Tallinn Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Reet Allikvere, Ele Liiv, Imbi Sidok-Toomsalu
Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
14.02.2014, Tallinnas
Vaidlustatud lahend Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Harju Maakohtu 04.10.2013 otsus 5049,02 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
V. H. apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: V. H. , isikukood XXXXXX, elukoht: XXXXXX, lepinguline esindaja jurist Arvi Lundver Kostja: OÜ Madelain registrikood 10115514, asukoht: Lembitu 14-37, Tallinn 10114, lepinguline esindaja vandeadvokaat Ramil Pärdi
Menetluse liik
kirjalik menetlus
2-13-22507 V. H. hagi OÜ Madelain vastu võla 5049,02 euro ja viiviste tasumise saamiseks
Tühistada Harju Maakohtu 04.10.2013 otsus ja saata asi uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumist. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas Harju Maakohtule 10. mail 2013 hagi, milles palus: 1) mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue summas 5 049,02 eurot; 2) määrata hageja kasuks kostjalt põhinõude pealt
mõistlik viivis alates 2012.aasta 01.jaanuarist kuni kostja poolt põhinõudeks oleva summa hagejale täies ulatuses tagastamiseni; 3) nõuda kostjalt välja hageja poolt käesolevas kohtuasjas tasutud riigilõiv summas 350,00 eurot; 4) jätta kõik kohtukulud kostja kanda. Hageja põhjendas nõuet järgmiselt. 2004.aasta 19.novembril asus hageja autojuhina tööle kostja juures. Hageja tööülesandeks oli toimetada kostjale kättetoimetamiseks antud kaup teistes riikides asuvate adressaatideni. Töösuhte kestmise ajal esines kostjal kestvalt probleeme, kus kostja hilines tema poolt hagejale tasumisele kuuluvate summade ülekandmise ja/või väljamaksmisega. Kostja täitis üldjuhul küll mingi ajaühiku tagant oma kohustused hageja ees, kuid küllaltki pika ajavahemiku järel. Kuna selline tasumise tava kestis kostjal aastaid, siis otsustas hageja 2009.aasta novembrikuus, mil kostja võlgnevus hagejale jõudis pea kaheksakümne tuhande kroonini, lõpetada kostjaga töösuhte. Kostja esitas selle peale hagejale 30.11.2009 võlakirja, milles kinnitas, et loodab võlgnevust likvideerima asuda hiljemalt 2010. aastal ja likvideerimise lõpetada aastaks 2012. Kostja võlga nimetatud tähtajaks ei tasunud. 2012. aastal toimunud suulistel läbirääkimistel lubas kostja tasuda võlgnevuse 2012.aasta lõpuks. Töölepingu seaduse (edaspidi nimetatud TLS) § 21 lõike 1 kohaselt võib tööandja lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. TLS § 40 lõike 2 kohaselt on töötajal õigus välislähetuse korral nõuda välislähetuse päevaraha sama paragrahvi lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. TLS § 40 lõige 5 sätestab, et töötajale tööülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitatakse võlaõigusseaduse (edaspidi nimetatud VÕS) § 628 lõike 5 alusel, kusjuures eeldatakse, et töötajale makstud töötasu ei kata eelmises lauses nimetatud kahju. Kostja seisukoht Kostja vaidles hagile vastu. Hageja poolt esitatud võlatunnistus on deklaratiivne võlatunnistus, millega Madelain OÜ kinnitas, et Madelain OÜ võlgnes hagejale töölähetuse päevaraha. Samuti palus kostja kohaldada aegumist. Tegemist on töösuhtest tulenenud nõudega, mille kohta kehtib ITVS § 6 kohaselt järgi 4 kuu pikkune aegumistähtaeg. Isegi kui eeldada, et Madelain OÜ pidi võla tasuma 2012 aasta lõpuks (ja mitte 2012 aasta alguseks, nagu oleks samuti võimalik tõlgendada), oleks hageja pidanud hagi esitama hiljemalt 30.04.2013. Hagi on kohtule esitatud aga 10.05.2013, seega hilinemisega. Seega on hageja nõue aegunud ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu seisukoht ja põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata nõude aegumise tõttu. Maakohus leidis, et hageja poolt esitatud võlatunnistus on deklaratiivne võlatunnistus. Tegemist ei ole konstitutiivse võlatunnistusega, millega pooled soovinuks luua uut kohustust. Deklaratiivse võlatunnistuse väljastamise tagajärjeks on lihtsustatud tõendamiskoormus võlausaldajale ja aegumistähtaja katkemine (RKTsK 3-2-1-21-06 p. 15). Samas aegumise tähtaja kohta kehtib vastavale kohustusele sätestatud tähtaeg. Vaidlust ei ole selles, et kinnitatud nõue on komandeeringu päevaraha väljamaksmise nõue. Seega on tegemist töösuhtest tuleneva nõudega. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 6 järgi on töösuhtest tulenevate õiguste üldine aegumise tähtaeg 4 kuud, erandiks töötasu (lg 3), mille aegumistähtaeg on 3 aastat ja töölepingu ülesütlemise vaidlustamine (lg 2), mille aegumistähtaeg on 30 päeva. Vastavalt TLS § 5 lg 1 p-le 5 on töötasu töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud. Töötasu hulka loetakse ka majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu. Komandeeringu päevaraha ei ole töötasu. Lähtuvalt eeltoodust kohaldub töölähetuse päevamäära (ehk nagu võlakirjas on nimetatud komandeeringu päevaraha) nõudele aegumine 4 kuud. Tulenevalt TsÜS § § 158 lg 1 Aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Käesoleval juhul on kohustatud isik tunnustanud nõuet ja võtnud endale kohustuse tasuda nõue. Kohus leiab, et tulenevalt sätte koosmõjust TsÜS § 147 lgga 1 algab aegumine uuesti võlakirjas nimetatud tähtajal. Kostja kohustus võlgnevuse tasuma 31. detsembriks 2011 või 31. detsembriks 2012. Hageja märkis hagiavalduses, et 2012. aastal
toimusid poolte vahel läbirääkimised võlgnevuse tasumiseks. Läbirääkimistel lubas kostja tasuda võlgnevuse 2012. aasta lõpuks, samas ei ole hageja nimetatu tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Kostja ei ole samuti läbirääkimiste toimumist kinnitanud. Kohus leidis, et tasumise tingimus aastaks 2012 tähendab, et võlgnevus on tasutud 2012 aasta alguseks, s.o. tasumise tähtpäev on 31. detsember 2011. Seega hakkab aegumistähtaeg 4 kuud kulgema 1. jaanuarist 2012 ja lõppeb 30. aprillil 2012. Kohus selgitab täiendavalt, et isegi kui arvestada hageja poolt hagis esitatut, et suusõnaliselt kohustus kostja nõude rahuldama 31. detsembriks 2012, võib kokkuvõtvalt järeldada, et pooled olid seisukohal, et kohustus tuli tasuda 31.detsembriks 2012, oleks hagi ikkagi aegunud. Sellisel juhul oleks hakanud nõude aegumistähtaeg 4 kuud kulgema 1. jaanuarist 2013 ja lõppenud 30. aprillil 2013. Kuivõrd hagi on esitatud Harju Maakohtule 10. mail 2013, on nõue aegunud ja seetõttu tuleb jätta hagi rahuldamata Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada kaevatava maakohtu otsuse ja teha asjas uue otsuse, millega hagi täies ulatuses rahuldada. Hageja leiab, et maakohus kohaldas ebaõigesti aegumist ITLS § 6 alusel. Hagiavalduses nimetatud nõue on tsiviilõiguslik nõue, millele kohaldub aegumise tähtaeg 3 aastat. Hageja nõue ei ole aegunud. Hageja selgitas kohtule, et kostja seadusliku esindaja poolt hagejale väljastatud võlakiri sisaldab rahalises osas töösuhte ajal kostja poolt hageja pealt kokkuhoitud lähetusraha, mida kostja ei tasunud pika aja jooksul. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõudena 5049,02 eurot ja põhinõudelt viivis alates 01.01.2012 kuni kostja poolt põhivõla täieliku tasumiseni. Vastustaja seisukoht Vastustaja palub jätta kaevatava maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 04.10.2013 otsus tuleb tühistada menetlusnormide olulise rikkumise ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu ja saata TsMS § 657 lg 1 lg 3 alusel uueks arutamiseks maakohtule. Maakohus ei ole hageja nõuet sisuliselt arutanud ning seetõttu tuleb tsiviilasi saata samale kohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumist. Kolleegium leiab, et maakohus on ebaõigesti aegumise kohaldamisel tuginenud ITLS §-le 6 ja leidnud, et hagiavalduses esitatud nõude aegumistähtaeg on 4 kuud. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale nn komandeeringu päevaraha summas 79 000 krooni (t.l. 8). Pooled on üksmeelel selles, et tegemist ei ole töötasuga, vaid lähetuskulude nõudega. TLS § 40 lg 2 kohaselt on töötajal õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. TLS § 40 lg 1 kohaselt võib töötaja nõuda tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse § 628 lõigetele 2–4. Kokkulepe kulude hüvitamise kohta töötasu arvel on tühine. VÕS § 628 lg-d 2-4 reguleerivad käsundisaajale kulude hüvitamist. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaaeg 3 aastat. Seega ei ole nõue aegunud. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et hageja poolt esitatud võlatunnistuse näol on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Võlatunnistus võib olla konstitutiivne (abstraktne) VÕS § 30 mõttes, kui sellega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. Võlatunnistus võib aga olla ka deklaratiivne, kui sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist. Mõlema võlatunnistuse tagajärjeks on tõendamiskoormuse muutmine poolte kokkuleppel, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid
peale võlatunnistuse. Deklaratiivse võlatunnistuse puhul tähendab tõendamiskoormuse ümberpööramine seda, et võlgnik võib kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendada, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga. Tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks arutamiseks alates eelmenetluse staadiumist. Maakohus ei ole selgitanud pooltele tõendamiskoormist ega pole selgitanud välja kostja sisulisi vastuväiteid hagi kohta. Kostja vastuväide hagile toimikus puudub. See on kättesaadav vaid kohtuinfosüsteemist digitaalsena. Kostja on selles esitanud vaid aegumise vastuväite. TsMS § 56 lg 1 kohaselt peaks toimik sisaldama ajalises järjekorras kõiki menetlusdokumente ja lg 3 kohaselt kohtule edastatud elektroonilist dokumenti säilitatakse toimikus väljatrükina. Toimikus või kohtuprotokollis puuduvad igasugused märked selle kohta, et osa menetlusdokumente säilitatakse vaid digitaalsena ega lisata toimikule. Eeltoodust lähtuvalt peaks kostja vastus hagile sisalduma ka toimikus kui oluline menetlusdokument. Eeltoodu alusel kuulub apellatsioonkaebus osaliselt rahuldamisele. Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.
R. Allikvere
E. Liiv
I. Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.