Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht
08.12.2023, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-10563
Tsiviilasi
X avaldus Y eestkostja vahetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 10.07.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X ja Y määruskaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Irina Bušujeva Puudutatud isik I Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Merike Roosileht Puudutatud isik II Lääneranna vald (vallavalitsuse kaudu) (registrikood 77000298), esindaja vallavanem IS
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Y taotlus määruskaebuse lahendamiseks kohtuistungi määramiseks ja tema ärakuulamiseks.
2.Pärnu Maakohtu 10.07.2023 määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta osaliselt lahendi põhjendusi.
3.Määruskaebused jätta rahuldamata.
4.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta kummagi kaebaja enda kanda. Puudutatud isiku II menetluskulud jätta võrdsetes osades kaebajate kanda. Kindlaksmääratavad kulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
2-19-10563 määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Avaldus, asjaolud ja seisukohad
1.Pärnu Maakohus seadis 18.12.2019 Y (edaspidi ÜK) üle eestkoste ja määras eestkostjaks Lääneranna valla (vallavalitsuse kaudu) (edaspidi KOV) kohtumääruse tegemisest alates viieks aastaks, kuni 18.12.2024. Kohus jättis ÜK-le alles õiguse eestkostja nõusolekuta teha olmelisi pisitehinguid 50 euro eest nädalas, mis ei too talle kaasa kestvaid kohustusi. Kui ÜK käib tasu eest tööl, on tal õigus eestkostja nõusolekuta teha olmelisi pisitehinguid 100 euro eest nädalas. Muid rahalisi tehinguid võib eestkostetav teha üksnes eestkostja nõusolekul. Kohus leidis, et ÜK on valimisõiguse tähenduses teovõimeline, saab aru isaduse õigeksvõtu, abielu sõlmimise ning muudest perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
2.29.01.2021 vabastas maakohus KOV-i eestkostja ülesannetest ning määras ÜK eestkostjaks C 18.12.2019 määruses määratud tingimustel. 18.10.2021 jättis maakohus rahuldamata ÜK taotluse eestkoste lõpetamiseks, vabastas C tema avalduse alusel eestkostja ülesannetest ja määras eestkostjaks uuesti KOV-i 18.12.2019 määruses määratud tingimustel. 04.05.2022 jättis maakohus rahuldamata ÜK taotluse eestkoste lõpetamiseks. 23.05.2022 vabastas maakohus KOV-i eestkostja ülesannetest isikuhoolduse küsimustes ja määras selles osas eestkostja ülesannete täitmiseks ÜK teiseks eestkostjaks Q. 08.06.2022 vabastas maakohus Q tema avalduse alusel eestkostja ülesannetest isikuhoolduse küsimustes, eestkostja ülesandeid jäi täitma KOV. Kohus määras, et kinnises asutuses viibimise perioodil on ÜK õigus teha iseseisvalt pisitehinguid peatatud.
3.X (edaspidi US) esitas 10.06.2023 maakohtule avalduse asuda ÜK eestkostjaks. Avalduse kohaselt ei saa ÜK usaldada oma perekonnaliikmeid ega praegust eestkostjat. Eestkosteasutus ei näita üles sallivust ega soovi ÜK-ga koostööd teha ega teda aidata. ÜK ise soovib ja on palunud, et US hakkaks eestkostjaks. ÜK suudab suures osas oma eluga hakkama, aga ta vajab kõrvalabi, tuge ja juhendamist, mida US on nõus osutama. US on stabiilne, sõltuvustest vaba inimene, kes tegeleb põllumajanduse ja loomakasvatusega. US on rääkinud oma perega, kes on nõus, et ÜK tuleb tallu elama. US oskab erinevate inimestega leida ühise keele ja saab ÜK-ga hästi läbi, arvestades kõiki ÜK eripärasid. US tunneb ÜK-d ja on temaga suhelnud üle 10 aasta, teab ÜK arusaamist maailmast, tema käekäiku. US-i hinnangul ei ole ÜK ohtlik enesele ega teistele. Maal, vaikses keskkonnas saaks ÜK taastuda ja edasi areneda, soovi korral lihtsamaid töid teha ja tegeleda loomadega, keda ta väga armastab. US on kindel, et ÜK võib elada maal rahulikus keskkonnas, hoolitseda ise enda eest ja elada inimväärsemat elu, kui see, mida ta kinnises hoolekandeasutuses kogeb. Esimese astme kohtu määrus
4.Pärnu Maakohus jättis US-i avalduse rahuldamata. Maakohus viitas perekonnaseaduse (PKS) § 203 lõikele 1, §-le 204 ja § 197 lõikele 1, samuti tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 530 lõikele 1.
5.Kohus kontrollib eestkostja tegevust järelevalve menetluses ning kohtul ei ole seni olnud Lääneranna vallale etteheiteid ÜK eestkostega seotud ülesannete täitmisel. Asjas ei ole leidnud kinnitust US-i väited, et eestkostja ei hoolitse ÜK eest ning et valla eesmärgiks on hoida ÜK-d kinnises asutuses. ÜK kontol olevaid rahalisi vahendeid on kasutatud üksnes eestkostetava huvides. Eestkostja poolt ÜK kinnisesse asutusse paigutamiseks avalduse kohtule esitamine on eestkostetava huvides. Kohus leidis, et eestkostja avaldus ÜK kinnisesse asutusse paigutamiseks ja ka avaldus paigutamise pikendamiseks on olnud
2-19-10563 põhjendatud. ÜK paigutati kinnisesse asutusse, sest tal on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. ÜK on endale (suitsiidi katse tablettidega, piisavate rahaliste vahenditeta rändamine) või teistele ohtlik (teadaolevalt viimane intsident on olnud kaaselaniku löömine), kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama ning varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik. Kohus leidis mh 21.06.2023 ÜK kinnisesse asutusse paigutamise pikendamisel, et ÜK ohtlikkus ümbritsevatele isikutele, aga ka iseendale (võimalik on enesevigastamise oht ravimitega vm viisil) on tema ähvardava ja impulsiivse käitumise tõttu pigem kindel kui tõenäoline ja seda lähemal ajal kinnisest asutusest vabanedes. Kohtule ei ole teada põhjuseid KOV-i vabastamiseks ÜK eestkostja ametist.
6.Samuti ei ole kohtu hinnangul põhjendatud US-i määramine teiseks eestkostjaks isikuhoolduse küsimustes. Seadusandja eelistab eestkostjana küll füüsilist isikut, kuid kohtu hinnangul ei ole US sobiv isik olema ÜK eestkostjaks. Eestkostja peab hoolitsema ka selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. US-i hinnangul piisab ÜK-le vabadusest ja talus elamisest. US ei tunnista ÜK haigust (eelkõige epilepsiat, aga nende hoogude olemasolu on tunnistanud ka ÜK), ravivajadust ning ka seda, et ÜK võib olla agressiivne ja ohtlik. Kohtu hinnangul US-i ja KOV-i vastupidised seisukohad raskendavad eestkostjate omavahelist koostööd ning US-i tegutsemine eestkostjana võib jätta ÜK vajaliku ravita ning see seaks ohtu nii ÜK enda kui teda ümbritsevad isikud. Kohus möönab, et ÜK-d võib rahustada looduses ja loomadega koos viibimine, kuid tegemist ei ole ravimeetodiga, mida kaasaegne meditsiin aktsepteeriks ÜK diagnoosiga isiku ravivõimalusena. Kohus märgib lisaks, et ÜK viibis pärast kinnisest asutusest vabanemist 2021. a füüsilise isiku eestkostel, elas usaldusisiku juures ning kohtule esitatud väidete kohaselt olid talle seal tagatud kõik võimalused rahulikuks olemasoluks, kuid tulenevalt tervislikust seisundist ei tulnud ÜK oma emotsioonidega toime, lahkus pakutud elukeskkonnast ning seadis oma elu ohtu, kui manipuleerimise eesmärgil tarvitas korraga rohkem ravimeid, kui oli ette nähtud.
7.TsMS § 172 lõike 1 alusel jättis maakohus menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja määruskaebus
8.Kaebuse esitaja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega rahuldada US-i avaldus ja jätta menetluskulud kohaliku omavalitsuse kanda.
9.Maakohtu otsustus mitte asendada KOV-i füüsilisest isikust eestkostjaga on vastuolus PKS-i sätete ja mõttega (PKS § 204 lõige 1, § 205 lõiked 1, 3). Alati tuleks eelistada füüsilisest isikust eestkostjat. Alles sellise kandidaadi puudumisel tuleb kõne alla juriidilisest isikust eestkostja, kel on vähemalt kord aastas kohustus kontrollida, kas eestkostja kohustusi on võimalik üle anda sobivale füüsilisele isikule. Alles juriidilisest isikust kandidaadi puudumisel määratakse viimase võimalusena eestkostjaks KOV.
10.Avaldaja on füüsilisest isikust eestkostja kandidaat, kes seadusest tulenevalt peaks võrreldes teiste võimalike eestkostjatega olema eelistatud seisundis. Seega sai maakohus füüsilisest isikust eestkostjakandidaadi määramata jätta ennekõike eeldusel, et isik ei sobi kohtu arvates eestkostjaks. Miks kohus nii leidis, jääb ebaselgeks.
11.Juba 28.06.2023 ärakuulamisel, märkis kohus, et kui ta nii otsustabki, annab ta US-le üle üksnes ÜK isikuhoolduse, mitte õiguse hoolitseda ÜK varaliste õiguste eest. Kohus põhjendas seda asjaoluga, et esimene füüsilisest isikust eestkostja andis ÜK nõudmistele järele ja selle tagajärjeks oli, et eestkostetava kohustused suurenesid. Seega oli kohus sisuliselt juba enne küsitlemist veendumusel, et isikul puudub võimekus olla eestkostjaks ja seda põhjusel, et üks varasematest eestkostjatest ei tulnud ülesannetega toime. Samuti
2-19-10563 märkis kohus ärakuulamisel, et ajast, kui KOV sai eestkostjaks on ÜK majanduslik olukord paranenud ning tema rahaprobleemid tuleks lõpuni lahendada valla poolt, kuna US-l ei ole sellist juriidilist baasi ja teadmist, mida suudab pakkuda kohtuvaidlustes ÜKle vald.
12.US leiab, et selline kohtu suhtumine on pealiskaudne ja asjakohatu. Ainuüksi kohtu poolt istungile esiletoodud asjaoludest ei saa teha järeldust justkui keegi teine peale KOV-i ei oleks võimeline ÜK varalisi asju ajama. Kui ÜK alusetult vangi pandi, mille eest riik maksis talle ka hüvitist, jäi vähemalt üks ÜK telefonivõlg maksmata sellepärast, et vald sellega ei tegelenud, kuigi ÜK tundis isegi vanglas olles selle pärast muret.
13.US on talunik, kes tegeleb loomakasvatusega. Tegemist on ettevõtjaga, kel ei ole võlgu, kel on üle 250 looma, tehnikat jne ja kes teab raha väärtust ning oskab rahavooge suunata. Puudub alus eeldada, et ta ei tuleks toime ÜK rahavoogude haldamisega viisil nagu seda seadus ette näeb. Ka on kaebuse esitajal praeguseks esindajaks suurte praktiliste kogemustega magistriharidusega jurist. Ka ärakuulamisel märkis US, et teeb koostööd jurist MR-ga. Seega on US-l vähemalt sama hea juriidiline tugi kui vallavalitsusel ja võimalus saada vajadusel raamatupidamise alast tuge.
14.US on teadlik, et ÜK-l on mitmeid kiirlaenuvõlgu, kuid tegemist ei ole sisuliselt keerukate vaidlustega. Neis tuleb võlausaldajatega sõlmida kompromisse, maksegraafikuid, vajadusel kaitsta ÜK õigusi kohtus või olemasolevaid kompromisse ja kohtulahendeid seaduses sätestatud viisil täita. ÜK võttis laene ajal, kui tal ei olnud eestkostet.
15.KOV on juba korra soovinud ÜK-d põhjendamatult paigutada psühhiaatriahaiglasse. Tallinna Ringkonnakohus leidis 25.02.2019 määruses (tsiviilasi nr 2-18-15715), et pelgalt halva käitumise tõttu ei ole põhjust isikut kinnisesse asutusse paigutada. Soovi paigutada eestkostetavat pelgalt tüütu ja halva käitumise pärast kinnisesse asutusse on mõjuv põhjus, mida saaks käsitada mõjuva põhjusena TsMS § 530 lõike 1 tähenduses eestkostja vabastamisel. Soov tüütust ja halvasti käituvas eestkostetavast lahtisaamiseks (kasvõi piiratud ajaks) on vallavalitsusel olnud pikka aega ja viimasel ajal on see ka õnnestunud.
16.Eestkostjale sobimatut käitumist on KOV ÜK sõpradele ja tuttavatele teadaolevalt üles näidanud korduvalt. Neile on jäänud mulje, et eestkostja seisukoht, et inimesed, kes ÜKd toetavad ja soovivad teda aidata pigem segavad valla tegevust. Nt koguti ÜK-le hambaravi raha fb kristlaste grupis, kuna tal on suus vaid üks hammas ja ta vajab väga proteese, aga vald segas vahele ja pani raha kogumise seisma. ÜK kinnises asutuses viibimise aja vältel (enam kui aasta) ei ole vald ÜK-d hammaste osas aidanud.
17.Ärakuulamisel selgitas US kohtule, et on valmis ÜK hambaravisse rahaliselt panustama. Vallavalitsuse esindaja vastas vaid, et ÜK saab hambad siis, kui tal on selleks raha koos, hetkel ei ole. US leiab, et selline ise mitte aitamine ja teiste abi blokeerimine on eestkostjale sobimatu käitumine ja on üheks aluseks eestkostja ametist vabastamiseks. Samuti on ÜK sõpradele teada olukord, kus vallavalitsusse helistas inimene LõunaEestist, kes tundis huvi ÜK vastu ja soovis talle tööd pakkuda. Valla suhtumine ei olnud ÜK suhtes heatahtlik ning inimesel paluti ÜK-ga „mitte enam kontakteeruda“ ja ta sisuliselt ära unustada. Seega on vallavalitsus eestkostjana on korduvalt tegutsenud vastuolus ÜK huvidega. Samuti on ÜK ise kurtnud, et tal puudub ülevaade oma rahaliste vahendite kohta ja vallavalitsus ei ole temaga teavet jaganud. ÜK-l on piiratud rahaliste vahendite kasutamine, kuid talle ei ole keelatud omada teavet oma konto seisu kohta ja selle kohta, kuidas kasutatakse tema rahalisi vahendeid.
18.Ekslik on kohtu arvamus nagu eitaks US ÜK terviseprobleeme ja võib jätta eestkostjana isikuhoolduse valdkonnas ÜK vajaliku ravita. US-i eesmärgiks on saavutada olukord, kus ÜK saaks võimalikult varem kinnisest asutusest välja vabadusse ja normaalsesse vabasse
2-19-10563 elukeskkonda, mis mõjub tema vaimsele tervisele paremini, kui sundravi kinnises asutuses. US ei jäta ÜK-d vajaliku ravita.
19.US on suurpere isa, veel suurema pere vanaisa ja teab rohkem haigustest, ravimitest ja inimeste eest hoolitsemisest kui juriidiline isik. Lisaks sellele hoolitseb ta oma loomade eest ja vajadusel ravib neid. Millest nimelt tegi maakohus järelduse, et US ei saa hakkama ÜK eest hoolitsemisega ja tema abistamisega, on teadmata. US on teadlik ÜK terviseprobleemidest ning kui osadest veel ei tea, ei ole see põhjuseks jätta tema avaldus rahuldamata. Mõned ÜK sõbrad, sh inimesed, kelle juures ÜK on elanud, on väitnud, et epilepsiahood olid ÜK-l ravimite tarvitamise kõrvalmõju, sest tema elus on olnud ka perioode, kus tal esines neid hooge väga harva (nt kord aastas) ja üldjuhul on need sagenenud ravimite tarvitamisega kinnistes asutustes sundravil viibides. US-i arvates tuleks ÜK raviplaan üle vaadata ja vajadusel konsulteerida teiste arstidega ning küsida teist arvamust. Põhjusel, et epilepsiahood üldjuhul sagenevad kinnises asutuses viibimise ajal ja vähenevad ajal, kui ÜK on olnud vabaduses, soovib US saada eestkostjaks. Vabaduses viibimine on mõjunud ÜK tervisele paremini, kui viibimine kinnises asutuses.
20.US on teadlik, et aastate jooksul kui ÜK ei viibinud kinnises asutuses ei esinenud ühtegi intsidenti, kus ÜK oleks olnud ohtlik või rünnanud kedagi. AS Hoolekandeteenused 03.04.2023 iseloomustuses kirjeldab kinnise asutuse tiimijuht DJ ÜK käitumist järgmiselt: „Ta ei ründa teisi, kui teda ei rünnata“. US on stabiilse närvisüsteemiga rahumeelne inimene, kel puudub soov või vajadus sundida ÜK-d nö kaitseolukorda, teda provotseerida või rünnata, mis vähendab nullini ÜK agressiivsuse ümbritseva vastu. Tavaliselt on olukorrad, mida maakohus on pidanud ohtlikuks, leidnud aset kinnises asutuses.
21.US tunneb ÜK-d 10 aastat. Selle aja vältel on nad palju suhelnud telefoni teel, ka on vahetult kohtutud. US on ÜK-d külastanud kinnises asutuses. US on teadlik ÜK muredest ja rõõmudest. Ta teab, mida ÜK soovib ja kuidas kujutab ette elu kinnisest asutusest vabanedes. Aastate jooksul on isikute vahel tekkinud sõbralikud ja usalduslikud suhted.
22.Maakohus ei kutsunud ÜK-d ärakuulamisele. Sellega on oluliselt rikutud menetlusnorme.
23.US teab, et ÜK-l on väga vaja uusi hambaid ja osa rahast on olemas. US on valmis oma vahenditest tasuma puuduoleva osa. Samuti on ÜK unistuseks kolmerattaline jalgratas. See on juba US-i poolt soetatud, asub talus ning ootab kuni ÜK kinnisest asutusest vabaneb. ÜK armastab väga loomi. US-i majapidamises on nii koerad, kassid kui suuremad kariloomad, samuti rahulik ja loomulik maaelu keskkond. US soovib ÜK-le vabanemisel kinnisest asutusest anda võimaluse normaalsesse vabasse elukeskkonda tagasipöördumiseks. Eestkostetava määruskaebus
24.ÜK palub tühistada ja teha uue määruse, millega rahuldada US-i avaldus ÜK-le eestkostja vahetamiseks ning jätta menetluskulud senise eestkostja kanda.
25.ÜK palub vaadata asi läbi kohtuistungil ja kuulata ta ära. Maakohus kuulas ära nii US-i kui eestkostja. US selgitas, et eestkostjana on ta nõus panustama oma rahalisi vahendeid selleks, et ÜK saaks hambad suhu ja et kinnises asutuses toimub raviga jõhker sekkumine ÜK psüühikasse, samuti et ÜK-l on õigus teada oma konto seisu. Eeltoodu on eestkostetava huvides. Kinnises asutuses viibimine ei ole ÜK huvides, kuna ta võib elada US-i juures maal rahulikus keskkonnas, hoolitseda ise enda eest ja elada inimväärsemat elu kui kinnises hoolekandeasutuses.
26.ÜK ise soovib, et US hakkaks tema eestkostjaks. Ärakuulamisel vallavalitsuse esindajad avaldasid, et on nõus, et eestkostjaks sobiks kõige paremini füüsiline isik, aga neil on kahtlused, kuna varasemad füüsilised isikud ei olnud kaua oma ülesannetes ja hiljem tekkis probleeme rahaliste asjadega. US suudab tagada ÜK-le juriidilise abi, kui see
2-19-10563 vajadus peaks tekkima. Kohtumääruse põhjendustest ei nähtu, miks ei ole US sobilik eestkostjaks.
27.ÜK on seisukohal, et senine eestkostja ei ole kaitsnud tema õigusi ega huve ja on jätnud ta ilma vajalikust hambaravist ega ole arvestanud tema huvidega. Tegelikult kohus ei uurinudki, mida US oskab ja kuidas ta ajab oma äri ning korraldab oma elu. Edasine menetlus
28.Eestkosteasutus vaidleb määruskaebustele vastu ja palub menetluskulud jätta kaebajate kanda.
29.Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lõike 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
30.Ringkonnakohus küsis TsMS § 667 lõike 3 teise aluse alusel US-i sobilikkuse kohta tegutsemiseks ÜK eestkostjana seisukohta US-i elukohajärgselt kohalikult omavalitsuselt (Lääne-Nigula vallalt). Ringkonnakohtu seisukoht
31.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni muutmiseks alust ei ole, kuid osaliselt tuleb menetlusõiguse normide rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu muuta määruse põhjendusi (TsMS § 657 lõike 1 punkt 21 koosmõjus §-ga 659). Ringkonnakohus jaotab määruskaebemenetluse kulud.
32.Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine toimub TsMS § 475 lõike 1 punkti 5 alusel hagita menetluses. TsMS § 477 lõike 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, v.a kui seadusega on sätestatud istungi korraldamise kohustus. TsMS § 659 ja § 639 lõike 1 koostoimes kohalduvad viidatud sätted ka määruskaebemenetlusele ringkonnakohtus. Lisaks sätestab TsMS § 667 lõige 3, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks istungit korraldada.
33.Praeguses asjas ei ole seadusega ette nähtud kohtuistungi korraldamist, kuna kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on eestkostetav nõustunud US-i saamisega tema eestkostjaks, mistõttu ei ole ÜK isiklik ära kuulamine kohtu poolt TsMS § 530 lõigetest 2 ja 3 tulenevalt kohustuslik. Ka on kohtu käsutuses kaebuste õigeks lahendamiseks piisavalt kirjalikke tõendeid, mistõttu ei pea kohus vajalikuks istungit korraldada. Seega jätab kolleegium rahuldamata ÜK taotluse kohtuistungi korraldamiseks ja tema ärakuulamiseks.
34.Ringkonnakohus muudab vaidlustatud määruse põhjendusi osas, milles maakohus, jättes kohaldamata PKS § 198 lõike 1, hakkas arutlema PKS § 197 lõike 1 alusel selle üle, kas KOV on seadusest tulenevaid eestkostja kohustusi täitnud kohaselt. Praeguses vaidluses ei ole nimetatu asjakohane, kuna TsMS § 530 lõike 1 kohaseks mõjuvaks põhjuseks on füüsilise isiku olemasolu, kes on avaldanud tahet hakata eestkostja kohustusi täitma. PKS § 198 lõike 1 kohaselt vabastab kohus juriidilisest isikust või valla- või linnavalitsusest eestkostja ja määrab teise eeskostja, kui see on eestkostetava huvides ja eestkostekohustust on valmis täitma eestkostjaks sobiv füüsiline isik. Riigikohus on 08.11.2017 lahendis nr 2-12-16865 (punktis 12.1) selgitanud, toetudes oma varasemale praktikale, et PKS §-de 204 ja 205 mõtte järgi tuleb eestkostjat määrates eelistada füüsilist isikut juriidilisele isikule ja neid mõlemaid omakorda valla- või linnavalitsusele, seega eelduslikult on valla- või linnavalitsusest eestkostja vabastamine ja füüsilisest isikust eestkostja määramine eestkostetava huvides. Sama põhimõtet toetab PKS § 198 lõige 2, mille kohaselt peavad eestkostjast juriidiline isik ja valla- või linnavalitsus vähemalt kord aastas kontrollima sama sätte lõikes 1 nimetatud eelduste olemasolu ning esitama kohtule
2-19-10563 avalduse niipea, kui saavad teada eelduste täitmisest. Riigikohus selgitas viidatud lahendi põhjenduste punktis 10, et eelduste olemasolu tähendab seda, kas eestkostekohustust on valmis täitma eestkostjaks sobiv füüsiline isik ning avaldus enda eestkostja kohustustest vabastamiseks ja füüsilise isiku eestkostjaks määramiseks tuleb esitada kohtule niipea, kui nad saavad eelduste täitmisest teada.
35.Eeltoodust tulenevalt tuli seega maakohtul praeguses asjas hinnata, kas avalduse esitanud US on oma iseloomuomadustelt ja võimetelt sobiv kaitsma ÜK huve (PKS § 204 lõige 1). Maakohus ei kaalunud, kas US oleks sobiv ÜK ainsaks eestkostjaks, kuid leidis, et ta ei sobi teiseks eestkostjaks isikuhoolduse küsimustes põhjusel, et tema ja kohalikust omavalitsusest eestkostja koostöö on raskendatud, kuna nad on erineval seisukohal eestkostetava tervisliku seisundi ja ravivajaduse osas; US võib jätta ÜK vajaliku ravita, mis seaks ohtu nii isiku enda kui teda ümbritsevad; looduses ja loomadega koos talus viibimine võib ÜK-d rahustada, kuid ei ole ravimeetodiks, mida kaasaegne meditsiin aktsepteeriks võimalusena ravida konkreetse diagnoosiga inimesi; 2021. a vabanes ÜK kinnisest asutusest ja elas usaldusisiku juures, kuid lahkus sealt ja seadis enda elu ohtu.
36.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja nendest tehtud järeldusega. Kolleegium on seisukohal, et samadel põhjendustel ei sobi US ka ÜK ainsaks eestkostjaks. Maakohtu järeldust kinnitab ringkonnakohtu poolt kogutud US-i elukohajärgse eestkosteasutuse 23.11.2023 arvamus. Arvamusest nähtuvalt kohtusid 13.11.2023 US-ga Lääne-Nigula Vallavalitsuse õigusnõunik, sotsiaalhoolekandeosakonna juhataja ja sotsiaaltöö spetsialist; vestluse käigus uuriti, kui suures ulatuses näeb US ÜK abivajadust, milline on US-i nägemus eestkostest ja mis on eestkostja ülesanneteks; US-i sõnul ei ole ÜK eelnevalt kaasatud erinevatesse menetlusprotsessidesse ja temasse puutuvatesse otsustesse ja et ÜK on ülekohtuselt suunatud kohtumäärusega teenusele; US leiab, et ÜK ei vaja ööpäevaringset teenust, sh tuleb teenuse osutamine lõpetada ja ÜK peab asuma elama US-i juurde; kui ÜK asub elama Kuke külla, tuleks maha müüa tema korter Lihulas; vestluse käigus selgus, et US ei ole teadlik eestkostetava vara müümise menetlusest; US teab, et peab esitama kohtule aruande, kuid arvas, et selle teeb ära peretuttav W, samuti toetuks ta nimetatud peretuttavale teistes muredes, mis on seotud ÜK-ga; US-i sõnul on ravimite hulk, mida ÜK igapäevaselt tarvitab, väga suur ning US isiklikult ei pea vajalikuks sellistes kogustes ravimeid tarvitada; US arvas, et saaks ilmselt hakkama eestkoste teostamisega koos senise eestkostjaga, kuid ei kujuta reaalselt sellist korraldust ette; US oli vestluse käigus korduvalt senise eestkostja osas negatiivselt häälestatud, sh leides, et eestkostja ei ole tegutsenud ÜK huvides; vestlusest ilmnes, et konkreetsed faktid siiski US-l puuduvad ning tema seisukoht põhineb infol, mida on talle andnud ÜK. Kokkuvõtvalt on US-i elukohajärgne eestkosteasutus arvamuse, et US ei sobi oma isikuomadustelt ÜK eestkostjaks, kuna väites, et teab eestkoste seadusjärgset sisu ja eestkostja ülesandeid, avaldas siiski, et võib seadusest tulenevaid ülesandeid delegeerida kolmandatele isikutele; US-i määramisel võib ohtu sattuda ÜK tervis ja heaolu, kuna US ei teadvusta ravimite võtmise vajalikkust ja arvab, et neid ei pea eestkostetav võtma; teadmata ÜK tervislikku seisundit ja teenusel olemise vajalikkust, soovib US esmaselt ÜK teenuselt ära võtta, selle asemel, et uurida teenusel olemise põhjuseid ja alles seejärel otsustada teenuse vajalikkuse üle; US-il on vastumeelsus koostööks senise eestkostjaga. Samas toodi arvamuses välja, et US-il on palju positiivseid isikuomadusi, mis toetaksid tema sobivust eestkostjaks, nt pikaaegne kogemus ettevõtluses, varaline seis ja elamistingimused, kuid kokkuvõtlikult kaaluvad mittesobivuse põhjused üles toetavad isikuomadused.
37.Täiendavalt kogutud US-i elukohajärgse eestkosteasutuse arvamusega on seega saanud kinnitust maakohtu poolt US-i ärakuulamisel saadud veendumus, et kuigi ta võiks
2-19-10563 põhimõtteliselt sobida mõne isiku eestkostjaks, siis tulenevalt tema arusaamadest ja seisukohtadest seonduvalt eelkõige ÜK tervisliku seisundi ja ravivajadusega, ei sobi ta ÜK eestkostjaks, kuna see oleks ÜK huvidega vastuolus. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt jõustus 21.11.2022 Pärnu Maakohtu määrus, millega ÜK paigutati hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele tema nõusolekuta kuni üheks aastaks määruse tegemisest arvates, s.o kuni 22.06.2023. Enne seda oli ÜK suhtes esmalt 28.05.2020 kohaldatud tahtest olenematut ravi ja seejärel paigutatud 29.09.2020 kohtumäärusega ööpäevaringsele erihooldusteenusele kinnisesse asutusse üheks aastaks, s.o kuni 25.05.2021. 21.06.2023 maakohtu määrusega (seni jõustumata, kuid jäänud Tallinna Ringkonnakohtu poolt 30.11.2023 määrusega muutmata) tsiviilasjas nr 2-22-5166 on ÜK erihooldusteenusel viibimist pikendatud veel üheks aastaks. Viidatud tsiviilasjades on maakohus korduvalt tuvastanud ja kõrgema astme kohtud nõustunud, et ÜK puhul on olnud täidetud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 105 lõike 1 punktis 1 välja toodud tingimus, s.o ÜK-l esineb psüühikahäirete kogum (orgaaniline meeleoluhäire F06.33, pervasiivne arenguhäire F84.8 ja kerge vaimne alaareng olulise käitumishäirega F70.1), mis koosmõjus on hinnatav raske psüühikahäirena, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Samuti, et tema füüsilise vabaduse piiramine on tema tervisliku seisundi tõttu jätkuvalt vajalik, et tagada talle stabiilne keskkond ja järelevalve ning turvalised ranged piirid ning et vajalik on määratud ravimite võtmine käitumuslike häirete vähendamiseks, mida ÜK ise haiguskriitika ja ravisoostumuse puudumise tõttu väljaspool kontrollitud keskkonda ei tee. Eeltoodust tulenevalt on seega US-i tõekspidamised ÜK ravivajadusest ja kinnises erikooldusasutuses viibimise kohta põhjendamatud ning ÜK tegelike huvidega, millest ÜK-l endal on arusaamine raskendatud, vastuolus, mistõttu ei saa kohus US-i määrata ÜK eestkostjaks.
38.PKS § 204 lõige 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Seega on füüsilise isiku kui eestkostja sobivuse hindamisel oluline, et isik soovib ja suudab eestkostetava huve kaitsta, lähtub tegevuses üksnes eestkostetava huvidest ning mõistab eestkostjaks hakkamisega kaasnevaid kohustusi ja tagajärgi. Ka peab eestkostja peab olema teadlik eestkostetava tervislikust seisundist ning mõistma, milleks on eestkostjat vaja ja millised on eestkostja kohustused. PKS § 206 lõikest 1 tulenevalt peab eestkostja mh hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. PKS § 179 lõikest 3 (kohaldub praeguses menetluses läbi PKS § 202) tulenevalt ei või eestkostja oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule. Seda, kas eestkostetav vajab oma tervislikust seisundist tulenevalt paigutamist kinnisesse asutusse, otsustab mitte eestkostja emotsioonide alusel, vaid kohus isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avalduse alusel, arvestades mh psühhiaatri arvamust (TsMS §-d 533, 537). Samuti toimub kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamine kohtu määrusega (TsMS § 539). Olenemata sellest, kes on eestkostjaks määratud, peab ta tegutsema eestkostetava huvides, mh hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid (PKS § 206 lõige 1). Seda, milliseid ravimeid peab eestkostetav võtma, otsustavad vastava ala spetsialistid.
39.Eelpool käsitama määruskaebuste väited asja lahendamisel tähtsust ei oma ja kohus jätab need menetlusökonoomia põhimõtte alusel tähelepanuta.
Menetluskulude jaotus
2-19-10563
40.TsMS § 171 lõike 1 alusel jäävad kaebajate menetluskulud määruskaebemenetluses kummagi kaebaja enda kanda. Sama sätte alusel jäävad puudutatud isiku II (KOV) menetluskulud võrdsetes osades kummagi kaebaja kanda. Kuna KOV-il menetluskulusid ei ole, puuduvad määruskaebemenetluses rahaliselt kindlaksmääratavad kulud.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.