Pärnu Maakohtu 23.01.2015 otsus (mida parandati 11.02.2015 määrusega) tühistada ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus rahuldada. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.23.07.2013 esitasid hagejad maakohtusse hagi, milles palusid tühistada 30.07.2007 hagejate ja kostja vahel sõlmitud kinkelepingu, tunnustada hagejate omandiõigust Pärnu maakonnas, Halinga vallas, XXXXX külas asuvale XXXXXX kinnistule (registriosa number XXXXXX) ning nõudsid kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega kostja ebaseaduslikust valdusest hagejate valdusesse.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja (kingisaaja) viimastel aastatel oma käitumisega näidanud üles jämedat tänamatust hagejate (kinkijate) suhtes, mis viimase aasta jooksul on väljendunud nii moraalses kui füüsilises vägivallas. Kostja ei arvesta hagejatega ning käitub nendega lugupidamatult. Pidevalt tekivad konfliktid ja hagejad tunnevad end oma kodus liigsena. Samuti on kostja ning ka tema pereliikmed käitunud ebahumaanselt ja solvavalt. Veel on kostja ähvardanud hagejaid elule ja tervisele ning ka nende varale ohtliku vägivallaga. Kostja on ähvardanud võtta kinnisasja tagatisel laenu ja/või kinnisasi üldse võõrandada isikutele, kellega kooselu võib hagejatele osutuda võimatuks. Hagejad on elatanud inimesed, kelle tervis ja närvid ei pea sellises olukorras enam vastu ning nad soovivad saada tagasi kingitud kinnistu omandiõiguse ja täies ulatuses valduse.
3.15.02.2013 esitasid hagejad kostjale avalduse sõlmitud kinkelepingust taganemise kohta, milles palusid kostjal ilmuda 15.03.2013 notar Anne Kaldvee vastuvõtule kell 13.00 aadressil Uus tn 1, 80010 Pärnu taganemisavalduse kinnitamiseks ja kande, millega kinkelepingu alusel saadud kinnistu omandiõigus läheb kingisaajalt tagasi üle kinkijatele, tegemiseks. Nimetatud päeval kostja notari juurde ei ilmunud ning kinkelepingust taganemisavaldus jäi kinnitamata.
4.30.07.2007 notariaalakti kohaselt koormati kinkelepingu ese isikliku kasutusõigusega hagejate kasuks. Kuigi kostjal on õigus kasutada ja käsutada temale kingitud kinnisasja (sh elamut), eeldab kinnisasja käsutamine ja kasutamine kinnisasja suhtes kasutusõigust omavate isikute huvide arvestamisega. Hagejate puhul on tegu eakate inimestega, kellele on hädavajalik stabiilne kodukeskkond. Sellest hoolimata paigutas 2013 kevadel kostja temale kingitud elamusse elama oma vaimselt ebastabiilse ema.
5.Kostja ema puhul on tegemist äärmiselt konfliktse inimesega, mistõttu kannatasid hagejad pidevalt ähvarduste, mõnitamise ning sõimamise all. On võimalik, et oma ema
paigutamisega soovis kostja täita varasemat lubadust, mille kohaselt muudab ta hagejate elu võimatuks. Kostja oli kohustatud vältima olukorda, kus kinkeeseme kasutamisest tulenevalt muutub kingiandjate elukeskkond oluliselt negatiivsemaks. Lisaks kostja enda poolsele jämedale käitumisele võimaldas kostja temale kingitud kinnisasjal elada ka kolmandal isikul, kes omakorda sõimas ning ähvardas hagejaid ning kasutas hagejate isiklikke esemeid. Heasoovliku käitumise korral oleks kostja pidanud vältima olukordi, kus hagejate elukeskkond kannatab kostja tegevuse tõttu. Lisaks eeltoodule lasi kostja elutoas elada ka küülikul ja suurel koeral, kes ei pidanud puhtust ning muutsid ka elamistingimused kehvemaks kõigile elamus elanud inimestele (s.h. ka hagejatele). Hageja I on puudega isik, kes vajab stabiilselt hoolekannet, tema hooldajaks on naaber KE. Sellise tavatu olukorra on põhjustanud kostja käitumine, mille raames on hagejate suhtes tarvitatud nii füüsilist kui ka vaimset vägivalda. Kingisaaja käitumisest lähtuvalt on hagejatel VÕS § 267 p 1 ja § 268 lg 1 alusel õigus taganeda, kuna VÕS §-s 270 nimetatud taganemiset välistavaid asjaolusid ei esine. Leping kuulub tagasitäitmisele alusetu rikastumise sätete järgi. Hagejad ei ole füüsilise vägivalla tarvitamises politsei poole pöördunud. Kostja on korduvalt tarvitanud kinkijate suhtes füüsilist valu põhjustanud vägivalda. Vaimne vägivald väljendub nii hirmus kui kartuses kostja ees, kui ka pikema aja vältel talutud mõnitamises, ähvardustes ja konfliktides. Selle alla liigitub ka arusaam, et kostja võõrandab kõnealuse kinnistu isikule, kellega kooselu osutub hagejatele võimatuks.
Kostja vastuväited
10.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja arvates on kinkelepingust taganemise põhjuseks KH soov saada ise kinnistu omanikuks. Hagejate väited moraalse ja füüsilise vägivalla kohta on tõendamata. Kostja ei tea, et oleks esinenud juhtumeid, mida hagejad nimetavad. Nende toimumist hagejad tõendanud ei ole. Hagejate kirjeldused on üldsõnalised, konkreetseid sündmusi ei ole nimetatud. Hagejate nõuded ei ole selged, mistõttu ei ole kostjal võimalik ka vastuväiteid esitada.
11.Kui isegi eeldada, et sellised sündmused oleksid aset leidnud, tuleb anda hinnang sellele, kas hagejate poolt nimetatud juhtumid saaksid olla aluseks kinkelepingu tühistamiseks.
12.Jäme tänamatus on hinnanguline kategooria. Kinkelepingust võib taganeda ka siis, kui kingisaaja lepingut ei riku, kuid kingisaaja oma seaduslikku õigust kasutades läheb vastuollu kinkija poolt kinkimisel soovitud eesmärkidega. Hagejad ei ole kirjeldanud kinkelepingu eesmärki ega juhtumite faktilisi asjaolusid. Hagi on põhistamata.
13.Kostja suhted oma vanaemaga on normaalsed. Kostja kasutuses on vaid üks tuba, kööki kasutab kostja haruharva. Kostja kasvatab abihoones küülikuid. Kostja abistab hagejaid regulaarselt majapidamistöödes, viimasel ajal niipalju, kui vanaema pakutud abi vastu võtab. Kostja on veendunud, et lepingust taganemine ei ole vanaema soov, vaid seda on kallutanud tegema onutütar KH, kellel võib kinnistu suhtes olla oma huvi.
14.Hagejate väited kostja ema suhtes ei ole õiged. Kostja ema kolis kostja juurde ajutiselt kuuks-pooleteiseks seoses asjaoluga, et kostja viibis koolitusel ning palus emal loomade ja majapidamise eest hoolitseda. Kostja ema elas kostja kasutuses olevas toas. Enne seda on kostja ema viibinud kinnistul paaril suvel, ööbides kas lakas või telgis.
15.KE on hageja I hooldajaks juba alates 2007 või 2008 aastast, mis ei ole jämeda tänamatuse näitajaks. K ja ME on hagejate naabrid ning kasvatavad aastaid vaidlusalusel kinnistul mesilasi. Esimese astme kohtu otsus
16.Pärnu Maakohus tegi 23.01.2015 otsuse, millega tühistas 30.07.2007 sõlmitud kinkelepingu HH, IT ja MH vahel, tunnustas hagejate omandiõigust Pärnu maakonnas,
Halinga vallas, XXXXX külas asuvale XXXXXX kinnistule, registriosa number XXXXXX, ning nõudis kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega MH ebaseaduslikust valdusest välja hagejate valdusesse. 11.02.2015 määrusega parandas kohus vea kohtuotsuses.
17.Maakohus märkis, et käesoleva asja lahendamine on kohtule psüühilis-eetilis-moraalselt väga raske, kuna vaidlus on tekkinud väga lähedaste inimeste vahel, tegelikult vanaema ja lapselapse vahel. Tavaliselt on tavaks, et vanavanemad teevad on lapselapse heaks kõik, mis suudavad ja võivad hoolimata enese heaolust ja kitsendustest anda ära kõik, mis neil on. Samuti on tavaks, et lapselaps austab oma vanemaid ja teeb kõik endast oleneva, et vanematel oleks vaikne, rahulik ja meeldiv oma vanaduspäevi elada ja veeta. Selleks lapselaps hoolitseb ja aitab oma vanemaid igakülgselt ja vaevast ning kulust hoolimata, seades vanemate huvid ja vajadused enese huvidest ja vajadustest kõrgemale.
18.Vanavanemad väidavad, et lapselaps terroriseerib neid füüsilise ja moraalse vägivallaga ja käitub lugupidamatult, ähvardanud elule ja tervisele ohtliku vägivallaga, on ähvardanud kingitud asja võõrandada või võtta selle tagatisel laenu. Hagejad kinnitavad, et on eakad inimesed, kelle tervis ja närvid ei pea antud olukorras enam vastu ja soovivad saada kingitu tagasi. Lapselaps kinnitab, et ta soovib ja tahab oma vanavanemaid aidata, kuid nemad keelduvad tema abi vastu võtmast, lisaks pole ta kunagi neid kuidagi häirinud ega mingil muul moel terroriseerinud, vanavanematel tekkis äkki tahtmine anda asi KH-le /kinkelepingu p. 5.2./ ja seetõttu soovivad lapselapsest lahti saada.
19.Kohus lahendab asja oma kaalutlusõigusest lähtuvalt ja kohtupraktikast tulenevalt peab andma vaidlusele hinnangulise otsuse /RKTK otsus 8-11/, andma eetilise hinnangu poolte tegutsemisele, seejuures tuleb hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ja arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid nii teo objektiivset kui kinkija subjektiivset hinnangut
/RKTK 129-05, 153-06).
20.Mingid otsesed tõendid lapselapse poolt vanavanemate kiusamise kohta ja vanavanemate poolt lapselapse kiusamise kohta puuduvad. On olemas ainult lapselapse ja vanavanemate seletused kohtus, mis on teineteisele vastu käivad. Tunnistajad ka otseselt ei osunda antud asjaolule, seega kohus ei saa kindlalt kinnitada, et midagi sellist on poolte vahel toimunud. Seega kohus ei saa olemasolevate tõendite alusel järeldada, et lapselaps oleks ilmutanud vanavanemate suhtes jämedat tänamatust.
21.Kohus lähtub asja lahendamisel kinkelepingu eesmärgist. Lähtudes kinkelepingu p. 7.1 jääb asjas vanavanematele isiklik eluaegne kasutusõigus. Kohus mõistab üheselt, analüüsinud kogutud tõendeid, sealhulgas menetlusosaliste ja tunnistajate seletusi kohtus, kirjalikke tõendeid, eelkõige poolte vahelist kinklepingut, et lepingu eesmärgiks oli, et lapselaps saades vara omanikuks hoolitseks vanavanemate eest. Ainult sellisel tingimusel vanavanemad loobusid oma varast lapselapse kasuks. Kui nüüd kohtus vanavanemad leiavad, et lapselaps pole nende eest nende pool soovitud määral hoolitsenud, on lepingu eesmärk täitmata. Vanavanemad on väga eakad ja nende ainus soov on viibida oma elupäevade lõpuni oma kodus. Seejuures vanavanemad kujutasid ette, et nende rahuliku ja hoolitsetud vanaduspäevad kindlustab nende lapselaps. Kohus püüdis pooli lepitada, eelkõige võttes aluseks asjaolu, et vaidluspoolteks on lähisugulased ja kõige parem on kui vanavanemad ja lapselaps lepiksid ära, kehtima jääks seni kehtinud olukord. Kui ikka vanavanemad jäävad lõpuni arvamusele, et lapselaps ei aita neid ja lapselaps on arvamusel, et vanavanemad ei taha tema abi ja ei luba temal vanavanemaid aidata, siis lõpuks kohus järeldas, et poolte leppimine pole võimalik ja kohus peab olukorra lahendama.
22.Kohus lootis kergemeelselt, et lapselaps saab aru, et vaidlusalune asi pole tema vara, ta on saanud selle tasuta teatud tingimustel ja ta peab neid tingimusi täitma. Kui ta neid tingimusi vanavanemaid rahuldaval viisil ei täida peab ta vabatahtlikult varast loobuma oma vanavanemate kasuks ehk saadud asja tagastama oma vanavanematele, kelle käest ta selle asja tasuta sai kinkelepingu teel.
23.Kohus leiab, et ei esine VÕS §-s 270 nimetatud taganemist välistavaid asjaolusid. VÕS § 268 lg 1 kinkelepingust taganemise korral kuulub leping tagasitäitmisele alusetu rikastumise sätete järgi. Seega tuleb kinkelepingust taganemise puhul tagastada lepingu järgi üleantu VÕS § 1028 lg 1 järgi, arvestades VÕS §-des 1028-1036 sätestatut. Kuna kinge on tasuta leping, on sellest taganemise põhiliseks tagajärjeks kingisaaja kohustus lepingu järgi saadu välja anda. VÕS §-st 186 lg 5 tulenevalt lõpeb võlasuhe lepingust taganemisega. Lepingust taganemisega on kohustus lõppenud. Vastavalt VÕS § 1028 lgle 1 võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustus on ära langenud. Apellatsioonkaebus
24.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, menetluskulud jätta vastustajate kanda.
25.Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusnormi ja kohaldanud valesti materiaalõigusnormi. Vastavalt TsMS § 436 lg 1 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Vastavalt TsMS 442 lg 7 tuleb otsuse kirjeldavas osas märkida loogilises järjekorras lühidalt ja olulist sisu esile tuues esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid. Vastavalt sama paragrahvi lg 8 märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.
26.Kohtuotsus ei ole nõuetekohaselt põhjendatud ning see ei vasta TsMS § 436 lg 1 ja TsMS 442 lg 7 ja 8 sätestatud nõuetele, millega on kohus rikkunud oluliselt menetlusnormi. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvestanud kostja poolt esitatud põhjendustega. Kohus ei ole oma otsuses käsitlenud ühtegi kostja poolt esitatud põhjendust ning on arusaamatu, millest kohus oma lahendi tegemisel lähtus.
27.Kohtuotsuse kohaselt oli käesoleva asja lahendamine kohtule psüühilis-eetilis-moraalselt väga raske, kuna vaidlus on tekkinud väga lähedaste inimeste vahel, tegelikult vanaema ja lapselapse vahel. Kohtuotsuse kohaselt lahendas kohus asja oma kaalutlusõigusest lähtuvalt ja tulenevalt kohtupraktikast, mille kohaselt peab kohus andma vaidlusele hinnangulise otsuse lähtudes eetilistest kategooriatest ning seejuures lähtuma kinkelepingu eesmärgist ja arvestades kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid nii teo objektiivsest kui kinkija subjektiivset hinnangut.
28.Kohtuotsuse kohaselt mingid tõendid lapselapse poolt vanavanemate kiusamise kohta ja vanavanemate poolt lapselapse kiusamise kohta puuduvad. Kohus leidis et tõendite alusel ei saa järeldada, et lapselaps oleks ilmutanud vanavanemate suhtes jämedat tänamatust.
29.VÕS § 268 lg 1 alusel on kinkelepingust taganemise eelduseks see, et kingisaaja oleks kinkija suhtes jämedat tänamatust üles näidanud. Seega, kuna jämeda tänamatuse asjaolusid kohus tuvastanud ei ole, vastupidi et kohus on tuvastanud nende asjaolude puudumise, siis on kohus ülaosundatud materiaalõiguse normi valesti kohaldanud.
30.Kohus põhjendab, et kuna kingisaaja poolt väidetavalt ilmutatud jämeda tänamatuse asjaolusid antud asjas tuvastatud ei ole, siis tuleb lähtuda kinkelepingu eesmärgist. Kohus viitab kinkelepingu p. 7.1, mille kohaselt jäi vanavanematele kingi eseme suhtes isiklik eluaegne kasutusõigus. Siit tulenevalt teeb kohus järelduse, et lepingu eesmärgiks oli, et lapselaps saades vara omanikuks vanavanemate eest hoolitseks.
31.Kuna kohus on tuvastanud, et kostja hagejate suhtes jämedat tänamatust ilmutanud ei ole, siis on arusaamatu millega seoses kohus kinkelepingu tühistamise aluse kindlakstegemisel kinkelepingu eesmärgist lähtus ja millega tema poolt tuvastatud kinkelepingu eesmärki kõrvutas. Seega on kohtuotsus selles osas vastuoluline ja täielikult mõistetamatu, puudub igasugune õiguslik ning kohtu poolt tuvastatud asjaoludel põhinev analüüs.
32.Õige ei ole kohtu järeldus, et kinkelepingu p. 7.1. alusel saab teha järelduse, et kinkelepingu eesmärk oli panna lapselapsele nende eest hoolitsemise kohustus. Liiatigi on hoolitsemine väga laialivalguv mõiste. Kohtuotsusest ei ole aru saada, missuguses ulatuses oleks kostja pidanud hagejate eest hoolitsema, selleks et olla kohtu arvates nn kingi vääriline. Kohtu järeldus kinkelepingu eesmärgi kohta on oletuslik ning ei tugine antud asjas kogutud tõenditel.
33.Vanavanemate kasutusõigust kingi esemele ei ole kostja ega keegi kolmas isik rikkunud. Seda ei ole ka hagejad väitnud. Hagejad elavad endiselt rahumeelselt oma elukohas ja selles osas pooltel igasugused vaidlused puuduvad. Maakohus on oma hinnangutes väljunud hagejate poolt esitatud asjaolude piiridest.
34.Taganemisavalduse kohaselt oli kinkelepingust taganemise põhjuseks, et kostja (kingisaaja) on viimastel aastatel oma käitumisega näidanud üles jämedat tänamatust hagejate (kinkijate) suhtes, mis viimase aasta jooksul on väljendunud nii moraalses kui füüsilises vägivallas. Kostja ei arvesta hagejatega ning käitub nendega lugupidamatult. Pidevalt tekkivad konfliktid ja hagejad tunnevad end oma kodus liigsena. Samuti on kostja kui ka tema pereliikmed käitunud ebahumaanselt ja solvavalt. Veel on kostja ähvardanud hagejaid elule ja tervisele ning ka nende varale ohtliku vägivallaga. Lisaks eeltoodule on kostja ähvardanud võtta kinnisasja tagatisel laenu ja/või kinnisasi üldse võõrandada isikutele, kellega kooselu võib hagejatele osutuda võimatuks. Kinkelepingust taganemise põhjusena ei ole esitatud asjaolu, nagu ei oleks kostja hageja eest piisavalt hoolitsenud või neid aidanud. Seega ei ole selle asjaolule tuginemise kohane ning see väljub hagi piiridest. Vastustajate seisukoht
35.Vastustajad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid selle jätta läbi vaatamata, juhul, kui kohus otsustab kaebust siiski menetleda, siis selle rahuldamata jätta ning maakohtu otsuse muutmata, kõik menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
36.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada kohtuotsus osaliselt või täielikult ja saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asja lahendamisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse ja materiaalõiguse norme. Seetõttu tuleb esimese astme kohtu otsus tühistada ning tsiviilasi saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
37.Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid pooled 30.07.2007 kinkelepingu, millega kingiti kostjale Pärnu maakonnas Halinga vallas XXXXX külas asuv XXXXXX kinnistu. 15.02.2013 avaldusega taganesid hagejad kinkelepingust, kuna kingisaaja on oma käitumisega üles näidanud jämedat tänamatust. Avalduses toodi esile, et jäme tänamatus kinkijate vastu väljendub nii moraalses kui füüsilises vägivallas. Samuti on kingisaaja kui ka tema hõimlased ja perekonnaliikmed käitunud ebahumaanselt ja solvavalt. Veel on kingisaaja ähvardanud kinkijaid elule ja tervisele ning ka nende varale ohtliku vägivallaga. Lisaks eeltoodule on kingisaajad ähvardanud võtta kinnisasja tagatisel laenu ja/või kinnisasi üldse võõrandada isikutele, kellega kooselu võib kinkijatele osutuda võimatuks.
38.Hagiavalduses väitsid hagejad, et kostja on viimastel aastatel oma käitumisega üles näidanud jämedat tänamatust hagejate suhtes ning tõid esile samad põhjendused nagu taganemise avalduses. 21.10.2013 menetlusdokumendis tõid hagejad esile, et hagejad on eakad inimesed, kellele on vajalik stabiilne kodukeskkond. Sellest hoolimata paigutas kostja 2013 kevadel kostja temale kingitud elamusse elama oma ema, kes on äärmiselt konfliktne inimene, mistõttu kannatasid hagejad pidevalt ähvarduste, mõnitamise ja
sõimamise all ning pealegi kasutas kostja ema hagejate isiklikke esemeid. Lisaks lasi kostja elutoas elada küülikul ja suurel koeral, kes ei pidanud puhtust, mistõttu hagejate elutingimused halvenesid. Hagejad leidsid, et märkimisväärne on asjaolu, et HH hooldajaks ei ole temaga samas majas elav kostja vaid naaber KE. Sellise tavatu olukorra on põhjustanud kostja käitumine.
39.Maakohus rahuldas hagejate hagi, tuvastades, et kostja hagejate suhtes jämedat tänamatust ei ilmutanud. Maakohus leidis, et kinkelepingu eesmärgiks oli, et kostja, saades vara omanikuks, hoolitseks hagejate eest. Maakohus tuvastas, et hagejate arvates ei hoolitse kostja piisavalt hagejate eest ja kostja leidis, et hagejad ei võimalda kostjal nende eest hoolitseda. Maakohus leidis, et sellises olukorras tuleb kostjal kingina saadu hagejatele tagasi anda. Eeldoodu kohaselt on maakohtu otsus vastuoluline. Kinkelepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud taganemise materiaalsed eeldused. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt taganeti kinkelepingust kostja jämeda tänamatuse tõttu. Selleks, et kinkelepingust taganemine oleks kehtiv, tuleb maakohtul tuvastada, et kostja on oma käitumisega üles näidanud jämedat tänamatust kinkijate suhtes.
40.Vaidluse lahendamisel on kohus seotud nende hagi aluseks olevate asjaoludega, millele vaidluse pooled on viidanud. Hagi aluse all mõistetakse neid hageja esitatud asjaolusid tegeliku elujuhtumi, elulise sündmuse kohta, mille tuvastamisega hageja seob oma nõude. Kostja esitas vastuses hagile seisukoha, et hagis esitatud väited moraalse ja füüsilise vägivalla kohta ei ole tõesed. Hagejad tõid 21.10.2013 menetlusdokumendis esile, et kuigi 30.07.2007 lepingu kohaselt koormati kinkelepingu ese isikliku kasutusõigusega hagejate kasuks, paigutas kostja elamusse elama oma ema, kelle käitumise tõttu kannatasid hagejad ähvarduste, mõnitamise ja sõimamise all. Kinkijate elukeskkond muutus oluliselt negatiivsemaks ka seetõttu, et kostja pidas elutoas küülikut ja suurt koera, kes ei pidanud puhtust. Maakohus nende hagejate väidete osas mingit seisukohta ei võtnud, kuigi ülekuulatud tunnistajad andsid kostja ema käitumise kohta ütlusi. Maakohus on jätnud tuvastamata, kas kinkelepingu taganemise aluseks olnud asjaolud eksisteerisid ja hindamata nende kohta esitatud tõendid. Asjaolude tuvastamata jätmisega ning tõendite hindamata jätmisega on maakohus rikkunud TsMS § 438 lg 1.
41.22.09.2014 toimunud kohtu eelistungil avaldas hageja HH, et hagejad vajavad hooldamiseks abi, kuid hageja arvates kostja sellega hakkama ei saa. Hagejate esindaja loetles, mida võiks kostja hagejate hooldamiseks teha. Kolleegiumi arvates jääb ebaselgeks, kas hagejad soovisid täiendada hagi alust sellega, et lugeda jämedaks tänamatuseks kostja poolt hagejate hooldamata ja abistamata jätmist. Pooled peavad esitama kohtule asja lahendamiseks olulised faktilised üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis oma avaldusena (eelkõige hagis ja vastuses). Käesolevas asjas ei ole hagejad hagi alusena kirjalikus taasesitatavas vormis esitanud neid asjaolusid, millele maakohus hagi rahuldava kohtuotsuse rajas. Kuna hagi võimaliku alusena jäid need konkreetsed asjaolud esitamata, siis tugines kohus otsuses asjaolule, mida hagejad hagi alusena ei esitanud.
42.Kostja oli menetluses seisukohal, et hagejate kirjeldus väidetava vägivalla, lugupidamatu käitumise, konfliktide ja ähvarduste kohta on üldsõnaline. Kostja väitis, et hagejad ei nimetanud ühtegi konkreetset sündmust ega esitanud selle kirjeldust. Asja materjalidest nähtub, et suurem osa hagiavalduses esitatud etteheidetest kostja käitumise kohta on hagejatel konkretiseerimata. Seetõttu on kostja väited osaliselt põhjendatud. TsMS § 392 lg 1 p 3 järgi tuleb kohtul eelmenetluses välja selgitada mh hagejate faktilised väited esitatud nõude suhtes.
43.Maakohus jättis tuvastamata, kas kinkelepingust taganemise formaalsed eeldused on täidetud. Kostja on menetluses avaldanud, et hagejad ei ole ühegi konkreetse sündmuse toimumise aega kirjeldanud. VÕS § 270 lg 1 esimese lause järgi võib kinkija
kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Hagiavalduses väitsid hagejad üldsõnaliselt, et kostja on viimastel aastatel näidanud oma käitumisega üles jämedat tänamatust. 21.10.2013 menetlusdokumendis väitsid hagejad, et kostja ema asus hagejate kasutuses olevasse majja elama (millega kaasnes hagejate elukeskkonna halvenemine) 2013.a kevadel. Samas nähtub asja materjalidest, et hagejad taganesid kinkelepingust 15.02.2013 avaldusega. Kolleegium on seisukohal, et asja uuel arutamisel tuleb kohtul tuvastada, kas kinkelepingust taganemise formaalsed eeldused olid täidetud. Selleks peavad hagejad täpsustama, millal toimusid konkreetsed sündmused, mida hagejad lepingust taganemise põhjusena esile tõid.
44.Hagejad esitasid nõuded: - Tühistada 30.07.2007 hagejate ja kostja vahel sõlmitud kinkeleping. - Tunnustada hagejate omandiõigust Pärnu maakonnas Halingu vallas XXXXX külas asuvale XXXXXX kinnistule katastritunnusega , registriosa nr XXXXXX ning nõuda kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega MH`i ebaseaduslikust valdusest välja hagejate valdusesse.
45.Maakohus rahuldas hagi täielikult. Põhjendused, miks kohus otsustas poolte vahel 30.07.2007 sõlmitud kinkelepingu tühistada, puuduvad. Hagejad ei ole hagis tuginenud ühelegi TsÜS-is sätestatud tehingu tühistamise alusele. Hagi alusena on hagejad tuginenud sellele, et nad taganesid kinkelepingust. Lepingu taganemise tagajärg on lepingu kui võlasuhte muutumine lepingu tagasitäitmisele suunatud võlasuhteks. TsMS § 392 lg 1 p 1 järgi selgitab kohus eelmenetluses välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes ning p 3 järgi menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. Kui hagejad esitatud nõude kohta faktilisi väiteid ei esita, siis sellist nõuet menetleda ei ole võimalik.
46.Kohus on hagi lahendades TsMS § 439 järgi seotud hagejate esitatud nõude piiridega ja ei või teha otsust nõude kohta, mida ei esitatud. Seega ei saa kohus resolutsiooni formuleerides väljuda hagejate esitatud nõudest. Hagejad palusid välja nõuda kinniasja kostja ebaseaduslikust valdusest hagejate valdusesse. Kinnistusraamatu parandamisele suunatud nõuet hagejad ei esitanud. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Kui kohtul on kahtlus, et hagejate esitatud nõue lõplikult vaidlust ei lahenda, peab ta sellele TsMS § 392 lg 1 p 1 järgi juba eelmenetluses hagejate tähelepanu juhtima ja selgitama neile vajadust oma nõuet täpsustada.
47.Kuna maakohus on eelmenetluses jätnud välja selgitamata hagejate faktilised väited esitatud nõuete suhtes, tuvastamata on jäänud lepingust taganemise formaalsete ja materiaalsete eelduste olemasolu ja hindamata on jäänud tõendid, siis ei ole ringkonnakohtul võimalik otsuse puudusi kõrvaldada ning tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
48.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.