X-i kaebus Transpordiameti 28.06.2023 korralduse nr 1.1-3/23/474 ja 11.09.2023 vaideotsuse nr 1.22/23/17122-3 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X, esindajad Y ja vandeadvokaat Merle Järvala Vastustaja Transpordiamet, esindaja Eveli Altunbas
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 20.03.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X-i apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X-i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.01.2024 otsus muutmata.
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.
3.Avaldada jõustunud kohtuotsus, asendades X-i nime ning XXX kinnisasja nimetuse ja katastritunnuse tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
hiljemalt
01.06.2026
Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest, võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-23-2268 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Transpordiamet väljastas 28.06.2023 korraldusega nr 1.1-3/23/474 ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg-te 1 ja 2 alusel projekteerimistingimused (PT) riigitee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga 138,4–152 km asuva Tartu-Nõo lõigu ümberehituse ehitusprojekti koostamiseks. Projekteeritav teelõik paikneb Tartu maakonnas Kambja vallas (Räni ja Külitse alevikes ning Lemmatsi külas) ja Nõo vallas (Nõo alevikus ning Nõgiaru, Järiste ja Meeri külades). Eesmärk on kavandada teelõik 2+2 ristlõikega maanteeks, mis aitab olulisel määral tõsta liiklusohutuse taset, samuti täpsustada teedevõrgu asukohta ja omandit ning määrata teemaa vajadus projekteeritaval lõigul.
2.X-ile kuulub Kambja vallas Räni alevikus asuv XXX kinnistu (katastritunnus XXX; pindala 113 641 m2; 100% maatulundusmaa). X ei nõustunud PT eelnõuga, sest sellega kavandatakse Lemmatsi liiklussõlme ja ümberkaudsete avalikult kasutatavate teede vahelise ühendustee (kogujatee) ehitamist mh XXX kinnistule. Vastuseks X-i vastuväidetele selgitas Transpordiamet 28.06.2023 korralduse lisas 2 (p 35), et PT on antud EhS § 99 lg-te 1 ja 2 alusel ning riigiteid planeerides ei pidanud arvestama planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg 1 p-s 3 sätestatuga. Transpordiametil puudub pädevus koostada detailplaneeringut ning kohalikul omavalitsusel omakorda puudub pädevus projekteerida riigiteid. PT-s on märgitud, et ehitusprojekti koostamise käigus tuleb teha keskkonnamõjude hindamine (KMH) ning ehitusprojekti koostamisel selle tulemustega arvestada. PT-s on loetletud ka muud vajalikud uuringud. Tegemist on suurte tee-ehituse projektide koostamise tavalise praktikaga. PT alus on Vabariigi Valitsuse 10.12.2020 korraldusega nr 439 kinnitatud riigiteede teehoiukava 2021–2030, milles on nähtud ette Tartu-Nõo lõigu ümberehitamine aastatel 2027–2029. PT on kooskõlas avaliku huviga. Avalik huvi on väljendatud mh riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29 kehtestatud Tartumaa maakonnaplaneeringus 2030+ (Tartumaa maakonnaplaneering) ja Kambja Vallavolikogu 13.11.2018 otsusega nr 51 kehtestatud Kambja valla üldplaneeringus endise Ülenurme valla territooriumi osas (Kambja valla üldplaneering). Mõlemad planeeringud näevad ette liiklussõlme rajamise Lemmatsi ristmike piirkonda. Maakonnaplaneeringus on nähtud ette Tartu-Nõo lõigu oluline rekonstrueerimine. Üldplaneeringus märgitakse, et olemasolev Jõhvi-Tartu-Valga maantee laiendatakse mitmerealiseks. Kumbki planeering ei täpsusta, kuidas ühendatakse LemmatsiLeilovi kõrvalmaantee (nr 22128) kavandatavasse Lemmatsi liiklussõlme. See täpsustatakse ehitusprojektiga, mille koostamise aluseks on PT. PT-ga lahendataval teelõigul on palju liiklusohutusega seotud probleeme, mis on eelkõige tingitud maanteelõigu kõrgest liiklussagedusest. Tartu-Nõo lõigu projektiga on kavandatud terviklik lahendus, millega põhimaantee liikluskeskkond viiakse kooskõlla projekteerimisnormidega. Tartu-Nõo lõigu kohta tehti aastatel 2017–2018 liiklusuuringud (Liikluslahendus OÜ töö nr 0917/52). Selle põhjal on koostatud PT-s kujutatud eskiislahendus. Enne põhiprojekti koostamist tuleb teha täiendavad uuringud, mis võimaldaks hinnata, kuidas hakkab liiklus kogujateedel jagunema, millised on kavandatavate ristmike teenindustasemed ning millistele koormustele peavad projekteeritavad teekatendid vastama. PT lisades kujutatud eskiislahenduse väljatöötamises on osalenud mitu teeprojekteerijat. Eskiislahendust on töö käigus pidevalt täiendatud ja täpsustatud, et see sobituks võimalikult 2(8)
3-23-2268 hästi ümbritsevasse keskkonda, arvestaks projekteerimisnormide ja erinevate liiklejatega (jalakäijad, jalgratturid, ühistransport, transiitliiklus, kohalik liiklus, ulukid) ning tagaks juurdepääsud maanteega külgnevatele kinnistutele. Arvestades liiklussagedust ja kavandatavat ristlõiget, klassifitseerub projekteeritav põhimaantee projekteerimisnormide alusel I klassi maanteeks. I klassi maanteel ei ole samatasandiliste ristmike projekteerimine lubatud. Seetõttu kavandatakse PT-ga 2+2 ristlõikega maantee ja eritasandiline Lemmatsi liiklussõlm. Lemmatsi liiklussõlme kavandamiseks on kaalutud erinevaid lahendusvariante, kuid ümbritsev keskkond seab selleks üsna palju piiranguid. Kambja valla üldplaneeringus on sellesse piirkonda nähtud ette liiklussõlme rajamine. Üldplaneeringu maakasutuskaardilt on näha, et liiklussõlme asukoht ja lahendus on tinglik ning see katab ära lõigu alates Lemmatsi-Leilovi kõrvalmaanteest (nr 22128) kuni Tõrvandi-Lemmatsi kõrvalmaanteeni (nr 22129). Vahetult Lemmatsi-Leilovi kõrvalmaantee ristmikule ei ole liiklussõlme rajamine võimalik, sest selleks ei ole füüsilist ruumi. Selleks seab piiranguid Kassisilma tn 26 kinnistul (katastritunnus 94901:005:1733) asuv ärihoone koos parklaga ning Riia mnt 176 (katastritunnus 28301:001:0334), Riia mnt 178 (katastritunnus 28301:001:0335), Riia mnt 180 (katastritunnus 94901:005:0238) ja Riia mnt 225 (katastritunnus 94901:005:0764) kinnistutel paiknevad eluhooned. Liiklussõlme rajamine on võimalik Riia mnt 180 ja Riia mnt 182 kinnistute vahelisele alale, kus on mõlemal pool Jõhvi-Tartu-Valga maanteed maatulundusmaad. Seal on selleks füüsiliselt ruumi ja sinna on liiklussõlm ka kavandatud. Selleks, et tagada ühendus Lemmatsi-Leilovi maanteelt Lemmatsi liiklussõlme, tuleb kavandada ühendustee üle XXX kinnistu. Selle ühendustee rajamata jätmine ei ole mõeldav, sest siis ei oleks Lemmatsi-Leilovi kõrvalmaantee enam ühenduses põhimaanteega ning Räni aleviku elanikud ei pääseks põhimaanteele. PT-ga ei pea määrama tee täpset asukohta, vaid see määratakse ehitusprojektiga pärast täiendavate uuringute ja mõõdistuste tegemist.
3.X esitas 28.06.2023 korralduse kehtetuks tunnistamiseks vaide, mille Transpordiamet jättis 11.09.2023 vaideotsusega nr 1.2-2/23/17122-3 I. rahuldamata. Transpordiamet jäi seisukohale, et detailplaneeringu koostamise kohustus puudus. PT aluseks on riigiteede teehoiukava. Lemmatsi ristmike piirkonda kavandatakse liiklussõlm ning tagamaks liiklussõlmega ühendus ümbruskaudsetelt avalikult kasutatavatelt teedelt, tuleb kavandada tee üle XXX kinnistu. Lemmatsi ristmike piirkonda liiklussõlme rajamise vajadust kajastavad ka kehtiv maakonnaplaneering ja üldplaneering. Riigitee ehitamiseks vajalikud maad omandatakse kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) alusel ning vastuväited kinnisasja omandamisele saab kinnistuomanik esitada selles menetluses. Avalik huvi tee ehitamise vastu on kaalukam vaide esitaja huvist saada lahendus, mis väldiks iga hinna eest tema kinnistut.
4.X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada 28.06.2023 korraldus ja 11.09.2023 vaideotsus. PT on õigusvastane, sest seda ei ole antud seaduslikul alusel ja menetluse käigus on tehtud suurel hulgal menetlusvigu. Suure avaliku huvi tõttu pidanuks PT andmise asemel algatama detailplaneeringu koostamise. Transpordiamet ei ole ära näidanud kavandatud lahenduse vajalikkust. Kaebaja vastuväidetega ei ole arvestatud ja tema huve ei ole kaalutud.
5.Transpordiamet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusaktide põhjenduste juurde.
6.Tallinna Halduskohus jättis 20.03.2024 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p-d 2 ja 3). Vaidlustatud PT on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. PT andmise õiguslik alus on EhS § 99 lg 1, mille kohaselt on PT nõutav ehitusloakohustusliku tee ehitusprojekti 3(8)
3-23-2268 koostamiseks, kui planeeringuga ei ole tee asukoht täpselt määratud. PlanS § 125 lg 1 p 3 ei puutu siinses vaidluses asjasse. Detailplaneeringu koostamine ei olnud seega vajalik. Planeeringuks EhS § 99 lg 1 mõistes saab olla maakonnaplaneering või üldplaneering (vt PlanS § 13 lg 5, § 14 lg 1 p 2, § 55 lg 2, § 56 lg 1 ja § 75 lg 1 p 1). Tartumaa maakonnaplaneeringu põhijoonisel ja Kambja valla üldplaneeringu maakasutuse joonisel on kajastatud Lemmatsi liiklussõlme võimalik asukoht. Arvestades nende planeeringute üldistuse astet, tuli liiklussõlme täpse asukoha määramiseks koostada PT (vt ka Kambja valla üldplaneeringu seletuskiri, lk 47). Vastustaja on selgitanud, miks on vaidlustatud korralduse lisas PT andmise alusena nimetatud teehoiukava: liiklusseaduse (LS) § 1 1 lg 1 kohaselt rahastatakse riigiteedega seonduvat tegevust teehoiukava alusel. Tegemist ei ole vaidlustatud korralduse õigusliku alusega. Riigiteede teehoiukava näeb ette Tartu-Nõo lõigu ümberehitamise aastatel 2027–2029 (lk 26). Kaebaja on haldusmenetluses ära kuulatud. Vastustaja ei teinud PT-s kavandatud liikluslahenduse üle otsustades kaalutlusvigu. Vastustaja kaalutlusruum on piiratud sellega, mida näeb ette Kambja valla üldplaneering. Selles on lähtutud põhimõttest, et 2+2 riigimaantee puhul ei ole Lemmatsi liiklussõlmes Tartu suunas vasakpöörde tegemine lubatud. Vasakpööre oli keelatud ka Tartu-Elva teelõigu 2009. a eelprojektiga, mille kohaselt lahendatakse riigitee nr 22128 Lemmatsi-Leilovi ristmik samatasandilise ristmikuna. Probleemiks osutus see, et I klassi (s.o 2+2 ristlõikega) maantee rajamise tõttu suleti suurem osa maanteest paremal pool asuvaid ristmikke ja mahasõite, sest I klassi maanteel on ristmike arv projekteerimisnormidega piiratud. Samas asub paremal pool maanteed üsna tihe asustus, kuid Tartu-Elva teelõigu eelprojektiga ei olnud lahendatud juurdepääse kinnistutele. Vastustaja lahendas selle nii, et kavandas Lemmatsi ristmike piirkonda liiklussõlme ja maanteega paralleelse kogujatee (riigiteede nr 22128 ja nr 22194 vahel). See liiklussõlm kanti ka Kambja valla üldplaneeringusse. Seetõttu muutus 2009. a eelprojektis kavandatud liikluslahendus, mis ei hõlmanud XXX kinnistut. Kõik alates 2017. a-st kavandatud lahendused hõlmasid mingil viisil ka kaebaja kinnistut. See toimus avalikes huvides, et vältida Lemmatsi ja Räni külade elanike oluliselt pikemat teekonda Tartusse. Liikluslahenduse täpsustamisel lähtuti piirkonnas olevatest piirangutest (hoonestus, hoovialad, kehtivad detailplaneeringud) ning püüti leida lahendus, mis kasutaks ära põlde ja metsa ning ulatuks võimalikult vähesel määral piirangutega aladele. Selle tulemusel jõuti 2022. a-l lahenduseni, mis arvestas piiranguid, liiklusohutust, liikluse sujuvust ja projekti maksumust. Viimane lahendusvariant valmis 2023. a juunis, mis võeti aluseks vaidlusaluses PT-s. Liikluslahenduse seisukohalt ei ole tähtsust, et Kambja valla üldplaneeringu põhijoonisel kajastatud Lemmatsi liiklussõlme asukoht ei hõlmanud XXX kinnistut, sest üldplaneeringus oli kajastatud liiklussõlme võimalik asukoht. Avalik huvi on siinsel juhul kaalukam kui kaebaja huvi, et liikluslahendus ei hõlmaks tema kinnistut. PT ei anna alust kaebaja kinnistule ehitada. Selleks, et kaebaja kinnistule saaks rajada tee, tuleb riigil kõigepealt kinnistu (või selle osa) KAHOS-e alusel omandada või seada sellele sundvaldus (vt KAHOS § 4 lg 1 p 7). Vastustaja on teinud PT andmiseks vajalikud uuringud ning märkinud, et ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada KMH aruande tulemuste ja keskkonnameetmetega ning teha täiendavad liiklusuuringud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.X palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Kaebaja jääb varasemate seisukohtade juurde. Halduskohus rikkus menetlusnormi, sest ei andnud kaebajale võimalust vastata vastustaja 13.03.2024 seisukohale, milles oli esitatud uusi asjaolusid.
4(8)
3-23-2268 Halduskohtu otsus ei ole nõuetekohaselt põhjendatud, selles on tuginetud eeskätt vastustaja seisukohtadele ning kaebaja väited on jäänud tähelepanuta. Mõne kinnistuomaniku veidi lühem teekond Tartusse ei saa olla kaalukam kui kaebaja omandiõiguse intensiivne riive. Halduskohtu otsuses viidatud piirangud on jäetud sisustamata. Arusaamatuks jääb viide metsadele ja põldudele, sest Kambja valla üldplaneeringu kohaselt on XXX kinnistu osa, kuhu kavandatakse ebaseaduslikult teed, juhtotstarve elamumaa. Halduskohus on lasknud end vastustajal eksitada, sest tegelikult kaaluti ka liikluslahendusi, mis ei hõlmanud kaebaja kinnistut. Halduskohus on andnud vastustajale piiramatu ja kontrollimatu õiguse kavandada PT-ga mida tahes ja kuhu tahes, eirates kehtivaid planeeringuid. Kohus kohaldas valesti materiaalõigust. Koostada tulnuks detailplaneering, sest tegemist on suure avaliku huviga rajatisega (vt PlanS § 124 lg 2 ja § 125 lg 1 p 3). EhS § 99 lg-d 1 ja 2 ei anna vastustajale õigust sellest nõudest kõrvale hiilida. Tartumaa maakonnaplaneering ja Kambja valla üldplaneering on Lemmatsi liiklussõlme osas piisavalt selged ning neis ei ole ette nähtud XXX kinnistule tee rajamist. Õigusaktid, sh PlanS § 99 lg 1, ei anna vastustajale alust planeeringuid muuta, kuigi just seda on vastustaja teinud. Riiklik teehoiukava ei ole õigustloov akt, mille alusel saaks anda PT. Kui vastustaja oleks kaebaja nõuetekohaselt ära kuulanud ja tema argumentidesse süvenenud, siis ei oleks kaebajal tekkinud vajadust oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda.
8.Transpordiamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja jääb varasemate seisukohtade juurde ja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega. Vastustaja esitas 13.03.2024 seisukoha halduskohtu määratud tähtajal. Vastustaja ei esitanud selles menetlusdokumendis uusi asjaolusid või tõendeid, vaid vastuväited kaebaja 01.03.2024 seisukohale. Kohus ei pidanud andma kaebajale täiendavat tähtaega sellele vastamiseks. Halduskohus märkis 20.10.2023 määruses, et erinevate lahenduste kaalumist on vaidlustatud haldusaktides põhjendatud üldsõnaliselt, ning palus vastustajal esitada täiendavad selgitused ja tõendid. Seda vastustaja 27.11.2023 seisukohas ka tegi. Kohus on otsuses hinnanud mh vastustaja kohtumenetluses esitatud selgitusi ja tõendeid. XXX kinnistule ei ole kavandatud Lemmatsi liiklussõlme. Kaebaja kinnistut hakkab läbima tee, mis tagab ümberkaudsetelt avalikult kasutatavatelt teedelt ohutu ühenduse Lemmatsi liiklussõlmega. Kaebaja kinnistule kavandatud tee asukohavalikut mõjutavad piirkonnas kehtivad detailplaneeringud, kohalike teede ristmike asukohad ning eluhoonete ja hoovide paiknemine. Avalik huvi on tagada ohutu liiklemine riigiteedel ning siinse vaidluse asjaoludel ei ole kaebaja õigusi rikutud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu 20.03.2024 otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 201 lg 4) ning märgib vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele järgmist.
10.Vaidlustatud korraldusega andis Transpordiamet EhS § 99 lg-te 1 ja 2 alusel PT riigitee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga 138,4–152 km asuva Tartu-Nõo lõigu ümberehituse ehitusprojekti koostamiseks. Tegemist on avalikult kasutatava teega, mille rajamiseks on EhS lisa 1 kohaselt nõutav ehitusluba. EhS § 99 lg-st 1 tulenevalt on PT nõutav ehitusloakohustusliku tee ehitusprojekti koostamiseks, kui planeeringuga ei ole tee asukoht täpselt määratud. EhS § 99 lg 2 teise lause kohaselt annab riigitee PT Transpordiamet.
11.Kaebaja leiab, et planeeringuga on Lemmatsi liiklussõlme asukoht piisavalt täpselt määratud. Selle seisukohaga ei saa nõustuda. Tartumaa maakonnaplaneeringu seletuskirja p-s 8.2 on märgitud järgmist: „Riigi põhi- ja tugimaanteede võrk on Tartumaal välja kujunenud 5(8)
3-23-2268 ning selle olulise ümberkujundamise vajadus puudub. Küll on tarvilik liiklusohutusest lähtuv teelõikude õgvendamine koos peale- ja mahasõitude rekonstrueerimisega. /.../ Liiklusohutuse tagamiseks kaasajastatakse ristmikud ning liikluskorraldus, eriti Tartu linnas ja linna lähialal. Põhimaanteede laiendamisel asendatakse vajadusel üksikmajapidamiste senised otsejuurdepääsud põhi- ja tugimaanteele kogujateedel põhineva süsteemiga.“. Maakonnaplaneeringu põhijoonisel on PT-ga hõlmatud teelõik tähistatud kui „oluliselt rekonstrueeritav või rajatav maanteelõik“. Kambja valla üldplaneeringu p-s 2.11.3.2 märgitu kohaselt on maakasutuskaardil toodud teede ja kahetasandiliste ristmike orienteeruvad asukohad (vt maakasutuskaardi väljavõte, dtl 439). Lemmatsi liiklussõlme kohta on märgitud järgmist: „Liiklussõlme vajaduse perspektiivne asukoht on tähistatud Lemmatsi külas, JõhviTartu-Valga maantee (põhimaantee nr 3) ääres. Kuna Jõhvi-Tartu-Valga maantee on plaanis end. Ülenurme valla territooriumil laiendada mitmerealiseks, siis kaovad kõik vasakpöörete teostamise võimalused sellel põhimaanteel. Sellega aga pikeneb Lemmatsi ja Räni küla elanike teekond Tartusse ca 8km võrra kuna järgmine liiklussõlm rajatakse Külitse-Haage maantee ristmiku piirkonda. Teine võimalus on kasutada kvartalisiseseid teid Tartu linna jõudmiseks. Lemmatsi liiklussõlm kaotab 8km pikkuse ümbersõidu ja tagab kiire otseühenduse Tartu linnaga mööda põhimaanteed.“ Tartumaa maakonnaplaneeringu ja Kambja valla üldplaneeringuga on seega määratud Lemmatsi liiklussõlme orienteeruv asukoht ja põhimõtteline lahendus, kuid mitte ehitusprojekti koostamiseks vajaliku täpsusega (vt ka majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrus nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“). Muu hulgas ei ole planeeringutes täpsustatud, kuidas tagatakse ühendus ümberkaudsetelt avalikult kasutatavatelt teedelt Lemmatsi liiklussõlmega. Need küsimused tuli Transpordiametil lahendada PT-ga. Vastustaja ei ole vaidlustatud PT-ga maakonna- ja üldplaneeringut muutnud, vaid kehtestanud EhS § 99 lg 1 alusel täpsemad tingimused teeehitusprojekti koostamiseks. Kui PT-ga ei oleks võimalik maakonna- või üldplaneeringus toodud põhimõttelist lahendust täpsustada, siis muutuks EhS § 99 lg 1 sisutuks.
12.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et PT andmise asemel tulnuks ehitusprojekti koostamiseks kehtestada detailplaneering. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 22.04.2024 otsuses nr 3-22-755 (p-d 13 ja 14), et PlanS § 14 lg 1 p 2 kohaselt määratletakse üleriigilise transpordivõrgustiku arengu põhimõtted ja suundumused üleriigilises planeeringus. PlanS § 56 lg 1 p-st 2 ja § 75 lg 1 p-st 1 tulenevalt on transpordivõrgustiku asukoha määramine esmajoones maakonna- ja üldplaneeringute ülesanne ning riigimaantee ehitamine võib olla ka riigi eriplaneeringu objekt (PlanS § 27 lg 2). Seevastu ei ole PlanS § 126 lg-s 1 nähtud ette, et riigi- või kohalike teede kavandamine ning nende asukoha määramine oleks detailplaneeringu ülesandeks, vaid detailplaneeringuga tuleb lahendada üksnes planeeringuala n-ö teenindavate rajatistega (sh teedega) seonduv ja määrata avalikule teele juurdepääsuteede võimalik asukoht (PlanS § 126 lg 1 p-d 4 ja 7). Kuna riigiteede ja teiste samalaadsete nn joonehitiste planeerimine ei toimu detailplaneeringute alusel (vt ka PlanS eelnõu – Riigikogu XII koosseisu 571 SE – seletuskiri, lk 72), siis ei ole EhS § 26 lg 1 ja § 27 lg 1 ega PlanS § 125 lg 1 p 3 asjassepuutuvad normid. Seetõttu ei oma tähtsust, kas kavandatav riigitee on eeltoodud sätete tähenduses olulise avaliku huviga rajatis või mitte. Ringkonnakohus jääb siinses asjas oma varasema seisukoha juurde.
13.Vastustaja ei teinud nii olulisi kaalumisvigu, mille tõttu tuleks vaidlustatud haldusaktid tühistada. PT-ga on kavandatud ühendus ümbruskonna avalikult kasutatavatelt teedelt Lemmatsi liiklussõlmega mh üle kaebajale kuuluva XXX kinnistu. Sellega on riivatud kaebaja omandiõigust. Kuigi kaebaja väljendas haldus- ja vaidemenetluses tugevat vastuseisu tee kavandamisele üle XXX kinnistu, ei toonud ta välja konkreetseid negatiivseid tagajärgi, mis kaasneksid talle PT alusel kavandatava ehitisega. PT lisas 3 oleva Tartu-Külitse teelõigu eskiisjoonise (dtl 29) kohaselt on ühendustee Lemmatsi liiklussõlmega kavandatud XXX kinnistu riigimaantee poolse piiri äärde. XXX kinnistul asuvad hooned paiknevad 6(8)
3-23-2268 kavandatavast teest kaugemal. XXX kinnistu sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. PT andmisel ei pidanud vastustaja arvestama kaebaja võimalike arendussoovidega. PT ei anna õigust tema kinnistule ehitada. Kui kaebaja ei nõustu kavandatava tee alust maad riigile võõrandama, siis tuleb see sundvõõrandada või seada sellele sundvaldus ning selle eest tuleb maksta kaebajale õiglast ja kohest hüvitist KAHOS-s ettenähtud tingimustel. Neil asjaoludel ei saa väita, et kaebaja omandiõiguse riive oleks väga intensiivne.
14.Teiselt poolt on vastustaja ära näidanud, et PT-ga kavandatava riigitee rekonstrueerimine on vajalik liiklusohutuse tagamiseks, arvestades eeskätt suurenenud liiklustihendust. See on kooskõlas Tartumaa maakonnaplaneeringu ja Kambja valla üldplaneeringu ning riikliku teehoiukavaga. Samuti on vastustaja põhjendanud Lemmatsi liiklussõlme lahendamist selliselt, et riigimaantee ja kohalike teede vaheline ühendustee kulgeb mh üle XXX kinnistu: määrav oli ohutuse tagamine kõigile liiklejatele, kuid arvestada tuli ka faktilise olukorraga (olemasolevad hooned, hoovid, teed ja ristmikud) ning kehtivatest planeeringutest jm õigusaktidest tulevate piirangutega. Vastustaja põhikaalutlused seoses XXX kinnistuga on toodud vaidlustatud korralduse lisas 2 (p 35; dtl 114 jj) ning täiendavad selgitused PT-s ettenähtud lahenduse kujunemise kohta ühes varasemate lahendusvariantide plusside ja miinustega 27.11.2023 vastuse lisas 1 (dtl 446 jj). Nende põhjal ei ole põhjust pidada vastustaja valitud lahendust meelevaldseks ja kaebaja õigusi rikkuvaks. Kaebaja ei ole omalt poolt välja pakkunud ühtki alternatiivset lahendust, mis võimaldaks Lemmatsi liiklussõlme ja ümberkaudsete avalike teede vahelist ohutut ühendust selliselt, et see ei kulgeks üle XXX kinnistu.
15.Transpordiamet saatis kaebajale arvamuse avaldamiseks PT eelnõu. Kaebaja vastuväited sellele ei jäänud tähelepanuta, vaid nende mittearvestamist on põhjendatud vaidlustatud korralduse lisas 2. Asjaolu, et vastustaja ei muutnud PT eelnõus välja pakutud liikluslahendust kaebaja soovitud viisil (s.o selliselt, et tee ei kulgeks üle XXX kinnisasja), ei tähenda, et kaebaja jäeti nõuetekohaselt ära kuulamata.
16.Halduskohus ei rikkunud menetlusnormi sellega, et ei andnud kaebajale võimalust vastata vastustaja 13.03.2024 seisukohale. Halduskohus otsustas 14.02.2024 määruses lahendada asja kirjalikus menetluses ning määras täiendavate seisukohtade esitamise tähtajaks 01.03.2024 ja neile vastamise tähtajaks 13.03.2024. Kaebaja esitas 01.03.2024 täiendavad seisukohad ja vastustaja vastas neile 13.03.2024. Vastustaja 13.03.2024 seisukohas ei ole esitatud uusi sisulisi väiteid ja sellele ei olnud lisatud ühtki uut tõendit. Vastustaja selgitas veelkord vaidlustatud korralduse andmise aluseid ning PT seoseid Tartumaa maakonnaplaneeringu, Kambja valla üldplaneeringu ja riikliku teehoiukavaga. Vastustaja rõhutas, et XXX kinnistule ei kavandata Lemmatsi liiklussõlme, vaid tee, et ühendada avalikult kasutatav Lemmatsi-Leilovi tee kavandatava liiklussõlmega. Vastustaja möönis, et vaidlustatud haldusaktid riivavad kaebaja omandiõigust, kuid jäi varem öeldu juurde, et riive on proportsionaalne. Samuti selgitas vastustaja, et PT on eelhaldusakt ja põhjendatud juhul võib selle tingimusi edaspidi ehituprojekti koostamise käigus muuta. Vastustaja selgitas ka kaalutlusõigusega seonduvat. Kuna neid samu seisukohti oli vastustaja väljendanud juba varem, ei saanud need olla kaebajale üllatuslikud. Seega ei pidanud halduskohus menetlust uuendama, et anda kaebajale veelkord võimalus vastustaja seisukohtadele vastata. Kaebaja on saanud esitada oma vastuväited apellatsioonimenetluses.
17.Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist, jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg 1).
7(8)
3-23-2268
18.Kooskõlas HKMS § 175 lg-ga 1 avaldatakse jõustunud kohtuotsus selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. HKMS § 175 lg 3 alusel ja kaebaja eraelu kaitseks tuleb avaldatavas otsuses asendada kaebaja nimi ja tema kinnisasja puudutavad andmed tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.