Kohtulahend

Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 01.04.2015. Anatoli Flotov andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa tl 185). Kinnipidamisasutusest Anatoli Flotovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve alla, soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xx. Tegemist on 7-toalise eramajaga, kus elavad kinnipeetava ema ja kasuisa, kes andsid kirjaliku nõusoleku kinnipeetava elama asumiseks nimetatud aadressile ja elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Eramu on sobiv koduvalveseadme paigaldamiseks. Isik on kinnipidamisasutuses osalenud järgmistes tegevustes: 01.03.2013-24.04.2013 läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“; on omandanud riigikeele B2 taseme; 05.12.2014-29.01.2015 osales sotsiaalprogrammis „MTÜ Teekond“; 15.10.201414.01.2015 osales majandustöödel koristajana. Süüdimõistetu on Kohtla-Järve õhtukoolis omandanud keskhariduse. 2005ndal aastal omandas xxx omandades tisleri eriala; 2007ndal aastal sai ehitaja/viimistleja tunnistuse; hiljem lõpetas ka tõstukijuhi kursused. Ametlikult töötas viimati 2007ndal aastal xxx. Viimased 3 aastat enne kinnipidamist puudus kindel sissetulek, sissetulekuks oli ka abikaasa töötasu. Isiku põhilise sissetuleku moodustas narkootikumide vahendamisest/müügist saadud kriminaaltulu. Seisuga 18.03.2015 on isikul tasumata rahalisi nõudeid summas 13 216,11 eurot. Vabanemisel on garanteeritud töökoht ettevõttes xxx. Isikul on lähedastest ema, kasuisa, vend ja abikaasa. Isik on enda sõnul kanepit suitsetanud ca 10 aastat, meditsiiniosakonna andmetel on diagnoositud narkootikumide tarvitamisest tekkinud psüühikahäire. xxx, mis igapäevaelu ei sega. Viru Vangla toetab Anatoli Flotovi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt soovib Anatoli Flotov ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve alla asuda elama aadressile xxx. Tegemist on eramajaga, kus on 7 tuba. Maja omanik on kinnipeetava kasuisa. Elamispinnal elavad süüdimõistetu ema ja kasuisa. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ja selle elanikud andsid nõusoleku kinnipeetava vabastamiseks elamispinnale ja elektroonilise valve kohaldamiseks. Isikul on lähedastest abikaasa, ema, kasuisa, vend ja vanaema. Suhted sugulastega on head ja toetavad ning nad on nõus teda materiaalselt ja moraalselt toetama. Vabanemisel on garanteeritud töökoht ettevõttes xxx. Prokurör, kirjalikus arvamuses, leiab, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole õigustatud, seda ka elektroonilise valve alla. Kuna kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ja vanglas viibib teist korda, ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Anatoli Flotovi varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Viru Vangla iseloomustuses toodud positiivsed asjaolud ei kaalu üles seda, et Anatoli Flotovit on korduvalt karistatud tahtlike kuritegude toimepanemise eest. Varasemalt on teda karistatud varavastaste kuritegude (mh väljapressimise) eest. Anatoli Flotov kannab käesoleval ajal karistust narkokuriteo toimepanemise, s.o narkootilise aine suures koguses käitlemise eest, mille puhul on tegemist esimese astme rahvatervisevastaste kuritegudega, ning isikuvastase kuriteo eest. Kuna eelnevad karistused, sh vangistus, ei hoidnud Anatoli Flotovit uute kuritegude toimepanemisest, siis ei teki prokuratuuril veendumust, et ta suudaks tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabanemisel elada seadusekuulekat elu. Käesoleval hetkel peab välistama Anatoli Flotovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise see, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine suures koguses on üliraske rahvatervisevastane kuritegu ja sellise kuriteo puhul ei ole põhjendatud kinnipeetavat formaalse võimaluse esimesel esinemisel vabastada. Anatoli Flotov on toime pannud äärmiselt suures koguses narkootikumide käitlemise, mille eest temale mõisteti 11 aastat vangistust. Kuna Anatoli Flotov kannab liitkaristust mh I astme narkokuriteo eest tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Lähtudes ärakandmata karistusaja pikkusest (karistusaja lõpp on 01.10.2020) on 2(6)

prokurör seisukohal, et pikaajaline katseaeg ja kriminaalhooldus nimetatud süüdimõistetu puhul ei ole põhjendatud. Käesolevaks ajaks (alates 01.10.2009) ärakantud karistus ei ole proportsionaalne Anatoli Flotovi poolt toimepandud kuritegude raskusega ning ei täidaks karistamise üldisi eesmärke (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest). Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarbimisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Tähelepanuta ei saa jätta ka vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud (kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalabiprogrammi Eluviisitreening MTÜ Teekond ja riigikeele kursuste läbimine, majandustöödel töötamine jm) ei ole piisavad, õigustamaks Anatoli Flotovi käesoleval ajal vangistusest vabastamist. Arvestades toimepandud kuriteo raskust ja tehiolusid on prokuratuur käesoleval ajal Anatoli Flotovi ennetähtajalisele vabastamisele vastu. Süüdimõistetu, Anatoli Flotov, avaldas kohtuistungil, et ta sai oma kuriteost aru ja enam ei hakka uusi kuritegusid toime panema. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Anatoli Flotov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on omandanud Kohtla-Järve õhtukoolis omandanud keskhariduse. 2005ndal aastal omandas xxx omandades tisleri eriala; 2007ndal aastal sai ehitaja/viimistleja tunnistuse; hiljem lõpetas ka tõstukijuhi kursused. Enne vangistust töötas viimati 2007ndal aastal Kohtla-Järvel mööblifirmas tisleri ja tõstukijuhina. Viimased aastat enne kinnipidamist elatus kriminaaltulust. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu on varasemalt 2-l korral kriminaalkorras karistatud (kokku kolm korda) ja käesoleval hetkel kannab vanglakaristust teist korda. Varem on isikut karistatud väljapressimise eest, mis on toime pandud vägivallaga, kuid ei olnud othlik elule ega tervisele ning varguse eest, mis on toime pandud grupis, isiku poolt, kes on varem toime pannud varavastase kuriteo ja sissetungimisega. Isik on viibinud ühel korral katseajal ja pannud selle kestel toime uue kuriteo. Käesoleval hetkel kannab isik karistust seoses suure koguse narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest, mis on toime pandud grupis ja korduvalt ning kehalise väärkohtlemise eest. Kohtuotsusest (isiklik toimik I osa, tl 33-56 – Ringkonnakohtu otsus) nähtub, et isik tekitas grupis koos teise isikuga kannatanule tervisekahjustusi. Lisaks nähtub otsustest, et isik käitles väga suuri koguseid amfetamiini – tõendamist leidis asjaolu, et süüdimõistetu andis koos kahe teise isikuga erinevatele isikutele edasi enam kui 7,5 kg amfetamiini. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et väärteokorras on isikut karistatud kokku kuuel korral: viiel korral liiklusalaste rikkumiste eest ja ühel korral Alkoholiseaduse alusel. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude dünaamika muutunud raskemaks, soodusteguriks on rahalised raskused ja kättemaksuhimulisus. Eelpooltoodust järeldab kohus, et varasemad karistused ei ole süüdimõistetule mõju avaldanud ja isik on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Sh nähtub isiku karistusandmetest, et isik on kokku kriminaalkorras karistatud kolmel korral, nendest kahel korral on tegemist olnud 3(6)

varavastase kuriteoga. Oluline on ka asjaolu, et isik on uue kuriteo toime pannud katseajal. Kohtu arvates ilmestab selline käitumine üldjoontes asjaolu, et süüdimõistetu ei ole suutnud endale varasematest karistustest järeldusi teha ja võimalusel hakkab taas ühiskonnas kehtestatud reegleid eirama – ei ole kuidagi usutav, et vabaduses hakkaks isik elama õiguskuulekalt. Samas tuleb positiivsena arvestada, et isik on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja „MTÜ Teekond“, omandanud riigikeele B2 taseme ning osalenud majandustöödel koristajana. Kohus tunnistab, et süüdimõistetu on vanglas teinud pingutusi eesmärgiga korrigeerida oma isikut, ja seda tuleb arvestada olulise asjaoluna ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel. Märkimist väärib ka asjaolu, et isikul puuduvad vangistuses käesoleval hetkel kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Seega hindab kohus positiivselt isiku head käitumist kinnipidamisasutuses, mis iseloomustab asjaolu, et kinnipidamisasutus mõjub isikule distsiplineerivalt ja avaldab positiivset mõju. Kinnipeetaval on kehtiv isikut tõendav dokument, ID-kaart, kehtivusega kuni 09.01.2016. Ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve alla soovib isik elama asuda aadressile xxx. Tegemist on eramajaga, kus on 7 tuba. Maja omanikuks on kinnipeetava kasuisa. Elamispinnal elavad süüdimõistetu ema ja kasuisa. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ja selle elanikud andsid nõusoleku kinnipeetava vabastamiseks ja elektroonilise valve kohaldamiseks. Vabanemisjärgselt on isikule garanteeritud töökoht ettevõttes xxx. Kohus leiab, et isiku lähedaste toetav suhtumine ning kindel elu- ja töökoht maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (väga suure koguse narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine grupis, korduvalt ja kehaline väärkohtlemine), korduvaid karistusi (isik on varem kahel korral karistatud varavastase kuriteo eest ja karistatud korduvalt väärteokorras), on kohus seisukohal, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et isik, kes on kokku kolmel korral kriminaalkorras karistatud, ei ole ilmselgelt suutnud talle määratud karistusi tõsiselt võtta. Seda enam, et isik on ka katseajal olles toime pannud uue kuriteo. Seega puudub kohtul veendumus, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab ta kuritegude toimepanemist. Tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik alustab nüüd kriminaalhoodaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu. Kuigi vangla iseloomustusest nähtuvalt on isiku puhul uue kuriteo toimepanemise risk madal, leiab kohus, et ülaltoodus asjaolud näitavad pigem seda, et selle isiku puhul on uue kuriteo toimepanemise oht suur või vähemalt oluline. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma varasema eluga näidanud, et vabaduses jätkab ta kuritegude toimepanemist. Karistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise küsimuse lahendamisel võtab kohus arvesse kõigepealt teo toimepanemise asjaolusid (KarS § 76 lg 4). Isik on viimase kohtuotsusega süüdi tunnistatud suure koguse narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest grupis, korduvalt ja kehalise väärkohtlemise eest. Kohtuotusest nähtub, et isik käitles koos teiste isikutega väga suures koguses amfetamiini. Kohtuotsusest nähtub, et tegemist oli narkoaine varustajaga, kes andis aine edasi käitlejatele, kes selle omakorda tänavadiileritele edasi jagasid. Seega oli tema roll narkoainete käitlemise ketis tähtis ja toimepandud kuritegu väga tõsine. Tähelepanuta ei saa ka jätta asjaolu, et lisaks pani süüdimõistetu koos teise isikuga toime kehalise väärkohtlemise, s.o peksmise.

4(6)

Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete käitlemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Seda enam, et tegemist ei olnud juhuslikku laadi käitumisega, vaid isiku roll narkoainete käitlemisel oli olulises määras. Kuigi Viru Vangla leiab, et isiku poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on madal (üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 19 %, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 29 %), ei tundu see kohtu jaoks usutav ega loogiline. Vastupidi, isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Isiku puhul, kes tegeles grupis teiste isikutega suures koguses narkootilise aine käitlemise korraldamisega, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks vabaduses viibides seadusekuulekalt käituda. Isikul puudub ametlik töökoht ja ta elatus kriminaaltulust. See ilmestab kohtu jaoks asjaolu, et ta ei suuda väärtustada ühiskonnas toimuvaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 30.09.2020, mis tähendab, et ärakandmiseks on veel üle viie aasta. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime. Seda ilmestab ka isiku käitumine vabaduses, mil kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks (varavastastele kuritegudele on järgnenud väga ulatuslik narkokuritegu, millele on lisandunud ka isikuvastane kuritegu). Samas on isik vangistuses läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, omandanud riigikeele B2 tasemel ja osalenud majandustöödel, mis näitab, et vangistuses viibimine mõjub talle distsiplineerivamalt kui vabaduses olek. Vangistuse lõpuni jäänud aeg, üle viie aasta, on piisavalt pikk aeg, et teha endale vangistusest piisavad järeldused. Võttes arvesse, et isik on kuriteod toime pannud rahalise kasu saamise eesmärgil ja kehtivaid võlanõudeid on 18.03.2015 seisuga summas 13 216,11 eurot, aitaks aktiivne majandustöödel osalemine kaasa kehtivate võlanõuete vähendamisele, mida kohus näeb ühe riskifaktorina. Samuti näeb kohus riskifaktorina isikul narkootikumide tarvitamise tagajärjel diagnoositud psüühikahäiret. Käesoleval juhul leiab kohus, et süüdimõistetu hea käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Eriti kaalukaks peab kohus siinkohal asjaolu, et kuritegu, mille eest süüdimõistetu käesoleval hetkel karistust kannab, ei olnud juhuslikku laadi. Tegemist oli kõrge konspireeritusega, suuremahulise ja grupis toimepandud narkokuriteoga ning lisaks ka isikuvastase kuriteo episood. Nii on teiste inimeste elu ja tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähendab, et asja menetlemisega kaasneks automaatselt avalduse rahuldamine. Teiste inimeste elu ja tervise kaitseks on põhjendatud jätkata vangistuse kandmist kinnipidamisasutuses. Nii leiab kohus, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda ehk süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et käesoleval hetkel ei ole süüdimõistetu puhul kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Seda enam, et Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipidamisasutus avaldanud kinnipeetavale paremat mõju kui vabaduses viibimine. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Anatoli Flotovi temale Tartu Maakohtu 29.08.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. 5(6)

/allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.