Kohtulahend

KriminaalasiOsaliselt jõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 24.10.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 1-10-9088/74
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 24.10.2011
Staatus: Osaliselt jõustunud
Sõnade arv: 43 290

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-10-9088/102Tartu Ringkonnakohus25.04.2012 1-10-9088/153Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas30.11.2012 1-10-9088/159Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium18.01.2013 1-10-9088/169Tartu Maakohus Tartu kohtumaja20.12.2013 1-10-9088/355Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja07.04.2015 1-10-9088/366Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium21.04.2015

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee

1-26-2701/21Viru Maakohus Narva kohtumaja30.04.2026 2-18-19071/38Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja28.04.2020 3-18-2019/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja01.11.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

29. august 2011. a, Tartu Kalevi 1

koht Kriminaalasja number

1-10-9088

Kohtukoosseis

Kohtunikud Rutt Teeveer, Liivi Loide ja Donald Kiidjärv

Kohtuistungi sekretärid

Helju Rebane ja Viivi Kalme

Kriminaalasi

Oleg Ivanovi (Ivanov) süüdistuses KarS § 184 lg 21 p-de 1,2; § 22 lg-te 2,3 - § 114 p-de 1,4; § 22 lg-te 2,3 - § 121 ja § 256 lg 1 järgi; Anatoli Flotovi (Flotov) süüdistus KarS § 184 lg 21 p-de 1,2; § 25 lg –te 1,2,4 - § 113 ja § 255 lg 1 järgi; Andrei Pintšuki (Pintšuk) süüdistus KarS § 184 lg 21 p-de 1,2; § 25 lg-te 1,2,4 - § 113; § 114 p-de 1,4 ja § 199 lg 2 p-de 7,9 järgi; Nikita Savenkovi (Savenkov) süüdistus KarS § 114 p-de 1, 4; § 263 p 3 ja § 418 lg 1 järgi; Aleksei Bajevi (Bajev) süüdistus KarS § 307 lg 1 ja § 199 lg 2 p-de 7, 9 järgi üldmenetluses

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Marju Persidskaja

Süüdistatav

Kaitsja

Oleg Ivanov Isikukood või sünniaeg: 37104122239 Elu- või asukoht ja aadress: XXX, viibib vahistatuna Tartu Vanglas Kodakondsus: XXX Haridus: XXX Emakeel: XXX Töökoht või õppeasutus: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral, väärteokorras karistatud 8-l korral Tõkend: vahistamine 03.10.2009.a Riigi poolt määratud korras advokaat Sirje Must

Süüdistatav

Anatoli Flotov Isikukood või sünniaeg: 37912312273 Elu- või asukoht ja aadress: XXX, viibib vahistatuna Tartu Vanglas Kodakondsus: XXX Haridus: XXX Emakeel: XXX

Kaitsja

Töökoht või õppeasutus: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud 2-l korral, väärteokorras karistatud 6-l korral Tõkend: vahistamine 03.10.2009.a Riigi poolt määratud korras advokaat Sergei Politšev

Süüdistatav

Andrei Pintšuk

Kaitsja

KrMS § 309 lg 2 alusel õigeks mõista O. I. süüdistuses KarS XXX järgi. KrMS § 309 lg 2 alusel õigeks mõista O. I. süüdistuses KarS § XXX järgi. Süüdi tunnistada OLEG IVANOV KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista karistuseks 11 (üksteist) aastat vangistust. Süüdi tunnistada OLEG IVANOV KarS § 22 lg-te 2,3 - § 121 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista OLEG IVANOVILE liitkaristus kuritegude kogumi eest suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja mõista liitkaristuseks 13 (kolmteist) aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõista OLEG IVANOVILE liitkaristus kohtuotsuste kogumis ja liita käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusele 4. veebruari 1998. a. Kohtla-Järve Linnakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 3 (kolm) aastat 1 (üks) kuu vangistust ning mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 16 (kuusteist) aastat 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg Oleg Ivanovi karistusaja hulka ja arvestada karistuseks mõistetud vangistuse kandmise aja algust alates Oleg Ivanovi kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 1. oktoobrist 2009. a. KrMS § 309 lg 2 alusel õigeks mõista A. F. süüdistuses KarS § XXX järgi. Süüdi tunnistada ANATOLI FLOTOV KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) aastat vangistust. Süüdi tunnistada ANATOLI FLOTOV KarS § 25 lg-te 1,2 - § 113 järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista ANATOLI FLOTOVILE liitkaristus kuritegude kogumi eest suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja mõista liitkaristuseks 12 (kaksteist) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg Anatoli Flotovi karistusaja hulka ja arvestada karistuseks mõistetud vangistuse kandmise aja algust alates Anatoli Flotovi kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 1. oktoobrist 2009.a. KrMS § 309 lg 2 alusel õigeks mõista A. P. süüdistuses KarS § XXX järgi. Süüdi tunnistada ANDREI PINTŠUK KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. Süüdi tunnistada ANDREI PINTŠUK KarS § 25 lg-te 1,2 - § 113 järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust. Süüdi tunnistada ANDREI PINTŠUK KarS § 114 p-de 1,4 järgi ja mõista karistuseks 11 (üksteist) aastat vangistust. Süüdi tunnistada ANDREI PINTŠUK KarS § 199 lg 2 p-de 7,9 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista ANDREI PINTŠUKILE liitkaristus kuritegude kogumi eest suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja mõista liitkaristuseks 15 (viisteist) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg Andrei Pintšuki karistusaja hulka ja arvestada karistuseks mõistetud vangistuse kandmise aja algust alates Andrei Pintšuki kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 16. oktoobrist 2009.a. KrMS § 301 alusel õigeks mõista N. S. süüdistuses KarS § XXX järgi. Süüdi tunnistada NIKITA SAVENKOV süüdistuses KarS § 263 p 3 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada NIKITA SAVENKOV KarS § 114 p 1 järgi ja mõista karistuseks 11 (üksteist) aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista NIKITA SAVENKOVILE liitkaristus kuritegude kogumi eest suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja mõista liitkaristuseks 12 (kaksteist) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg Nikita Savenkovi karistusaja hulka ja arvestada karistuseks mõistetud vangistuse kandmise aja algust alates Nikita Savenkovi kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 26. jaanuarist 2010.a. KrMS § 309 lg 2 alusel õigeks mõista A. B. süüdistuses KarS § XXX järgi. Süüdi tunnistada ALEKSEI BAJEV KarS § 199 lg 2 p-de 7,9 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 7. jaanuarist kuni 14. juunini 2010. a. , so 5 (viis) kuud 8 (kaheksa) päeva Aleksei Bajevi karistusaja hulka ja lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 (kuus) kuud 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõista ALEKSEI BAJEVILE liitkaristus kohtuotsuste kogumis suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 13. mai 2011. a kohtuotsusega mõistetud karistuse 3 (kolm) aastat vangistust võrra ning mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. Karistusaja algust arvestada alates 25. juunist 2010. a, so Viru Maakohtu 14. detsembri 2010. a kohtuotsuse alusel mõistetud karistuse kandmise alguse kuupäevast. Tõkendid: Oleg Ivanovi, Anatoli Flotovi, Andrei Pintšuki ja Nikita Savenkovi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata ja tühistada otsuse jõustumisel. Aleksei Bajev kannab karistust Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 13. mai 2011. a jõustunud kohtuotsuse alusel. Vahistatute lisapiirangud: Oleg Ivanovi, Anatoli Flotovi, Andrei Pintšuki ja Nikita Savenkovi osas jätta jõusse vahistatutele kohaldatud lisapiirangud osas, mida ei muudetud Tartu Maakohtu 3. juuni 2011.a kohtumäärusega.

- sülearvuti Fujitsu Siemens Amilo Pro V2035D, seerianumbriga YBAP021639 (tagastatud OÜ Eleren esindajale V. L.) – vabastada asitõendi staatusest; - ZEN SIM-kaardi ümbris mobiilinumbrile XXX (asub asitõendina kriminaalasja juures) – tagastada K. V.; - ruuduline vihik, mille esiküljel käisitsi kirjutatud kirje „XXX“ ja mille ühel ruudulisel lehel käisitsi kirjutatud kirjed (asub asitõendina kriminaalasja juures) – tagastada K. V.; - minigrip kilekott, millel ühe külje peal paberkleeps kirjega 7.20 ja milles 39 tühja minigrip kilekotti (asub asitõendina kriminaalasja juures) – hävitada; - mobiiltelefon Nokia 6111 (koos mobiiltelefoni küljes oleva halli värvi kaelapaelaga), IMEI-koodiga 354556015029153, milles ZEN SIM-kaart nr EE21081111078681 telefoninumbrile XXX; minigrip kilekott, milles ZEN SIM-kaart nr EE21080730072992; ZEN SIM-kaart nr EE21090403071015; EMT SIM-kaart nr 8937201007060400865F; SIMPEL SIM-kaart nr 8937201008111298951F; SIMPEL SIM-kaart nr 8937201008111298035F; ZEN SIM-kaart nr EE21080908131687; ZEN SIM-kaart nr EE21090403018362; ZEN SIM-kaart nr EE21080730068149; ZEN SIM-kaart nr EE21090403033379; ZEN SIM-kaart nr EE21081111078707; EMT SIM-kaart nr 8937201007090979276F; EMT SIM-kaart nr 8937201004120137082F; EMT SIM-kaart nr 8937201007120188369F; ZEN SIM-kaardi ümbris mobiilinumbrile XXX; ZEN SIM-kaardi ümbris mobiilinumbrile XXX; ZEN SIM-kaardi ümbris mobiilinumbrile XXX; ZEN SIMkaardi ümbris mobiilinumbrile XXX; ZEN SIM-kaardi ümbris mobiilinumbrile XXX; ZEN SIM-kaardi ümbris mobiilinumbrile XXX; ZEN SIM-kaardi ümbris mobiilinumbrile XXX; ZEN SIM-kaardi ümbris mobiilinumbrile XXX; ZEN SIMkaardi ümbris mobiilinumbrile XXX; eluruumi üürileping 2-le lehel (leping sõlmitud 06.08.2009. a N. S. ja K. P. vahel; lepingu teise lehe tagaküljel käisitsi kirjutatud kirje „XXX“); 23.07.2009. a sõlmitud eelleping 1- lehel (lepingu tagaküljel käisitsi kirjutatud kirjed „E. K. Hansapank XXX“ ning 11 40 post 8 Räpina (Jaanimõisa“); eluruumi XXX uksevõti koos riidest looma kujulise võtmehoidjaga (tagastatud K. V. ja K. P.) – vabastada asitõendi staatusest.

kilekott, milles 1,62 gramm amfetamiini (amfetamiin NPAS alusel EKEI keemiaosakonnas, ülejäänud esemed kriminaalasja juures, pakend nr 3SV) – hävitada; - Kodak 128 MB mälukaart (tagastatud S. V.) – vabastada asitõendi staatusest; - musta värvi karp, millel venekeelsed kirjed, milles kaalukomplekt (asub kriminaalasja juures, pakend nr 4SV) - hävitada; - sularaha kokku 1550 krooni kantud Lõuna Prefektuuri tagatiste tulukontole – tagastada S. V.; - ZEN Sim-kaardi ümbris numbrile XXX ning 1 TeleYks Sim-kaardi ümbris numbrile XXX (asuvad kriminaalasja juures, pakend nr 5SV) – tagastada S. V.; - 1 Simpel Sim-kaardi ümbris numbrile XXX, 1 ZEN Sim-kaardi ümbris numbrile XXX (tagastatud S. V.) – vabastada asitõendi staatusest; - 133 kasutamata uut minigrip kilekotti, 10 erineva suurusega valge aine jääkidega kasutatud minigrip kilekotti ning 1 valge aine jääkidega väike lusikas (asuvad kriminaalasja juures, pakend nr 6SV) – hävitada; - 1 valge paberileht, millel käsikirjas järgmine kirje: „XXX helista sellele numbrile tunni aja pärast” (tagastatud S. V., pakend nr 7SV) – vabastada asitõendi staatusest; - 1 väike amfetamiini jääkidega lusikas (asub kriminaalasja juures, pakend nr 8SV) – hävitada; - Diil SIM-kaart nr 8937201008040868288, Samsung SGH-B520, mille IMEI kood on 357670020406418 (nimetatud telefoni SIM-kaarti ei ole) ning mobiiltelefon Sony Ericsson W200i, mille IMEI kood on 351653020767969 (nimetatud telefoni SIM-kaarti ei ole) (tagastatud S. V., pakend nr 9SV) – vabastada asitõendi staatusest; - 1 väike amfetamiini jääkidega lusikas (asub kriminaalasja juures, pakend nr 10SV) – hävitada; - mobiiltelefon Nokia 6500s, mille IMEI kood on 355731021175253 ning milles ZEN SIM-kaart nr EE21090516016394 (asub kriminaalasja juures, pakend nr 11SV) – tagastada S. V.; - puidust karp, milles kaalukomplekt (asub kriminaalasja juures, pakend nr 12SV) hävitada; - 1 valge topsik, millel kirje „Glükoos” (asub kriminaalasja juures, pakend nr 13SV) hävitada; - hõbedasse paberisse mässitud kokku 15 minigrip kilekotti, milledes kokku 7,04 grammi amfetamiini (amfetamiin NPAS alusel EKEI keemiaosakonnas; hõbepaber ning minigrip kilekotid asuvad kriminaalasja juures, pakend nr 14SV) - hävitada; - kollane kilekott, kirjega „Favora” (asub kriminaalasja juures, pakend nr 15SV) hävitada; - automakk „COLOR TFT LCD” ning automakk „MDV 104 Mystery”, mille peal number 060101011 koos toitejuhtmega (tagastatud S. V., pakend nr 16SV) vabastada asitõendi staatusest; - fotoaparaat Premier koos ümbriskotiga (agastatud S. V., pakend nr 17SV) – vabastada asitõendi staatusest; - 1 minigrip kilekott amfetamiini jälgedega (asub kriminaalasja juures, pakend nr 18SV) - hävitada; - DIIL SIM-kaardi ümbris numbrile XXX (asub kriminaalasja juures, pakend nr 19SV) – tagastada S. V.;

- pakendisse 4 - Tele1 SIM kaardi ümbris mobiilinumber XXX (asub kriminaalasja juures) – tagastada Andrei Pintšukile; - pakendisse 5 - 1 CD karp, milles kaks CD-R plaati (tagastatud Andrei Pintšukile) – vabastada asitõendi staatusest; - pakendisse 6 - CD-R plaat (tagastatud Andrei Pintšukile) – vabastada asitõendi staatusest; - pakendisse 7 - müügileping nr o808210 (tagastatud Andrei Pintšukile) – vabastada asitõendi staatusest; - pakendisse 8 - Sony automaki esipaneel, millel on kirje CDX-S 2250 (tagastatud O. S.) – vabastada asitõendi staatusest; - pakendisse 9 - kaal portatiivne elektrooniline, millel kirje CIL (asub kriminaalasja juures) - hävitada; - pakendisse 10 - Hustleri energiajoogi purk, millel põlemisjälgedega pruunikas puru (asub kriminaalasja juures) - hävitada; - pakendisse 11 - kaks mingrip kilekotti, mille siseküljel pruunikat värvi puru jäägid (asuvad kriminaalasja juures) – hävitada; - pakendisse 12 - tops, mille sildil kirje Glükoos, purgi sisemuses valget värvi pulber (asub kriminaalasja juures) - hävitada; - pakendisse 13 - Helios arvutikõlarid (tagastatud Andrei Pintšukile) – vabastada asitõendi staatusest; - pakendisse 14 - karp, milles on minigrip kilekotid ja kaks kummikinnast (asuvad kriminaalasja juures) - hävitada; - pakendisse 15 - punaste käepidemetega lõiketangid (tagastatud O. S.) – vabastada asitõendi staatusest; - pakendisse 16 - elektrooniline Vitek kaal sn 10062902633 (asub kriminaalasja juures) hävitada; - pakendisse 17 - riidest spordikott, milles erinevad võtmed ja tööriistad (tagastatud O. S.) – vabastada asitõendi staatusest; - pakendisse 18 - kilekott, milles valget värvi pulber (tagastatud Andrei Pintšukile) – vabastada asitõendi staatusest; - pakendisse 19 - jalgratas Author, raaminumbriga HL0100446 (tagastatud O. S.)vabastada asitõendi staatusest; - pakendisse 20 - jalgratas Orion Gforce, raaminumbriga A100260673 (tagastatud O. S.) – vabastada asitõendi staatusest; - pakendisse 21 - kilekott, milles musta värvi kott, milles 24 CD-R plaati (tagastatud Andrei Pintšukile) – vabastada asitõendi staatusest; - pakendisse 22 - kaks porilauda ja pakiraam (tagastatud O. S.) – vabastada asitõendi staatusest; - pakendisse 23 – dressipluus, millel kirje New York, musta värvi dressipüksid Nike (tagastatud Andrei Pintšukile) – vabastada asitõendi staatusest; - pakendisse 24 - Nike dressipluus (tagastatud Andrei Pintšukile) – vabastada asitõendi staatusest; - pakendisse 25 - autokõlar Arizona Eagle (tagastatud O. S.) – vabastada asitõendi staatusest.

- pakend nr 6E - plastkarp, mille kiri Glükoos, partii nr 601, netokogus: 200 g (asub kriminaalasja juures) - hävitada; - pakend nr 7E - riidesarnasest materjalist kaantega märkmik, mille lehtedel käsikirjalised kirjed, märkmiku vahel Fore&Grupp direktori asetäitja G. O. visiitkaart, kollast värvi märkmepaber käsikirjaliste märkmetega (tagastatud S. I.) – vabastada asitõendi staatusest. Mobiiltelefon Samsung SGH-E630, IMEI-koodiga 354859008152234, EMT SIM-kaart (asub kriminaalasja juures) – tagastada Oleg Ivanovile; - pakend nr 8E - Smart kõnekaardi kasutusjuhend, mille tagaküljel käsikirjaline kirje XXX (asub kriminaalasja juures) – tagastada Oleg Ivanovile; Smart kõnekaardi kasutusjuhend, milles sees ka SIM-kaart nr 893729030050018509725 koos SIM-kaardi ümbrisega telefoninumbrile XXX (tagastatud S. I.) – vabastada asitõendi staatusest; - pakend nr 9E - Vara rendileping 24.05.2006. FIE S. S. võtab rendile korteri XXX – 2 lehel. Vara rendileping nr 7 (01.09.2006. a) FIE S. S. võtab rendile korteri XXX – 3 lehel (tagastatud S. I.). Lepingu nr 7 lisa nr 1 Üüritava vara üleandmis-vastuvõtuakt – 1 lehel (tagastatud S. I.). Lepingu nr 7 lisa nr 2 Renditasu suurus – 1 lehel (tagastatud S. I.). Lepingu nr 7 lisa nr 3 Kommunaalteenuste tasumise kord – 1 lehel (tagastatud S. I.). Kinnistu „Muraka” notariaalne müügileping (tagastatud N. I.). Notar P. U.. Müüjad: A. R. ja N. O. ning ostja N. I. – 10 lehel (tagastatud N. I.). Korteriomandi müügileping, korteriomandite ühishüpoteegiga koormamise leping ja asjaõigusleping 24.08.2007. a, Tartu notar K. A.. Notariaalaktis osalejad on müüja XXX, ostja S. S. ja hüpoteegipidaja XXX. – 8 lehel (tagastatud S. I.) – vabastada asitõendi staatusest; - Tele2 järelmaksuleping S. S. nimele, Q214600 Nokia 3100 – 1 lehel (tagastatud S. I.). Tele2 liitumisleping S. S. nimele, tel. nr XXX – 1 lehel (tagastatud S. I.). Tele2 liitumisleping S. S. nimele, tel. nr XXX – 1 lehel (tagastatud S. I.). Q Leping S. S. nimele, tel. nr XXX – 1 lehel (tagastatud S. I.). Tele2 liitumisleping S. S. nimele, tel. nr XXX– 1 lehel (tagastatud S. I.). Müügileping nr 12/1600, S. S. ostab sõiduki RESPO 751 – 1 leht (tagastatud S. I.). AS Respo Haagised sularahaarve S. S. nimele summas 14 590 kr – 1 lehel (tagastatud S. I.). Sõiduki RESPO 751 liikluskindlustuse tavaleping nr C297708300 / 1 – 1 lehel (tagastatud S. I.). Haagise RESPO 751 pass – 1 lehel (tagastatud S. I.). Krediidipanga sularahamaksekorraldus 11.12.07 summas 1300 – 1 eks (tagastatud S. I.) – vabastada asitõendi staatusest. - pakend nr 10E - musta-halli-punasekirju Nike spordijalats, paremale jalale, nr 43 tagastatud S. I. – vabastada asitõendi staatusest; - pakend nr 11E - musta-halli-punasekirju Nike spordijalats, vasakule jalale, nr 43 tagastatud S. I. – vabastada asitõendi staatusest; - pakend nr 12E - sinise-halli-valgekirju spordijalats Asics, paremale jalale, nr 44 tagastatud S. I. – vabastada asitõendi staatusest; - pakend nr 13E - sinise-halli-valgekirju spordijalats Asics, vasakule jalale, nr 44 tagastatud S. I. – vabastada asitõendi staatusest; - pakend nr 14E - tühjad minigrip kilekotid 16,7 x 10 cm – 51 tk (asuvad kriminaalasja juures) - hävitada; - pakend nr 15E - 30 pakki Venemaa maksumärkidega sigarette Bond Street Superlights (10 pakki sigarette pakitud kilekotti); sinist värvi riidekott, milles 30 pakki Venemaa maksumärkidega sigarette Bond Street Superlights (sigaretipakid 10 kaupa kilekottides); punast värvi riidekott, milles 100 pakki Venemaa maksumärkidega sigarette Bond Street Superlights (sigaretipakid 10 kaupa kilekottides) (saadetud 02.11.2009. a väärteomenetluse alustamise otsustamise lisaks);

46.Oleg Ivanovi kasutuses oleva sõiduauto Peugeot 607 reg nr XXX läbiotsimisel 02.10.2009. a leitud ja ära võetud - sõiduauto Peugeot 607 reg nr XXX (arestitud Tartu Maakohtu 28.12.2009. a kohtumääruse nr 1-09-21888 järgi ning asub Lõuna Prefektuuri Riia 132 territooriumil) – tagastada asja vastutavale kasutajale AKA Auto OÜ-le; - pakend nr 1LOI - 1 tekstiiljalamatt (asub kriminaalasja juures) – tagastada AKA Auto OÜ-le; - pakend nr 2LOI - 1 tekstiiljalamatt (asub kriminaalasja juures) - tagastada AKA Auto OÜ-le; - pakend nr 3LOI - 1 kummimatt ja 1 tekstiiljalamatt (asub kriminaalasja juures) tagastada AKA Auto OÜ-le; - pakend nr 4LOI -1 kummimatt ja 1 tekstiiljalamatt (asub kriminaalasja juures) tagastada AKA Auto OÜ-le; - pakend nr 5LOI – kummiribaga kinnitatud sularaha järgmistes kupüürides: 13 x 500 eesti krooni, 15 x 100 eesti krooni, s.o kokku 8000 eesti krooni (arestitud Tartu Maakohtu 28.12.2009. a kohtumääruse nr 1-09-21888 järgi ning asub Lõuna Prefektuuri tagatiste tulukontol; kummiriba tagastatud S. I.) – konfiskeerida vastavalt käesolevas otsuses arestitud vara osas võetud seisukohale; - pakend nr 6LOI - 1 Wunderbaum lõhnakuusk, millel käsitsi kirjutatud kirje „XXX“; 1 Tele2 SIM-kaardi ümbris numbrile XXX ning 1 mobiiltelefon Philips, ilma korpuse tagumise kaaneta, IMEI-koodiga 359334012531620 koos selles oleva SIM-kaardiga nr 89372030050018983888 (asuvad kriminaalasja juures) – tagastada S. I.; - pakend nr 7LOI – P. I., ik XXX nimele väljastatud EV ID kaart nr XXX (tagastatud P. I.) – vabastada asitõendi staatusest; - Hansapanga deebetkaart S. I. nimele nr XXX, 1 ZEN kõneajalaadimise kaart peidetud (mahakraabitud) numbriga 889237050174 (tagastatud S. I.) - vabastada asitõendi staatusest; - sularaha järgmistes kupüürides: 2 x 50 eurot, 1 x 5 eurot, 1 x 20 leedu litti, 1 x 10 leedu litti, 1 x 500 eesti krooni, 8 x 100 eesti krooni, 1 x 50 eesti krooni, 3 x 25 eesti krooni, 6 x 10 eesti krooni, 5 x 5 eesti krooni, 3 x 2 eesti krooni. Kokku 105 eurot, 30 leedu litti, 1516 eesti krooni (arestitud Tartu Maakohtu 28.12.2009. a kohtumääruse nr 1-09-21888 järgi ning asub Lõuna Prefektuuri tagatiste tulukontol) – konfiskeerida vastavalt käesolevas otsuses arestitud vara osas võetud seisukohale.

Lõuna Prefektuuri tagatiste tulukontol) – konfiskeerida vastavalt käesolevas otsuses arestitud vara osas võetud seisukohale; - plekist Marlboro suitsukarp (asub kriminaalasja juures) - hävitada. - pakend nr 5TAL - epi kilekott, milles punase kaanega läbipaistev purk Daržoviu salotos (asub kriminaalasja juures) - hävitada; - pakend nr 6TAL - musta värvi töökinnas, milles 39 grammi amfetamiini (musta värvi kinnas asub kriminaalasja juures; amfetamiin NPAS alusel EKEI keemiaosakonnas) – hävitada; - pakend nr 7TAL- kurikas (asub kriminaalasja juures) - hävitada; - pakend nr 8TAL - kott, milles musta korpusega sülearvuti Samsung NP-Q45 S/N: BE7393DQ100030V, koos toitejuhtmega (kott tagastatud Anatoli Flotovile; musta korpusega sülearvuti Samsung NP-Q45 S/N: BE7393DQ100030V on arestitud Tartu Maakohtu 28.12.2009.a kohtumääruse nr 1-09-21888 järgi ning asub hetkel asub kriminaalasja juures) – konfiskeerida vastavalt käesolevas otsuses arestitud vara osas võetud seisukohale; - pakend nr 9TAL - Starmani kaust, milles Anatoli Flotovi ja Starmani vahel sõlmitud lepingud kokku 8 A4 lehte (tagastatud Anatoli Flotovile) – vabastada asitõendi staatusest; - pakend nr 10TAL - 2 musta töökinnast (asuvad kriminaalasja juures) - hävitada; - pakend nr 11TAL - Swedbank valuutavahetus tšekk, 4000 EEK (tagastatud Anatoli Flotovile) – vabastada asitõendi staatusest; - pakend nr 12TAL - 0,024 grammi amfetamiini (amfetamiin NPAS alusel EKEI keemiaosakonnas) – hävitada; - pakend nr 13TAL - kulunud halli värvi korpusega mobiiltelefon Samsung SGH-X200 IMEI koodiga 357715009854169, milles ZEN SIM-kaart nr. EE21090516035113. Kulunud musta värvi korpusega mobiiltelefon Sony Ericsson K750i IMEI koodiga 359672004966449, milles DIIL SIM-kaart nr. 8937201007030542705FEMT. Mobiiltelefon NOKIA 5500d IMEI koodiga 351855014412292 (asuvad kriminaalasja juures) – tagastada Anatoli Flotovile; - pakend nr 14TAL - kaaned, mille vahel sõiduauto Mitsubishi Pajero Sport reg nr-ga XXX sõiduki registreerimistunnistus, 2 liikluskindlustuse tavalepingu poliis ja sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaart (asuvad kriminaalasja juures) – tagastada asja omanikule

1.3 Swedbank Liising AS-ile kuuluv mootorsõiduk Peugeot 607 reg. märk XXX, väljalaskeaasta 2000. a, millele on käsutamise keelumärge seatud 13.01.2010. a (asub Lõuna Prefektuuri Riia 132, Tartu territooriumil), vabastada aresti alt ja välja anda asja vastutavale kasutajale AKA Auto OÜ-le (registrikood 10114986; asukoht Kunderi 15, Tallinn) (KrMS § 126 lg 3 p 2); 1.4 S. I. (isikukood XXX) kuuluv mootorsõiduk Mercedes-Benz Vito 108 D reg. märk XXX, väljalaskeaasta 2001. a, millele on käsutamise keelumärge seatud 13.01.2010. a (antud S. I. vastutavale hoiule 29.12.2009. a), vabastada aresti alt (KrMS § 126 lg 3 p 2); 1.5 Oleg Ivanovi kasutuses oleva sõiduauto Peugeot 607 reg. märk XXX läbiotsimisel 02.10.2009. a leitud ja ära võetud sularaha 8000 (kaheksa tuhat) Eesti krooni ja autost asuvast rahakotist äravõetud 105 (ükssada viis) eurot, 30 (kolmkümmend) Leedu litti ja 1516 (tuhat viissada kuusteist) Eesti krooni (sularaha järgmistes kupüürides: 2 x 50 eurot, 1 x 5 eurot, 1 x 20 leedu litti, 1 x 10 leedu litti, 1 x 500 eesti krooni, 8 x 100 eesti krooni, 1 x 50 eesti krooni, 3 x 25 eesti krooni, 6 x 10 eesti krooni, 5 x 5 eesti krooni, 3 x 2 eesti krooni (asub Lõuna Prefektuuri tagatiste tulukontol), konfiskeerida ja anda riigi omandisse, kandes selle Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või nr 221023778606 (Swedbank), viitenumber 2800049777, märkides selgitusena „1-10-9088 Oleg Ivanov, konfiskeeritud vara“ (KarS § 832 lg 1); 1.6 Oleg Ivanovi elukohast XXX läbiotsimisel 01.10.2009. a leitud ja ära võetud sularaha 13 500 (kolmteist tuhat viissada) Eesti krooni (27 x 500 eesti krooni) (asub Lõuna Prefektuuri tagatiste tulukontol), konfiskeerida ja anda riigi omandisse, kandes selle Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või nr 221023778606 (Swedbank), viitenumber 2800049777, märkides selgitusena „1-109088 Oleg Ivanov, konfiskeeritud vara“ (KarS § 832 lg 1); 1.7 Oleg Ivanovi elukoha XXX läbiotsimisel 01.10.2009. a leitud ja ära võetud Oleg Ivanovile ja S. I. kuuluv televiisori Pihilips 32 `` LCD, 3 teleri Philips kasutusjuhendit, PlussMiinus Elektroonika 01.09.2007. a arve nr T0836328, mille alusel maksis ostja teleri Philips 32`` LCD eest 15 999 krooni, Teleri pult Philips (asub Riia 132, Tartu asitõendite hoiulaos), vabastada aresti alt ja välja anda asja omanikule S. I. (isikukood XXX; elukoht XXX) (KrMS § 126 lg 3 p 2).

2.4 Anatoli Flotovile kuuluv sularaha 120 (ükssada kakskümmend) eurot, 5 (viis) Läti latti ning 2350 (kaks tuhat kolmsada viiskümmend) Eesti krooni, järgmistes rahatähtedes: 1 x 100 eurot, 2 x 10 eurot, 1 x 5 läti latti, 4 x 500 eesti krooni, 3 x 100 eesti krooni, 2 x 25 eesti krooni (asub Lõuna Prefektuuri tagatiste tulukontol), konfiskeerida ja anda riigi omandisse, kandes selle Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või nr 221023778606 (Swedbank), viitenumber 2800049777, märkides selgitusena „1-10-9088 Anatoli Flotov, konfiskeeritud vara“ (KarS § 832 lg 1); Kaitsjatele väljamaksmisele kuuluvad tasud: Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 613 (kuussada kolmteist) eurot ja 63 senti, sealhulgas käibemaks 102,27 eurot advokaat Sirje Musta poolt Oleg Ivanovile Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest. Mõista Eesti Vabariigilt Ida-Viru Advokaadibüroo kasuks 696 (kuussada üheksakümmend kuus) eurot ja 37 senti, sealhulgas käibemaks 116,06 eurot advokaat Sergei Politševi poolt Anatoli Flotovile Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest. Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo Rein Napa kasuks 613 (kuussada kolmteist) eurot ja 63 senti, sealhulgas käibemaks 102,27 eurot advokaat Rein Napa poolt Andrei Pintšukile Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest. Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo Ann Saar kasuks 613 (kuussada kolmteist) eurot ja 63 senti, sealhulgas käibemaks 102,27 eurot advokaat Ann Saare poolt Nikita Savenkovile Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest. Mõista Eesti Vabariigilt Tartu I Advokaadibüroo kasuks 613 (kuussada kolmteist) eurot ja 63 senti, sealhulgas käibemaks 102,27 eurot advokaat Mare Lauri poolt Aleksei Bajevile Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 5, 9;10 § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 välja mõista Oleg Ivanovilt menetluskuluna:  sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 05 senti;  määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 12 790 (kaksteist tuhat seitsesada üheksakümmend) eurot 31senti, sealhulgas 12 656,10 eurot kohtumenetluses ja 134,21 eurot kohtueelses menetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest;  ekspertiiside teostamise kulu 3100 (kolm tuhat ükssada) eurot 05 senti;  kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 230 (kakssada kolmkümmend) eurot 48 senti;  postikulu 22 (kakskümmend kaks) eurot 72 senti. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 5, 9;10 § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 välja mõista Anatoli Flotovilt menetluskuluna:  sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 05 senti;  määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 12 596 (kaksteist tuhat viissada üheksakümmend kuus) eurot 79 senti, sealhulgas 12 408,89 eurot kohtumenetluses ja 187,90 eurot kohtueelses menetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest;  ekspertiiside teostamise kulu 1766 (tuhat seitsesada kuuskümmend kuus) eurot 26 senti;

kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 230 (kakssada kolmkümmend) eurot 48 senti;  postikulu 22 (kakskümmend kaks) eurot 72 senti. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 5, 9;10 § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 välja mõista Andrei Pintšukilt menetluskuluna:  sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 05 senti;  määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 13 242 (kolmteist tuhat kakssada nelikümmend kaks) eurot 81 senti, sealhulgas 12 694,45 eurot kohtumenetluses ja 548,36 eurot kohtueelses menetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest;  ekspertiiside teostamise kulu 6480 (kuus tuhat nelisada kaheksakümmend) eurot 22 senti;  kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 230 (kakssada kolmkümmend) eurot 48 senti;  postikulu 22 (kakskümmend kaks) eurot 72 senti. KrMS § 175 lg 1 p-de 2, 3, 4, 5, 9;10 § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 välja mõista Nikita Savenkovilt menetluskuluna:  sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 05 senti;  määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 12 502 (kaksteist tuhat viissada kaks) eurot 64 senti, sealhulgas 12 234,21 eurot kohtumenetluses ja 268,43 eurot kohtueelses menetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest;  ekspertiiside teostamise kulu 7420 (seitse tuhat nelisada kakskümmend) eurot 30 senti;  kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 230 (kakssada kolmkümmend) eurot 48 senti;  postikulu (kakskümmend kaks) eurot 72 senti. KrMS § 175 lg 1 p-de 2, 4, 5, 9;10 § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 välja mõista Aleksei Bajevilt menetluskuluna:  sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 03 senti;  määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 13 519 (kolmteist tuhat viissada üheksateist) eurot 02 senti, sealhulgas 13 116,38 eurot kohtumenetluses ja 402,64 eurot kohtueelses menetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest;  kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 230 (kakssada kolmkümmend) eurot 48 senti;  postikulu 22 (kakskümmend kaks) eurot 72 senti. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034796011 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud”. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 

narkootilist ainet suures koguses, mida hoidis grupis koos Andrei Pintšukiga enese juures septembris 2009.a Tartu linnas.  omandas ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohast ja viisil grupis koos Andrei Pintšukiga vähemalt 100 grammi narkootilist ainet amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mida hoidis grupis koos Andrei Pintšukiga septembris 2009.a Tartu linnas enese juures ning millest toimetas Andrei Pintšuk septembris 2009 2 korral Tartu linnas vähemalt 20 grammi, kokku 40 grammi narkootilist ainet amfetamiini edasi S. V..  omandas ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohast ja viisil grupis koos Andrei Pintšukiga vähemalt 100 grammi narkootilist ainet amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mida hoidis grupis koos Andrei Pintšukiga enese juures septembri lõpus 2009.a Tartus linnas.  omandas ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohast ja viisil grupis koos Anatoli Flotoviga vähemalt 19,4 grammi narkootilist ainet amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures kogus, mida hoidsid enese juures ning mille toimetasid ja peitsid 02.09.2009.a. kella 21.30 ajal sõidukiga Mitsubishi Pajero, registrimärgiga XXX, Tartu Roosi tänaval asuva elektrialajaama hoone kõrval oleva sissesõidu teele, teega risti olevate raudbetoonpostide juurde. Nimetatud narkootilise aine võttis politsei sündmuskoha vaatluse käigus ära.  omandas ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohast ja viisil grupis koos Anatoli Flotoviga vähemalt 238,88 grammi narkootilist ainet amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mille nad toimetasid 01.10.2009 sõidukiga Mitsubishi Pajero, registrimärgiga XXX Ida-Virumaalt Tartu maakonda. Antud narkootilise aine kogusest peitis Anatoli Flotov 199,88 grammi amfetamiini Tartu maakonda XXX kinnistul asuvasse viljakuivatisse ning 39 grammi võeti politsei poolt ära Anatoli Flotovi 01.10.2009.a kinnipidamise ning sõiduauto Mitsubishi Pajero, registrimärgiga XXX läbiotsimise käigus. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3’ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Sellega Oleg Ivanov pani toime KarS KarS § 184 lg 2 1 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so narkootilise aine suures koguses omandamise grupi poolt suure varalise kasu saamise eesmärgil ning kuritegeliku ühenduse poolt ja isikuna, kes on varem toime pannud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. isikuna, kes on eelnevalt toime pannud mõrva organiseerimise, kihutas ja aitas kaasa piinaval ja julmal viisil teise inimese tapmisele s.o mõrvale, mis seisnes selles, tema kihutas Andrei Pintšuki ja Nikita Savenkovi R. G. tapma selle eest, et viimane oli temale võlgu. Oleg Ivanov aitas kaasa R. G. tapmisele selliselt, et tema sõidutas 29.septembril 2009.a enne kella 15-st Andrei Pintšuki ja Nikita Savenkovi koos nende poolt kaasa võetud raudtorudega Tartu XXX maja lähedusse, olles eelnevalt organiseerinud Andrei Pintsukile ja Nikita Savenkovile juurdepääsu R. G.. Oleg Ivanovi kihutamise ja kaasaaitamise tulemusel peksid Andrei Pintšuk ja Nikita Savenkov 29. septembril 2009.a Tartus, XXX keldris kella 14.50-15.10 vahelisel ajal tahtliku tapmise eesmärgil R. G. raudtorudega pähe, vastu jäsemeid ja kehatüve, millega tekitasid kannatanule suurt füüsilist valu ja erilisi moraalseid kannatusi. Erilise julmusega

toime pandud vägivalla tagajärjel põhjustasid eelnimetatud isikud R. G. otsmiku- ja kiiruluu murru paremal, otsmiku- ja kiiruluude vahelise õmbluse osalise lahtimineku, koljupõhimiku luude murrud keskmises koljuaugus paremal ja eesmises koljuaugus mõlemapoolselt, koldelised ämblikvõrkkestaalused verevalumid vasaku ajupoolkera oimusagara alumisel ja välimisel pinnal, vasaku ajupoolkera otsmikusagara alumisel pinnal, parema ajupoolkera otsmikusagara alumisel pinnal, parema ajupoolkera oimu- ja kiirusagara välimistel pindadel, verdunud põrutuskolded parema ajupoolkera oimu- ja otsmikusagaras, vasaku ajupoolkera otsmiku-, oimu- ja kiirusagaras, kõvakelmealuse verevalumi vasakul, verevalumid kõõlustanul paremal otsmiku-oimupiirkonnas, vasakul kuklapiirkonnas, vasakul oimu- ja otsmikupiirkonnas, nahamarrastused peanahal otsmiku-, oimu- ja kiirupiirkonnas, parema kõrva piirkonnas ja näonahal otsmikupiirkonnas, nahaalused verevalumid peanahal kiirupiirkonnas, paremal oimupiirkonnas ja mõlema silma ülemisel laul, nahamarrastused ja kriimustused seljal, vasaku õlanuki piirkonnas, vasakul õla- ja küünarvarrel, mõlema küünarnuki piirkonnas, parema käe III sõrmel, paremal reiel ja säärel, mõlema põlveliigese piirkonnas, vasakul säärel, vasakus peopesas, nahaalused verevalumid paremal õlavarrel, paremal säärel ja parema puusa piirkonnas. Saadud üliraskete hulgivigastuste tagajärjel suri R. G. 30.09.2009.a kell 19.30 teadvusele tulemata. Sellega Oleg Ivanov pani toime KarS § 22 lg 2, 3 - KarS § 114 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tapmisele kihutamise ning kaasaaitamise, kui see on toime pandud piinaval ja julmal viisil ning vähemalt teist korda. tema kihutas Andrei Pintšukki ja Anatoli Flotovit A. T. kehalisele väärtkohtlemisele sel viisil, et kallutas Anatoli Flotovit lahendama tekkinud probleemi A. T. vägivallaga, toimetas Tartust Kohtla-Järvele Andrei Pintšuki ja aitas A. T. üles otsida. Oleg Ivanovi kihutamise ja kaasaaitamise tulemusel Andrei Pintšuk ja Anatoli Flotov 24.septembril 2009.a Kohtla-Järvel, XXX tänaval kella 23.10-23.45 vahelisel ajal peksid tahtlikult A. T. kõvade tömpide esemetega pähe ja vastu paremat säärt, millega tekitasid kannatanule füüsilist valu ja tervise kahjustusi. Andrei Pintšuk, Anatoli Flotov ja Oleg Ivanov põhjustasid vägivalla tagajärjel A. T. peaajupõrutuse, traumaatilise ämblikvõrkkestaaluse verevalumi, kuklaluu murru, põrutushaavad peanahal, huulel ja paremal säärel. Sellega Oleg Ivanov pani toime KarS § 22 lg 2, 3 - KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise inimese kehalisele väärkohtlemisele kihutamise ja kaasaaitamise. Oleg Ivanov lõi Tartus narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja varalise kasu saamise eesmärgil kuritegeliku ühenduse, mida juhtis ning millesse värbas uusi liikmeid alates 14.08.2009.a. kuni 1.oktoobrini 2009.a ning mille liige ta ka ise oli. Kolmest või enamast isikust koosneva püsiva isikute vahelise ülesannete jaotusega kuritegelikku ühendusse kuulusid 14 augustist 2009.a kuni 1. oktoobrini 2009.a Oleg Ivanov, Andrei Pintšuk ning Anatoli Flotov. Oleg Ivanov juhtis ja koordineeris kuritegeliku ühenduse liikmete tegevust, oli ise selle kuritegeliku ühenduse liige, varustas kuritegeliku ühenduse liikmeid ebaseadusliku narkootilise ainega, korraldas võlgnike psüühilist ja füüsilist mõjutamist ning füüsilist karistamist võlgade kätte saamise eesmärgil, värbas kuritegelikku ühendusse uusi liikmeid, kellele jaotas ülesanded alljärgnevalt: 

5. juuni 2009.a päevasel ajal Tartus XXX maja juures vähemalt 5 grammi amfetamiini; - 5. juuni 2009.a õhtul Tartus XXX maja juures vähemalt 10 grammi amfetamiini; - ajavahemikul 05.06 - 12.06.2009 Tartus XXX maja juures kokku vähemalt 9 erineval korral iga kord vähemalt 10-15 grammi (kokku vähemalt 90 grammi) amfetamiini; - ajavahemikul 12.06 - 12.07.2009 Tartus XXX maja juures kokku vähemalt 30 erineval korral iga kord vähemalt 20-25 grammi (kokku vähemalt 600 grammi) amfetamiini; - ajavahemikul 12.07 - 29.09.2009 Tartus XXX maja juures kokku vähemalt 101 erineval korral (keskmiselt kord päevas, umbes 2 korral nädalas ka kaks korda päevas) iga kord vähemalt 30-60 grammi, keskmiselt seega 45 grammi (kokku vähemalt 4545 grammi) amfetamiini.  omandas ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohast ja viisil grupis koos Oleg Ivanoviga vähemalt 19,4 grammi narkootilist ainet amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures kogus, mida hoidsid enese juures ning mille toimetasid ja peitsid 02.09.2009.a. kella 21.30 ajal sõidukiga Mitsubishi Pajero, registrimärgiga XXX, Tartu Roosi tänaval asuva elektrialajaama hoone kõrval oleva sissesõidu teele, teega risti olevate raudbetoonpostide juurde. Nimetatud narkootilise aine võttis politsei sündmuskoha vaatluse käigus ära.  omandas ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohast ja viisil grupis koos Oleg Ivanoviga vähemalt 238,88 grammi narkootilist ainet amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mille nad toimetasid 01.10.2009.a. sõidukiga Mitsubishi Pajero, registrimärgiga XXX Ida-Virumaalt Tartu maakonda. Antud narkootilise aine kogusest peitis Anatoli Flotov 199,88 grammi amfetamiini Tartu maakonda XXX kinnistul asuvasse viljakuivatisse ning 39 grammi võeti politsei poolt ära Anatoli Flotovi 01.10.2009.a kinnipidamise ning sõiduauto Mitsubishi Pajero, registrimärgiga XXX läbiotsimise käigus. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning

narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3’ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Sellega Anatoli Flotov pani toime KarS KarS § 184 lg 21 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so narkootilise aine suures koguses omandamise grupi poolt suure varalise kasu saamise eesmärgil ning kuritegeliku ühenduse poolt ja isikuna, kes on varem toime pannud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. Anatoli Flotov kihutatuna Oleg Ivanovi poolt A. T. kehalisele väärkohtlemisele ning Oleg Ivanovi kaasabil, mis seisnes selles, et Oleg Ivanov transportis Andrei Pintšuki Tartust Kohtla-Järvele ja aitas A. T. üles otsida, grupis koos Andrei Pintšukiga püüdis 24.septembril 2009.a Kohtla-Järvel Põhja alleel kella 23.10-23.45 vahelisel ajal tappa tahtlikult A. T., pekstes grupis koos Andrei Pintšukiga A. T. kõvade tömpide esemetega elutähtsasse piirkonda - pähe ja vastu paremat säärt, millega tekitasid kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Andrei Pintšuk ja Anatoli Flotov põhjustasid vägivalla tagajärjel A. T. peaajupõrutuse, traumaatilise ämblikvõrkkestaaluse verevalumi, kuklaluu murru, põrutushaavad peanahal, huulel ja paremal säärel. Kuritegu jäi lõpule viimata kannatanu valjuhäälse abi kutsumise ja sellest tulenevat politseile vahelejäämise ohu tõttu. Sellega Anatoli Flotov pani toime KarS § 25 lg 1, 2- KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise inimese tahtliku tapmise katse. Anatoli Flotov kuulus 14.augustist 2009.a kuni 1.oktoobrini 2009.a koos Andrei Pintšuki ja Oleg Ivanov’iga kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega Oleg Ivanovi poolt varalise kasu saamise eesmärgil loodud ja juhitud kuritegeliku ühendusse. Oleg Ivanov juhtis ja koordineeris kuritegeliku ühenduse liikmete tegevust, oli ise selle kuritegeliku ühenduse liige, varustas kuritegeliku ühenduse liikmeid ebaseadusliku narkootilise ainega, korraldas võlgnike psüühilist ja füüsilist mõjutamist ning füüsilist karistamist võlgade kätte saamise eesmärgil, värbas kuritegelikku ühendusse uusi liikmeid, kellele jaotas ülesanded alljärgnevalt: Anatoli Flotov’ile narkootilise aine ebaseaduslik omandamine, hoidmine, vahendamine ja edasiandmine, uute narkootilise aine edasimüüjate leidmine, võlgade välja nõudmine, võlgnike psüühiline ja füüsiline mõjutamine ning füüsiline karistamine võlgade kätte saamise eesmärgil;  Andrei Pintšuk’ile narkootilise aine ebaseaduslik omandamine, hoidmine, vahendamine ja edasiandmine, võlgade välja nõudmine, võlgnike psüühiline ja füüsiline mõjutamine ning füüsiline karistamine võlgade kätte saamise eesmärgil. Sellega Anatoli Flotov pani toime KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so kolmest või enemast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus on suunatud esimese astme kuritegude toimepanemisele, kuulumise. 

Andrei Pintšuk kihutatuna Oleg Ivanovi poolt A. T. kehalisele väärkohtlemisele ning Oleg Ivanovi kaasabil, mis seisnes selles, et Oleg Ivanov transportis tema Tartust Kohtla-Järvele ja aitas A. T. üles otsida, grupis koos Anatoli Flotoviga püüdis 24.septembril 2009 Kohtla-Järvel XXX kella 23.10-23.45 vahelisel ajal tappa tahtlikult A. T., pekstes grupis koos Anatoli Flotoviga A. T. kõvade tömpide esemetega elutähtsasse piirkonda - pähe ja vastu paremat säärt, millega tekitasid kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Oleg Ivanov, Andrei Pintšuk ja Anatoli Flotov põhjustasid vägivalla tagajärjel A. T. peaajupõrutuse, traumaatilise ämblikvõrkkestaaluse verevalumi, kuklaluu murru, põrutushaavad peanahal, huulel ja paremal säärel. Kuritegu jäi lõpule viimata kannatanu valjuhäälse abi kutsumise ja sellest tulenevat politseile vahelejäämise ohu tõttu. Sellega Andrei Pintšuk pani toime KarS § 25 lg 1, 2- KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise inimese tahtliku tapmise katse. Andrei Pintšuk olles isik, kes on eelnevalt toime pannud tapmise katse ning kihutatuna Oleg Ivanovi poolt R. G. mõrvale ning Oleg Ivanovi kaasabil, mis seisnes selles, et Oleg Ivanov transportis tema koos Nikita Savenkoviga koos nende poolt kaasa võetud raudtorudega Tartu XXX maja lähedusse, grupis koos Nikita Savenkoviga 29.septembril 2009 Tartus, XXX keldris kella 14.50-15.10 vahelisel ajal peksid tahtliku tapmise eesmärgil R. G. raudtorudega pähe, vastu jäsemeid ja kehatüve, millega tekitasid kannatanule suurt füüsilist valu ja erilisi moraalseid kannatusi. Erilise julmusega toime pandud vägivalla tagajärjel põhjustasid eelnimetatud isikud R. G. otsmiku- ja kiiruluu murru paremal, otsmiku- ja kiiruluude vahelise õmbluse osalise lahtimineku, koljupõhimiku luude murrud keskmises koljuaugus paremal ja eesmises koljuaugus mõlemapoolselt, koldelised ämblikvõrkkestaalused verevalumid vasaku ajupoolkera oimusagara alumisel ja välimisel pinnal, vasaku ajupoolkera otsmikusagara alumisel pinnal, parema ajupoolkera otsmikusagara alumisel pinnal, parema ajupoolkera oimu- ja kiirusagara välimistel pindadel, verdunud põrutuskolded parema ajupoolkera oimuja otsmikusagaras, vasaku ajupoolkera otsmiku-, oimu- ja kiirusagaras, kõvakelmealuse verevalumi vasakul, verevalumid kõõlustanul paremal otsmiku-oimupiirkonnas, vasakul kuklapiirkonnas, vasakul oimu- ja otsmikupiirkonnas, nahamarrastused peanahal otsmiku-, oimu- ja kiirupiirkonnas, parema kõrva piirkonnas ja näonahal otsmikupiirkonnas, nahaalused verevalumid peanahal kiirupiirkonnas, paremal oimupiirkonnas ja mõlema silma ülemisel laul, nahamarrastused ja kriimustused seljal, vasaku õlanuki piirkonnas, vasakul õla- ja küünarvarrel, mõlema küünarnuki piirkonnas, parema käe III sõrmel, paremal reiel ja säärel, mõlema põlveliigese piirkonnas, vasakul säärel, vasakus peopesas, nahaalused verevalumid paremal õlavarrel, paremal säärel ja parema puusa piirkonnas. Saadud üliraskete hulgivigastuste tagajärjel suri R. G. 30.09.2009.a kell 19.30 teadvusele tulemata.

vahendamine ja edasiandmine, uute narkootilise aine edasimüüjate leidmine, võlgade välja nõudmine, võlgnike psüühiline ja füüsiline mõjutamine ning füüsiline karistamine võlgade kätte saamise eesmärgil. Sellega Andrei Pintšuk pani toime KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so kolmest või enemast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus on suunatud esimese astme kuritegude toimepanemisele, kuulumise. Nikita Savenkovi süüdistatakse selles, et tema kihutatuna Oleg Ivanovi poolt R. G. mõrvale, grupis koos Andrei Pintšukiga 29.septembril 2009 Tartus, XXX keldris kella 14.50-15.10 vahelisel ajal peksid tahtliku tapmise eesmärgil R. G. raudtorudega pähe, vastu jäsemeid ja kehatüve, millega tekitasid kannatanule suurt füüsilist valu ja erilisi moraalseid kannatusi. Erilise julmusega toime pandud vägivalla tagajärjel põhjustasid eelnimetatud isikud R. G. otsmiku- ja kiiruluu murru paremal, otsmikuja kiiruluude vahelise õmbluse osalise lahtimineku, koljupõhimiku luude murrud keskmises koljuaugus paremal ja eesmises koljuaugus mõlemapoolselt, koldelised ämblikvõrkkestaalused verevalumid vasaku ajupoolkera oimusagara alumisel ja välimisel pinnal, vasaku ajupoolkera otsmikusagara alumisel pinnal, parema ajupoolkera otsmikusagara alumisel pinnal, parema ajupoolkera oimu- ja kiirusagara välimistel pindadel, verdunud põrutuskolded parema ajupoolkera oimu- ja otsmikusagaras, vasaku ajupoolkera otsmiku-, oimu- ja kiirusagaras, kõvakelmealuse verevalumi vasakul, verevalumid kõõlustanul paremal otsmiku-oimupiirkonnas, vasakul kuklapiirkonnas, vasakul oimu- ja otsmikupiirkonnas, nahamarrastused peanahal otsmiku-, oimu- ja kiirupiirkonnas, parema kõrva piirkonnas ja näonahal otsmikupiirkonnas, nahaalused verevalumid peanahal kiirupiirkonnas, paremal oimupiirkonnas ja mõlema silma ülemisel laul, nahamarrastused ja kriimustused seljal, vasaku õlanuki piirkonnas, vasakul õla- ja küünarvarrel, mõlema küünarnuki piirkonnas, parema käe III sõrmel, paremal reiel ja säärel, mõlema põlveliigese piirkonnas, vasakul säärel, vasakus peopesas, nahaalused verevalumid paremal õlavarrel, paremal säärel ja parema puusa piirkonnas. Saadud üliraskete hulgivigastuste tagajärjel suri R. G. 30.09.2009.a kell 19.30 teadvusele tulemata. Sellega Nikita Savenkov pani toime KarS § 114 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tapmise, kui see on toime pandud piinaval ja julmal viisil. 28.09.2009 kella 21.00 paiku Tartus Soola tänaval, Aleksandri ja Turu tänava vahelisel lõigul, s.o avalikus kohas, olles sõiduautos Opel Omega, registrimärgiga XXX, tulistas tuvastamata tulirelvast läbi kõrvalistujapoolse tagumise ukse avatud aknast ühe lasu, millega rikkus avalikku korda ning T. M. ja K. P. ja teiste avalikus kohas viibinud isikute rahu. Sellega Nikita Savenkov pani toime KarS § 263 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so avaliku korra raskes rikkumises, mis on toime pandud relvaga. omandas omamata relvaluba tuvastamata ajal, kohas ja viisil tuvastamata tulirelva, mille toimetas Tallinnast Tartusse 28.09.2009, ning mida hoidis ja kandis enese juures 28.09.2009 Tartu linnas kuni tuvastamata ajani. Nikita Savenkov rikkus sellega Relvaseaduse § 19 lg 2 sätestatut, mille kohaselt piiratud tsiviilkäibega relvi võib soetada Relvaseaduse §-s 32 sätestatud relvasoetamisloa alusel koos järgneva registreerimisega relvaomaniku või -valdaja nimele. Sellega Nikita Savenkov pani toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tulirelva ebaseadusliku käitlemise.

Maas lebav mees oli A. T.. Tunnistaja sõnul toimetas kiirabi mehe edasi haiglasse. Tunnistaja K. L. ettekandest (kd IV, tl 63) nähtub, et juhtimiskeskuse väljakutses nimetati peksmise kohana Kohtla-Järve XXX maja esist. Ida-Viru Keskhaigla tõendi (kd IV tl 4-7) kohaselt on fikseeritud A. T. pöördumine või toimetamine ravile 24. septembril 2009.a. kell 23.57. Diagnoos: koljupõhimikumurd, koljuvõlvimurd, aju koldeline vigastus, keha pindmised vigastused, pea lahtised hulgihaavad. A. T. haiguslugu nr 09-11317 (kd IV tl 9-62) kajastab, millist ravi vajas kannatanu SA IdaViru Keskhaiglas peksmise järgselt. Tunnistaja O. A. ütluste kohaselt oli ta 24. septembril 2009.a. kella 23.30 ajal kodus Kohtla – Järvel XXX korteris. Tunnistaja elab neljandal korrusel ja ta kuulis väljas karjumist, mille peale vaatas aknast välja. Välja vaadates nägi, et üks peksis teist mingi esemega ja kõrval seisis maasturi tüüpi auto. Tunnistaja sõnul peksti muru peal umbes 20 m kõnniteest eemal, temast jäi peksmise koht umbes 100 m kaugusele. Peksmise ajal auto töötas ja auto tuled põlesid. Tunnistaja selgitas ka seda, et XXX majad nr 7 ja nr 11 on nurgeti koos. Tunnistaja kinnitas kohtus, et peksmisel kasutati kurika taolist eset, mis võis olla nii kurikas kui ka kepp, pulk, kaigas või ka raudvarras. Peksmise ajal peksja ei rääkinud eriti midagi, kuid see, keda peksti, karjus. Peksti nii pea kui jalgade pihta ja peksti piisavalt tugevasti. Peksjaid oli tunnistaja sõnul üks ja see, keda peksti, lamas maas. Tunnistaja kinnitas, et tema kutsus politsei. Tunnistaja A. A. avaldas kohtus, et viibis 24. septembril 2009.a oma korteris XXX. Tunnistaja elab teisel korrusel ja tal oli aken lahti. Tunnistaja sõnul kuulis ta, et õues keegi karjub, kedagi nagu püüti kinni ja keegi karjus vene keeles telefoni, et me saime ta kätte. Tunnistaja selgitas, et pärast tuli auto lähedale, sealt tulid välja inimesed. See inimene, keda püüti, see hakkas paluma vene keeles „Zeka ne nado“. Siis hakati seda inimest peksma. Tunnistaja sõnul ei näinud ta hästi, et mitu inimest oli, kuid ta kuulis, et neid oli rohkem kui kaks inimest. Peksti kas kaigastega või pesapalli kurikatega, löökide hääl oli selline. Tunnistaja arvates peksti julmalt. Peksmine võis aset leida 5 minutit või rohkem. Tunnistaja sõnul jäi tema ja peksmise koha vahele 10-15 meetrit. A. A. väitel püüdsid mehe kinni üks-kaks inimest ja vähemalt kaks tulid autost välja. Peale peksmist jäi mees maha lamama ja teised istusid autosse ja sõitsid minema. Tunnistaja läks kiirabi kutsuma ja nägi, et mees, keda oli pekstud tõusis püsti ja läks minema. Tunnistaja näitas väljaprinditud Delfi kaardil ja märgistas sellel tema poolt ütluste käigus viidatud maja ja sündmuskoha. Tunnistaja leppenimega N. keeldus kohtus ütlusi andmast. Tunnistaja keeldus ka nimetamast põhjust, miks ta ütluste andmisest keeldub. Kohus avaldas tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused (kd IV tl 92-93), millede kohaselt kaks meest peksid ühte meest Kohtla-Järvel XXX maja juures ja see sündmus võis toimuda 24. septembril 2009.a. Tunnistaja mäletas, et kindlasti oli tegemist neljapäevase päevaga. Peksmine toimus kella kümne või üheteistkümne paiku õhtul. Tunnistaja on kohtueelsel uurimisel kirjeldanud, kuidas üks mees, kellel oli peas sonimüts ajas teist kurikaga taga. Kui eesjooksev mees jäi seisma ja vajus poolistuli, siis tuli kohale ka džiip Mitsubishi Pajero, mille juhiuksest väljus mees, kes tiris istuli kukkunud mehe püsti ja lõi talle paar korda jalaga tagumikku ja see mees kukkus maha. Seejärel hakkas sonimütsiga meesterahvas kaikaga maha kukkunud meest peksma, lüües vähemalt neli korda jalgade ja keha piirkonda. Seejärel läks džiibist tulnud mees auto juurde ja lülitas tuled välja.

Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis tunnistaja leppenimega N. ära (kd IV tl 94-96) Anatoli Flotovi kui isiku, kes tuli septembrikuu lõpus Kohtla Järve XXX maja juurest Mitsubishi džiibist välja ja läks poolistuli oleva mehe juurde ning lõi teda paar korda jalaga tagumikku. Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis tunnistaja leppenimega N. (kd IV tl 9799) ära Andrei Pintšuki kui isiku, kes ajas septembri lõpus Kohtla Järvel XXX tänaval taga ühte meest ja seesama mees peksis XXX maja juures kaikaga teist meest. Kohus uuris ka asitõendi vaatlusprotokolli, so Häirekeskuse Ida-Eesti Keskusesse tehtud kõnesid (kd IV tl 104-106), millest nähtub, et 24. septembril 2009.a.on tehtud kaks kõnet, täpsemalt kell 23.23 ja kell 23.25. Kell 23.23 teatatakse, et XXX mingid inimesed peksavad kaigastega inimest ja kell 23.25 teatatakse, et XXX juures pekstakse ühte noormeest väga kõvasti, et teda pannakse autosse ja tahetakse kuhugi ära viia, et teda lüüakse, pekstakse. Asitõendi vaatlusprotokolli, so Ida Prefektuuri hädaabinumbri kõnede (kd IV tl 109-115) kohaselt teatab L. I. kell 23.23.24, et XXX maja juures pekstakse meesterahvast, kes karjub ja on kosta tömbid, tuhmid hoobid; kell 23.23.30 teatab isik nimega L., et XXX maja juures on kaklus, kus mehed peksid kurikaga meesterahvast; kell 23.25.24 on samasisuline informatsioon; kell 23.26.13 teatab meesterahvas sellest, et mingi džiip nr XXX või XXX oli sündmuskohal ja sõitis ära, ja et kedagi taoti keppidega; kell 23.27.02 kõne, kus räägitakse läbi pekstud noormehest, kes karjus ja keda peksti nuiaga või kepiga. 3. juuni 2010.a. jälitusprotokoll kajastab Oleg Ivanovi mobiiltelefoninumbrite XXX, XXX ning XXX ajavahemikul 24.09-25.09.2009. a telefonikõne eristust (kd VII tl 235-239). Mobiiltelefoninumbrist XXX nähtub Oleg Ivanovi suhtlus muuhulgas Anatoli Flotovi, Andrei Pintšuki, R. K. ja A. S.. Jälitusprotokolli lisas nr 2 on välja toodud Oleg Ivanovi ligikaudne asukoht 24.09-25.09.2009, tuginedes tema kasutuses olnud mobiiltelefoninumbrite kõneeristusele ning kõnedeeristuses saadud mobiiltelefoni tugijaamade infole (vt lisa 2). Kõnedeeristusest nähtub, et Oleg Ivanov on viibinud 24.09.2009 a. kella 08.20-st kuni 19.29ni Tartu linnas, kella 20.24 paiku viibinud Iisaku lähiümbruses. Alates kella 20.47-st kuni 23.38-ni on Oleg Ivanov liikunud Kohtla-Järve ning Jõhvi lähiümbruses. Jälitustoimingutena teostati Anatoli Flotovi salajast pealtkuulamist (kd IX tl 173-210) ja Oleg Ivanovi salajast pealtkuulamist (kd VIII tl 126-215), mille kohaselt 24. septembril 2009.a. kell 19.08 (tl 219-222) teatab Anatoli Flotov Oleg Ivanovile, et tema poisilt pressitakse välja ja nimetab P. ja M.. Oleg Ivanov küsib, et kas abi on vaja. Anatoli Flotov tegi ettepaneku, et Oleg Ivanov räägiks isikutega, kellega on vaja rääkida. Oleg Ivanov aga avaldas arvamust, et ikkagi on vaja ise kohale minna. Asudes sellisele seisukohale pakub Oleg Ivanov välja, et tuleb Andreiga ning ajavad ise kõik korda. Anatoli Flotov lubab neid oodata. Samade isikute vahel on samal päeval veel kõned kell 20.24,20.28, 20.47, 21.05, 21.25 jne, st ollakse pidevas kontaktis telefoni teel. Kell 21.36 (tl 226) ütleb Oleg Ivanov ühes kõnes, et sõidame mööda linna ringi ja leiame nad üles, mööda kõiki urkaid ja punkreid, kus nad pesitsevad. Kell 23.23 (VIII kd VIII tl 68) teatab Andrei Pintšuk Oleg Ivanovile: „ Me saime ühe kätte“ ja Oleg Ivanov küsib vastu, et kus te olete ning Andrei Pintšuk selgitab ning ütleb, et ta läheb Oleg Ivanovile tee juures välja vastu. Kell 23.27 vestlevad omavahel Oleg Ivanov ja Anatoli Flotov sellest, et nad ei leia üksteist üles. Kell 23.35 (kd VIII tl 170) teatab Anatoli Flotov Oleg Ivanovile, et seda piidrit läks kiirabi ära viima ja selgitab, et teine on siin kodus ning teda inimesed ootavad, et püütakse milleski kokku leppida. Oleg Ivanov vastab, et hästi, mul on rihm juba kaasas ja kohe jõuan. Kell 23.38 teatab Anatoli Flotov Oleg Ivanovile, et tema autot

nägid inimesed maja akendest ja, et ta peitis auto ära. Anatoli Flotov räägib Oleg Ivanovile ka järgmist:“ Ta karjus seal, et „Aidake, aidake!“, a mina tahtsin teda veel natuke pigistada.“ Kohtueelsel uurimise teostati Anatoli Flotovi kasutuses olnud sõiduauto Mitsubishi Pajero Sport, reg nr XXX läbiotsimine (kd XIII tl 1-4) ja selle käigus leiti sealt muuhulgas musta värvi kurikas. Kurika kui asitõendi vaatlusprotokollist (kd XIII tl 16-18) nähtub, et tegemist on 73,6 cm pikkuse ühest otsast peenema ja teisest otsast jämedama kurikaga. Tunnistaja J. S. avaldas kohtus, et D. T. hüüdnimi on M. Tunnistaja kirjeldas kohtus sündmust, mis toimus seoses temalt ära võetud autoga Audi A6. Ütluste kohaselt võtsid temalt auto ära D. T. ja A. T., kelle hüüdnimi on P.. Tunnistaja sõnul helistas ta abi saamiseks ja auto kättesaamiseks Anatoli Flotovile. Tunnistaja avaldas, et ta sai auto kätte Anatoli Flotovi käest polikliiniku juures sama päeva õhtul. Samuti kinnitas tunnistaja, et teda hüütakse P. Süüdistatav Andrei Pintšuk selgitas kohtus, et 24. septembril 2009.a. otsiti Kohtla -Järvel mitte autot, vaid T. kui inimest, kes oli auto J. S. ära võtnud. Süüdistatav kinnitas, et sel õhtul tema A. T. ei näinud ja süüdistuses kajastatud sündmusest midagi ei tea. Süüdistatav Anatoli Flotov avaldas kohtus, et Kohtla-Järvel tegeles ta 24. septembril 2009.a. T., kelle hüüdnimi on M. otsimisega ja seejuures otsiti ka kedagi, keda hüütakse P.. Kohtueelse uurimise käigus sai tema teada, et selleks isikuks on A. T. Süüdistuses kajastatud sündmusest, st A. T. peksmisest sai Anatoli Flotov tema sõnade kohaselt teadlikuks kohtueelse uurimise käigus. Süüdistatav Oleg Ivanov avaldas kohtus, et sõitis Kohtla-Järvele selleks, et Tolikut aidata ja aidata oli tarvis ühte Toliku tuttavat noort poissi, kellelt oli noa ja kurikaga ähvardades auto ära võetud. Otsitavad olid M. ja P.. A. T. peksmisest ei teadnud Oleg Ivanov enda sõnul midagi. Esmalt avaldab kohus oma seisukoha tunnistajate usaldusväärsuse küsimuses. Kohtul ei ole mingeid kahtlusi tunnistajate K. L., O. A., A. A. ja tunnistaja leppenimega N. ütluste usaldusväärsuses. Nimetatud ütlused on olulistes asjaoludes omavahel kooskõlas, samuti on need kooskõlas muude kogutud tõenditega. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks muuhulgas tugineda ka anonüümse tunnistaja ütlustele, keda ei olnud võimalik kohtule ega ka menetlusosalistel ristküsitleda. Kannatanu muutis oluliselt kohtus oma ütlusi ja ei suutnud kohtule mõistetavalt oma ütluste muutmise põhjusi selgitada. Seetõttu tuleb kohtu arvates kannatanu ütlused kui ebausaldusväärne tõend tervikuna kõrvale jätta ja kohus tugineb seejuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-3-07 kajastatud põhimõtetele. Kohus on käesolevat süüdistust puutuvalt seisukohal, et süüdistatavate Andrei Pintšuk, Anatoli Flotov ja Oleg Ivanov on rääkinud 24. septembri 2009.a. sündmustest vaid ulatuses, mis ei puuduta konkreetselt A. T. peksmise asjaolusid. Samas on nende poolt antud ütlused

hädaabi numbrile helistanud ja häirekeskust informeerinud inimesed nägid pealt ühte ja sama sündmust. Tunnistaja O. A. nägi sündmuskohal maasturi tüüpi sõidukit ja seda, et üks mees peksis teist meest mingi kurikataolise esemega nii pea kui ka jalgade piirkonda. Tunnistaja A. A. avaldas kohtus, et autost tuli välja vähemalt kaks inimeset ja seda, et tema arvates oli ka häälte järgi inimesi enam kui kaks. Tunnistaja leppenimega N. ütluste kohaselt oli Andrei Pintšuk see isik, kes A. T. taga ajas ja kurikaga hiljem peksis ning Anatoli Flotov oli see, kes tuli välja džiibi Mitsubishi Pajero juhi kohalt ja lõi A. T. jalaga mitu korda tagumikku. Kõnedes Ida Prefektuuri hädaabinumbrile on samuti isikud selgitanud, et peksjateks oli mitu meest. Tunnistaja K. L. kinnitas kohtus, et juhtimiskeskusest saadud informatsiooni kohaselt oli sündmuskohal nähtud autot reg nr XXX või XXX. Samasisuline informatsioon on talletatud ka hädaabinumbri kõnes, milline on tehtud kell 23.26. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et Anatoli Flotovi kasutuses oli sõiduauto Mitsubishi Pajero Sport, reg nr XXX. Süüdistatavad ja tunnistaja J. S. kinnitasid kohtus, et sel samal õhtul otsiti taga kahte isikut – T. ja A. T., kes olid väidetavalt ära võtnud tunnistaja J. S. auto. Kohus on kindlal veendumusel, et sõiduk, mida tunnistajad ja sündmust pealt näinud isikud nägid, olid Anatoli Flotovi kasutuses olnud Mitsubishi Pajero Sport. Jälitustoimingu käigus on fikseeritud Anatoli Flotovi ja Oleg Ivanovi ja ka Andrei Pintšuki ja Oleg Ivanovi vahelised telefoni teel peetud vestlused 24. septembril 2009.a. Jälitustoimingu protokollist on nähe, et kell 23.23 (kd VIII tl 68) teatab Andrei Pintšuk Oleg Ivanovile: „ Me saime ühe kätte“. Tunnistaja A. A. kinnitas samuti kohtus, et kuulis, kuidas keegi karjus vene keeles telefoni, et me saime ta kätte. Kohus on kindlal veendumusel, et tegemist on Andrei Pintšuki poolt öelduga, mida kuulis pealt tunnistaja A. A.. Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et üheks isikuks, kes osales nii A. T. tagaajamisel kui ka tema peksmisel, oli Andrei Pintšuk. Jälitusprotokolli kohaselt teatas kell 23.38 Anatoli Flotov Oleg Ivanovile, et tema autot nägid inimesed maja akendest ja, et ta peitis auto ära. Samuti rääkis Anatoli Flotov Oleg Ivanovile, et keegi karjus „aidake, aidake!“ ja tema tahtis seda isikut veel natuke pigistada. Hinnates kõiki tõendeid kogumis ei ole kohtul kahtlust selles, et teiseks isikuks, kes osales A. T. peksmisel, oli Anatoli Flotov. Kuivõrd anonüümse tunnistaja ütlused on täielikus kooskõlas muude asjas kogutud tõenditega, siis on ilmne, et kurikaga peksjaks oli Andrei Pintšuk ja isikuks, kes peksis jalaga, oli Anatoli Flotov. Kohus ei saa välistada asjaolu, et sündmuskoha lähedal võis olla veel isikud, kuid kuna süüdistatavad ise on pidanud kaitsetaktikast tulenevalt õigeks sündmuse tehioludest vaikida, siis pole kohtul olnud ka võimalust välja selgitada, kas sündmuskoha lähedal võis olla veel isikuid. KarS § 113 näeb ette kriminaalvastutuse teise isiku tapmise eest. 24. septembril 2009.a. aset leidnud peksmise tagajärjel A. T. õnneks ei surnud, vaid talle põhjustati hulgaliselt kehavigastusi, milliste kohta on ekspert avaldanud, et need ei olnud eluohtlikud. Kohtu ees püstitub seetõttu küsimus sellest, et kas Anatoli Flotovi ja Andrei Pintšuki tegevus tuleks kvalifitseerida KarS § 113 järgi, nii nagu see kajastub süüdistuses, või on süüdistatavate tegu kvalifitseeritav mõne muu teokoosseisu järgi. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses 16. aprillist 2007.a. kriminaalasja nr 3-1-1-128-06 avaldanud seiskoha, et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Käesolevas kriminaalasjas on tunnistanud kirjeldanud, et kurikataolise esemega peksti kannatanut intensiivselt, muuhulgas ka pea piirkonda. A. T. tuvastati ekspertiisi käigus peaajupõrutus, traumaatiline ämblikvõrkkesta alune verevalum, kuklaluu murd, põrutushaavad peanahal, huulel ja paremal säärel. Ekspert on arvamuses avaldanud, et vigastused võisid olla saadud löökidest kõvade tömpide esemetega ja/ või

kukkumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid ja pindu. KarS §-ga 113 kaitstakse õigushüvena isiku elu. Kohus on veendumusel, et olukorras kus kannatanut löödi pea piirkonda korduvalt, so korduvalt ohustati isiku elu, kusjuures ohustati inimese elutähtsat piirkonda – pead ja aju – tuleb Anatoli Flotovi ja Andrei Pintšuki tegevus kvalifitseerida KarS § 113 järgi. Süüdistatavad pidid mõistma, et nende ühise tegevuse läbi võib tagajärjena saabuda inimese surm. Seega on tegemist mõlema süüdistatava puhul vähemalt kaudse tahtlusega tappa kannatanu. KarS § 25 lg 1 sätestab, et süüteokatse on tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele. KarS § 25 lg 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt algab kaastäideviimise korral süüteokatse hetkest, mil vähemalt üks isikutest vastavalt kokkuleppele vahetult alustab süüteo toimepanemist. Kui lähtuda tunnistajate ütlustest ja muudest kriminaalasjas kogutud tõenditest, siis aeti A. T. taga ja üheks tagaajajaks oli Andrei Pintšuk. Tunnistajad on andnud ütlusi selle kohta, et esmalt peksis istuli kukkunud, kuid püsti tõstetud kannatanut Anatoli Flotov jalaga ja seejärel Andrei Pintšuk kurikaga nii pea kui ka keha piirkonda. Seega saab asuda seisukohale, et hetkest kui Anatoli Flotov oli alustanud A. T. peksmist algas süüteokatse ka Andrei Pintšuki jaoks. Mõlema süüdistatava tegude kirjeldus viitab otseselt ka sellele, et tegutsemine oli kooskõlastatud ja heakskiidetud. Tunnistajate ütlustest nähtub, et mitte keegi ei taksitanud isikut, kes kurikaga peksis, seega oli ka Anatoli Flotovi tahe hõlmatud tegevusest, mida teostas konkreetselt Andrei Pintšuk. Andrei Pintšuki ja Anatoli Flotovi tegevus katkes ju ilmselgelt seetõttu, et nad said aru, et kõrvalasuvate majade akendest inimesed vaatasid ja märkasid nende tegevust. Oleg Ivanovi ja Anatoli Flotovi vahel peetud kõnedest 24. septembril 2009.a. ilmneb, et Oleg Ivanov läks Kohtla- Järvele konkreetselt Anatoli Flotovi poolt edastatud informatsiooni peale. Anatoli Flotov rääkis kõnes kell 19.08 (kd VIII tl 156), et P. (hüüdnimi) tõmmati autost välja isikute poolt, kes olid kaigaste ja kurikatega. Oleg Ivanov avaldab samas kõnes, et tuleb koos Andrei Pintšukiga kohale ja teeme kõik koos ära. Edasi ütleb Oleg Ivanov järgmist:“ Me sõidame kohale, lendame ringi, leiame üles, keda vaja on“. Oleg Ivanovi kõnest Andrei Pintšukiga selgub, et Kohtla –Järve suunas sõitma hakati pisut peale kella 19.28-t. Kõnde põhjal olid Oleg Ivanov ja Andrei Pintšuk juba kell 20.24 Iisakul. Kõnedest nähtub, et kuskil kella poole kümne ajal õhtul kadusid tagaotsitavad isikud Oleg Ivanovil ja Anatoli Flotovil käest ära ja Oleg Ivanov avaldab seepeale: “Sõidame mööda linna ringi, leiame üles. Mööda kõiki urkaid ja punkreid, kus nad pesitsevad“. Eeltoodud lause näitab ilmekalt, et M. ja P. otsiti kõik kolmekesi koos, kusjuures Oleg Ivanov sõnaselget kutsus üles ükskõik millisel moel, aga kindlasti neid isikuid leidma. Anatoli Flotov teatas Oleg Ivanovile ka auto numbri, millega otsitavad sõidavad ja selleks oli XXX. Kuivõrd Anatoli Flotovil sai bensiin otsa, siis palub ta Oleg Ivanovilt abi ja kell 22.08 palub ta Oleg Ivanovi, et viimane viiks ta džiibi juurde. Oleg Ivanov lubab seda teha. Edasi on aru saada kõnedest, et pidevalt vahetatakse informatsiooni ja otsitakse. Kell 23.23 teatab aga Andrei Pintšuk Oleg Ivanovile, et nad said ühe kätte ja Oleg Ivanov lubab ka ise kohe kohale tulla. Oleg Ivanov ei leia õiget kohta ja Anatoli Flotov juhendab teda, et sõitku Andrei Pintšuki kodu juurde, kuid juba 23.35 teatab Anatoli Flotov Oleg Ivanovile, et kiirabi sõitis seda piidrit ära viima. Teise isiku osas räägib Anatoli Flotov, et teda inimesed parasjagu ootavad, et tahetakse milleski kokku leppida. Seepeale vastab Oleg Ivanov, et lepi kokku, tõmba ta jutuajamise peale ja teatab seda, et tal on rihm juba kaasas ja ta kohe jõuab kohale. Ja Anatoli Flotov vastab, et ta ongi M. maja juures. Kohtus avaldas Oleg Ivanov, et rihmast oli juttu seetõttu, et juhul kui M. oleks kätte

saadud, siis ta oleks rihma saanud. Oleg Ivanov küll püüdis selle justkui naljaks pöörata, et M. oleks saanud rihma justkui poeg isa käest, kuid kui vaadata, millisel moel eelnevalt A. T. karistati, siis on ilmne, et Anatoli Flotovil, Andrei Pintšukil ja Oleg Ivanovil oli eelnev kokkulepe, et isikud, keda otsiti, et neid isikuid kätte saades ka füüsiliselt karistatakse. Telefonikõnes kell 23.38 Anatoli Flotov ju ka sõna-sõnalt avaldab Oleg Ivanovile peale A. T. peksmist, et ta tahtis teda veel natuke pigistada, kuid politseinikud sõitsid kohale ja kuna tema autot nähti, siis oli vaja auto ära peita. Enne politsei saabumist oli aga A. T. nii Anatoli Flotovi kui ka Andrei Pintšuki poolt jõhkralt pekstud, seega taheti veel rohkem peksta. Kuid samas kõnes räägib Oleg Ivanov taas ka nöörist ja vajadusest keegi välja tõmmata. KarS § 22 lg 2 sätestab, et kihutaja on isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole. Seejuures ei ole oluline, mil viisil kallutamine toimub. Oluline on kihutamise juures see, et kihutaja ja tulevase täideviija või täideviijate vahel peab tekkima vastastikune vaimne kontakt. Kallutamine tähendab tahtluse tekitamist toime panna süütegu. Käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendid näitavad selgelt, et isikuid hüüdnimedega P. ja M. otsiti taga ja eesmärgiks oli karistada neid teo eest, mida nad olid Anatoli Flotovi tuttavale teinud. Kui A. T. kätte saadi, siis asuti teda koheselt peksma, seega oli olemas eelnev kokkulepe vähemalt mingi füüsilise vägivalla kasutamiseks ja seda kinnitavad ka Oleg Ivanovi enda ütlused, mida ta avaldas kohtus M. kättesaamisse puutuvalt. Kohus on seisukohal, et Oleg Ivanov oli isiklikult huvitatud Kohtla-Järvele sõitmisest ja asjade klaarimisest. Tema tahe väljendub kõige paremini tema enda poolt Anatoli Flotovile öeldus, et ta soovib kohale minna olukorda klaarima. Samuti avaldus tema tahe nii enda aktiivses otsimistegevuses kui ka teisi nö süüdlaste otsimisele õhutades. Kohtu arvates on Oleg Ivanovi tegevus on kvalifitseeritav kihutamisena, sest juba Kohtla-Järvele mineku mõte oli Oleg Ivanovi oma ja alates sellest hetkest läbib tema kõnesid soov isikud iga hinna eest kätte saada ja karistada. KarS § 22 lg 3 kohaselt on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Juba eespool analüüsitud tõendite põhjal on ilmne, et Oleg Ivanov lisaks kihutamisele osutas Anatoli Flotovile ja Andrei Pintšukile nii vaimset kui ka füüsilist kaasabi. Oleg Ivanov aitas M. ja P. otsida ja oli huvitatud sellest, et ka ise kohe kohale minna, kuid politsei ja kiirabi kohalekutsumise tõttu muutus see võimatuks. Oleg Ivanov on telefonikõnedes avaldanud ilmset huvi selle vastu, et ka ise kohal olla M. karistamise juures. Seega osutas Oleg Ivanov Anatoli Flotovile ja Andrei Pintšukile mitmekülgset kaasabi nende poolt plaanitava teo toimepanemise hõlbustamiseks. Samas peab kohus möönma, et kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et Oleg Ivanovil, Anatoli Flotovil ja Andrei Pintšukil oleks olnud kokkulepe selles, et A. T. ehk isik hüüdnimega P. tuleks ära tappa. Kriminaalasjas kogutud tõendid viitavad otseselt sellele, et Oleg Ivanov kihutas Anatoli Flotovit ja Andrei Pintšuki küll P. karistama ja see karistamine võis hõlmata löömist ja peksmist, kuid kriminaalasjas pole tõendeid selle kohta, et Oleg Ivanov pidi ette nägema, et peksmine võiks aset leida just kurikaga pea piirkonda korduvas löömises. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks Oleg Ivanovi tegevus kvalifitseerida KarS § 22 lg-te 2,3 - § 121 järgi. Kohus ei tuvastanud Anatoli Flotovi, Andrei Pintšuki ja Oleg Ivanovi süüd välistavaid asjaolusid. Oleg Ivanovi süüdistus KarS § 22 lg 2, 3 – KarS § 114 p 1, 4 järgi, Andrei Pintšuki süüdistus KarS § 114 p 1, 4 järgi, Nikita Savenkovi süüdistus KarS § 114 p 1 järgi ja

Aleksei Bajevi süüdistus KarS § 307 lg 1 järgi Käesoleva kriminaalasja raames süüdistatakse Andrei Pintšuki ja Nikita Savenkovi piinaval või julmal viisil tapmise toimepanemises. Oleg Ivanovi süüdistatakse piinaval või julmal viisil tapmisele kihutamises ja sellele kaasaaitamises. Aleksei Bajevile on esitatud süüdistus eespool viidatud isikute poolt toimepandud mõrvast mitteteatamises. Tunnistaja M. K. ütluste kohaselt töötab ta Strongpartner OÜ-s, mis asub Tartus Teguri 45 ja tegeleb autoremonditeenuse pakkumisega. Tunnistaja töötab tööde vastuvõtjana. M. K. kinnitas, et Strongpartner OÜ-le kuulub Volkswagen Caddy nr XXX ja nimetatud sõidukit laenas Oleg Ivanov 2009. a suve lõpus või sügise alguses. Oleg küsis tunnistajalt enda kasutusse mingit autot ja lubas selle samal päeval tagasi viia. M. K. sõnul olid Olegiga olid kaasas veel 4-5 inimest hallis sõiduautos Peugeot 607. Tunnistaja andis Volkswagen Caddy võtmed Olegile. Caddy tagakuudis oli ehituspraht. Oleg tõi sama päeva õhtul tagasi auto võtmed. Tunnistaja sõnul värviti Volkswagen Caddy ülevalt valgeks ja alt halliks 2009. a suve alguses. Tunnistaja M. K. tundis äratundmiseks esitamisel ära Oleg Ivanovi Peugeot 607 omanikuna (kd. V tl. 74-77). Sõiduki Volkswagen Caddy (reg nr XXX) kui asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et tegemist oli pealt valget värvi ja alt hallika väikekaubikuga, mille kabiinis on 2 istekohta ja nende taga kaubaruum. Kabiini ja kaubaruumi vahel on osaline vahesein. (kd V tl. 85-92). hallikas. Tunnistaja O. V. avaldas kohtus, et tal olid 2009. a enne R. G. tapmist Anatoli Flotoviga paar kuud lähedased suhted. Tunnistaja oli teadlik Anatoli Flotovi enda kaudu ka asjaolust, et viimane istus välismaal kinni. Tunnistaja tundis hästi R. G., kelle sõnade järgi teadis ka seda, et R. oli kellelegi raha võlgu. Kohus avaldas tunnistaja kohtueelsel uurimisel antud ütlused (kd V tl 148-149), kuid kohtus tunnistaja väitis, et ta ei saa kindlalt väita, et R. oli Tolikule või kellelegi teisele võlgu. Küll aga kinnitas tunnistaja, et R. jutust sai ta aru, et võlg oli Tolikule ja tagasimaksmise tähtaeg oli 1. september 2009. a. Samuti kinnitas tunnistaja, et võlg oli R. narkootikumide eest, kuid R. keeldus maksmast. Tunnistaja selgitas kohtus, et R. oli pigem Olegile võlgu kui Tolikule. O. V. ütluste kohaselt tundis Tolik ka peale

viimane oli džiibist välja võtnud ja Oleg hakkas sellega vehkima. Tunnistaja ütluste kohaselt hüppas ta üle aia ja jooksis minema, kuid mõne aja pärast naases sündmuskohale. S. B. sõnul ütles Oleg Ivanov talle, et S., hoia oma jalgu. Tunnistaja kirjeldas ka sündmust, mil Tolik ja Oleg käisid töökojas R. juures ja tuletasid viimasele võlga meelde. Nad käisid Mitsubishi maasturiga. Oleg ja Tolik ütlesid, et nende kannatus on katkemas ja et R. saab peksa. Peale seda, kui Oleg ja Tolik läksid ära ütles R. tunnistajale, et ta ei maksa neile, arvas et saab selle eest neilt küll karistada, kuid arvas, et ega nad teda ära ei tapa. Tunnistaja kinnitas kohtus, et peale R. surma käis ta R. ema juures neid samu asju rääkimas. Äratundmiseks esitamisel tundis S. B. ära Anatoli Flotovi kui isiku, kellelt R. sai narkootikume ning kes käis teda töökojas koos Olegi ja veel ühe tundmatu noormehega otsimas 2009.a. augusti lõpus ning nõudis 10 gr raha tagasimaksmist (kd V tl 174-176). Samuti tundis S. B. ära Oleg Ivanovi kui isiku, kellelt sai narkootikume ja kes käis Tolikuga ja ühe tundmatu noormehega R. otsimas ning nõudis võlga tagasi ( kd V tl 177-179). Selle tundmatu noormehena tundis B. ära Andrei Pintšuki (kd V tl 180-182). Kannatanu T. G. avaldas, et nägi viimati poega 27. septembril 2009.a. 29.septembril 2009.a kell 13.00 helistas talle R. nimeline isik ja küsis poja kohta. Kannatanu oli vastanud, et ei tea kus poeg on. Samal päeval umbes kella 16.00 ajal helistas talle A. M. ja teatas, et kiirabi viis R. haiglasse. Samuti helistas kannatanule öösel kell kolm S. B., kes tahtis teada kuidas R. on. Kannatanu sai poja surmast teada 30. septembri 2009.a õhtul kella kaheksa paiku. Sama päeva õhtul kella üheksa ajal tuli korteri ukse taha S. ning rääkis, et teab kes R. tappis. Kannatanu sõnul nimetas ta ka neid nimesid, kuid neid kannatanu enam ei mäleta. T. G. ütluste kohaselt oli S. talle rääkinud, et ka temale pakuti raha selle eest, et ta R. välja annaks, kuid ta ei teinud seda. Äratundmiseks esitamise protokoll kajastab, et kannatanu T. G. tundis ära S. B. kui isiku, kes käis tema juures rääkimas 30.09.2009.a (kd VI tl 198-201). Tunnistaja I. G. kinnitas kohtus, et R. käidi otsimas ning selgitati, et parem on kui R. ilmub välja. Tunnistaja sõnul läks vend 29. septembril 2009.a. toast nii välja, et ta ei kuulnud seda. Tunnistaja kinnitas, et vend ei pühendanud teda oma asjadesse ja selgitas ka seda, et vend ise telefonikõnesid vastu ei võtnud, õde pidi teated edasi andma. I. G. ütles, et tema sai juhtunust teada ema käest ja kui ta seejärel aknast välja vaatas, siis kiirabi enam ei olnud, oli vaid politseiauto. Trepikojas märkas ta vereloiku. Tunnistaja M. S. kinnitas kohtus, et Oleg Ivanov oli kriminaalhooldaja juures

kohtumajast kell 14.06 ja kell 14.28 jooksis Oleg Ivanov mööda koridori kohtumaja välisukse poole ning väljus kohtumajast. Tunnistaja V. O., kelle hüüdnimeks on V., ütluste kohaselt nägi ta R. G. viimati 29. septembri 2009.a hommikul kui viimane lahkus tunnistaja juurest, kus oli ööbinud. Samal päeval sai tunnistaja enda sõnul R. K. kokku kella 14 paiku Anne kanali juures. R. K. kiirustas kriminaalhooldaja juurde ja ütles, et saavad kokku hiljem. Tunnistaja pakkus K. müüa paadimootorit ja muruniidukit. Tunnistaja ütluste kohaselt oli R. G. raha vaja, sest midagi pani teda muretsema ja ta kiirustas sellega. Tunnistaja sõnul liikus ta linnas ringi jalgrattaga. K. ütles, et tal on kiire, kuid pärast tuleb ta koos paadimootori ostjaga, sest ta teab kellel neid vaja on. Tunnistaja kinnitas kohtus, et ta suhtles nii R. G. kui ka R. K. telefoni teel. Telefoni teel lepiti kokku, et tunnistaja läheb G. juurde kohale, siis viskab viimane talle võtmed ja tunnistaja näitab ise asju keldris ostjatele ja R. K.. Selline kokkulepe oli telefoni teel umbes 20 minutit enne seda kui tunnistaja nägi trepikoja ees verist R. G. Tunnistaja kinnitas kohtus, et esmalt oli kokkusaamine kokku lepitud kella kolmeks. Kuna tunnistaja aga selleks kellaajaks ei jõudnud, siis helistas ta R. K., et jääb hiljaks. Tunnistaja sõnul hakkas R. K. aga uuesti helistama ja ütles tunnistajale, et viimane helistaks R. G., et ta on juba kohal. R. K. oli öelnud V. O., et las G. vaatab aknast välja, et siis ta näeb, kes on, ja karta ei ole vaja. Seejärel helistas tunnistaja R. G. ja ütles, et R. K. on juba all. Vastavalt jälitusprotokollis kajastatud kõnedele (kd VII tl 231) sai tunnistaja poolt ütlustes kajastatud kõne aset leida kell 14.58, sest rohkem pole kõneeristuse järgi tunnistaja R. G. helistanud. Tunnistaja sõnul jõudis ta R. G. maja juurde mitte rohkem kui 5 minutit peale viimast kõnet. Tunnistaja rääkis kohtus, et kui ta maja juurde jõudis, siis nägi ta keldri ust avanemas seejärel sai aru, et keldrist väljus R. G., kes oli üleni verine. R. G. hakkas avama trepikoja ust ja sisenema treppikotta, kuid kui uks hakkas sulguma, siis kukkus ta tagasi ja seejärel selili maha. Tunnistaja sõnul püüdis ta R. G. uksega tagasi hoida või toetada kui viimane kukkuma hakkas. Tunnistaja ütluste kohaselt oli R. G. pea väga katki, veri purskas välja, samuti olid tema käed katki. Tunnistaja nägi, et maja juurest hakkas ära sõitma sõiduauto VW Caddy või Citroen Berlingo. Tunnistaja väitis kohtus, et kiirabi oodates helistas talle R. K. ja ütles, et täna jumalat, et sa seal kõrval ei leba. Tunnistaja V. O. sõnul oli R. G. võlg narko eest, temale teadaolevalt 4000 krooni, milline summa aga kasvas ja sellest tehti 50 000. Tunnistaja kinnitas kohtus, et ta teadis võlast teiste inimeste kaudu. Tunnistaja avaldas ka seda, et ta käis koos sündmuskohale tulnud politseinikuga keldris, kuid teda lasti vaid natuke keldrisse sisse, seejärel keelati edasi minna. Tunnistaja rääkis kohtus ka seda, et ta on kirjeldatud sündmusest varasemal ajal käinud samas keldris uksele hingesid paigaldamas ja sel korral vigastas ta oma sõrme. Kuna tal oli salvrätik sel korral kaasas, siis pühkis ta sellega sõrme ja salvräti viskas sinna samasse keldrisse. Tunnistaja R. K. ütluste kohaselt sai ta 29. septembril 2009. a Oleg Ivanoviga kokku hommikul kui andis Oleg Ivanovile narkootikumide eest raha. Kokkusaamisel ütles tunnistaja Oleg Ivanovile, et pakutakse muruniidukit ja paadimootorit. Pakkujaks oli V. O., kuid asjad olid tunnistaja teada V. O. ja R. G. kahe peale ja seda ütles tunnistaja ka Oleg Ivanovile. Tunnistaja ütluste kohaselt ütles Oleg Ivanov, et esmalt on vaja kriminaalhooldusesse minna ja kuna neil oli kriminaalhooldajaks sama isik ning vastuvõtuajad järjest, siis mindi sinna koos. Teel kriminaalhooldusesse sõideti Eedeni juurde ning sinna tulid ka Andrei Pintšuk ja Aleksei Bajev, keda tunnistaja eeluurimisel nimetas Sergeiks. Bajev ja Pintšuk ootasid Oleg Ivanovi auto juures sel ajal kui tunnistaja ise ja Oleg Ivanov kriminaalhooldaja juures käisid. Tunnistaja kinnitas, et muutis kriminaalhooldaja juures kohtumise järgmiseks päevaks. Peale seda väljus tunnistaja kriminaalhooldaja juurest ja Oleg Ivanov jäi sinna. Tunnistaja sõnul helistas talle, peale seda kui Oleg Ivanov kriminaalhooldaja juurest välja tuli, V. O., kes ütles, et on vaja minna asju ostma. Jälitusprotokollis kajastatud kõnede (kd VII tl 231) kohaselt võis

nimetatud kõne aset leida kell 14.33. Tunnistaja ütluste kohaselt ütles ta seda ka kohe Oleg Ivanovile, kes ütles seepeale, et esmalt on vaja minna auto järele. R. K. ütluste kohaselt istuti Oleg Ivanovi kriminaalhooldusosakonnas lahkumise järgselt kohe viimase auto peale, kusjuures tema istus Oleg Ivanovi kui juhi kõrvale, tagumisel istmel istus Andrei Pintšuk ja tundmatu noormees. Sõideti Emexi juurde, kus oli autoremondi töökoda ja seal andis Oleg Ivanov tunnistaja sõnul talle valge kaubiku võtme, selleks et asjad ära tuua. R. K. ütluste kohaselt läks ta rooli ja nägi ka seda, et Oleg Ivanov andis Andrei Pintšukile 6-7 tuhat krooni ostetavate asjade jaoks. R. K. avaldas kohtus, et tema sõitis koos Andrei Pintšuki ja Aleksei Bajeviga V. O. poolt öeldud maja juurde. Seejärel helistas tunnistaja enda sõnul V. O. ja Aleksei Bajev ning Andrei Pintšuk palusid enne maja kurvil peatuda ja läksid maha. Tunnistaja rääkis kohtus ka sellest, et Andrei Pintšuk võttis tema telefoni ja rääkis sellega Oleg Ivanoviga 3-4 minutit. R. K. sõitis maja juurde ja ootas seal V. O., kuid viimane helistas ja ütles, et hilineb. Jälitusprotokollis kajastatud kõnede (kd VII tl 231) kohaselt sai see toimuda tõenäoliselt kell 14.56. Tunnistaja kirjeldas edasi, et tuli autost välja ja kuulis vilistamist ning nägi, et R. G. tuli alla. R. G. küsis, et kas autos on ruumi ja ütles, et tunnistaja prahi ära koristaks ja läks ise keldrisse. Seepeale ronis tunnistaja autosse, et prahti koristada. Tunnistaja kinnitas, et tema ei näinud, kes veel keldrisse läksid, kuid nägi kui keldrist väljusid Andrei Pintšuk ja Aleksei Bajev. Tunnistaja ütluste kohaselt ta küsis asjade kohta, kuid Andrei Pintšuk käskis tal autosse istuda ja läks ise rooli taha. Autosse tuli ka Aleksei Bajev. R. K. avaldas, et tema sai V. O. käest teada, et R. G. läbi peksti, et tal on pea lõhki ning ta on üleni verega koos. Jälitusprotokollis kajastatud kõnede (kd VII tl 231) kohaselt said R. K. ja V. O. sel teemal rääkida mitte varem kui kell 15.06. R. K. sõnul sõideti bensiinijaama, ta ütles seal Oleg Ivanovile, et tahab minna oma asju ajama ja läks teiselt poolt ootama kiirabi, et teada saada, kas asi on nii tõsine. Sel ajal läks temast mööda G. V.. Tunnistaja rääkis ka sellest, et Oleg Ivanov oli talle enne kirjeldatud sündmust avaldanud, et R. G. on talle võlgu ja ta tahab ta läbi peksta. Ivanov oli tunnistajale öelnud ka seda, et viimane peab valima, kelle poolt ta on, kas Oleg Ivanovi või R. G.. Tunnistaja rääkis ka seda, et ta oli lubanud Ivanovile, et püüab R. G. rääkida ja neid lepitada. R. K. ütlused on kohtueelsel uurimisel seostatud ka olustikuga (kd VII tl 72-83). Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis R. K. Aleksei Bajevis ära isiku, keda sõidutas 29. septembril 2009.a Tartus XXX (kd VII tl 68-71). Tunnistaja G. V. kinnitas kohtus, et ta nägi 29. septembril 2009.a R. K. ja rääkis viimasega. Tunnistaja sõnul oli R. K. jalgrattaga ja oli kuidagi närviline. Süüdistatav Andrei Pintšuk avaldas kohtus, et tal tekkis süüdistust nähes kaitserefleks ja seetõttu ütles kohtueelsel uurimisel, et ei tea sündmusest midagi. Kohtus rääkis Andrei Pintšuk, et Oleg Ivanov viis ta koos Nikita Savenkoviga tankla juurde ja sealt läksid nad jala Jaama tn maja juurde. Süüdistatava ütluste kohaselt palus R. K. teda oma kohalolekuga toeks olla, sest viimasel oli plaan R. G. võla katteks asjad ära võtta. Andrei Pintšuki ütluste kohaselt tuligi trepikojast välja inimene, kes teretas R. K. ja käskis viimasel auto lähemale ajada. R. G. hakkas keldri ust avama ja läks koos Aleksei Bajeviga keldrisse. Süüdistatav rääkis ka sellest, et R. K. rääkis telefoni teel veel V. O. ja küsis, millal viimane tuleb. Andrei Pintšuki ütluste kohaselt läksid seejärel umbes 30 sekundit hiljem R. K., tema ise ja Nikita Savenkov keldrisse. Keldris R. K. ja R. G. vestlesid kõrgendatud toonil ja R. K. hakkas taskust võetud sõrmikuid kätte panema. Nikita Savenkov tahtis keldriboksi minna, kuid R. G. ründas teda ja lõi mitu korda Nikita Savenkovi pea piirkonda, kes vastas mitme löögiga. Süüdistatav avaldas, et tema seisis ja suitsetas läbikäigu juures. Seejärel tormas keldrist välja Aleksei Bajev. R. K. haaras maast torujupi ja lõi mitu korda üle Nikita Savenkovi R. G.. Andrei Pintšuk avaldas, et tema vahele ei läinud, et Nikita Savenkov rabeles ise R. G. haardest välja ja koos lahkuti keldrist, kuid jäädi trepikoja sissepääsu juures ootele ja kohendati riideid.

Andrei Pintšuk rõhutas kohtus korduvalt, et tema oli sündmustest šokis. Süüdistatava sõnul tuli R. K. 30-40 sekundit hiljem, läks auto juurde. Süüdistatav koos Nikita Savenkoviga ronisid kauba jaoks mõeldud kaubiku tagaossa. Süüdistatav kinnitas ka seda, et teel tanklasse R. K. helistas V. ja rääkis, et tänagu jumalat, et viimast maja juures polnud. Tanklas avas R. K. kaubiku tagumised uksed ja süüdistatav koos Nikita Savenkoviga ronisid sealt välja. Süüdistatav Nikita Savenkovi ütluste kohaselt palus R. K., kellel oli eelnevalt kokkusaamine kellegagi, et Oleg Ivanov viiks ta sinna kohtumisele. Samuti oli süüdistatava sõnul juttu sellest, et mõlemal on vaja minna kriminaalhooldusesse. Autoteeninduses andis Oleg Ivanov kaubiku võtmed R. K.. Andrei Pintšuk palus Oleg Ivanovi, et viimane viiks ta tankla juurde. Oleg Ivanov viis nad autoga umbes 250 – 300 m kaugusele R. G. majast. Nikita Savenkovi ütluste kohaselt läks ta koos R. K., Andrei Pintšuki ja Aleksei Bajeviga keldrisse. Keldris ründas teda R. G., mille peale süüdistatav lõi ise R. G. 5-6 korda rusikaga näkku. Süüdistatava sõnul lõi tema selja tagant R. K. R. G. raudtoruga, kuid konkreetset löömist ta ei näinud, kuid üks R. K. löökidest tuli süüdistatava käe pihta. Nikita Savenkovi sõnade kohaselt tõmbas ta end peale Aleksei Bajevi lahkumist R. G. haardest lahti ja läks koos Andrei Pintšukiga keldrist välja. Alates R. G. poolt Nikita Savenkovi ründamisest kuni tema poolt keldrist lahkumiseni kestis sündmus süüdistatava sõnul 30-40 sekundit. Nikita Savenkov rääkis ka sellest, et umbes minuti kohendas ta trepikoja juures oma riideid ja samas avaldas kohtus, et sündmus oli tema jaoks väga ohtlik. Nikita Savenkovi ütluste kohaselt sõitsid nemad Andrei Pintšukiga tanklasse taga, so kaubiku kauba jaoks mõeldud osas. Hiljem läks süüdistatav koos Oleg Ivanoviga sinna teenindusse, kust VW Caddy võeti. Süüdistatav Aleksei Bajev avaldas kohtus, et Jaama tänavale läks tema autoga koos R. K. ning Nikita Savenkov ja Andrei Pintšuk tulid järele. Süüdistatav rääkis ka sellest, et R. G. ütles R. K., et viimane auto korda teeks. Süüdistatava ütluste kohaselt läks esmalt koos R. G. alla keldrisse tema ja seejärel tulid Andrei Pintšuk, Nikita Savenkov ja R. K.. Kohtus antud ütluste kohaselt ei näinud tema keldris mitte ühtegi lööki. Uurija käest sai teada, et R. G. suri ära. Süüdistatava sõnul ta eeldas, et R. G. peksti ja seda eeldas ta R. K. ütlemise järgi V., et palugu viimane jumalat, et teda seal polnud. Samas kinnitas, et ta ei näinud mingit peksmist pealt ega teadnud, msi keldris juhtus. Teenindusse sõitis laenatud autoga tema ja sinna tuli talle järele Oleg Ivanov, kes oli koos Nikita Savenkoviga. Äratundmiseks esitamise protokoll kajastab, et R. K. tundis Aleksei Bajev ära sarnase isiku, kellega ta sõitis 29.09.2009.a. Tartus 9-kordse maja juurde (kd XIV tl 114-117). Aleksei Bajev tundis ära ka Oleg Ivanovi (kd XIV tl 122125), Nikita Savenkovi (kd XIV tl 126-129) ja Andrei Pintšuki (kd XIV tl 130-133). Kohtueelsel uurimisel on teostatud ka Aleksei Bajevi ütluste ja olustiku seostamine ja vormistatud vastav protokoll (kd XIV tl 134-143), kuid kohtus muutis Aleksei Bajev oma ütlusi. Süüdistatav Oleg Ivanovi avaldas kohtus vaid seda, et tema tahtis muruniidukit ja paadimootorit osta. Süüdistatava sõnul pidi R. K. ostetud asjad tooma kella kolmeks tanklasse. Oleg Ivanovi ütluste kohaselt oli R. K. tanklasse jõudes häiritud olekuga, kuid keegi tanklas olles keldris toimunust ei rääkinud. Nikita Savenkovile ostis ta riided seetõttu, et tal oli temast kahju ja ta pidas õigeks vanglast väljasaanud isikut aidata. Oleg Ivanov sõnul polnud tal mingit kokkulepet R. G. peksmise osas, temal oli vaid soov osta pakutud esemeid. Jälitusprotokollis on kajastatud, et 1. oktoobril 2009.a. sõitis Nikita Savenkov koos Oleg Ivanoviga viimase sõiduautos Peugeot 607, reg nr XXX, juhi kõrval ja käidi Tallinnas kaupluses Humana ning Magistrali keskuses, kus Nikita Savenkov ostis Sabo kingapoest endale kingad, mis maksid 790 krooni ja mille eest maksis Oleg Ivanov. Lisaks kingadele oli

Savenkovil käes veel ka sinine jope. Jälitustoimingu käigus tuvastati, et kell 15.45 pani Nikita Savenkov ostetud kingad jalga ning viskas arvuti koti prügikasti. Nimetatud koti võtsid politseitöötajad prügikonteinerist välja Tunnistaja G. P. ütluste kohaselt sai politsei 29.septembril 2009.a kell 15.19 väljakutse XXX, selle kohta, et seal on läbipekstud inimene. Tunnistaja avaldas, et kui nad kohale jõudsid, siis oli kiirabi juba kohal ja isik oli juba kiirabiautos. Tunnistaja sõnade kohaselt oli trepikoja ukse ees suur vereloik, trepikoja välisuks ja koodilukk ning link olid verised. Trepikoja juures oli V. O., kes ütles, et tema kutsus politsei. V. O. ütles tunnistajale, et peksa saanud mees oli R. G.. Tunnistaja kirjeldas ka seda, et keldris oli samuti verd ja seal oli ka oli muruniiduk ning paadimootor. Asitõendi vaatlusprotokollist, so Lõuna-Eesti Häirekeskuse kõnest (kd VI tl 170-173) nähtub, et V. O. kõne häirekeskusse saabus 29. septembril 2009.a. kell 15.08, selle kohta, et XXX ees on verine mees, teda peksti ning peast tuleb verd. Tunnistajad T. P. ja J. P. kinnitasid kohtus, et nad käisid 29. septembril 2009.a Tartus XXX sündmuskohal ja kirjeldasid kohtus tegevusi, milliseid tehti seoses R. G. abistamisega. Tunnistajate sõnul oli sündmuskohal palju verd. Tunnistaja A. Š. ütluste kohaselt sõitis tema 29. septembril 2009.a. kella kolme- nelja vahel XXX majast mööda, kus umbes 30-aastane mees ta peatas ja samal ajal kutsus telefoni teel kiirabi. See mees küsis tunnistajalt autoapteeki. Trepikoja ees lamas mees, kellel oli pea lõhki ja oli palju verd. Tunnistaja aitas panna verise mehe kanderaamile kui kiirabi tuli. Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis A. Š. ära V. O. isikuna, kes küsis autoapteeki (kd VI tl 215-218). Tartu Ülikooli Kliinikum teavitas uurimisasutust surmajuhtumist (kd VI tl 23-24), mille kohaselt suri R. G. 30. septembril 2009.a. kell 19.30. Surnu ekspertiisiakt nr 312 (kd VI tl 27-37) kohaselt oli R. G. surma põhjuseks pea kinnine tömp trauma peaajupõrutuse, kõvakelme- ja ämblikvõrkkestaaluse verevalumite ning koljulae ja põhimiku luude murdudega. Ning lisaks veel hulgaliselt kehavigastusi, kusjuures osa vigastusi võivad olla saadud löökidest eksperdile esitatud torudega. Ekspert ei saanud välistada, et osa vigastusi -nahamarrastused parema käe sõrmel ja vasakus peopesas- võivad olla saadud enesekaitse käigus. R. G. ei ole tuvastatud narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamise tunnuseid. Ekspertiisi aktist nähtub, et R. G. veres oli haiglasse saabudes etanooli sisaldus väiksem kui 0,10 promilli. Surnu täiendekspertiisiakt nr 3 (kd VI tl 40-44) kajastab eksperdi arvamust selle kohta, et suure tõenäosusega on lagipeas ja kiiru piirkonnas asetsevad haavad tekitatud löökidest ja mitte kukkumisest. Laiba vaatlusprotokoll (kd VI tl 45-55) kajastab, et R. G. oli näha üle terve keha hulgaliselt erinevaid vorpe, hematoome ja marrastusi. Asitõendi vaatlusprotokolli (kd VI tl 64-67) kohaselt olid R. G. seljas olnud riided-triiksärk, põlvpüksid ja bokserid verised.

29.septembril 2009.a kell 16.00 Tartus XXX keldris ja trepikoja ees verekahtlanne määrdumine. Sündmuskohalt võeti kaasa 2 raudtoru, mõlemad verekahtlase määrdumusega, salvrätik, paadimootor, muruniiduk, suitsukonid, kilekott MAXIMA, botas. Vaatlusprotokollile lisatud fototabelitel on konkreetselt fikseeritud, kus verekahtlase määrdumise jäljed olid ja kus asetsesid esemed, millised asitõenditena kaasa võeti. Ekspertiisiaktis nr GE-1191-09/3983 (kd VI tl 73-84) kajastub eksperdiarvamus, et keldriruumist leitud sigaretikonil on Andrei Pintsuki DNA, raudtorul nr 2 Nikita Savenkovi DNA ja kilekotilt ei saa välistada R. G. pärinevat DNA-d. Ekspertiisiakt nr SS-0468-09/3969 (kd VI tl 88-91) kajastab, et sündmuskohalt kaasa võetud MAXIMA kilekotilt leiti Nikita Savenkovi peopesajälje fragment. Ekspertiisiakt nr GE-1192-09/3987 (kd VI tl 94-114) kohaselt tuvastas ekspert, et spordijalatsil, pükstel, T-särgil ei saa välistada R. G. DNA-d. Ekspertiisiakt nr GE-0126-10/0083 (kd VI tl 118-122) kohaselt ei ole keldrist võetud proovidelt saadud materjal usaldusväärselt seostatav Aleksei Bajevi DNA profiiliga. Ekspertiisiakt nr GE-0605-10/1735 (kd VI tl 134-138) on arvestatud tõepära mis on kajastatud ekspertiisiaktides nr GE-1191-09/3983 ja GE-1192-09/3987, ja ekspet on jõudnud järeldusele, et oluliselt suurem on tõepära, et kilekotilt saadud proovi puhul on tegemist R. G. verega. Ekspertiisiaktis nr TR-003-10/267 (kd VI tl 141-145) on ekspert asunud seisukohale, et pakendis nr 1 ja pakendis nr 2 olevad torujupid võisid varem moodustada ühtse terviku. Tehnilise uuringu protokoll (kd VI tl 20-22) kajastab, et nr 1 raudtoru pikkus on 495 mm ja kaal 1049,44 ning nr 2 raudtoru pikkus 531 mm ning kaal 1186,85. Asitõendi, so AS Alvista tankla videosalvestise vaatlusprotokoll (kd VII tl 188-197) kajastab, et valge kaubik saabub tanklasse kell 15.04.25 ning sellest väljub juhi kohalt üks isik ja hiljem avab kaubiku kaubaruumi ukse ja sealt väljuvad kaks isikut. Jälitusprotokollist (kd VII tl 198-224), mis kajastab Oleg Ivanovi sõiduauto Peugeot 607 reg nr XXX varjatud jälgimist, nähtub, et 29.septembril 2009.a kell 14.52 on Oleg Ivanov oma autoga AS Alvistra tankla juures, seejärel kella 14.58-st kuni kella 15.12-ni viibib Oleg Ivanov oma autoga Alvistra tankla läheduses, kusjuures Oleg Ivanov teeb tiiru Jaama – Nõlvaku- Kalda tee-Kaunase pst- Jaama (vt kd VII, tl 211). Kohus uuris ka mitmeid muid asitõendeid ja nende vaatlusprotokolle, muuhulgas Zen SIMkaart nr XXX (kd XIII tl 148-153); Nokia 1600, Diil SIM-kaart nr XXX (kd XIII tl 155-160); Aleksei Bajevi Nokia 6030 (XIV köide tl. 100-105) ja Oleg Ivanovi erinevad mobiiltelefonid (kd XII). Esmalt avaldab kohus oma seisukoha tunnistajate usaldusväärsuse küsimuses. Kohtul ei ole mingeid kahtlusi kannatanu T. G. ja tunnistajate M. K., I. G., M. S., V. O., T. P., J. P., A. Š., G. P. ja G. V. ütluste usaldusväärsuses. Nende ütlused on olnud olulistes asjaoludes ühetaolised nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtus ning on kooskõlas teiste asjas kogutud ja

29.septembri 2009.a. sündmuste käigu kohta ebausaldusväärseteks, sest kui kõrvutada tema ütlusi teiste tunnistajate ütlustega, samuti kõneeristuses kajastuva informatsiooniga, siis on R. K. ütlused muude asjaolude osas muude kogutud tõenditega kooskõlas. Süüdistatavad Andrei Pintšuk, Nikita Savenkov ja Aleksei Bajev on oluliselt muutnud oma ütlusi võrreldes sellega, mida nad rääkisid kohtueelsel uurimisel. Andrei Pintšuk väidab, et kohtueelsel uurimisel oli tal kaitserefleks ja seetõttu rääkis ta, et ei tea sündmusest midagi. Kohtus andis Andrei Pintšuk üksikasjalikke ütlusi. Nikita Savenkov väidab samuti, et kohtueelsel uurimisel ei rääkinud ta tõtt, sest süüdistus oli raske ja ta soovis süü teise inimese, so oma sõbra Andrei Pintšuki peale ajada. Samuti väidab Nikita Savenkov, et uurimisorganite töötajad on teda mõjutanud kohtueelsel uurimisel. Samas ei ole Nikita Savenkov mitte kellelegi, kaasa arvatud oma kaitsjale, kuni kohtuliku ristküsitluseni avaldanud, et teda on mõjutatud valeütlusi andma. Ka süüdistatav Aleksei Bajev väitis kohtus, et ta mõtles kohtueelsel uurimisel ütlusi andes kõik välja, et Andrei Pintšuki laimata. Ka tema pole enne kohtulikku ristküsitlust kellelegi avaldanud, et teda mõjutati eeluurimisel uurijate poolt andma ütlusi Andrei Pintšuki, Nikita Savenkovi ja Oleg Ivanovi vastu. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-3-07 on asutud järgmisele seisukohale: „Kui on tegemist diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning kui isik ei suuda mõistusepäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Kui aga isik suudab kohtule usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks on ta erineval ajaperioodil andnud erinevaid ütlusi, saab usaldusväärseks lugeda üksnes kohtus, mitte aga kohtueelses menetluses antud ütlused (vt ka RKKKo nr 3-1-1-113-06 ja nr 3-1-1-1-07). Kohus on käesolevat süüdistust puutuvalt seisukohal, et süüdistatavad Andrei Pintšuki, Nikita Savenkovi ja Aleksei Bajevi ütlused ei ole usaldusväärsed. Süüdistatavate poolt kohtus välja toodud asjaolud selle kohta, miks nad on oluliselt oma kohtueelsel uurimisel antud ütlusi muutnud, ei ole kohtu jaoks usutavad. Tegemist on ilmselgelt vaid ennastõigustava iseloomuga ütlustega, et välistada nii enda kui ka kaassüüdistatavate süüdimõistmine.

Oleg Ivanov eitab oma osalust peksmises, sellele kaasaaitamises ja sellele kihutamises. Oleg Ivanov küll tunnistas, et aitas võtta kaubiku ostetavate asjade äratoomiseks ja ta ka viis XXX maja lähedale Andrei Pintšuki ja Nikita Savenkovi ning hiljem ootas neid tanklas, kuid see toimus vaid eesmärgil, et nad aitaksid R. K. ja Aleksei Bajevil tuua ära ostetavad esemed. Oleg Ivanovi ütlused on kooskõlas ka R. K. ütlusega. Seega saab kohus asuda seisukohale, et ulatuses, millises Oleg Ivanov kohtus ütlusi andis, puudub kohtul alus kahelda nende usaldusväärsuses. Süüdistatavate Andrei Pintšuki, Nikita Savenkovi ja Aleksei Bajevi ütluste põhjal ei ole võimalik tuvastada konkreetseid asjaolusid selle kohta, kuidas ja kelle poolt toimus Tartus XXX keldris 29. septembril 2009.a. R. G. peksmine. Eeltoodud põhjustel peab kohus kogu sündmuse osas seisukoha võtmiseks analüüsima koostoimes teisi asjas kogutud tõendeid ja lähtuma muuhulgas järgmisest. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-10-11 ja ka varasemas praktikas on asutud seisukohale, et puudub õiguslik keeld isiku süüditunnistamiseks ka ainuüksi kaudsete tõendite alusel, ning et otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva teabe tõeväärtuse osas, vaid selle poolest, kui vahetult nad kuriteo toimepanemise asjaolusid kajastavad (vt RKKKo 3-1-1-15-10, p 8 ja 3-1-1-8-10, p-d 9-10). Kaudsete tõendite kasutamine tõendamisel eeldab aga seda, et kohtuotsuses tuleb ära näidata, kuidas kaudsete tõendite abil tuvastatu võimaldab kogumis teha järeldusi tõendamiseseme mingi asjaolu suhtes (vt RKKKo 3-1-1-29-09, p 8). Tunnistaja M. K. ütlustega on tõendatud, et sõiduauto Volkswagen Caddy nr XXX, millega mindi kuriteopaigale ja millega sealt ka lahkuti, küsis rendile üheks päevaks Oleg Ivanov, kes oli autoremonditöökojas koos veel umbes 4 inimesega. Tunnistaja ütlusega on tõendatud samuti asjaolu, et sõiduki Volkswagen Caddy nr XXX tagaosas oli ehituspraht, millest rääkis oma ütlustes ka tunnistaja R. K. Tunnistaja M. K. kinnitas ka seda, et renditud auto tõi tagasi Oleg Ivanov umbes kolm tundi hiljem pärast seda kui ta selle võttis. Seega kinnitavad tunnistaja M. K. poolt antud ütlused tunnistaja R. K. ja süüdistatava Oleg Ivanovi väiteid sõiduki kasutamise asjaolude kohta. O. V. ütlustest nähtub, et R. G. oli narkootikumide eest võlgu ja tunnistaja sõnul võis see võlg olla Oleg Ivanovile. Tunnistaja kinnitas ka asjaolu, et Anatoli Flotov tundis R. G. vastu pidevalt huvi. Nimetatud ütlused narkootikumide eest oleva võla osas on kooskõlas ka R. K., S. B. ja V. O. samasisuliste ütlustega. Tunnistaja S. B. ütlustest tulenevalt tegeles R. G. narkootikumide müümisega, mida ta 2009.a. augustist sai kas täielikult või muuhulgas ka Oleg Ivanovilt ja Anatoli Flotovilt. S. B. ütlustest nähtub, et R. G. otsis peale Anatoli Flotovi ka Oleg Ivanov ja viimane käis ka isiklikult R. G. hoiatamas, kusjuures selle sündmuse juures oli ka Andrei Pintšuk. Eeltoodud ütlused kinnitavad seda, et motiiv R. G. arveid klaarida oli nii Oleg Ivanovil kui ka temaga seotud isikutel, seega Anatoli Flotovil ja Andrei Pintšukil. Kohus on veendumusel, et R. K., kes oma eluviiside ja käitumise poolest pole ilmselgelt laitmatu minevikuga inimene, puudus käesoleval juhul igasugune motiiv R. G. peksmiseks, samuti pole kuidagi eluliselt usutav, et kolm täisjõus meest vaatasid lihtsalt pealt, kuidas ägeda loomuga R. K. R. G. kinnastatud käte ja kahe raudtoruga peksab.

607.Samasisulisi ütlusi on kohtus andnud ka tunnistaja R. K. Vastavalt jälitusprotokollis kajastatud kõnedele (kd VII tl 231) sai tunnistaja V. O. viimane kõne R. G. aset leida 29. septembril 2009.a. kell 14.58 ja sama tunnistaja sõnul jõudis ta R. G. maja juurde mitte rohkem kui 5 minutit peale viimast kõnet, seega siis umbes 14.03. V. O. ütlused on kooskõlas R. K. ütlustega, kes kinnitas, et jõudis R. G. maja juurde enne O. Samuti nähtub AS Alvista tankla videosalvestiselt, et valge kaubik saabub tanklasse kell 15.04.25. Seega saab eelpool kajastatud ja analüüsitud tõendite koostoimes lugeda tõendatuks, et R. G. peksmine võis aset leida 29. septembril 2009.a. ajavahemikus kella 14.58-st kuni 15.03-ni. Tunnistaja V. O. oli viimane inimene, kes R. G. telefoni teel rääkis ja esimene inimene, kes nägi R. G. peale tema läbipeksmist. Tunnistaja R. K. on kinnitanud, et tema ei näinud, kes keldrisse läksid, kuid nägi seda, et keldrist väljusid kindlasti Aleksei Bajev ja Andrei Pintšuk. AS Alvista tankla videosalvestiselt on näha, et autost väljab vähemalt kolm isikut. Üks isikutest oli R. K. ja tema sõnul olid autos veel Aleksei Bajev ja Andrei Pintšuk. Ekspertiisiaktis nr GE-1191-09/3983 kajastatud eksperdiarvamuse kohaselt on keldriruumist leitud sigaretikonil Andrei Pintšuki DNA, raudtorul nr 2 Nikita Savenkovi DNA ja kilekotilt ei saa välistada R. G. pärinevat DNA-d. Keldrist leitud MAXIMA kilekotil oli ekspertiisiakti nr SS-0468-09/3969 kohaselt Nikita Savenkovi peopesajälje fragment. Peopesajälg või fragment saab kilekotile jääda vaid sellest kui isik on kilekotti oma peos või selle osas hoidnud. Eeltoodust saab järeldada, et Nikita Savenkov pidi hoidma oma peopesas kilekotti mingite esemetega. Kuivõrd kohus ei pea süüdistatavate ütlusi usaldusväärseteks, siis puuduvad tõendid selle kohta, et keldris oleks käinud keegi muu peale kolme isiku – need on Andrei Pintšuk, Nikita Savenkov ja Aleksei Bajev. Kriminaalasjas kogutud tõendid, sealhulgas surnu ekspertiisaktid ja laiba vaatlusprotkoll kinnitavad, et R. G. oli tekitatud süüdistuses kajastatud kehavigastused, mille tõttu R. G. suri. Eksperdid on avaldanud, et osa vigastusi võivad olla saadud löökidest eksperdile esitatud torudega. Ekspertiisiaktist ja vaatlusprotokollist tulenevalt olid mõlemad torujupid verised. Pole usutav, et üks isik kasutas R. G. peksmiseks korraga kahte toru. See asjaolu viitab otseselt sellele, et peksjaid pidi olema vähemalt kaks. Aleksei Bajevile pole mõrva toimepanemist süüks arvatud. Kriminaalasjas pole ka mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et Aleksei Bajev R. G. peksis. Küll oli ta kindlasti mingi aja keldris koos Andrei Pintšuki ja Nikita Savenkoviga, kuid kohtul ei ole ühtegi usaldusväärset tõendit selle kohta, et Aleksei Bajev pidi pealt nägema R. G. peksmist ja sellest tulenevalt lasus tal kohustus teatada I astme kuriteo toimepanemisest. Kohtul on tõendeid hinnates tekkinud küll tõsine kahtlus, et Aleksei Bajev sai hiljemalt Andrei Pintšuki ja Nikita Savenkovi poolt keldrist lahkudes teada, mis seal toimus, kuid KrMS § 7 lg 3 kohaselt on kohtu kohustus kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks. Seega saab kohus teha kaudseid tõendeid koostoimes hinnates vaid järgmise järelduse: R. G. said peksta vaid Andrei Pintšuk ja Nikita Savenkov. Tõsi, Nikita Savenkovist pole tunnistaja R. K. sõnagi rääkinud, kuid tõendid kogumis näitavad, et Nikita Savenkov viibis sündmuse ajal keldris ja oli kokkupuutes raudtoruga, millega R. G. peksti. Samuti on täiendatud, et

keldris viibis ka Andrei Pintšuk ja siit saab teha vaid ühe lõpliku järelduse, et R. G. tekitasid kehavigastusi 29. Septembril 2009.a ajavahemikus 14.58 kuni 15.03 Nikita Savenkov ja Andrei Pintšuk. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt asunud seisukohale, muuhulgas ka lahendis 3-11-15-10, et süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Oleg Ivanovile on esitatud süüdistus piinaval või julmal viisil tapmisele kihutamises ja kaasaaitamises. Kriminaalasjas on leidnud tõendamist, et Oleg Ivanov hankis sündmuskohale minekuks kaubiku ja viis Andrei Pintšuki ning Nikita Savenkovi ise sündmuskoha lähedale ning sisuliselt sõitis samas kandis väikese tiiru ja läks tanklasse ootama, kus oli ilmselgelt kokku lepitud kokkusaamine. Samuti on tõendatud, et Oleg Ivanov viis auto võtmed ise tagasi teenindusse. Ilmselgelt oli ainsaks isikuks, kellel oli motiiv R. G. võla mittetasumise pärast karistada, Oleg Ivanovil. Kaassüüdistavad on valinud käesolevas kriminaalasjas kaitsetaktika, mis hõlmab ka Oleg Ivanovi ja kohus peab nentima, et kriminaalasjas pole kogutud tõendeid, mis annaksid aluse lugeda tõendatuks, et Oleg Ivanov tahtlikult kallutas ja/või tahtlikult osutas Andrei Pintšuki ja Nikita Savenkovi õigusvastasele tegevusel füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Kohus möönab, et Oleg Ivanovi selgitused sündmuse kohta pole usutavad, kuid kõik sisulised kahtlused jäid tõendite nappuse tõttu kohtumenetluses kõrvaldamata, mistõttu tuleb kahtlus selles, et Oleg Ivanov kihutas nii Andrei Pintšuki kui ka Nikita Savenkovi kuriteole, tõlgendada Oleg Ivanovi kasuks. Süüdistuses on kajastatud, et Andrei Pintšuk ja Nikita Savenkov panid toime piinaval ja julmal viisil tapmise, seega KarS § 114 punkti 1 järgi kvalifitseeritava teo. Tehnilise uuringu protokoll (kd VI tl 20-22) kajastab raudtorude parameetreid, so, et nr 1 raudtoru pikkus on 495 mm ja kaal 1049,44 ning nr 2 raudtoru pikkus 531 mm ning kaal 1186,85. Surnu täiendekspertiisiakt nr 3 (kd VI tl 40-44) kajastab eksperdi arvamust, et suure tõenäosusega on lagipeas ja kiiru piirkonnas asetsevad haavad tekitatud löökidest ja mitte kukkumisest, seega on tõendatud, et torudega löödi muuhulgas ka pähe. Tegemist oli pikkade ja piisavalt raskete torudega, milledega lüües pea piirkonda peab kohtu arvates iga inimene mõistma, et võib seeläbi põhjustada tagajärjena inimese surma. Peksmine selliste torudega korduvalt pähe ja jäsemete piirkonda on kohtu arvates oma olemuselt ilmselgelt julm teguviis. Samas on kohus seisukohal, et süüdistuses pole välja toodud asjaolusid, mis annaksid aluse kvalifitseerida peksmist muuhulgas ka piinavaks, mistõttu tuleb nimetatud tunnus teo kvalifitseerimisel välja jätta. Käesoleva kriminaalasja raames on kohus võtnud seisukoha, et Andrei Pintšuk tuleb süüdi mõista KarS § 25 lg-te 1,2 - § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud käesoleva teo puhul kvalifitseerida Andrei Pintšuki tegevus ka KarS § 114 p 4 järgi. Kohus ei tuvastanud süüd välistavaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks süüdi tunnistada Andrei Pintšuk KarS § 114 pde 1,4 järgi ja Nikita Savenkov KarS § 114 p 1 järgi. Oleg Ivanov tuleb süüdistuses KarS § 22 lg-te 2,3 - § 114 p-de 1,4 järgi õigeks mõista süü tõendamatuse tõttu. Samuti tuleb viimatinimetatud põhjusel Aleksei Bajev õigeks mõista süüdistuses KarS § 307 lg 1 järgi. Oleg Ivanovi süüdistus KarS § 184 lg 21 p 1, 2 järgi, Anatoli Flotovi süüdistus KarS

§ 184 lg 21 p 1, 2 järgi ja Andrei Pintšuki süüdistus KarS § 184 lg 21 p 1, 2 järgi Süüdistatav Oleg Ivanov end narkootilise aine käitlemises süüdi ei tunnista ja ta kinnitas kohtus, et ei ole talle süüks arvatavaid kuritegusid toimepannud. Süüdistatav Anatoli Flotov tunnistab, et omandas 500 g amfetamiini 2009. a kevadel J. K. ja peitis aine viljakuivatisse ning andis raha eest müügiks K. V. ja S. V. Süüdistatav Andrei Pintšuk end narkootilise aine käitlemises süüdi ei tunnista. Tunnistaja M. J. kohtus antud ütluste kohaselt sai ta 2009. a märtsi lõpust või aprilli algusest kuni sama aasta juuli alguseni Oleg Ivanovilt umbes 2 kg amfetamiini. Tunnistaja avaldas, et ta sai ainet 100 grammi kaupa ja see oli Oleg Ivanovi poolt kindlasse kohta, so klaasist purki, peidetud. M. J. sõnul pani Oleg Ivanov aine eelnevalt sinna purki ja tema, teades, et aine on seal, andis Oleg Ivanovile raha. Tunnistaja avaldas kohtus ka seda, et ka Anatoli Flotov müüs Oleg Ivanovi narkootilist ainet. Tunnistaja sõnul oli R. G. Oleg Ivanovile võlgu amfetamiini eest ja peitis end seetõttu Oleg Ivanovi eest. Tunnistaja teada oli võlgumbes 7500 krooni. Tunnistaja teadis ka seda, et Oleg Ivanov lahendas narkomüügiga tekkinud probleeme. Oleg Ivanov ei lubanud tunnistajal endal ainet müüa, vaid aine tuli anda diileritele müügiks, sest Oleg Ivanov soovis, et M. J. tunneks võimalikult vähe inimesi. Kohtuistungil avaldas tunnistaja, et ta on andnud ainet müügiks A. T., K. V. Tunnistaja avaldas, et Oleg Ivanov vahetas telefoni numbreid tihti kuna kartis jälitamist. Raha andis M. J. Oleg Ivanovi kätte. Algul sai M. J. 100 g amfetamiini 16000 krooni eest, pärast aga 10 000 krooni eest. M. J. tundis äratundmiseks esitamisel ära Oleg Ivanovi (kd I tl 62-65) kui isiku kelle kohta ta oli eelnevalt ütlusi andnud. Jälitusprotokollist, mis kajastab M. J. kõnesid Oleg Ivanovile, S. I. ja Anatoli Flotovile (kd I tl 162-174) nähtuvad järgmised faktid: 10.05.2009- 22.05.2009 on Oleg Ivanovi (XXX) ja M. J. (XXX) vahel toimunud 5 kõnet, 24.05-11.07.2009 on M. J. ja Anatoli Flotovi vahel peetud 70 kõnet, 13.06.-17.06.2009 on M. J. ja S. I. vahel peetud 14 kõnet, 26.05.-11.07.2009 on M. J. ja Anatoli Flotovi vahel toimunud 177 kõnet, 15.05.- 12.07.2009 on M. J. ja Oleg Ivanovi vahel peetud 92 kõnet. Jälitusprotokollist, mis kajastab M. J. telefoni pealtkuulamisel salvestatud kõnesid (kd I tl 177-190), tuleneb, et perioodil 30.06.- 11.07.2009 lepivad isikud korduvalt kokku kokkusaamisi ja enamus neid pidid toimuma Mõisvahe tänavas. M. J. on kinni peetud 13. juulil 2009.a (kd I tl 9-11). M. J. peeti kinni KarS § 184 lg 1 alusel selles, et tema andis edasi amfetamiini A.T. ning A. G. Kinnipidamisel võeti temalt ära mobiiltelefon Nokia 5310 nr XXX, SIM-kaart Zen nr EE21090210028489 ning raha 1000 krooni. M. J. mobiiltelefon Nokia 5310 vaatlusprotokollist (kd I tl 12-15) nähtub, et kasutas nr XXX ja samas telefonis on salvestatud ka M. J. teine nr XXX. SIM-kaardi vaatlusest nähtub, et telefoninumber XXX on salvestatud „Papa” ning „Олега” nime all. M. J. Sim kaartide vaatlusest (kd I tl 29-32) nähtub, et ZEN SIM-kaart nr EE21090210028489 vastab numbrile XXX.

M. J. kinnipidamise järgselt otsiti läbi ka tema elukoht Tartus, XXX (kd I tl 23-26), kus leiti amfetamiini, hulgaliselt minigrippkotte, kaal, kummikindaid, lusikas pulbrilise aine jääkidega (kd I tl 33-35), mobiiltelefon Samsung nr XXX ning sularaha 2000 krooni. Ekspertiisiakt nr AN-717-09/2976 (kd I tl 39-41) kajastab, et A. G., A. T. ja M. J. 13.07.2009. a äravõetud aine on amfetamiin. Ekspertiisiakti nr GE-0906-09/2975 (kd I tl 42-48) kohaselt tuvastas ekspert pakenditelt võetud proovid langevad kokku A. G. ja M. J. võrdlusproovidest määratletud DNA proovidega. Arstliku kohtutoksikoloogi ekspertiisi akt nr 65 (kd I tl 51-52) on ekspert andnud arvamuse, et 1, 3 g puhast amfetamiini on suur kogus ja 5-10 g kanepit on suur kogus. M. J. suhtes on kriminaalasi lõpetatud KrMS § 205 alusel (kd I tl 231-235). Tunnistaja A. T. ütluste kohaselt sai tema amfetamiini M. J. käest. Sai nii 5 g kui ka 10 g kaupa. Tunnistaja sõnade kohaselt mõlemas koguses vähemalt kaheksal korral. 5-10 g kaupa sai ainet kord nädalas või üks kord 4-5 päeva jooksul. Täpset kogust teadis tunnistaja seetõttu, et tal on kodus kaal ja ta kaalus aine üle. Samuti tunnistas A. T. , et helistas M. J. tihedalt, st iga päev. 10 grammi maksis alguses 1800 ja hiljem 1600 krooni. Tunnistaja sõnul müüs ta saadud amfetamiini edasi. A. T. peeti kinni 13.07.2009.a (kd I tl 98-101), mille käigus võeti ära taskust Marlboro suitsupakk milles oli 8 minigrippi pulbriga ja mobiil Nokia 5310 nr XXX. Nimetatud mobiiltelefoni on vaadeldud ja tuvastatud, et A. T. mobiiltelefoni Nokia 5310 (kd I tl 102106) mälukaardile on salvestatud hulgaliselt M. telefoni numbreid nende hulgas ka nr XXX. Tunnistaja A. G. avaldas kohtus, et ta sai amfetamiini M. J. ja ka tema kinnipidamisel temalt äravõetud amfetamiin oli saadud samalt isikult. A. G. peeti kinni 13.07.2009 (kd I tl 116-120) ja temalt võeti ära mobiiltelefon Sony Ericsson nr XXX, mida on kohtueelsel uurimisel vaadeldud (kd I tl 125-129) ja mobiiltelefon Nokia 6151 nr XXX (vaatlus kd I tl 130-135). Tõendist nähtub, et A. G. ja M. J. suhtlesid omavahel ka 13.07.2009.a.. Samuti võeti A. G. ära 12 minigrip kotti marihuaanaga ning 4 valge pulbriga. Jälitusprotokollist, mis kajastab M. J., A. G. ja A. T. vahelisi kõnesid (kd I tl 136-161), nähtub nimetatud isikute vaheline väga tihe ja aktiivne suhtlus. Kokku on alates 2009. a märtsist kuni 13.07.2009.a suheldud enam kui 1000-l korral, mõnel päeval on tehtud üle 10 kõne. Jälitusprotokollist, mis kajastab M. J., A. T. ja A. G. varjatud jälgimist 13.07.2009 (kd I tl 191-192) nähtub, et M. J. andis XXX ees A. G. midagi, viimane sõitis peale seda jalgrattaga ära ning politsei pidas ta kinni ning võttis temalt ära amfetamiini ja kanepit. Jälitusprotokoll 26.05.2010 (kd VIII tl 7-29) tõendab, et Oleg Ivanov on pidevalt suhelnud M. J. Kohus on seisukohal, et M. J. ütluste usaldusväärsuses puudub alus kahelda. Ainuüksi asjaolu, et ta ise on narkootilist ainet käidelnud, ei anna alust lugeda tema ütlusi mitteusaldusväärseteks. M. J. on andnud terve menetluse ajal ühetaolisi ütlusi, tema ütlused on kooskõlas teiste kogutud tõenditega, muuhulgas ka tunnistajate A. T. ja A. G. ütlustega. Samuti on M. J. ütlused kooskõlas informatsiooniga, mis avaldus nii läbi kõneeristuste kui ka

varjatud jälgimise. Samuti on kohtu arvates usaldusväärsed tunnistajate A. T. ja A. G. ütlused. Nimetatud isikute ütlused on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. Kohus on veendumusel, et ülalkäsitatud tõenditega on leidnud tõendamist, et Oleg Ivanov omandas ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohast ja viisil vähemalt 2,02 kilogrammi narkootilist ainet amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mida hoidis enese juures ning mille toimetas ajavahemikul märtsi lõpust 2009.a kuni juuli alguseni 2009.a vähemalt 20 korral vähemalt 100 grammiste kogustena peidetuna Tartu linnas ja maakonnas edasi M. J. Tunnistaja A. U. avaldas kohtus, et temalt võeti 30.08.2009. a ära minigripp kotid koos amfetamiiniga, mille ta oli saanud J. Z., kelle hüüdnimi on „XXX“. J. Z. sai tunnistajale teadaolevalt amfetamiini omakorda Vaksali tänavalt, kuhu tunnistaja J. Z. mitmel korral rolleriga viis. Hiljem sai tunnistaja teada, et J. Z. käis Vaksali tänaval amfetamiini toomas S. V. käest ja sai sealt 100 g amfetamiini, mida J. Z. pakendas koos S. Äratundmiseks esitamisel tundis A. U. ära J. Z. (kd II tl 72-75) ja S. V. (kd II tl 76-79) isikutena kelle kohta ta andis ütlusi. Tunnistaja K. V. ütluste kohaselt müüs tema 2009. a maikuust kuni juulikuuni 2009.a Oleg Ivanovilt saadud amfetamiini. Sama aasta juulis viis Oleg Ivanov ta Tolikuga (Anatoli Flotoviga) kokku, ning edaspidi sai tunnistaja amfetamiini Toliku käest ja sai amfetamiini kuni augusti keskpaigani. Amfetamiini sai tunnistaja enda sõnul iga päev 20-40 grammi kaupa. Amfetamiini üleandmised toimusid Tartu linnas käest kätte ning ka läbi peidikute, mis seisnes selles, et amfetamiin oli pandud suitsupaki sisse. Saadud amfetamiini müüs tunnistaja enda sõnul ööpäevaga läbi. 20 grammi amfetamiini eest pidi ta Olegile maksma 3000 krooni, so iga grammi pealt sai Oleg Ivanov 150 krooni ja tunnistaja teenis ise 100 krooni. Peale seda kui raha oli ära antud sai ta kätte uue koguse. Tunnistaja ütluste kohaselt sai ta kõige rohkem korraga 40 grammi amfetamiini. M. (M. J.) oli tunnistaja teada üks Oleg Ivanovi amfetamiini pakkijatest. On näinud kuidas M. annab Olegile raha. Teab, et üks edasimüüjatest oli S. (S. V.) kes elab XXX tänaval. K. V. peeti kinni 14.09.2009. a (kd II tl 84-86) ja kinnipidamise käigus võeti ära mobiiltelefon Nokia, mida on vaadeldud (kd II tl 87-93) ja tuvastatud, et tel nr on XXX. K. V. elukohas Tartu, XXX (kd II tl 95-97) viidi läbi läbiotsimine ja leiti hulgaliselt Zen ja EMT Sim-kaarte. Samuti leiti K. V. elukohast vihik (II köite tl. 110-111) ja minigrip kilekotid (II köite tl. 112113), milliseid esemeid on ka vaadeldud ja mis viitavad narkootikumidega kauplemisele. K. V. tundis ära Oleg Ivanovi (kd II tl 133-136) isikuna, kellelt sai maist kuni -juulini 2009.a. iga päev 20 grammi amfetamiini. K. V. tundis ära ka Anatoli Flotovi (kd II tl 137-140)isikuna, kellelt sai iga päev 20 grammi amfetamiini 2009.a. juulikuust kuni augusti keskpaigani. K. V. tundis ära M. J. (II köite tl. 150-153) isikuna, kellelt sai kevadel 2009 10 grammi amfetamiini. K. V. tundis ära A. T. ehk L. isikuna, kes müüs samasugust amfetamiini, nagu K. V. sai Oleg Ivanovilt ja Anatoli Flotovilt (kd II tl 154-157). Tunnistaja rääkis samadest asjaoludest ka kohtuistungil. K. V. suhtes lõpetati kriminaalasi KrMS § 205 alusel 26. mail 2010. a (kd II köide tl 178181). Tunnistaja K. P. avaldas kohtuistungil, et ta on saanud amfetamiini K. V, käest. Samuti kinnitas tunnistaja, et ta teab, et K. sai 2009 kevadest kuni suve alguseni amfetamiini Annelinnas elavalt O. iga päev. Tunnistaja ütluste kohaselt sai K. V. ühel korral Oleg Ivanovi käest 30 grammi ainet. Uue koguse ainet sai K. V. tunnistaja sõnul siis, kui vana kogus oli maha müüdud. Tunnistaja sõnul anti ainet üle Veeriku Selveri juures. Raha andis K. V. Olegile. Hiljem hakkas K. ainet tooma Tolik. Tunnistaja kinnitas, et ta on Tolikut näinud ühe

korra. K. P. tundis ära Oleg Ivanovi (kd II tl 188-191) isikuna, kellest sai K. mitmel korral kuni 30 grammi amfetamiini. K. P. tundis ära Anatoli Flotovi (kd II tl 194-197)isikuna, kellelt K. sai amfetamiini. amfetamiini. Jälitusprotokoll 26.05.2010 (kd VIII tl 7-29) tõendab, et Oleg Ivanov on pidevalt suhelnud K. V. Jälitusprotokoll ( kd IX tl. 33-108) kajastab, et perioodil 11.08.2009 -27.08.2009 vestlesid K. V. ja Anatoli Flotov iga päev, vahel ka mitu korda päevas. Kõnedes lepitakse kokku kohtumised ja räägitakse rahast ning ainest. Ühes kõnedest on võimalik aru saada, et K. V. saab aine Marlboro pakist, mis on kännu juures. Kõnedes räägitakse ka , räägivad rahast 5400 krooni. Räägitakse ka kokkusaamistest Illusiooni juures, Rimi ja Aleksandri juures, garaažide juures, Vahi maja juures jne. Kõnedest on nähtav, et suhtlemise lõpus otsib Anatoli Flotov K. V. pingsalt ja saadab ka sõnumi küsimusega, et kus K. V. on. Kohus on seisukohal, et K. V. ütluste usaldusväärsuses puudub alus kahelda. Asjaolu, et tunnistaja on narkootilist ainet käidelnud, ei anna alust lugeda tema ütlusi mitteusaldusväärseteks. K. V. on andnud terve menetluse ajal ühetaolisi ütlusi, tema ütlused on kooskõlas teiste kogutud tõenditega, muuhulgas tunnistaja K. P. ütlustega. Kõnede eristused näitavad, et K. V. on pidevalt suhelnud Oleg Ivanovi ja Anatoli Flotoviga. Narkootilise aine kogus 1,8 kilogrammi amfetamiini on tõendatud K. V. ütlusega. Süüdistatavad Oleg Ivanov ja Anatoli Flotov oma süüd ei tunnista. Kohtus ei esitanud süüdistatavad aga ühtegi asjaolu, mis muudaks K. V. ütlused mitteusaldusväärseks. Samuti ei avaldanud süüdistatavad, et millisel muul põhjusel suhtlesid nad K. V. sellise intensiivsusega ja rääkisid asjadest, millised kajastuvad jälitusprotokollides. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et eespool kajastatud tõendid kinnitavad, et Oleg Ivanov omandas grupis koos Anatoli Flotoviga ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohast ja viisil vähemalt 1,8 kilogrammi narkootilist ainet amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mida hoiti enese juures ning mille süüdistatavad toimetasid ajavahemikul mai keskpaigast 2009.a kuni augustikuu keskpaigani 2009.a iga päev 20-40 grammiste kogustena Tartu linnas edasi K. V. Tunnistaja S.V. ütluste kohaselt sai ta alates 2009.a juunist kuni 29.09.2009.a amfetamiini müügiks Anatoli Flotovi käest. Tunnistaja sõnul sai ta alguses ainet 5 grammi kaupa, hiljem, 10-15 grammi iga päev, siis 20-25 grammi iga päev ning juuli keskpaigast 30 kuni 60 grammi iga päev, vastavalt sellele kui palju turul suutis ainet müüa. Tunnistaja avaldas kohtus ka päevade ja kuude lõikes, millisest konkreetsest ajast ja millistes kogustes ta ainet päevas sai. Kõik kogused müüs tunnistaja enda sõnul keskmiselt ühe päevaga maha. Peale seda kui aine oli müüdud andis tunnistaja raha Anatoli Flotovile ja sai temalt uue aine müügiks. Amfetamiin oli Marlboro suitsupaki sees või sõrmikus. Tunnistaja ütluste kohaselt pani ta aine eraldi väikestesse kottidesse ja müüs 1 grammi kaupa hinnaga 200 – 250 krooni 1 gramm. Telefoni teel leppisid tunnistaja ja Anatoli Flotov kokku millal viimane läbi tuleb ning uue koguse toob. Tunnistaja teadis, et M. (M. J.) all müüs ainet A. T. S. V. elukohas Tartu XXX läbiviidud läbiotsimise (kd II tl 204-211) käigus võeti ära valge pulbriline aine, minigripp kotid, kaal ja lusikad. Samuti võeti ära kaalud, hulk minigripp kotte, valge topsik Glükoos, kilekott kirjega Favora (kd II tl 213-216). Läbiotsimisel võeti ära ka S. V. mobiiltelefonid Nokia 7500, Sony Ericsson C905, Nokia 6500s (kd II tl 217-226). Äratundmiseks esitamisel on S. V. ära tundnud M. J. (kd III tl 28-31) isikuna hüüdnimega „XXX“, kelle kohta ta andis ütlusi.

Tunnistaja A. V. ütluste kohaselt tegeles XXX S. V. (XXX) narkootikumide müügiga. Tunnistaja sõnul sai 2009.a. suvest S. V. amfetamiini Toliku (Anatoli Flotov) käest. Tunnistaja avaldas, et ta on ka ise käinud Stasi palvel Anatoli Flotoviga kohtumas, näiteks Kauburi Kaubamaja taga ja raudteejaama lähedal, ja ainel järel, sest S. ei saanud iga kord välja minna seoses sellega, et talle oli paigaldatud elektrooniline võru. Tunnistaja ütluste kohaselt oli aine pakendatud kas salvrättide sisse või sigareti pakkides. Tunnistaja kinnitas, et Tolikult saadud amfetamiini pakendas S. V. väiksematesse pakenditesse ja müüs seda kodus. Tunnistaja X. X. avaldas kohtus, et on saanud S. (S. V.) käest 2009.a. suve lõpus või sügisel amfetamiini kokku 10 grammi enda tarbeks ning selle eest maksnud kokku 2500 krooni. S. V. osas on kriminaalasi lõpetatud KrMS § 205 alusel (kd III tl 182-186). Kriminaalmenetluse käigus on selgunud, et Anatoli Flotov on kasutanud alates 01.04.2009 kuni 01.10.2009 a. kokku vähemalt 9 erinevat mobiiltelefoninumbrit. Jälitustoiminguga (kd VIII tl 30-92) on teostatud kõnedeeristus Anatoli Flotovi järgmistele mobiiltelefoni numbritele: - XXX, millest nähtub tema suhtlus K. V. ajavahemikul 21.07.2009- 12.08.2009, O. V. ajavahemikul 22.07.2009-12.08.2009, S. V. ajavahemikul 21.07.2009-10.08.2009 (LISA 1); - XXX, millest nähtub tema suhtlus A. V. ajavahemikul 15.08.2009- 09.09.2009, K. V. ajavahemikul 12.08.2009-01.09.2009, O. V. ajavahemikul 13.08.2009-17.09.2009, S. V. ajavahemikul 15.08.2009-12.09.2009 (LISA 2); - XXX, millest nähtub tema suhtlus A. V. ajavahemikul 05.09.2009- 23.09.2009, Andrei Pintšukiga ajavahemikul 31.08.2009-01.10.2009, O. V. ajavahemikul 06.09.2009-01.10.2009, S. V. ajavahemikul 31.08.2009-01.10.2009 (LISA 3); - XXX, millest nähtub tema suhtlus Andrei Pintšukiga ajavahemikul 18.08.2009-26.09.2009, Oleg Ivanoviga ajavahemikul 01.04.2009-07.06.2009 (LISA 4); - XXX, millest nähtub tema suhtlus Oleg Ivanoviga ajavahemikul 29.09.2009-01.10.2009

Anatoli Flotov S. V. ja teatab, et nimetatud isik lülitaks kaks „töötelefoni“ välja, et toimus tulistamine ja neid numbreid hakatakse kontrollima. Kohus on seisukohal, et S. V. ütluste usaldusväärsuses puudub alus kahelda. Asjaolu, et tunnistaja on narkootilist ainet käidelnud, ei anna alust lugeda tema ütlusi mitteusaldusväärseteks. S. V. on andnud terve menetluse ajal ühetaolisi ütlusi, tema ütlused on kooskõlas teiste kogutud tõenditega, muuhulgas tunnistajate A. V. ha X. X. ütlustega. Kõnede eristused ja jälitusprotokollid näitavad, et S. V. on süüdistuses kajastatud perioodil sisuliselt igapäevaselt suhelnud Anatoli Flotoviga. Kohtu arvates sai sellise suhtluse aluseks olla vaid S. V. poolt kirjeldatu narkootilise aine käitlemine. Jälitusprotokollidest nähtu, et Anatoli Flotov ja Oleg Ivanov on samuti süüdistuses kajastatud perioodil pidevas telefoniühenduses. Mitmetest jälituse käigus pealtkuulatud kõnedest on otseselt näha, et Anatoli Flotov ja Oleg Ivanov tegutsesid narkootikume käideldes koos. Muuhulgas kajastab 31.05.2010 jälitusprotokoll (kd VIII tl 126-215, täpsemalt tl 182) 25.09.2009 kell 22.43 Anatoli Flotovi kõnet Oleg Ivanovile. Kõnest saab aru, et Anatoli Flotov on solvunud Oleg Ivanovi peale, kuna Andrei Pintsuk viis ainet S. V., kuigi Anatoli Flotov ise pidanuks ainet S. V. viima. Samal päeval kell 23.27 saatis Anatoli Flotov Oleg Ivanovile järgmise sõnumi; „Miks sa mind niimoodi kõrvale lükkasid“. Kell 23.28 selgitab veel Anatoli Flotov, et tema ju riskib ja sõidab inimese juurde ja et kõik toimub tema selja taga ja palub et Oleg Ivanov lahendaks probleemi. Oleg Ivanov selgitab, et kui isikule on öeldud et ta peab minema punkti „a“ ja see läheb punkti „b“ mis siis tema teha saab. Kohtu arvates pole kahtlust, et Oleg Ivanov ja Anatoli Flotov tegutsesid grupis. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et Oleg Ivanov grupis koos Anatoli Flotoviga omandasid ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohast ja viisil minimaalselt 3,7 ja maksimaalselt 6,9 kilogrammi narkootilist ainet amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mida hoidsid enese juures ning mille toimetas Anatoli Flotov ajavahemikul 05.juuni 2009 kuni 29.09.2009 igapäevaselt järgnevalt Tartu linnas edasi S V.: -

uurimisel teostati ka DNA ekspertiis, mille s on ekspert avaldanus (ekspertiisiakt nr GE-118209/3948, kd III tl 226-230), et kinda pealt võetud proovist ei saa välistada Anatoli Flotovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist, st et segaproovis on esindatud kõikvõrdlusisikul esinevad alleelid. Jälitusprotokoll, mis kajastab Anatoli Flotovi (kd VIII tl 105-107) liikumist 02.09.2009 tõendab, et kell 21.30 fikseeriti mööda Puiestee tänavat Tartu linnas, sõitmas Mitsubishi Pajero reg nr XXX, mida juhtis Anatoli Flotov ja kõrvalistmel tundmatu mees. Kell 21.36 peatus Mitsubishi Pajero reg nr XXX Tartus Roosi tänaval elektrijaama hoone (millel kiri „ERGO PETAB“) kõrval asuval sissesõiduteel. Nimetatud tee oli Roosi tn poolt vaadates umbes 10 meetri kauguselt tõkestatud suurte maakivide ning teega risti asetsevate raudbetoonist postidega. Fikseeriti, et vähemalt üks isik toimetas midagi väljas maasturi vahetus läheduses eelnevalt mainitud tõkke juures. Kell 22.00 suundus Mitsubishi Pajero reg nr XXX, milles viibis endiselt Anatoli Flotov ja tundmatu mees Roosi tänavalt Puiestee tänavale. Kell 22.07 peatus auto Tartu Kaunase pst XXX maja läheduses, kus Anatoli Flotov ja teine autos olnud mees vestlesid. Mõne aja pärast väljus tundmatu mees ning suundus Kaunase pst maja nr XXX trepikotta korteritega XXX (kriminaalasjas on tuvastatud, et Oleg Ivanovi elukoht on Tartus XXX ). Kell 22.25 fikseeriti Mitsubishi Pajero reg nr XXX pargituna seismas Tartus XXX maja juures (kriminaalasjas on tuvastatud, et nimetatud kohas elas S. V.). Kell 23.06 väljus Anatoli Flotov koos ühe tundmatu naisterahvaga XXX majast, istusid autosse ning alustasid sõitu. Kell 23.11 peatus Mitsubishi Pajero reg nr XXX Rebase tn 10 Rimi kaupluse parklas s/a Audi A6 reg nr XXX lähedal. Audist väljus tundmatu mees (vanus 30a, kasv 175 cm, keskmise kehaehitusega, peas must nokamüts, seljas tumedad dressid) ning istus Mitsubishi Pajero reg nr XXX tagaistmele ja kohaselt jätkati sõitu. Kell 23.15 väljus sõiduautost Tartus Pikk 19 maja juures naisterahvas. Anatoli Flotov ja tundmatu meesterahvas jätkasid koheselt sõitu. Kell 23.19 peatus Mitsubishi Pajero reg nr XXX Tartu Puiestee XXX maja ees, kus Flotov välju autost ja sisenes elamusse. Kell 23.31 peatus Uus ja Raatuse tn ristmiku läheduses. Kell 23.35 peatus Mitsubishi Pajero reg nr XXX Tartu kalda tee 1C asuva Eedeni kaubanduskeskuse parklas, kus mõne minuti pärast väljus autost tumedates riietes meesterahvas ning suundus jalgsi Emajõe poole. Umbes 4 minuti pärast saabus nimetatud tundmatu tagasi ning istus auto tagumisele istmele. Eespool kajastatud jälitusprotokollis olev informatsioon viitab otseselt asjaolule, et 02.09.2009.a. tegutsesid narkootilise aine käitlemisel koos Anatoli Flotov ja Oleg Ivanov. Esmalt peideti mingi kogus ainet Roosi tänaval asuva elektrijaama juurde, seejärel jaotati amfetamiini diileritele, muuhulgas S. V. Kohus on seisukohal, et eespool käsitletud tõendid kinnitavad, et Oleg Ivanov ja Anatoli Flotov omandasid ebaseaduslikult koos grupis tuvastamata ajal, kohast ja viisil vähemalt 19,4 grammi narkootilist ainet amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures kogus, mida hoidsid enese juures ning mille toimetasid ja peitsid 02.09.2009.a. kella 21.30 ajal sõidukiga Mitsubishi Pajero, registrimärgiga XXX, Tartu Roosi tänaval asuva elektrialajaama hoone kõrval oleva sissesõidu teele, teega risti olevate raudbetoonpostide juurde. Tartumaal XXX kinnistu kui sündmuskoha vaatlusel (kd VII tl 125-135) leiti Viljakuivatist 02.10.2009.a. teenistuskoera abil Konsumi kilekott, milles väiksem kilekott ja sinise-valge kirju riidetükk, milles kaks sinise-valge kirjut kokkumätsitud riiet, mis omakorda keskelt suletud teibiga (pakend nr SK1).

Tunnistaja O. V. avaldas kohtus, et ta tunneb Anatoli Flotovit 2009.a. suve algusest. Tunnistaja väitis kohtus, et on andnud kohtueelsel uurimisel Anatoli Flotovi vastu ütlusi uurijate survel ja ta loobus nendest ütlustest kohtus. Seetõttu ei saa tunnistaja ütlusi pidada usaldusväärseteks ja kohus ei saa selles episoodis arvata ütlusi tõendikogumisse. Samas on aga O. V. 02.06.2010.a. juhatanud ütluste ja olustiku seostamisel uurijad viljakuivati juurde, kus oli varem käinud koos Anatoli Flotoviga (kd V tl 163-168). Äratundmiseks esitamisel tundis O. V. ära ka Oleg Ivanovi (kd V tl 153-156). Kohus uuris XXX kinnistult leitud esemete vaatlusprotokolliga (kd VII tl 136-139). Asitõenditeks on kilekotid ja riidetükkidesse pakitud pakid. Kilekott Konsum on pakendatud pakendisse 1SK1, sinise-valgekirju riidetükk pakendisse 2SK1, sinise-valgekirju kokkumässitud riie, mis suletud teibiga pakendisse 3SK1 ja teine pakendisse 4SK1 ja väiksem läbipaistev kilekottpakendisse 5 SK1. Narkootilise aine ekspertiisiaktis AN-1042A-09/4082 (kd VII tl 143-146) kajastatud eksperdiarvamus tõendab, et Viljakuivatist leitud aine (üks pakend 3SKI) massiga 100, 5 g sisaldab amfetamiini 52%, so puhast ainet 38,4 g ja (teine pakend 4SKI) massiga 99,4 g sisaldab amfetamiini 47%, so puhast ainet 34,3 g amfetamiini. Anatoli Flotovi maasturist leitud pulber (fooliumis ja mustas kindas) massiga 39,0 g (pakend 6TAL) sisaldab amfetamiini 46 % so puhast ainet 13,2 g. Samuti tuvastati kaalul (3TAL, maasturist) ja purgis (5TAL, maasturist) amfetamiini jäljed. Ekspertiisiaktis AN-1042B-09/4082 (kd VII tl 147-149) kajastatud eksperdiarvamuse kohaselt pärinesid amfetamiin pakendist 4SKI (kuivati) ja pakendist 6TAL (Anatoli Flotovi maasturist leitud) samast valmistamiskogusest. Pakendis 1R3 (Roosi tänavalt leitud) aine ja pakendis 3SKI (kuivati) leitud aine pärinevad samast laborist kui pulber pakendis 4SKI (kuivati) ja pakendis 6TAL (Anatoili Flotovi maasturist), kuid erinevatest valmistamiskogustest. Kohus on seisukohal, et eespool kajastatud ekspertiisiaktides väljendatud eksperdiarvamuste põhjal on alus seisukohale, et amfetamiin, mida Oleg Ivanov ja Anatoli Flotov käitlesid 2009.a. kevadest kuni sügiseni on pärit ühest laborist. Samas lükkab antud ekspertiis ümber Anatoli Flotovi versiooni, et tema käitles viljakuivatist pärinevat ainet, kuna vastavalt antud ekspertiisile oli maasturist leitud aine ja kuivatist leitud aine erinevatest valmistamiskogustest. Sõrmejäljeekspertiisi SS-0478-09/4083 (kd VII tl 151-154) käigus on tuvastatud, et 02.10.2009 Mitsubishi Pajerost leitud kilekotil Oriflame (pakend 5TAL) on Anatoli Flotovi parema käe nimetissõrme jälg. Antud kilekotti oli pakendatud läbipaistev purk Daržoviu salotos. Narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr AN-164-10/625 (kd VII tl 160-162) kinnitab, et amfetamiin pakendist nr 1AT (13.07.2009 A. T. ära võetud amfetamiin Marlboro pakis), 1A (A. T. elukoha läbiotsimisel ära võetud), 4AG (13.07.2009 A. G. ära võetud aine) ja 1M (13.07.2009 M. J. ära võetud aine) pärinevad ühest valmistamiskogusest. 1R3 (Roosi tn) ei pärine samast valmistamiskogusest, millest pärinevad 1AT, 1A, 4AG ja 1M, kuid võivad pärineda sama labori erinevatest valmistamiskogustest (partiidest). Anatoli Flotov peeti kinni (kd XII tl 207-209) 01.10.2009 kell 22.35 Tartus XXX maja ees ja temalt võeti ära muuhulgas sularaha (350 krooni, 20 euri, 5 Läti latti) ning hulgaliselt maksekorraldusi nende seas 14.08.2009 ülekanne T. T. 24 000 krooni selgitusega“ Auto eest“. Kinnipidamisel võeti Anatoli Flotovilt ära ka terve rida asitõendeid, milliseid on vaadeldud ja

kohtu poolt uuritud (kd XII tl 214-218,tl 221-225, tl 226-240, kd XIII tl 5-11, kurikas tl 1618, telefonid tl 19-35,foolium ja kummikindad tl 36-40, minigrip kilekott, plekist suitsukarp tl 41-43, töökindad tl 44-45, lepingud jt dokumendid tl 46-57, sõiduauto Mitsubishi Pajero tl 5862. Jälitusprotokoll (kd VIII tl 216-250) kajastab, et 14.09.2009 kell 14.01 helistab Oleg Ivanovile tundmatu meesterahvas. Kõnest nähtub, et ta soovib Ivanovi juhtimisel tööle hakata. Ivanov lubab saata oma inimese, et see vaataks mehe silmad üle, kontrollimaks kas viimane on narkotarvitaja. 24.09.2009 kell 8.20 küsib S. M. kas Oleg andis raha auto(Opel) ümbervormistamiseks. Ivanov kinnitab et andis.25.09.2009.a. kell 8.43 Ivanovi kõne tundmatu mehega. Ivanov teatas, et saabus Tartusse koormaga (ilmselt ainega) ja et leidsid need kärnased koerad ülesse (Kohtla Järve peksmisest). Ja teatab, et selle koha pealt ei midagi uut. Meesterahvas vastab irooniliselt ja, et vastasid, et „ei tea midagi, vabandage ajasime segi“ Jah. Ivanov kinnitab seda. 29.09.2009 kell 11.51 Ivanovi kõne S.M. arutavad Pintšuki, et sai millegagi hakkama linna peal (tulistamisest). 29.09.2009 kell 17.27 kõned Ivanovi ja S.M. vahel puudutavad Pintšuki ja XXX käiku politseisse. Kus nad tegid avalduse ärandamise kohta. Ivanov tunneb huvi kas nad on politseist juba välja tulnud. M. hoiab telefoni teel Ivanovi kursis. Jälitusprotokolli, mis kajastab Oleg Ivanovi ja Anatoli Flotovi vahelisi salaja pealtkuulatud kõnesid (kd IX tl 1-9), kohaselt rääkis 01.10.2009. a, seega ( so Ivanovi ja Flotovi kinnipidamise päev) kella 17.00-21.10 Ivanov räägib Flotoviga ning otsib Pintšuki, Kell 18.28 ütleb Oleg Flotovile, et on juba Jõhvis. Flotov teeb ettepaneku kohtuda XXX garaaži juures, kuid lepivad hoopis teise koha. Kell 20.03 teeb Flotov ettepaneku sõita otse ja et Oleg jätaks auto ning nad sõidaksid Flotovi autoga sinna. Oleg ei viitsi autot jätta. Kell 21.10 lepivad kokku, et lähevad sööma jäätist ning kebabi. Oleg Ivanov peeti kinni 01.10.2009.a (kd XII tl 1-3) kell 22.25 Tartu linnas Kaunase XXX juures. Kinnipidamise protokollist nähtub, et Oleg Ivanov püüdis põgeneda ning eiras politsei korraldust peatuda. Ivanov rammis mitut sõidukit tekitades viimastele vigastusi. Kuna Ivanovi auto oli ka vigastatud siis oli Ivanov sunnitud peatuma. Kinnipidamisel võeti ära 01.10.2009 teiste esemete seas mobiiltelefon Nokia 2630 IMEI-koodiga 352066027364897 ning milles Tele2 SIM-kaart. Lisaks sellele võeti kinnipidamisel ära Oleg Ivanovi mobiiltelefon NOKIA E51 (kd XII tl 5-7), nr XXX, mobiiltelefon Nokia 2630, nr XXX (kd XII tl 9-12). Oleg Ivanovi elukohas Tartus XXX (kd XII tl 14-18) toimunud läbiotsimisel võeti ära hulgaliselt mobiiltelefone ning sim kaarte nende seas mobiiltelefon Nokia 2610 IMEI-koodiga 353967011519181, milles Tele2 SIM-kaart. Samuti võeti ära S. I. tel nr XXX, sularaha 13 500 krooni, plastkarp Glükoosiga, tühjad minigrip kotid (51 tükki), LCD teler Philips maksumusega 15999 krooni (kd XII, tl 45-63). Äravõetu esemed on tunnistatud asitõenditeks ja neid on vaadeldud: Nokia 6300 (kd XII tl 19-24), mis vastab nr XXX; Nokia 2610 (kd XII tl 26-28), vastab telefoni number XXX; Samsung SGH-E630 (kd XII tl 30-31). Samuti otsiti läbi Oleg Ivanovi kasutuses olnud sõiduauto Peugeot XXX (kd XII tl 71-73), millest võeti ära sularaha 8000 krooni, Sim kaardi ümbris nr XXX, lõhnakuusk millel nr XXX ning 105 eurot, 30 leetu litti ja 1516 eesti krooni, 2 kasutatud kummikinnast (kd XII tl 87-95). Sõiduauto Peugeot XXX vigastused on fikseeritud vaatlusprotokollis (kd XII tl 97-102).

Kohtueelsel uurimisel teostati läbiotsimine ka XXX kinnistul (kd XII tl 108-114), mille käigus Oleg Ivanovi poolt kasutatud toast leiti 130 minigripp kilekotti ja kõrvalhoonest leiti 10 grammi kanepit (kd XII tl 115-116). Kohus on seisukohal, et eespool kajastatud tõendid kogumis kinnitavad veenvalt nii Oleg Ivanovi kui ka Anatoli Flotovi poolt koos grupis tegutsemist ja narkootilise aine käitlemist Läbiotsimistel ja kinnipidamistel on ära võetud hulgaliselt mobiiltelefone ja kõnekaarte, millised asjaolud viitavad sellele, et kinnipeetud isikud üritasid varjata oma tegevust, so narkootilise aine käitlemist, vastasel juhul ei oleks neid telefone ja kõnekaarte nii palju vaja. Politsei poolt ära võetud minigrip kilekotid, kaalud, kummikindad, glükoos viitavad samuti narkootilise aine käitlemisele. Kõik need esemed on ära võetud Ivanovilt ja Flotovilt. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas kogutud tõenditega kogumis on tõendamist leidnud, et Oleg Ivanov ja Anatoli Flotov omandasid ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohast ja viisil vähemalt 238,88 grammi narkootilist ainet amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mille nad toimetasid 01.10.2009 sõidukiga Mitsubishi Pajero, registrimärgiga XXX Ida-Virumaalt Tartu maakonda. Antud narkootilise aine kogusest peitis Anatoli Flotov 199,88 grammi amfetamiini Tartu maakonda XXX kinnistul asuvasse viljakuivatisse ning 39 grammi võeti politsei poolt ära Anatoli Flotovi 01.10.2009.a kinnipidamise ning sõiduauto Mitsubishi Pajero, registrimärgiga XXX läbiotsimise käigus. Tunnistaja R. K. ütluste kohaselt sai ta narkootikume Oleg Ivanovi käest. Tunnistaja kinnitas, et 29.09.2009.a sündmustest röökides, et ka sel päeval kui ta kohtus Oleg Ivanoviga andis tunnistaja temale narkoraha. Narkootikume sai R. K. enda sõnul Oleg Ivanovilt alates 2009 a suve algusest kahel korral vähemalt 50 g ja ühel korral 100g. Tegemist oli amfetamiiniga. Tunnistaja sõnul peitis Oleg Ivanov aine kohta, milline oli varem kokku lepitud. Selleks kohaks oli koht Emajõe ääres. Tunnistaja ütluste kohaselt sai ta Oleg Ivanovilt narkootilist ainet hinnaga 100 krooni 1 gramm. Tunnistaja sõnul toimus raha üleandmine toimus üks kord Eedeni juures üleval baaris ja samuti hotelli juures uue rajooni lõpus. Tunnistaja sõnul andis tema Oleg Ivanovilt saadud aine A. T. ja S. T. müügiks. Tunnistaja sõnul oli Anatoli Flotov Oleg Ivanovi parem käsi, kes sõitis ja jälgis, et ei oleks probleeme. Samuti kinnitas tunnistaja, et Anatoli Flotov kogus raha nende inimeste käest, kes nende heaks müüsid amfetamiini ja kanepit. Kohtus kirjeldas R. K. konkreetset olukorda kaubanduskeskuses Eeden, kus Anatoli Flotov andis Oleg Ivanovile rulli keeratud raha. Tunnistaja arvates oli raha kindlasti üle 10 000 krooni. Kokku oli tunnistaja näinud raha andmist kahel korral. Samuti kinnitas tunnistaja, et raha üleandmisel oli juttu sellest, et tegemist on narkorahaga. Kohtuistungil avaldas R. K., et kogu käive ja kogu raha saabus Oleg Ivanovi kätte, kes kogus raha ja otsustas, mida selle rahaga teha. Tunnistaja rääkis ka sellest, et tahtis load ära teha ja tahtis autot ja pöördus selliste soovidega Oleg Ivanovi poole, kes lubas seda kõike K. organiseerida. Samuti avaldas tunnistaja, et ta teab, et Andrei Pintšuk müüs kanepit. Tunnistaja sõnul ükskord õhtul helistas talle Oleg Ivanov ja ütles, et tahab K. tutvustada ühte inimest. R. K. ütluste kohaselt läksid nad Oleg Ivanoviga kohe õhtul kell 22.00 ajal ABC kaupluse juurde. Nendega koos oli neiu S.. Tunnistaja sõnul andis tema Oleg Ivanovile raha kassasse amfetamiini eest ja peale seda sõitis kohale pruuni sõiduautoga Ford Andrei Pintšuk ja Oleg Ivanov ütles, et tema kinkis Andrei Pintšukile selle auto. Tunnistaja sõnul saigi ta seal autos Andrei Pintšukiga tuttavaks ja seal suitsetasid nad ära ühe kanepi suitsu ning Oleg Ivanov andis Andrei Pintšukile kanepi käbid. Tunnistaja sõnul võis seal olla 5-10 g. Andrei Pintšuk oli sel korral öelnud, et kanepi müük läheb halvasti. Pärast seda kui R. K. jäi Oleg Ivanoviga kahekesi, siis oli viimane tunnistajale öelnud, et oleks tarvis, et tema ka müüks amfetamiini. Oleg Ivanov oli öelnud, et tunnistaja peaks kohtuma V., kes annab ka mõned inimesed, kellele ta müüb. R. K. kinnitas,

et ta nägi kuidas Oleg Ivanov andis Andrei Pintšukile kanepit. R. K. teadis ka seda, et R. G. oli Oleg Ivanovile võlgu üle 10 000 krooni. Tunnistaja ütluste kohaselt suhtles tema Oleg Ivanoviga seoses sellega, et viimane andis tunnistajale narkootikume. R. K. sõnade kohaselt tegelesid Oleg Ivanov ja Anatoli Flotov narkootikumidega, kusjuures nad andsid narkootikume müügiks kumbki oma vahendajatele. Tunnistaja arvamuse kohaselt Oleg Ivanov organiseeris narkootikumide kaubandust, hoidis narkootikumidest saadud raha ja otsustas selle kasutamise üle. Anatoli Flotov organiseeris narkootikumid vahendajatele ja viis saadud raha Oleg Ivanovile. Tunnistaja teadis ka seda, et Anatoli Flotovilt sai ainet S. V. Äratundmiseks esitamisel tundis R. K. (kd VII tl 28-31) ära Andrei Pintšuki isikuna, kelle kohta andis ütlusi. Samuti tundis ära R. K. Anatoli Flotovi (kd VII tl 32-35) isikuna, kes oli Oleg Ivanovi sõber ning kes käis S. V. juures kodus ning kelle kohta on andnud ütlusi. R. K. tundis ära ka Oleg Ivanovi (kd VII tl 36-39) isikuna kellega koos kandis karistust vanglas ning kelle kohta andis ütlusi. R. K. ütluste olustikuga seostamisel ( protokoll kd VII köite tl. 72-83) juhatas R. K. toimingus osalejad Tartu Ropka teelt vasakule jääva sissesõiduteele (XXX ja XXX territooriumide vahelisele teele) ja selgitas, et seda teed pidi edasi Emajõe ääres, sai ta kahel korral Oleg Ivanovilt peidetuna 50 grammi amfetamiini (foto nr 13), edasi veel 60 meetri kaugusele Emajõe suunas (elektrijaama ja XXX vahel) kraapis lume alt välja autorehvi ja selgitas, et sealt autorehvi seest sai ta 2 korral Ivanovilt 50 grammi amfetamiini. (foto 14, 15, 16). Rahu 15 Tartu juures parklas sai ühel korral Ivanovilt 100 grammi amfetamiini (foto 17,18). Tunnistaja S. V. kinnitas kohtus, et Andrei Pintšukiga tutvustas teda Anatoli Flotov. Taheti, et Andrei Pintšuk hakkaks narkootikume müüma Tartus. Tunnistaja kinnitas, et kui ta Andrei Pintšuki nägi, siis oli viimasel käes 100 g marihuaanat. Selle müümisega tekkisid Andrei Pintšukil raskused ja ka võlg. Samuti teadis tunnistaja, et peale seda andis kas Anatoli Flotov või Oleg Ivanov Andrei Pintšukile 100 grammi amfetamiini ja viimane tuli tunnistaja juurde ning palus abi müümisel. S. V. kinnitas, et ostis Andrei Pintšukilt 2 korda 20 grammi amfetamiini. Tunnistaja teadis, et ka seda raha ei maksnud Andrei Pintšuk Oleg Ivanovile ära. S. V. kinnitas, et alates 2009. a augustist hakkas R. K., kes istus varasemalt Oleg Ivanoviga koos vangis, müüma Oleg Ivanovilt saadud amfetamiini. R. K. oli kaasas augustis 2009. a 100 grammi amfetamiini, mille ta oli Oleg Ivanovilt saanud. Tunnistaja kinnitas, et tema aitas ainet müügidoosideks pakendada. Ka R. K. palus abi amfetamiini müümisel. Tunnistaja kinnitas, et ostis R. K. 2 korda 10 grammi. 10 grammi eest andis 2000 krooni. S. V. kinnitas, et perioodil 2009.a augustist kuni septembrini oli R. K. kogu aeg amfetamiini müügiks. Tunnistaja avaldas ka seda, et kõik isikud kelle kohta ta ütlusi andis, allusid Oleg Ivanovile ning viimane kontrollis kõigi nende tegevust Tartus. Tunnistaja kinnitas ka seda, et kui tal oleks tekkinud amfetamiini müümisega probleeme, siis oleks ta Tolikult abi saanud, st et temal oli nö „katus“. Andrei Pintšuk peeti kinni (kd XIII tl 140-142) 16.10.2009 kell 15.00 ja kinnipidamisel võeti ära Zen SIM-kaart, millele vastab nr XXX, Nokia 1600 vastab nr XXX, Diil SIM-kaart, 2 paberilehte ja KÜ XXX näidukaart, l Zen SIM-kaart (XIII köide tl. 148-163). Andrei Pintšuki elukoha Tartus XXX läbiotsimisel (kd V tl 3-18) leiti muuhulgas elektronkaal, minigrip kilekotid, kummikindad, glükoos, hulgaliselt erinevaid võtmeid ja jalgrattad. Nimetatud asitõendeid on vaadeldud (kd V tl 24-30).

Ekspertiisiaktist nr AN-473-10/1652 (kd V tl 33-35) nähtub, et XXX Tartus läbiotsimise käigus äravõetud purgilt ja kaalult leiti THC (kanepi) jälgi ning kummikinnastelt amfetamiini jälgi. Kohus uuris ka AS MC Kasiinod registreerimisandmed (kd V tl 112-115), millelt on näha, et kasiinos olid 29.09.2009 kell 14.40 S. V. ja 14.54 Anatoli Flotov. Asitõendi vaatlusprotokoll – MC Kasiinod AS Sõpruse mängusaali video CD plaadil (kd V tl 116-123) on näha, kuidas S. V. annab Anatoli Flotovile midagi väikesemõõtmelist, mille Anatoli Flotov paneb rahakotti. Kriminaalmenetluse käigus (jälitusprotokoll kd VIII tl 1-6, tl 93-104)) on selgunud, et Andrei Pintšuk on kasutanud alates 18.05.2009 kuni 01.10.2009 a. kokku vähemalt 2 erinevat mobiiltelefoninumbrit. Jälitustoiminguga on teostatud kõnedeeristus Andrei Pintšuki järgmistele mobiiltelefoninumbritele XXX ja XXX. Kõnedeeristusest tuleneb, et Andrei Pintšuk on suhelnud R. K., Anatoli Flotovi, Oleg Ivanovi, A. V., Aleksei Bajevi ning S. V. ja S. M.. Läbiviidud kõneeristustest nähtub tihe suhtlus tunnistajate ja süüdistatavate vahel mis haakub ja kinnitab tunnistajate ütlusi käideldud narkootilise aine kohta just tunnistajate poolt nimetatud ajavahemikel. 31.05.2010.a jälitusprotokoll (kd VIII tl 126-215) kajastab Oleg Ivanovi ja R. K. vahelisi kõnesid 21.09.2009. Samal päeval helistab korduvalt (6 korda) Oleg Ivanovile ka Anatoli Flotov. Kell 23.39 saab Flotov Ivanovi kätte ning lepivad kokkusaamise kokku Ülikooli juures jõe ääres. Flotov teatab, et on Stasi juures. Samuti on fikseeritud veel hulgaliselt kõnesid järgnevatel päevadel Pintšuki, Flotovi ja Ivanovi vahel. 22.09.2009 kell 17.45 Flotovi ja Ivanovi vahel vestlus, kus Flotov teatab et vestleb Taskus Skin-iga. Teatab, et Skin ootab juba ammu Ivanovi. Ivanov küsib kas tagumik on juba paljas. Flotov teatab, et mendid on lähedal ja läheb sealt ära. Lepivad hiljem kokkusaamise kokku. Mitu kõnet K. ja Pintšukiga 23.09.2009. 13.30 Oleg Ivanov küsib Pintšukilt kas auto (so Opel) sai ümbervormistatud. Ivanov küsib kuna Tolik tuleb tagasi. Jälitusprotokoll (Andrei Pintšuki, K. salajane pealtkuulamine, kd IX tl 109-160) kajastab järgmist: 29.09.2009 helistab Pintšuk Flotvile ja tahab, et viimane viiks kellegi koju kuid Flotov ütleb, et sõidab Kohtla-Järvele ning ei saa viia. Õhtul kell 19.50 palub Pintšuk, et K. küsiks S., kas viimane võttis oma kaalud ära, S. vastas et võttis ära. Lepivad kohtumise kokku. 29.09.2009 kell 22.21 kõne Pintšuki ja Savenkovi vahel viimane tunneb huvi kas Pintšuk on valmis ja ega hiljaks ei jää. 29.09.2009 kell 23.44 Pintšuk räägib P. P. ja S. T. asjadest, küsis kas T. rääkis kellegagi kes lõhkus klaasi ära.12.10.2009 kell 14.52 arutab Pintšuk tundmatuga mis Kohtla Järvel juhtus, et XXX sai rohkem kui XXX. Kohus on seisukohal, et tunnistajate R. K. ja S. V. ütlused on usaldusväärsed, kuna nad on andnud terve menetluse ajal ühetaolisi ütlusi, nende ütlused on kooskõlas teiste kogutud ja eespool käsitletud tõenditega. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud, et Oleg Ivanov grupis koos Andrei Pintšukiga omandasid ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohast ja viisil vähemalt 5-8 grammi narkootilist ainet marihuaanat, s.o narkootilist ainet suures koguses, mida hoidis grupis koos Andrei Pintšukiga suvel 2009.a Tartu linnas ehituskaupluse ABC juures enese juures ning millest andis Andrei Pintšuk suvel 2009.a Tartu linnas ehituskaupluse ABC juures R. K. edasi 1 grammi narkootilist ainet marihuaanat.

Samuti on kohtu arvates tõendamist leidnud, et Oleg Ivanov grupis koos Andrei Pintšukiga omandasid ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohast ja viisil vähemalt 100 grammi narkootilist ainet marihuaanat, s.o narkootilist ainet suures koguses, mida hoidis grupis koos Andrei Pintšukiga enese juures ning septembris 2009.a Tartu linnas. Kriminaalasjas kogutud ja eespool analüüsitud tõenditega on tõendatud, et Oleg Ivanov grupis koos Andrei Pintšukiga omandasid ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohast ja viisil vähemalt 100 grammi narkootilist ainet amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mida hoidis grupis koos Andrei Pintšukiga septembris 2009.a Tartu linnas enese juures ning millest toimetas Andrei Pintšuk septembris 2009.a kahel korral Tartu linnas vähemalt 20 grammi ( kokku 40 grammi) narkootilist ainet amfetamiini edasi S. V. Kohus on veendumusel, et tõendatud on ka see, et Oleg Ivanov grupis koos Andrei Pintšukiga omandasid ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohast ja viisil vähemalt 100 grammi narkootilist ainet amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mida hoidis grupis koos Oleg Ivanoviga enese juures ning septembri lõpus 2009.a Tartus linnas. Tunnistaja R. K. ütlustega, mida kinnitavad ka teised kriminaalasjas kogutud tõendid on leidnud tõendamist, et Oleg Ivanov omandas ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohast ja viisil vähemalt 200 grammi narkootilist ainet amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mida hoidis enese juures ning mille toimetas ajavahemikul suvest 2009.a kuni septembri lõpuni 2009.a 2 korral vähemalt 50 grammi ja ühel korral vähemalt 100 grammi, kokku vähemalt 200 grammi, narkootilist ainet amfetamiini Tartu linnas edasi R. K. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3’ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Ekspertiisiakt nr 56 (kd VII tl 167-172) kinnitab, et kogused, mida süüdistatavad käitlesid saab lugeda suureks koguseks. Muuhulgas on eksperdiarvamuses kirjas, et kirjanduse andmetel on amfetamiini tavaline üksikannus 5-15 mg ja narkootiliseks joobeks kasutatav annus keskmiselt 130 mg. Päevane annus võib sagedasel kasutajal olla kuni 200 mg ning eriti tugeva sõltuvuse korral kuni 2000 mg. Seega piisab kümnele inimesele toime tekitamiseks 50150 mg ja narkojoobe tekitamiseks 1300 mg amfetamiinist. Samuti on avaldanud ekspert tuginedes kirjanduse andmetele, et kanepi (marihuaana) tavaline narkojoovet tekitav annus on umbes 0,5 – 1 g. Seega piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 5-10 g kanepist. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Oleg Ivanov, Anatoli Flotov ja Andrei Pintšuk on omandanud, hoidnud ja edasi andnud narkootilisi aineid suures koguses. Oleg Ivanovile, Anatoli Flotovile ja Andrei Pintšukile on esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 1 p-de 1 ja 2 järgi, seega narkootilise aine suures koguses omandamises grupi poolt suure varalise kasu saamise eesmärgil ning kuritegeliku ühenduse poolt ja isikuna, kes on varem toime pannud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. Kriminaalasjas on vastus päringule narkootiliste ainete hindade kohta (kd XVII tl 1). Süüdistuskõnes märkis prokurör, et tuginedes süüdistuses esitatud narkootilise aine kogustele

ja eespool viidatud tõendile narkootiliste ainete hindade kohta, teenisid süüdistatavad narkootilise aine müügist tulu minimaalselt 1 059 000.- krooni ja maksimaalsel 1 604 400.krooni. Kohtueelse uurimise käigus äravõetud narkootilise aine maksumus oleks olnud minimaalselt 25 828.- krooni ja maksimaalselt 46 490, 40 krooni. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-18-08 analüüsinud KarS § 184 lg 21 p 1 normatiivset koosseisutunnust suurt varalise kasu eesmärki ja on märkinud muuhulgas järgmist: „ KarS § 184 lg 21 p-s 1 sätestatud varalise kasu saamise eesmärk kujutab endast subjektiivset koosseisutunnust, mis iseloomustab toimepanija teadvuse tasandil tema käitumise sihte. Varalise kasu saamise eesmärk näitab subjektiivse koosseisutunnusena kavatsetust narkootilise aine edasise käitlemise suhtes. Koosseisutüüpide aspektist kujutab KarS § 184 lg 21 p-s 1 ette nähtud kvalifitseeritud koosseis endast n.n mittekongruentset süüteokoosseisu, kus toimepanijal subjektiivselt esinev eesmärk ulatub objektiivsetest koosseisutunnustest kaugemale. Seega ei lange kõnealuse süüteokoosseisu puhul objektiivsed ja subjektiivsed tunnused kokku, vaid subjektiivsest küljest tuleb täiendavalt tuvastada varalise kasu saamise eesmärk, millele koosseisu objektiivses küljes aga vaste puudub.“ Samuti on kriminaalkolleegium sama s lahendis märkinud, et varalise kasu saamise eesmärgi puhul on nõutav KarS § 16 lg-s 2 sätestatud kavatsetus. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-38-11 8. juunist 2011.a on kolleegium tõdenud, et käideldud narkootilise aine kogus iseenesest ei tõenda veel seda, et kuritegu on toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil. Küll võib see kogumis teiste tõenditega olla oluliseks suure varalise kasu saamise eesmärgi olemasolule viitavaks faktoriks, sest reeglina ei ole eluliselt usutav, et narkootilist ainet, mille kogusest piisaks narkojoobe tekitamiseks sadadele ja tuhandetele inimestele, valmistatakse või omandatakse enda tarbeks või varalist kasu taotlemata. Otsuses on asutus seisukohale, et ei piisa üksnes narkootilise aine koguse ja selle maksumuse tõendamisest, vaid välja tuleb selgitada isikute tegevuse tegelikud eesmärgid. Kohus, uurinud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid, peab möönma, et ilmselgelt oli kolme süüdistatava tegutsemise läbi saadav tulu narkootilise aine müügist märkimisväärne, kuid kriminaalasjas ei ole ei kohtueelsel uurimisel ega ka kohtus ristküsitlemisel õnnestunud välja selgitada kui suurt varalist kasu reaalselt saadi ja kui suurt kasu taotleti. Narkootilise aine suures koguses käitlemisena suure varalise kasu saamise eesmärgil on alust süüdistatava tegevust kvalifitseerida juhul, kui asjas on leidnud tuvastamist, et käitlemise tulemusena soovisid süüdistatavad teenida mitte ainult rahalist kasu, vaid saada seda vähemalt KarSRS § 8 p-s 2 sätestatud määras. Kohus on seisukohal, et sellisel juhul peab prokuratuur kohtuliku uurimise käigus kohtule esitama tõendid, mis annaksid aluse hinnata ja tuvastada, millist rahaliselt hinnatavat varalist kasu süüdistatavad taotlesid. Käesoleval juhul saab kohus küll kohtule esitatud tõendist ja kohtu poolt tuvastatud narkootilise aine koguste alusel arvutada, milline võis olla võimalik tulu, mida Oleg Ivanov koos Anatoli Flotovi ja koos Andrei Pintšukiga said, kuid kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, millised olid süüdistatavate käitumise sihid. Samuti on kohus läbi tõendite eespool kajastatud analüüsi tuvastanud, et süüdistatavad tegutsesid koos ühise tahtlusega. Oleg Ivanovi tegevus väljendub nii tunnistajate ütluste kohaselt kui ka kriminaalasjas kogutud muude tõendite alusel ( muuhulgas jälitusprotokollid, kus kajastub Oleg Ivanovi pidev kursisolek Anatoli Flotovi ja Andrei Pintšuki tegevusega, telefonikõnede sisu, telefoni teel antud korraldused) valdavalt narkootikumide hankimises ja nende müügi korraldamises. Kohus on seisukohal, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt

on alus Oleg Ivanovi tegevust hinnata kaastäideviimisena. KarS § 21 lg 2 esimene lause, mis sätestab kaastäideviimise materiaalõigusliku aluse, kujutab endast omistamisnormi, mille alusel vastutab üks isik ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu oleks ta seda ise teinud. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline. (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. jaanuari 2005. a otsus kriminaalasjas nr 3-11-97-04). Kõik kolm süüdistatavat käitlesid narkootilisi aineid korduvalt, mille alusel on olnud prokuratuuril alus esitada neile süüdistus paljudes erinevates kuriteoepisoodides. Kohtu arvamise kohaselt on tegemist faktilise retsidiiviga, mis annab aluse kvalifitseerida kõigi kolme süüdistatava tegevus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Kohus, analüüsides süüdistatavate käitumist ja teo objektiivse koosseisu asjaolusid, on seisukohal, et süüdistatavad tegutsesid otsese tahtlusega. Süüdistatavad olid teadlikud, et nad käitlesid narkootilist ainet. Samuti teadsid süüdistatavad ka seda kui suured olid kogused, mida käideldi. Pole kahtlust ka selles, et süüdistatavad poleks mõistnud, et nende tegevus on ebaseaduslik. Eeltoodust tulenevalt on alus Oleg Ivanov, Anatoli Flotov ja Andrei Pintšuk süüdi mõista KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi. Oleg Ivanovi süüdistus KarS § 256 lg 1 järgi, Anatoli Flotovi süüdistus KarS § 255 lg 1 järgi ja Andrei Pintšuki süüdistusKarS § 255 lg 1 järgi Käesolevas kriminaalasjas on Oleg Ivanovile esitatud süüdistus KarS § 256 lg 1 järgi selles, et ta lõi kuritegeliku ühenduse, juhtis ja koordineeris kuritegeliku ühenduse liikmete tegevust, oli ise selle kuritegeliku ühenduse liige, varustas kuritegeliku ühenduse liikmeid ebaseadusliku narkootilise ainega, korraldas võlgnike psüühilist ja füüsilist mõjutamist ning füüsilist karistamist võlgade kätte saamise eesmärgil, värbas kuritegelikku ühendusse uusi liikmeid, kellele jaotas ülesanded. Anatoli Flotovit süüdistatakse kuritegelikku ühendusse kuulumises KarS § 255 lg 1 järgi, kusjuures ühenduses oli tema ülesandeks narkootilise aine ebaseaduslik omandamine, hoidmine, vahendamine ja edasiandmine, uute narkootilise aine edasimüüjate leidmine, võlgade välja nõudmine, võlgnike psüühiline ja füüsiline mõjutamine ning füüsiline karistamine võlgade kätte saamise eesmärgil. Andrei Pintšuki süüdistatakse samuti kuritegelikku ühendusse kuulumises KarS § 255 lg 1 järgi, kusjuures tema ülesandeks ühenduses oli narkootilise aine ebaseaduslik omandamine, hoidmine, vahendamine ja edasiandmine, võlgade välja nõudmine, võlgnike psüühiline ja füüsiline mõjutamine ning füüsiline karistamine võlgade kätte saamise eesmärgil. Süüdistatav Oleg Ivanov ei tunnistanud ennast süüdi ei kohtueelsel uurimisel ega ka kohtus. Kohtuistungil tunnistas Oleg Ivanov küll seda, et aitas K. V., M. J., Andrei Pintšukil, Anatoli Flotovil ja teistel probleeme lahendada. Oleg Ivanov põhjendas omapoolset abi andmist asjaoluga, et kuna ta oli varem kinni istunud, siis teadis ta inimesi, kes võivad aidata probleemide lahendamisel. Konkreetseid probleemide lahendamisi põhjendas Oleg Ivanov

sellega, et kuna keegi teine poleks abistanud, siis abistas tema. N. S. kui võõrale isikule riiete ostmist põhjendas Oleg Ivanov lihtsalt temapoolse hea tahte avaldusena. Oleg Ivanovi sõnul olid N. S. riided viletsad ja ta pidas vajalikuks abistada äsja vanglast vabanenud isikut. Oleg Ivanov avaldas kohtus, et ringkonnas, kus ta liikus, peeti temast lugu. Lugupidamise põhjusena märkis Oleg Ivanov kohtus asjaolu, et ta oli kaua vangis istunud isik ja tal oli seetõttu vajalikke tutvusi. Samuti oli teistele isikutele teada, et ta on sõnapidaja mees, kelle sõna maksis. Oleg Ivanovi on kriminaalhooldaja (kd XII tl 183-185) iseloomustanud kui sihikindlat ja võrdlemisi hea kohanemisvõimega isikut, kes oskab kontrollida oma käitumist, mis võib viidata tema soovile jätta endast hea mulje. Tal on tugev kontrollivajadus ning soov oma tahtmisega domineerida. Tartu vanglast iseloomustatakse Oleg Ivanovi (kd XII tl 187) muuhulgas isikuna, kes on viibinud pikka aega kinnipidamisasutuses ning on elust mõnevõrra võõrdunud, mistõttu võib tema kõrgevõitu enesehinnang ning usk oma edukasse hakkamasaamisesse viia võimalike raskuste ilmnemisel ebaadekvaatse toimetulekuviiside kasutamiseni. Iseloomustusest nähtub, et Oleg Ivanov kaldub domineerima vestlusteemade valikul ja juhtimisel, olema vaidlushimuline ja manipuleeriv. Iseloomustuses on viidatud Oleg Ivanovi tugevale kontrollivajadusele ning harjumusele oma tahtmist läbi suruda. Talle on omane vähene empaatiavõime ning kalduvus otsida elus võimalusi isikliku kasu saamiseks. Ivanovi tugevamaks küljeks on sihikindlus ja tegevuste planeerimisoskus ning ta võib seda kasutada ka mitteseadusekuulekatel eesmärkidel. Ivanovile on omane õigustada oma käitumist ja toimepandud kuritegusid ebasoodsate asjaolude kokkulangemise ja teiste inimeste poolse süüga. Ivanov on hea analüüsivõimega. Ka kohtuistungil ilmnes, et Oleg Ivanov on kõrge enesehinnanguga ja peab end oma suhtlusringkonnas isikuks, kellega arvestatakse ja keda austatakse. Süüdistatav Anatoli Flotov ei tunnistanud kohtueelsel uurimisel ennast süüdi ühendusse kuulumises, kuid kohtus võttis omaks, et omandas 2009.a kevadel 500 grammi amfetamiini J. K., mille peitis viljakuivatisse ning andis raha eest müügiks K. V. ja S. V. Süüdistatav Anatoli Pintšuk ei tunnistanud oma süüd ei kuritegelikku ühendusse kuulumises ega sellega seotud kuritegude toimepanemises. KarS §-des 255 ja 256 sätestatud kuriteokoosseisud on formaalsed deliktid. Seega on koosseis täidetud vastavalt kuritegelikku ühendusse astumisega või selle organiseerimisega, mitte nende kuritegude toimepanemisega, millele kuritegeliku ühenduse tegevus oli suunatud. Seetõttu saab vastutus KarS §-de 255 ja 256 järgi kõne alla juba siis, kui kuritegeliku ühenduse liikmed ei ole ühtegi kavandatavat kuritegu veel jõudnud toime pannagi. Karistusseadustiku § 256 on ammendava loeteluga alternatiiv-aktiline formaalne kuriteokoosseis. Seega tuleb isiku süüditunnistamiseks KarS § 256 järgi objektiivse koosseisu tasandil tuvastada, et isik lõi kuritegeliku ühenduse, juhtis seda või värbas sellesse vähemalt ühe liikme. Kriminaalmenetluse seadustiku § 268 lg 1 kohaselt toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, kui sama paragrahvi lõigetes 2-6 ei ole sätestatud teisiti. Kriminaalmenetluse seadustiku § 154 lg 3 p-des 2 ja 3 sisalduvate nõuete kohaselt tuleb süüdistusakti lõpposas ära näidata süüdistuse sisu, s.o süüdistatavale inkrimineeritava käitumise kirjeldus ning kuriteo kvalifikatsioon karistusseadustiku vastava

paragrahvi, lõike ja punkti täpsusega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt, muuhulgas kriminaalasjas nr 3-1-1-31-10, rõhutanud, et nõue kirjeldada täpselt süüdistatavale omistatavat tegevust ja näidata karistusseaduse need sätted, mille põhjal isiku käitumine moodustab kuriteo, kujutab endast kaitseõiguse keskset garantiid, sest süüdistatav peab olema täielikult ning detailselt informeeritud süüdistusest ja seega ka õiguslikust kvalifikatsioonist, millest kohus võib otsust tehes lähtuda. Kolleegium märkis samas lahendis ka seda, et süüdistusakti lõpposas sisalduvas süüdistatava tegevuse kirjelduses tuleb näidata kõik need isiku käitumise aspektid, mis prokuratuuri hinnangul moodustavad kuriteokoosseisu. Seejuures määratleb süüteokoosseisu olemus nõuded sellele, millises ulatuses ja viisil peab süüdistusakti lõpposas isikule inkrimineeritavat käitumist kirjeldama. Eeltoodust tulenevalt on kohus on seisukohal, et KarS § 255 lg 1 ja § 256 lg 1 järgi esitatud süüdistuses peavad muuhulgas olema välja toodud tunnused, mille põhjal saab järeldada, et ühendus, mille liikmeskonda isik kuulus või mille isik lõi, mida ta juhtis või millesse ta liikmeid värbas, oli kuritegelik ühendus KarS § 255 lg 1 mõttes. Oleg Ivanovi, Anatoli Flotovi ja Andrei Pintšuki kaitsjad viitasid kohtuvaidluses asjaolule, et nende kaitsealustele esitatud süüdistused pole piisavalt selged. Kohus on käesolevas kriminaalasjas seisukohal, et süüdistused on piisavalt selged ja kajastavad kõiki faktilisi asjaolusid, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks, et tagada kaitseõiguse realiseerimine. Pigem on kohtu ees püstitunud küsimus sellest, et kas kriminaalasjas on leidnud tõendamist kõik teokoosseisudesse kuuluvad objektiivsed ja subjektiivsed asjaolud. Kuritegeliku ühenduse loomise all tuleb kohtu arvates mõista isiku tegevust, mille käigus isik kogub enda ümber teisi isikuid eesmärgiga kas koos tegutsedes või värvatud isikuid juhtides toime panna KarS § 255 lg 1 sätestatud tegusid ja teha seda kõike varalise kasu saamise eesmärgil. Kriminaalasjas on leidnud tõendamist asjaolu, et Oleg Ivanov tegeles narkootikumide käitlemisega vähemalt 2009. a märtsi lõpust. Samuti on tõendatud, et alates 2009.a mai keskpaigast tegutsesid koos narkootiliste ainete käitlemisel Oleg Ivanov ja Anatoli Flotov. Oma roll narkootiliste ainete käitlemisel, sealhulgas ainete edasiandmisel ja müümisel tarvitajatele oli nii M. J., K. V., S. V. kui ka R. K.. Kõik nimetatud isikud suhtlesid pidevalt Oleg Ivanovi ja Anatoli Flotoviga. Süüdistuses on märgitud, et Oleg Ivanov värbas kuritegelikku ühendusse liikmeid alates

toimepanemise tõendamise ja süü tuvastamise ei saa võtta seisukohta selle osas, kas tegemist oli kuritegude toimepanemisega kuritegeliku ühenduse eesmärkide saavutamiseks püsivate isikutevaheliste ülesannete jaotusega ühenduse liikmete poolt. Kohus on seisukohal, et käesoleva kriminaalasja raames tuleb kohtul puutuvalt kuritegeliku ühenduse süüdistusse tuvastada, kas süüdistuses märgitud kolme isiku tegutsemine vastab KarS § 255 lg 1 sätestatud kuritegeliku ühenduse objektiivse koosseisu tunnustele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendis nr 3-1-1-57-09 märkinud, et KarS § 255 lõike 1 sõnastuse kohaselt iseloomustavad kuritegelikku ühendust järgmised tunnused: - sellesse kuulub kolm või enam isikut; - see on püsiv; - selle liikmete vahel on ülesanded jaotatud; - see on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ja - selle tegevus on suunatud kas teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele. Süüdistuse kohaselt kuulusid kuritegelikku ühendusse alates 14. augustist kuni 1. oktoobrini 2009.a Oleg Ivanov, Anatoli Flotov ja Andrei Pintšuk. Kohtul pole kahtlust selles, et nimetatud kolm isikut süüdistuses kajastatud perioodil panid toime kuritegusid ja valdav enamus tegudest pandi toime erinevate isikute grupis. Põhimõte, et kuritegeliku ühenduse puhul on vajalik tuvastada ühenduse püsivus, tuleneb muuhulgas rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni artikli 2 punktist c. Riigikohtu kriminaalkolleegium on eespool viidatud lahendis avaldanud, et ühenduse püsivus ei tähenda mitte niivõrd liikmeskonna püsivust, vaid ühenduse kui terviku püsivust, s.t seda, et ühendus on tervikuna võimeline eksisteerima pikemat aega. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul ka käesoleva kriminaalasja raames anda hinnang, kas süüdistuses kajastatud ühenduse puhul oli tegemist püsivat struktuuri omava ühendusega, millel oli iseloomulik hierarhhia. Kriminaalasjas kogutud tõendid, eeskätt jälitusprotokollides kajastatu näitab, et kõik kolm süüdistatavat suhtlesid omavahel pidevalt. Samas tuleneb jälitusprotokollidest ja ka tunnistajate ütlustest, et isikute ring, kellega süüdistatavad sama tihedalt suhtlesid, oli märgatavalt laiem, hõlmates muuhulgas ka isikuid, kelle anti edasi narkootilist ainet edasimüümiseks. Eespool kajastatud Oleg Ivanovi iseloomustustest küll nähtub, et tegemist on isikuga, kellel oli nii soov domineerida ja teisi juhtida kui ka vastavad iseloomuomadused, kuid kriminaalasjas pole kohtu arvates tõendamist leidnud, et Oleg Ivanov oleks reaalselt olnud ühenduse looja ja juht. Oleg Ivanov on ise samamoodi osa võtnud narkootilise aine käitlemisest, samuti käis ka tema ise tunnistaja S. B. ütluste kohaselt R. G. ähvardamas. Kohus pidas ka käesoleva kriminaalasja raames Oleg Ivanovi põhjendatuks süüdi mõista A. T. kehalisele väärkohtlemisele kihutamises ja kaasaaitamises. Viimatinimetatud kuriteo osas kriminaalasjas kogutud tõenditest pole võimalik teha järeldust, et tegemist oli ühendusele võlgu oleva isiku karistamisega või seeläbi võla kättesaamisega. Kohus peab vajalikuks ka siinkohal rõhutada, et kohus ei saa vaid oletuste ja üksikute kaudsete tõendite alusel lugeda tuvastatuks asjaolusid, mille suhtes tõepoolest kahtlus on tekkinud. Sellises olukorras peab kohus möödapääsmatult lähtuma KrMS § 7 lg-s 3 kajastatud põhimõttest, et kriminaalasjas kõrvaldamata kahtlus tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Kriminaalasjas jõudis kohus veendumusele, et kriminaalasjas pole piisavalt tõendeid, et tõsikindlat tuvastada Oleg Ivanovi süü Andrei Pintšuki ja Nikita Savenkovi kihutamises R. G. tapmisele ja sellele kaasaitamises.

Karistusõiguse teoorias on asutud seisukohale, et ühendust saab lugeda püsivaks kui ta on võimeline tegutsema pikemat aega ning temas peituv struktuurne potensiaal ei ammendu ühe aktsiooniga. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas on leidnud tõendamist, et süüdistuses kajastatud perioodi jooksul tegutsesid narkootilise aine käitlemisel omasoodu Oleg Ivanov koos Anatoli Flotoviga ja Oleg Ivanov koos Andrei Pintšukiga. Kriminaalasjas on leidnud tõendamist, et Anatoli Flotov ja Andrei Pintšuk viisid narkootilise aine diileritele müügiks, kelleks olid muuhulgas K. V., S. V. ja R. K. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et Andrei Pintšuki puhul on talle ette heidetud süüdistuses narkootilise aine edasiandmist ühendust hõlmaval perioodil vaid kolmel korral. Samuti on leidnud tõendamist tunnistaja S. B. ütlustega, et kõik kolm süüdistatavat käisid ähvardamas R. G., kes hiljem Andrei Pintsuki ja Nikita Savenkovi poolt mõrvati. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seisukohale, et isikult oodatav panus kuritegelikus ühenduses ei ole seotud mitte isiku enda, vaid tema paiknemisega ühenduse struktuuris, mis tähendab, et oluline ei ole mitte liige ise, vaid pigem loodud struktuur, kus igal liikmel on oma kindel koht ja ülesanne. Seega saab liikme vahetumisel uus liige võtta üle eelmise liikme ülesanded. Eeltoodust tulenevalt on vaja kohtul tuvastada, kas Anatoli Flotov ja Andrei Pintšuk täitsid struktuuris sellist kohta, mida oleks olnud võimalik igal uuel ühenduse liikmel täita. Kohus peab möönma, et sellist nö struktuurilist ülesehitust, mida kohtu arvamuse alusel riigikohtu lahendis silmas peetakse, käesoleva kriminaalasjas pinnalt tõendamist leidnud ei ole. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõendid ei kinnita, et Andrei Pintšukil oleks olnud narkootilise aine käitlemisel mingit kindlat püsivat rolli kuritegeliku ühenduse struktuuris. Kriminaalasjast nähtub pigem see, et olukorras, kus Andrei Pintšuk 2009.a augustis vabanes vanglast, puudus tal sissetulek ja ta jätkas vabaduses oma kuritegelikku elu, tegeledes süüdistuses kajastatud pooleteise kuu jooksul kõigega, mis talle natukenegi elatusallikat pakkus. Nimetatud pooleteise kuu jooksul pani Andrei Pintšuk muuhulgas toime ka teod, milles kohus pidas põhjendatuks eespool analüüsitud tõendite põhjal Andrei Pintšuki süüdi tunnistada. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et muuhulgas pani Andrei Pintšuk toime ka vargusi kauplustest. Analüüsides käesolevas kriminaalasjas uuritud tõendeid, nähtub, et märkas pikaajalisem koostöö Oleg Ivanovi ja Anatoli Flotoviga oli pigem K. V., S. V. ja R. K., kes tegutsesid koos Oleg Ivanovi ja Anatoli Flotoviga narkootilise aine käitlemisel oluliselt pikema aja vältel, so 2009.a. märtsi lõpust alates. Kohtu arvamuse kohaselt ei ole käesoleva kriminaalasja raames leidnud tõendamist, et Andrei Pintšukil oleks olnud mingi kindel roll grupilise tegevuse raames. Anatoli Flotovi puhul on süüdistuses eraldi välja toodud, et tema rolliks oli uute narkootilise aine edasimüüjate leidmine. Kohus peab ka siinkohal möönma, et selliseid tõendeid, mis Anatoli Flotovi poolt sellise rolli täitmist kinnitaksid kohtule esitatud ei ole. Ilmselgelt on narkootiliste ainete käitlemisel käitlejatel varalise kasu eesmärk ja varalist kasu ka saadakse. Kohtu arvates on aga keskne küsimus käesoleva süüdistuse raames selles, et kuritegeliku ühenduse organiseerimisel ja sinna kuulumisel peab varalise kasu eesmärk iseloomustama kuritegelikku ühendust, mitte kuritegeliku ühenduse iga liiget eraldi. Kuritegeliku ühenduse tegevus on suunatud varalise kasu saamisele ja seda objektiivset koosseisutunnust tuleb tõendada kuritegeliku ühenduse loomise taga olevate isikute tahtluse kaudu. Käesoleva kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal on kohtu arvates küll tõendamist leidnud asjaolu, et nii Oleg Ivanov, Anatoli Flotov kui ka Andrei Pintsuk said narkootiliste ainete käitlemise käigus varalist kasu, mida kasutati igapäevaseks elamiseks, kuid seda, et nende tahtlus oleks olnud suunatud just kuritegelikule ühendusele varalise kasu saamiseks, kohtu arvates tõendamist leidnud ei ole. Kriminaalasjas on vaid üks tunnistaja, nimelt R. K., avanud narkootikumide müümisel saadud raha liikumise tagamaid, kuid ka tema on vaid

24.septembril 2009.a toime Kohtla- Järvel A. T. vastu suunatud KarS § 25 lg-te 1,2 - § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo. A. T. kehalisele väärkohtlemisel kihutamise ja kaasaaitamise eest pidas kohus põhjendatuks süüdi mõista ka Oleg Ivanovi. Samuti on kohus käesoleva kohtuotsuse raames leidnud, et Andrei Pintšuk ja Nikita Savenkov mõrvasid R. G. Ka R. G. puutuvalt oli Oleg Ivanovile esitaud süüdistus tapmisele kihutamises KarS § 22 lg-te 2,3 - § 114 p-de 1,4 järgi, kuid kohus pidi möönma, et Oleg Ivanovil võis olla motiiv R. G. karistamiseks, siis ei olnud kohtu poolt uuritud tõendite hulgas piisavalt tõendeid, mis oleksid võimaldanud Oleg Ivanovi süüdi tunnistada ning tekkinud kahtlused tuli tõlgendada vastavalt KrMS § 7 lg-le 3 süüdistatava kasuks. Seega on tõepoolest kõik kolm süüdistatavat pannud toime süüdistuses kajastatud kuritegelikku gruppi hõlmaval perioodil teise astme kuritegusid, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegusid. Samas pole kohtu arvamuse kohaselt leidnud tõendamist, et nimetatud teod pandi toime just ühenduse raames ja ühendusele varalise kasu saamise eesmärgil või, et ühendus oleks olnud just sel eesmärgil loodud. Kohus on arvamusel, et ainuüksi see, et kolm isikut teatud ajaperioodil panevad toime koos kuritegusid ei tähenda veel automaatselt seda, et loodud on kuritegelik ühendus ja, et ühenduse kui struktuuri eesmärgiks on seeläbi varalist kasu saada. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas pole tõendamist leidnud, et Oleg Ivanovi, Anatoli Flotovi ja Andrei Pintšuki näol oleks olnud tegemist püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusega, mis oli loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning, mille tegevus oli suunatud süüdistuses kajastatud kuritegude toimepanemisele. Samuti pole kohtu arvamuse kohaselt leidnud tõendamist, et Oleg Ivanov pani toime KarS § 256 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Eeltoodust tulenevalt tuleb KrMS § 309 lg 2 alusel Anatoli Flotov ja Andrei Pintšuk õigeks mõista süüdistuses KarS § 255 lg 1 järgi. Samuti tuleb KrMS § 309 lg 2 alusel õigeks mõista Oleg Ivanov KarS § 256 lg 1 järgi. Andrei Pintšuki ja Aleksei Bajevi süüdistus KarS § 199 lg 2 p-de 7, 9 järgi Andrei Pintšuki süüdistatakse 1. ja 2. septembril 2009. a Tartus Jaama tänaval asuvast Jaamamõisa Selverist asjade varguses ja 2. septembril 2009. a Sõbra Selverist asjade varguses. Andrei Pintšuki ja Aleksei Bajevit süüdistatakse ka koos S. T. A. M. kuuluvast sõiduauto Hunday Sonata, reg nr XXX, pagasiruumist basskõlari Magnat, basskõlari Kenwood ja võimendi Magnat varguses.

Kohtuistungil tunnistas Andrei Pintšuk, et ta on süüdistuses nimetatud ajal ja kohas varastanud süüdistuses kajastatud raseerimisaparaadid ja pudeli konjakit. Süüdistatava sõnul oli tal Tartusse tulles rahalisi probleeme ja ta sooritas perioodiliselt vargusi Tartu poodidest. Ühe varastatud raseerimisaparaatidest jättis Andrei Pintšuk endale, teise raseerimisaparaadi ja konjaki aga müüs maha. Andrei Pintšuki süüd kinnitavad peale tema enda ütluste kannatanu A-Selver AS-i avaldused koos CD plaatidega (kd III tl 187-188, 190-191, 192-193) ning nende plaatide vaatlusprotokollid ( kd III tl 205-206, 207-208, 209-210). Samuti tõendavad Andrei Pintšuki süüd kannatanu A-Selver AS esindaja R. R. ütlused. Kohus on seisukohal, et Andrei Pintšuk on toime pannud eespool kajastatud teod, millised on kvalifitseeritavad KarS § 199 p 9 järgi. Süüdistatava jaoks oli kauplustes müügil olev vara võõras, ta pööras vara enda kasuks nii varastatut kasutades kui ka vara edasi müües ja seeläbi teenides. Süüdistatava enda sõnul tegutses ta kavatsetult vara omastamise eesmärgil. S. T. on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 18. märtsi 2010. a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses (kd IV tl 152-157). Andrei Pintšuk ja Aleksei Bajev kinnitasid kohtuistungil, et nemad pole süüdistuses kajastatud vargust toime pannud, sest nemad ei teadnud asjaolu, et asjad ei kuulu S. T. Kannatanu A. M. avaldas kohtus, et tema autost varastati 28. septembril 2009.a basskõlar Magnat maksumusega 1800 krooni, basskõlar Kenwood maksumusega 1500 krooni ja võimendi Magnat maksumusega 3000 krooni. Kannatanu ütluste kohaselt juhtis S. T. päev enne vargust kannatanu autot Hunday Sonata XXX. Kuna S. T. oli juhiluba, siis seetõttu sõitis ta kannatanu autoga. Kannatanu kirjeldas sündmusi Tartus, muuhulgas seda, kuidas nad koos S. T. Tartus ringi sõites võtsid auto peale S. T. sõbranna P. P. ja läksid Annelinna korterisse, kus viibisid mingid meesterahvad. Kannatanu sõnul räägiti seal korteris vene keeles. Kannatanu avaldas, et ta jäi korterisse magama ja oli seal kuni järgmise hommikuni. S. T. ja P. P. aga läksid õhtul kannatanu autoga sõitma. Hommikul läks kannatanu koos S. T. ja P. P. Lõunakeskuse juurde. Seal palus S. T., et kannatanu ja P. P. läheksid suitsu ostma, ise jäi S. T. väidetavalt XXX ootama. Kannatanu sõnul oli S. T. ära 15-30 minutit. Tagasi tulles mindi kõrvalasuvasse tanklasse ja sinna tuli ka punane Opel. S. T. ja P. P. läksid selle Opeli peale ja sõitsid ära. Kannatanu jäi ootama, sest talle lubati bensiini tuua. Oodates soovis ta muusikat kuulata, kuid avastas, et seda pole võimalik teha, sest autol puudusid nii kõlarid kui ka võimendi. Kannatanu kinnitas, et eelmisel päeval autoga sõites kuulati muusikat. Kannatanu sõnul pöördus ta seejärel politseisse ja tegi avalduse varastatud asjade kohta. Kannatanu kinnitas kohtus, et ta sai asjad tagasi, mistõttu tal ei ole süüdistatavate vastu tsiviilhagi. Tunnistaja S. T. ütluste kohaselt kasutas ta sügisel 2009.a A. M. autot, sest viimane ise ei tohtinud roolis olla. Tunnistaja kinnitas, et Tartus ringi sõites oli nendega kaasas ka P. P. Selle sündmusega seoses sai ta tuttavaks ka Andrei Pintšukiga. Tunnistaja kirjeldas sündmust, mille käigus ta sai Andrei Pintšuki ja Aleksei Bajeviga (nimetas L.) kokku Tartus Aardla tänava Säästumarketi juures. Andrei ja L. tulid sinna punase Opel Omegaga. Tunnistaja sõnul oli ta enne seda viinud A. M. ja P. P. Lõunakeskuse juurde ja sõitis sealt Andrei Pintšukiga kokku saama üksinda. Tunnistaja sõnul jõuti juttu ajades kõik koos otsusele, et kõlarid ja puhver on vaja lahti ühendada ja koos ära varastada. S. T. sõnul tegi ettepaneku Andrei Pintšuk. Kõlarid ja võimendi ühendasid lahti Andrei ja L. ning tassisid ka Opeli pagasiruumi. Tunnistaja sõnul läks ta kohe pärast asjade äravõtmist tagasi Lõunakeskuse juurde, et anda auto tagasi A. M..

Andrei Pintšuk ja Aleksei Bajev sõitsid tunnistajale oma autoga järele. Tunnistaja ütluste kohaselt istus tema ja P. P. peale auto A. M. üleandmist kohe Opelisse ja sõideti minema. Kuna kõlarid oli vaja kuhugi ära panna, siis viidi need lähimasse kohta, milleks oli P. P. kodu kuur. Tunnistaja avaldas, et nad tahtsid kõlarid hiljem kolmekesi koos Andrei Pintšuki ja Aleksei Bajeviga maha müüa. Äratundmiseks esitamisel tundis S. T. ära Andrei Pintšuki isikuna, kes võttis A. autost koos L. bassikõlarid ja võimendi (kd IV tl 146-148). Samuti tundis S. T. ära Aleksei Bajevi (kd IV tl 149-151) ja seda isikuna nimega L., kellega Andrei võttis kõlarid ja võimendi. Asitõenditena on kriminaalasjas vaadeldud kahte bassikõlarit ja võimendit, millised andis uurijatele 6. oktoobril 2009. a üle S. T. (kd IV tl 125-128). Tunnistaja P. P. avaldas kohtus varguse episoodis ütlusi andes, et ta sõitis koos S. T. Tartus ringi. Peale Lõunakeskuses käimist istus ta koos S. T. Andrei Pintšuki punasesse Opelisse ja nägi seal tagaistmel kõlareid. Kõlarid viidi tunnistaja tädi juurde kuuri ning hiljem võttis S. T. need kõlarid tädi juures ära. Süüdistatav Andrei Pintšuk avaldas kohtus, et sai kokku S. T. 28. septembri 2009.a hommikul. S. T. tuli ise sõiduautoga Hunday süüdistatava maja juurde ja pakkus asju müüa. Süüdistatav avaldas, et ta oli nõus asju ostma kui leiab raha. Seetõttu lepiti kokku, et hiljem helistatakse. Telefoni teel lepitigi hiljem kokku kohtuda. Süüdistatav kinnitas, et tema läks kaupluse juurde koos Aleksei Bajeviga. S. T. pakkus asju müügiks. Süüdistatava sõnul tal raha polnud, kuid S. T. lepiti kokku, et kui ta raha saab, siis maksab asjade eest ja saab need endale. S. T. ütles, et tuleks asjad tõsta sõiduautost Hunday sõidukisse Opel ja süüdistatav ka tegi seda koos Aleksei Bajeviga. Süüdistatav sõnul olid kõlarid ja võimendi lihtsalt pagasiruumis. Andrei Pintšuk rääkis ka sellest, et pärast asjade Opelisse tõstmist läks ta Lõunakeskuse juurde, kus oli kokku lepitud, et S. T. annab A. M. auto ära ja istub tema auto peale. Süüdistatav Aleksei Bajev ei tunnista end kõlarite ja võimendi varguses süüdi. Süüdistatav kinnitas, et S. T. helistas Andrei Pintšukile ja küsis, et kellele saab maha müüa kõlareid ja võimendit. Andrei Pintšuk ütles, et tahab need endale osta. Juba hommikul Andrei Pintšuki maja ees kohtudes näitas S. T. aparatuuri ja siis sõideti mingi keskuse juurde kus S. T. avas pagasiruumi ja ütles, et „võtke asjad ära“. Asjad ei olnud pagasiruumis juhtmetega ühendatult, vaid olid lahtiselt. Aleksei Bajev rääkis kohtus, et ta ei mäleta enam päris täpselt sündmuste käiku ja kus konkreetselt kõlarid Andrei Pintšuki auto peale tõsteti. Äratundmiseks esitamisel tundis Aleksei Bajev ära nii S. T. (kd XIV tl 118-121) kui ka Andrei Pintšuki (kd XIV tl 130133). Kohus on seisukohal, et süüdistatavate Andrei Pintšuki ja Aleksei Bajevi ütlused varguse episoodis ei ole usaldusväärsed. Samas on kohus veendumusel, et sama kuriteo toimepanemises süüdi mõistetud S. T. ütlused on usaldusväärsed. S. T. ütlused on kooskõlas kannatanu A. M. ja tunnista P. P. ütlustega. Kohus peab ütlusi analüüsides hindama ka ütluste üldist usutavust ja elulisust. Kannatanu A. M. kinnitas kohtus, et sõites autoga 27. septembril 2009. a koos S. T., kuulati autos muusikat. Sama päeva õhtul ööbis ta kuskil Annelinnas S. T. tuttava juures ja S. T. ning P. P. käisid tema autoga öösel sõitmas. Varajasel ajal järgmisel hommikupoolikul viis S. T. A. M. ja P. P. Lõunakeskuse juurde ja käis ise kohtumas Andrei Pintšuki ja Aleksei Bajeviga. Pärast seda kui S. T. oli jätnud A. M. bensiinijaamajuurde bensiini ootama, ilmnes, et muusikat kuulata ei saa, sest autol puudusid basskõlarid ja võimendi. Kannatanu ja tunnista S. T. ütlustest nähtub, et viimane oli üksinda autoga ära 15-

30 minutit, mis on piisav selleks, et sõita Lõunakeskuse juurest ütlustes kirjeldatud Säästumarketi juurde. Kohus ei saa ütluste usutavuse aspektist jätta tähelepanuta süüdistatava Andrei Pintšuki eelmise kauplustest varguse episoodi osas antud ütlusi. Andrei Pintšuk kinnitas ka kohtus, et kuna tal polnud raha, siis ta sooritas perioodiliselt vargusi. Arvestades Andrei Pintšukil raha puudumist ei ole usutav, et ta oleks soovinud auto kõlareid ja võimendit osta ja, et tal oli võimalik ostuks paari tunni jooksul raha saada. Kohus ei pea usutavaks süüdistatavate kaitseversiooni ka selle kohta, et heliaparatuur oli pagasiruumis juba lahtiühendatult. Samuti on kohtu arvates ebaloogiline, et juhul kui Andrei Pintšukil ja Aleksei Bajevil puudus S. T. ühine huvi A. M. autost võetud kõlarite ja võimendi vastu, siis milleks oli neil vaja sõita S. T. järel Lõunakeskuse juurde ja seal viimane enda auto peale võtta. Kohus on seisukohal, et S. T., Andrei Pintšuk ja Aleksei Bajev tegutsesid ühiselt eesmärgiga omastada A. M. kuuluv vara ja pöörata see enda kasuks. Teo objektiivse koosseisu asjaolusid kinnitavad tõendid annavad aluse veendumuseks, et kõik kolm teo teoimepanijat tegutsesid kavatsetusega. Karistusõiguses loetakse süstemaatiliseks vargust, mis on toime pandud vähemalt kolmandat korda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt rõhutanud, et süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus, kusjuures arvesse läheb nii õiguslik retsidiiv, st isik on varem varguste toimeopanemise eest süüdi mõistetud, kui ka faktiline retsidiiv, st varguste toimepanemine on tuvastatud ühes kriminaalmenetluses. Käesoleva kriminaalasja raames on kohus tuvastanud, et Andrei Pintšuk on toime pannud neli varguse episoodi. Varem on Andrei Pintšuk varguste toimepanemise eest süüdi mõistetud kriminaalkorras viiel korral ja Aleksei Bajev neljal korral. Eeltoodust tulenevalt on alus Andrei Pintšuk ja Aleksei Bajev süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p-de 7,9 järgi. Nikita Savenkovi süüdistus KarS § 263 p 3 ja KarS § 418 lg 1 järgi Kohtuistungil kohtuvaidluste käigus loobus prokurör Nikita Savenkovile esitatud süüdistusest KarS § 418 lg 1 järgi. KrMS § 301 sätestab, et kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, siis teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul Nikita Savenkov süüdistuses KarS § 418 lg 1 järgi õigeks mõista. Nikita Savenkovi süüdistatakse muuhulgas ka selles, et tema pani 28. septembril 2009. a kella 21.00 paiku toime relva kasutades avaliku korra raske rikkumise. Kannatanu T. M. kinnitas kohtus, et 28. septembri 2009.a õhtupoolikul helistas talle K. L. ja teatas, et tema sõbra A. autost on varastatud helitehnikat, so võimendi ja basskõlarid. K. L. oli tunnistajale rääkinud et eelmisel päeval oli olnud kaineks autojuhiks keegi tütarlaps nimega S., kes tegeleb narkootikumide müümise või vahendamisega. K. L. oli samuti avaldanud, et tema helistas S. ja tellis amfetamiini, et ta välja meelitada. Seeläbi loodeti saada kätte ka A. M. varastatud asjad. Tunnistaja sõnul leppis ta S. kokkusaamise Tartus vana kaubamaja taha parklasse. Kannatanu T. M. kinnitas kohtus, et kokkulepitud ajal sõitiski parklasse tumepunane Opel Omega reg nr XXX. Autol olid toonklaasid. Juhi kõrval istus S. Kannatanu selgitas, et kui ta hakkas auto poole liikuma ja kui autos istujad märkasid, et koos tunnistajaga on veel A. M., K. L. ja ülejäänud seltskond, siis hakkas auto liikuma. Kannatanu sõnul liikus tema autole järele, vahemaa oli umbes 10 m. Kui auto jõudis Soola ja Turu tänava ristmikule, siis jäi auto punase fooritule all seisma. T. M. avaldas, et auto roolis oli meesterahvas ja, et autos oli vähemalt viis inimest, kusjuures tagumisel istmel umbes kolm inimest. Kui kannatanu jõudis autole järele, siis oli tagumine aken 5-8 cm allpool ja sealt tuli pauk. T. M. avaldas, et pauk tuli tema arvates tulirelvast, kuid ta ei näinud seda. Samuti purunes autol

juhipoolne tagumine klaas, kusjuures see toimus murdosa sekundi järel peale pauku. Kannatanu kinnitas, et ta tundis hirmu. Paugu hetkel oli kannatanu umbes 1 m kaugusel autost. Sündmuse ajal oli keegi politseisse helistanud. Kannatanu kinnitas, et temal ei olnud autole järele joostes midagi käes. Sündmuskoha vaatlusprotokoll (kd IV tl 158-160) kajastab kannatanu poolt kirjeldatud sündmuskohta. Kannatanu K. P. avaldas kohtus, et 28. septembri 2009. a õhtul kella 21 paiku märkas ta Tartu kesklinnas vana kaubamaja juures lärmakat seltskonda. Kuna see seltskond tekitas temas kõhedust, siis palus ta oma elukaaslast, et viimane tuleks talle kuskile lähemale vastu. Vana kaubamaja parklas olid autod ja üks neist oli tumepunane Opel Omega. Kannatanu kinnitas, et elukaaslase auto oli Soola ja Teguri tn nurgal ja tema autosse istudes kuulis kannatanu laske, milliseid oli tema arvates kolm. Kannatanu mäletas ka seda, et keegi jooksis autole, milline keeras parklast välja Soola tänavale, järele ja tulistas auto aknasse. Kannatanu arvates oli järele jooksval inimesel midagi käes. Relva kannatanu ei näinud, kuid kuulis võimsaid laske. Kannatanu arvates purunes autol parempoolne tagumine aknaklaas. K. P. ütluste kohaselt helistas tema elukaaslane politseisse. Tunnistaja T. R. kinnitas kohtus, et 28. septembril 2009.a umbes kella 21 ajal sõitis ta oma elukaaslasele vastu. Parkis Turu tänavale Swedbank’i ette. Auto oli seljaga parkla poole. Kaubamaja parklas oli nii kümmekond lärmakat inimest. Tunnistaja ootas eespool kirjeldatud kohas elukaaslast K. P. Tunnistaja kirjeldas kohtuistungil eespool kajastatud ootamise käigus pealtnähtud situatsiooni, kus punane Opel Omega väljus vana kaubamaja parklast hästi kiiresti Turu tänava poole ja mingid inimesed jooksid autole järele. Seejärel kuulis tunnistaja ühte või mitut lasku. Lask või lasud oli(d) tunnistaja arvates sel ajal kui auto juba liikuma hakkas. Tunnistaja mäletas ka seda, et autol oli kõrvalistujapoolne klaas katki. Tunnistaja kinnitas, et ka tema elukaaslane kuulis lasku. Tunnistaja sõnul helistas ta ka politseisse. Kannatanu A. M. avaldas, et vana kaubamaja taha läks ta koos K. L. Kannatanu selgitas, et tema käis pitsabaaris pitsat ostmas, mistõttu tema kuulis baaris vaid mingit pauku, kuid ta ei tea, mis täpselt juhtus. Sõbrad olid rääkinud talle, et nemad olid näinud S. mingis Opelis. Samuti rääkisid sõbrad tunnistajale et kui nad tahtsid selle auto juurde minna ja küsida, et kus on kannatanu kõlarid, siis keegi tulistas autost juhipoolsest tagumisest aknast. Tunnistaja K. K. ütluste kohaselt oli tema 28. septembril 2009.a kella 21 ajal tuttavatega Tartus vana kaubamaja taga. Tunnistaja kinnitas kohtus, et oli juttu ka S. nimelisest isikust ja mingist helitehnikast. Tunnistaja oli koos T. M. ja veel vähemalt 10 isikuga. Tunnistaja sõnul sõitis parklasse punane auto ja teised hakkasid selle auto poole liikuma, mille peale see auto hakkas omakorda liikuma Turu tänava valgusfoori poole ja peatus punase tule all. Tunnistaja sõnul liikus autole järele T. M. ja üritas auto uksi avada. Siis kõlas tugev pauk ning sõiduki vasakpoolne aknaklaas purunes. Tunnistaja avaldas, et ta nägi sähvatust, mis tuli autost seest ja lask sarnases püssipaugule. Tunnistaja kinnitas seda, et isikutel, kes autole järele jooksid ei olnud midagi käes, kusjuures autoni jõudis vaid 1-2 inimest, üks neist oli T. M. Tunnistaja M. K. kinnitas kohtus, et töötab XXX ja on kokku puutunud olukorraga, kus üks meesterahvas ja vene keeles kõnelev naisterahvas tõid parandusse punast värvi Opel Omega, millel oli klaas katki ja küljeliist puudu. Tunnistaja sõnul tuli sellele autole järele politsei ja parandusse toonud isikud vestlesid edasi politseiga.

Tunnistaja K. L. ütluste kohaselt sai ta 28. septembril 2009. a kokku sõbra A. ning selgus, et S. viib ta kusagile ära. Sama päeva õhtul A. ütles, et temalt varastati 2 kõlarit ja autovõim. Tunnistaja avaldas, et tema leppis S. kokkusaamise vana kaubamaja taga. S. tuli punase sõiduautoga Opel Omega reg nr XXX. Kui autos olnud isikud nägid tunnistajat ja temaga koos olnud isikuid, siis sõitis auto kohe parklast välja ja mööda Soola tänavat Turu tänava poole. Kuna fooris oli punane tuli ja auto peatus, siis jooksis tema ja veel mõned isikud auto juurde. Tunnistaja sõnul toimus peaaegu kohe seejärel tulistamine. Käis kõva sähvatus ja kostus pauk ning auto aken purunes. Tunnistaja avaldas, et tema oli sel hetkel auto taga. Lask tuli auto tagaistmelt juhipoolsest küljest. Auto sõitis ära ja kutsuti politsei. Tunnistaja S. T. sõnul sõideti sõiduautoga Opel 28. septembril 2009.a linnas ringi ja sama päeva õhtul mindi kella 19-20 paiku bussijaama vastu Andrei Pintšuki sõbrale N. Tunnistaja avaldas, et roolis oli L., tunnistaja ise istus juhi kõrval ja tagumisel istmel keskel istus P. P. Nikita istus taga P. P. kõrvale ja oli seega tunnistaja selja taga. S. T. ütles, et nägi parklas A. tuttavaid ja arvas, et auto kõlarite varguse pärast võib nendega mingi jama tulla. Seepärast hakkas Opel parklast ära sõitma ja sõideti bussijaama poole valgusfoori juurde. Isikud, kes olid parklas R-Kioski juures hakkasid autole järele jooksma. Jooksjaid oli 3-4 inimest ja üks tuli ning lõi käega aknasse juhipoolse tagumise klaasi pihta, kuid sellest ei juhtunud midagi. Tunnistaja kinnitas, et ta kuulis lasku, mis tuli tema selja tagant, st paremalt poolt autost, kus istus Nikita. Tunnistaja kinnitas, et juhipoolne tagumine aknaklaas purunes, kuid tema arvates purunes see enne kui oli lask. Edasi sõideti Aleksandri tn külalistemaja juurde, kuhu tuli hall džiip, mida juhtis vene keeles kõnelev meesterahvas. Tunnistaja kinnitas, et ta nägi Nikita käes relva, mis oli tumedas arvutikoti moodi kotis. S. T. tundis äratundmiseks esitamisel ära Nikita Savenkovi isikuna, kes Andrei Pintšuki autost tulistas (V köite tl. 187-190). Tunnistaja P. P. kirjeldas kohtus Tartus vana kaubamaja taga asetleidnud tulistamisega seotud sündmusi, kuid väitis, et ta oli olnud šokis ja ei mäletanud juba kohtueelsel uurimisel eriti sündmuse asjaolusid. Kohus kinnitas ta samuti, et ta ei mäleta hästi juhtunut. Patrullileht (kd IV tl 176-177) kajastab, et politseid informeeriti 28.septembril 2009 kell 21.21 laskmisest Riia tn 2 taga parklas. Edastatud informatsiooni kohaselt tulistati tulirelvast ja sõidukist Opel Omega reg nr XXX ja üks autos olijaist oli S. Kriminaalasjas on O. S., kes on Andrei Pintšuki XXX, avaldus (kd IV tl 178), mis kajastab, et 24.septembril 2009.a ostis avaldaja Tartus auto Opel nr XXX ja

lasujälje jääkide proovid ning DNA proovid. Ekspertiisiakt nr GE-1321-09/4469 (kd IV tl 219-221) kajastab, et sõiduauto roolilt võetud proovidel ei saa välistada Andrei Pintšuki DNA-d. Ekspertiisiakti nr AE-472-10/1651 (kd IV tl 238-241) kohaselt tuvastas ekspert sõiduauto Opel Omega reg nr XXX kõrvalistuja poolse tagumise ukse ülemise raami ja selle kohal oleva polstri piirkonnast, ekspertiisiks esitatud koti siseküljelt ning mütsilt mikroosakesi, mis on keemilise koostise ja morfoloogiliste tunnuste põhjal iseloomulikud tulirelvast tulistamisel tekkivatele peamiselt padruni sütikust pärinevatele põlemisjääkidele. Asitõendina on kriminaalasjas vastavalt jälitusprotokollile (kd VIII tl 115-120) ära võetud arvutikott NetCom (pakendati pakendisse STATOIL) ning selle koti sees mütsi kirjega 83-G. Nimetatud esemeid on vaadeldud ( kd VIII tl 121-123). Kohtu poolt uuritud jälitusprotokoll kajastab seda, et 28. septembril 2009.a kell 21.26 helistas Andrei Pintšuk Anatoli Flotovile ja teatas tulistamisest. Süüdistatav Andrei Pintšuk kirjeldas kohtus, kuidas 28. septembril 2009. a oodati vana kaubamaja taga parkimisplatsil Nikita Savenkovi, kes tuli bussiga Tallinnast. Aleksei Bajev parkis auto vana kaubamaja taha parkimisplatsile. Parkimisplatsil väljus autost nii tema kui ka Nikita Savenkov. Andrei Pintšuk avaldas, et Nikita Savenkov oli märganud, et keegi vaatab neid pingsalt ja autod jäid nende lähedal seisma. Autodest tulid välja isikud, kellele oli midagi käes ja kes suundusid sihikindlat nende poole. Andrei Pintšuki avaldas, et tema tundis ohtu ja hüppas autosse andes Aleksei Bajevile korralduse kiiresti ära sõita. Sama korralduse andis ka S. T. Andrei Pintšuki sõnade kohaselt hakkasid need inimesed, kes autodest väljusid nende autole järele jooksma ja lööma nende auto katuse ja pagasiruumi pihta. Andrei Pintšuki sõnul lisas Aleksei Bajev kiirust ja siis need inimesed jäid maha. Valgusfoori juures oli Aleksei Bajev punase tule tõttu sunnitud peatuma ja väidetavalt lõid siis jälitajad mingi esemega juhi taga istuja klaasi pihta. Andrei Pintšuk kuulis ka kahte lasku. Hiljem sai ta teada, et need lasud oli teinud Nikita Savenkov stardipüstolist. Süüdistatav Aleksei Bajevi ütluste kohaselt peatuti 28. septembril 2009.a. Tartus vana kaubamaja parklas selleks, et auto peale võtta bussiga Tallinnast saabuv Nikita Savenkov. Aleksei Bajev kinnitas, et tema oli roolis ja tema kõrval istus S. T. Tema taga istus Andrei Pintšuk, keskel istus isik, keda süüdistatav nimetas kohtus XXX ja kelle õiget nime ta ei teadnud. S. T. taga istus Nikita Savenkov. Aleksei Bajevi ütluste kohaselt väljus parklas autost nii S. T. kui ka keegi tagaistmelt. Vana kaubamaja tagant sõideti ära peale seda kui S. oli selleks korralduse andnud. Süüdistatav avaldas, et peale seda kui ta sõitma hakkas hakati lööma taha pagasiruumi peale, kuid tema sõitis edasi kuni foorini, kus lõhuti ära auto klaasid. Katki läksid juhipoolne aken ja juhi tagaistuja aken. Aleksei Bajev avaldas, et ta eeldab, et klaase löödi metallist esemega, sest katkes ka tagaistuja klaasi toonitud kile. Süüdistatav kinnitab, et kuulis ka lasku, kuid ei saanud aru, kust see tuli. Hiljem Nikita Savenkoviga juhtunust rääkides oli viimane talle avaldanud, et laskis püstolist, mis sarnanes päris püstolile, kuid ei olnud päris püstol. Süüdistatav Nikita Savenkovi ütluste kohaselt tuli tema Tallinnast bussiga ja ta võeti auto peale mitte vana kaubamaja taga parklas, vaid kuskil bussijaamale lähemal. Seda, miks vana kaubamaja taha parklasse mindi, seda Nikita Savenkov ei teadnud. Parklas tulid autost välja nii tema kui ka Andrei Pintšuk. Ka Nikita Savenkov kinnitas, et autosse istuti seetõttu, et

isikud, kes olid autodega parklas hakkasid neid imelikult vaatama. Selle kohta, kes kus istus, avaldas Nikita Savenkov samasuguseid ütlusi nagu on andnud teised autos istunud isikud. Nikita Savenkov ütluste kohaselt käskis S. T. Aleksei Bajevil sõitma hakata ja ta märkas, et parklas olnud autodest väljusid isikud ja hakkasid liikuma nende auto suunas. Süüdistatav kinnitas ka seda, et veel siis kui auto seisis parklas, lõi keegi auto pagasiluugi pihta. Sel ajal kui auto uuesti seisma jäi hakkas vähemalt kaks isikut auto juhipoolset esimest ja tagumist klaasi keppidega peksma. Seejärel tundis Nikita Savenkov enda sõnul ohtu ja ta võttis kotist stardipüstoli, laadis selle ja sirutades käe avatud aknast välja ja tulistas kaks korda. Inimene, kes oli auto juures hüppas autost eemale ja nende auto kihutas minema. Nikita Savenkov avaldas kohtus, et tema tulistas seetõttu, et tajus ohtu ja soovis nii end kui ka autos istunud isikuid kaitsta autot rünnanud isikute vastu. KarS § 28 lg 1 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades seega ründaja õigushüvesid ja ületamata seejuures hädakaitse piiri. Karistusõiguse teooria kohaselt tuleb hädakaitse puhul esmalt tuvastada hädakaitseseisund. Kohus on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal ei ole tuvastatav olukord, et sõiduautos Opel Omega olnud isikud oleksid olnud hädakaitseseisundis. Nikita Savenkovi, Andrei Pintšuki ja Aleksei Bajevi ütlused ei ole tulistamisele vahetult eelnenud ja tulistamise hetke puudutavates asjaoludes kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. Kannatanu K. P. küll mainis, et autole järelejooksvatel inimestel oli tema arvates midagi käes, kuid ta ei osanud oma kohtus midagi täpsemat öelda. Samas kannatanu T. M. ja tunnistaja K. K. kinnitasid, et autole järele jooksvatel isikutel midagi käes polnud. Samuti ei maininud tunnistaja T. R., et isikutel oleks midagi käes olnud. Tunnistaja K. K. avaldas kohtus, et kannatanu T. M. üritas auto ust avada, kuid kohe seejärel kõlas pauk.. Seega on vaid süüdistatavad väitnud, et auto klaasidesse löödi mingite keppidega. Samas tunnistaja S. T., kes samuti viibis autos, selliseid asjaolusid ei maini vaid rääkis, et isikud, kes autole järele jooksid lõid käega juhipoolse tagumise klaasi pihta, kuid sellest midagi ei juhtunud.. Kohtu arvates on Andrei Pintšuki, Aleksei Bajevi ja Nikita Savenkovi ütluse puhul tegemist viimase õigusvastast tegevust õigustavate, aga mitte tõeste ütlustega. Seega pole need ütlused kohtu jaoks usaldusväärsed ja need tuleb tõendikogumist välja arvata. Kohus ei saa jätta tähelepanuta ka asjaolu, et politsei poole pöördusid sündmuse ajendil nii kannatanud kui ka tunnistaja, samas Nikita Savenkov ega ka keegi teine autos viibinud isikutest, ei pidanud vajalikuks nende sõnul niivõrd raske ründe puhul politseid sellest informeerida. Sõiduautos Opel Omaega olnud isikud jätsid purunenud klaasidega auto peale sündmust maha Aleksandri tn õue ja Andrei Pintšuki XXX O. S. abiga anti politseile valeinformatsiooni selle kohta, et auto on varastatud. Selline valeinformatsiooni andmine, mitte aga väidetavate ründajate leidmisele kaasaaitamine ja mitte nende poolt väitetava ründe tagajärgede tuvastamisele kaasaaitamine, viitavad otseselt asjaolule, et autos olnud isikutel puudus soov tõe väljaselgitamiseks. Kohtu arvates tegid autos olnud isikud kõik selleks, et Nikita Savenkovi poolt toimepandut varjata. Vaid sel ajendil on seletatav ka asjaolu, et Nikita Savenkov pidas vajalikuks ära visata oma arvutikoti ja mütsi ning väidetavalt võõrandada talle kuuluva stardipüstoli. Samuti ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et Andrei Pintšuk, käies koos XXX politseis auto kadumisest teatamas, teadid tegelikult kus auto asub ja mis sellega juhtunud on. Eeltoodust tulenevalt ei ole Andrei Pintšuki ütlused kohtus usaldusväärsed. Stardipüstoli osas esitas Nikita Savenkovi kaitsja kohtule Harju Maakohtu kohtutoimikust nr 1-09-5281 pärineva läbiotsimisprotokolli, mille kohaselt Nikita Savenkovi elukohast XXX

võeti 14. novembril 2008.a ära läbiotsimise käigus musta värvi relvataoline ese kirjega EKOL Jackal Dual Compact cal 9 mm P.A, mille padrunisalves oli padrun kirjega UMA 9 mm PAK. Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi alusel võttis X. X. Nikita Savenkovile kuuluva relvataolise eseme kohtueelse menetluse käigus 29. detsembril 2008. a enda kätte. Nikita Savenkov kinnitas kohtus, et ta tulistas käesoleva sündmuse käigus just selle stardipüstoliga. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et Nikita Savenkov oleks kasutanud tulistamisel tulirelva. Kohus pidas vajalikuks välja selgitada, kas jäljed, millised olid tuvastatud Opel Omega, reg nr XXX, kõrvalistuja poolse tagumise ukseklaasi sisemiselt pinnalt ja tagumise ukse ülemiselt raamilt ning tagumise ukse kohal oleva polstri pealt, võisid pärineda ka stardipüstoli padrunist. Eksperdi arvamuse kohaselt võisid lasujäägi ekspertiisi käigus leitud tulirelva padruni põlemisjääkidele iseloomulikud mikroosakesed pärineda muuhulgas UMA 9 mm PAK tüüpi padrunist. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Nikita Savenkov võis kasutada avaliku korra raske rikkumise toimepanemisel stardipüstolit. KarS § 263 p 3 näeb ette kriminaalvastutuse rahu või avaliku korra rikkumise eest, kui see on toime pandud relva või relvana kasutattava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades. Kohus on arvamusel, et Tartus vana kaubamaja tagune parkla ja Turu ning Soola tn ristmik on vaadeldavad avaliku kohana, sest tegemist on sellise kohaga, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel. Samuti on kohtu arvates kannatanute ja tunnistajate ütlustega tõendatud, et Nikita Savenkov, tulistades relvataolisest esemest, häiris sellise tegevusega asjasse mittepuutuvate isikute rahu. Nimetatud piirkonnas liigub ja liikus ka sündmuse toimumise ajal ringi mitmeid inimesi. Kohtus avaldasid nii kannatanud kui ka tunnistajad, et kuuldes keset Tartu linna tulistamist, häiris selline tegevus nii nende isiklikku rahu kui ka üldist õigusrahu, mille olemasolu avalikus kohas on igal isikul alus eeldada. Nikita Savenkovile on esitatud süüdistus, et ta kasutas avalikku korda ja rahu rikkudes relva. Kohus on seisukohal, et stardipüstol on vaadeldav relvana kasutatava muu esemena. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et relvana kasutatava muu esemena saab vaadelda eset, millega on võimalik kannatanu elu või tervist reaalselt kahjustada, kusjuures määravaks on asjaolu, kas esemel on objektiivselt sellised omadused, et seda saab relvana kasutada niisuguse vägivalla mõttes, millega süüdlane ähvardas. Käesoleva kriminaalasja raames tajusid nii kannatanud kui ka tunnistajad, et nende rahu rikuti relvast tulistades. Kohus on seisukohal, et stardipüstol, millest laskmiseks kasutatakse padrunit, st lendkeha, mille suunatud väljalaskmiseks kasutatakse tuginedes ekspertide arvamusele ka püssirohtu. Kohtu arvates võib selline lendkeha isiku suunas väljalastuna ilmselgelt reaalselt kahjustada isiku tervist. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Nikita Savenkov on oma tegevusega täitnud KarS § 263 p 3 järgi kvalifitseeritava teo objektiivse külje elemendid. Kohus on arvamusel, et läbi objektiivse külje elementide analüüsi on tuvastatud ka see, et Nikita Savenkov tegutses otsese tahtlusega. Ta oli teadlik asjaolust, et tulistades stardipüstolist , häirib selline tegevus kõrvaliste isikute rahu ja avalikku korda tervikuna, kusjuures isikutel võib tekkida kartus, et nende elu või tervis on ohus. Kohus on seisukohal, et Nikita Savenkov tuleb KarS § 263 p 3 alusel süüdi tunnistada. III Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel tuleb kohtul esmalt tuvastada karistusraamid. KarS § 113 näeb ette karistusena kuue kuini viieteistaastase vangistuse. KarS § 114 kohaselt on alus karistada sellise teo toimepannud isikut kaheksa kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega. KarS § 121 näeb ette karistusena kas rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

KarS § 184 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo sanktsioon näeb ette karistusena kolme kuni viieteistaastase vangistuse. KarS § 199 lg 2 aluse on seaduslik alus karistusena mõista kas rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. KarS § 263 näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Oleg Ivanov on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral. Anatoli Flotovit on kriminaalkorras karistatud kahel korral, Andrei Pintšuki aga neljal korral. Samuti on korduvalt kriminaalkorras karistatud Nikita Savenkovi ja Aleksei Bajevit, vastavalt kuuel ja seitsmel korral. Karistuse mõistmisel tuleb kohtul lähtuda KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süüst. Lisaks sellele, et kohus on käesoleva otsusega tuvastanud süüdistatavate poolt toime pandud tegude koosseisupärasuse ja õigusvastasuse, tuleb kohtule karistust mõistes arvsesse võtta ja analüüsida ka teo taunitavust ja ebaõigust kui süü suurust mõjutavaid näitajaid. Kohus on käesoleva otsusega tuvastanud, et Oleg Ivanovi, Anatoli Flotovit ja Andrei Pintšuki on alus süüdi mõista grupis narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 alusel. Kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt on narkootilise aine kogused, milliseid käitlesid Oleg Ivanov ja Anatoli Flotov oluliselt suuremad kui Andrei Pintšuki poolt käideldud kogused. Kohtu arvamuse kohaselt oli Oleg Ivanov narkootiliste ainete käitlemisel aine hankija ja edasimüügi organiseerija ning koordineerija. Kohus ei välista, et ka Anatoli Flotovil on teatud roll aine muretsemisel, kuid arvestades käideldud koguseid ja tõendeid, mida kohtul oli võimalik kontrollida, oli Oleg Ivanovi roll ilmselgelt suurem. Ilma aine olemasoluta poleks ka Anatoli Flotovil ja Andrei Pintšukil olnud ainet, mida omandada ja omakorda edasi anda diileritele või aine tarbijatele. Samas on Anatoli Flotov omandanud ja edasi andnud märkimisväärseid narkootilise aine koguseid edasimüümiseks tarbijatele, seega on ta oma tegevusega loonud olukorra, kus kahjustada on saanud läbi narkootiliste ainete tarbimise väga paljude isikute tervis. Kohus on seisukohal, et ka Andrei Pintšuki poolt käideldud kogused on suured, kuid tema rolliks oli valdavalt aine edasiandmine konkreetsetele müüjatele või tarbijatele ja tuvastatud aine kogus ei ole võrreldav Oleg Ivanovi ja Anatoli Flotovi poolt käideldud kogustega. Kohus peab Oleg Ivanovi tegevust kõige taunitavamaks ja sel põhjusel ka tema süüd koos tegutsenud isikuteist suurimaks. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ega ka raskendavaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt on Oleg Ivanovile alus mõista karistus vastava sanktsiooni keskmisest määrast suuremas määras ja kohus peab põhjendatuks karistada Oleg Ivanovi 11 aasta pikkuse vangistusega. Anatoli Flotovit on kohtu arvates tulenevalt tema rollist ja süü suurusest põhjendatud karistad sanktsiooni keskmises määras ja talle tuleb mõista karistuseks 9 aastat vangistust. Kuivõrd Andrei Pintšuki roll oli tagasihoidlikum ja tema süü oluliselt väiksem, siis peab kohus võimalikuks karistada Andrei Pintšuki miinimummäärast veidi suurema karistusega, so 4 aasta pikkuse vangistusega. Kohus peab põhjendatuks süüdi mõista Anatoli Flotovi ja Andrei Pintšuki tapmiskatse toimepanemise eest KarS § 25 l-te 1,2 - § 113 järgi. Nimetatud teoga oli ohtu seatud kannatanu esmane inimõigus, so õigus elule. Kohus on arvamusel, et eluvastaste kuritegude eest mõistetav karistus peab olema range juba eelkõige üldpreventiivsel eesmärgil. Oht elule võib kujuneda äärmiselt erinevates situatsioonides, teinekord tüli käigus impulsiivsest käitumisest, kuid teinekord etteplaneeritud tegevuse läbi. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et Oleg Ivanov, Anatoli Flotov ja Andrei Pintšuk läksid Kohtla-Järvele selge sihiga kätte maksta isikule või isikutele, kes olid „pigistanud“ Anatoli Flotovi tuttavat. A. T.

tekitati vigastusi teda kurika ja ka jalaga lüües, kusjuures löödi ka pea piirkonda, mida tehes pidid ründajad arvestama võimalusega, et isik võib saada raskeid tervisekahjustusi, sealhulgas pidid möönma, et tagajärjeks võib olla ka isiku surm. Kohus ei saa jätta tähelepanuta ka asjaolu, et Anatoli Flotovi ja Andrei Pintšuki tegevuse katkestas asjaolu, et nende tegevust märgati ja sellele reageeriti. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ega ka raskendavaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt tuleb isikute süüd pidada suureks. Prokurör pidas piisavaks karistuseks toimepandud teo eest 8 aastat vangistust. Kohus on seisukohal, et prokuröri poolt taotletud karistusmäär on õiglane ja piisav ning peaks täitma nii üld - kui ka eripreventiivset karistuse eesmärki. Eespool kajastatud sündmusega on tihedalt seotud ka Oleg Ivanov, keda kohtu arvates on alus süüdi mõista KarS § 22 lg-te 2,3 - § 121 järgi. Kohtu arvamuse kohaselt oli Oleg Ivanovi roll A. T. „karistamisel“ oluline. Just Oleg Ivanov oli isikuks, kes pidas vajalikuks isiklikult koos Andrei Pintšukiga Kohtla- Järvele minna ja siis koos Andrei Flotoviga olukorda klaarida. Salajasel pealtkuulamisel kogutu põhjal on ilmne, et Oleg Ivanovi tahe hõlmas füüsilist arvete klaarimist ja ta kiitis selle heaks. Kohus on seisukohal, et füüsilise vägivalla abil arvete klaarimine on äärmiselt taunitav ja seetõttu on eriliselt taunitav ka sellisele tegevusel kihutamine ja kaasaaitamine. Kohus ei tuvastanud Oleg Ivanovi puhul KarS § 57 ja § 58 kohaseid karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Süü suurusest tulenevalt ja ka Oleg Ivanovi isikust tulenevalt ei pea kohus võimalikus karistada Oleg Ivanovi rahalise karistusega, vaid peab igati põhjendatuks karistusliigina vangistust. Oleg Ivanovi on varem karistatud raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Vaatamata rangele karistusele pole Oleg Ivanov mõistnud, et elus tekkivate või tekitatud probleemide lahendamine läbi füüsilise vägivalla pole ühiskonna poolt aktsepteeritav. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt oma lahendites rõhutanud, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt RKKKo nr 3-1-1-40-04). Eeltoodust tulenevalt ja arvestades just karistuse eripreventiivsest eesmärki, on kohtu arvates alus karistada Oleg Ivanovi antud kuriteo toimepanemise eest sanktsiooni kõrgemas määras ja mõista talle karistuseks 3 aastat vangistust. Kohus tuvastas käesoleva kriminaalasja raames Nikita Savenkovi ja Andrei Pintšuki süü raskeima isikuvastase kuriteo, so mõrva toimepanemises. Kordamata eelmistes kohtuotsuse lõikudes kajastatut, peab kohus puutuvalt Nikita Savenkovi ja Andrei Pintšuki karistamisel vajalikuks rõhutada veel järgmist. Karistusõiguse teooria kohaselt võivad süü suurust mõjutavad asjaolud olla objektiivsed ja subjektiivsed. Objektiivseteks asjaoludeks on näiteks sellised, mis iseloomustavad tegu ja tagajärge: tagajärje raskus, teo taunitavus, teo korduvus ja teo sotsiaalne olulisus. Subjektiivsete asjaoludena saab vaadelda tahtlust ja ettevaatamatust, nende liiki, teo motiivi ja eesmärki. Kui nimetatud teoreetilise lähenemise pinnalt analüüsida konkreetset Nikita Savenkovi ja Andrei Pintšuki poolt toimepandut, siis saab kohus süü suuruse aspektist asuda järgmistele seisukohadele. R. G., surma põhjustasid kahe raudkangiga antud löögid pea piirkonda. Kriminaalasja tehioludest on teada, et Nikita Savenkov ja Andrei Pintšuk viibisid koos kannatanuga all keldris 5 minutit, sealhulgas keldrisse mineku ja sealt lahkumise aeg. Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et keldris tegutseti eesmärgipäraselt, kiirelt ja intensiivselt, mida kinnitavad ka kannatanu vigastused. Lüües isikut pea piirkonda poolemeetri pikkuste ja üle kilogrammi kaaluvate raudtorudega pidid süüdistatavad nii soovima kui ka möönma raskeima tagajärje, so surma võimalikkust. Kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal jäi kohtul kahjuks väljaselgitamata teo motiiv. Kohtul kujunes põhjendatud kahtlus, et ainuke isik, kellel sai olla reaalne motiiv selliseks teoks, oli Oleg Ivanov. Samas tuli kohtul kõik tõusetunud kahtlused tulenevalt süüdistatavate

kaitsetaktikast, tõlgendada süüdistatavate kasuks ja Oleg Ivanovi seotust mõrvaga ei olnud võimalik tõsikindlalt tuvastada. Kriminaalasjas ei ilmnenud aga ka mitte mingisugust Nikita Savenkovi ja Andrei Pintšuki ning kannatanu R. G. vahelist seotust. Samas on leidnud tõendamist, et Oleg Ivanov pidas peale teo toimepanemist vajalikuks Nikita Savenkovile kui talle väidetavalt võõrale isikule öömaja pakkuda ja talle ka hiljem riideid osta. Nimetatud asjaolud viitavad sellele, et ilmselt tegutsesid nii Nikita Savenkov kui ka Andrei Pintšuk mitte isiklikel ajenditel vaid kellegi teise huvides. Selline asjaolu aga kohtu arvates mitte ei vähenda toimepanijate süüd, vaid pigem suurendab seda. Kui isikutele on vastuvõetav nö käsu või teenuse korras füüsiline arveteklaarimine nende jaoks võõra ja süütu inimesega, siis peab sellisele käitumisele järgnema kohtu arvates range karistus. Karistuse rangus peaks seejuures täitma nii eripreventiivset kui ka üldpreventiivset eesmärki. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et nii Nikita Savenkovi kui ka Andrei Pintšuki on alus karistada mõrva toimepanemise eest sanktsiooni miinimumäärast oluliselt suurem karistusega ja kohus peab põhjendatuks karistada süüdistatavaid 11 aasta pikkuse vangitusega. Nikita Savenkov pani toime ka KarS § 263 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Analüüsides toimepandud tegu, tuleb asuda seisukohale, et tegemist oli teoga, mis riivas oluliselt isikute avalikku kindlustunnet. Olukorras, kus Tartu kesklinnas õhtusel ajal kõlavad lasud, mis on äravahetamiseni sarnased tulirelvast lastavate laskudega, häirib selline tegutsemine iga kodaniku kindlustunnet. Seda enam, et relvast laskmine võib kahjustada ka muuhulgas sündmuskohal viibivate isikute tervist. Nikita Savenkovi tegevuses ei tuvastanud kohus ei karistust kergendavaid ega ka raskendavaid asjaolusid. Nikita Savenkovi on korduvalt kriminaalkorras karistatud, muuhulgas ka reaalse vangistusega. Käesoleva kriminaalasja pinnalt saab asuda aga seisukohal, et Nikita Savenkov pole varasematest karistustest õppust võtnud, vastupidi tema teod on muutunud vaid raskemaks. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus võimalikuks karistada Nikita Savenkovi rahalise karistusega. Kohtu arvetes väärib Nikita Savenkov teosüü suurusest tulenevalt avaliku korra raske rikkumise eest karistuseks vangistust ja seda vastava sanktsiooni keskmises määrast pisut väiksemas määras, so 2 aasta pikkust vangistust. Kohus tuvastas ka Andrei Pintšuki ja Aleksei Bajevi süü vargus(t)e toimepanemises. Andrei Pintšuki on alus süüdi mõista ja karistada nelja varguse toimepanemise eest ja Aleksei Bajevit ühe varguse toimepanemise eest, sealjuures koos Andrei Pintšukiga koos toimepandud teo eest. Süüdistatavad on mõlemad kinnitanud, et vargusi on nad elus varemgi toime pannud selleks, et saada mingit sissetulekut. Nii Andrei Pintšuk kui ka Aleksei Bajev on korduvalt kriminaalkorras karistatud, muuhulgas ka varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Seega ei pea kohus võimalikuks kummalegi mõista rahalist karistust. Kohus on seisukohal, et käesoleva kriminaalasja raames tuvastatud vargustes ei ole süüdistatavate süü väga oluline. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et isikud on peale varasemaid süüdimõistmisi ja karistuste ärakandmisi jätkanud varavastaste kuritegude toimepanemist. Eripreventiivset eesmärki silmas pidades on põhjendatud karistada nii Andrei Pintšuki kui ka Aleksei Bajevit sanktsiooni miinimummäärast oluliselt suurema karistusega. Kohus leiab, et õiglane ja põhjendatud on Andrei Pintšuki karistada 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega ning Aleksei Bajevit 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 kohaselt tuleb käesoleva otsusega mõistetud samaliigilistest põhikaristustest moodustada liitkaristus ja kohus peab põhjendatuks kuritegude süü suurust ja karistuse eesmärki silmas pidades mõista järgmised liitkaristused.

Anatoil Flotovile tuleb mõista liitkaristus kuritegude kogumi eest liites KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 ja § 25 lg-te 1,2 - § 113 järgi mõistetud karistused. Anatoli Flotov on toime pannud kaks eriliigilist kuritegu – rahvatervise vastu suunatud teo ja isikuvastase teo. Nimetatud teod ei ole teineteisega otseses seoses. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et igati põhjendatud on suurendada mõistetud üksikaristustest raskeimat. Raskeimaks karistuseks on 9 aastat vangistust KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 järgi. Kohus on seisukohal, et liitmisele isikuvastase kuriteo toimepanemise eest kuulub mitte pool kergemast karistusest, vaid pisut väiksem osa, so 3 aastat vangistust. Seega tuleb Anatoli Flotovile mõista liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 12 aastat vangistust. Andrei Pintšukile tuleb mõista liitkaristus kuritegude kogumi eest liites KarS § 184 lg 2 p-de 1,2, § 25 lg-te 1,2 - § 113, § 114 p-de 1,4 ja § 199 lg 2 p-de 7,9 järgi mõistetud karistused. Andrei Pintšuk on toime pannud ühe rahvatervise vastu suunatud teo, kaks rasket isikuvastast tegu ja varavastased teod. Nimetatud teod ei ole teineteisega otseses seoses. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et põhjendatud ja õiglane on suurendada mõistetud üksikaristustest raskeimat. Raskeimaks karistuseks on 11 aastat vangistust KarS § 114 p-de 1,4 järgi. Kohus on seisukohal, et kolme kergema karistuse eest on õiglane liita raskeimale karistusele 4 aastat vangistust kõigi kergemate karistuste eest. Seega tuleb Andrei Pintšukile mõista liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 15 aastat vangistust. Nikita Savenkovile tuleb mõista liitkaristus kuritegude kogumi eest liites KarS § 114 p 1 ja § 263 p 3 järgi mõistetud karistused. Nikita Savenkov on toime pannud kaks eriliigilist kuritegu – isikuvastase teo ja avaliku korra vastase kuriteo. Nimetatud teod ei ole teineteisega otseses seoses. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et igati põhjendatud on suurendada mõistetud üksikaristustest raskeimat. Raskeimaks karistuseks on 11 aastat vangistust KarS § 114 p 1 järgi. Kohus on seisukohal, et liitmisele isikuvastase kuriteo toimepanemise eest kuulub pool kergemast karistusest, so 1 aasta vangistust. Seega tuleb Nikita Savenkovile mõista liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 12 aastat vangistust. Oleg Ivanovile tuleb mõista liitkaristus kuritegude kogumi eest liites KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 ja § 22 lg-te 2,3 - § 121 järgi mõistetud karistused. Oleg Ivanov on toime pannud kaks eriliigilist kuritegu – rahvatervise vastu suunatud teo ja isikuvastase teo. Nimetatud teod ei ole teineteisega otseses Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et igati põhjendatud on suurendada mõistetud üksikaristustest raskeimat. Raskeimaks karistuseks on 11 aastat vangistust KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 järgi. Kohus on seisukohal, et liitmisele isikuvastase kuriteo toimepanemise eest kuulub mitte pool kergemast karistusest, vaid kaks kolmandikku sellest. Kohus peab õiglaseks, et Oleg Ivanov kannaks ära ka märkimisväärse osa isikuvastase kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistusest, sest tema puhul on seda liiki süüteo toimepanemine olnud korduv. Seega tuleb Oleg Ivanovile mõista liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 13 aastat vangistust. Oleg Ivanov pani käesoleva kohtuotsusega tuvastatud kuriteod toime katseajal Oleg Ivanovi karistati Kohtla-Järve Linnakohtu 4. veebruari 1998.a. kohtuotsusega KrK § 207, KrK § 17 lg 4 – KrK § 101 p 1 ja § 17 lg 4 - § 141 lg 2 p-de 1,2,3 alusel 15 aasta pikkuse vangistusega. Oleg Ivanov vabanes ennetähtaegselt Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 3. mai 2007.a määruse alusel 15.mail 2007.a. Ära kandmata jäi Oleg Ivanovil 3 aastat 1 kuu 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb Oleg Ivanovile mõista liitkaristus kohtuotsuste kogumis, liites käesoleva otsusega mõistetud karistusele Kohtla-Järve

elamiskulude katteks. Arvestades süüdistatavale inkrimineeritud süüdistuse sisu ja süüteo toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et leitud sularaha puhul on täies ulatuses tegemist kriminaalse tuluga. Analüüsides pere sissetulekuid, siis nähtub, et S. I. eraisikuna praktiliselt tulud puudusid; 2008 aastal oli tema deklareeritavaks tuluks XXX krooni ja 2009 aastal ta tulu ei deklareerinud. Tegutsedes FIE-na on ta deklareerinud ettevõtlusest pärinevaid tulusid 2008 aastal XXX krooni ja 2009 aastal XXX krooni. S. I. on ise kinnitanud, et kuna ta käsitles oma rahaasju ühtse tervikuna, siis teeb see perekonna ühe kuu sissetulekuks 2009 aastal vähem kui XXX krooni; Oleg Ivanov ei ole 2009 aastal tulu deklareerinud. Samas näitavad kogutud tõendid, et perekonna kulutused laenumaksetele ja kommunaalkuludele, kahele autole jm igapäevastele kulutustele olid kordades suuremad. O. Ivanov on küll andnud ütlusi, et ta töötas 2009. a peamiselt juhutöödel ning tema sissetulek oli XXX krooni kuus, kuid need sissetulekud ei ole dokumentaalselt ega ka muude tõenditega tõendatud ja põhinevad üksnes paljasõnalistel väidetel. Kuivõrd kriminaalasjas kogutud tõenditest saab teha üheseid järeldusi süüdistatava legaalse sissetuleku suuruse, õigupoolest selle puudumise ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse kohta, millest nähtuvalt ei saa selle sularaha puhul olla tegemist legaalse päritoluga rahaga ja tegemist saab olla vaid kuritegelikul teel omandatud rahaliste vahenditega, siis kuuluvad sellised rahalised vahendid konfiskeerimisele KarS § 832 lg 1 alusel, kuivõrd süüdistatav ei ole tõendanud, et rahalised vahendid on omandatud õiguspäraselt. Kriminaalmenetluse käigus on konfiskeerimise tagamiseks arestitud ka Oleg Ivanovi XXX S. I. kuuluv korteriomand asukohaga XXX. Korter on soetatud laenu alusel ja korteriomandile on seatud hüpoteek XXX krooni Allied Irish Banks p.l.c. kasuks. Laenumakseid tasutakse S. I. pangakonto kaudu (laenumaksete suurus XXX – XXX krooni, alates 2009 aprillist XXX krooni). See annab aluse arvata, et igakuiseid laenumakseid tasuti vähemalt osaliselt O. Ivanovilt pärineva kriminaaltulu eest, kuna ütlustega on kindlaks tehtud, et O. Ivanovil oli nimetatud kontole ligipääs S. I. deebetkaarti kasutades. Ka oleks S. I. sissetulekuid arvestades käinud talle laenumaksete tegemine selgelt üle jõu. Kuivõrd aga oli nimetatud korter algselt täies osas omandatud laenuraha eest ja O. Ivanovi poolt kriminaaltulust tasutud maksed on tühised võrreldes korteri tegeliku väärtuse ja käesolevaks ajaks maksmata laenusummaga, siis ei saa teha järeldust, et S. I. oleks korteri omandanud olulises osas Oleg Ivanovi arvel. Seega ei ole korterit võimalik konfiskeerida laiendatud kujul kolmanda isiku varana ja see tuleb vabastada aresti alt. Läbiotsimise käigus võeti Oleg Ivanovi elukohast XXX televiisor Philips LCD 32. Tõenditega on tuvastatud, et see kuulub Oleg Ivanovile ja S. I., mis ei ole kriminaaltulu arvelt saadud vara, vaid on saadud kingituseks. Kohus on seisukohal, et alus sellise vara konfiskeerimiseks ja riigi omandisse andmiseks puudub ning televiisor tuleb vabastada aresti alt ja välja anda asja omanikule S. I. Peale nimetatud vara arestiti S. I. kuuluv mootorsõiduk Mercedes-Benz Vito 108 D. Kolmanda isiku S. I. ütlustest ja pangakonto väljavõtetest võib teha järeldusi küll süüdistatava poolt tema materiaalse toetamise kohta, kuid tõendamist on leidnud, et nimetatud sõiduk on omandatud S. I. poolt vahetustehinguna temale kuulunud sõiduki Audi A4 vastu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et vaidlusalune sõiduk ei ole saadud kriminaaltulu arvelt ning alus

laiendatud konfiskeerimise kohaldamiseks puudub ning nimetatud sõiduk tuleb aresti alt vabastada. Lisaks arestiti kriminaalmenetluse käigus Swedbank Liising AS-ile kuuluv mootorsõiduk Peugeot 607 reg. märk XXX (vastutav kasutaja AKA Auto OÜ), mis oli Oleg Ivanovi kasutuses. Tõendamist on leidnud, et Oleg Ivanov soovis nimetatud sõidukit osta, tasudes selle eest esimese sissemakse. Kuna sõiduk jäi välja ostmata, on auto omanik endiselt Swedbank Liising AS. Oleg Ivanovi ütluste kohaselt pärineb mootorsõiduki eest tehtud sissemaks XXX krooni sõiduauto BMW 730D müügist, mille O. Ivanov võõrandas 31.08.2009. a Timar Auto OÜ-le ja sai selle eest XXX krooni sularahas. AKA Auto OÜ kassa sissetuleku orderist nr 290372 nähtub, et sõiduauto Peugeoti eest on 10.09.2009. a tehtud sissemakse XXX krooni. Seega on nende tehingute vaheline aeg 10 päeva. Samas ilmneb kriminaaltoimikust, et O. Ivanovile kuulunud BMW 730D omandamiseks tuli tal vastu anda eelnevalt temale kuulunud Audi A6, mis oli omandatud 2007 aastal, s.o enne süüdistatavale O. Ivanovile inkrimineeritud kuritegude toimepanemist ja legaalsetest rahalistest vahenditest ja teha täiendav sissemakse, mille tegi A. Flotov. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kriminaalmenetluse käigus ei ole kogutud piisavaid tõendeid, millest saaks teha järelduse, et vaidlusalune sõiduk oleks saadud kriminaaltulu arvelt ning alus selle sõiduki osas laiendatud konfiskeerimise kohaldamiseks ja riigi omandisse andmiseks puudub. Seetõttu tuleb ülalmärgitud sõiduk aresti alt vabastada ning välja anda selle vastutavale kasutajale AKA Auto OÜ-le koos asitõendina kriminaalasja juurde võetud registreerimistunnistusega. Kohtueelses menetluses on Tartu Maakohtu eeluurimiskohtuniku 28.12.2009. a määrusega kriminaalasjas nr 1-09-21887 arestitud riigi kasuks konfiskeerimise, sealhulgas ka kolmandale isikule kuuluva vara, kohaldamise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks: a. Anatoli Flotovi arvelduskontol nr XXX (Swedbank) olevad rahalised vahendid (konto lõppsaldo 18.12.2009. a seisuga XXX krooni); b. O. L. kuuluv sõiduauto Mitsubishi Pajero Sport reg. märk XXX koos sõiduki võtmetega, millele on käsutamise keelumärge seatud 13.01.2010. a; c. Anatoli Flotovile kuuluv musta korpusega sülearvuti Samsung NP-Q45 S/N: XXX koos toitejuhtmega; d. Anatoli Flotovile kuuluv sularaha 120 (ükssada kakskümmend) eurot, 5 (viis) Läti latti ning 2350 (kaks tuhat kolmsada viiskümmend) Eesti krooni, järgmistes rahatähtedes: 1 x 100 eurot, 2 x 10 eurot, 1 x 5 läti latti, 4 x 500 eesti krooni, 3 x 100 eesti krooni, 2 x 25 eesti krooni. Anatoli Flotovilt leiti kahtlustatavana kinnipidamisel ja võeti ära 120 eurot, 5 Läti latti ja 350 Eesti krooni ning 02.10.2009. a võeti tema kasutuses oleva sõiduauto läbiotsimisel ära sülearvuti Samsung koos toitejuhtmega ja 2000 Eesti krooni. Samuti arestiti kriminaalmenetluse käigus A. Flotovi Swedbanki arvelduskontol olevad rahalised vahendid. Anatoli Flotovi ütluste kohaselt kuulub nimetatud sularaha talle ning arvuti kellelegi teisele.

Flotovi enda ütlustest ja kriminaalasja materjalidest nähtuvalt puudus A. Flotovil legaalne sissetulek, st ta ei töötanud mitme aasta jooksul enne kinnipidamist. Maksu- ja Tolliameti andmetel A. Flotov 2008 ja 2009 aastal tulu deklareerinud ei ole, samas nähtub A. Flotovi Swedbanki konto väljavõttest, et ajavahemikul 20.06. – 22.08.2009. a on tema kontole tehtud sularaha sissemakseid kokku summas XXX krooni. Sama ajavahemik hõlmab ka tema peamist kuritegeliku tegevuse perioodi, millest võib järeldada, et antud kontol asuvate rahaliste vahendite aga ka sularaha näol on tegemist kriminaaltuluga. Anatoli Flotovi ütluste kohaselt olid tema igakuised sissetulekud XXX – XXX krooni, millest XXX pärines otseselt narkootiliste ainete müügist, ülejäänud sissetulekud pärinesid A. Flotovi väitel autode müügi vahendamisest, kulla ja telefonide müügist ning võitudest kasiinodes. Viimati nimetatud väited on aga paljasõnalised ega ole eluliselt usutavad, kuna nimetatud tegevuste kohta puuduvad isikulised ja dokumentaalsed tõendid. A. Flotov on teinud ka suuri kulutusi üürikorterile, elamisele hotellides, rendiautole, toetanud rahaliselt XXX ja XXX, andnud suures summas laenu jne. Selliste kulutuste katmiseks puudusid Anatoli Flotovil aga legaalsed sissetulekud. Seega, arvestades A. Flotovi poolt narkootikumide müümisest saadavat suurt kriminaaltulu ja tema olematuid legaalseid sisstulekuid, elatus A. Flotov kriminaaltulust, tarbides ja võõrandades sellest osa. Seega kuuluvad kogu Anatoli Flotovilt ära võetud sularaha ning talle kuuluval Swedbanki arvelduskontol olevad rahalised vahendid (18.12.2009. a seisuga XXX krooni) konfiskeerimisele KarS § 832 lg 1 alusel. A. Flotovi ütlused sülearvuti kuuluvuse kohta kellelegi teisele ei ole usaldusväärsed ning on ilmselgelt öeldud üksnes selle võõrandamise vältimiseks. Kogutud tõendite põhjal on piisav alus arvata, et tegemist on siiski A. Flotovile kuuluva varaga, mis on omandatud kuriteo toimepanemise tulemusel saadud kriminaaltulu eest ning mis kuulub samuti konfiskeerimisele KarS § 832 lg 1 alusel ja andmisele riigi omandisse. Peale rahaliste vahendite ja sülearvuti arestiti süüdistatava kasutuses olnud sõiduauto Mitsubishi Pajero Sport reg. märk XXX Kriminaaltoimikus leiduva sõiduki registreerimistunnistuse kohaselt on sõiduki omanikuks O. L. ja vastutav kasutaja Anatoli Flotov; sõiduk on ARK-is arvele võetud 24.08.2009. a. Kohtuistungil üle kuulatud O. L. ütlustest selgub, et antud auto omand ei kuulu tegelikult temale, sõiduki omandamiseks ei ole ta teinud rahalisi kulutusi. Auto vormistati tema nimele K. P. palvel ning auto tegelik omanik võib olla K. V. või K. P.. Viimase ütlustest aga nähtub, et tema pidas Mitsubishi Pajero Sport omanikuks K. U., kes ka ise on andnud ütlusi selle kohta, et ta peab ennast nimetatud sõiduki omanikuks. K. U. palus K. P. auto maha müüa ning kui müük ei õnnestunud, siis otsustati see välja rentida Anatoli Flotovile maksumusega XXX krooni. Kohtuliku uurimise käigus ei ole leidnud tõendamist, et nimetatud sõiduki omand oleks üle läinud A. Flotovile, kuigi A. Flotov oli sõiduki põhikasutaja. Ka ei ole leidnud tõendamist, et keegi teine oleks olulises osas saanud nimetatud sõiduki omanikuks A. Flotovi arvel. Seega ei saa asuda seisukohale, et sõiduki Mitsubishi Pajero Sport puhul oleks tegemist kriminaaltulu arvelt saadud varaga ning alus sellise vara konfiskeerimiseks ja riigi omandisse andmiseks puudub. Seega tuleb eelmärgitud sõiduk vabastada aresti alt ning välja anda koos sõiduki võtmetega selle omanikule.

Kohtuistungil asus prokurör seisukohale, et süüdistatava Oleg Ivanovi suhtes tuleb kohaldada KarS § 84 sätteid, mõistes süüdistatavalt välja 687 000 krooni, s.o 43 907.30 eurot. Kriminaalmenetluse käigus ei õnnestunud sellises ulatuses O. Ivanovilt kriminaaltulu ära võtta, st see on kas ära tarvitatud või võõrandatud. Samuti asus prokurör kohtuistungil seisukohale, et süüdistatava Anatoli Flotovi suhtes tuleb kohaldada KarS § 84 sätteid, mõistes süüdistatavalt välja 465 000 krooni, s.o 29 718.91 eurot. Üldjuhul kuulub konfiskeerimisele vaid see vara, mis on kohtuotssuse tegemsiel teo toimepanijal reaalselt olemas. Käesolevas kriminaalasjas pole kohus tuvastanud süüdistatavatel rohkem reaalset vara kui oli võimalik kohtueelsel uurimisel arestida. Kohus on sesiukophal, et kriminaalasjas pole leidnud tõendamist, et süüdistatavad oleksid saanud just konkreetselt sellises ualtuses kriminaalset tulu, mille osas prokurör taotleb konfiskeerimise asendamist. Eeltoodust lähtuvalt ei kohalda kohus käesoleval juhul KarS § 84 sätestatut. V Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas Kuivõrd KrMS seadustik ei käsitle täpsemalt kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb selles osas kohtul lähtuda Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) vastavatest sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. AS A-Selver on kriminaalasjas esitanud tsiviilhagi Andrei Pintšuki vastu summas 63, 10 eurot. Kohus on seisukohal, et varastades A-Selver AS kauplustest talle mittekuuluvat vara, on Andrei Pintšuk õigusvastaselt käitunud ja põhjustanud kannatanule varalist kahju. Esitatud tsiviilhagi on kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Eeltoodust tulenevalt kuulub tsiviilhagi rahuldamisele. Süüdistatav võttis kohtuistungil TsMS § 440 lg-te 1,2 kohaselt hagi õigeks. TsMS § 444 lg 4 alusel on kohtul sellisel juhul õigus tsiviilhagisse puutuv kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa ära jätta. VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas mõistab kohus välja süüdimõistetutelt menetluskuluna sundraha, milline summa I astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 2,5 palga alammäära, s.o. 695,04 eurot ja II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga almmäära, s.o. 417, 03 eurot . Samuti peab kohus põhjendatuks süüdimõistetutelt KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel välja mõista tunnistajatele ja kannatanutele hüvitamisele kuuluvad summad, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatele väljamaksmisele kuuluva tasu, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasu, KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjatele kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu ja KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel postikulu. Ekspertiisitasusid välja mõistes lähtus kohus iga isiku puhul vaid nendest kuludest, mis olid otseses puutumuses isiku süüküsimuse lahendamise ja süüdimõistmisega.

Kohtulahend

Lahendi andmed

Sama asja menetluskäik

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

Lahendi tekst

RESOLUTSIOON

5AG).

2KK);

3KK);

5KK);

O. S.;

O. L.;

KOHTUOTSTSE PÕHIOSA

(LISA 5);