lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-25-785/40

Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 07.08.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-25-785/40
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod
Menetlusliik
Kokkuleppega lõpetatud üldmenetlus enne tõendite uurimist
Kuulutamise aeg
07.08.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1023
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. august 2026, Tartu

Kohtuasja number

1-25-785

Kohtukoosseis

Erkki Hirsnik, Marina Ninaste ja Mario Truu

Kohtuasi ja menetlusliik

Pavel Sotskovi süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kokkuleppemenetluses

Vaidlustatud kohtuotsus

Tartu Maakohtu 3. juuni 2026 otsus

Apellatsiooni esitaja

Pavel Sotskovi kaitsja vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas

Apellatsioonimenetluse ülejäänud pooled

süüdistatav Pavel Sotskov. Isikukood: 39904096014; elukoht: XXX; töökoht: juhutööd; varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimati Tartu Maakohtu 11. oktoobri 2023 otsusega KarS § 424 lg 1 järgi rahalise karistusega prokuratuur, esindaja Lõuna ringkonnaprokurör Evelin Ets

Menetluse vorm

Ringkonnaprokuratuuri

kirjalik

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 3. juuni 2026 otsus muutmata ja sellele esitatud apellatsioon rahuldamata.
2.Määrata Advokaadibüroole Objartel & Partnerid vandeadvokaadi abi Heiki Kuninga poolt Pavel Sotskovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 111,60 eurot, sealhulgas käibemaks 21,60 eurot.
3.Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Pavel Sotskovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 111,60 eurot. See menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui raha ei ole selleks tähtajaks makstud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 21.08.20261-26-5450/8Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 19.08.20261-26-5741/12Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20261-26-3913/9Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 18.08.20261-26-4561/7Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 18.08.20261-26-3667/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4019/15Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

PÕHIOSA

Maakohtu otsus

1.Tartu Maakohus tegi 3. juunil 2026 kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades 2. juunil 2026 sõlmitud kokkuleppele tugineva otsuse Pavel Sotskovi suhtes. Selle otsusega tunnistati P. Sotskov karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdi enda elukaaslase korduvas füüsilises väärkohtlemises. Kahe teo eest mõisteti talle karistuseks 1-aastane vangistus, mis liideti KarS § 65 lg 1 alusel Tartu Maakohtu 20. septembri 2022 otsusega mõistetud karistusele, saades liitkaristuseks 3 aastat 9 kuud ja 16 päeva vangistust. Ülejäänud tegude eest karistati teda 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel ülal märgitud liitkaristuse võrra, saades liidetud karistuseks kohtuotsuste kogumis 5 aastat 3 kuud ja 16 päeva vangistust. Apellatsioonimenetlus
2.P. Sotskovi kaitsja vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas esitas Tartu Maakohtu 3. juuni 2026 otsuse peale apellatsiooni, paludes see otsus tühistada. Kaitsja meelest pole P. Sotskov kokkuleppe sõlmimisel väljendanud oma tegelikku tahet. P. Sotskov püüdis prokuröriga karistuse osas läbi rääkida, kuid prokurör sellega nõus ei olnud. Süüdistatava sõnul olevat kannatanu teda ähvardanud, mistõttu otsustas ta kokkuleppele alla kirjutada. Kokkuleppe sõlmimise ja kohtuistungi vahele jäänud aeg oli liiga lühike, et kokkuleppe osas lõplik seisukoht kujundada. Lühike aeg sunnib tegema aga kiireid otsuseid, mis ei pruugi inimese tegeliku tahtega kooskõlas olla.
3.Prokuratuur palub apellatsioon rahuldamata jätta, leides, et P. Sotskov väljendas kokkuleppe sõlmimisel oma tõelist tahet. Kuna viimane on varemgi kokkuleppemenetluse korras kohtu all olnud, mõistab ta sellega seotud nüansse. Ringkonnakohtu seisukoht
4.Süüdistatava kokkuleppe sõlmimise tahet ei saa pidada kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 247 lg 2 ls 2 mõttes tõeliseks esmajoones siis, kui süüdistatav on eksimuses kokkuleppe sisu või õiguslike tagajärgede osas; kui süüdistatavat on mõjutatud kokkulepet sõlmima pettuse, ähvarduse või muu vägivallaga või kui süüdistatav polnud kokkulepet sõlmides otsusevõimeline. Muudel juhtudel ei ole tähtsust, millistel sisemistel kaalutlustel süüdistatav kokkuleppe sõlmimisega nõustub. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-81-11, p 26.1.) Ringkonnakohtu hinnangul pole menetletavas kohtuasjas alust eeldada, et P. Sotskov oleks kokkuleppe sõlminud ajasurve või mõne muu välise mõjutuse tulemil, mis tingiks vaidlustatud kohtuotsuse tühistamise. Samuti ei saa öelda, et P. Sotskov poleks kokkuleppe sisust või selle õiguslikest tagajärgedest aru saanud.
5.Määravat tähendust ei saa omistada sellelegi, et kokkulepe kinnitati selle sõlmimisele järgnenud päeval toimunud kohtuistungil. Kohtupraktikas on selgitatud, et kokkuleppemenetluse kohtuliku arutamise korraldamine on kantud vajadusest vältida olukorda, kus süüdistatav sõlmib end süüstava kokkuleppe oma tegeliku tahte vastaselt või selle sisust aru saamata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-70-12, p 9). See tähendab, et kokkuleppe sõlmimise ja selle kinnitamise vahele jääv aeg pole ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtte tagamisel määrav – oluline on vaid kindlaks teha, et süüdistatav oleks kokkulepitust aru saanud ja selle sõlminud vabal tahtel. 2. juunil 2026

toimunud istungil kinnitas P. Sotskov kohtule, et ta väljendas kokkuleppe sõlmimisel oma tõelist tahet, jäädes sõlmitud kokkuleppe juurde. Vaatamata tõdemusele: „Mul ei olnud muud valikut,“ jättis P. Sotskov kasutamata võimaluse öeldut selgitada. (Dtl 76.) Seega oli P. Sotskovil võimalik kõhkluste ilmnemisel sõlmitud kokkuleppest loobuda – niisuguse võimaluse kasutamata jätmine näitab, et süüdistatav nõustus kokkuleppega. Pelgalt tagantjärele tekkinud rahulolematus kohtulahendiga kaasnevate õigusjärelmite osas ei ole aluseks kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse tühistamiseks. Apellatsiooni esitamine ei loo võimalust kokkuleppest loobuda (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 31-1-81-11, p 27).

6.Äsja öeldud seisukohta ei lükka ümber ka kaitsja argumentatsioon, mille järgi ei pruugi kiirustades tehtud otsused peegeldada inimese tegelikke soove. Prokuratuur märgib asjakohaselt, et P. Sotskov soovis ise asja lahendamist kokkuleppemenetluses ning selle tulemusena sõlmitigi osapoolte vahel kokkulepe. Järelikult oli P. Sotskovil küllaldaselt aega kokkuleppe esemeks olevaid tingimusi enne kokkuleppe allkirjastamist kaaluda. Puutuvalt soovisse rääkida läbi karistuse osas olgu öeldud veel järgmist. Kokkuleppemenetluses loobub süüdistatav mitmetest olulistest menetluslikest õigustest, mistõttu on prokuröril iseenesest lubatud teha talle karistuse liigi ja määra valikul teatud järeleandmisi. Siiski ei tohi prokuröri taotletav karistus erineda drastiliselt sellest, mida prokuratuur taotleks üldmenetluses. Vastasel juhul ei põhineks karistus mitte isiku tegelikul süül, vaid menetlusliigil – selliselt talitamine irduks KarS §-s 56 sätestatud karistuse mõistmise põhimõtetest. (Sillaots – KrMS. Kommentaar. § 244, komm 5.2.)
7.Eelnevast tulenevalt jätab kohtukolleegium Tartu Maakohtu 3. juuni 2026 otsuse KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel muutmata ja sellele esitatud apellatsiooni rahuldamata.
8.Kaitsja taotleb 111,60 euro suurust kaitsjatasu (90 eurot, millele lisandub 21,60 euro suurune käibemaks). Taotluse kohaselt kulus kaitsjal 45 minutit apellatsiooni koostamiseks ning 30 minutit apellatsioonivastusega tutvumiseks. Ringkonnakohus peab neid toiminguid põhjendatuks, lugedes KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel menetluskuluks 90 eurot, millele lisandub 21,60 euro suurune käibemaks – kokku niisiis 111,60 eurot. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 järgse lahendi, tuleb see raha KrMS § 185 lg 2 alusel P. Sotskovilt riigi kasuks välja mõista. P. Sotskov peab selle raha ära maksma 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates (KrMS § 423 ja § 417 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 18.08.20261-26-4537/7Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4516/11Tartu Maakohus Valga kohtumaja