusteenus. Kolmanda isiku peamine müügikulu on kulutused reklaami eksponeerimisele (reklaamipinna ostmine teles ja raadios, tänavareklaami pindade pakkujatelt ja edasimüük kaebajale). Puudub põhjus, miks peaks üksnes arvete vahendamise eest maksma meediaettevõtte küsitavale tasule veel lisaks 62% suurust juurdehindlust vahendajale ja tagama talle 38% marginaali. Sellises olukorras ostaksid tellijad teenust vahetult tarnijalt; 16) võrdlus kolmanda isiku teiste klientide ja kaebaja vahel ei ole asjakohane. Vale marginaali arvestus kanti ekslikult üle kolmanda isiku teistele klientidele. Kaebajale ei võimaldatud juurdepääsu kolmanda isiku raamatupidamisdokumentidele ega kontoväljavõtetele. Seetõttu puudub terviklik ülevaade kolmanda isiku tuludest ja kuludest. Kolmanda isiku enda otsustada on see, millise hinnaga ta oma teenust teistele isikutele müüb; 17) kohus eksis, kui leidis, et kolmanda isiku vahendustasusid ei tulnud kaebajaga seotud tulukulu arvestuses arvesse võtta. Reklaami tellija maksab kulud ning kasumi teenib reklaamiagentuur meediapindade pakkujatel teenitava komisjonitasu kaudu. ERJK ekspert leidis, et kolmas isik teenis kaebaja huvides tegutsedes vähemalt 70 858,70 eurot vahendustasu. Võimalik, et see summa oli suurem; 18) ettekirjutuses nõutav summa sisaldas ekslikult käibemaksu. ERJK ekspert on kulusid käsitanud kord käibemaksuga, kord ilma. Kolmas isik on käibemaksukohustuslane ja saanud sisendkäibemaksu maha arvata. ERJK ekspert väitis istungil, et kolmas isik ei esita kaebajale arvet ega tasuks käibemaksu. Raamatupidamine ja finantsaruandlus toimub ilma käibemaksuta; 19) GT ekspertarvamustega on tõendatud, et kolmandal isikul puudus saamata jäänud tulu; 20) ettekirjutus oli formaalselt õigusvastane. Annetuse tagastamise nõue rikub kaebaja õigustatud ootust. Õhtulehe 2016. a artiklist pidi järelduma, et tegemist võis olla keelatud

23(48)

3-19-874 annetusega. Ettekirjutus tehti 3–10. a tagasi toimunud sündmuste osas. PS § 10 nõuab, et igas õigussuhtes peab mõistliku aja möödudes saabuma õigusrahu. Sobiv võrdlus tuleb leida maksukorralduse seadusega. Sanktsiooniõigusliku mõjuga nõuete tähtajad peavad olema piiratumad. Aegumistähtaja puudumine on põhiseadusega vastuolus. Ettekirjutuse koostamise protsess polnud läbipaistev; 21) kaebaja õigusabikulud on põhjendatud ja tuleks välja mõista.

24(48)

3-19-874 15) tasu, mida kolmas isik võis saada mõnelt teiselt isikult teenuse pakkumise raames, ei mõjuta kaebaja ja kolmanda isiku suhteid. See ei vähendaks tasu suurust; 16) summa sisaldab õigesti käibemaksu; 17) kaebaja õiguspärase ootuse põhimõtet pole rikutud ning EKS on PS-ga kooskõlas; 18) kaebaja menetluskulusid on õigesti vähendatud.

25(48)

3-19-874 3) ettekirjutus pole piisavalt põhjendatud. ERJK-l ei olnud õigust tugineda kolmanda isiku selgitustele; 4) kolmas isik pakkus peamiselt vahendusteenust; 5) kohus ei pidanud uut ettekirjutust tegema. Ettekirjutust pole võimalik osaliselt tühistada. HKMS § 167 lg-t 1 ei saa kohaldada; 6) halduskohus on õiges suuruses menetluskulud välja mõistnud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

26(48)

3-19-874

27(48)

3-19-874 tarnijad esitasid kolmandale isikule, ning kolmanda isiku esitatud arved kaebajale. Kaebaja pole väidet, et tegemist oli PP vabatahtliku tööga, vastupidiste tõenditega kinnitanud.

28(48)

3-19-874 12. juuni 2019. a seisukoha lisa 22; 16. mai. 2019. a arvamus, vt kolmanda isiku 10. juuni 2019. a seisukoha lisa 1; 10. juuni 2019. a arvamus, vt kolmanda isiku 10. juuni 2019. a seisukoha lisa 11; 15. mai 2020. a arvamus, vt kolmanda isiku 4. septembri 2020. a seisukoha lisa 4; 5. juuli 2020. a arvamus, vt kolmanda isiku 4. septembri 2020. a seisukoha lisa 5; 2. novembri 2020. a arvamus, vt kolmanda isiku 6. novembri 2020. a seisukoha lisa). Lisaks on vastustaja kohtumenetluses tellinud OG-lt arvamuse, kontrollimaks LR kasutatud metoodika ja selle alusel arvutatud tulemuse põhjendatust (vt vastustaja 6. novembri 2020. a seisukoha lisa). Kaebaja, lükkamaks ümber LR järeldusi ja kasutatud metoodikat ning OG arvamuses toodud seisukohti, esitas kaks GT arvamust ja AV arvamuse (vt kaebaja 4. septembri 2020. a seisukoha lisa 1 ja 11. septembri 2020. a seisukoha lisa 1 ning 19. novembri 2020. a seisukoha lisa 1).

Brutomarginaal = brutokasum / müügitulu. Brutokasum = müügitulu – teenusega seotud otsekulud (s.o sisseostetud teenused, kõrvale on jäetud ettevõtte üld-, administratiiv- ja palgakulu).

29(48)

3-19-874 kolmandal isikul puudus töötundide arvestus, mille alusel oleks saanud olulised asjaolud kindlaks teha.

30(48)

3-19-874 reklaamiagentuurid osutavad samuti loometegevuse ja meediavahenduse teenust, oli LR võrdluse alus kasutada reklaamiagentuuride brutokasumi marginaale põhjendatud. Sellest tulenevalt ei olnud meediaagentuuride teenuste analüüsimine vajalik. Kui reklaamiagentuuride võrdlusgrupp sisaldab ka meediavahendust ja eraldi tuleks analüüsida meediavahenduse teenust pakkuvaid ettevõtteid, arvestataks meediaagentuuride teenustega kahel korral; 2) finantsanalüüside tegemisel on põhjendatud kasutada teiste riikide sarnaseid ettevõtteid. Eesti turg on väike ja seeläbi on võrdlus esinduslikum. Kui tegevuse sisu on sama, siis eelduslikult ei erine eri riikide ettevõtete kulude ja tulude struktuur. Skandinaavia riigid ja Baltimaad on Eesti lähiriigid ja kuuluvad Euroopa Liitu, st majandus- ja regulatiivne keskkond on sama; 3) ettevõtte suurus on põhjendatud kriteerium. Mida sarnasem on võrdlusettevõtte suurus, seda võrreldavamad nad on; 4) põhjendatud on lähenemine, et teenuse hind katab ära ettevõtte kaupade ja teenuste kulud, muud tegevuskulud ja põhjendatud ärikasumi. Kuna teada on kaebajale osutatud teenuste kaubakulu, on põhjendatud ja ainuvõimalik brutokasumi marginaali abil leida teenuse hüvitamiseks mõistlik tasu suurus. Vahet ei ole, kas tegemist on reklaamiagentuuri või meediaagentuuriga. Arusaamatu on, miks GT arvamuses soovitatakse reklaamiagentuuride teenuse hinnastamisel lähtuda ärikasumi marginaalist, kuna teenuse maksumus ei kataks ära personali- ega tegevuskulusid ja põhjendatud ärikasumit. GT arvamuses sisalduvat väidet, et meediaagentuuride põhjendatud brutokasum on null, ei kinnita Eesti Konjunktuuriinstituudi uuring „Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus“ (2018); 5) brutokasumi marginaali suurus sõltub sellest, millist raamatupidamislikku lähenemist kasutatakse (s.o kas brutokasum = (müügitulu + vahendustasu) − kaupade ja teenuste kulu (nn esimene variant) või brutokasum = müügitulu − (kaupade ja teenuste kulu − vahendustasu) (nn teine variant)). Kuigi mõlema valemi kohaselt on brutokasum võrdne, siis brutokasumi marginaal on erinev. Kolmas isik lähtus valemist, mille kohaselt vahendustasu suurendas müügitulu, mitte ei vähendanud kaupade ja teenuste kulu. Ta esitas meediakanalitele müügiarveid ning need ei esitanud kolmandale isikule kreeditarveid. LR küsitletud reklaamija meediaagentuurid kajastasid meediakanalite vahendustasusid tuludena ning lähenemine oli kooskõlastatud ka audiitoritega. Seega võis ka valdav osa võrdlusgrupi ettevõtetest kasutada esimest lähenemist, kuigi välistada ei saa ka teist võimalust. Raamatupidamistehniliselt on otstarbekam vahendustasu arvestusse võtta tuluna, mitte aga tagantjärele krediteerida proportsionaalselt kõiki esitatud arveid. Seega juhul, kui võrdlusgrupi ettevõtted kasutavad varianti 1, ei mõjuta vahendustasu LR lõppjäreldust. Kui nad kasutavad varianti 2, tuleks summat vähendada 908 003 euroni (1 022 587,84 − 114 584 (59 049 / (1 − 0,3816) + käibemaks); 6) GT arvamuses esitatud lähenemisega, mis ei erista kolmanda isiku kuludest kaebajale osutatud teenustega seotud kulusid ega arvutata viimaste põhjal põhjendatud teenuste maksumust, ei saa nõustuda. Teiste klientide andmed pole olulised, kui soovitakse hinnata ühe kliendiga seotud teenuste põhjendatud maksumust. Asjaolu, et võrdlusgrupi marginaalid olid oluliselt kõrgemad kui kaebajaga seotud brutokasumi marginaalid, kinnitab, et kolmas isik jättis kaebajale arveid esitamata (OG 5. novembri 2020. a arvamus).

31(48)

3-19-874 tuvastada, kas kolmas isik osutas kaebajale teenuseid ligikaudse turuhinnaga. Võrdleva analüüsiga selgitatakse välja, kas kolmas isik tegutses kaebaja suunal ligikaudu sama suure kasumlikkusega kui teevad seda teised pakkujad; 2) Li metoodika ei ole sobiv, hindamaks seda, kas kolmas isik osutas kaebajale teenust turuhinnaga. Kolmanda isiku kaebajale osutatud teenuste turuhindu pole välja selgitatud. Abstraktne reklaamiteenuse turuhind ei ole äriettevõtete grupi keskmine kaubakulu + juurdehindlus. Analüüsimata on jäänud, miks brutomarginaalid ettevõtete ja aastate lõikes erinevad. Eeldada ei saa, et kaubakulu suurus näitab kolmanda isiku pakutud teenuste mahtu. Vahendusteenuse maht ei näita loovteenuste mahtu ega väärtust. Keskenduda ei tulnud üksnes brutomarginaalile, vaid ka ärikasumile ja ärikasumi marginaalile. Loovtöö on tööjõumahukas ja peamine kulu on tööjõukulu. Reklaamiagentuur ei hinda kasumlikkust kaubakulu alusel, arvestamata töömahtu ja tööjõukulu. Võimalik on, et reklaami väljamõtlemise ja kujunduse teenust pakkuv agentuur suudab teenust müüa brutomarginaaliga 38% või enamgi, kuid kolmas isik sarnaneb nn ühemehefirmast reklaamitootmise vahendamisele ning ta ei saa hinnale lisada 62%-st juurdehindlust, et saavutada brutomarginaal 38%. Tegemist ei oleks turuhinnaga. Kaebajat ei saa võrrelda reklaamiagentuuri keskmise kliendiga; 3) LR ja OG kasutatud andmed ei ole sobivad, tegemaks kindlaks, et kolmas isik oleks kaebajale pakkunud kaupu ja teenuseid tingimustel, mis pole teistele isikutele kättesaadavad. Hinnatud pole osutatavate ja vahendatavate teenuste mahte, tööjõumahte ega analüüsitud teenuste turuhindu teiste klientide jaoks. Kolmanda isiku teisi kulusid peale kaubakulu pole hinnatud. Eriteadmistega isikud ei süvenenud konkreetseteks võrdlusteks välja valitud agentuuride tasusse ega finantsnäitajatesse. Põhjendatud ei ole kaebaja valimiskampaaniaid võrdsustada võrdlusgrupi keskmise kliendiga. Ühe firma sees on erinevate klientide müügikatted erinevad ning brutokasumi marginaal sõltub rohkem otsekuludest kui kaubakulude suurusest. Võrdlusgrupi madal brutokasumi marginaal ei tõenda, et kolmas isik pakkus kaebajale teenust turuhinnast odavamalt. Turuhinnale vastav brutokasumlikkus sõltub ettevõtte ja kliendi tasandil otsekuludest. Kolmanda isiku puhul oli madal brutokasumi marginaal pigem ootuspärane kui kahtlusi tekitav; 4) teenuse hariliku väärtuse all mõeldakse selle turuväärtust. Turul ei toimu kõik tehingud ühe ja sama hinnaga. Tegelik müügihind sõltub tehingu asjaoludest, nõudluse ja pakkumise vahekorrast, ostetavast kogusest. Turuhinna hindamisel tuleb arvesse võtta kauba või teenuse tegelik või ka üksnes tajutav erinevus võrreldes antud kauba- või teenuseturul keskmiselt pakutavaga. Majanduslikus mõttes on tegemist hinnaga, millega pakkuja suudab teenust turul reaalselt müüa; 5) LR ja OG kasutatud metoodikate kohaselt ei ole võimalik tuvastada, et kaebaja tasus kolmandale isikule vähem, kui oli teenuse harilik väärtus. Kaebajaga seotud kulutused sisaldavad sisse ostetud loovtöödega seotud kulu (nt reklaamide kujundamist ja tootmist) kui ka kulu vahendatud reklaamipindade eest. Kasutatud metoodika ei võimalda kindlaks teha, et sama teenus poleks olnud teistele klientidele samadel tingimustel kättesaadav. Mõistetud ei ole seda, et ettevõtte brutokasumimäär ei sõltu sellest, kas tegemist on reklaami- või meediaagentuuriga, vaid ettevõte poolt klientidele osutatavate teenuste sisust ning sisseostetavate teenuste osakaalust. Sisuliselt pidanuks kaebaja keelatud annetuse saamise vältimiseks maksma kolmandale isikule nt sisseostetud ajalehe reklaamipinna eest koguni 62% turuhinnast rohkem, sest 38% brutomarginaal müügitulust kujuneb siis, kui kaubakuludele lisatakse ca 62% suurune juurdehindlus.

32(48)

3-19-874 tegutsemise eest tasumisele kuuluv summa (s.o hüvitamisele kuuluvad kulud ja mõistlik tasu). Peamised etteheited on kokkuvõtlikult järgmised: 1) ekslikult on lähtutud brutokasumi marginaalist, lähtuda tulnuks ärikasumi marginaalist; 2) võrdlusgrupp moodustati valesti; 3) kolmanda isiku tulude hulka tulnuks arvata ka kaebajaga seotud vahendustasude arved.

33(48)

3-19-874 kasumi suurusest või turu (keskmisest) hinnast. Määrav ei ole mitte kasumi suurus kõigi klientide peale kokku ega ka eraldi kliendi põhiselt, vaid see, kas ettevõtja kohtleb erakonda kui ühte klienti teistest klientidest põhjendamatult soodsamalt. Kuigi ka erakonnalt ja teistelt klientidelt teenitud ärikasumite suuruste võrdlemise alusel on võimalik lõppastmes tuletada, kas erakonnale on pakutud teenust tingimustel, mis on kättesaadav ka teistele klientidele, ei järeldu sellest, et brutokasumi marginaali kohaldamine oleks ilmselgelt väär metoodika. Ka müügihindade võrdlemise alusel on võimalik hinnata, kas erakond on saanud samaväärseid teenuseid ja kaupu teistest klientidest märkimisväärselt soodsamalt. OG on samuti oma arvamuses leidnud, et kliendi lõikes saab põhjendatud müügitulu leida, kui teada on brutokasumi marginaal ja teenuste kaubakulu (vt OG arvamus, lk 4). Üldjuhul kajastab müügitulu hinda, mida teenuse ja kaupade pakkuja teiselt poolelt küsis. Brutokasumi marginaal võimaldab seega välja selgitada, kas müüja on teenuseid ja kaupu pakkunud erakonnale märkimisväärselt soodsamalt kui teistele klientidele. Seetõttu jagab ringkonnakohus halduskohtu otsuse p-s 18.4 esitatud seisukohta, et vaidlusaluse summa arvutamise aluseks võetud metoodikas ei ole ilmselgelt eksitud. Halduskohus on õigesti märkinud, et: 1) kuna kolmas isik ei pidanud tööajaarvestust, ei olnud võimalik kindlaks teha, kui suur osa tööjõukuludest on seotud just kaebajaga ja kui suur osa teiste klientidega, seetõttu ei saa ka tegevuskulusid erinevate klientide vahel jagada; 2) GT arvamuses kasutatud kolmanda isiku kogu majandustegevuse marginaal ei võimalda vastata esitatud küsimusele – s.o kas teenust pakuti kaebajale märkimisväärselt soodsamalt. Kogu majandustegevuse ärikasumi marginaal näitab üksnes seda, kas kolmanda isiku majandustegevus kõigi klientide lõikes oli kasumlik. Kas kolmanda isiku tegevus ka kaebaja suunas oli kasumlik või mitte, sellele kolmanda isiku kõikide klientide pinnalt arvestatav ärikasumi marginaal vastust ei anna.

34(48)

3-19-874 reklaamiklippide stsenaariumite loomine, reklaamiklippide tootmise järelevalve, trükitööde hinnapakkumiste võtmine ja järelevalve, kampaaniamaterjalide väljatöötamine ja tootmise korraldamine, materjalide laialijaotamine/kullerteenuste korraldamine, kampaaniate strateegiate loomine, sõnumite periodiseerimine, kanalite valik, meediaplaneerimine, digimeedia planeerimine, meedia monitoorimine, meedia- ja digimeediaplaanide korrigeerimine, kampaania meeskonna briifingud, kandidaatide koolitused, kandidaatide ja esinumbrite personaalne konsultatsioon, avalike suhete platvormi loomine, igapäevane ajakirjandusmeedia monitooring, osalemine kampaaniameeskonna töös, ES personaalne konsultatsioon, debattide, intervjuude, artiklite ettevalmistuses osalemine, tekstiloomine, läbirääkimiste pidamine meediakanalite ja allhankijatega, tööülesannete jaotamine, igapäevane juhtimine (LR 2. novembri 2020. a arvamuse lisa 6; kolmanda isiku 6. novembri 2020. a seisukoht). PP seletusi on võimalik pidada usaldusväärseteks, kuna ka kaebaja endise liikme RK (LR 2. novembri 2020. a arvamuse lk 5 joonealune märkus võimaldab järeldada, et RK oli 2009 kaebaja kampaaniajuht) seletused kinnitavad PP seletusi: kolmas isik vastutas kaebaja valimiskampaaniate ja valimiste vahelise kommunikatsiooni ja reklaamitegevuse eest. Kolmas isik oli kaebaja peamine reklaamipartner, kellega tehti strateegilist koostööd. Kolmas isik ja PP töötasid välja valimiskampaaniate kontseptsioonid, sõnumid, kujundused, visuaalse identiteedi. Kolmas isik teostas kõik või enamik kujundustöid, valmistas ette telereklaamid, korraldas pildistamised (LR 2. novembri 2020. a arvamuse lisa 7; kolmanda isiku 6. novembri 2020. a seisukoht). Eelduslikult on eespool mainitud tegevused valimiskampaaniate tarvis loodava reklaami üheks osaks. Kaebaja pole tõendanud, et kui kolmas isik neid tegevusi kaebaja kampaaniate tarvis reklaami loomisel ja korraldamisel ei teostanud, oleks neid ülesandeid täitnud keegi teine.

35(48)

3-19-874 boonused“ ning A. Vihalemma raamatule „Marketing. Hind, müük ja reklaam“ ning väidab, et reklaamiagentuurid teenivad suurema osa tulust vahendustasude kaudu ning kliendilt teenuse eest küsitav tasu on marginaalne. GT on 2020. a mai arvamuses (lk 9) seisukohal, et vahendustasu kontekstis arvutatakse meediaagentuuride brutokasum välja järgmise valemi abil: müügitulu − (kaubakulu − vahendustasu). Vahendustasu käsitatakse raamatupidamislikult kaubakulude vähendusena. GT arvamuses on lisatud, et kuna võrdlusgrupi ettevõtete brutokasumi marginaalis on arvestatud vahendustasudega ning kolmanda isiku kaebajale osutatud teenuste marginaalis mitte, ei ole need grupid võrreldavad.

36(48)

3-19-874 tagantjärele negatiivseid arveid ja vähendavad seeläbi tasu. Kui soodustus kantaks edasi oma klientidele, siis poleks tegu sissetulekuga. Klient võib sellest kasu saada seeläbi, et tema makstav tasu on soodsam või ta pääseb paremini ligi teenusele (selle kohta vt ka LR 15. mai 2020. a arvamus, lk 2 viimane lõik).

37(48)

3-19-874

38(48)

3-19-874 pole kolmas isik tänaseks endiselt arveid esitanud ega käivet deklareerinud, sh juba esitatud käibedeklaratsioone muutnud. Seejuures on kolmas isik varem enda tegevusega näidanud, et ta on jätnud teenuste ja kaupade osutamise eest arved esitamata ja käibe deklareerimata. Ettekirjutuses puuduvad põhjendused selle kohta, et kujunenud olukorras oleks riigil võimalik aastatel 2009–2015 toimunud käivet siiski tagantjärele maksustada, sõltumata maksusumma määramise aegumisest (vt maksukorralduse seadus § 98 lg 1). LR halduskohtu istungil antud ütlustest järeldub, et kui kolmas isik ettekirjutuses kajastatud summa kohta müügiarvet ei väljasta, mis tema hinnangul on kõige tõenäolisem, sest sündmused toimusid kaua aega tagasi, tuleb kaebajal summa tasuda ilma käibemaksuta. Eriteadmistega isik lisab, et kui kolmas isik müügiarvet ei esita, makstakse summa välja ilma käibemaksuta, mida saab kaaskirja või otsusesse täiendava lause lisamisega selgeks teha, tegemist on tehnilise küsimusega (halduskohtu istungi helisalvestis: kell 12.43.15–12.46.17). Kolmas isik pole kohtule ka sellekohaseid selgitusi andnud, et tal on kavatsus müügiarved esitada.

39(48)

3-19-874 uurimiseks tekkis kolmanda isiku 28. märtsi 2018. a vastuskirjast vastustajale, milles kolmas isik väitis, et on jätnud kaebajale olulises ulatuses arveid esitamata. Vastustaja tegi vaidlusaluse ettekirjutuse 8. aprillil 2019 ehk umbes aasta pärast kolmandalt isikult vastava teabe saamist. Tegemist pole olnud ebamõistlikult pika haldusmenetlusega.

40(48)

3-19-874

41(48)

3-19-874 ja Stickit OÜ arve nr 1130 siduda kaebajaga. AS Eesti Meedia omaaegse juhatuse liikme JK 19. juuni 2017. a digitaalselt allkirjastatud kinnitus võimaldab Kanal2 AS-i arved nr R09/02014, R09/02246, S09/00079, R10/02658, R11/ 00950, R11/00951, E11/6, E11/7, E11/9 ja R14/02479 siduda kaebajaga.

42(48)

3-19-874

43(48)

3-19-874 kolmanda isiku 4. septembri 2020. a vastuse lisa 2). Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu seisukohta, et üksnes asjaolu, et seletused andis kolmanda isiku esindaja, kelle huvides ettekirjutus on tehtud, muudab kolmanda isiku esindaja seletused ebausaldusväärseks, tõendamaks vaidlusaluste arvete seost kaebajaga. Haldusmenetluses on ka isiku seletus tõend (HMS § 38 lg 2). Kolmanda isiku esindaja on kirjeldanud arvete aluseks olevaid teenuseid ning selgitused võimaldavad luua loogilise seose kaebaja tellitud valimisreklaamidega, tegemist ei olnud üldsõnalise viitega kaebajale. Arvestades kogu vaidlusaluse summa suurust ja selle summa suurust (s.o 885 eurot), mis oli tõendatud üksnes PP selgitustega, ei muuda üksnes teiste tõendite puudumine vaidlusaluste arvete osas kaebaja esindaja selgitusi ebausaldusväärseteks. Nõustuda tuleb vastustajaga, et tuvastatud pole, et PP oleks pahatahtlikult andnud valeandmeid, mis võiks tema teiste seletuste usaldusväärsuse kahtluse alla seada. Kuna teised seletused ja tõendid olid omavahelises kooskõlas, ei ole alust eeldada, et just viidatud arvete osas oleksid seletused ebausaldusväärsed.

44(48)

3-19-874

45(48)

3-19-874 tutvumisest, sh vastuste koostamisest ja kohtuistungil osalemisest 100,2 tundi. Õigusabi osutati tunnihinnaga 170 eurot, millele lisandub käibemaks. Kaebaja on tasunud riigilõivu 15 eurot.

46(48)

3-19-874 kokkuvõtlikult halduskohtu otsuse analüüsimisest, apellatsioonkaebuse koostamisest, teiste menetlusosaliste dokumentidega tutvumisest, sh vastuste koostamisest ja kohtuistungil osalemisest 103,7 tundi.

47(48)

3-19-874

48(48)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.