Kohtulahend

kandmiselt 10.08.2008 xxxx Vabariigis. Jääkkaristuseks oli 7 aastat ja 5 kuud. Pani uue kuriteo toime, mistõttu mõisteti talle liitkaristus. Jääkkaristus pöörati täitmisele täies ulatuses. Kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Teda on karistatud kahe raske kuriteo – narkokuriteo ja raske isikuvastase kuriteo – tapmise – eest. Harju Maakohtu 29.12.2014 kohtumäärusest nr 1-14-10087 tulenevalt pani S. Laurfeld toime märkimisväärselt suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise. Korduvate narkokuritegude puhul süüdimõistetute vabastamine vangistusest ei täida üldjuhuloma eesmärki. Vabastades narkokuriteo toime pannud isikuid ennetähtaegselt vanglast, kannataks ühiskonna õiglustunne. Käitumine vanglas ei kaalu üles käitumist enne vangistusse sattumist ja kuriteo asjaolusid. Positiivsed asjaolud ei ole piisavad, õigustamaks S. Laurfeldi käesoleval ajal vangistusest vabastamist. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Sellest ei saa järeldada, et distsiplinaarrikkumiste puudumine omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa lähtuda ainult isiku üldjoontes rahuldavast käitumisest vangistuse ajal ning jätta kõrvale kuritegude raskus ning isiku varasem ükskõikne suhtumine teiste inimeste isikuputumatusse ja turvatundesse. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Mõistetud karistusest on süüdimõistetul kanda veel üle 2 aasta ja 11 kuu, mis on pikk aeg. Ära kantud karistuse aeg ei täidaks karistamise üldisi eesmärke. Süüdimõistetu katseaeg ning kriminaalhooldus kujuneks käesoleval hetkel vabanedes liiga pikaks, millist ei saa lugeda otstarbekaks. Kuna kinnipeetava karistuse lõppaeg on alles 05.03.2019, on S. Laurfeldil piisavalt aega aktiivselt tegeleda ennetähtaegse vabastamise küsimustega. S. Laurfeldi vabastamine vangistusest on ilmselt ennatlik ega ole põhjendatud. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on S. Laurfeld kõrgohtlik avalikkusele. S. Laurfeldil tuleb jätkata karistuse vangistuses kandmist ning oma edasise käitumisega näidata, et ta on suuteline jätkama vabaduses seaduskuulekat elu. Maakohtu istung. Videokohtuistungil avaldas süüdimõistetu, et tal on väga kahju, minevikku muuta ei saa. Tahab alustada puhtalt lehelt, selleks on kõik võimalused olemas. Kui 2008 vabanes, ei olnud sama seis, siis sai välja ajal, kui majanduslik seis oli halb. Abikaasaga läks riidu, ei suhelnud 3 aastat, tänu uurijale tuli abikaasa kohtusse, kus kuulis, mis on olnud, et isiku osalus oli väike, ta tõmmati sellesse asja, abikaasa andestas ja suheldi edasi. Abikaasa tuli xxxx, kui süüdimõistetu oli avavanglas, tehti oma koristusfirma. Motivatsioon on pere, ei ole põhjust midagi halba teha. Isikul on xxx sõidu keeld 15 aastaks. Keeld pandi 2011 seoses kohtuotsusega, millega isik süüdi mõisteti. Viimane kuritegu oli xxxx. Eesti vanglasse toodi oktoobris 2014. Kõrgohtlikuks on isik Eestis tehtud, xxxx olles oli avavanglas. Rikkumisi ei ole olnud vanglas. 2001 oli tapmine, see oli xxxx. Isik, kellele võlgu jäi leiti maha lastuna, kuna S. Laurfeldiga olid probleemid, siis seostati seda temaga. Kaitsja märkis, et uue kuriteo riskid on madalad. Samas tunnistatud kõrgohtlikuks. Eestis on viimase kuriteo toime pannud 1996, ei näe ohtu meie ühiskonnale. Kõik positiivsed asjaolud on täidetud. Ta on kõik programmid läbinud, ei ole rikkumisi. Tegemist isikuga, kes on teise riigi rikkumise eest vangi mõistetud. Ta oleks xxxx seaduste järgi vabanenud. Üle tuues käsitletakse kui ohtlikku kurjategijat.

Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kuigi kinnipeetaval on vabanedes olemas nii elukoht kui töökoht ning teda ei ole vangistuses distsiplinaarkorras karistatud, on tema vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras korduvalt, so 7-l korral karistatud ning kes kannab karistust narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemise ning tapmise eest. Arvestades toime pandud kuriteo raskust ning karistuse ärakandmata osa, riivaks tema vabastamine käesoleval hetkel ühiskonna õiglustunnet. Kuriteod on toime pandud eesmärgiga saada majanduslikku kasu. Isik on vangla iseloomustuse kohaselt kõrgohtlik. Kohtu hinnangul on olemas risk, et majanduslike raskuste ilmnemisel jätkab isik kuritegude toime panemist. Isik on varasemalt kuriteo toime pannud, olles eelnevalt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud. Eeltoodust tulenevalt ei tagaks käitumiskontroll isiku ennetähtaegsel vabastamisel tema õiguskuulekat käitumist. Seega oleks isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka prokuratuur ega vangla. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohus leiab, et S. Laurfeldi puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu vabastamisega vangistuse kandmisest enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Tartu Ringkonnakohtu 05.05.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu 1. aprilli 2016 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. 01.04.2016 kohtumäärus 1-14-10087 jõustus 24.05.2016 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Referent

/digitaalselt allkirjastatud/

Kai Rosar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.