3-26-1079 G.H kaebus Maksu- ja Tolliameti 29.01.2026 korralduse nr 12.2-3/066049-13 "Dokumentide esitamisest ja teabe andmisest" ja 13.03.2026 vaideotsuse nr 6-1/6152-2 Kaebaja – G.H Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet Kaebuse tagastamine
Haldusasi
Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
1.Tagastada G.H kaebus.
2.Kohtumääruse avaldamisel asendada kaebaja ja äriühingu nimi ning auto number tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK
1.03.02.2025 teavitas Maksu- ja Tolliamet (MTA) XXXX OÜ-d sellest, et on alustanud maksustamisperioodide märts 2023 kuni detsember 2024 käibemaksu arvestamise ja tasumise õiguse kontrolli ning lisaks ettevõtlusega tegelemise kontrolli, mille eesmärgiks on kindlaks teha, kas XXXX OÜ tegeleb Eestis ettevõtlusega käibemaksuseaduse (KMS) mõistes. Korralduses on viidatud soetatud sõidukile (XXXXXX) ja selle väljarentimisele. Samuti on palutud esitada äriühingu pangakontode väljavõtted, raamatupidamisdokumendid ja sõiduki odomeetri näidu foto (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 39-40).
29.01.2026 tegi MTA korralduse nr 12.2-3/066049-13 G.H-le kui kolmandale isikule suulise teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks. Korralduse tegemist põhjendas maksuhaldur asjaoluga, et kontrollib XXXX OÜ maksustamisperioodide märts 2023 kuni detsember 2024 käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust ning maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemist vajab teavet G.H-lt põhjusel, et G.H võib omada
teavet, mis on vajalik sõiduki soetuselt maha arvatud sisendkäibemaksu õigsuse ja sõiduki äriühingu ettevõtluses kasutamise tuvastamiseks ning samuti maksumenetluses tähendust omavate muude asjaolude kindlaks tegemiseks. Korralduse täitmise tähtajaks määras maksuhaldur 12.02.2026 (dtl 4-5) .
3.12.02.2026 esitas G.H 29.01.2026 korraldusele vaide, mille MTA 13.03.2026 vaideotsusega nr 6-1/6152-2 rahuldamata jättis (dtl 11-15).
4.10.04.2026 registreeriti Tallinna Halduskohtus G.H kaebus MTA 29.01.2026 korralduse nr 12.2-3/066049-13 "Dokumentide esitamisest ja teabe andmisest" ja 13.03.2026 vaideotsuse nr 6-1/6152-2, misjärel kohus tegi asjaolude selgitamiseks ja kaebuse lubatavuse kontrollimiseks MTA-le kohtunõude ühes küsimustega, millele MTA vastas 24.04.2026 (dtl 32-33).
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kaebuse saamisel kontrollib kohus selle lubatavust. Selleks teeb kohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-s 120 sätestatud toimingud. Kaebuse saab menetlusse võtta siis, kui ei esine aluseid kaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks (HKMS § 120 lg 2). Kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (HKMS § 121 lg 2 p 21). Tegu on diskretsioonilise kaebuse tagastamise alusega, millele tuginemiseks peavad esinema kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ja kaebuse rahuldamise vähene tõenäosus (RKHKm 01.11.2018, 3-18-763/15, p 9; RKHKm 14.12.2021, 3-21-980/24, p 11).
6.Kohtu hinnangul on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Vaidluse keskne küsimus on see, kas MTA-l oli õigus teha G.H vaidlusalune korraldus ja kohustada kaebajat esitama nõutavad dokumendid ja ilmuma suulise teabe andmiseks MTA ametiruumidesse (dtl 4). Kaebaja tugineb kokkuvõttes sellele, et MTA on ilma selge õigusliku ja faktilise raamita kohustanud kaebajat osalema menetluses, mille eesmärk ei ole piisavalt määratletud. Kaebajal puudub tegelik seos maksukohustuse tekkimisega (dtl 2).
7.Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda (MKS § 59 lg 1). MKS § 59 lg-st 1 ja HKMS § 158 lg-st 3 tulenevalt on kohtu pädevus sekkuda haldusorgani kaalutlusõigusesse piiratud. Kohus saab kontrollida, kas maksumenetluse käigus teabe nõudmine kaebajalt omab puutumust maksumenetluses tähendust omavate asjaoludega, kuid sellise teabe kogumise vajaduse üle otsustab haldusorgan. Maksuhaldur annab talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte (MKS § 46 lg 1). Tõendid maksumenetluses on kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda (MKS § 59 lg 1).
8.Maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse (MKS § 61 lg 1). Enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile
teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist ning MKS § 72 lõike 5 punktis 6 sätestatud juhul (MKS § 61 lg 2). Sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on teabe seos läbiviidava maksumenetlusega. Maksuhalduril puudub kohustus põhjendada, milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha ning kuidas on kaebajalt nõutud teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega. MKS § 61 lõikes 2 sisalduv menetluslik nõue (s.o eelnev pöördumine maksukohustuslase poole) ei piira maksuhalduri õigust nõuda kolmandalt isikult teavet ja dokumente, mida kontrollitaval maksukohustuslasel ei saagi olla./.../ Samas peab maksuhaldur selgitama, milles seisneb nõutava teabe seos maksumenetlusega, kui seos ei ole äratuntav pelgalt nõutava teabe iseloomust. Välistatud ei ole selgituse esitamine ka alles kohtumenetluses (RKHKo 16.09.2018, 3-16-2324/18, p 9 ja 11).
9.Vaidlustatud korraldusest nähtub selgelt ja üheselt mõistetavalt, et korraldus on antud eesmärgiga kontrollida XXXX OÜ käibemaksu mahaarvamisega puutuvat seoses sõidukiga, mille on äriühing tema enda esitatud dokumentide kohaselt kaebajale rendile andnud. Korralduses on selgelt kirjas: „Seega võite Te omada teavet, mis on vajalik sõiduki soetuselt maha arvatud sisendkäibemaksu õigsuse ja sõiduki XXXX OÜ ettevõtluses kasutamise tuvastamiseks ning samuti maksumenetluses tähendust omavate muude asjaolude kindlakstegemiseks.“(dtl 4). MTA on vastuseks kohtunõudele esitanud ka XXXX OÜ esitatud sularahaarve ja kassa sissetuleku orderi, millel on märgitud G.H (dtl 34-35). Lisaks on MTA vaideotsuse punktides 12 ja 13 täiendavalt väga konkreetselt selgitanud nõutava teabe asjakohasust (dtl 13). Vaideotsuse põhjendusi tuleb kohtul arvestada samaväärselt haldusakti põhjendustega (RKHKo 22.09.2022, 3-20-1548/31, p 15). Seega saab jaatada nõutava teabe seost läbiviidava maksumenetlusega.
10.MTA on asja juurde esitanud tõendid, millest nähtub, et enne teabe küsimist kaebajalt, on pöördutud ka maksukohustuslase enda poole (dtl 36, 39, 48). Teabe küsimise kolmandalt isikult ongi tinginud maksukohustuslaselt endalt saadud teave (dtl 34-35). Sealjuures juhib kohus tähelepanu, et kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmiseks ei pea maksuhaldur olema eelnevalt ammendanud kõiki võimalusi sundida maksukohustuslast sama teavet andma ja dokumente esitama. MKS § 61 lõike 2 järgi ei eelda kolmanda isiku poole pöördumine, et maksukohustuslaselt teabe ja dokumentide nõudmine peaks olema tingimata ebaõnnestunud, vaid nimetatud säte välistab üksnes selle, et maksuhaldur võiks jätta teabe ja dokumendid maksukohustuslaselt eelnevalt üldse nõudmata. Muu hulgas ei keelaks MKS § 61 lõike 2 kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmist, kui see on maksuhalduri hinnangul vajalik maksukohustuslaselt saadud tõendite õigsuse kontrollimiseks (nt RKHKo 24.05.2011, 3-3-124-11, p 14).
11.Kaebaja ei ole esitanud mitte ühtegi sisulist põhjendust, miks suuliste seletuste andmine MTA ametiruumides oleks ülemäära koormav. Maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise kohustus ei ole olemuselt sedavõrd koormav, et sellist nõuet saaks abstraktselt pidada ebaproportsionaalseks või nõuaks see eriliselt kaalukat põhjendust (vt nt TlnRnKm 16.05.2025, 3-25-946, p 12).
12.Kohtu hinnangul on kaebusega kaitstava õiguse võimalik riive väheintensiivne. Kaebajale pandud kohustust seletuste andmiseks ja dokumentide esitamiseks saab esitatud materjalide alusel pidada proportsionaalseks. Sisulisi põhjendusi, miks konkreetselt korraldus kaebaja õigusi eriliselt intensiivselt riivab, kaebaja välja toonud ei ole. Korraldusega kaasnev riive on väheintensiivne ka tulenevalt HKMS § 133 lõikes 1 sätestatud lihtmenetluse piirmäära arvesse võttes. Riive intensiivsust vähendab seegi, et isikul on võimalik taotleda korralduse täitmiseks ka muud tähtaega ja kohtul puudub alus arvata, et MTA ei arvestaks uue tähtaja määramisel kaebaja enda pakutavate kuupäevadega lähtuvalt kaebaja elukorraldusest.
13.Vaidlustatud korraldusest nähtub sunniraha hoiatus, mille kohaselt rakendab maksuhaldur sunniraha, mille suurus saab kohustuste täitmata jätmisel olla esimesel korral kokku 160 eurot (nii suulise teabe kui dokumentide esitamata jätmise eest). Kaebaja ei ole tuginenud sellele, et võimaliku sunniraha rakendamine oleks majanduslikult keerukas. Ühtlasi on sunniraha vältimine kaebaja enda mõjusfääris. Täiendavad selgitused
14.HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
15.Kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot ei kuulu tagastamisele, kuna kaebuse tagastamise aluseks on HKMS § 121 lõikes 2 toodu (HKMS § 104 lg 5 p 2).
16.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja ja äriühingu nime ning auto numbri tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.