Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

Määrata Advokaadibüroole AE Consult makstava riigi õigusabi tasu suuruseks

Igor Ogorodnikovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 90 eurot.

Apellatsioonimenetluse kulud jätta riigi kanda.

Edasikaebe kord Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Igor Ogorodnikov ja YY hankisid võltsitud abielutunnistuse. Sell esitas XX, olles eelnevalt saanud I. Ogorodnikovilt vastava volituse, 20.10.2015 Tallinna Perekonnaseisuametile koos koopiaga YY Vene föderatsiooni passist. Nende dokumentide alusel tegi Tallinna Perekonnaseisuamet 21.10.2015 kande Rahvastikuregistrisse Igor Ogorodnikovi ja YY abielu kohta. - 30.10.2015 kell 11:16 edastas XX elektronposti aadressilt XXX Viru Vangla töötaja MP elektronpostile järgmised skaneeritud dokumendid: - 22.10.2015 XX-le Tallinna Perekonnaseisuameti poolt väljastatud rahavastikuregistri väljavõtte; - koopia võltsitud abielutunnistusest; - koopia YY Vene Föderatsiooni passist ja kehtetu Sankt-Peterburgi Viiburi rajooni perekonnaseisuosakonna poolt 29.10.2015 väljastatud tõendi (vorm nr 28). Järgmisel nädalal esitas I. Ogrodnikov ka ise vanglale võltsitud abielutunnistuse paberkandjal. Kirjeldatud tegevusega omandas kinnipeetav Igor Ogorodnikov vangistusseaduse § 25 lg-st 1 tuleneva õiguse pikaajaliseks kokkusaamiseks YY-ga. I. Ogorodnikovile mõistetud karistust põhjendades märkis maakohus järgmist: „Igor Ogorodnikov ei ole varem karistatud samalaadi kuritegude eest. Võltsitud dokumendi esitamisega ei tekitanud ta varalist kahju. Talle oli mõistetud pikaajaline vangistus, mis tähendab pikka eemalolekut lähedastest inimestest, üheks neist oli Igor Ogorodnikovi jaoks kindlasti ka YY (nad olid elukaaslased enne seda, kui Igor Ogorodnikov vangistati). Kohtu hinnangul ei olnud Igor Ogorodnikovi puhul eesmärgiks kuidagi kahjustada kinnipidamiskoha autoriteeti või avalikku usaldust, tema ainus eesmärk oli kohtuda armastatud inimesega. Kohtu arvates tuleb antud juhul karistuse mõistmisel arvestada teo spetsiifilist nö inimlikku aspekti. Kuna KarS § 345 näeb ette karistusena rahalise karistuse või vangistuse, siis antud juhul leiab kohus, et kergemaliigilise karistuse kohaldamine on piisav mõjutamaks Igor Ogorodnikovi edaspidi taoliste kuritegude toimepanemisest hoiduma ning on piisav ka üldpereventiivsetel kaalutlustel. Igor Ogorodnikov pani kuriteo toime küll vangistuses viibides, kuid arvesse ei saa võtmata jätta asjaolu, et vabaduses viibides poleks tal sellise kuriteo toimepanemist nö „vajadust“ tekkinudki ehk vabaduses viibides ei oleks Igor Ogorodnikov seda kuritegu suure tõenäosusega toime pannud. Asjaolu, et isik pani kuriteo toime vangistust kandes ei välista iseenesest temale mõne muu kuriteo eest kergemaliigilise karistuse mõistmist. Kohus nõustub osaliselt prokuröriga ja loeb karistust raskendavaks asjaoluks kuriteo toimepanemise grupis koos YY ja XX-ga KarS § 58 p 10 mõttes. Eeltoodu kogumis annab põhjuse hinnata Igor Ogorodnikovi teosüüd keskmiseks. Igor Ogorodnikovi teosüüd arvesse võttes täidab rahaline karistus eripreventiivset eesmärki. Süü suurusele vastav ja karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke täitev karistus on kohtu hinnangul rahaline karistus 265 päevamäära ulatuses, s.o 2650 eurot.“ Kohus märkis, et KarS § 65 lg 2 alusel tuleb liita I. Ogorodnikovile mõistetud rahaline karistus Harju Maakohtu 08.06.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-3350 mõistetud vangistuse ärakandmata osaga.

Veel märkis kohus, et kuna I. Ogorodnikov kannab pikaajalist vanglakaristust, on üsna tõenäoline, et ta ei suuda ühekordse maksena rahalist karistust tasuda. Seetõttu määras kohus rahalise karistuse tasumise ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni süüdistatav ja tema kaitsja.

2.1

I. Ogorodnikov esitas apellatsioonitähtaja jooksul kaks apellatsiooni.

2.1.1 Esimeses taotleb ta, et talle mõistetud rahaline karistus jäetaks tingimisi täitmisele pööramata. I. Ogorodnikov leiab, et talle mõistetud karistus on liiga raske ega arvesta sellega, et ta peab hüvitama ka menetluskulud. Süüdistatav kinnitab, et tema eesmärgiks ei olnud kahjustada kinnipidamiskoha autoriteeti ega avalikku usaldust. Süüdistatav leiab, et tema jaoks on karistus juba see, et ta on pidanud taluma menetluse vältel vaimseid kannatusi. Ta on oma elukaaslasega nüüd Eestis abiellunud ja kannatab sellepärast, et ei saa abikaasaga koos olla. I. Ogorodnikov märgib, et vangla ei võimalda talle tööd ja seetõttu ei ole tal võimalik ettenähtud ajal rahalist karistust tasuda. Ta märgib, et kuna viibib vanglas, ei sõltu kõik temast. Kui rahaline karistus jäetaks tingimisi täitmisele pööramata, ei sõltuks karistuse täitmine vanglast (sellest, kas talle võimaldatakse tööd), vaid tema käitumisest. Ka vastaks karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine karistuse eripreventiivsele eesmärgile.

2.1.2 Täiendavas apellatsioonis vaidleb I. Ogorodnikov vastu sellele, et tema vangistuse tähtaeg arvestatakse ümber maakohtu otsuse tegemise seisuga. Ta märgib, et maakohtu otsuse tegemise ajaks oli ta talle eelmise otsusega mõistetud üheksaaastasest vangistusest kandnud juba ära kolm aastat ja pooleteise aasta pärast oleks tal tekkinud ennetähtaegse vabanemise võimalus. Kui tema karistuse kulgemist hakatakse lugema maakohtu otsuse tegemisest, lükkub ennetähtaegse vabanemise võimalus edasi. I. Ogorodnikov märgib, et pani kuriteo toime soovist säilitada oma pere. Kui tema ennetähtaegse vabanemise võimalus lükkub edasi, siis tema pere puruneb. Tema naine ei ole valmis teda ootama, kui ennetähtaegne vabanemine edasi lükkub.

2.2 Kaitsja taotleb samuti maakohtu otsuse tühistamist I. Ogorodnikovile mõistetud karistuse osas. Kaitsja palub jätta I. Ogorodnikovile mõistetud rahaline karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdistav ei pane toime uut kuritegu kohtu poolt määratava katseaja jooksul. Alternatiivselt taotleb kaitsja I. Ogorodnikovi rahalise karistuse kergendamist.

Kaitsja leiab, et mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Kaitsja märgib, et rahalise karistuse mõistmine oli põhjendatud, kuid Viru Vanglas karistust kandes puudub kinnipeetaval reaalne võimalus igakuiselt 220,83 euro tasumiseks. Kohus ei ole tuvastanud, et süüdistataval oleks rahalise karistuse kandmine reaalselt võimalik. Kaitsja märgib, et maakohus hindas I. Ogorodnikovi süüd keskmiseks. Samas toob kaitsja välja, et otsuse kohaselt pidas maakohus oluliseks, et I. Ogorodnikovi ei ole varem samalaadsete kuritegude eest karistatud, kuriteoga ei ole tekitanud varalist kahju ning süüdistatava eesmärgiks ei olnud kahjustada kinnipidamiskoha autoriteeti, vaid saada kokku oma elukaaslasega. Ka arvestas kohus, et vabaduses viibides ei oleks sellise kuriteo toimepanemiseks „vajadust“ tekkinud ehk siis seda kuritegu ei oleks suure tõenäosusega toime pannud. Kaitsja leiab, et neist asjaoludest tulenevalt tuleb I. Ogorodnikovi süüd pidada keskmisest väiksemaks. Sellest tulenevalt on 265 päevamäära suurune rahaline karistus liiga suur. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et I. Ogorodnikovi süütegu on toime pandud grupis KarS § 58 p 10 mõttes. KarS § 21 lg 2 kohaselt kaastäideviijad panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, iga kaastäideviija peab valitsema oma tegevuse läbi tegu (kuritegu) tervikuna. Kohtus ei ole seda uurinud. Lõpetuseks märgib kaitsja: „KarS § 73 lg võimaldab rahalise karistuse kandmisest tingimisi vabstamist katseaja jooksul.“

ning süüdimõistetu eesmärgiks ei olnud kahjustada kinnipidamiskoha autoriteeti või avalikku usaldust. Veel märgib kaitsja, et vanglas ei ole I. Ogorodnikovil sellist sissetulekut, millest mõistetud rahalist karistust tasuda. Seega kui I. Ogorodnikovi eest karistust ära ei tasuta, tähendaks see vangistuse pikenemist. Kaitsja leiab, et I. Ogorodnikovile võiks edasise õiguskuuleka käitumise korral jätta võimaluse „kanda uue kuriteo eest mõistetavat karistust tingimisi“. Kaitsja märgib, et liitkaristusena jätab KarS § 65 kohtule võimaluse uuesti pöörduda varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse juurde.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Kohtukolleegium nendib, et ei pea maakohtu otsuses märgitud asjaoludest seda, et I. Ogorodnikovi pole varem samaliigiliste kuritegude eest karistatud, süüd vähendavaks asjaoluks. Sellest hoolimata on tegemist asjaoluga, mis räägib pigem kergema karistuse kasuks. See, et isik ei ole varem samalaadseid kuritegusid toime pannud ja pani kuriteo toime konkreetsest olukorrast tingituna, annab alust järelduseks, et uute samalaadsete kuritegude toimepanemise oht ei ole suur. Seega on tegemist asjaoluga, mis omab tähtsust eripreventsiooni seisukohalt. Seega, kui kohus võttis vastavalt Riigikohtu praktikast tulenevatest suunistest karistuse mõistmisel lähtekohaks sanktsiooni keskmise määra, tähendaks mitmete väikse süü kasuks rääkivate asjaolude esinemine, et mõistetav karistus peaks jääma tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Ainsa karistust raskendava asjaoluna on kohus välja toonud selle, et kuritegu on toime pandud grupis. Kohus ei ole esitanud põhjendusi, miks nimetatud asjaolu peaks kõik väikse süü kasuks rääkivad asjaolud üles kaaluma. Ringkonnakohus ei näe põhjust, miks peaks praegusel juhul süü toimepanemine grupis olema teo ebaõigusmäära ja seega süü suuruse tuvastamisel määrava tähtsusega. Seega jääb selgusetuks, kuidas kohus jõudis kõiki nimetatud asjaolusid kaaludes järeldusele, et KarS § 56 lg 1 nõuetele vastab 265 päevamäära suurune ehk rahalise karistuse keskmist määra (250 päevamäära) ületav rahaline karistus. Kaitsja on leidnud apellatsioonis, et kõnealust raskendavat asjaolu ei oleks maakohus tohtinud üldse arvesse võtta, kuna kohtus ei uuritud, kas tegu oli pandud toime grupis. See väide on alusetu. Maakohus on lugenud I. Ogorodnikovi süü tõendatuks süüdistuses toodud kujul. Süüdistuses on sõnaselgelt öeldud, et I. Ogorodnikov tegutses kuritegu toime pannes ühiselt ja kooskõlastatult oma ema XX-ga ja elukaaslase YY-ga, mis tähendab just teo toimepanemist grupis. Kuna eelnevast tulenevalt on I. Ogorodnikovi süü pigem väike, peab mõistetud karistus jääma tuntavalt alla sanktsiooni keskmise määra. Kuna esineb üks KarS §-s 58 ettenähtud karistust raskendav asjaolu ning tuvastatud ei ole karistust kergendavaid asjaolusid, ei pea ringkonnakohus siiski võimalikuks rahalise karistuse alammäärale vastava või selle lähedase karistuse mõistmist. Eeltoodut arvesse võttes leiab ringkonnakohus, et I. Ogorodnikovi tuleb karistada 120 päevamäära suuruse rahalise karistusega. Maakohus on lugenud päevamäära suuruseks miinimumpäevamäära 10 eurot ning selles osas maakohtu otsust vaidlustatud ei ole. Seega on rahalise karistuse suurus 1200 eurot.

vastavalt KarS § 65 lg-le 2. Kohus pidi mõistma liitkaristuse hoolimata sellest, et I. Ogorodnikovi varasem karistus ja 11. detsembri 2017 otsusega mõistetud karistus on eriliigilised. Nimelt viitab KarS § 65 lg 2 KarS § 64 lg-le 2, mis reguleerib just liitkaristuse mõistmist juhul, kui üks liidetavatest karistustest on rahaline karistus. KarS § 65 lg 2 näeb ühtlasi ette, et uue kuriteo eest mõistetud karistust suurendatakse eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega nõuab karistusseadustik otsesõnu varasema karistuse ärakandmata osa kindlaksmääramist ja selle liitmist uuele karistusele. Kuna uuele karistusele liidetakse just varasema karistuse ärakandmata osa, saab ka liitkaristus hakata kulgema just selle kohtuotsuse tegemisest, millega liitkaristus mõisteti. Sama seisukohta on väljendanud ka Riigikohus 14. detsembril 2015 kriminaalasjas nr 3-1-1-104-15 tehtud määruse punktis 10. Sellist regulatsiooni selgitab see, et ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud siis, kui ärakantud karistus on olnud piisav, mõjutamaks süüdimõistetut uusi kuritegusid mitte toimepanema. Seega on mõistetav, et kui isik paneb enne eelmise karistuse ärakandmist toime uue kuriteo, lükkab see edasi tähtaega, millest alates on süüdimõistetul võimalik ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabaneda. 8.2 Ringkonnakohus rahuldas kaitsja taotluse ja mõistis I. Ogorodnikovile KarS § 345 lg 1 järgi maakohtu otsusega mõistetust kergema rahalise karistuse. Uue karistuse mõistmine KarS § 345 lg 1 järgi tähendab ühtlasi seda, et maakohtu otsus tuleb tühistada ka KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse osas. I. Ogorodnikovile tuleb KarS § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristus, suurendades ringkonnakohtu otsusega mõistetud karistust I. Ogorodnikovi ringkonnakohtu otsuse tegemise seisuga ärakandmata vangistusega. Kuivõrd I. Ogorodnikovi 9-aastase vangistuse algus oli 2. detsember 2014, on tal 28. juuni 2018 seisuga ära kandmata 5 aastat 5 kuud 4 päeva vangistust. Seega tuleb I. Ogorodnikovile mõista liitkaristuseks 5 aastat 5 kuud 4 päeva vangistust ning rahaline karistus 120 päevamäära, millele vastab 1200 eurot. Rahaline karistus viiakse vastavalt KarS § 64 lg-le 2 täide iseseisvalt.

väljendatud seisukohta, et välistatud ei ole ka hilisema otsusega mõistetud rahalise karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristust mõistes (P. Pikamäe: § 73 komm. 6.3. – Sootak/Pikamäe. KarS. Kommenteeritud väljaanne. 4. trk. Tallinn 2015, lk. 232). Seega on alusetu prokuröri väide, nagu ei oleks I. Ogorodnikovi rahalisest karistusest tingimisi vabastamine õiguslikult võimalikki. Ringkonnakohus on aga seisukohal, et vangistuse kandmise ajal toimepandud kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse täitmisele pööramata jätmine on põhjendatud vaid erandlikel puhkudel. Nimelt näitab karistuse kandmise ajal uue kuriteo toimepanemine, et seninegi karistus ei ole täitnud eripreventiivset eesmärki. Ka I. Ogorodnikovi puhul näitab toimepandud kuritegu, et ta oli soovitu saamiseks taas valmis panema toime kuriteo hoolimata sellest, et ta juba kandis karistust. Sellest tulenevalt ei pea ringkonnakohus uue kuriteo toimepanemise ohtu nii väikseks, et oleks põhjendatud karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.