Korrakaitse › Vanglad

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6.Kaebaja mittevaraline kahju seisneb väärikuse alandamises ja eraelu puutumatuse rikkumises. Kaebaja leiab, Viru Vangla õigusvastane ja ebainimlik tegevus rikkus tema põhiõigusi ning EIÕK artikliga 3 ja 8 kaitstud õigusi. Kaebaja jaoks on äärmiselt alandav avaldada enda delikaatseid terviseandmeid ametnikele ja eriti veel psühhiaatrilist ravi ja terviseprobleeme puudutavat teavet. See põhjustas kaebaja jaoks psüühilisi kannatusi. Kaebaja oli sunnitud taluma pikaajaliselt alandust, stressi, ahastust, närvilisust, pinget, hingelist valu, unehäireid, paanikat, hirmu, masendust, isutust ja muid hingelisi üleelamisi. Kaebaja soovib mittevaralise kahju hüvitiseks 2000 eurot, mis on igati mõistlik ja oluliselt väiksem hüvitis, mille määraks EIK. Kui Kaebaja kahjunõue jääb rahuldamata siis kaebaja esitab EIK-i kaebuse, milles soovib hüvitiseks vähemalt 6 000 eurot.

3-24-1625

3-24-1625 Kaebaja etteheitele, et tema 08.11.2022 pöördumisele ei vastatud, selgitab vangla järgmist. X 08.11.2022 pöördumine registreeriti vangla poolt numbriga 6-10/30111-1 ja tagastati kaebajaale 06.12.2022 kirjaga, mille kaebaja sai kätte 07.12.2022. Vangla jääb 06.12.2022 kirjas esitatud seisukohtade juurde ja ei korda neid uuest üle. 26.01.2024 juhtum kaebaja terviseandmete sattumine teise kinnipeetava kätte . Vastustaja on tunnistanud juba kohtueelses menetluses, et 26.01.2024 leidis aset kahetsusväärne juhtum. Asjaolude kontrollimisel tuvastati, et 26.01.2024 kella 18:10 sai ametnikule teatavaks, et meditsiiniosakonnast saabunud osad kirjad anti ekslikult kätte selleks mitteettenähtud kinnipeetavale, millest viimane andis teada ja ütles, et kirju ei avanud. Tegemist oli inimliku eksitusega, mida vangla püüab igati vältida. Siinjuures selgitame, et vanglale teadaolevalt ei valda kaaskinnipeetav, kelle kätte kiri sattus, riigikeelt, mistõttu isegi kirja avamise korral, pidi talle kirja sisu jääma arusaamtuks. Kaebaja pöördus kaebusega ka Andmekaitse Inspektsiooni, viimane lõpetas 04.09.2024 otsusega nr 2.1- 1/24/563-1390-2 ja 2.1.-1/24/129265 menetluse. Vangla on juhtumisse suhtunud täie tõsidusega, tunnistanud eksimust, üksuse juht on ametnikega vestelnud, juhtinud tähelepanu juhtunule ja nõudnud ametnikelt teenistusülesannete täitmisel olla tähelepanelikum ja vältida taolisi eksimusi edaspidiselt. Samuti on kaebaja ees vabandatud. Siiski, arvestades 26.01.2024 juhtumi asjaolusid kogumis, aga ka Andmekaitse Inspektsiooni seisukohta, on vastustaja seisukoha, et rahas hüvitatavat kahju ei tekitatud ja eksimuse tunnistamine ning vabandamine on piisav. Ravimite andmine ja manustamise kontrollimine ning sellega seonduv Kinnipeetavaile ravimite väljastamine on korraldatud vastavalt Viru Vangla Kodukorra punktides 20.7. - 20.9.( kuni 22.11.2024 kehtinud sõnastus) sätestatule, millest kaebaja on teadlik alates ajast, mil ta Viru Vanglasse paigutati. Ravimite jagamine kodukorras sätestatud viisil kannab eelkõige vangla julgeoleku kaitsmise ja tervisele kahjuliku tagajärje vältimise eesmärki. Kohtupraktikas on ravimite manustamise kontrolli vajadust jaatatud. Meedikud panevad ravimid (v.a psühhotroopsed ravimid) ravimipinalitesse. Ravimipinaleid hoiustatakse valveruumis, neil ei ole toodud välja diagnoose ega ka ravimi nimetusi, mida kinnipeetavatele väljastatakse, seega ei anna ravimipinal ametnikele teavet kinnipeetavate terviseandmetest, ega ka väljastatavatest ravimitest. Psühhotroopsed ravimid olid kuni 01.07.2024 vastavalt õigusaktides sätestatule vangla meditsiiniosakonnas ja neid väljastas kinnipeetavale vahetult meedik vanglaametniku juuresolekul. Alates 01.07.2024 on ravimid tervishoiuteenuse osutaja valduses, psühhotroopseid ravimeid väljastab tervishoiutöötaja kinnipeetavaile vanglaametniku juuresolekul. Ravimipinalist väljastatakse ravimeid üldjuhul loenduse ajal, mil kinnipeetavad asuvad neile määratud kambrites või vajadusel ka päeval jooksvalt. Asjaolu, et keegi kaaskinnipeetavatest teab X ravimite väljastamisest, on siiski vangistusega kaasnev paratamatus. Vaid asjaolu, et ametnik on teadlik, et kinnipeetavale tuleb anda ravimit ja ametnik teostab kontrolli ravimi manustamise üle, ei saa pidada kuidagi õigusvastaseks ja tegemist on tavapärase vangistusega kaasneva tingimusega. Kuni 01.07.2024 kehtinud VangS § 52 lg 2 redaktsiooni kohaselt lasus vanglal kohustus jälgida pidevalt kinnipeetavate tervist ja pidada sellekohast dokumentatsiooni, kuid sätestatu eesmärk ei olnud, et meedik peaks viibima kinnipeetava juures 24/7 ja kehtivas Eesti õiguses otseselt ka sellist kohustust ei ole. Samuti ei tulene ühestki õigusaktist, et vanglas peaksid väljastama arsti määratud ravimeid

3-24-1625 kinnipeetavaile vaid meedikud (v.a psühhotroopsed ravimid). Ka tavaelus üldjuhul manustavad inimesed neile arsti poolt määratud ravimeid meediku juuresolekuta. Vastustaja selgitab eeltoodu juurde, et vanglates viidi läbi tervishoiureform. 01.07.2024 jõustunud VangS-i redaktsiooni § 49 lg 1 kohaselt tervishoid vanglas on riigi tervishoiusüsteemi osa. Tervishoidu vanglas rahastatakse riigieelarveliste võimaluste piires tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisustega. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tervishoiuteenuste osutamise kinnipeetavale, arestialusele või vahistatule (edaspidi vanglas kinni peetav isik) korraldab Tervisekassa. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt vanglateenistus tagab tervishoiuteenuse osutamiseks tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud nõuete kohaste vajalike ruumide olemasolu vangla territooriumil. Eeltoodu tähendab, et tervishoiuteenust vangla enam ei osuta ega korralda, vangla ülesanne on tagada vaid vastavad ruumid tervishoiuteenuse osutamiseks. Viru Vanglas osutab kinnipeetavaile tervishoiuteenust SA Ida-Viru Keskhaigla. Tervishoiuteenuse osutamise privaatsus ja terviseandmete töötlemine. Eelkõige märgib vangla, et tegemist on väga üldsõnaliste väidetega, kuid selgitab siiski järgmist. Õigus privaatsele tervishoiuteenuse osutamisele ei ole absoluutne. Põhiseaduse § 26 teine lause lubab riigiasutusel ja selle ametiisikutel sekkuda isiku eraellu seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Vanglal, sh valvuritel on kohustus tagada vangla julgeolek ja turvalisus, milleks on esmatähtis ennetavalt välistada kinnipeetavate õigusrikkumised. Sellest tulenevalt on vanglal kohustus minimaliseerida ohtu tervishoiutöötajate elule ja tervisele ajal, mil nad osutavad kinnipeetavale tervishoiuteenust ning samas tagada, et kinnipeetavatele osutatakse vanglas tervishoiuteenust võimalikult privaatselt ja konfidentsiaalselt, et kaitstud oleksid nii kinnipeetavate terviseandmete konfidentsiaalsus meditsiiniabi osutamisel kui ka meditsiinitöötajate ning vangla turvalisus. Sellest tulenevalt on valvuril kohustus viibida tervishoiuteenust osutatava kabineti vahetus läheduses, kuid piisavalt kaugel, et mitte kuulda vastuvõtul räägitavat juttu. Lisaks on valvuril kohustus hoida talle teatavaks saanud terviseandmed enda teada. Kaebaja arvamus, et vanglaametnikud omavad e-toimiku keskkonnas ligipääsu tema terviseandmetele on ekslik. E-toimiku süsteemi kasutamise tingimused on sätestatud Vabariigi Valitsuse 12.03.2018 määruses nr 111 E-toimiku süsteemi asutamine ja e-toimiku süsteemi pidamise põhimäärus. E-toimiku andmetele omavad ligipääsu vaid selleks volitatud ametnikud. Lisaks selgitab vangla, et Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 9 lõike 2 punkti f järgi võib eriliiki isikuandmeid töödelda, kui see on vajalik õigusnõude koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks või juhul, kui kohtud täidavad oma õigust mõistvat funktsiooni. Seega, kui kinnipeetav on esitanud vanglale pöördumise, millele vastamine nõuab terviseandmetega tutvumist, või kui on olemas muu alus terviseandmete töötlemiseks, siis on juristil need eelnimetatud sätetele tuginedes vajalikus mahus õigus välja küsida ja selleks ei ole vaja kinnipeetavalt saada eraldi nõusolekut. Sama sätte järgi on juristil õigus andmed edastada ka kohtule. Samuti ei nõustu vangla kaebaja väidetega, et ajal, mil ta paiknes ühes kambris Igor Kolesnikuga, rikuti tervishoiuteenuse osutamise konfidentsiaalsuse nõuet. Asjaolude kontrollimisel selgus, et X paiknes I. Kolesnikuga ühes kambris lühiajaliselt 03.11.2022 – 05.01.2023. Kaebaja käis eeltoodud perioodil üksuse medõe vastuvõtul, selleks oli eraldi kabinet, mistõttu ei ole vajadust osutada kinnipeetavaile tervishoiuteenust kaaskinnipeetava(te) juuresolekul.

3-24-1625

KOHTU PÕHJENDUSED

kaebajale

kahju

kaebaja

terviseandmete

3-24-1625 Seda ei ole võimalik ka objektiivselt tuvastada näiteks selgituste küsimisega või tunnistajate ülekuulamisega, mistõttu kaebaja taotlus tunnistajate Igor Kolesnik, A, Andres Nikuneni ja Triin Salometsa ülekuulamiseks jääb rahuldamata. Arvestades sündmusest möödunud aega ja seda, et osa olukorraga kursis olnud inimestest on töölt lahkunud. Ei ole ka teada, et kõrvalised isikud paberitega tutvunud või neid kusagil avalikustanud oleksid. Kuna dokumente enam ei ole, ei saa need ka tulevikus enam levida, seetõttu on rikkumine lõpetatud. 12.Teiseks leiab kaebaja, et tema ja teise kinnipeetava terviseandmeid sisaldavad dokumendid anti A kätte, kes nendega tutvuda sai. Samuti on valvurile hävitamiseks antud dokumendid aastaid hiljem lao põrandal, kuhu on kolmandatel isikutel juurdepääs (reg nr 2.1.1/24/129265-1). Vastustaja on tunnistanud juba kohtueelses menetluses, et 26.01.2024 leidis aset kahetsusväärne juhtum. Asjaolude kontrollimisel tuvastati, et 26.01.2024 kella 18:10 sai ametnikule teatavaks, et meditsiiniosakonnast saabunud osad kirjad anti ekslikult kätte selleks mitteettenähtud kinnipeetavale, millest viimane andis teada ja ütles, et kirju ei avanud. Tegemist oli inimliku eksitusega, mida vangla püüab igati vältida. Siinjuures selgitame, et vanglale teadaolevalt ei valda kaaskinnipeetav, kelle kätte kiri sattus, riigikeelt, mistõttu isegi kirja avamise korral, pidi talle kirja sisu jääma arusaamtuks. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja pöördus kaebusega ka Andmekaitse Inspektsiooni, viimane lõpetas 04.09.2024 otsusega nr 2.1- 1/24/563-1390-2 ja 2.1.-1/24/129-265 menetluse. Vangla on juhtumisse suhtunud täie tõsidusega, tunnistanud eksimust, üksuse juht on ametnikega vestelnud, juhtinud tähelepanu juhtunule ja nõudnud ametnikelt teenistusülesannete täitmisel olla tähelepanelikum ja vältida taolisi eksimusi edaspidiselt. Samuti on kaebaja ees vabandatud. Siiski, arvestades 26.01.2024 juhtumi asjaolusid kogumis, aga ka Andmekaitse Inspektsiooni seisukohta, jagab kohus vastustaja seisukohta, et rahas hüvitatavat kahju ei tekitatud ja eksimuse tunnistamine ning vabandamine on piisav. Halduskohus nendib, kuigi ühel kinnipeetaval oli võimalik lugeda kahele teisele kinnipeetavale edastamiseks mõeldud dokumente, ei ole siin riive nende isikute privaatsusele suur, sest teave ei saanud teatavaks suurele hulgale kolmandatele isikutele. 13.Kolmandaks leiab kaebaja, et teised kinnipeetavad ja ametnikud on teadlikud, mis ravimeid kaebajale antakse jj. Kohtupraktikas on ravimite manustamise kontrolli vajadust jaatatud. Meedikud panevad ravimid (v.a psühhotroopsed ravimid) ravimipinalitesse. Ravimipinaleid hoiustatakse valveruumis, neil ei ole toodud välja diagnoose ega ka ravimi nimetusi, mida kinnipeetavatele väljastatakse, seega ei anna ravimipinal ametnikele teavet kinnipeetavate terviseandmetest, ega ka väljastatavatest ravimitest. Psühhotroopsed ravimid olid kuni 01.07.2024 vastavalt õigusaktides sätestatule vangla meditsiiniosakonnas ja neid väljastas kinnipeetavale vahetult meedik vanglaametniku juuresolekul. Kaebajale ei ole ettenähtud erilist kohtlemist, et talle jagataks ja manustataks ravimeid kambris. Seega tegemist oli tavaolukorraga, kus kinnipeetavale tuleb anda ravimit ja ametnik teostab kontrolli ravimi manustamise üle. Seda ei saa pidada kuidagi õigusvastaseks ja tegemist on tavapärase vangistusega kaasneva tingimusega. 14.Neljandaks leiab kaebaja, et pole õige valvuril viibida tervishoiuteenust osutatava kabineti vahetus läheduses haiglas ning vanglaametnikud omavad e-toimiku keskkonnas ligipääsu tema terviseandmetele jj.

3-24-1625 Kuigi alates 1. juulist 2024 kehtiva regulatsiooni järgi ei ole vanglal enam kohustust korraldada tervishoiuteenuse osutamist vangla struktuuriüksuseks oleva meditsiiniosakonna kaudu, ei puudu ka praegu vanglal täielikult ülesanded tervishoiuteenuse tagamisel. Lisaks VangS § 49 lg-test 5 ja 6 tulenevatele kohutustele (ruumide olemasolu ja pöördumistele vastamise tagamine) tagab vanglateenistus ka kinnipeetava valve tervishoiuteenuste osutamise ajal väljaspool vanglat (VangS § 53 lg 2 ls 2). Lisaks on vanglal üldisem kohustus tagada, et kinnipeetavat, koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega (VangS § 41 lg 1). Sellest tulenevalt on vastustajal kohustus minimaliseerida ohtu tervishoiutöötajate elule ja tervisele ajal, mil nad osutavad kinnipeetavale tervishoiuteenust ning samas tagada, et kinnipeetavatele osutatakse vanglas tervishoiuteenust võimalikult privaatselt ja konfidentsiaalselt, et kaitstud oleksid nii kinnipeetavate terviseandmete konfidentsiaalsus meditsiiniabi osutamisel kui ka meditsiinitöötajate ning vangla turvalisus. Sellest tulenevalt on valvuril kohustus viibida tervishoiuteenust osutatava kabineti vahetus läheduses, kuid piisavalt kaugel, et mitte kuulda vastuvõtul räägitavat juttu. Lisaks on valvuril kohustus hoida talle teatavaks saanud terviseandmed enda teada. 15.Kaebaja arvamus, et vanglaametnikud omavad e-toimiku keskkonnas ligipääsu tema terviseandmetele on ekslik. E-toimiku süsteemi kasutamise tingimused on sätestatud Vabariigi Valitsuse 12.03.2018 määruses nr 111 E-toimiku süsteemi asutamine ja e-toimiku süsteemi pidamise põhimäärus. E-toimiku andmetele omavad ligipääsu vaid selleks volitatud ametnikud. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 9 lõike 2 punkti f järgi võib eriliiki isikuandmeid töödelda, kui see on vajalik õigusnõude koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks või juhul, kui kohtud täidavad oma õigust mõistvat funktsiooni. 16.Halduskohus rõhutab, et vastavalt IKS § 12 lõigetele 1 ja 3 kohaldatakse IKS 4. peatükki isikuandmete töötlemisele õiguskaitseasutuse poolt süüteo tõkestamisel, avastamisel ja menetlemisel ning karistuse täideviimisel. Sama IKS peatükiga nähakse ette õiguskaitseasutusele kohaldatavad erisused. Õiguskaitseasutusele IKÜM ei kohaldu, kui IKSst ei tulene teisiti (IKS § 12 lg 3). Õiguskaitseasutusena IKS 4. ptk tähenduses käsitatakse asutust või asutuse struktuuriüksust, kes on pädev seaduse alusel süütegu tõkestama, avastama ja menetlema või karistust täide viima (IKS § 13 lg 2). Selliseks asutuseks on ka vangla (VangS § 6 lg 2). IKS § 15 kohaselt võib õiguskaitseasutus isikuandmeid töödelda seaduse alusel, kui nende töötlemine on vajalik süüteo tõkestamise, avastamise või menetlemise või karistuse täideviimise eesmärgist tuleneva ülesande täitmiseks. Eelnevat arvestades ja kohtu hinnangul ei ole alust arvata, et vastavad andmed oleksid kättesaadavad kõigile vanglaametnikele, nagu seda väidab kaebaja. Kohus leiab, et vanglasüsteemis ei ole võimalik täielikult tagada olukorda, kus vanglaametnikele ei saa üldse teatavaks teave kinnipeetava terviseseisundi kohta. 17.Vangistuse kohaldamisel tervikuna on vanglal kohustus tagada, et karistuse täideviimine toimuks kinnipeetava terviseseisundit jälgides ja arvesse võttes. Lisaks sellisele üldisele kohustusele tuleb muuhulgas arvestada terviseseisundit nt kinnipeetava tööle määramisel (VangS § 37 lg 2 p 3 või täiendavate julgeolekuabinõude ja kartserikaristuse kohaldamisel (VangS § 71 lg-d 71 ja 72). Terviseseisundit iseloomustavate andmete arvesse võtmine ei ole seejuures üksnes vanglaametnike kohustus, vaid toimub väga suurel määral kinnipeetava õiguste tagamise eesmärgil. Eeltoodud teavet arvesse võttes on kohus arvamusel, et kaebaja

3-24-1625 terviseseisundit iseloomustavaid andmeid ei ole kasutanud kontrollimatul hulgal ametnikke, vaid üksnes need, kes on tegelenud menetlustega, mis on alguse saanud kaebaja enda esitatud pöördumistest (kahjunõue, vaie, kaebus kohtule). Kohus märgib, et vangla töötles praegusel juhul kaebaja terviseseisundit puudutavaid andmeid endale seadusega pandud ülesande täitmiseks.

3-24-1625

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.