Kohtuotsuse tegemise aeg ja 20.03.2015, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn koht Tsiviilasja number
2-13-22507
Tsiviilasi
XXXhagi OÜ XXX vastu 5 049,02 euro ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
6 020,73 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: XXX(isikukood: XXX, elukoht: XXX), lepinguline esindaja XXX esindajad Kostja: OÜ XXX (registrikood: XXX, asukoht: XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ramil Pärdi Kohtuistungi aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
Jätta rahuldamata XXX hagi OÜ XXX vastu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta kostja menetluskulud hageja kanda. Jätta hageja menetluskulud tema enda kanda. Kohus ei määra menetluskulud rahaliselt kindlaks. Edasikaebamise kord: Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (20.03.2015). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,
mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
XXX(hageja) esitas 10.05.2013 hagiavalduse OÜ XXX (kostja) vastu 5 049,02 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt asus hageja 19.11.2004 autojuhina tööle kostja juures. Hageja tööülesandeks oli toimetada kostjale kättetoimetamiseks antud kaup teistes riikides asuvate adressaatideni. Töösuhte kestmise ajal esines kostjal kestvalt probleeme, kus kostja hilines tema poolt hagejale tasumisele kuuluvate summade ülekandmise ja/või väljamaksmisega. Kostja täitis üldjuhul küll mingi ajaühiku tagant oma kohustused hageja ees, kuid küllaltki pika ajavahemiku järel. Kuna selline tasumise tava kestis kostjal aastaid, siis otsustas hageja 2009. a novembrikuus lõpetada kostjaga töösuhte. Kostja esitas selle peale hagejale 30.11.2009 võlakirja, milles kinnitas, et loodab võlgu oleva komandeeringu päevaraha likvideerima asuda hiljemalt 2010. a ja likvideerimise lõpetada aastaks 2012. Kostja 2012. aasta 1. jaanuariks võlgnevust ei kõrvaldanud. 2012. a toimunud suulistel läbirääkimistel lubas kostja tasuda võlgnevuse 2012. a lõpuks. Töölepingu seaduse (TLS) § 21 lõike 1 kohaselt võib tööandja lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. TLS § 40 lõike 2 kohaselt on töötajal õigus välislähetuse korral nõuda välislähetuse päevaraha sama paragrahvi lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. TLS § 40 lõige 5 sätestab, et töötajale tööülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitatakse võlaõigusseaduse (VÕS) § 628 lõike 5 alusel, kusjuures eeldatakse, et töötajale makstud töötasu ei kata eelmises lauses nimetatud kahju. Hageja palub mõista kostjalt välja põhinõue summas 5 049,02 eurot ja mõistlik viivis põhinõudelt alates 01.01.2012 kuni kostja poolt põhinõudeks oleva summa hagejale täies ulatuses tagastamiseni.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGIAVALDUSELE
2.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt on hageja pool esitatud deklaratiivne võlatunnistus, millega kostja kinnitas, et tema võlgnes hagejale töölähetuse päevaraha. Kostja palus kohaldada aegumist. Tegemist on töösuhtest tulenenud nõudega, mille kohta kehtib individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 6 lg 1 kohaselt 4 kuu pikkune aegumistähtaeg. Isegi kui eeldada, et kostja pidi võla tasuma 2012. a lõpuks (ja mitte 2012. a alguseks, nagu oleks samuti võimalik tõlgendada), oleks hageja pidanud hagi esitama hiljemalt 30.04.2013. Hagi on kohtule esitatud aga 10.05.2013, seega hilinemisega. Seega on hageja nõue aegunud ning hagi tuleb jätta rahuldamata. TLS § 40 lg 1 sätestab, et töötaja võib nõuda tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamist vastavalt VÕS § 628 lg-le 2–4. Kokkulepe kulude hüvitamise kohta töötasu arvel on tühine.
Käesoleval juhul ei ole hageja mitte millegagi ega mitte kuidagi näidanud, et pooltel oleks olnud mingi kokkulepe, mille kohaselt oleks kostja hüvitanud hageja poolt lähetuses kantud kulud tema töötasu arvel. Käesoleval juhul ei ole poolte vahel vaidlust selles, et hageja on esitanud kohtule nõude töölähetuse päevaraha hüvitamiseks. Hageja ei ole mitte kunagi esitanud kostja vastu nõuet lähetusega seotud kulude hüvitamiseks, samuti ei ole hageja mitte kunagi esitanud mitte mingeid tõendeid kulude kandmise kohta vmt. Järelikult ei kohaldu TLS § 40. Hageja on esitanud üksnes saamata lähetuse päevarahade nõude, mille aegumistähtaeg on 4 kuud. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et lähetuskulu hüvitis ei ole käsitatav töötasuna ja kuna lähetuskulu hüvitis (sh ka majutuskulu hüvitis) ei ole töötasu, kohaldub lähetuskulu hüvitamise nõudele ITVS § 6 lg-s 1 sätestatud neljakuuline aegumistähtaeg (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-175-11 ja nr 3-2-1-43-11).
JÄRGNENUD MENETLUS MAA- JA RINGKONNAKOHTUS
3.Harju Maakohus jättis 04.10.2013 otsusega hagi rahuldamata, kuna nõue on aegunud. Maakohus leidis, et kostja poolt väljaantud võlatunnistuse puhul on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Vaidlust ei ole, et kinnitatud nõue on komandeeringu päevaraha väljamaksmise nõue. Seega on tegemist töösuhtest tuleneva nõudega, mille aegumistähtaeg on 4 kuud ITVS § 6 lg 1 järgi. Kohus leidis, et kostja kohustus likvideerima võlgnevuse 31. detsembriks 2011 ja isegi juhul, kui asuda seisukohale, et kostja kohustus võlgnevuse tasuma
31.detsembriks 2012, oli nõue hagiavalduse esitamiseks (10.05.2013) ajaks ikkagi aegunud.
4.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 14.02.2014 otsusega Harju Maakohtu 04.10.2013 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtusse. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on ebaõigesti aegumise kohaldamisel tuginenud ITLS §le 6 ja leidnud, et hagiavalduses esitatud nõude aegumistähtaeg on 4 kuud. Kostja võlgneb hagejale nn komandeeringu päevaraha summas 5 049,02 eurot. Pooled on üksmeelel selles, et tegemist ei ole töötasuga, vaid lähetuskulude nõudega. TLS § 40 lg 2 kohaselt on töötajal õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. TLS § 40 lg 1 kohaselt võib töötaja nõuda tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse § 628 lõigetele 2–4. Kokkulepe kulude hüvitamise kohta töötasu arvel on tühine. VÕS § 628 lg-d 2-4 reguleerivad käsundisaajale kulude hüvitamist. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Seega ei ole nõue aegunud. Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei täitnud eelmenetluse ülesandeid jättes välja selgitamata kostja sisulised vastuväited.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230
lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 14.02.2014 otsusega samas asja tehtud varasema maakohtu lahendi ja saatis asja maakohtusse uueks arutamiseks. Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei ole selgitanud pooltele tõendamiskoormust ega pole selgitanud välja kostja vastuväiteid. Samas ringkonnakohus leidis, et hageja nõue ei ole aegunud. Asja uuel läbivaatamisel arutas maakohus asja menetlusosalistega ja küsis kostjalt seisukohta hagiavaldusele. Asja uuel läbivaatamisel on maakohtul võimalus hinnata nii enne ringkonnakohtu lahendi tegemist, kui ka pärast seda esitatud tõendid ja poolte seisukohad kogumis ja lahendada asi sisuliselt, mh võttes seisukoha haginõude aegumise osas.
7.Kohus on tuvastanud, et hageja asus 19.11.2004 autojuhina tööle kostja juures; tööleping lõpetati 30.11.2009 (lk 9). Töösuhte lõpetamise päeval, s.t 30.11.2009 andis kostja hagejale välja tõendi, milles kinnitas, et võlgneb hagejale komandeeringu päevaraha summas 79 000 krooni (5 049,02 eurot) ja avaldas lootust asuda võlgnevust likvideerima hiljemalt 2010. aastal ja lõpetada likvideerimise aastaks 2012 (lk 8). Poolte vahel puudub vaidlus, et 30.11.2009 kostja poolt väljaantud tõend on deklaratiivne võlatunnis ja kohus on pooltega samal seisukohal, et 30.11.2009 tõend vastab deklaratiivse võlatunnistuse tunnustele. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja poolt 30.11.2009 võlatunnistusega tunnistatud nõue on päevaraha hüvitamise nõue, mitte aga töötasu hüvitamise nõue. Kohtu hinnangul viitab 30.11.2009 võlatunnistuses kasutatud sõnastus „komandeeringu päevaraha“ sellele, et tegemist on töölähetuse päevarahaga, mitte aga töötasuga ja hageja ei ole kunagi väitnud, et pooled leppisid kokku päevaraha maksmises töötasu osana või et hageja ei ole tööülesannete täitmisel käinud välismaal, mis annaks alust lugeda talle makstud töölähetuse päevaraha töötasu osaks (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-187-13 p 16), vaid vastupidi, hageja pidi autojuhina toimetama kaupa teistes riikides asuvate adressaatideni ning järelikult käis tööülesannetel välismaal ja tal oli õigus töölähetuse päevarahale. Ka Riigikohus on väljendanud seisukohta, et töölähetuse päevaraha ei ole käsitatav töötasuna (lahend nr 3-2-1-187-13 p 17). Samuti ei ole hageja väitnud, et peale töölähetuse päevaraha hõlmab tema nõue täiendavalt seoses lähetusega kantud kulude hüvitamist ega tõendanud töölähetusega seotud kulude kandmist, mille hüvitamist saaks hageja nõuda TLS § 40 lg-te 1 ja 5 järgi. ITVS § 6 lg 1 sätestab, et töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhul. Sama sätte lg 3 järgi on töötasu nõude esitamise tähtaeg kolm aastat. Töölähetuse päevaraha ei ole töötasu ja järelikult kohaldub töölähetuse päevaraha hüvitamise nõudele neljakuuline aegumistähtaeg ITVS § 6 lg-st 1 tulenevalt. Riigikohus on lahendis 3-21-175-11 väljendanud seisukohta, et kuna lähetuskulu hüvitis ei ole töötasu, kohaldub lähetuskulu hüvitamise nõudele ITVS § 6 lg-s 1 sätestatud neljakuuline aegumistähtaeg.
8.Kostja on tunnustanud 30.11.2009 võlatunnistusega hageja päevaraha nõuet. Tulenevalt TsÜS § 158 lg-st 1 algab ja katkeb aegumine uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Seega algas hageja nõude aegumistähtaeg uuesti võlatunnistuses märgitud
kuupäeval. Võlatunnistuses on märgitud, et „tekkinud võlgnevust loodan likvideerima asuda hiljemalt 2010. a ja likvideerimise lõpetada aastaks 2012.“ Märgitud lauset saab tõlgendada selliselt, et kostja kohustub võlgnevuse tasuma kas 31. detsembriks 2011 või 31. detsembriks 2012. Hageja märkis hagiavalduses, et 2012. a toimusid poolte vahel läbirääkimised võlgnevuse tasumiseks. Läbirääkimistel lubas kostja tasuda võlgnevuse 2012. a lõpuks, samas ei ole hageja nimetatu tõendamiseks esitanud tõendid. Kostja ei ole samuti läbirääkimiste toimumist kinnitanud. Kohus leiab, et tasumise tingimus aastaks 2012 tähendab, et võlgnevus on tasutud 2012. a alguseks, s.o tasumise tähtpäev on 31. detsember 2011. Seega hakkas aegumistähtaeg 4 kuud kulgema 1. jaanuarist 2012 ja lõppes 30. aprillil 2012. Isegi kui arvestada hageja poolt hagis esitatut, et suusõnaliselt kohustus kostja nõude rahuldama
31.detsembriks 2012 ja kostja tõlgendust, et likvideerimise lõpetada aastaks 2012 võib tähendada ka, et kostja kohustub võlgnevuse tasuma 31. detsembriks 2012, võib järeldada, et pooled olid seisukohal, et kohustus tuli tasuda 31. detsembriks 2012, oleks hagi ikkagi aegunud. Sellisel juhul oleks hakanud nõude aegumistähtaeg 4 kuud kulgema 1. jaanuarist 2013 ja lõppenud 30. aprillil 2013. Kuivõrd hagi on esitatud maakohtule 10. mail 2013 on nõue aegunud ja seetõttu tuleb jätta hagi rahuldamata.
MENETLUSKULUD
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama sätte lg 2 järgi tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Sama sätte lg-st 4 nähtuvalt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise koosseisu. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi jäetakse rahuldamata, tuleb jätta menetluskulud hageja kanda.
9.TsMS § 176 lg 2 sätestab, et kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kohus andis 23.02.2015 määrusega pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kuni 06.03.2015. Kumbki pool ei ole oma menetluskulude nimekirja antud tähtajaks esitanud. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 tuleb kohtul määrata menetluskulude rahaline suurus ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda,
ei võta kohus seisukohta hageja menetluskulude põhjendatuse osas ega määra need rahaliselt kindlaks. Toimikust nähtuvalt võib kostja menetluskuluks pidada kajalt 16.07.2014 tasututud kautsjoni. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukuluks loetakse TsMS § 138 lg 2 järgi ka kautsjon. Maakohus rahuldas 26.08.2014 määrusega kostja kaja ja taastas menetluse. TsMS § 149 lg 5 esimene lause sätestab, et kaja rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Sama sätte lg 8 järgi tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt on kostjal õigus taotleda kajalt tasutud kautsjoni tagastamist ja kuna kostja kautsjoni tagastamise nõue ei ole aegunud, ei saa kautsjoni pidada kostja menetluskuluks ja mõista kautsjoni summa hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu katteks. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.