3-26-1079 G.H kaebus Maksu- ja Tolliameti 29.01.2026 korralduse nr 12.2-3/066049-13, 13.03.2026 vaideotsuse nr 6-1/6152-2 tühistamiseks Tallinna Halduskohtu 24.04.2026 määrus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja G.H Vastustaja Maksu- ja Tolliamet
Menetluse alus ringkonnakohtus
G.H määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Haldusasi
RESOLUTSIOON
1.Võtta G.H määruskaebus Tallinna Halduskohtu 24.04.2026 määruse peale menetlusse.
2.Jätta G.H määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 24.04.2026 määrus muutmata.
3.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4.
Maksu- ja Tolliamet (MTA) teavitas 03.02.2025 FPL RENT OÜ-d, et on alustanud äriühingu 2024. aasta märtsi kuni 2024. aasta detsembri käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsuse ning ettevõtlusega tegelemise kontrolli. Maksuhalduri eesmärk oli muu hulgas välja selgitada, kas FPL RENT OÜ tegutseb Eestis ettevõtjana käibemaksuseaduse tähenduses. Teavituses viidati äriühingu poolt soetatud sõidukile registreerimismärgiga xxx ja selle väljarentimisele. Makshaldus palus esitada ka pangakonto väljavõtted, raamatupidamisdokumendid ning sõiduki odomeetri näidu foto.
3-26-1079
2.MTA tegi 29.01.2026 G.H-le kui kolmandale isikule korralduse nr 12.2-3/066049-13 dokumentide esitamiseks ja suuliste selgituste andmiseks. Korralduse kohaselt kontrollib maksuhaldur FPL RENT OÜ kibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust ning peab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks vajalikuks saada teavet kaebajalt. Maksuhalduri hinnangul võib kaebaja omada teavet, mis on vajalik sõiduki soetamisel sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse ning sõiduki ettevõtluses kasutamise kontrollimiseks, samuti muude maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude tuvastamiseks. Korralduse täitmise tähtajaks määrati 12.02.2026.
3.G.H esitas 12.02.2026 korralduse peale vaide, mille MTA jättis 13.03.2026 vaideotsusega nr 6-1/6152-2 rahuldamata.
4.G.H esitas 10.04.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus korralduse ja vaideotsuse tühistada. Kaebaja leidis, et maksuhaldur ei ole piisavalt põhjendanud nõutava teabe seost läbiviidava maksumenetlusega, ei ole selgitanud, milliseid asjaolusid soovitakse täiendavalt tuvastada, ning ei ole põhjendanud vajadust nõuda teavet ja selgitusi just kaebajalt.
5.Kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel tegi halduskohus asjaolude täpsustamiseks MTA-le kohtunõude, millele vastati 24.04.2026.
6.Tallinna Halduskohus tagastas 24.04.2026 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Kaebaja tugineb kokkuvõttes sellele, et MTA on ilma selge õigusliku ja faktilise raamita kohustanud kaebajat osalema menetluses, mille eesmärk ei ole piisavalt määratletud; 2) maksuhaldur otsustab kaalutlusõiguse alusel, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda (MKS § 59 lg 1). MKS § 59 lg- st 1 ja HKMS § 158 lg-st 3 tulenevalt on kohtu pädevus sekkuda haldusorgani kaalutlusõigusesse piiratud. Kohus saab kontrollida, kas maksumenetluse käigus teabe nõudmine kaebajalt omab puutumust maksumenetluses tähendust omavate asjaoludega, kuid sellise teabe kogumise vajaduse üle otsustab haldusorgan. Maksuhaldur annab talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte (MKS § 46 lg 1). Tõendid maksumenetluses on kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse (MKS § 61 lg 1); 3) enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist ning MKS § 72 lõike 5 punktis 6 sätestatud juhul (MKS § 61 lg 2). Sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on teabe seos läbiviidava maksumenetlusega. Maksuhalduril puudub kohustus põhjendada, milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha ning kuidas on kaebajalt nõutud teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega. MKS § 61 lõikes 2 sisalduv menetluslik nõue (s.o eelnev pöördumine maksukohustuslase poole) ei piira maksuhalduri 2(5)
3-26-1079 õigust nõuda kolmandalt isikult teavet ja dokumente, mida kontrollitaval maksukohustuslasel ei saagi olla. Samas peab maksuhaldur selgitama, milles seisneb nõutava teabe seos maksumenetlusega, kui seos ei ole äratuntav pelgalt nõutava teabe iseloomust. Välistatud ei ole selgituse esitamine ka alles kohtumenetluses (RKHKo 16.09.2018, 3-16-2324/18, p 9 ja 11); 4) vaidlustatud korraldusest nähtub üheselt mõistetavalt, et korraldus on antud eesmärgiga kontrollida FPL RENT OÜ käibemaksu mahaarvamisega puutuvat seoses sõidukiga, mille on äriühing tema enda esitatud dokumentide kohaselt kaebajale rendile andnud. Korralduses on selgelt kirjas: „Seega võite Te omada teavet, mis on vajalik sõiduki soetuselt maha arvatud sisendkäibemaksu õigsuse ja sõiduki FPL RENT OÜ ettevõtluses kasutamise tuvastamiseks ning samuti maksumenetluses tähendust omavate muude asjaolude kindlakstegemiseks.“(dtl 4). MTA on vastuseks kohtunõudele esitanud ka FPL RENT OÜ esitatud sularahaarve ja kassa sissetuleku orderi, millel on märgitud G.H (dtl 34-35). Lisaks on MTA vaideotsuse punktides 12 ja 13 täiendavalt väga konkreetselt selgitanud nõutava teabe asjakohasust (dtl 13). Vaideotsuse põhjendusi tuleb kohtul arvestada samaväärselt haldusakti põhjendustega (RKHKo 22.09.2022, 3-20-1548/31, p 15). Seega saab jaatada nõutava teabe seost läbiviidava maksumenetlusega; 5) MTA on asja juurde esitanud tõendid, millest nähtub, et enne teabe küsimist kaebajalt, on pöördutud ka maksukohustuslase enda poole (dtl 36, 39, 48). Teabe küsimise kolmandalt isikult ongi tinginud maksukohustuslaselt endalt saadud teave (dtl 34-35). Kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmiseks ei pea maksuhaldur olema eelnevalt ammendanud kõiki võimalusi sundida maksukohustuslast sama teavet andma ja dokumente esitama. MKS § 61 lõike 2 järgi ei eelda kolmanda isiku poole pöördumine, et maksukohustuslaselt teabe ja dokumentide nõudmine peaks olema tingimata ebaõnnestunud, vaid nimetatud säte välistab üksnes selle, et maksuhaldur võiks jätta teabe ja dokumendid maksukohustuslaselt eelnevalt üldse nõudmata. Muu hulgas ei keelaks MKS § 61 lõike 2 kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmist, kui see on maksuhalduri hinnangul vajalik maksukohustuslaselt saadud tõendite õigsuse kontrollimiseks (nt RKHKo 24.05.2011, 3-3-1-24-11, p 14); 6) kaebaja ei ole esitanud mitte ühtegi sisulist põhjendust, miks suuliste seletuste andmine MTA ametiruumides oleks ülemäära koormav. Maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise kohustus ei ole olemuselt sedavõrd koormav, et sellist nõuet saaks abstraktselt pidada ebaproportsionaalseks või nõuaks see eriliselt kaalukat põhjendust (vt nt TlnRnKm 16.05.2025, 3-25-946, p 12); 7) kaebusega kaitstava õiguse võimalik riive on väheintensiivne. Kaebajale pandud kohustust seletuste andmiseks ja dokumentide esitamiseks saab esitatud materjalide alusel pidada proportsionaalseks. Sisulisi põhjendusi, miks konkreetselt korraldus kaebaja õigusi eriliselt intensiivselt riivab, kaebaja välja toonud ei ole. Korraldusega kaasnev riive on väheintensiivne ka tulenevalt HKMS § 133 lõikes 1 sätestatud lihtmenetluse piirmäära arvesse võttes. Riive intensiivsust vähendab seegi, et isikul on võimalik taotleda korralduse täitmiseks ka muud tähtaega ja kohtul puudub alus arvata, et MTA ei arvestaks uue tähtaja määramisel kaebaja enda pakutavate kuupäevadega lähtuvalt kaebaja elukorraldusest; 8) vaidlustatud korraldusest nähtub sunniraha hoiatus, mille kohaselt rakendab maksuhaldur sunniraha, mille suurus saab kohustuste täitmata jätmisel olla esimesel korral kokku 160 eurot (nii suulise teabe kui dokumentide esitamata jätmise eest). Kaebaja ei ole tuginenud sellele, et võimaliku sunniraha rakendamine oleks majanduslikult keerukas. Ühtlasi on sunniraha vältimine kaebaja enda mõjusfääris.
7.G.H esitas ringkonnakohtule määruskaebuse.
3(5)
3-26-1079 Halduskohus väljus kaebuse tagastamise lubatavuse kontrolli piiridest. Kohus kogus uusi tõendeid ning tugines dokumentidele, mida kaebuse esitamise ajal kohtutoimikus ei olnud. Halduskohus rajas järeldused muu hulgas FPL RENT OÜ sularahaarvele, kassa sissetuleku orderile ja maksuhalduri poolt kohtunõudele vastuseks esitatud dokumentidele. Selline tõendite kogumine ja hindamine ei ole kooskõlas HKMS § 121 lg 2 p 21 eesmärgiga. Halduskohus ei ole piisavalt põhjendanud kaebuse rahuldamise ebatõenäosust. Vaidlustatud korraldusest ei nähtu, milliseid täiendavaid asjaolusid soovib maksuhaldur temalt saadava teabe abil tuvastada, miks ei piisa maksumaksjalt saadud andmetest ning miks on vajalik kohustada kaebajat ilmuma maksuhalduri ametiruumidesse suuliste selgituste andmiseks. Enne kaebaja poole pöördumist ei olnud täidetud MKS § 61 lg-s 2 sätestatud eeldused. Lisaks jättis halduskohus hindamata kaebaja menetlusõiguste rikkumise ning võttis kaebajalt võimaluse vastustaja esitatud seisukohtadega tutvuda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Kohus võtab määruskaebuse menetlusse.
9.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebuse tagastamise osas HKMS § 121 lg 2 p1 alusel ja ei korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus alljärgnevat.
10.Määruskaebuses leitakse esmalt, et halduskohus väljus HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise raamidest, kuna kogus enne kaebuse menetlusse võtmise otsustamist täiendavaid tõendeid ning rajas oma järeldused neile. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kohus kaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel muu hulgas kaebuse lubatavust. Selleks võib kohus vajaduse korral nõuda menetlusosalistelt täiendavaid selgitusi ja dokumente (HKMS § 120 lg 4). Asjaolu, et halduskohus pöördus Maksu- ja Tolliameti poole täpsustavate selgituste saamiseks, ei tähenda veel tõendite kogumist vaidluse sisuliseks lahendamiseks. Halduskohus ei lahendanud vaidlust sisuliselt, vaid kontrollis, kas kaebusest ja kohtule esitatud materjalidest nähtub alus kaebuse menetlemiseks.
11.Õige pole kaebaja väide, et halduskohus tugines asjaoludele, mida vaidlustatud korralduses ega vaideotsuses ei olnud märgitud. Korraldusest ja vaideotsusest nähtus juba enne kohtule täiendavate selgituste esitamist, et maksuhaldur kontrollib FPL RENT OÜ sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ning peab kaebajalt teabe saamist vajalikuks seoses sõiduki rentimise ja kasutamise asjaoludega. Halduskohtu viited kohtule esitatud selgitustele ei muutnud vaidlustatud haldusakti põhjendusi, vaid üksnes täpsustasid kohtule juba haldusaktist nähtuvaid asjaolusid.
12.Kaebaja leiab, et maksuhaldur ei ole selgitanud, milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib kaebajalt välja selgitada. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et korralduses toodud põhjendused vastavad MKS § 61 kohaldamise nõuetele. Riigikohus on selgitanud, et vaatamata normis kasutatud terminile „kolmas isik“, nõutakse MKS § 61 lõike 1 alusel teavet menetlusväliselt isikult, mitte menetlusosaliselt MKS § 43 punkti 3 mõttes (vt RKHK 30.03.2011 otsus asjas nr 3-3-1-98-10, p 12). Kolleegium on märkinud, et sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on teabe seos läbiviidava maksumenetlusega (RKHK 16.09.2019 otsus asjas nr 3-16-2324/18, p-d 9 ja 11; RKHK 4(5)
3-26-1079 24.05.2011otsus asjas nr 3-3-1-24-11, p 13). Käesoleval juhul on kontrollitav maksumenetlus, kontrollitav tehing ning kaebaja seos kontrollitava tehinguga korralduses selgelt välja toodud.
13.Määruskaebuses leitakse, et kaebaja saab kinnitada üksnes sõiduki rentimise fakti ega saa anda teavet sisendkäibemaksu mahaarvamise või ettevõtlusega tegelemise kohta. Sellest ei tulene siiski korralduse õigusvastasus. Maksuhaldur ei nõua kaebajalt õiguslikke hinnanguid sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse olemasolu kohta, vaid asjaolusid, mis võivad olla olulised vastava küsimuse lahendamisel. Seda, milline tõenduslik väärtus kaebaja antaval teabel võib olla, tuleb maksuhalduril hinnata maksumenetluses. Maksuhalduril puudub kohustus põhjendada, milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha ning kuidas on kaebajalt nõutud teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega (RKHK 14.04.2014 otsus asjas nr 3-3-1-90-13, p 11).
14.Kaebaja ei nõustu ka ametiruumides selgituste andmisega ning on arvamusel, et maksuhaldur oleks pidanud piirduma kirjaliku teabe küsimisega. Ringkonnakohus ei nõustu ka selle väitega. MKS § 61 lg-d 1 ja 3 annavad maksuhaldurile õiguse nõuda vajaduse korral nii dokumente kui ka suulisi selgitusi. Maksuhaldur on korralduses märkinud, et vahetu kohtumine võimaldab saada täpsustavaid vastuseid ning vältida arusaamatusi. Ringkonnakohus ei pea sellist põhjendust ilmselgelt ebapiisavaks ega näe alust järeldada, et maksuhaldur oleks ületanud talle seadusega antud kaalutlusruumi.
15.Kaebaja väidab, et enne tema poole pöördumist ei olnud täidetud MKS § 61 lg-s 2 sätestatud eeldused. Kohtule esitatud materjalidest nähtub vastupidine. Maksuhaldur oli enne kaebaja poole pöördumist saanud teavet maksumenetluse adressaadilt FPL RENT OÜ-lt ning pidas vajalikuks kontrollida saadud andmete õigsust ja täielikkust. MKS § 61 lg 2 ei välista kolmandalt isikult teabe küsimist olukorras, kus maksuhaldur peab vajalikuks kontrollida maksumaksjalt saadud andmeid (RKHK otsus 24.05.2011 asjas nr 3-3-1-24-11, p 14).
16.Määruskaebuses leitakse veel, et halduskohus jättis hindamata kaebaja menetlusõiguste rikkumise ning võttis kaebajalt võimaluse vastustaja esitatud seisukohtadega tutvuda. Halduskohus ei lahendanud asja sisuliselt ega tuvastanud poolte vahel siduvalt vaidlusaluseid asjaolusid. Menetlusse võtmise üle otsustamisel ei olnud kohus kohustatud korraldama tavapärast menetlust ulatuses, mis on vajalik asja sisuliseks lahendamiseks. Kaebaja määruskaebusest ei nähtu, milline konkreetne asjaolu jäi tal sel põhjusel esitamata või kuidas oleks see võinud mõjutada kaebuse menetlusse võtmise küsimust.
17.Eeltoodud põhjustel ei anna määruskaebuse väited alust halduskohtu määruse tühistamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.