Harju Maakohus
Kohtunik
Aleksandr Kondrašov
Kohtuotsuse tegemise aeg ja 20.03.2015, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn koht Tsiviilasja number
2-13-22507
Tsiviilasi
XXXhagi OÜ XXX vastu 5 049,02 euro ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
6 020,73 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: XXX(isikukood: XXX, elukoht: XXX), lepinguline esindaja XXX esindajad Kostja: OÜ XXX (registrikood: XXX, asukoht: XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ramil Pärdi Kohtuistungi aeg
Kirjalik menetlus
Jätta rahuldamata XXX hagi OÜ XXX vastu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta kostja menetluskulud hageja kanda. Jätta hageja menetluskulud tema enda kanda. Kohus ei määra menetluskulud rahaliselt kindlaks. Edasikaebamise kord: Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (20.03.2015). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,
mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Käesoleval juhul ei ole hageja mitte millegagi ega mitte kuidagi näidanud, et pooltel oleks olnud mingi kokkulepe, mille kohaselt oleks kostja hüvitanud hageja poolt lähetuses kantud kulud tema töötasu arvel. Käesoleval juhul ei ole poolte vahel vaidlust selles, et hageja on esitanud kohtule nõude töölähetuse päevaraha hüvitamiseks. Hageja ei ole mitte kunagi esitanud kostja vastu nõuet lähetusega seotud kulude hüvitamiseks, samuti ei ole hageja mitte kunagi esitanud mitte mingeid tõendeid kulude kandmise kohta vmt. Järelikult ei kohaldu TLS § 40. Hageja on esitanud üksnes saamata lähetuse päevarahade nõude, mille aegumistähtaeg on 4 kuud. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et lähetuskulu hüvitis ei ole käsitatav töötasuna ja kuna lähetuskulu hüvitis (sh ka majutuskulu hüvitis) ei ole töötasu, kohaldub lähetuskulu hüvitamise nõudele ITVS § 6 lg-s 1 sätestatud neljakuuline aegumistähtaeg (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-175-11 ja nr 3-2-1-43-11).
lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
kuupäeval. Võlatunnistuses on märgitud, et „tekkinud võlgnevust loodan likvideerima asuda hiljemalt 2010. a ja likvideerimise lõpetada aastaks 2012.“ Märgitud lauset saab tõlgendada selliselt, et kostja kohustub võlgnevuse tasuma kas 31. detsembriks 2011 või 31. detsembriks 2012. Hageja märkis hagiavalduses, et 2012. a toimusid poolte vahel läbirääkimised võlgnevuse tasumiseks. Läbirääkimistel lubas kostja tasuda võlgnevuse 2012. a lõpuks, samas ei ole hageja nimetatu tõendamiseks esitanud tõendid. Kostja ei ole samuti läbirääkimiste toimumist kinnitanud. Kohus leiab, et tasumise tingimus aastaks 2012 tähendab, et võlgnevus on tasutud 2012. a alguseks, s.o tasumise tähtpäev on 31. detsember 2011. Seega hakkas aegumistähtaeg 4 kuud kulgema 1. jaanuarist 2012 ja lõppes 30. aprillil 2012. Isegi kui arvestada hageja poolt hagis esitatut, et suusõnaliselt kohustus kostja nõude rahuldama
ei võta kohus seisukohta hageja menetluskulude põhjendatuse osas ega määra need rahaliselt kindlaks. Toimikust nähtuvalt võib kostja menetluskuluks pidada kajalt 16.07.2014 tasututud kautsjoni. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukuluks loetakse TsMS § 138 lg 2 järgi ka kautsjon. Maakohus rahuldas 26.08.2014 määrusega kostja kaja ja taastas menetluse. TsMS § 149 lg 5 esimene lause sätestab, et kaja rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Sama sätte lg 8 järgi tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt on kostjal õigus taotleda kajalt tasutud kautsjoni tagastamist ja kuna kostja kautsjoni tagastamise nõue ei ole aegunud, ei saa kautsjoni pidada kostja menetluskuluks ja mõista kautsjoni summa hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu katteks. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.