Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

23.01.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Nikita Savenkovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav üliohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas), kõrgohtlik vangidele (risk vanglas) ja väheohtlik ametnikele (risk vanglas). Ohustatud on ühiskond tervikuna, sealhulgas teised kinnipeetavad ning ametnikud. Ohtlikkus seisneb rahva tervise kahjustamises (narkootikumide käitlemine) ning füüsilise ja verbaalse vägivalla kasutamises. Tulenevalt vaimsest mahajäämusest on tal puudulik probleemilahenduse oskus, mistõttu võib vastu võtta ebaadekvaatseid otsuseid. Ohtlikkust suurendab omakorda kriminaalse mõtteviisiga isikutega suhtlemine, kes mõjutavad teda negatiivselt. Samuti suurendab ohtlikkust narkootikumide tarvitamine. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 64%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasa jooksul on 42%. Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhineva uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse hindamise tulemust, ei toeta Tartu Vangla Nikita Savenkovi vabastamist enne tähtaega.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegselt vabaneda. Vangistuses on tapmise eest ja avaliku korra rikkumise eest ning see on 5 või 6 vangistus. On õppinud eesti keelt, samuti koolis ja läbib eraettevõtlusega seotud programmi, mida viib läbi Tartu Rahvaülikool. Samuti on läbinud „Eluviisitreeningu“, mille abil sai aru, kuidas võidelda halbade harjumustega. Alkoholi ei talu üldse, see ei paku rahuldust. Mis puudutab narkootikume, siis pikalt elab juba ilma narkootikumideta ja läheb päris hästi. Vabaduses ei kavatse oma elu siduda narkootikumidega kuidagi. Elama läheks normaalsete inimeste juurde ja loodab, et nende abiga saab ise ka normaalse elu peale. Teab neid alates 2005 aastast, V. aitas varem probleeme lahendada. Alguses jääb nende juurde, aga kui saab tööle ja esimese palga, siis üürib endale korteri ja registreerib selle ka kriminaalhooldaja juures. Vene Föderatsioonis on sugulased, aga kuni on kriminaalhooldus ei saa lahkuda. Siin ei ole kinnipeetaval enda kinnitusel selliseid tuttavaid, et elada korralikult. Tööle tahetakse võtta G. firmasse, loodab sealt saada ameti ja töötada. Vabanemisfondis on ka raha ja loodab, et saab ka selle eest korteri üürida. Nõuded tuleb ka kindlasti tasuda. Kuriteokaaslastega ei suhtle, on nendest mõnega isegi vihavaen. Vabaduses ei ole üle 5-6 tuttava, kellega suhtlema hakkaks. On ka kriminaalkorras karistatud, aga praegu elavad korralikku elu. Kinnipeetav märkis, et on palju mõelnud oma kuriteo peale, on väga raske sellega elada. Ei tahtnud, et nii juhtub. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Nikita Savenkovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Külli Zimm, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Nikita Savenkovi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, asub seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt. Isikut on kriminaalkorras karistatud seitse korda, neist neli karistust kannab kuuendat reaalset vangistust.

kustunud ja isik

Tartu Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu vangistuses korduvalt kasutanud vägivalda kaaskinnipeetava suhtes. Isik oma iseloomuomaduste tõttu ei sobi osalema sotsiaalprogrammidesse, eriti grupi programmidesse.

Isiku puhul on positiivne, et ta on osalenud tööhõives ja omandanud haridust ning riigikeelt. Vabanemise korral omab elu- ja töökohta. Süüdimõistetu puhul on negatiivne tema isik ja kuritegude sooritamise asjaolud. Isikul on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Nikita Savenkovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Nikita Savenkovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Nikita Savenkovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Nikita Savenkov kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Nikita Savenkov temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 8 aastat ja 1 kuu, so enam kui 2/3 ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressil XXX, kus elavad isiku tuttavad V. G. ja N. G. Tegemist on heas seisukorras oleva 3- toalise korteriga, kus Nikita Savenkovil võimaldatakse elada elutoas. Kõik vajalikud nõusolekud isiku sinna elama asumiseks on olemas. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust.

Kohtu hinnangul on Nikita Savenkovi puhul antud juhul retsidiivsusoht jätkuvalt kõrge ning vabastamist toetavad asjaolud nagu kindel elukoht ja töökoht ei kaalu üles vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, sest väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Just läbi vangistatu õiguspärase käitumise vangistuse jooksul saab kohus hinnata isiku õiguskuulekusele orienteeritust. Kohtu hinnangul on Nikita Savenkovi puhul see tingimus täitmata. Kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust sigarettide hoidmise eest. Kui kinnipeetaval on raskusi ka range järelevalve tingimustes kehtivatele reeglitele allumisega, on tõenäosus, et isiku käitumine ei saa ka vabaduses olema seadusekuulekas, suur. Ei saa vaadata mööda ka sellest, et Nikita Savenkovi on varem korduvalt karistatud ja vanglas on ta olnud samuti mitmeid kordi. Käesolev vangistus on tema jaoks järjekorras kuues. Seepärast ei ole alust loota, et karistus iseenesest või vangistus spetsiifiliselt suudab Nikita Savenkovi õiguskuulekal rajal hoida. Samuti ei nähtu kohtule, et isikus oleks toimunud olulised positiivsed muutused seadusekuulekuse suunas ning tegelikkuses uue kuriteo toimepanemise riske piisavalt maandatud ei ole. Sotsiaalprogrammis osalemine kinnipeetavale vangla iseloomustusest nähtuvalt midagi ei andnud. Iseloomustuses programmis Eluviisitreening osaluse kohta on märgitud, et peale programmi ta targaks ei saanud ja edaspidiselt ei planeeri kasutada programmist saadud teadmisi ja oskusi. Seda, et isik ei ole tegelikkuses huvitatud enesearendamisega tegelema ning otsib pigem tähelepanu, kinnitavad iseloomustused riigikeelekursuste kohta, millest ilmneb, et isik on tunnis väga suure tähelepanuvajadusega, tal on lakkamatu vajadus valjuhäälselt lobiseda ja katkematu soov enesele õpetaja ja kaaslaste tähelepanu saada, pidurdas terve rühma tööd. Samuti on märgitud isiku kohta, et ta on enesekindel ja kergesti ärrituv, sageli üleolev. 11.09.2017 kuni 14.11.2017 psühholoogilises nõustamises osalemise kohta on samuti täheldatud, et isik ei võta uusi seisukohti omaks ning kavatseb käituda vastavalt varasemalt juurdunud hoiakutele. Kui isik kõigest pool aastat enne käesolevas asjas istungi pidamist on väljendanud seisukohta, et kavatseb käituda vastavalt varasemalt juurdunud hoiakutele, mis on olnud kriminaalsed, viitab see sellele, et isik hakkab ka seekord vabaduses oma käitumist kordama ning asub taas kuritegelikule teele. Vangla iseloomustusest nähtuvalt vähendab kinnipeetav ka enda vastutust toimepandud kuritegudes, olles väitnud, et üksi ta selliseid kuritegusid toime pannud ei oleks. Samas küsimusele sellest, kui palju ta liidritele allub ning teiste käske on nõus täitma, vastas, et tema ei allu mitte kellelegi. Eelnevast nähtub, et kinnipeetaval on puudulik enesekriitika ning eneseanalüüsi võime. Kuigi kuriteokaaslastega kinnipeetav ei suhtle ning vabaduses hakkaks suhtlema väikse ringi isikutega, möönis kinnipeetav ka ise, et siin, ehk Eestis ei ole tal tegelikult selliseid tuttavaid, et elada korralikult. Ka nähtub vangla iseloomustusest, et isiku sotsiaalne tugivõrgustik on nõrk. Isiku tutvusringkond on siiski valdavalt kriminaalne ning on suur tõenäosus, et isik läheb vabanemise järel kuritegeliku tutvusringkonna plaanidega taas kaasa. Eeltoodust lähtuvalt kohus on seisukohal, et Nikita Savenkovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole käesoleval hetkel põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute

üliraskete kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Kohus leiab, et karistuse kandmise jätkamise jooksul on võimalik koostöös vangla sotsiaaltöötajatega isiku taasühiskonnastamist paremini ette valmistada ja nt läbida täiendavaid sotsiaalprogramme, omandada põhiharidus millised ehk muudaksid suhtumist toimepandusse, aitaksid vabaduses vältida uute kuritegude toimepanemist ning hõlbustaksid vabaduses seadusekuulekat toimetulekut.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.