Iko Nõmm, Reet Allikvere, Margo Klaar 08.04.2015, Tallinn
Kohtuasja number
2-14-56828
Kohtuasi
VT kaebus Tallinna kohtutäituri Kaire Põlts 01.08.2014 otsuse peale täiteasjas nr 025/2014/1775
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.01.2015 määrus
(pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AT määruskaebus Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts määruskaebus Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Avaldaja (võlgnik): VT (isikukood XXXXXXXXXXX, aadress XXXXX X XXXXX XXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen Puudutatud isik 1 (kohtutäitur): Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (isikukood XXXXXXXXXXX, aadress Tartu mnt 16b (3.korrus), 10117 Tallinn Puudutatud isik 2 (sissenõudja): AT (pankrotis, isikukood XXXXXXXXXXX, aadress XXXXX X XXXXX
XXXXXXX)
Puudutatud isik 3 (pankrotihaldur): Ly Müürsoo (isikukood XXXXXXXXXXX, aadress Väike-Ameerika 8-203, 10129 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 09.01.2015 määrus osas, millega rahuldati VT kaebus Tallinna kohtutäituri Kaire Põlts 01.08.2014 otsuse peale täiteasjas nr 025/2014/1775 ja tühistati Tallinna kohtutäituri Kaire Põlts 01.08.2014 otsus ning menetluskulude jaotuse osas.
2.Teha uus määrus, millega jätta VT kaebus Tallinna kohtutäituri Kaire Põlts 01.08.2014 otsuse peale täiteasjas nr 025/2014/1775 rahuldamata.
3.AT (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo määruskaebus ja Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi määruskaebus rahuldada. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud VT kanda (TsMS § 172 lg 10). Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.VT (avaldaja/võlgnik) esitas 03.09.2014 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Kaire Põltsi (kohtutäitur) 01.08.2014 otsuse peale täiteasjas nr 025/2014/1775. Täitemenetlus on alustatud kaebuse kohaselt AT (sissenõudja) avalduse alusel. AT on pankrotis ning tema pankrotihalduriks on Ly Müürsoo (pankrotihaldur). Kohus võttis kaebuse 13.09.2014 menetlusse.
2.Võlgnik taotleb kohtutäituri 01.08.2014 otsuse tühistamist ning täitemenetluse lõpetamist. Võlgnik leiab, et täitedokumendiks olevast Riigikohtu 21.05.2014 otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14 ei tulene, et AT on sissenõudja ja/või et ta saab sissenõudjana esitada täitmisavalduse oma abikaasa vastu, sest täitemenetlus toimub AS-i SEB Pank nõude katteks ja AT ei saa olla sissenõudjaks muude isikute suhtes või nende asemel. Pankrotihaldur ei saa olla pankrotivõlgniku esindaja. Samuti leiab võlgnik, et Riigikohtu otsus ei ole täitedokument tema suhtes (I kd, tl-d 4-5).
3.Kohtutäitur vaidleb kaebusele vastu (II kd, tl-d 101-106). Kohtutäitur jääb vaidlustatud otsuses avaldatud seisukohtade juurde. Täitmisavalduse on esitanud pankrotihaldur, kellel on õigus esitada täitmisavaldus. Täitedokumendis sätestatud vara müük enampakkumisel ei toimuks vaid AS-i SEB Pank nõude täitmise katteks. Kohtutäitur leiab, et Riigikohtu otsus on võlgniku suhtes täitedokument (II kd, tl-d 102-105).
4.Pankrotihaldur vaidleb kaebusele vastu (II kd, tl-d 94-98), leides, et Riigikohtu otsus on täitedokument. Täitmisavalduse on esitanud pankrotihaldur sissenõudja esindajana (II kd, tl-d 95-97). Sissenõudja ei ole kaebusele vastanud. Maakohtu määrus
5.09.01.2015 määrusega rahuldas Harju Maakohus avaldaja kaebuse, tühistas kohtutäituri otsuse ning jättis läbi vaatamata avaldaja taotluse lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 025/2014/1775. TsMS § 172 lg-test 1 ja 10 tulenevalt jättis kohus menetluskulud kohtutäituri kanda.
6.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 23 lg 1 kohaselt saab kohtutäitur täitemenetlust läbi viia sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Maakohtu hinnangul ei ole täitemenetluses esitatud õigustatud isiku poolt täitmisavaldust, täiteasjas puudub nõuetekohane täitedokument ja täitemenetluse tingimused pole täidetud.
7.Kohus on seisukohal, et kui AT ei saa olla täitemenetluses sissenõudjaks või kui pankrotihaldur ei saa olla AT’i esindaja, siis puudub täitmisavaldus TMS § 23 lg 1 mõistes. Vastuseks võlgniku seisukohale, et AT ei saa olla täitemenetluses sissenõudjaks, selgitas maakohus, et võlgnikul on võimalik esitada TMS § 221 ettenähtud korras hagiavaldus sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
8.Täitetoimikust nähtuvalt on kohtutäiturile 19.06.2014 esitatud täitmisavaldus (I kd, tl 90). Täitmisavalduses on sissenõudjaks märgitud AT pankrotihaldur Ly Müürsoo, kelle esindajaks on märgitud Ly Müürsoo. Täitetoimikust ei nähtu, et pankrotihaldur oleks
täitmisavaldust hiljem muutnud. Kohtu hinnangul ei saa täitmisavalduse sisu sissenõudja ja võlgnike osas muuta pankrotihalduri hilisem seisukoht kaebemenetluses, mille kohaselt on ta esitanud täitmisavalduse AT esindajana (II kd, tl 97, p 2.6). Isegi kui pankrotihaldur esitas täitmisavalduse enda hinnangul AT esindajana, puudus tal selleks esindusõigus. Kohtu hinnangul ei tulene PankrS § 35 lg 1 punktist 3, et pankrotihaldur muutub füüsilisest isiku pankroti väljakuulutamisega tema seaduslikuks esindajaks. PankrS § 35 lg 1 p 2 annab pankrotihaldurile õiguse pankrotivara valitseda, seega on pankrotihalduril võimalik esitada täitmisavaldus enda nimel. Kohus on seisukohal, et täitmisavaldusest on üheselt näha, et täitmisavalduse esitajaks, st sissenõudjaks on pankrotihaldur. Samuti saab kohus täitmisavaldusest aru, et sissenõudja peab täitemenetluses võlgnikeks nii VT-t kui ka AT. Eeltoodust tulenevalt jõudis kohus järeldusele, et AT ei ole kõnealuses täiteasjas täitmisavaldust esitanud, mistõttu ei ole täidetud TMS § 23 lg-s 1 sätestatud täitemenetluse alustamise tingimus, milleks on täitmisavalduse olemasolu. Eeltoodust tulenevalt on täitemenetluse alustamine vastuolus seadusega.
9.Täitedokumendina on kohtutäiturile esitatud Riigikohtu 21.05.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14 (I kd, tl-d 93-106). Riigikohtu lahend tehti teatavaks 21.05.2014 ning on samal päeval TsMS § 694 lg 2 kohaselt jõustunud. Kohtule esitatud täitetoimikust ei nähtu, et Riigikohtu 21.05.2014 otsusele oleks lisatud jõustumismärge. Kuigi Riigikohtu otsus jõustub TsMS § 694 lg 2 teatavakstegemise päeval, ei näe täitemenetluse seadustik ette erandeid Riigikohtu lahendi täitmise eeldustele (TMS § 12 lg 1). Maakohus leidis, et jõustumismärke puudumise tõttu ei ole täidetud täitedokumendi täitmise eeldused ning kohtutäitur ei oleks tohtinud alustada täitemenetlust.
10.Täitemenetluse alustamise tingimuste esinemisel ei oma tähtsust asjaolu, kas sissenõudjaks mitteoleval AS-il SEB Pank on võlgniku vastu nõue. Riigikohtu otsus on täitedokument ühisomandi lõpetamise osas ning täitedokumendi põhjenduste kohaselt saab sellist täitedokumenti täitemenetluses täita.
11.Kohus jättis võlgniku taotluse lõpetada täitemenetlus läbi vaatamata. Maakohus selgitas, et kohus lahendab kaebust kohtutäituri otsuse peale, millega on lahendatud menetlusosalise kohtutäiturile esitatud kaebus ning kohtu võimalused kaebuse lahendamisel piirduvad kohtutäituri otsuse osalise või tervikuna tühistamise või tühistamata jätmisega. Täitemenetluse lõpetamise otsustamist ei ole antud kohtu pädevusse. Seadus ei sätesta kohtu õigust teha kaebuse lahendamisel otsuseid, mille tegemine on kohtutäituri pädevuses. Pankrotihalduri määruskaebus
12.Pankrotihaldur palub Harju Maakohtu 09.01.2015 määruse tühistada, jätta avaldaja kaebus rahuldamata ja kohtutäituri otsus muutmata. Menetluskulud palub jätta avaldaja kanda.
13.Pankrotihalduri hinnangul on kohtu seisukoht, et kui AT ei saa olla täitemenetluses sissenõudjaks või kui pankrotihaldur ei saa olla tema esindaja, siis puudub täitmisavaldus TMS § 23 lg 1 mõistes, kaasuse asjaolusid arvestades põhjendamatu. TMS § 5 lg 1 mõistes on täitemenetluse osalisteks sissenõudja (isik, kes on esitanud nõude), võlgnik (isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue) ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Nõude täitemenetluse alustamiseks on esitanud AT (pankrotis) pankrotihaldur, kelle täitmisavalduse alusel on ka alustatud täitemenetlust täitedokumendi täitmiseks. Täitemenetluse sissenõudjaks on seega AT (pankrotis) seaduslik esindaja pankrotihaldur. Arusaamatuks jääb määruse seisukoht, mille kohaselt ei ole AT kõnealuses täitemenetluses täitmisavaldust esitanud.
14.Määruskaebuse esitaja hinnangul ei ole õige ka kohtumääruse seisukoht selles, et Riigikohtu 21.05.2014 kohtuotsus tsiviilasjas 3-2-1-38-14 ei ole täitedokumendiks VT suhtes. Kuna Riigikohtu otsusega lõpetati AT ja VT ühine omand ühisvaraks olevatele esemetele ning jagati nende vara müümise teel avalikul enampakkumisel, on kohtuotsus täitmiseks mõlema abikaasa suhtes. Abikaasade ühisomandi lõpetamisel täitemenetluses on võlgnikeks mõlemad abikaasad.
15.Kaebuse esitaja arvates on maakohus kohaldanud ebaõigesti TMS § 12 lg 1 ja § 2 lg 1 p 1 sätteid leides, et jõustumismärke puudumise tõttu puudus vorminõuetele mittevastav täitedokument. Kaebuse esitaja hinnangul tuleneb seadusest üheselt selgelt, et jõustumismärge on nõutav selleks, et täituril oleks võimalik veenduda lahendi jõustumises. Siit ei saa aga teha järeldust, et selline vorminõue oleks nõutav ka siis, kui täitedokumendiks on Riigikohtu lahend. TsMS § 694 lg 2 järgi jõustub Riigikohtu otsus avalikult teatavakstegemise päeval ja otsuse peale ei saa enam edasi kaevata. Seega piisas Riigikohtu 21.05.2014 otsuse täitmiseks selle avalikust teatavakstegemisest. Otsus avaldati 21.05.2014 Riigikohtu kodulehel. Täitemenetluse alustamine on seega õiguspärane ja põhjendatud. Kohtutäituri määruskaebus
16.Kohtutäitur palub Harju Maakohtu 09.01.2015 määruse tühistada, välja arvatud osas, millega maakohus jättis avaldaja taotluse täitemenetluse lõpetamise nõudes läbi vaatamata ja palub teha uue määruse, millega jätta avaldaja kaebus rahuldamata. Menetluskulud palub jätta avaldaja kanda.
17.Kohtutäitur märgib, et pankrotihaldur on esitanud täitmisavalduse enda nimel, millise õiguse olemasolu on selgitanud täitedokumendis nii Riigikohus ning mida on maakohus määruse punktis 8 ise tuvastanud. Seega on täitemenetluse algatamise avalduse esitanud selleks õigustatud isik (pankrotihaldur) ning seetõttu on olemas ja täidetud TMS § 23 lg 1 esimeses lauses sätestatud üks täitemenetluse algatamise kohustuslikest eeldustest – sissenõudja täitmisavaldus.
18.Kohtutäitur leiab, et maakohtu poolt täitemenetluse osaliste määratlemise problemaatika esiletõstmine käesolevas tsiviilasjas on ebavajalik. Käesolevas täiteasjas on ilmne, et täitemenetlus käib mõlema ühisvara omaniku (ühis)vara suhtes, mille üle ka vaidlus puudub, tulenevalt täitedokumendist sätestatust.
19.Kohtutäitur leiab, et määruses sisalduv kohtu seisukoht, mille kohaselt peab täitedokumendiks oleval Riigikohtu otsusel, selles toodud nõuete sundtäitmiseks täitemenetluses, olema jõustumismärge, on ekslik. Täitedokument tehti TsMS § 694 lg 1 kohaselt Riigikohtu kodulehel avalikult teatavaks 21.05.2014 ning see jõustus TsMS § 694 lg 2 kohaselt 21.05.2014. Seega puudub alus ja vajadus täitedokumendile täiteasjas 025/2014/1775 jõustumismärke lisamiseks. Maakohtu viidatud säte (TMS § 12 lg 1) ei kohaldu Riigikohtu otsustele, vaid muudele täitedokumentidele, millistele on jõustumismärke lisamine menetlusliku õiguskindluse eesmärgil hädavajalik. Vastused määruskaebustele
20.Võlgnik palus jätta määruskaebused rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata ning menetluskulud määruskaebuste esitajate kanda. Menetluse edasine käik
21.Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ning edastas need vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
22.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 09.01.2015 määrus tuleb menetlusõigusnormi rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohus saab teha TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel ise uue määruse, millega jätab VT kaebuse kohtutäituri 01.08.2014 otsuse peale rahuldamata. Määruskaebused tuleb rahuldada.
23.Ringkonnakohtu arvates on maakohus andnud tuvastatud asjaoludele väära õigusliku hinnangu. Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et kui täitmisavalduse on esitanud AT (pankrotis) pankrotihaldur mitte AT, siis ei ole täidetud TMS § 23 lg-s 1 sätestatud täitemenetluse alustamise tingimus ja tuleb lugeda täitemenetluse alustamine vastuolus seadusega. Maakohus tuvastas, et täitmisavalduse esitas AT (pankrotis) pankrotihaldur ning leidis, et kuivõrd maakohtu pankrotihaldur ei olnud täitmisavalduse esitamisel AT esindajaks, siis ei ole täitmisavaldust esitatud. Seda vaatamata sellele, et maakohus viitab määruses Riigikohtu seisukohale (täitedokumendi punkt 16), mille kohaselt saab nii AT, VT kui ka pankrotihaldur alustada ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi täitmiseks TMS § 23 järgi täitemenetlust.
24.Erinevalt maakohtust, leiab kolleegium, et pankrotihalduril oli õigus esitada täitmisavaldus. Pankrotihalduri sellekohane õigus tuleneb PankrS § 35 lg 1 p-st 2, mille kohaselt läheb pankroti väljakuulutamisega haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse ning PankrS § 35 lg 1 p 3 kohaselt kaotab füüsilisest isikust võlgnik ise õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. PankrS § 122 lg 1 alusel nõuab haldur ühisvara jagamist ja võlgniku osa ühisomandist. Võlgnikul on õigus protsessis osaleda koos halduriga. Viidatud pankrotiseaduse sätetele on oma kaebuses põhjendatult tuginenud ka pankrotihaldur leides, et eeltoodu koostoimest tulenevalt saab hagi ühisvara jagamiseks ja võlgniku osa arvamiseks pankrotivara hulka esitada ka pankrotihaldur, kes on ühtlasi võlgniku seaduslikuks esindajaks ühisvara jagamise asjas.
25.Maakohus rahuldas avaldaja kaebuse ka põhjendusel, et kohtutäiturile esitatud täitedokumendil ei olnud täidetud täitmise eeldused, sest täitedokumendiks oleval Riigikohtu otsusel puudus jõustumise märge, mis TMS § 12 lg 1 kohaselt peaks olema otsusele lisatud. Ringkonnakohus ei nõustu sellise põhjendusega. Riigikohus on mitmes lahendis (Riigikohtu 16.10.2002 lahend nr 3-2-1-119-02; 08.10.2004 lahend nr 3-2-1104-04) käsitlenud täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibi olemust. TMS § 2 lg 1 kehtestab täitedokumentide loetelu, mida võib esitada kohtutäiturile täitmiseks. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on täitur kohustatud algatama täitemenetluse ilma õiguseta kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust. TsMS § 694 lg 2 järgi jõustub Riigikohtu otsus avalikult teatavakstegemise päeval ning otsuse peale ei saa edasi kaevata. Ringkonnakohus nõustub pankrotihalduri ja kohtutäituri seisukohtadega, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti TMS § 12 lg 1 ja § 2 lg 1 p 1 sätteid leides, et jõustumismärke puudumise tõttu puudus vorminõuetele vastav täitedokument. Täitemenetluse seadustikus sätestatud jõustumismärke nõue tuleneb sellest, et täituril oleks võimalik veenduda täitedokumentide jõustumises. Antud juhul tehti täitedokument TsMS § 694 lg 1 kohaselt Riigikohtu kodulehel avalikult teatavaks 21.05.2014 ning see jõustus TsMS § 694 lg 2 kohaselt samal päeval. Seega puudub alus ja vajadus täitedokumendile jõustumismärke lisamiseks ning piisas Riigikohtu 21.05.2014 otsuse täitmiseks selle avalikust teatavakstegemisest. Täitemenetluse alustamine kõnealuse Riigikohtu otsuse põhjal on seega õiguspärane ja põhjendatud.
26.Avalduse rahuldamata jätmise tõttu tuleb muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust ja jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 10 alusel avaldaja kanda. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist võimaldavaid andmeid ei ole pooled kohtule esitanud ja seetõttu tuleb kaebajatelt pöörduda vastavalt TsMS § 177 lg-le 2 sellekohase avaldusega maakohtu poole.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Iko Nõmm
Reet Allikvere
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.