Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 26.05.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-19-10563
Kohtuasi
A.Y üle seatud eestkoste lõpetamise või eestkostja vahetamise otsustamine
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 18.03.2026 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
A.Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Puudutatud isik I (eestkostetav) A.Y (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Teele Talk-Kõdar Puudutatud isik II (endine eestkostja) G.C (isikukood XXX) Lääneranna vald (Lääneranna Vallavalitsuse kaudu), lepinguline esindaja R.E Lääne-Nigula vald (Lääne-Nigula Vallavalitsuse kaudu), lepingulised esindajad U.I ja T.R
2.Jätta Pärnu Maakohtu 18.03.2026 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi.
3.Jätta määruskaebus rahuldamata.
4.Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi osutamisega seotud menetluskulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-19-10563 Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohtu 18.12.2019 määrusega seati piiratud teovõimega täisealise isiku A.Y (eestkostetav) üle eestkoste ning eestkostjaks nimetati Lääneranna vald (Lääneranna Vallavalitsuse kaudu). Eestkostja ülesanneteks määrati eestkostetava esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelevalve tagamine, samuti eestkostetava esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Eestkostetavale jäeti alles õigus ilma eestkostja nõusolekuta teha olmelisi pisitehinguid 50 euro eest nädalas, mis ei too temale kaasa kestvaid kohustusi. Kui eestkostetav käib tasu eest tööl, siis on tal õigus ilma eestkostja nõusolekuta teha olmelisi pisitehinguid 100 euro eest nädalas. Muid rahalisi tehinguid võib eestkostetav teha üksnes eestkostja nõusolekul. Valimisõiguse tähenduses luges kohus eestkostetava teovõimeliseks ja eestkostetav saab aru isaduse õigeksvõtu, abielu sõlmimise ning muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Määruse kohaselt tuli otsustada eestkostja ametiaja pikendamine või eestkoste lõpetamine 5 aasta pärast ehk 18.12.2024.
2.Maakohus vabastas 29.01.2021 määrusega Lääneranna valla eestkostja ülesannetest ja määras uueks eestkostjaks A.A. 18.10.2021 määrusega määrati eestkostetava eestkostjaks uuesti Lääneranna vald. 23.05.2022 määrusega vabastas maakohus Lääneranna valla eestkostja ülesannetest isikuhoolduse küsimustes ja määras eestkostetava teiseks eestkostjaks B.B. 08.06.2022 määrusega vabastas kohus B.B eestkostja ülesannetest isikuhoolduse küsimustes ja eestkostjana jätkas Lääneranna vald.
3.Maakohus vabastas 18.12.2024 määrusega Lääneranna valla eestkostja ülesannetest ja määras eestkostja ülesandeid täitma G.C. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. Eestkostja ülesanneteks on eestkostetava esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelevalve tagamine, samuti eestkostetava esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Eestkostetaval on õigus ilma eestkostja nõusolekuta teha olmelisi pisitehinguid 75 euro eest nädalas, mis ei too talle kaasa kestvaid kohustusi. Kui eestkostetav käib tasu eest tööl, siis on tal õigus ilma eestkostja nõusolekuta teha olmelisi pisitehinguid 100 euro eest nädalas. Muid rahalisi tehinguid võib eestkostetav teha üksnes eestkostja nõusolekul. Eestkostetav on valimisõiguse tähenduses teovõimeline ja ta saab aru isaduse õigeksvõtu, abielu sõlmimise ega muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 18.12.2029.
4.Eestkostetav esitas 2025. aasta augustis ja septembris korduvalt avaldusi eestkoste lõpetamiseks. Avalduste kohaselt oli eestkostja teda halvasti kohelnud, mistõttu palus G.C eeskostja ülesannetest vabastada. Eestkostetav palus eestkoste lõpetada, kuna ta on võimeline iseseisvalt korraldama oma igapäevaseid toiminguid, sealhulgas toimetuleku, majanduslike otsuste tegemise, dokumentide haldamise ning suhtlemise erinevate asutustega. Eestkoste piirab eestkostetava elu liigselt. 2
2-19-10563
5.04.12.2025 esitatud ekspertiisiakti nr XXX kohaselt on eestkostetaval diagnoositud kerge vaimne alaareng ja oluline käitumishäire (F70.1 RHK–10 klassifikatsiooni järgi), orgaaniline segatüüpi meeleolu häire (F06.33 RHK–10 klassifikatsiooni järgi). Tal esineb psüühikahäirete kogum, mille raskusaste kokkuvõttes vastab raske psüühikahäire astmele. Oma psüühikahäirete tõttu on eestkostetava võime oma tegudest aru saada ja neid juhtida jätkuvalt piiratud olulisel määral. Piiratus on kestev ja eestkoste määramine on jätkuvalt vajalik. Eestkostetav vajab abi nii majanduslikes, õiguslikes kui ka perekonnaõiguslikes teemades, v.a pisitehingute tegemine. Isikusse puutuvates teemades vajab abi vähesel määral. Vajalik pigem episoodiline järelevalve ning vajadusel abi nende tegevustega, millega eestkostetav hätta jääb (nt remonditööd, kodutehnika hooldus, paigaldamine vms). Eestkostetav vajab abi nii ravi kui ka sotsiaalteenuste korraldamisega. Eestkostetava arusaam endal esinevate psüühikahäirete kohta on pinnapealne, eestkostetaval on lisaks mitu kehalist haigust, mille osas on vajalik jälgimine, varasemalt oli ordineeritud nende vastu ka ravi, mida patsient aga ei tarvita. Vajalik on arstivisiitide korraldamine ja jälgimine, et eestkostetav visiitidel ka reaalselt käib. Vajalik jälgimine ravimite olemasolu osas ning motiveerimine nende tarvitamise osas. Vajalik sotsiaalteenuste korraldamine, et tagada nii ümbritsevate kui ka eestkostetava enda ohutust ja heaolu.
6.Ärakuulamisel 10.02.2026 olid Lääneranna vald, eestkostetavale määratud esindaja, LääneNigula vald (Lääne-Nigula Vallavalitsuse kaudu) ja G.C seisukohal, et eestkostevajadus esineb. Eestkostetav ise leidis, et ta saab iseseisvalt hakkama. Vaidlust ei olnud eestkostja isiku osas, kelleks leiti parim olevat Lääneranna vald. Eestkostetav oli vahetult enne ärakuulamist asunud taas elama XXX linnas Lääneranna vallas asuvasse korterisse, mille 1/3 mõttelise osa omanik ta ise on. G.C ei soovinud eestkostja kohustusi täita. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Pärnu Maakohus jättis 18.03.2026 määrusega (vaidlustatud määrus) rahuldamata eestkostetava avalduse eestkoste lõpetamiseks ja eestkostja vabastamiseks tema suhtes. Maakohus vabastas G.C 18.12.2024 kohtumäärusega temale pandud eestkostja ülesannetest ja määras eestkostja ülesandeid täitma Lääneranna valla. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. Eestkostja ülesanneteks on eestkostetava esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelevalve tagamine, samuti eestkostetava esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Eestkostetaval on õigus ilma eestkostja nõusolekuta teha olmelisi pisitehinguid 80 euro eest nädalas, mis ei too talle kaasa kestvaid kohustusi. Kui eestkostetav käib tasu eest tööl, siis on eestkostetaval õigus ilma eestkostja nõusolekuta teha olmelisi pisitehinguid 100 euro eest nädalas. Muid rahalisi tehinguid võib eestkostetav teha üksnes eestkostja nõusolekul. Eestkostetav on valimisõiguse tähenduses teovõimeline ja ta saab aru isaduse õigeksvõtu, abielu sõlmimise ega muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Kohus otsustab eestkoste pikendamise/lõpetamise hiljemalt 18.12.2029. Menetluskulud jättis maakohus riigi kanda.
7.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines maakohus perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg-tele 1 ja 4, § 204 lg-tele 1, 3 ja 4, § 205 lg-tele 1 ja 3 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 530 lg-le 1.
7.2.Maakohus asus seisukohale, et põhjendatud on nii eestkoste jätkumine 18.12.2024 määrusega määratud tähtaja piires (kuni 18.12.2029) kui ka senise eestkostja ametist 3
2-19-10563 vabastamine ning uue eestkostja määramine. Sobivat füüsilist isikut, kes oleks eestkostetava eestkostjaks nõusolekut avaldanud, ei esine, mistõttu määras maakohus eestkostjaks Lääneranna valla. Eestkostetav on Lääneranna vallaga läbi elu olnud enim seotud, ka enamuse eestkoste all oldud ajast on vald olnud isiku eestkostja. Eestkostetav on asunud tagasi elama Lääneranna valda temale osaliselt kuuluvasse korterisse.
7.3.Ekspert on oma arvamuses märkinud, et uuritaval on diagnoositud mitu psüühikahäiret (kerge vaimne alaareng olulise käitumishäirega ja orgaaniline meeleoluhäire), mille raskusaste kokkuvõttes vastab raske psüühikahäire tasemele. Eelpool nimetatud häiretest on uuritava käitumine ja toimetulek mõjutatud olulisel määral, millele viidab ka tema varasem elukäik. Uuritaval esinevate psüühikahäirete tõttu on tema stressitaluvus äärmiselt madal – ka väikestele piirangutele väljaspoolt reageerib uuritav rahutu ja agressiivse käitumisega. Selliseid piiranguid aga pole reaalelus võimalik vältida. Uuritaval esinev psüühikahäire kerge vaimne alaareng olulise käitumishäirega ei ole ravitav haigus, vaid püsiv seisund, mis mõjutab uuritava otsustusvõimet, probleemide lahendusoskust, käitumist keerukamate sotsiaalsete olukordade puhul, reageerimist stressiolukordadele ja piirangutele. Eestkostetava tundlikkust ja väga ebastabiilset, kergesti mõjutatavat, käitumist iseloomustab menetluse kulg – isik on esitanud menetluses kümneid erineva sisuga avaldusi, tehes seda peaaegu igapäevaselt, kuigi kohus on temale korduvalt meelde tuletanud (nii ärakuulamistel kui avalduste menetlusse võtmisest keeldumise määrustega), et iseseisev ametiasutustes esinemise õigus tal puudub. Seega puudub igasugune alus isiku arvamusel, et tema psüühiline seisund on viimase paari aastaga (sh aastad, mil isik oli ühiskonnast eraldatud ja kinnise asutuse teenusel) muutunud määral, mis õigustaks eestkoste lõpetamist.
7.4.Eestkostetav vajab eestkostja tuge igapäevasel toimetulekul ja enda majanduslike ning õiguslike huvide eest seismisel. Isik tuleb toime väiksemate ja kaugemat mõju mitteomavate tehingutega, nt toidupoes, mistõttu on põhjendatud jätta talle pisitehingute tegemise õigus, suurendades seda tema enda ettepanekul (menetlusosalised ei vaielnud sellele vastu) 80 euroni nädalas. Seni pole olnud probleeme ajutise eestkostja poolt temale eraldatud raha iganädalase kasutamisega, muud olulised tema sissetulekust ülejäävad vahendid kasutab praegu ajutisena määratud eestkostja Lääneranna vald eestkostetava igakuiste kohustuste (sh kommunaalteenused, ravimid) täitmiseks. Muus osas tuleb eestkostja ülesanded jätta samaks, samuti säilitada eestkostetava valimisõigus. Määruskaebus
8.Eestkostetav esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määrus tühistada ja eestkoste lõpetada, alternatiivselt eestkoste ulatust vähendada või saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks ja ekspertiisi määramiseks. Eestkostetav palub lisaks koguda tõendeid.
8.1.Määruskaebuse kohaselt ei olnud ekspertiis erapooletu ega põhjalik. Ekspertiisis tugineti vanadele dokumentidele, samuti perioodile, mil eestkostetav viibis kinnises asutuses 30.06.2022–31.05.2025. Psühhiaater tugines endise eestkostja G.C ütlustele ja eestkostetava varasemale, mitte tänasele seisundile. Kuna ekspertiis viidi eestkostetava suhtes läbi 12.11.2025 ning eestkoste pikendamise määrus tehti 18.03.2026, ei kajasta ekspertiisiakt eestkostetava tervislikku seisundit kohtumääruse tegemise ajal. Ekspert ei hinnanud eestkostetava toimetulekut koduses keskkonnas ega võtnud piisavalt arvesse eestkostetava enda selgitusi. Eestkostetav on alates 31.05.2025 elanud iseseisvalt, kuid ekspertiis ei hinnanud tema praegust elu ega toimetulekut.
4
2-19-10563
8.2.Eestkostetava tegelik toimetulek on parem kui kohtumääruses märgitud. Eestkostetav elab iseseisvalt oma korteris XXX, teeb igapäevaseid ostusid, kasutab raha vastutustundlikult, suhtleb ametiasutustega ja korraldab oma elu ilma pideva kõrvalabita.
8.3.Riigi õigusabi advokaat ei ole täitnud oma kohustusi, sest ta ei esitanud eestkostetava taotlusi, ei kaitsnud tema õigusi, ei vaidlustanud ekspertiisi puudusi, ei esitanud vastuväiteid eestkostja tegevusele, ei selgitanud kohtule eestkostetava tegelikku toimetulekut. Maakohus tegi lahendi siis, kui eestkostetaval ei olnud riigi õigusabi korras esindajat, kuivõrd esindaja läks lapsehoolduspuhkusele.
8.4.Maakohus ei kaalunud, kas kohaldada oleks võimalik vähem piiravaid meetmeid. Eestkostetava õigusi ja huve on võimalik kaitsta läbi sotsiaalteenuste, näiteks läbi tugiisiku teenuse. Tugiisik saaks eestkostetavat abistada ka raha kasutamisel ning eelarve planeerimist seonduvates küsimustes.
8.5.Eestkostetav on võimeline tagama endale ise vajalikud raviteenused, sh on eestkostetav iseseisvalt vahetanud enda perearsti ja pannud psühhiaatri vastuvõtule aja. Eestkostetav on suuteline võtma ühendust kohaliku omavalitsusega ning väljendama oma tahet seoses endale vajalike sotsiaalteenuste hankimisega. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
9.9. Lääne-Nigula vald ja Lääneranna vald paluvad määruskaebuse jätta rahuldamata.
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 (koosmõjus §-ga 659) alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
12.Eestkostetav esitas määruskaebemenetluses taotlused tõendite kogumiseks (sh ekspertiisi määramiseks). Ringkonnakohus jätab ekspertiisi määramise taotluse rahuldamata. Maakohus määras 26.09.2025 määrusega kohtupsühhiaatriaekspertiisi ja ekspertiisiakt esitati kohtule 04.12.2025. Eestkostetav on korduva ekspertiisi määramise vajadust põhjendanud sellega, et ekspertiis polnud erapooletu ega põhjalik, ekspert tugines varasematele andmetele ja eestkostja ütlustele. Kolleegiumi arvates ei ole 04.12.2025 ekspertiisiakti puhul tegemist ebausaldusväärse tõendiga ning uue ekspertiisi määramise vajadust ei esine. Ekspertiisiaktist nähtub, et ekspert on hinnanud nii eestkostetava kohta varasemalt teada olevad andmeid kui ka eestkostetava ning tema senise eestkostja G. C selgitusi kogumis. Ekspertiisiaktist ei leia kinnitust eestkostetava väitele, et arvamus on koostatud vaid G. C ütluste alusel ja et temal endal psühhiaatriga rääkida ei lastud. Vastab tõele, et 04.12.2025 ekspertiisiakti nr 7.1-3/543 kohaselt viibis ekspertiisi tegemise juures eestkostetava eestkostja G.C. Ekspertiisiaktist aga nähtub, et enda elu kohta on vastanud eestkostetav ise, kuivõrd eristatud on eestkostetava enda ja eestkostja öeldut, märgitud on nt: „uuritav ja tema eestkostja G.C avaldasid“, „uuritava eestkostja andmete kohaselt“, „uuritav palub eestkostjal selgitada- eestkostja sõnul“ kui ka: „uuritav rõhutab, „uuritava sõnul“, „uuritava arvamusel“, „uuritav avaldab“ jne. Seega on ekspertiisi tegemisel arvesse võetud nii eestkostetava kui ka senise eestkostja avaldatut, mitte üksnes viimase sõnu. Lisaks on ekspert märkinud, et ekspertiisi teostamise ajal oli 5
2-19-10563 uuritav üldjoontes sõbralik ja koostööaldis, kuid arutades talle ebameeldivamaid teemasid, muutus ärevaks, tõstis häält, süvenes uuritava kogelemine; eestkostja juuresolek mõjutas uuritavat rahustavalt. Ülejäänud tõendite kogumise taotlused tuleb samuti jätta rahuldamata, kuivõrd eestkostetav ei ole toonud esile, mida ta nende tõenditega tõendada soovib.
13.Maakohus märkis vaidlustatud määruses, et eestkostetaval ei ole õigust ametiasutustes ise end esindada, mistõttu oli kohus isikule korduvalt selgitanud, et tal ei ole iseseisvalt õigust end ka kohtumenetluses esindada. Kolleegium märgib, et PKS § 206 lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus otsustada eestkoste lõpetamise, piiramise või laiendamise üle mh ka eestkostetava avalduse alusel. TsMS § 202 lg 4 esimese lause järgi on täisealisele isikule piiratud teovõime tõttu eestkoste seadmise menetluses eestkostetaval tsiviilkohtumenetlusteovõime. Riigikohtu praktika järgi saab eestkostetavat pidada tsiviilkohtumenetlusteovõimeliseks ka eestkoste lõpetamise ja muutmise avalduse menetlemisel, sh saab ta ise esitada avalduse eestkoste lõpetamiseks (RKTKm 23.10.2015, 32-1-73-15, p 17). Seetõttu tuleb maakohtu vastupidine seisukoht jätta määruse põhjendustest välja.
14.Kolleegiumi hinnangul on vaidlustatud määrus muus osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ülejäänud osas ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
15.Kui täisealine isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, st isik on piiratud teovõimega tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 mõttes, määrab kohus tema õiguste ja huvide kaitseks talle PKS § 203 lg 1 järgi eestkostja. Eestkostja määramiseks tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas ja millises osas on isiku teovõime piiratud, st millises osas ei suuda isik oma tegudest aru saada või neid juhtida ja vajab eestkostet. PKS § 206 lg 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Kui kohus on isiku üle seadnud eestkoste, kontrollib ta PKS § 203 lg 4 kohaselt hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Eestkostja ülesandeks saab olla eestkostetava õiguste ja huvide kaitse üksnes neis eluvaldkondades, milles isiku enda teovõime on piiratud ja milles ta vajab eestkostet (vt RKTKm 23.10.2015, 32-1-73-15, p 13).
16.TsMS § 529 lg 1 järgi lõpetab kohus eestkoste, kitsendab eestkostja ülesannete ringi või laiendab eestkostetava iseseisvalt tehingute tegemise õigust, kui eestkostja määramise alused on täielikult või osaliselt ära langenud. Seega peab eestkoste lõpetamiseks või eestkostja ülesannete ringi kitsendamiseks eestkostetava seisukord olema paranenud võrreldes eestkostja määramise ajaga ja eestkostevajadus vähenenud või ära langenud (RKTKm 23.10.2015, 3-21-73-15, p 15).
17.Ringkonnakohus märgib, et toimiku materjalide pinnalt ei nähtu, et eestkostetava eestkostevajadus oleks vähenenud või ära langenud. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt eksperdiarvamusest, et eestkostetaval esineb mitu psüühikahäiret (kerge vaimne alaareng olulise käitumishäirega ja orgaaniline meeleoluhäire), mille raskusaste kokkuvõttes vastab raske psüühikahäire tasemele ning nimetatud häiretest on eestkostetava käitumine ja toimetulek mõjutatud olulisel määral. Nimetatus veendus maakohus eestkostetava vahetul ärakuulamisel. Ekspert on toonud 04.12.2025 arvamuses esile, et eestkostetav võtab vastu 6
2-19-10563 otsuseid, mis on mõjutatud tema hetkeajenditest ning ta ei suuda kaaluda oma tegude kaugemaid tagajärgi (korduvad ähvardused, laenu võtmine nii varasemalt kui ka hiljuti kavatsus laenu võtta, mida takistas vaid eestkoste olemasolu; otsus korter müüa ning teise linna kolimine, kuigi puudub selge plaan, kuhu soovib kolida; enda eestkostjaks vähe tuntud isiku valimine ning peale kohtu poolt ärakuulamist oma otsuse taas muutmine; läks sotsiaalkindlustusametisse, kus ei pikendanud puuet, vaid hoopis murdis oma puudekaardi pooleks). Eestkostetaval esinev psüühikahäire kerge vaimne alaareng olulise käitumisehäirega ei ole ravitav haigus, vaid püsiv seisund, mis mõjutab uuritava otsustusvõimet, probleemide lahendusoskust, käitumist keerukamate sotsiaalsete olukordade puhul, reageerimist stressiolukordadele ja piirangutele. Orgaaniline segatüüpi meeleoluhäire on kroonilise kuluga psüühikahäire, mis kulgeb ägenemiste ja remissioonidega. Ägenemisel tõuseb uuritava aktiivsus ja meeleolu, selle ägenemise foonil võib uuritav olla tavapärasest veelgi agiteeritum, impulsiivsem, tema ohtliku käitumise risk tõuseb. Eelnevast tulenevalt vajab eestkostetav endiselt eestkostet.
18.Kolleegiumi hinnangul on eestkostetava tervisliku seisundi tõttu vajalik tema huvide ja õiguste kaitsmine eestkostega. Kuigi eestkostetav võib olla võimeline sõlmima ise lepinguid, sh töö- ja üürilepinguid, puudub kohtul veendumus, et eestkostetav mõistaks nimetatud tehingute õiguslikke tagajärgi ning seda, kui lepingud on tema kahjuks kaldu. Eestkoste eesmärk on mh kaitsta isikut temale kahjulike või ebasoodsate tehingute eest, kui isik ise enda tegude tähendusest aru ei saa. Nähtuvalt toimiku materjalidest on menetluste ajal eestkostetav korduvalt soovinud endale kuuluvat 1/3 mõttelist osa korteriomandist müüa, üürida, võlgade katteks loovutada jms. Soovitud tehingutega olid eestkostetava sõnul seotud nii eestkostetava endine eestkostja kui ka korteriomandi kaasomanik, kes on olnud eestkostetava vabatahtlik tugiisik. Samuti oli eestkostetava 12.11.2025 teate järgi notar keeldunud kaasomandi osa võõrandamise tehingu kinnitamisest lisaks asjaolule, et selleks puudus kohtu luba, ka seetõttu, et tehingut sooviti teha oluliselt alla turuväärtuse. Järelikult esineb oht, et eestkoste lõpetamisel võib eestkostetav enda kinnisvara sisuliselt ära kinkida. Arvestades eestkostetava majanduslikku seisu (sissetulek 725 eurot, 10.02.2026 ärakuulamise protokolli ajamärk 00:37:46) ning temal olevaid võlgnevusi (pangale 2182,05 eurot ja täiturile 230,58 eurot 10.02.2026 seisuga, 10.02.2026 ärakuulamise protokolli ajamärk 00:25:03), võib kinnisvara võõrandamine, millele mh on hetkel eestkostetava kasuks seatud tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus (KIS dok nr 1074s kinnistusraamatu väljavõte), ja üürikorterisse kolimine (milliste lepingute tingimused ei oleks eestkostja ega kohtu poolt kontrollitud) panna eestkostetava väga raskesse olukorda ning viia elukoha täieliku kaotuseni.
19.Eestkostetav on heitnud ette, et maakohus ei kaalunud vähem piiravaid meetmeid, nt oleks võimalik eestkostetava vajadused katta tugiisiku teenusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei piisa siiski vaid tugiisiku teenusest. Eestkostetava puhul nähtub menetluses olevatest dokumentidest mh oht sõlmida ebasoodsaid või kahjulikke tehinguid. Korduvalt on püütud talle kuuluva kaasomandi osa võõrandada, samuti on ekspertiisist nähtuvalt eestkostetav varasemalt võtnud laenu, et raha anda kolmandale isikule. Ka eestkoste ajal on eestkostetav soovinud laenu võtta. Seega kaitseb eestkoste eestkostetava vara säilimist, mis aga tugiisiku teenusega võimalik ei ole, kuivõrd tugiisik juhendab ja motiveerib isikut oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel ning aitab isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises (sotsiaalhoolekande seaduse § 23 lg 1). Tugiisiku teenuse tagamine on selle vajaduse korral ka eestkostja ülesanne.
20.04.12.2025 ekspertiisiakti kohaselt vajab eestkostetav abi nii ravi- kui ka sotsiaalteenuste korraldamisega. Eestkostetav on küll suuteline endale vastuvõtu aegu panema ja on hiljuti perearsti vahetanud, kuid eestkostja ülesandeks on ühtlasi eestkostetava sotsiaal- ja 7
2-19-10563 raviteenuste ning järelevalve tagamine. Ekspert tõi esile, et teadaolevalt on eestkostetav meeleolu stabiliseerivat ravi tarvitanud, kuid ta pole käinud viimasel ajal psühhiaatri vastuvõttudel, kus on võimalik jälgida uuritava psüühilist seisundit, kontrollida ravimi kontsentratsiooni sisaldust veres ning monitoorida võimalike kõrvaltoimete suhtes. Seetõttu on vajalik, et eestkostja abistaks ja toetaks eestkostetavat nii sotsiaal- kui ka raviteenuste saamisel, et tagatud oleks eestkostetava järjepidev ravi ja toetus, mis aitab muuhulgas mõjutada eestkostetava käitumist ning võib vähendada kinnisesse asutusse taas paigutamise tõenäosust.
21.Ringkonnakohus märgib, et eestkostetav on esitanud ligi 20 samasisulist kaebust vaidlustatud määruse peale. Kuigi osades dokumentides on teksti muudetud, samuti on lisatud taotlusi, on kaebuste sisu jäänud läbivalt samaks. Nimetatu näitab, et eestkostetav kas ei mäleta kaebuste esitamist või ei mõista, et piisab ka ühekordsest edasikaebamisest ning samade põhjenduste esitamine ei ole vajalik. Kuigi eestkostetav leiab oma määruskaebuse täiendustes, et õigusvastane on tema aktiivsest pöördumisest ametiasutuste poole järeldada eestkoste vajadust, tuleb kohtul siiski eestkostetava käitumist menetluses kogumis teiste tõenditega arvestada. Eestkostetav põhjendab aktiivset pöördumist enese õiguste kaitsega. Kolleegium märgib, et eestkostetava õigused ja huvid oleksid kaitstud ka ühekordsete pöördumiste korral, mitte ei ole selleks vajalik saata ühel päeval mitmeid samasisulisi kirju kohtule. Sellisel juhul võivad vastupidiselt jääda eestkostetava õigused kaitseta, kuivõrd kirjade massi tõttu võivad kohtul või mõnel muul ametiasutusel jääda osad eestkostetava väited või taotlused tähelepanuta.
22.Eestkostetav on soovinud saada tagasi pangakaardi ja ID-kaardi. Lääneranna vald selgitas 10.02.2026 ärakuulamisel, et pangakaart oli eestkostetava nimel, aga ta lõhkus kaarte ja uued kaardid on tasulised ning selleks tuli sõita Pärnusse. Eestkostetav ise 10.02.2026 ärakuulamisel nõustus, et talle antakse iga nädal sularaha 80 eurot (ajamärk 00:47:55).
23.Määruskaebuse kohaselt oleks maakohus pidanud arvestama ja andma suurema kaalu asjaolule, et eestkostetav on saanud iseseisvalt alates 2025. a juunist hakkama. Asja materjalidest nähtub siiski, et eestkostetav elas kuni 2026. a veebruarini enda eestkostja kinnisasjal. Eestkostetav on üksinda elanud alles alates 04.02 (10.02.2026 ärakuulamise protokoll, ajamärk 00:18:39). Seetõttu on hetkel veel vara teha järeldusi selle kohta, kas ja kuidas eestkostetav üksi hakkama saab. Kuigi eestkostetav tegi oma senise eestkostja juures tööd, küttis saunamaja, valmistas toitu, korraldas hügieeni ja igapäevase elukeskkonna korrashoidu, siis nende tegevuste osas vaidlust ei ole, et eestkostetav saab nimetatuga iseseisvalt hakkama. Ka ekspertiisi käigus leidis psühhiaater, et isikusse puutuvates teemades vajab eestkostetav abi vähesel määral, sh sooritab ta iseseisvalt hügieenitoiminguid ja hoiab elamist korras (04.12.2025 ekspertiisiakti lk 9–10). Kuivõrd eestkostetav on alles hiljuti kolinud üksinda elama, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud, et eestkosteasutus toetab eestkostetavat tema elutingimuste muutumise juures. Eestkostetaval on ka hiljem võimalik taotleda eestkoste lõpetamist. Kui isiku eestkostevajadus muutub, saab kohus PKS § 206 lg 2 ja TsMS § 529 lg 1 järgi teha vastavalt eestkostevajaduse muutumisele muudatusi eestkostja ülesannetes või eestkoste lõpetada (RKTKm 15.06.2021, 2-19-8577, p 16).
24.PKS § 203 lg 2 esimese lause kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. PKS § 203 lg 2 teise lause järgi ei ole eestkoste vajalik, kui täisealise isiku huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Praeguses menetluses ei ole ilmnenud, et eestkostetava huve saaks kaitsta muul viisil kui eestkostega. Perekonnaliikmeid või muid abilisi, kes eestkostetava õiguste eest aitaks seista, esile ei ole toodud ning asja materjalidest ei nähtu. 8
2-19-10563
25.Eestkostetav on määruskaebuses heitnud ette, et eestkostjaks ei määratud mõnda füüsilist isikut, samas ei ole eestkostetav ise ühtegi sobivat füüsilist isikut määruskaebuses nimetanud ja ka kohtule ei ole teada, kes sobiks hetkel paremini eestkostetava eestkostjaks kui Lääneranna vald.
26.Ringkonnakohtule ei nähtu vastupidiselt eestkostetava etteheidetele, et talle määratud riigi õigusabi esindaja oleks jätnud enda kohustused menetluses täitmata või oleks täitnud neid ebapiisavalt. Kuigi määratud esindaja oli maakohtu määruse tegemise hetkeks läinud vanemapuhkusele, ei jäänud eestkostetava õigused kaitseta, kuivõrd maakohus andis järgmisel päeval peale vaidlustatud määruse tegemist eestkostetavale riigi õigusabi ning uus esindaja võttis tellimuse vastu 20.03.2026. Eestkostetavale määratud esindaja esitas määruskaebuse tähtaegselt ning sellele eelnevalt oli eestkostetav ise esitanud korduvalt kaebuseid vaidlustatud määruse peale.
27.Eeltoodust tulenevalt jääb vaidlustatud määrus lõppjäreldustes muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
28.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud on põhjendatud jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda (TsMS § 172 lg 1 ja lg 3).
29.Tulenevalt TsMS §-st 532, § 696 lg-test 1 ja 3 ja § 178 lg-st 1 on käesolev määrus edasikaevatav.
(allkirjastatud digitaalselt)
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.