Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
9. detsember 2024, Tartu
Tsiviilasja number
2-24-12420
Tsiviilasi
Kalev Närepi kaebus Tartu kohtutäituri Oksana Kutšmei
15.augusti 2024. a otsusele täiteasjas nr 084/2024/2966
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2024 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kalev Närepi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Kalev Närep (isikukood
XXXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei Puudutatud isik (sissenõudja) Omega Invest OÜ (registrikood 10866568), esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2024 määrus muutmata.
2.Jätta Kalev Närepi määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud Kalev Närepi kanda.
4.Mõista Kalev Närepilt välja Omega Invest OÜ menetluskulude katteks ringkonnakohtus välja 255 eurot. Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Kalev Närep (avaldaja/täitemenetluse võlgnik) esitas 15. augustil 2024 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei (kohtutäitur) 15. augusti 2024 otsuse peale täiteasjas nr 084/2024/2966, millega jäeti läbi vaatamata võlgniku 20. juuli 2024 kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Võlgnik palus 20. juuli 2024 ja 15. augusti 2024 kaebused kohtutäituri tegevuse peale rahuldada. Avalduse kohaselt elab avaldaja alaliselt Soomes ja on Soome maksumaksja. Avaldaja esitas kaebuse, kuna kohtutäitur määras arestimisele mittekuuluva sissetuleku Eesti, mitte Soome elatusmiinimumi normidest lähtuvalt. Avaldaja põhihuvide kese asub alates 2020. a jaanuarist Soomes, mistõttu oleks pidanud kohtutäitur sissetuleku arestimisel lähtuma kas Soome seadustest või mitte vastu võtma sissenõudja avaldust ning suunama sissenõudjad Soome kohtutäituri juurde. Ühtlasi nõudis avaldaja, et kohtutäitur korraldaks ülemääraselt arestitud summade tagastamise, kuna praegune praktika seab avaldajat ebavõrdsesse olukorda võrreldes võlglastega, kes elavad Soomes ning on vastuolus Soome seadustega ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2015/848 ning selle art 3 lg-ga 1.
2.Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda.
20.juulil 2024 laekus kohtutäiturile võlgniku kaebus täiteasja 084/2024/2966 algatamisele ja täitemenetluse läbiviimisele. Kuivõrd avaldaja oli minetanud kaebeõiguse kohtutäituri tegevusele täitemenetluse algatamisel täiteasjas 084/2024/2966, siis jättis kohtutäitur 15. augustil 2024 avaldaja 20. juuli 2024 kaebuse läbi vaatamata. Kaebus ei ole põhjendatud ka sisuliselt. Avaldajal on Eestis vara (sissetulek), millele saab sissenõude pöörata. Kaebuse esitaja Eestis asuvale varale pöörab sissenõude Eesti kohtutäitur Eestis kehtivate seaduste alusel. TMS § 4 lg 1 sätestab, et sissenõude pöörab võlgniku varale kohtutäitur, kelle valdkonna eest vastutava ministri määrusega määratud tööpiirkonnas on võlgniku elu- või asukoht või kelle tööpiirkonnas asub võlgniku vara, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Avaldaja saab Eestis Sotsiaalkindlustusametilt pensioni. Täitemenetlust võib võlgniku suhtes läbi viia igas riigis, kus võlgnikul on vara, tingimusel, et sissenõudjal on selles riigis täitmisele kuuluv täitedokument. Avaldaja viide Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EL) 2015/848 ei ole asjakohane, kuna see reguleerib maksejõuetusmenetlusi. Viidatud määrus ei reguleeri täitemenetluse läbiviimist.
3.Omega Invest OÜ (sissenõudja) palus jätta võlgniku kaebuse rahuldamata. Kuna avaldaja soovib vaidlustada täitemenetluse algatamist, pidi ta TMS § 217 lg 1 järgi esitama kohtutäituri tegevuse peale kaebuse hiljemalt 20. mail 2024, sest ta sai täitmisteate kätte 10. mail 2024. Avaldaja esitas kaebuse kohtutäiturile 20. juulil 2024. Seetõttu on avaldaja minetanud kaebeõiguse kohtutäituri tegevusele täitemenetluse algatamisel täiteasjas 084/2024/2966. Kuna avaldaja on minetanud kaebeõiguse kohtutäituri tegevusele täitemenetluse algatamisel täiteasjas 084/2024/2966, siis TMS § 218 lg 1 teise lause ja TMS § 217 lg 6 kohaselt ei saa avaldaja täitemenetluse algatamist enam kohtus vaidlustada.
Avaldaja viide Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EL) 2015/848 ei ole asjakohane, sest see kohaldub maksejõuetusmenetlustele. Kuna avaldaja on Eesti Vabariigi kodanik ja, et tal on Eestis vara (sissetulek), millele saab sissenõuet pöörata, siis on kohtutäitur TMS § 4 alusel õigesti algatanud võlgniku suhtes täitemenetluse Eestis.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Maakohus jättis kaebuse kohtutäituri 15. augusti 2024 otsuse peale täiteasjas nr 084/2024/2966 rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda. Täitmisteate täiteasjas nr 084/2024/2966 sai avaldaja kätte 10. mail 2024. Vabatahtliku täitmise tähtaeg oli 10. juuni 2024. Võlgnik ei tasunud nõudeid vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul. Võlgnik esitas 20. juulil 2024 kohtutäiturile kaebuse täiteasja 084/2024/2966 algatamisele ja täitemenetluse läbiviimisele, mille kohtutäitur jättis 15. augusti 2024.a otsusega läbi vaatamata. Avaldaja on mööda lasknud TMS § 217 lg-s 1 nimetatud 10-päevase tähtaja täitemenetluse alustamise vaidlustamiseks. Kui menetlusosaline ei esita nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta TMS § 217 lg 6 kohaselt õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Kuna võlgnik soovis vaidlustada täitemenetluse algatamist, siis pidi võlgnik TMS § 217 lg 1 kohaselt esitama kohtutäituri tegevuse peale kaebuse hiljemalt 20. mail 2024. Kohtutäitur jättis põhjendatult avaldaja kaebuse läbi vaatamata. Maakohus märkis kaebuse sisulise poole kohta, et avaldaja viide Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EL) 2015/848 ei ole asjakohane, sest see kohaldub maksejõuetusmenetlustele. Täitemenetluse läbiviimist viidatud määrus ei reguleeri. Avaldaja on Eesti Vabariik kodanik ning ta saab Eestis vara (sissetulek), millele saab sissenõuet pöörata. Avaldaja ei ole vastupidist väitnud ega tõendanud, mistõttu on kohtutäitur TMS § 4 alusel õigesti algatanud Eestis võlgniku suhtes täitemenetluse. Ühestki Eestis kehtivast õigusaktist ei tulene, et Soomes elava võlgniku sissetuleku arestimisel Eestis tuleb võlgnikule tagada toimetulek minimaalselt vajalikus määras vastavalt Soome õigusele. Avaldaja palus tühistada kohtutäitur Oksana Kutšmei ja tema abi tegevuslitsentsi ning kehtestada neile ärikeeld viieks aastaks. Kohtul puudub pädevus tühistada kohtutäituri tegevuslitsents või kehtestada kohtutäiturile ärikeeld. Kohtutäituri seaduse järgi teostavad haldusjärelevalvet kohtutäituri tegevuse üle Justiitsministeerium ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ametikogu juhatus. Maakohus jättis läbi vaatamata Kalev Närepi nõude mõistja tema kannatuste eest rahaline hüvitis 20 000 eurot iga kannatama pidanud aasta eest. Kahju hüvitamise nõude saab esitada hagiavalduse vormis ja selle menetlemine toimus hagimenetluses. Maakohus vaatas läbi vaid kohtutäituri vaidlustatud otsuse.
MÄÄRUSKAEBUS ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Avaldaja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Küsimuse all on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2015/848, maksejõuetusmenetluse kohta (maksejõuetusmenetluse (uuesti sõnastatud) määrus), mis kehtib alates 20. maist 2015. Kindlaks on vaja määrata avaldaja põhihuvide kese, mis on Soomes. Täiteasjaga nr 084/2024/2966 seotud teemat ei ole mitte ükski Soome kohus menetlenud. Täiteasi 084/2024/2966 on alustatud liialt kiirustades. Kohtutäitur ei märkinud dokumentide vastuvõtmise aega õigesti. Juhul, kui avaldaja oleks otsuse vastu võtnud 10. mail 2024 ehk ajal, nagu väidab kohtutäitur, siis ei oleks ta pidanud 20. juulil 2024
avaldama ametlikes teadaannetes oma menetlusdokumendid uuesti. Avaldaja sai info kätte täitemenetluse teatena 18. juulil 2024 ning esitas kaebuse 20. juulil 2024. Sissenõudja arvamuse küsimine ei ole vaidluse konteksti arvestades põhjendatud, sest teadaolevalt ei ole ei sissenõudja ega ka teda esindanud vandeadvokaat Rainer Kuulme rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid euromääruste alal. Sellise mõttetu arvamuse eest tasu nõudmine ei ole põhjendatud ning need kulutused tuleb jätta sissenõudja kanda.
PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
6.Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Võlgniku väide, et kohtutäitur edastas talle täitmisteate Ametlike Teadaannete vahendusel 18. juulil 2024, on väär. Võlgniku enda esitatud dokumentidest ning viidatud teadaandest nähtub, et avaldatud teadaanne puudutab täitekulude väljamõistmist, mitte täitmisteadet. Täitekulude väljamõistmise otsuse kättesaamist võlgnik kohtutäiturile ei kinnitanud, mistõttu loeti see kättetoimetatuks Ametlike Teadaannete vahendusel. See asjaolu ei ole täitmisteate kättesaamise ajaga seotud ning on seega asjassepuutumatu.
7.Sissenõudja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Menetluskulud palub sissenõudja jätta määruskaebuse esitaja kanda. Võlgnik sai täitmisteate täiteasjas nr 084/2024/2966 kätte 10. mail 2024. Võlgniku uus väide, nagu oleks ta täitmisteate kätte saanud hiljem, on väär ning ümber lükatud asjas esitatud tõendiga. Võlgnik pidi kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitama hiljemalt 20. mail 2024, kuid esitas kaebuse alles 20. juulil 2024. Sellega minetas võlgnik kaebeõiguse kohtutäituri tegevusele täitemenetluse algatamisel täiteasjas 084/2024/2966. Võlgnik on Eesti Vabariigi kodanik ning tal on Eestis vara, millele saab sissenõude pöörata. Seega algatas kohtutäitur TMS § 4 alusel õigesti võlgniku suhtes täitemenetluse Eestis. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EL) 2015/848 ei ole asjakohane, sest see kohaldub maksejõuetusmenetlustele.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et võlgniku määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).
10.Võlgnik esitas maakohtule kaebuse kohtutäituri 15. augusti 2024 otsuse peale, millega jäeti rahuldamata võlgniku kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Maakohus jättis kaebuse rahuldamata. Võlgnik vaidlustab maakohtu määruse täies ulatuses ja palub ringkonnakohtul teha uue määruse, millega kaebus rahuldada.
11.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus on põhjalikult, arvestades mh võlgniku kohtutäiturile esitatud kaebuse sisu, hinnanud võlgniku etteheiteid kohtutäituri tegevusele täitemenetluse algatamisel. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu selliseid menetlusnormi rikkumisi, mis oleks aluseks maakohtu määruse muutmisele. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TMS § 217 lg 1).
Kohtutäitur tõendas, et võlgnik sai täitmisteate kätte 10. mail 2024 (dtl 60-61). Kaebuse esitamise tähtaeg oli seega 20. mai 2024. Võlgnik esitas kaebuse kohtutäituri tegevuse peale 20. juulil 2024, mistõttu jättis kohtutäitur põhjendatult avaldaja kaebuse läbi vaatamata. Maakohus leidis õigesti, et avaldaja viide Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EL) 2015/848 ei ole asjakohane, sest see kohaldub maksejõuetusmenetlustele (ehk pankrotimenetlustele). Täitemenetluse läbiviimist viidatud määrus ei reguleeri. Avaldaja on Eesti Vabariik kodanik ning ta saab Eestis vara (sissetulek), millele saab sissenõuet pöörata. Avaldaja ei ole vastupidist väitnud ega tõendanud, mistõttu on kohtutäitur TMS § 4 alusel õigesti algatanud Eestis võlgniku suhtes täitemenetluse. Ühestki Eestis kehtivast õigusaktist ei tulene, et Soomes elava võlgniku sissetuleku arestimisel Eestis tuleb võlgnikule tagada toimetulek minimaalselt vajalikus määras vastavalt Soome õigusele. Kohus vaatab kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses (TMS § 218 lg 2 esimene lause). Hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (TsMS § 477 lg 1). Vastavalt TMS § 5 lg-le 1 on sissenõudja täitemenetluse osaline. Seetõttu on sissenõudja menetlusosaline ka kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel. TsMS § 328 lg 2 kohaselt tagab kohus poolele võimaluse vastaspoole taotlustele ja faktilistele väidetele vastata, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus kohustas sissenõudjat kaebusele vastama. Seetõttu ei ole põhjendatud määruskaebuse esitaja väide, et sissenõudja arvamuse küsimine ei olnud põhjendatud ning arvamuse esitamisega tekkinud kulud tuleks jätta välja mõistmata. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
12.Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 172 lg 1). Asja materjalidest ei nähtu, et kohtutäituril oleks tekkinud määruskaebemenetluses menetluskulud (sh esindajakulud). Seega puuduvad kohtutäituril kindlaksmääratavad menetluskulud. Sissenõudja menetluskulude nimekirja kohaselt on sissenõudjal tekkinud määruskaebemenetluses esindajakulud 255 eurot. Sissenõudjat esindas määruskaebemenetluses lepinguline esindaja tunnitasuga 170 eurot (ilma käibemaksuta). Tunnitasu ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus sissenõudja lepingulisel esindajal kokku 1 tund 30 minutit võlgniku määruskaebusega tutvumisele, vastuse ja menetluskulude nimekirja koostamisele. Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse suurt mahtu ning sissenõudja vastuse sisu, on sissenõudja esindajakulud põhjendatud täies ulatuses. Järelikult tuleb võlgnikult sissenõudja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 255 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.