Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

Materiaalsete aluste osas märkis kohus järgmist. Tulevaste kuritegude laadi saab prognoosida eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. M. Lokk on pannud toime eriliigilisi, s.o nii isiku- kui varavastaseid kuritegusid. Kohus leidis, et ehkki M. Lokk on vangistuses läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, lõpetanud gümnaasiumi ja osalenud tööhõives, on retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge. Neljal korral kriminaalkorras karistatud M. Lokk kannab teist reaalset vangistust kahe kohtuotsuse alusel, sh inimese eriti julmal ja piinaval viisil tapmise eest, seoses röövimise ja omakasuga. Ta peksis voodis lamanud liikumisvõimetut kannatanut korduvalt käte ja jalgadega ning klaaspurgiga. M. Loki teguviis näitab, et oma tahtmise saamiseks ei kohku M. Lokk tagasi millegi ees. Kuritegude toimepanemise ajendiks on majandusliku kasu saamine, soodusteguriks alkoholi tarvitamine, nõrk probleemilahendusoskus ja impulsiivne käitumine. M. Loki varasemast elukäigust nähtub, et tal on pikaajaliselt olnud harjumuspärane lahendada probleemolukordi vägivallaga. Ka varasem ebaõnnestunud kriminaalhooldus näitab, et M. Lokile pole vastuvõetav kehtestatud reeglitest kinnipidamine. Puudub kindlus, et ta sel korral suudaks kõik kriminaalhoolduse ja elektroonilise valve tingimused täita. Vangla iseloomustusest nähtub, et M. Lokk on avaldanud vaenulikke hoiakuid vanglaametnike vastu. Asjaolu, et isik on vangistuse jooksul käitunud kehtiva korra kohaselt, ei ole piisav järeldamaks, et ta on suuteline ka edaspidi seaduskuulekalt käituma. M. Lokk on leidnud abikaasa ja saab isaks. See aga ei saa olla põhjuseks isiku vabastamiseks 7 aastat enne vabanemise tähtaega.

on karistus oma eesmärgi täitnud. M. Lokk ei mõista, miks kujundati otsus tema suhtes arvestamata kõiki pingutusi. 4.8 Kohus on viidanud ka ühiskonna õiglustundele. M. Lokk kinnitab, et ühiskonna huvi tema vastu on leige (ei meedias ega mujal ole M. Loki isikut ega tema kuritegu kajastatud). Seega oleks vabastamine teada üksnes M. Loki perele ja väiksele ringkonnale. 14 aasta pikkune karistus ongi selge signaal M. Loki teole. M. Lokile ei määratud eluaegset karistust, mis näitab, et ka karistuse mõistnud kohtunik uskus M. Loki muutumisse ja vangistuse mõjusse. Seadusandja on loonud süüdimõistetule võimaluse vabaneda enne määratud tähtaja saabumist. M. Lokk kinnitab, et on muutunud, väldib tulevikus mineviku vigu ning kasvatab tütrest auväärse ja lugupeetud ühiskonnaliikme. M. Lokk on 27-aastane abielumees, kellelt ei ole kuritegusid oodata. Tütre sünd on märgiks, et M. Lokk soovib võtta vastutust tema eest kuni elu lõpuni. Kohtu otsustus ei mõjuta vaid M. Lokki, vaid ka tema peret ja sündimata last. Praegusel ajal on aga M. Lokil võimalus asuda tööle ning hakata täitma kõiki nõudmisi. Elektroonilise valve all olles oleks M. Lokil kuritegude toimepanemine välistatud – ta viibiks järgmised 7 aastat pidevalt ametnike silma all ja teda saaks kohustada läbima erinevaid sotsiaalprogramme. Kriminaalhoolduse läbi oleks M. Loki elu võimalik tõhusamalt mõjutada. M. Lokk on valmis tegema kriminaalhooldusega igakülgset koostööd. Valga kohus jättis tähelepanuta, millised tagajärjed on M. Loki edasisele elule 7 aasta pärast. M. Lokk kahetseb toimepandud tegusid, ent ei saa neid olematuks teha. Ta saab paluda üksnes võimalust tõestada, et on suuteline elama õigesti, olles ühiskonnale abiks. 4.9 M. Lokk soovib, et kohus väärtustaks tema 7 aasta vältel tehtud püüdlusi ja pingutusi. Vabanemisel soovib M. Lokk anda endast 110%. Kogu oma jõu ja tahte on M. Lokk suunanud sellesse, et olla oma tütre kõrval algusest peale. Tema nimel pingutamine on lausa lust. M. Lokk palub anda endale võimalus ja lubab, et tuleb sellega toime. Ta tunneb, et on küps vabanema ning et kõige paremini saab teda mõjutada kriminaalhooldus, sest vangla on eesmärgi täitnud. M. Lokk palub, et kohus arvestaks ka tema istungil antud selgitusi ja motivatsioonikirja uue otsuse langetamisel. Praeguses asjas on kohtunik olnud põhjendamatult negatiivsel seisukohal, jättes kõik positiivse arvestamata. 4.10 Täiendavalt lisas M. Lokk määruskaebusele, et prokuröri seisukohta mõjutas M. Loki töökohta puudumine. See ei ole tõsi, sest garantiikiri on kohtule esitatud. Valga kohtumaja lahendis ei ole tuginetud tõenditele ja vabastamata jätmise sõltus oluliselt kohtunikust. Lisaks on M. Lokk tsiteerinud Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-59-14 ja 3-1-1-12-17 seisukohti ning leidnud, et kohus tegi kaalutlusvea. Kohtumääruses puuduvad põhjendused, see on vastuolus seaduse mõtte ja eesmärgiga. Kohtu seisukohad on täis eeldusi ja paljasõnalisi väiteid. Vanglaametnikud, kes on M. Lokiga kokku puutunud ja tema muutusi ja pingutusi kõrvalt näinud, on määrusest hämmeldunud. Kõik kinnitavad, et M. Loki puhul oleks kriminaalhooldus tulemuslik eeskätt just praeguses eluetapis. M. Lokk kordab veelkord, et ta on 7 aasta jooksul läbinud 4 erinevat programmi, lõpetanud kiituskirjaga keskkooli, käinud vabatahtlikult paljude psühholoogide juures ja omal käel end arendanud. Tulemused on muljetavaldavad: iseloomustused ja tunnistused on alati positiivsed. Abiellumine ja isaks saamine on ka väga positiivsed ja elumuutvad sündmused. Edasine vangistus näeb ette vaid sektoris vedelemist. Riskid sellest väiksemaks ei muutu. Vangistuses oldud aja jooksul ei ole M. Lokil olnud ühtki vägivaldset intsidenti, kuigi vangla pingelises olukorras on konfliktid igapäevased. Neid olukordi oskab M. Lokk vältida ja üksnes mineviku vigade järgi järelduste tegemine on meelevaldne. Järgmine võimalus vabaneda tingimisi enne tähtaega tuleb alles 2,5 aasta pärast. Edasine vangistus mõjutaks M. Lokki väga negatiivselt. Just praegu oleks tingimused vabanemiseks kõige paremad, sest M. Lokk oskab hinnata seda, mis tal on, kuritegelikust ringist lõplikult lahti rebida ning tema motivatsioon on väga suur. Maakohus ei ole sõnagagi põhjendanud, kuidas edaspidine vangistus M. Loki riske ja isiksust muudaks. M. Lokk ei ole oma elu kunagi tõsisemalt võtnud ja vajab oma peret nii nagu pere vajab teda. M. Lokk on valmis kõiki nõudmisi täitma ning on kindel, et tuleb toime. Olnut ei saa ta muuta, ent ta saab tehtud vigu mitte korrata. Vanglas abiellus M. Lokk Sisekaitseakadeemia

lõpetanud naisega, seega on tal olemas isiklik vangivalvur. Ainus mida M. Lokk soovib, on pere, kodu ja töö.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

7.2 M. Loki elutingimused ja tagajärjed, mida ennetähtaegne vabastamine kaasa toob, on valdavas osas positiivsed. Suure armastusega räägib M. Lokk oma lapsest, ka on ta veendunud, et pere toel on oluline roll tema õiguskuulekuse tagamisel. Vabanemisel oleks M. Lokil töökoht vennale kuuluvas ettevõttes ning elama asuks ta vanemate juurde. Tõsi – kriminaalhooldaja vastusest nähtub, et vennale kuuluv ettevõte tegeleb puistevilla müügi ja paigaldusega üle Eesti, mistõttu ei sobiks see töökoht elektroonilise valve tingimustega. Ka M. Loki elukohas võib saada probleemiks kõikuv mobiiliside, samuti võib olla probleemiks kriminaalhooldusel käimine, kuna perel puudub transpordivahend ja eramu asub Otepäält 3 km kaugusel (KoTo lk 10 pöördel). Ringkonnakohus möönab, et isiku vabanemisjärgsete tingimuste järgi ei saa teha ei negatiivset ega positiivset prognoosi M. Loki tulevase käitumise osas. Oli ju süüdlasel ka enne pere toetus, ent sellele vaatamata alustas ta juba noorest east alates õigusvastast käitumist. M. Loki viimane kuritegu oli toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, ehkki iseloomustusest nähtuvalt oli tal erinevaid töökohti. Ka praegusel ajal on M. Loki rahalised nõuded küllaltki suured (10 968 eurot), mis võib saada toimetulekul takistuseks. Siiski on M. Lokk väga suured lootused vabaduses pannud pereelule ja vastutuse võtmisele ning soovib mineviku selja taha jätta, mis ringkonnakohtu hinnangul on arvestatav positiivse asjaoluna. 7.3 Eeltoodut silmas pidades, hindab kohus järgnevalt, kas täidetud on M. Loki vabastamise ülejäänud eeldused. Ringkonnakohtu hinnangul välistavad ennetähtaegse vabastamise süüdlase kuriteo toimepanemise asjaolud, tema isik ja varasem elukäik. 7.4 Kuriteo toimepanemise asjaolude all tuleb mõista vangistuse mõistmise aluseks olnud kuriteo raskust, ründeobjekti ja tehiolusid (nt eriti jõhker ja küüniline viis vms). Süüdimõistetu isiku raames peab kohus arvestama süüdlase süü suurust, isikuomadusi jms. Varasema elukäigu all tuleb mõista süüdlase varasemat karistatust, üldist suhtumist õiguskorda jne. Seega on kohtul õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest kuriteo raskuse ja süüdlase varasema karistatuse motiivil. (P. Pikamäe, J. Sootak. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne 2015, lk 249). 7.4.1 Praegusel juhul nähtub maakohtu määrusest, et ühe vabastamata jätmise põhjusena ongi maakohus välja toonud M. Loki kuriteo toimepanemise asjaolud. M. Lokk kannab karistust kahe kohtuotsuse alusel, mh tapmise eest raskendavatel asjaoludel (julm viis, röövimise eesmärk). Kohtuotsuses tuvastatut arvestades oli ründeobjektiks raske füüsilise puude tõttu sisuliselt liikumisvõimetu mees, kelle puhul kohus ei tuvastanud märke, mis oleksid viidanud kaitsetegevusele. Küll aga on kohus tuvastanud M. Loki poolt rakendatud vägivalla massiivsuse, mis oli iseäranis suunatud tundlikkusse piirkonda, s.o kannatanu pähe. Rakendatud vägivalla brutaalsus, selleks, et röövida liikumisvõimetu kannatanu teler, viitab ringkonnakohtu hinnangul ohule, et M. Lokk võib käituda täiesti ettearvamatult. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sedavõrd rasket kuritegu põhjendada vaid väljakujunemata isiksusega, sest mõrvad on kuritegevuse statistikat arvestades pigem väga erandlikud kuriteod. 7.4.2 Aluse prognoosida uusi kuritegusid annab ka M. Loki isik. Kahtlemata on tema süü arvestades kaitstavat õigushüve – inimelu – väga suur ning ainuüksi kahetsus toimepandu suhtes ei tähenda, et süüdlase peaks vabastama esimesel võimalikul juhul. M. Loki puhul on ka vangistusasutus märkinud, et tegemist on mõjutatava isikuga, kelle toimepandud kuriteod viitavad riskivale ja hoolimatule ning teisi ärakasutavale elustiilile (KoTo lk 5). Kohtukolleegium möönab, et ehkki M. Lokk on lubanud end kuritegelikust ringist lahti rebida, ei ole etteennustatav, kuidas ta kohaneb eluga vabaduses ning kas ta ei lasku tagasi endisesse käitumismustrisse. M. Lokk on siiski viibinud vanglas väga pikka aega, mistõttu võib ta vabanemise nimel välja käia igasuguseid veksleid, mis aga ei tähenda, et ohtu uute kuritegude toimepanemiseks ei ole vaid kantud karistusaega ning vanglas tehtud sotsiaaltööd ja enesearengut silmas pidades. 7.4.3 Lõpuks tuleb hinnata ka M. Loki varasemat elukäiku. Ka selles osas on maakohus välja toonud, et tegemist on korduvalt karistatud isikuga, kes kannab teist vangistust. M. Lokk on teistkordset vanglasse sattumist selgitanud nii oma vanusega esimese vangistuse ajal kui ka sellega,

et 30- päevane lühivangistus möödus nii kiiresti, et mingit karistuse mõju ta ei tundud ega sellest aru ei saanud. Nooruse tõttu ebaõnnestus ka kriminaalhooldus. Kohtukolleegium märgib, et isikute puhul, keda on varem kriminaalkorras karistatud, täheldatakse suuremat ohtu retsidiivsusele. Ka M. Lokk ei ole selles suhtes erand – seadusega pahuksis on ta oma käitumise tõttu olnud juba noorukieast. Seega on kohtupraktikat arvestades tegemist isikuga, kellelt suurema tõenäosusega võib oodata uusi õigusrikkumisi ka tulevikus. 7.4.4 Ringkonnakohus leiab, et M. Loki kuriteo toimepanemise asjaoludest, tema isikust ja varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse praegusel ajahetkel arvata, et ta jätkab uute kuritegude toimepanemist. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-12-17, p 21 mõttes on see põhjuseks, miks mitte vabastada vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt käitunud isikut, kes on saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head.

/allkiri/ Aarne Sarjas

/allkiri/ Tiit Lõhmus

/allkiri/ Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.