lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-1-1-120-09

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudRiigikohus · 12.04.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-1-1-120-09
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
12.04.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1367
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (10)

lahend.ee
1-26-3002/21Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium02.07.20261-26-1447/16Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium25.06.20261-26-3716/15Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium11.06.20261-25-5570/77Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium05.05.20261-25-7302/28Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium13.04.20261-25-5085/87Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium01.04.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-120-09

Määruse tegemise koht ja kuupäev

Tartu, 12. aprill 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi O. L. süüditunnistamises KarS § 200 lg 2 p-de 7, 8, 9 ja 10 ning § 22 lg 3, § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8, § 266 lg 2 p 1, § 209 lg 2 p-de 1 ja 3, § 344 lg 1, § 349, § 346 ning § 121 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 19. oktoobri 2009. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 1-08-5605

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

O. L. kaitsja määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

17. märts 2010. a, kirjalik menetlus

vandeadvokaadi

vanemabi

Talvi

Vaske,

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 19. oktoobri 2009. a kohtumäärus muutmata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 18. märtsi 2009. a otsusega tunnistati O. L. süüdi karistusseadustiku (KarS) § 200 lg 2 pde 7, 8, 9 ja 10 ning § 22 lg 3, § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8, § 266 lg 2 p 1, § 209 lg 2 p-de 1 ja 3, § 344 lg 1, § 349, § 346 ning § 121 järgi. Teda karistati KarS § 64 lg 1 alusel nelja-aastase vangistusega ja KarS § 64 lg 2 alusel rahalise karistusega tuhat viissada krooni. Karistusi vähendati kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra, mõistes O. L. karistuseks kahe aasta ja kaheksa kuu pikkuse vangistuse ja rahalise karistuse tuhat krooni.
1-25-3965/155
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
27.02.2026
1-25-773/58Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium08.12.2025
1-25-2932/29Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium04.12.2025
1-25-576/58Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium27.10.2025
2.O. L. esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, leides, et temale mõistetud karistus on liiga range. Apellandi meelest oleks tema kui varem karistamata isiku pidanud tingimisi karistuse kandmisest vabastama. Ühtlasi lubab apellant elada edaspidi seadusekuulekat elu.
3.Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. oktoobri 2009. a määrusega KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Kohus leidis, et vähem kui aasta jooksul üle neljakümne kuriteo toime pannud ja mitu kuritegu initsieerinud O. L. liitkaristuse leevendamiseks puudub igasugune alus. Samuti ei ole mingit põhjust pöörata karistus täitmisele tingimisi. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, tuleb ilmselt põhjendamatu apellatsioon jätta läbi vaatamata.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4.Ringkonnakohtu määruse peale esitas Riigikohtule kaebuse O. L. kaitsja T. Vaske. Kaebaja leiab, et kohtud ei ole karistuse mõistmisel arvestanud piisavalt asjaolu, et süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata. Samuti ei ole arvesse võetud seda, et O. L. on ringkonnakohtus jäetud ilma põhiõigusest võtta isiklikult osa oma kriminaalasja arutamisest kohtus. Eelnevast lähtuvalt palub kaebaja kergendada süüdistatavale määratud karistust.
5.Määruskaebusele esitatud vastuses palus Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Andra Sild kaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata jätta. Maakohus on O. L.-le mõistnud tema süüle vastava karistuse ja ringkonnakohus jättis apellatsiooni põhjendatult läbi vaatamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6.Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et ringkonnakohus jättis käesolevas kriminaalasjas KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginedes O. L. apellatsioonkaebuse ilmse põhjendamatuse tõttu õigesti läbi vaatamata. Selgituseks märgib kolleegium järgnevat.
7.O. L. kaitsja väite kohaselt on ringkonnakohus tema kaitsealuse apellatsiooni läbivaatamata jätmisel KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginevalt rikkunud O. L. põhiõigust viibida enda kohtuasja arutamise juures. Sellega seoses tuleb märkida, et eelnimetatud sätte võimalikku vastuolu PS §-s 24 sisalduvate menetluslike põhiõigustega, samuti Euroopa Inimõiguste Konventsiooni art-s 6 sätestatud ausa kohtumenetluse põhimõttega on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kolmeliikmeline koosseis põhjalikult vaaginud 19. oktoobri 2007. a määruse nr 3-1-1-55-07 p-des 7-15. Kokkuvõttes on selles kohtulahendis nenditud, et KrMS § 326 lg 2 teise lause näol on küll tegemist PS § 24 lg-s 5 sisalduva edasikaebeõiguse riivega, kuid see riive on proportsionaalne PS § 11 tähenduses ning seetõttu pole menetlusõiguse kõnealune säte põhiseaduse vastane. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu nõustub selle seisukohaga.
8.Apellatsiooni läbivaatamata jätmine KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginedes saab aga ka igal üksikjuhul olla põhiseadusepärane vaid siis, kui apellatsioon on tõepoolest ilmselt põhjendamatu. Seetõttu on oluline, et ilmse põhjendamatuse mõiste sisustamisel lähtutaks kohtupraktikas ühesugustest arusaamadest. 8.1 Esmalt tuleb märkida, et apellatsiooni ilmsest põhjendamatusest KrMS § 326 lg 2 teisele lause mõttes ei ole alust rääkida juhul, mil see ei vasta KrMS §-s 321 sätestatud nõuetele. Nii võib apellant KrMS § 321 lg 2 p 4 vastu eksides jätta apellatsioonis märkimata, millist maakohtu otsuse osa ta soovib vaidlustada, millised on tema motiivid või mida ta apellatsioonikohtult taotleb. Samuti võib juhtuda, et apellant on jätnud nimetamata tõendid, mida tema arvates tuleks ringkonnakohtus uurida, või pole esitanud põhjendusi, miks ta jättis mingi tõendi uurimise taotluse maakohtus esitamata, eksides vastavalt KrMS § 321 lg 2 p-s 5 ja § 321 lg-s 6 sätestatu vastu. Ka selliseid eksimusi apellatsioonile esitatavate nõuete suhtes võib üldistatult nimetada apellatsioonis põhjenduste puudumiseks ehk põhjendamatuks apellatsiooniks, kuid tulenevalt KrMS § 326 lg-st 1 tuleb sel puhul jätta apellatsioon käiguta ja anda kaebajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. 8.2 Riigikohtu lahendites nr 3-1-1-55-07 ja 3-1-1-96-09 ning eelmises punktis märgitu koostoimes tuleb ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes lugeda sellist - üldjoontes küll KrMS §-s 321 sätestatud nõuetele vastavat - apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata (menetlustulemi perspektiivitus). Samas on igati seaduslik ka see, kui ringkonnakohus hoolimata eelmenetluses menetlustulemi perspektiivituse sedastamisest ei jäta siiski apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel läbi vaatamata, vaid teeb KrMS § 328 lg 1 p 1 alusel kriminaalasja apellatsiooni korras arutamisele määramise määruse. Kõnealuse võimaluse kasutamine ringkonnakohtu poolt võib olla tingitud näiteks vajadusest muuta KrMS § 337 lg 1 p-de 2 või 3 alusel väheolulisel määral maakohtu otsust. Oluline on lisada, et KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginev apellatsiooni läbivaatamata jätmise määrus peab sisaldama ka apellatsiooni perspektiivituse sellist põhjendust, mis oleks Riigikohtu poolt määruskaebemenetluses kontrollitav. 8.3 Kooskõlas Riigikohtu määruse nr 3-1-1-96-09 p-s 10.1 märgituga on esmalt alust tunnistada perspektiivituks - ja seega KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes ilmselt põhjendamatuks - apellatsioon, mis sisaldab mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust ja mille argumendid ei ole seetõttu kohtuasja lahendamiseks õiguslikult asjakohased. Selles tähenduses on ilmselt põhjendamatu näiteks apellatsioon, milles taotletakse KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse moodustamata jätmist vangistusega karistatud süüdistatava suhtes, kes on arutatava uue kuriteo pannud toime eelmisest süüdimõistvast kohtuotsusest tuleneval katseajal. 8.4 Juhtudel, mil ei ole tegemist eelnevas lõigus kirjeldatud olukorraga - seega juhtudel, mil apellandi argumendid on õiguslikult asjakohased ja tema taotluse rahuldamine seega põhimõtteliselt õiguslikult võimalik -, peab ringkonnakohus küsimust apellatsiooni ilmsest põhjendamatusest iga konkreetse kohtuasja eripärast tulenevalt eriti põhjalikult kaaluma. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-96-09 p-des 10. 3 ja 10.4 märgitu

mõtte kohaselt tuleb ringkonnakohtul kõnealusel juhul lähtuda reeglina sellest, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema KrMS 11. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina. Täpsustavalt on Riigikohtu kolmeliikmeline koosseis määruse nr 3-1-1-96-09 p-s 11 selgitatud, et õiguslikult asjakohast apellatsiooni ei saa jätta KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel läbi vaatamata viitega apellandi poolt taotletava kohtulahendi täitmise võimatusest tulenevale ökonoomiakaalutlusele (näiteks väljasaadetud süüdistatava asukoha teadmatus). Seda kolmeliikmelise kohtukoosseisu poolt väljendatud seisukohta ei pea kriminaalkolleegiumi täiskogu vajalikuks muuta. 8.5 Kui apellandi argumendid on iseenesest õiguslikult asjakohased, võib konkreetse kohtuasja puhul KrMS § 326 lg 2 teisest lausest lähtumine olla põhjendatav ka viitega kohtupraktikale. Nii võib ringkonnakohus jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast. Kolleegiumi täiskogu leiab, et käesoleva kohtuasja puhul on tegemist just nimelt sellise juhtumiga, kuna apellatsioonis taotleti karistuspraktikaga igati kooskõlas oleva karistuse kergendamist. O. L.-t karistati nelja aasta pikkuse vangistuse ja rahalise karistusega tuhat viissada krooni, millest lühimenetluse kohaldamise tõttu kujunes kahe aasta ja kaheksa kuu pikkune vangistus ja rahaline karistus tuhat krooni. Karistust mõistes lähtus maakohus muu hulgas asjaoludest, et süüdistatav pani vähem kui ühe aastaga toime üle neljakümne erineva kuriteo, oli mitme grupis toime pandud teo puhul keskne figuur, tekitas neist tegudest mitmetega siiani hüvitama ulatusliku kahju ja kuritegude toimepanemine oli O. L. jaoks kujunenud elustiiliks ja elatusallikaks. Arvestades O. L. süü suurust, ei saa talle mõistetud karistust kindlasti liiga rangeks pidada ja kaebus, milles seda väidetakse, kujutab endast ilmselt põhjendamatut apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses.

9.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 p-st 1 ja § 390 lg-st 1 jätab kriminaalkolleegium ringkonnakohtu määruse muutmata ja kaitsja määruskaebuse rahuldamata. Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.