lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-1625/12

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 30.04.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-1625/12
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.04.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4002
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-24-1625/10Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium07.01.20263-24-1625/14Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium10.09.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

P.U Halduskohus Ülle Polluks 30.4.2026, Jõhvi 3-24-1625 X kaebus Viru Vangla vastu tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 2000 eurot seoses terviseandmete konfidentsiaalsusnõuete rikkumistega

Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Kirjalik menetlus Kaebaja ‒ X Vastustaja ‒ Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Jätta kaebaja taotlus tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p1 ja 2 peale võib esitada apellatsioonkaebuse P.U Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 1.6.2026 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.P.U Halduskohtu menetluses on kaebaja X kaebus Viru Vangla vastu tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 2000 eurot seoses kaebaja terviseandmete konfidentsiaalsusnõuete rikkumisega. Kaebaja palub kohtul kohaldada EIK kohtupraktikat ja arvestada rahvusvahelise õigusega ning vajadusel jätta kohaldamata vastav riigisisene õigus, kuulata vande all üle kuulata tunnistajatena „kaebaja endine kambrikaaslane Igor Kolesnik, kinnipeetav A, valvur Andres Nikunen ja II-üksuse juht Triin Salomets“ jj.

3-24-1625

2.P.U Halduskohtu võttis 11.11.2024. a määrusega kaebuse menetlusse. P.U Halduskohus jättis 29.12.2025. a määrusega kaebuse läbi vaatamata. Kohus leidis, et kaebuse eduväljavaated on vähesed. Kohtuasja asjaoludel on vähe tõenäoline, et kohus teeb kindlaks vastustaja õigusvastase tegevuse. Kohus nõustus 16.05.2024. a kahju hüvitamise otsuses tooduga ega pidanud vajalikuks neid korrata (dtl 46-49). Kohus märkis, et kaebaja ei viibi enam Viru Vanglas, vaid on vabanenud. Sellest tulenevalt ei näinud kohus praeguses menetluse staadiumis põhjust arvata, et vangla oleks käitunud kaebaja suhtes õigusvastaselt. Sel põhjusel ei ole hüvitamiskaebuse rahuldamine võimalik. Halduskohus märkis, et vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p-le 1 koosmõjus HKMS § 121 lg 2 p-dega 1 ja 2 võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki (HKMS § 121 lg 2 p 2). HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus leidis, et kaebusega kaitsta soovitava õiguse riivet ei saa praegusel juhul pidada intensiivseks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 151 lg-st 2 jättis kohus kaebuse läbi vaatamata. Kohus selgitas, et kaebuse esitamise eest makstud riigilõivu kaebajale ei tagastata, kuna kaebuse tagastamise aluseks on HKMS § 151 lg-st 2 (HKMS § 104 lg 5 p 3). Kohus märkis, et kaebuse tagastamise korral puudub vajadus lahendada kaebaja muid menetluslikke taotlusi.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.10.20263-26-1247/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.10.20263-26-2524/16Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.10.20263-26-1976/11Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.10.20263-26-2254/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 23.10.20263-26-2315/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 23.10.20263-22-990/29
3.X esitas 29.12.2025 määruskaebuse. P.U Ringkonnakohus rahuldas 7.1.2026 kaebaja määruskaebuse ning tühistas P.U Halduskohtu 29.12.2025. a määruse ning saatis asja tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
4.P.U Halduskohtu võttis 13.2.2026 määrusega kaebuse menetlusse, jättis rahuldamata kaebaja taotluse kohtuistungi korraldamiseks ja määras asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
5.Pooled ei ole uusi seisukohti kohtule esitanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6.Kaebaja mittevaraline kahju seisneb väärikuse alandamises ja eraelu puutumatuse rikkumises. Kaebaja leiab, Viru Vangla õigusvastane ja ebainimlik tegevus rikkus tema põhiõigusi ning EIÕK artikliga 3 ja 8 kaitstud õigusi. Kaebaja jaoks on äärmiselt alandav avaldada enda delikaatseid terviseandmeid ametnikele ja eriti veel psühhiaatrilist ravi ja terviseprobleeme puudutavat teavet. See põhjustas kaebaja jaoks psüühilisi kannatusi. Kaebaja oli sunnitud taluma pikaajaliselt alandust, stressi, ahastust, närvilisust, pinget, hingelist valu, unehäireid, paanikat, hirmu, masendust, isutust ja muid hingelisi üleelamisi. Kaebaja soovib mittevaralise kahju hüvitiseks 2000 eurot, mis on igati mõistlik ja oluliselt väiksem hüvitis, mille määraks EIK. Kui Kaebaja kahjunõue jääb rahuldamata siis kaebaja esitab EIK-i kaebuse, milles soovib hüvitiseks vähemalt 6 000 eurot.

3-24-1625

7.Vastustaja Viru Vangla peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vangla jääb sisuliselt enda 16.05.2024 otsuses nr 6-16/24/53-3 juurde. Vastuseks kaebusele märgib vastustaja järgmist: Konfidentsiaalsusnõude rikkumine seoses kaebaja paberdokumentidega: Eelkõige märgib vangla, et kaebajal oli isiklike esemete ülekaal, lubatud 30 kg asemel oli tal isiklike esemeid kogukaaluga 176,2 kg, millest 118,4 kg moodustasid paberkandjal dokumendid ja teavikud. Kaebajale on korduvalt selgitatud, et vanglal ei ole kohustust ega ka tingimusi kaebaja paberdokumentide hävitamiseks ja sellist teenust vangla ei osuta, muu hulgas on vangla 18.03.2021 vastuses nr 6-10/4475-2 selgitanud, et dokumentide hävitamiseks on kaebajal võimalik need visata prügikasti või anda need vanglast välja. Seega pidi kaebaja mõistma, et oma dokumentide hävitamisega pidi ta ise tegelema. Lisaks, kui kaebaja ei soovinud paberdokumente tervetena ära visata, oli tal võimalik need tükkideks teha (seda nii väikesteks tükkideks, kui ta ise seda soovis) ja seejärel prügikasti visata, sest kaebajal on selleks palju vaba aega. Ka tavaelus peab inimene oma paberdokumendid ise soovitud viisil utiliseerimiseks ette valmistama. Vanglal ei ole võimalik tuvastada, millal kaebaja andis enda paberdokumendid vanglaametnikule A. Kaurili kätte, samuti kontrollida asjaolusid, miks ametnik need vastu võttis, sest nimetatud isik ei tööta enam Viru Vanglas. Võib vaid oletada, et ametnik võttis paberdokumendid vastu vanglapoolse vastutulekuna, millest aga ei saa kaebajale hilisemalt tuletada nõudeõigust. Samuti ei ole teada, mis sisulised dokumendid olid, kuna need säilinud ei ole ja ka seda ei saa tõlgendada vangla kahjuks. Vaidlust ei ole selles, et paberdokumendid asusid V8 osakonna valveruumi kõrval olevas laos põrandal asetsevas kastis. Tegelikkusele ei vasta väide, et paberid olid põrandal laiali. Vanglaametniku Andres Nikuneni 08.05.2024 selgituse kohaselt olid paberid karbis, ega vedelenud põrandal. Samuti ei vasta tegelikkusele väide, et teistel kaebajatel oli võimalik dokumente lugeda. Tegemist on piiratud ligipääsuga lukustatud ruumiga, kuhu on kinnipeetavail võimalik siseneda vaid ametnikuga koos ja viibida seal vaid lühiajaliselt, s.o viia ruumi või võtta sealt vajalikud esemed (nt voodivarustus) ning selle aja jooksul ei ole võimalik asuda kuskil põrandal karbis asuvaid dokumente lugema. Viru Vangla kasutab regulaarselt hävitamisele kuuluvate vangla dokumentide utiliseerimiseks Uikala prügila teenust, 05.12.2022 andis vangla paberdokumente teenuseosutajale hävitamiseks, on tõenäoline, et nende hulgas olid ka kaebaja dokumendid, kuid dokumenteeritud seda ei ole. Siinjuures aga rõhutab vangla, et tegemist oli siiski erandliku olukorraga ja vangla tellitud teenus ei ole ettenähtud kinnipeetavate paberdokumentide hävitamiseks. Vangla rõhutab, et kaebajal, kui kinnipeetava staatuses oleval isikul, lasub kohustus jälgida, et tema isiklike asjade kaal ei ületaks 30 kg ja oma paberdokumentide säilitamisega / hävitamisega peab X siiski ise toimetama, valides selleks vangla 18.03.2021 vastuses nr 610/4475-2 toodud võimalused, milleks on nende äraviskamine (soovi korral eelnevalt katki rebituna) või väljasaatmine. Vanglal ei lasu kaebaja isiklike paberdokumentide hävitamiskohustust.

3-24-1625 Kaebaja etteheitele, et tema 08.11.2022 pöördumisele ei vastatud, selgitab vangla järgmist. X 08.11.2022 pöördumine registreeriti vangla poolt numbriga 6-10/30111-1 ja tagastati kaebajaale 06.12.2022 kirjaga, mille kaebaja sai kätte 07.12.2022. Vangla jääb 06.12.2022 kirjas esitatud seisukohtade juurde ja ei korda neid uuest üle. 26.01.2024 juhtum kaebaja terviseandmete sattumine teise kinnipeetava kätte . Vastustaja on tunnistanud juba kohtueelses menetluses, et 26.01.2024 leidis aset kahetsusväärne juhtum. Asjaolude kontrollimisel tuvastati, et 26.01.2024 kella 18:10 sai ametnikule teatavaks, et meditsiiniosakonnast saabunud osad kirjad anti ekslikult kätte selleks mitteettenähtud kinnipeetavale, millest viimane andis teada ja ütles, et kirju ei avanud. Tegemist oli inimliku eksitusega, mida vangla püüab igati vältida. Siinjuures selgitame, et vanglale teadaolevalt ei valda kaaskinnipeetav, kelle kätte kiri sattus, riigikeelt, mistõttu isegi kirja avamise korral, pidi talle kirja sisu jääma arusaamtuks. Kaebaja pöördus kaebusega ka Andmekaitse Inspektsiooni, viimane lõpetas 04.09.2024 otsusega nr 2.1- 1/24/563-1390-2 ja 2.1.-1/24/129265 menetluse. Vangla on juhtumisse suhtunud täie tõsidusega, tunnistanud eksimust, üksuse juht on ametnikega vestelnud, juhtinud tähelepanu juhtunule ja nõudnud ametnikelt teenistusülesannete täitmisel olla tähelepanelikum ja vältida taolisi eksimusi edaspidiselt. Samuti on kaebaja ees vabandatud. Siiski, arvestades 26.01.2024 juhtumi asjaolusid kogumis, aga ka Andmekaitse Inspektsiooni seisukohta, on vastustaja seisukoha, et rahas hüvitatavat kahju ei tekitatud ja eksimuse tunnistamine ning vabandamine on piisav. Ravimite andmine ja manustamise kontrollimine ning sellega seonduv Kinnipeetavaile ravimite väljastamine on korraldatud vastavalt Viru Vangla Kodukorra punktides 20.7. - 20.9.( kuni 22.11.2024 kehtinud sõnastus) sätestatule, millest kaebaja on teadlik alates ajast, mil ta Viru Vanglasse paigutati. Ravimite jagamine kodukorras sätestatud viisil kannab eelkõige vangla julgeoleku kaitsmise ja tervisele kahjuliku tagajärje vältimise eesmärki. Kohtupraktikas on ravimite manustamise kontrolli vajadust jaatatud. Meedikud panevad ravimid (v.a psühhotroopsed ravimid) ravimipinalitesse. Ravimipinaleid hoiustatakse valveruumis, neil ei ole toodud välja diagnoose ega ka ravimi nimetusi, mida kinnipeetavatele väljastatakse, seega ei anna ravimipinal ametnikele teavet kinnipeetavate terviseandmetest, ega ka väljastatavatest ravimitest. Psühhotroopsed ravimid olid kuni 01.07.2024 vastavalt õigusaktides sätestatule vangla meditsiiniosakonnas ja neid väljastas kinnipeetavale vahetult meedik vanglaametniku juuresolekul. Alates 01.07.2024 on ravimid tervishoiuteenuse osutaja valduses, psühhotroopseid ravimeid väljastab tervishoiutöötaja kinnipeetavaile vanglaametniku juuresolekul. Ravimipinalist väljastatakse ravimeid üldjuhul loenduse ajal, mil kinnipeetavad asuvad neile määratud kambrites või vajadusel ka päeval jooksvalt. Asjaolu, et keegi kaaskinnipeetavatest teab X ravimite väljastamisest, on siiski vangistusega kaasnev paratamatus. Vaid asjaolu, et ametnik on teadlik, et kinnipeetavale tuleb anda ravimit ja ametnik teostab kontrolli ravimi manustamise üle, ei saa pidada kuidagi õigusvastaseks ja tegemist on tavapärase vangistusega kaasneva tingimusega. Kuni 01.07.2024 kehtinud VangS § 52 lg 2 redaktsiooni kohaselt lasus vanglal kohustus jälgida pidevalt kinnipeetavate tervist ja pidada sellekohast dokumentatsiooni, kuid sätestatu eesmärk ei olnud, et meedik peaks viibima kinnipeetava juures 24/7 ja kehtivas Eesti õiguses otseselt ka sellist kohustust ei ole. Samuti ei tulene ühestki õigusaktist, et vanglas peaksid väljastama arsti määratud ravimeid

3-24-1625 kinnipeetavaile vaid meedikud (v.a psühhotroopsed ravimid). Ka tavaelus üldjuhul manustavad inimesed neile arsti poolt määratud ravimeid meediku juuresolekuta. Vastustaja selgitab eeltoodu juurde, et vanglates viidi läbi tervishoiureform. 01.07.2024 jõustunud VangS-i redaktsiooni § 49 lg 1 kohaselt tervishoid vanglas on riigi tervishoiusüsteemi osa. Tervishoidu vanglas rahastatakse riigieelarveliste võimaluste piires tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisustega. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tervishoiuteenuste osutamise kinnipeetavale, arestialusele või vahistatule (edaspidi vanglas kinni peetav isik) korraldab Tervisekassa. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt vanglateenistus tagab tervishoiuteenuse osutamiseks tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud nõuete kohaste vajalike ruumide olemasolu vangla territooriumil. Eeltoodu tähendab, et tervishoiuteenust vangla enam ei osuta ega korralda, vangla ülesanne on tagada vaid vastavad ruumid tervishoiuteenuse osutamiseks. Viru Vanglas osutab kinnipeetavaile tervishoiuteenust SA Ida-Viru Keskhaigla. Tervishoiuteenuse osutamise privaatsus ja terviseandmete töötlemine. Eelkõige märgib vangla, et tegemist on väga üldsõnaliste väidetega, kuid selgitab siiski järgmist. Õigus privaatsele tervishoiuteenuse osutamisele ei ole absoluutne. Põhiseaduse § 26 teine lause lubab riigiasutusel ja selle ametiisikutel sekkuda isiku eraellu seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Vanglal, sh valvuritel on kohustus tagada vangla julgeolek ja turvalisus, milleks on esmatähtis ennetavalt välistada kinnipeetavate õigusrikkumised. Sellest tulenevalt on vanglal kohustus minimaliseerida ohtu tervishoiutöötajate elule ja tervisele ajal, mil nad osutavad kinnipeetavale tervishoiuteenust ning samas tagada, et kinnipeetavatele osutatakse vanglas tervishoiuteenust võimalikult privaatselt ja konfidentsiaalselt, et kaitstud oleksid nii kinnipeetavate terviseandmete konfidentsiaalsus meditsiiniabi osutamisel kui ka meditsiinitöötajate ning vangla turvalisus. Sellest tulenevalt on valvuril kohustus viibida tervishoiuteenust osutatava kabineti vahetus läheduses, kuid piisavalt kaugel, et mitte kuulda vastuvõtul räägitavat juttu. Lisaks on valvuril kohustus hoida talle teatavaks saanud terviseandmed enda teada. Kaebaja arvamus, et vanglaametnikud omavad e-toimiku keskkonnas ligipääsu tema terviseandmetele on ekslik. E-toimiku süsteemi kasutamise tingimused on sätestatud Vabariigi Valitsuse 12.03.2018 määruses nr 111 E-toimiku süsteemi asutamine ja e-toimiku süsteemi pidamise põhimäärus. E-toimiku andmetele omavad ligipääsu vaid selleks volitatud ametnikud. Lisaks selgitab vangla, et Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 9 lõike 2 punkti f järgi võib eriliiki isikuandmeid töödelda, kui see on vajalik õigusnõude koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks või juhul, kui kohtud täidavad oma õigust mõistvat funktsiooni. Seega, kui kinnipeetav on esitanud vanglale pöördumise, millele vastamine nõuab terviseandmetega tutvumist, või kui on olemas muu alus terviseandmete töötlemiseks, siis on juristil need eelnimetatud sätetele tuginedes vajalikus mahus õigus välja küsida ja selleks ei ole vaja kinnipeetavalt saada eraldi nõusolekut. Sama sätte järgi on juristil õigus andmed edastada ka kohtule. Samuti ei nõustu vangla kaebaja väidetega, et ajal, mil ta paiknes ühes kambris Igor Kolesnikuga, rikuti tervishoiuteenuse osutamise konfidentsiaalsuse nõuet. Asjaolude kontrollimisel selgus, et X paiknes I. Kolesnikuga ühes kambris lühiajaliselt 03.11.2022 – 05.01.2023. Kaebaja käis eeltoodud perioodil üksuse medõe vastuvõtul, selleks oli eraldi kabinet, mistõttu ei ole vajadust osutada kinnipeetavaile tervishoiuteenust kaaskinnipeetava(te) juuresolekul.

3-24-1625

KOHTU PÕHJENDUSED

8.Kaebuse kohaselt tekitati konfidentsiaalsusnõuete rikkumisega.

kaebajale

kahju

kaebaja

terviseandmete

9.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada selle seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Juhul, kui vähemalt üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja väitel alandati tema väärikust ja rikuti eraelu puutumatust.
10.Esiteks leiab kaebaja, et ta andis paberdokumendid vanglaametniku kätte, kuid paberdokumendid asusid V8 osakonna valveruumi kõrval olevas laos põrandal asetsevas kastis ning neid polnud hävitatud. Kohus leiab, et nüüd ei ole võimalik tuvastada, millal kaebaja andis enda paberdokumendid vanglaametnikule A. Kaurili kätte, samuti kontrollida asjaolusid, miks ametnik need vastu võttis, sest nimetatud isik ei tööta enam Viru Vanglas. Vastustaja oletas, et ametnik võttis paberdokumendid vastu vanglapoolse vastutulekuna, millest aga ei saa kaebajale hilisemalt tuletada nõudeõigust. Samuti ei ole teada, mis sisulised dokumendid olid, kuna need säilinud ei ole ja ka seda ei saa tõlgendada vangla kahjuks. Tegelikkusele ei vasta väide, et paberid olid põrandal laiali. Haldusasja materjalide järgi ametnik Andres Nikuneni 08.05.2024 selgituse kohaselt olid paberid karbis, ega vedelenud põrandal. Samuti ei vasta tegelikkusele väide, et teistel kaebajatel oli võimalik dokumente lugeda. Tegemist on piiratud ligipääsuga lukustatud ruumiga, kuhu on kinnipeetavail võimalik siseneda vaid ametnikuga koos ja viibida seal vaid lühiajaliselt, s.o viia ruumi või võtta sealt vajalikud esemed (nt voodivarustus) ning selle aja jooksul ei ole võimalik asuda kuskil põrandal karbis asuvaid dokumente lugema. Teada on, et Viru Vangla kasutab regulaarselt hävitamisele kuuluvate vangla dokumentide utiliseerimiseks Uikala prügila teenust ja 05.12.2022 andis vangla paberdokumente teenuseosutajale hävitamiseks, on tõenäoline, et nende hulgas olid ka kaebaja dokumendid, kuid dokumenteeritud seda ei ole. Siinjuures nõustub halduskohus vanglaga, et tegemist oli siiski erandliku olukorraga ja vangla tellitud teenus ei ole ettenähtud kinnipeetavate paberdokumentide hävitamiseks. Kaebajal, kui kinnipeetava staatuses oleval isikul, lasub kohustus jälgida, et tema isiklike asjade kaal ei ületaks 30 kg ja oma paberdokumentide säilitamisega / hävitamisega peab kaebaja X siiski ise toimetama, valides selleks vangla 18.03.2021 vastuses nr 6-10/4475-2 toodud võimalused, milleks on nende äraviskamine (soovi korral eelnevalt katki rebituna) või väljasaatmine. Vanglal ei lasu kaebaja isiklike paberdokumentide hävitamiskohustust.
11.Kokkuvõttes leiab kohus, kuna dokumente ei ole (need on hävitatud), ei saa enam kindlaks teha, milliseid isikuandmeid need sisaldasid. Seega tõendeid selleks, et hinnata võimaliku rikkumise ulatust, enam ei ole.

3-24-1625 Seda ei ole võimalik ka objektiivselt tuvastada näiteks selgituste küsimisega või tunnistajate ülekuulamisega, mistõttu kaebaja taotlus tunnistajate Igor Kolesnik, A, Andres Nikuneni ja Triin Salometsa ülekuulamiseks jääb rahuldamata. Arvestades sündmusest möödunud aega ja seda, et osa olukorraga kursis olnud inimestest on töölt lahkunud. Ei ole ka teada, et kõrvalised isikud paberitega tutvunud või neid kusagil avalikustanud oleksid. Kuna dokumente enam ei ole, ei saa need ka tulevikus enam levida, seetõttu on rikkumine lõpetatud. 12.Teiseks leiab kaebaja, et tema ja teise kinnipeetava terviseandmeid sisaldavad dokumendid anti A kätte, kes nendega tutvuda sai. Samuti on valvurile hävitamiseks antud dokumendid aastaid hiljem lao põrandal, kuhu on kolmandatel isikutel juurdepääs (reg nr 2.1.1/24/129265-1). Vastustaja on tunnistanud juba kohtueelses menetluses, et 26.01.2024 leidis aset kahetsusväärne juhtum. Asjaolude kontrollimisel tuvastati, et 26.01.2024 kella 18:10 sai ametnikule teatavaks, et meditsiiniosakonnast saabunud osad kirjad anti ekslikult kätte selleks mitteettenähtud kinnipeetavale, millest viimane andis teada ja ütles, et kirju ei avanud. Tegemist oli inimliku eksitusega, mida vangla püüab igati vältida. Siinjuures selgitame, et vanglale teadaolevalt ei valda kaaskinnipeetav, kelle kätte kiri sattus, riigikeelt, mistõttu isegi kirja avamise korral, pidi talle kirja sisu jääma arusaamtuks. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja pöördus kaebusega ka Andmekaitse Inspektsiooni, viimane lõpetas 04.09.2024 otsusega nr 2.1- 1/24/563-1390-2 ja 2.1.-1/24/129-265 menetluse. Vangla on juhtumisse suhtunud täie tõsidusega, tunnistanud eksimust, üksuse juht on ametnikega vestelnud, juhtinud tähelepanu juhtunule ja nõudnud ametnikelt teenistusülesannete täitmisel olla tähelepanelikum ja vältida taolisi eksimusi edaspidiselt. Samuti on kaebaja ees vabandatud. Siiski, arvestades 26.01.2024 juhtumi asjaolusid kogumis, aga ka Andmekaitse Inspektsiooni seisukohta, jagab kohus vastustaja seisukohta, et rahas hüvitatavat kahju ei tekitatud ja eksimuse tunnistamine ning vabandamine on piisav. Halduskohus nendib, kuigi ühel kinnipeetaval oli võimalik lugeda kahele teisele kinnipeetavale edastamiseks mõeldud dokumente, ei ole siin riive nende isikute privaatsusele suur, sest teave ei saanud teatavaks suurele hulgale kolmandatele isikutele. 13.Kolmandaks leiab kaebaja, et teised kinnipeetavad ja ametnikud on teadlikud, mis ravimeid kaebajale antakse jj. Kohtupraktikas on ravimite manustamise kontrolli vajadust jaatatud. Meedikud panevad ravimid (v.a psühhotroopsed ravimid) ravimipinalitesse. Ravimipinaleid hoiustatakse valveruumis, neil ei ole toodud välja diagnoose ega ka ravimi nimetusi, mida kinnipeetavatele väljastatakse, seega ei anna ravimipinal ametnikele teavet kinnipeetavate terviseandmetest, ega ka väljastatavatest ravimitest. Psühhotroopsed ravimid olid kuni 01.07.2024 vastavalt õigusaktides sätestatule vangla meditsiiniosakonnas ja neid väljastas kinnipeetavale vahetult meedik vanglaametniku juuresolekul. Kaebajale ei ole ettenähtud erilist kohtlemist, et talle jagataks ja manustataks ravimeid kambris. Seega tegemist oli tavaolukorraga, kus kinnipeetavale tuleb anda ravimit ja ametnik teostab kontrolli ravimi manustamise üle. Seda ei saa pidada kuidagi õigusvastaseks ja tegemist on tavapärase vangistusega kaasneva tingimusega. 14.Neljandaks leiab kaebaja, et pole õige valvuril viibida tervishoiuteenust osutatava kabineti vahetus läheduses haiglas ning vanglaametnikud omavad e-toimiku keskkonnas ligipääsu tema terviseandmetele jj.

3-24-1625 Kuigi alates 1. juulist 2024 kehtiva regulatsiooni järgi ei ole vanglal enam kohustust korraldada tervishoiuteenuse osutamist vangla struktuuriüksuseks oleva meditsiiniosakonna kaudu, ei puudu ka praegu vanglal täielikult ülesanded tervishoiuteenuse tagamisel. Lisaks VangS § 49 lg-test 5 ja 6 tulenevatele kohutustele (ruumide olemasolu ja pöördumistele vastamise tagamine) tagab vanglateenistus ka kinnipeetava valve tervishoiuteenuste osutamise ajal väljaspool vanglat (VangS § 53 lg 2 ls 2). Lisaks on vanglal üldisem kohustus tagada, et kinnipeetavat, koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega (VangS § 41 lg 1). Sellest tulenevalt on vastustajal kohustus minimaliseerida ohtu tervishoiutöötajate elule ja tervisele ajal, mil nad osutavad kinnipeetavale tervishoiuteenust ning samas tagada, et kinnipeetavatele osutatakse vanglas tervishoiuteenust võimalikult privaatselt ja konfidentsiaalselt, et kaitstud oleksid nii kinnipeetavate terviseandmete konfidentsiaalsus meditsiiniabi osutamisel kui ka meditsiinitöötajate ning vangla turvalisus. Sellest tulenevalt on valvuril kohustus viibida tervishoiuteenust osutatava kabineti vahetus läheduses, kuid piisavalt kaugel, et mitte kuulda vastuvõtul räägitavat juttu. Lisaks on valvuril kohustus hoida talle teatavaks saanud terviseandmed enda teada. 15.Kaebaja arvamus, et vanglaametnikud omavad e-toimiku keskkonnas ligipääsu tema terviseandmetele on ekslik. E-toimiku süsteemi kasutamise tingimused on sätestatud Vabariigi Valitsuse 12.03.2018 määruses nr 111 E-toimiku süsteemi asutamine ja e-toimiku süsteemi pidamise põhimäärus. E-toimiku andmetele omavad ligipääsu vaid selleks volitatud ametnikud. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 9 lõike 2 punkti f järgi võib eriliiki isikuandmeid töödelda, kui see on vajalik õigusnõude koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks või juhul, kui kohtud täidavad oma õigust mõistvat funktsiooni. 16.Halduskohus rõhutab, et vastavalt IKS § 12 lõigetele 1 ja 3 kohaldatakse IKS 4. peatükki isikuandmete töötlemisele õiguskaitseasutuse poolt süüteo tõkestamisel, avastamisel ja menetlemisel ning karistuse täideviimisel. Sama IKS peatükiga nähakse ette õiguskaitseasutusele kohaldatavad erisused. Õiguskaitseasutusele IKÜM ei kohaldu, kui IKSst ei tulene teisiti (IKS § 12 lg 3). Õiguskaitseasutusena IKS 4. ptk tähenduses käsitatakse asutust või asutuse struktuuriüksust, kes on pädev seaduse alusel süütegu tõkestama, avastama ja menetlema või karistust täide viima (IKS § 13 lg 2). Selliseks asutuseks on ka vangla (VangS § 6 lg 2). IKS § 15 kohaselt võib õiguskaitseasutus isikuandmeid töödelda seaduse alusel, kui nende töötlemine on vajalik süüteo tõkestamise, avastamise või menetlemise või karistuse täideviimise eesmärgist tuleneva ülesande täitmiseks. Eelnevat arvestades ja kohtu hinnangul ei ole alust arvata, et vastavad andmed oleksid kättesaadavad kõigile vanglaametnikele, nagu seda väidab kaebaja. Kohus leiab, et vanglasüsteemis ei ole võimalik täielikult tagada olukorda, kus vanglaametnikele ei saa üldse teatavaks teave kinnipeetava terviseseisundi kohta. 17.Vangistuse kohaldamisel tervikuna on vanglal kohustus tagada, et karistuse täideviimine toimuks kinnipeetava terviseseisundit jälgides ja arvesse võttes. Lisaks sellisele üldisele kohustusele tuleb muuhulgas arvestada terviseseisundit nt kinnipeetava tööle määramisel (VangS § 37 lg 2 p 3 või täiendavate julgeolekuabinõude ja kartserikaristuse kohaldamisel (VangS § 71 lg-d 71 ja 72). Terviseseisundit iseloomustavate andmete arvesse võtmine ei ole seejuures üksnes vanglaametnike kohustus, vaid toimub väga suurel määral kinnipeetava õiguste tagamise eesmärgil. Eeltoodud teavet arvesse võttes on kohus arvamusel, et kaebaja

3-24-1625 terviseseisundit iseloomustavaid andmeid ei ole kasutanud kontrollimatul hulgal ametnikke, vaid üksnes need, kes on tegelenud menetlustega, mis on alguse saanud kaebaja enda esitatud pöördumistest (kahjunõue, vaie, kaebus kohtule). Kohus märgib, et vangla töötles praegusel juhul kaebaja terviseseisundit puudutavaid andmeid endale seadusega pandud ülesande täitmiseks.

18.Tulenevalt HKMS § 165 lg 2, kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist on kahjunõude otsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Halduskohus nõustub vastustaja otsuses ja halduskohtumenetluses esitatud seisukohtadega.
19.Halduskohus nõustub vastustajaga, et kaebaja terviseandmete töötlemine tema kahju hüvitamise nõude lahendamisel on põhjendatud tulenevalt VangS § 11 punktist 8 ja IKÜM art 9 lg 2 punktist f. 2 (3). Viru Vangla on välja selgitanud, et dokumendiregistris avaldatud terviseandmeid sisaldavale otsusele oli ligipääs piiratud ametnike ringil, neil, kel oli seda vaja oma tööülesannete tõttu. Ei ole leidnud tõendamist, et terviseandmed oleksid saanud kättesaadavaks isikutele, kel puudus selleks teadmisvajadus. Igasugune isikuandmete töötlemine, olenemata sellest, kas olukorrale kohaldub isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM) või isikuandmete kaitse seadus (IKS), peab olema seaduslik, eesmärgipärane, minimaalne ja turvaline. Isikuandmete töötlemine peab olema vajalik ja seatud eesmärgiga proportsionaalne. Seadusandja on pidanud oluliseks terviseandmete kui isikuandmete eriliigi kõrgendatud kaitset, sest normidest kõrvalekaldumine rikub isiku õigusi ning on õigustatud vaid piiratud juhtudel. IKÜM kohaselt on terviseandmed füüsilise isiku füüsilise ja vaimse tervisega seotud isikuandmed, sealhulgas temale tervishoiuteenuste osutamist käsitlevad andmed, mis annavad teavet tema tervisliku seisundi kohta. Tervisealaste isikuandmete hulka peaksid kuuluma kõik andmesubjekti tervislikku seisundit käsitlevad andmeid, mis annavad teavet tema endise, praeguse või tulevase füüsilise või vaimse tervise kohta. See hõlmab teavet füüsilise isiku kohta, mis on kogutud talle tervishoiuteenuste registreerimise või osutamise käigus, aga ka teavet, mis on saadud proovide kontrollimise või uurimise tulemusena, samuti teavet näiteks haiguse, puude, haigestumisohu, haigusloo, kliinilise ravi või andmesubjekti füsioloogilise ja biomeditsiinilise olukorra kohta. Eriliigiliste isikuandmete, sh terviseandmete, töötlemine on üldjuhul keelatud, välja arvatud, kui esineb mõni IKÜM artikkel 9 lõikes 2 nimetatud asjaolu (sh nõusolek, vajadus esitada ja kaitsta õigusnõudeid). Õiguskaitseasutustele kehtestab terviseandmete töötlemise nõuded süüteo tõkestamisel, avastamisel ja menetlemisel ning karistuse täideviimisel isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §
20.Selles sätestatakse, et eriliiki isikuandmete töötlemine on lubatud ainult siis, kui see on rangelt vajalik, ning üksnes järgmistel juhtudel: 1) töötlemise lubatavus on sätestatud õigusaktis; 2) töötlemine on vajalik andmesubjekti või teise füüsilise isiku eluliste huvide kaitseks või 3) töödeldakse isikuandmeid, mille andmesubjekt on ise ilmselgelt avalikustanud. Eriliiki isikuandmete töötlemisele tuleb kohaldada andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitsmiseks asjakohaseid kaitsemeetmeid.

3-24-1625

20.Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et kaebajat on kasutatud terviseandmete kaudu kuidagi alavääristatud või teda muul viisil inimväärikust alandavalt koheldud ning seda sisalduv teave kaebaja terviseandmete kohta oleks saanud teatavaks rohkematele isikutele. Kohus nõustub vastutaja seisukohaga, et käesoleval juhul ei olnud täidetud kõik RVastS § 9 lg 1 kohaldamise eeldused, s.h ei ole tõendatud kaebajale mittevaralise kahju tekkimine. Ülalmärgitud asjaoludest tulenevalt ei tekkinud ka sellises olukorras kaebaja jaoks tagajärge, mida saaks mõista kaebaja väärikust alandava kohtlemisena. Seega ei ole asjakohane kaebaja väide, et kuna terviseandmed peavad olema kaitstud, siis juba teadmine, et keegi võib neid näha ja nendega kaebajale kahju tekitada, täidab RVastS § 7 lg-st 1 ja § 9 lg-st 1 tuleneva kahjunõude esitamise aluse, mida ei ole võimalik heastada muul viisil, kui kahju hüvitamisega. Eeltoodud teavet arvesse võttes on kohus arvamusel, et kaebaja terviseseisundit iseloomustavaid andmeid ei ole kasutanud kontrollimatul hulgal ametnikke, vaid üksnes need, kes on tegelenud menetlustega, mis on alguse saanud kaebaja enda esitatud pöördumistest (kahjunõue, vaie, kaebus kohtule). Kohus märgib, et vangla töötles praegusel juhul kaebaja terviseseisundit puudutavaid andmeid endale seadusega pandud ülesande täitmiseks. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et vastustaja tegevus kaebaja tervist iseloomustavate andmete töötlemisel ei ole olnud õigusvastane. Kahju hüvitamise eeldused RVastS § 7 lg 1 tähenduses pole seega täidetud ning kaebaja nõue seoses terviseandmete konfidentsiaalsusnõuete rikkumistega kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata.
21.HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, on menetluskulude kandmise kohustus kaebajal. Kuna vastustaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad tema menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lõige 1). Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. 22.HKMS § 175 lõike 3 alusel asendab kohus avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Riigikohtu halduskolleegium
  • 21.10.20263-25-3207/22Riigikohtu halduskolleegium
  • 19.10.20263-26-2269/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium