RIIGIKOHS
KRIMINAALKOLLEEGIUM
Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-1-1-43-11 3. juuni 2011 Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris Kriminaalasi Mihhail Kalašnikovi süüdistuses KarS § 257 järgi Tartu Ringkonnakohtu 7. veebruari 2011. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-10-8658 Mihhail Kalašnikovi kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, määruskaebus Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Aro Siinmaa 5. mai 2011, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 7. veebruari 2011. a määrus ja saata Mihhail Kalašnikovi kaitsja vandeadvokaat Sven Sillari apellatsioon Tartu Maakohtu 17. detsembri 2010. a otsuse peale uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 17. detsembri 2010. a otsusega tunnistati Mihhail Kalašnikov süüdi karistusseadustiku (KarS) § 257 järgi omavolis ja teda karistati kuuekuulise vangistusega, mis jäeti KarS § 74 lg 1 ja § 75 lg 1 alusel süüdistatavat kaheksateistkümnekuuliseks katseajaks käitumiskontrollile allutades tingimisi täitmisele pööramata. M. Kalašnikov mõisteti süüdi selles, et ta 17. märtsil 2009. a nõudis omal initsiatiivil nii telefoni teel kui vahetult T. V.-ilt, et too tasuks 225 000 kroonise võla L. P.-ile, ähvardades vastasel korral T. V.-i kehavigastuste tekitamise ja tema maja ärapõletamisega. Kohus ei nõustunud süüdistatava kaitsja väitega, et kuivõrd KarS § 257 järgi saab isikut karistada muu hulgas ähvardamise eest, ähvardamine on aga kriminaliseeritud üksnes juhul, kui kannatanul on alust karta ähvarduse täideviimist, peaks see alus olema avatud ka süüdistuses. Kohus märkis, et kuna KarS § 257 ei ole blanketne süüteokoosseis, ei pidanud süüdistus sisaldama viiteid karistusseadustiku teistele koosseisudele.