Kohtulahend

2.1 Kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukohaga ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leidis kohus, et S. Laurfeld ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kuigi isikul on vabaduses olemas kindel alaline elukoht ning garanteeritud töökoht, on kohtu hinnangul tema vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, vangistuses viibib ta lausa neljandat korda. Karistust kannab S. Laurfeld raske esimese astme ühiskonnavastase narkokuriteo ning eluvastase kuriteo (tapmise) toimepanemise eest. 2.2 S. Laurfeldi kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud impulsiivsus ja soov kiiresti rikastuda ning elu nautida. Kuriteod on toime pandud valdavalt materiaalse kasu saamiseks, sh narkootikumide vahendamise teel. OÜ XXX on kinnipeetavale vabanedes garanteerinud töökoha abitöölise ametikohal. Samuti on isikul poolvend, kes on nõus teda vabanedes materiaalselt toetama. Sellele vaatamata puudub kohtul kindlus S. Laurfeldi igapäevase toimetuleku suhtes, kuivõrd toetav lähivõrgustik oli tal olemas ka enne vangistust ning samuti on isik enne vangistust tegelenud ettevõtlusega. Seega on tal olnud sissetulek, mis aga ei rahuldanud isiku majanduslikke soove. Samuti on S. Laurfeld varasemalt katseajal olles pannud toime uue kuriteo. Seega ei ole varasemad karistused mõjutanud S. Laurfeldi kuritegude toimepanemisest hoiduma ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda ka lühikese vabaduses oldud aja jooksul (vangla iseloomustusest nähtuvalt oli kahe vangistuse vaheline aeg kolm kuud, mille isik veetis vabaduses ning mille kestel pani toime uue kuriteo). 2.3 Positiivseks on S. Laurfeldi puhul asjaolu, et tal puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused. Samuti on ta vanglaametnike suhtes olnud positiivse hoiakuga ja koostöövalmis. Samas, süüdimõistetu käitumine vanglas, mis on olnud vangla iseloomustusest nähtuvalt üldjoontes hea, ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist, kuriteo asjaolusid ning varasemate katseaegade läbimise asjaolusid. Vangla iseloomustuse kohaselt on S. Laurfeldi tutvusringkonnas domineerinud kriminaalse taustaga isikud, kellega on praeguseks sidemed väidetavalt katkenud. Samuti puudub teadaolev seos kuritegude toimepanemise ja alkoholi tarvitamise vahel. Seega puudub alkoholi kuritarvitamisega seotud risk uute kuritegude toimepanemiseks. 2.4 Vangla hindab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust järgneva kahe aasta jooksul 13%, vägivaldse kuriteo puhul aga 19%, milliste näol on tegemist suhteliselt madalate, kuid siiski arvestatavate riskidega. Kohus leiab, et isiku kontrollnõuetele allutamine ei suudaks vähendada uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka prokuratuur. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. S. Laurfeldi puhul käesoleval ajal selliseid erandlikke asjaolusid ei esine.

selgus, et need tuttavad tegelesid uimastitega ja kasutasid S. Laurfeldi autot transpordiks. Selle eest järgnes järgmine karistus narkootikumide eest. Samal ajal tutvus S. Laurfeld Leedu kodanikuga, kel aitas Soomes põllumajandustehnikat kokku osta. Ta osutus aga kriminaalse jõugu liikmeks, kes end Soomes varjas ja inimesi pettis. Viimased tema liikumised Soomes toimusid koos S. Laurfeldiga, mistõttu pärast seda, kui leedukas tapetuna leiti, oli S. Laurfeldi kerge tapmises süüdistada. See, et S. Laurfeldil oli olemas alibi, ei omanud tähtsust. Teda karistati kuriteo eest, mida ta ei ole toime pannud. 2008. aastal vabanedes abiellus S. Laurfeld ja proovis oma elu järje peale saada. Majanduslik olukord oli aga raske ja sundis teda raha laenama. Et saada laenu tagasimaksetähtaja pikendust, oli S. Laurfeld sunnitud tooma peidikust ära 1000 subutexi tabletti. Kohapeal selgus, et seal oli veel kilode viisi amfetamiini. Oli selge, et ta saadeti sinna, et teda musta äriga siduda. 3.2 S. Laurfeld tegi Soome uurijatega igakülgset koostööd. Soome prokuratuuri nõusolekul paigutati ta avavanglasse juba 2013. aastal ja sama aasta lõpust alates käis ta regulaarselt väljasõitudel 1–2 ööpäeva kaupa. Tema naine kolis Soome ja nad alustasid perefirmaga, mis pakub koristusteenuseid. Selle kõigega valmistas S. Laurfeld end vabanemiseks ette, et elada seaduskuulekat elu. Reaalne võimalus vabaneda elektroonilise valvega avanes S. Laurfeldil Soomes 2014. aasta lõpus. Mõned nädalad enne Eestisse ületoomist lasti ta lühiajalisele väljasõidule, et ta saaks üleliigsed asjad koju viia. Kõik olid arvamusel, et Eestis lastakse ta peatselt vanglast vabaks. Eestis aga tembeldati ta kõrgohtlikuks. Mingeid kursusi ega vestlusi talle Eestis korraldatud ei ole, sest ta on kõik need Soomes mitmel korral läbinud. Tööleminekut ei ole talle võimaldatud. 3.3 Vangla iseloomustuses on kirjas, et S. Laurfeldi ema suri 2014. aastal ja temast jäänud korter kuulub S. Laurfeldi poolvennale. Poolvenda kinnipeetaval ei ole, kuid mainitud Siim on tema õe poeg, keda S. Laurfeld on kasvatanud kui enda poega. S. Laurfeldi ema aga suri

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

kinnitavad, et mõistetud karistused ei ole S. Laurfeldile paranduslikku mõju avaldanud. Sellest annab tunnistust ka asjaolu, et S. Laurfeldi poolt toime pandud kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Kui süüdimõistetu alustas varavastaste kuritegude toimepanemisega, siis edasi on teda karistatud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja tapmise eest.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.