lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-10087/19

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 05.08.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-10087/19
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
05.08.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1588
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-10087/13Viru Maakohus Rakvere kohtumaja17.06.20151-14-10087/31Viru Maakohus Rakvere kohtumaja01.04.20161-14-10087/37Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium05.05.20161-14-10087/50Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja17.08.20171-14-10087/61Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium11.10.20171-14-10087/66Riigikohtu kriminaalkolleegium07.02.2018

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (11)

lahend.ee
3-22-305/16Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium20.10.20233-22-2302/51Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja16.10.20233-22-70/46Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium14.06.20233-22-2454/11Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium20.03.20232-21-12404/66Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium06.02.20233-20-2594/14Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja06.07.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

5. august 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-10087

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 17. juuni 2015. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Sulev Laurfeld, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 17. juuni 2015. a määrus muutmata ning Sulev Laurfeldi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 29. detsembri 2014. a määrusega tunnistati KrMS § 483 lg 1 p 1 alusel lubatavaks Sulev Laurfeldi suhtes Soome Vabariigi Helsingi II astme kohtu 31. mail 2012 tehtud otsuse täitmine Eesti Vabariigis. KrMS § 485 lg 2 alusel määrati S. Laurfeldi poolt Soomes toime pandud teo eest Eestis täidetavaks karistuseks 10 aastat 4 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 5. novembril 2008 ja lõpeb 5. märtsil 2019. Võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks elektroonilise valve alla avanes S. Laurfeldil 5. jaanuaril 2014.
2.Viru Maakohtu 17. juuni 2015. a määrusega jäeti S. Laurfeld vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
1-14-10087/74
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
12.02.2019
3-19-1641/17
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
17.03.2021
3-20-1159/3Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium07.10.2020
3-19-1724/19Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja01.04.2020
3-18-2336/14Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja24.05.2019
3-17-1545/81Riigikohtu halduskolleegium19.02.2019

2.1 Kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukohaga ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leidis kohus, et S. Laurfeld ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kuigi isikul on vabaduses olemas kindel alaline elukoht ning garanteeritud töökoht, on kohtu hinnangul tema vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, vangistuses viibib ta lausa neljandat korda. Karistust kannab S. Laurfeld raske esimese astme ühiskonnavastase narkokuriteo ning eluvastase kuriteo (tapmise) toimepanemise eest. 2.2 S. Laurfeldi kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud impulsiivsus ja soov kiiresti rikastuda ning elu nautida. Kuriteod on toime pandud valdavalt materiaalse kasu saamiseks, sh narkootikumide vahendamise teel. OÜ XXX on kinnipeetavale vabanedes garanteerinud töökoha abitöölise ametikohal. Samuti on isikul poolvend, kes on nõus teda vabanedes materiaalselt toetama. Sellele vaatamata puudub kohtul kindlus S. Laurfeldi igapäevase toimetuleku suhtes, kuivõrd toetav lähivõrgustik oli tal olemas ka enne vangistust ning samuti on isik enne vangistust tegelenud ettevõtlusega. Seega on tal olnud sissetulek, mis aga ei rahuldanud isiku majanduslikke soove. Samuti on S. Laurfeld varasemalt katseajal olles pannud toime uue kuriteo. Seega ei ole varasemad karistused mõjutanud S. Laurfeldi kuritegude toimepanemisest hoiduma ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda ka lühikese vabaduses oldud aja jooksul (vangla iseloomustusest nähtuvalt oli kahe vangistuse vaheline aeg kolm kuud, mille isik veetis vabaduses ning mille kestel pani toime uue kuriteo). 2.3 Positiivseks on S. Laurfeldi puhul asjaolu, et tal puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused. Samuti on ta vanglaametnike suhtes olnud positiivse hoiakuga ja koostöövalmis. Samas, süüdimõistetu käitumine vanglas, mis on olnud vangla iseloomustusest nähtuvalt üldjoontes hea, ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist, kuriteo asjaolusid ning varasemate katseaegade läbimise asjaolusid. Vangla iseloomustuse kohaselt on S. Laurfeldi tutvusringkonnas domineerinud kriminaalse taustaga isikud, kellega on praeguseks sidemed väidetavalt katkenud. Samuti puudub teadaolev seos kuritegude toimepanemise ja alkoholi tarvitamise vahel. Seega puudub alkoholi kuritarvitamisega seotud risk uute kuritegude toimepanemiseks. 2.4 Vangla hindab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust järgneva kahe aasta jooksul 13%, vägivaldse kuriteo puhul aga 19%, milliste näol on tegemist suhteliselt madalate, kuid siiski arvestatavate riskidega. Kohus leiab, et isiku kontrollnõuetele allutamine ei suudaks vähendada uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka prokuratuur. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. S. Laurfeldi puhul käesoleval ajal selliseid erandlikke asjaolusid ei esine.

3.S. Laurfeld esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. Süüdimõistetu seisukohad on lühidalt järgmised. 3.1 Seoses oma eelneva elukäiguga selgitab S. Laurfeld, et tema esimene karistus on aastast 1978 ja see mõisteti talle varguse eest. tegemist oli tingimisi karistusega. Sellele järgnes enne olümpiamänge toimunud „koristus“, mille käigus kõik vähegi kriminaalsema taustaga kodanikud vangi pandi, et nad välismaiste külaliste silme eest ära peita. Ka S. Laurfeld ei pääsenud sellest ja ta pandi 1980. aastal vangi auto ärandamise eest. Tallinna vanglas karistust kandes leiti tema madratsi seest unerohtu, mille eest sai ta 1982. aastal esimese karistuse n.-ö narkootikumidega seotud süüteo eest. Vabanedes alustas S. Laurfeld pereeluga ja tegeles ettevõtlusega. Järgmine karistus mõisteti S. Laurfeldile 1996. aastal vargusele kaasaaitamise eest. Vabanedes 1998. aastal vangistusest, lahkus ta kohe Eestist. S. Laurfeld vahendas palkmaju Soome ja toiduainete vedu Hispaaniast. Soomes elas ta tuttavate juures. Hiljem

selgus, et need tuttavad tegelesid uimastitega ja kasutasid S. Laurfeldi autot transpordiks. Selle eest järgnes järgmine karistus narkootikumide eest. Samal ajal tutvus S. Laurfeld Leedu kodanikuga, kel aitas Soomes põllumajandustehnikat kokku osta. Ta osutus aga kriminaalse jõugu liikmeks, kes end Soomes varjas ja inimesi pettis. Viimased tema liikumised Soomes toimusid koos S. Laurfeldiga, mistõttu pärast seda, kui leedukas tapetuna leiti, oli S. Laurfeldi kerge tapmises süüdistada. See, et S. Laurfeldil oli olemas alibi, ei omanud tähtsust. Teda karistati kuriteo eest, mida ta ei ole toime pannud. 2008. aastal vabanedes abiellus S. Laurfeld ja proovis oma elu järje peale saada. Majanduslik olukord oli aga raske ja sundis teda raha laenama. Et saada laenu tagasimaksetähtaja pikendust, oli S. Laurfeld sunnitud tooma peidikust ära 1000 subutexi tabletti. Kohapeal selgus, et seal oli veel kilode viisi amfetamiini. Oli selge, et ta saadeti sinna, et teda musta äriga siduda. 3.2 S. Laurfeld tegi Soome uurijatega igakülgset koostööd. Soome prokuratuuri nõusolekul paigutati ta avavanglasse juba 2013. aastal ja sama aasta lõpust alates käis ta regulaarselt väljasõitudel 1–2 ööpäeva kaupa. Tema naine kolis Soome ja nad alustasid perefirmaga, mis pakub koristusteenuseid. Selle kõigega valmistas S. Laurfeld end vabanemiseks ette, et elada seaduskuulekat elu. Reaalne võimalus vabaneda elektroonilise valvega avanes S. Laurfeldil Soomes 2014. aasta lõpus. Mõned nädalad enne Eestisse ületoomist lasti ta lühiajalisele väljasõidule, et ta saaks üleliigsed asjad koju viia. Kõik olid arvamusel, et Eestis lastakse ta peatselt vanglast vabaks. Eestis aga tembeldati ta kõrgohtlikuks. Mingeid kursusi ega vestlusi talle Eestis korraldatud ei ole, sest ta on kõik need Soomes mitmel korral läbinud. Tööleminekut ei ole talle võimaldatud. 3.3 Vangla iseloomustuses on kirjas, et S. Laurfeldi ema suri 2014. aastal ja temast jäänud korter kuulub S. Laurfeldi poolvennale. Poolvenda kinnipeetaval ei ole, kuid mainitud Siim on tema õe poeg, keda S. Laurfeld on kasvatanud kui enda poega. S. Laurfeldi ema aga suri

2.veebruaril 2015 ja isa 17. veebruaril 2015. Mõlema urnid on ootamas, et nendega viimased toimingud teha. Vabanemisel ootab S. Laurfeldi lapselaps, keda ta ei ole veel näinud. 3.4 S. Laurfeld leiab, et ta on tavaline mees, kes on vahel sattunud valel ajal valesse kohta. Ta tunnistab, et on elu lihtsustamiseks seadust rikkunud, ent on saanud oma karistused ja nendest vajalikud järeldused teinud. Vabanedes on tal olemas töökoht ja sissetulek ning inimesed, kes teda ootavad ja toetavad. Vangistuses viibides S. Laurfeldi majanduslik olukord ja sidemed lähedastega nõrgenevad. S. Laurfeld leiab, et vangistuse kandmise jätkamine ei ole enam otstarbekas.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et S. Laurfeldi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole praegusel ajal põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 (alates 1. jaanuarist 2015 KarS § 76 lg-s 4) sätestatud asjaolusid ning määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.
5.Kriminaalkolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult tuginenud S. Laurfeldi varasemale elukäigule ja toimepandud kuritegude raskusele kui asjaoludele, mis välistavad praegusel ajal süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. S. Laurfeldi on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral ja reaalses vangistuses viibib ta neljandat korda. Asjaolu, et esimene karistus on S. Laurfeldile mõistetud juba aastal 1978, näitab, et ta on olnud kuritegelikult aktiivne juba noores eas. Järgnevad kuriteod ja nende eest kohaldatud karistused

kinnitavad, et mõistetud karistused ei ole S. Laurfeldile paranduslikku mõju avaldanud. Sellest annab tunnistust ka asjaolu, et S. Laurfeldi poolt toime pandud kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Kui süüdimõistetu alustas varavastaste kuritegude toimepanemisega, siis edasi on teda karistatud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja tapmise eest.

6.S. Laurfeldi määruskaebus veenis ringkonnakohut, et kantud karistus ei ole isikule piisavat paranduslikku mõju avaldanud ja ta ei ole siiani mõistnud oma tegude tähendust ega tõsidust. Määruskaebus koosneb ennastõigustavatest väidetest. Olukorras, kus kinnipeetav põhjendab kuritegude toimepanemist valel ajal vales kohas viibimise ja temast sõltumatute asjaoludega, puudub kohtul alus uskuda, et ta kahetseks oma vigu ja oleks nendest õppinud. Seega ei ole kantud karistus veel oma eesmärki täitnud ja S. Laurfeldil tuleb jätkata vangistuse kandmist. Süüdimõistetul on kanda veel märkimisväärselt pikk aeg – tema karistusaeg lõpeb
5.märtsil 2019. Seega on tal veel piisavalt aega, et oma elukäigu üle järele mõelda. Samuti on selle aja jooksul kohtul võimalik tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust uuesti arutada.
7.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Seejuures on kohus seisukohal, et mida raskem on toimepandud kuritegu, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, mis õigustavad süüdlase tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Praegusel ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid S. Laurfeldi kui raske isikuvastase ja rahvatervisevastase kuriteo toime pannud isikut vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
8.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.