Kohtunikud Ülle Jänes, Margo Klaar, Indrek Parrest
Kohtuasi
IK, JK jt avaldus kaasomandi lõpetamiseks, reaalosadeks jagamiseks ja reaalosade juurde kuuluvate mõtteliste osade määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.12.2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MD ja JK määruskaebus
Menetlusosalised, nende esindajad
Avaldaja JK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX XXXX, XXXXX XXXXXXX), lepinguline esindaja adv Julia Gramma Puudutatud isik MD (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX), lepinguline esindaja adv Arvo Junti
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 08.12.2014 määrus tühistada ja teha uus määrus.
2.Määrata kindlaks, et Tallinnas XXXXXXX XX asuva ehitise eluruumi (korteri) nr XX (eluruumi pind 65,5 m2), mille juurde kuulub mõtteline osa ehitisest suurusega XXX/XXXXX, omanik on MD, isikukood XXXXXXXXXXX.
3.Avaldus osas, millega taotleti määrata kindlaks Tallinnas XXXXXXX XX asuva ehitise eluruumi nr XX omanikuna JK, jätta rahuldamata.
Puudutatud isiku määruskaebus osaliselt rahuldada, avaldaja määruskaebus jätta rahuldamata.
5.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
1(7)
Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.
Asjaolud
1.IK, NS, JK, Osaühing V, VF, BA, AR, RS, VM, JJ, AK, JP, IJ, WJET, ER, GK, V AS, UM, SM, RL, SH, AV, IV, VB, NZ, VM, KR, JK, RS, OA, AK, RL, JO, AH, NF, ZF, VZ, TK, MH, BM, NK, VR, SF, IR, SI, ND, TB, IN, KP, SV, JP, VT, IN, KA, TTB, EV, LG, IT, VK, JS, VB, AK, LS, DB, AP, VK, AK, VB, IK, JK, NB, AV, OG, OK, VF, LK, NS, MK, VL, NT, NP ja LB esitasid Harju Maakohtule avalduse Tallinnas XXXXXXX XX asuva elamu kaasomandi lõpetamiseks, reaalosadeks jagamiseks ja reaalosade juurde kuuluvate mõtteliste osade määramiseks.
2.Muu hulgas paluti eluruumi nr XX omanikuna kindlaks määrata JK (avaldaja).
3.Harju Maakohtu 14.10.2013 määrusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 03.02.2014 määrusega (jõustunud Riigikohtu 19.03.2014 määrusega) rahuldati avaldus, lõpetati kaasomand, määrati kindlaks ehitise reaalosad ja määrati reaalosade kuuluvus, välja arvatud reaalosa (korter nr XX) omanikuks JK määramise osas.
4.MD (puudutatud isik) oli seisukohal, et eluruumi nr XX omanikuna tuleb kindlaks määrata puudutatud isik. Eluruumile nr XX vastav mõtteline osa ei ole kellelegi üle läinud ja on jätkuvalt elamukooperatiivi XXXXXX omandis. Puudutatud isik on korterivaldaja ja temale kuulub osamaksule vastav osak. Elamukooperatiiv XXXXXX on kohustatud andma omandi üle puudutatud isikule, kel on õigus saada korteriomanikuks. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
5.Harju Maakohus 08.12.2014 määrusega jättis avalduse kaasomandi lõpetamiseks, reaalosadeks jagamiseks ning reaalosade juurde kuuluvate mõtteliste osade määramiseks XXXXXXX XX, eluruum (korter) nr XX, Tallinn, osas rahuldamata ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
6.Nii käesolevas tsiviilasjas tehtud ringkonnakohtu lahendist kui ka tsiviilasjas nr 2-041099 tehtud otsustest lähtuvalt on põhjendatud asuda seisukohale, et avaldaja omand reaalosale nr XX vastavale mõttelisele osale ei ole tõendatud ning puudub alus teda XXXXXXX XX eluruumi XX omanikuks lugeda. Nimelt on ringkonnakohus käesolevas asjas selgitanud, et Elamukooperatiivi XXXXXX poolt esmase tehinguga tehtud võõrandamis-tehing AR-le oli tühine tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2002 otsusest asjas nr 2-2/428/02 (kd VI lk 221-224), mistõttu ei ole alust asuda seisukohale, et kehtivad on AM ja GK osas tehtud võõrandamistehingud.
7.Ka asjaolu, et avaldaja ja GK on sõlminud 04.11.2014 asjaõiguslepingu omandi ja valduse üleminekuks, ei võimalda asuda seisukohale, avaldaja on saanud reaalosale nr XX vastava mõttelise osa omanikuks, kuna eelviidatust tulenevalt on ringkonnakohus 2(7)
03.02.2014 määruses selgitanud, et olukorras, kus korteri nr XX omand ei ole kunagi üle läinud AR-le, jäi see Elamukooperatiivi XXXXXX omandisse. Samuti on kohus tsiviilasjas nr 2-04-1099 selgitanud, et isegi juhul, kui käsutustehing on olemas ega ole tühine, ei saa avaldaja olla heauskne omandaja AÕS § 95 lg-st 11 tulenevalt, kuna avaldaja, GK ega AR ei ole kordagi eluruumi valdust endale saanud. Nimelt sätestab AÕS § 95 lg 11, et kui asjaõigusseaduse § 93 kohaselt võõrandatud asi ei kuulu võõrandajale, saab omandaja nõude loovutamisega asja omanikuks üksnes juhul, kui ta saab asja valduse kolmandalt isikult ja on valduse saamise ajal heauskne. Võttes arvesse, et tuvastamist on leidnud, et Elamukooperatiivi XXXXXX võõrandamistehing AR-le oli tühine, mis tähendab, et korteri omand ei ole Elamukooperatiivilt XXXXXX edasi läinud, ning ei AR ega ükski edasistest ostjatest ei saanud eluruumi valdust, jäi mõttelise osa omanikuks Elamukooperatiiv XXXXXX. Elamukooperatiiv XXXXXX on käesolevaks hetkeks küll likvideeritud, kuid 13.09.1998 asutati XXXXXXX XX elamus Korteriühistu XXXXXXXXX, kes kanti registrisse 29.10.1998.
8.Puudutatud isik on esitanud kohtule Elamukooperatiivi XXXXXX liikmete nimekirja, millest nähtub, et ta on kooperatiivi liige (kd VIII lk 198). Ka Tallinna Ringkonnakohtu otsusega asjas nr II-2/733/01 on tuvastamist leidnud, et puudutatud isik on Elamukooperatiivi XXXXXX liige, tema väljaarvamise otsus on tühine ning puudutatud isiku varaks on osak Elamukooperatiivis XXXXXX (kd VI lk 210-214). Samuti puuduvad andmed selle kohta, et puudutatud isik oleks talle kuuluvat osamaksu võõrandanud. Lähtuvalt eeltoodust on tuvastamist leidnud asjaolu, et puudutatud isik oli Elamukooperatiivi XXXXXX liige.
9.Alates Korteriühistu XXXXXXXXX loomisest läksid Elamukooperatiivi XXXXXX õigused ja kohustused üle korteriühistule. Nimelt tuleneb eluruumide erastamise seadusest (EES) § 219 lg-st 3, et kui korterivaldajate koosolek otsustab elamu baasil asutada uue ühistu, on senise elamuühistu (-kooperatiivi) juhatus kohustatud kuu aja jooksul pärast uue ühistu registreerimist kirjaliku akti alusel andma elamu ja uue ühistu liikmete osamaksud senises elamuühistus (-kooperatiivis), samuti muud üleantava elamu ja osamaksudega seotud varalised õigused ja kohustused. Kui pooled ei saavuta kokkulepet üleantava vara koosseisus, lahendab vaidluse kohus ühe poole nõudel. Kui jõustunud kohtuotsusega kohustatakse senise elamuühistu juhatust andma elamu üle asutatud ühistule, loetakse elamu üleantuks kohtuotsuse jõustumisest. EES § 219 lg 4 kohaselt, kui elamu korterivaldajate koosolek otsustab elamu baasil korteriühistu asutamise, on senise elamuühistu (-kooperatiivi) juhatus kohustatud kuu aja jooksul pärast korteriomanike taotluse esitamist ühistu juhatuse ja senise korterivaldaja vahelise lihtkirjaliku kokkuleppega üle andma korterivaldaja kasutuses oleva korteri tema omandisse. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-30-09 p-s 11 asunud seisukohale, et EES § 219 lg 4 alusel oli elamuühistul oli kohustus anda korter korterivaldaja omandisse lihtkirjaliku kokkuleppe alusel. Samuti on Riigikohus rõhutanud, et elamuühistul oli kohustus pakkuda korterit esmajärjekorras selle valdajale.
10.Puudub vaidlus, et puudutatud isik on alates korteri nr XX kasutusse võtmisest olnud selle valdaja. Seega oli Elamukooperatiivil XXXXXX kohustus anda korteri nr XX omand üle eelkõige puudutatud isikule, kes oli korteri valdaja. Käesolevaks hetkeks on see kohustus läinud EES § 219 lg-st 3 tulenevalt üle Korteriühistule XXXXXXXXX. Võttes arvesse, et puudutatud isik on Elamukooperatiivi XXXXXX liige, ta ei ole oma osamaksu võõrandanud ega valdust korterile nr XX kunagi kaotanud, on ta õigus pöörduda nõudega korteriühistu poole tema valduses oleva elamuosa üleandmiseks.
3(7)
Tuleb nõustuda, et asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-09-32694 on jäetud rahuldamata puudutatud isiku nõue omandiõiguse üleandmiseks, ei välista Elamukooperatiivi XXXXXX kohustust kaasomandi lõpetamisel anda elamuosad üle neile isikutele, kellel on liikmelisusest tulenev õigus vastavaid eluruume kasutada.
11.Avaldus eluruumi (korter) nr XX osas tuleb rahuldamata jätta, sest tuvastamist ei leidnud, et XXXXXXX XX eluruum (korter) nr XX omand kuuluks avaldajale. Puudutatud isiku määruskaebus
12.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub määrata reaalosa kuuluvuse selliselt, et eluruumi (korteri) nr XX (eluruumi pind 65,5 m2), mille juurde kuulub 655/67226 suurune mõtteline osa ehitisest, omanik on puudutatud isik, ning asja lahendamisest sõltumata jätta puudutatud isiku menetluskulud avaldajate kanda.
13.Korteriühistu XXXXXXXXX ei ole isikuks, kellele on üle läinud Elamukooperatiivi XXXXXX (likvideeritud) õigused ja kohustused, sh omandiõigus. Maakohus on EES § 219 lg-t 4 kohaldanud ebaõigesti.
14.Maakohus ei ole järginud Tallinna Ringkonnakohtu 03.02.2014 määruse ettekirjutusi. Maakohus, tuvastanud ringkonnakohtu nimetatud asjaolud, oleks pidanud vastavalt juhistele kohtlema puudutatud isikut sarnaselt ID, IG ja teistega. Seisukohta toetab ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-28-09, milles on selgitatud, et erastatud maa korteriomanditena kinnistamisel peaks korteriomanikuks saama elamuühistu osamaksu omanik.
15.Maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme (TsMS § 5 lg 3, § 7, § 2) ning pannud puudutatud isikule ja Korteriühistule XXXXXXXXX kohustusi, mis ei vasta seadusele ega korteriühistu olemusele.
16.Menetluskulusid puudutatud isiku kanda jätta ei ole õiglane. Puudutatud isik on pikka aega ja suuri kulutusi kandes olnud sunnitud õiguskaitset taotlema. Korteriühistu XXXXXXXXX ja avaldaja on menetlust venitanud. Avaldaja määruskaebus
17.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, avalduse rahuldada, lõpetada kaasomandi, määrata 0,97% suuruse mõttelise osa XXXXXXX XX elamust (kokkuleppeliselt korter nr XX) kuuluvuse avaldajale ning jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
18.Maakohtu seisukoht, et ehitise mõttelise osa (kokkuleppeliselt korteri nr XX) omanikuks jäi Elamukooperatiiv XXXXXX, on põhjendamatu. Puudutatud isiku liikmelisusest tuleneva osamaksuga seotud õigused ja kohustused ei ole Korteriühistule XXXXXXXXX üle läinud ning korteriühistul puudub kohustus anda mõtteline osa üle puudutatud isikule. Puudutatud isik ei ole nõudnud korteri nr XX välistamist Elamukooperatiiv XXXXXX pankrotivarast ega mõttelise osa omandiõiguse üleandmist. Kohus ei ole kohustanud Elamukooperatiivi XXXXXX (lõpetatud) andma seda üle kellegi omandisse. Maakohus ei ole põhjendanud, mille alusel on jõudnud seisukohale, et Elamukooperatiivil XXXXXX või Korteriühistul XXXXXXXXX on kohustus omand üle anda. Asja materjalidest ei ole nähtav, et Elamukooperatiiv XXXXXX oleks Korteriühistule XXXXXXXXX andnud üle puudutatud isiku osamaksu.
4(7)
19.Puudutatud isiku nõue Elamukooperatiivi XXXXXX vastu omandi üleandmiseks on aegunud.
20.Puudutatud isiku valdus on ebaseaduslik, tal puudub õigus korterit vallata ja kasutada. Puudutatud isiku liikmelisusest tulenev õigus korterit kasutada on lõppenud. Elamukooperatiiv XXXXXX on lõpetatud. 97/100000 suurune mõtteline osa elamust omanik on avaldaja. Kohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-106-02, et AM võib pidada mõttelise osa (kokkuleppeliselt korteri nr XX) heauskseks omanikuks. AM sai otsese valduse korteri 16.12.1998, mil AM-le olid üle antud korteri nr XX võtmed. 17.12.1998 sai AM korterisse sisse ning hakkas seal remonti tegema. Puudutatud isik hõivas korteri 1999. aastal. Mõtteline osa läks avaldajale üle 04.11.2014 asjaõigus-lepinguga. Menetluse edasine käik
21.Avaldaja ja puudutatud isik vaidlevad teineteise määruskaebustele vastu.
22.Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
23.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS § 667 lg 2 esimese lausega tuleb maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus. Puudutatud isiku määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada, avaldaja määruskaebus aga jätta rahuldamata.
24.Maakohus on oluliselt rikkunud asja uuel lahendamisel seadusest tulenevaid nõudeid, ületades antud juhul vastavaid piire (koostoimes TsMS § 667 lg 2 teine lause, § 659, § 657 lg 1 p 3, § 658 lg 1). Harju Maakohus 14.10.2013 määrusega lõpetas kaasomandi, määras kindlaks ehitise reaalosad ja määras reaalosade kuuluvuse muu hulgas eluruumi nr XX osas. Tallinna Ringkonnakohus 03.02.2014 määrusega (jõustunud Riigikohtu 19.03.2014 määrusega) tühistas osaliselt maakohtu määruse osas, millega määrati reaalosa (korter nr XX) omanikuks avaldaja, ja saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Lähtuvalt ringkonnakohtu 03.02.2014 määrusest tuli maakohtul lahendada üksnes eluruumi nr XX omaniku isiku kindlaksmääramine. Sellest tuleneb ühtlasi, et maakohus ei võinud avaldust eluruumi nr XX baasil korteriomandi moodustamise osas uuesti lahendada ega jätta seda rahuldamata.
25.Ringkonnakohus märkis 03.02.2014 määruses järgmist. Asja uuel lahendamisel tuleb tuvastada moodustatavale reaalosale nr XX vastava mõttelise osa omanik, et määrata reaalosa kuuluvus õigustatud isikule. Asja lahendamisel ei oma tähtsust avaldaja viidatud Harju Maakohtu jõustunud 06.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 2-09-32694 (tl 98, III köide), millega jäeti rahuldamata puudutatud isiku hagi Elamukooperatiivi XXXXXX vastu omandiõiguse üleandmiseks. Nimetatud asjaolu ei välista Elamukooperatiivi XXXXXX kohustust kaasomandi lõpetamisel anda elamuosad üle neile isikutele, kellel on liikmelisusest tulenev õigus vastavaid eluruume kasutada. Asja uuel lahendamisel võib osutuda vajalikuks tuvastada, kas puudutatud isik on Elamukooperatiivi XXXXXX liige ja kas ta ei ole osamaksu võõrandanud. Kui maakohus asja uuel lahendamisel tuvastab, et vaidlusaluse mõttelise osa omanik on jätkuvalt Elamukooperatiiv XXXXXX, kellel on kohustus anda omandiõigus üle oma liikmetele, tuleb reaalosa omandiõiguse kuuluvuse kindlaksmääramisel kohelda puudutatud isikut sarnaselt ID, IG, VG, TB, SD, LM ja ND-
5(7)
ga. Elamu vastava reaalosa omaniku küsimus tuleb lahendada ka juhul, kui maakohus tuvastab vaidlusaluse eseme omanikuna puudutatud isiku AÕS § 90 lg 1 kohaselt. Ringkonnakohtu 03.02.2014 määruses toodud seisukohtadest tulenes, et eluruumi nr XX omanikuna tuli kindlaks määrata puudutatud isik, kui sellele vastava mõttelise osa omanik oli Elamukooperatiiv XXXXXX või puudutatud isik.
26.Maakohus on õigesti järginud ringkonnakohtu seisukohti õigusnormide kohaldamisel. Õigusnorme kohaldades ja tõendeid hinnates on maakohus õigesti tuvastanud asjaolud, et avaldaja ei ole eluruumile nr XX vastava mõttelise osa omanik, puudutatud isik on Elamu-kooperatiivi XXXXXX liige, puudutatud isikule kuulub Elamukooperatiivis XXXXXX eluruumile nr XX vastav osak, puudutatud isik valdab eluruumi nr XX õiguslikul alusel alates selle korteri kasutusse võtmisest, puudutatud isik ei ole eluruumile nr XX vastava mõttelise osa omanik ja elamukooperatiivil oli kohustus anda eluruumi nr XX omand üle puudutatud isikule. Nimetatud asjaolude tuvastamise osas on maakohtu seisukohad seaduslikud ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub nimetatud asjaolude tuvastamise osas maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Maakohus ei ole nimetatud asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme, kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme ega ebaõigesti hinnanud tõendeid. Asja materjalid ei anna alust tuvastada asjaolusid maakohtust erinevalt.
27.Maakohus, jättes eluruumi nr XX omaniku kindlaks määramata, on oluliselt rikkunud lahendi põhjendamise kohustust.
28.Ringkonnakohus märgib, et omand tekib ainult seaduses sätestatud alustel. Asja materjalides puuduvad viited, et omand oleks Elamukooperatiivilt XXXXXX Korteriühistule XXXXXXXXX üle antud, muul viisil üle läinud või muul viisil Korteriühistul XXXXXXXXX tekkinud. Maakohtu viidatud EES § 219 lg 3 on seejuures asjakohatu, sest ei käsitle korteriühistu asutamist, vaid elamuühistu asutamist. Sel põhjusel on ekslik ka maakohtu seisukoht, mille kohaselt Elamukooperatiivi XXXXXX kohustus anda korter nr XX puudutatud isiku omandisse, on üle läinud Korteriühistule XXXXXXXXX. Omand ei saanud elamukooperatiivilt korteriühistule ega kellelegi teisele üle minna üksnes seetõttu, et Elamukooperatiiv XXXXXX on likvideeritud.
29.Maakohus on ebaõigesti jätnud eluruumi nr XX omaniku kindlaks määramata. Maakohtu määrusest on arusaadav, et eluruumi nr XX omanik on jäetud kindlaks määramata põhjusel, et avaldaja ei taotlenud määrata omanikuna puudutatud isikut. AÕSRS § 12 lg 5 kolmanda lause kohaselt vaatab kohus selles lõikes sätestatud kaasomandi lõpetamise nõude läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotlustega. Juba ringkonnakohtu 03.02.2014 määruse seisukohtadest tulenes, et omanik tuleb kindlaks määrata.
30.Riigikohus märkis 15.04.2009 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-28-09 (p 23) järgmist. Eluruumide erastamise seaduses on seaduselünk, mis tuleb sisustada tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 4 kohaselt analoogia alusel. Eluruumide erastamise seaduse eesmärgiks ei ole jätta osamaksu omanikud ilma korteriomandist. Teistsugune tõlgendus ei oleks kooskõlas põhiseaduse § 32 lg-st 1 tuleneva omandi puutumatuse põhimõttega, sest osamaksu omanik jääks sellisel juhul ilma osamaksust, saamata sellele vastavat korteriomandit. Seega peaks elamuühistu erastatud maa korteriomanditena kinnistamisel saama korteriomandi omanikuks elamuühistu osamaksu omanik.
6(7)
31.Eeltoodust ja maakohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt tuleb eluruumi nr XX omanikuna kindlaks määrata puudutatud isik. Vastuseks käsitlemata määruskaebuste väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
32.Avaldaja väited, mille kohaselt puudutatud isiku nõue Elamukooperatiivi XXXXXX vastu on aegunud, on asjakohatud. Käesolevas asjas ei menetleta ühtki nõuet Elamukooperatiivi XXXXXX vastu, mistõttu väidetavat aegumist ei saaks arvestada (TsÜS § 143). Lisaks märgib ringkonnakohus, et nõude aegumine ei lõpetaks õigustatud isiku nõudeõigust, vaid üksnes annaks kohustatud isikule õiguse keelduda kohustuse täitmisest (TsÜS § 142 lg 1 teine lause).
33.Avaldaja väide, mille kohaselt kohus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-02 leidis, et AM võib pidada mõttelise osa (korteri nr XX) heauskseks omanikuks, on ebaõige. Nimetatud kohtuasjas ei olnud Riigikohus sellel seisukohal. Riigikohus märkis 23.10.2002 otsuses (p 11), et ringkonnakohtu poolt tuvastatust ja elamuseaduse viidatud sätetest tuleneb, et MD kasutab ja valdab XXXXXXX XX asuvat korterit nr XX õiguslikul alusel ning AR ja AM vaheline müügileping ei riku seda õigust.
34.Asja materjalid ei anna alust hinnata teisiti maakohtu tuvastatud asjaolu, mille kohaselt puudutatud isikul on Elamukooperatiivi XXXXXX osak, mille alusel tal on õigus eluruumi nr XX kasutada. Kuna omandit eluruumile nr XX ja vastavale mõttelisele osale ei ole ühelgi kolmandal isikul tekkinud, ei oma väide, et Elamukooperatiiv XXXXXX on hiljem likvideeritud, asjas tähtsust.
35.Puudutatud isiku määruskaebus menetluskulude jaotuse osas on põhjendamatu. Menetluskulude jaotuse muutmiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isiku menetluskulude osas maakohtu seisukohaga ja jätab puudutatud isiku menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel tema enda kanda, kuna lahend on tehtud puudutatud isiku kui korteriomandi omandamiseks õigustatud isiku (AÕSRS § 12 lg 5) huvides. Kuna avalduse praegune lahendus on oma sisuliselt võrdsustatav avalduse rahuldamata jätmisega, jätab ringkonnakohus avaldaja menetluskulud TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ M. Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ I. Parrest
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.